3. isiku vastus

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tallinn Tartu mnt 85, Tallinn 23.09.2025 Digiallkirjastatud Edastatud e-posti teel: [email protected] Kolmas isik: BMG Energy OÜ Registrikood: 16388644 Paljassaare tee 16, 10313, Tallinn e-post: [email protected] Esindajad: vandeadvokaadid Kadri Härginen ja Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen Rotermanni 6, 10111, Tallinn Tel: 6 400 900 e-post: [email protected] [email protected] Vaidlustaja: Easy Agency OÜ Registrikood: 12203033 Mai tn 71-5, 80045, Pärnu e-post: [email protected] Esindaja: vandeadvokaat Kaimo Räppo Advokaadibüroo Bjork Legal OÜ Tatari tn 16-4, 10116, Tallinn e-post: [email protected] Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Registrikood: 70009764 Järve tn 34a, 11314, Tallinn e-post: [email protected] KOLMANDA ISIKU VASTUS VAIDLUSTUSELE 1. TAOTLUSED 1. Jätta vaidlustus RHS § 197 lg 1 p 4 alusel rahuldamata. 2. Jätta vaidlustaja kohustamistaotlus (taotlus nr 2) läbi vaatamata või rahuldamata. 3. Jätta kolmanda isiku menetluskulud vaidlustaja kanda. Mõista kolmanda isiku kantud menetluskulud kolmanda isiku kasuks välja vaidlustajalt.  Sorainen – 2/4 – 2. ASJAOLUD 1. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi ka RKIK või hankija) korraldab piiratud hankemenetlust „Statsionaarsete generaatorite hooldus ja remont“ (viitenumber 298779). 2. Pakkumuse esitasid kolm ettevõtjat: BMG Energy OÜ (edaspidi kolmas isik), G-Power OÜ ja osaühing Easy Agency (edaspidi vaidlustaja). 3. Hankija teavitas 15.09.2025 pakkujaid otsustest, millega lükkas RHS § 115 lg 8 alusel tagasi vaidlustaja pakkumuse ning tunnistas edukaks kolmanda isiku pakkumuse. Vaidlustaja esitas oma pakkumuse tagasilükkamise otsusele 17.09.2025 vaidlustuse. 3. HANKIJA OTSUSED ON ÕIGUSPÄRASED 4. Kolmandal isikul ei ole arusaadavalt juurdepääsu vaidlustaja pakkumusele, mistõttu saab kolmas isik enda seisukohta väljendada lähtudes teadmistest, mis kolmandal isikul valdkonnas tegutseva ettevõtjana on ning tuginedes vaidlustuses ja selle lisades avaldatule. 5. Viidatud materjalidest nähtub, et hankijal on kahtlus vaidlustaja pakkumuse maksumuse põhjendatusest tõusetunud ennekõike väljasõidutasu puudutava komponendi osas. Kolmandale isikule ei nähtu talle kättesaadavatest materjalidest, millist väljasõidutasu vaidlustaja pakkus, kuid lähtudes vaidlustaja edastatud kirjavahetusest oli see ilmselt märkimisväärselt madalam, kui teiste pakkujate pakutud väljasõidutasu. Arvestades vaidlustaja selgitusi, ei saa välistada, et vaidlustaja on väljasõidutasuks pakkunud ka maksumust 0 eurot. 6. Igal juhul nähtub vaidlustaja selgitustest hankijale ja vaidlustuse p-dest 5.3, 13 ja 15 jj, et vaidlustaja on tõenäoliselt soovinud katta oma madalat väljasõidutasu remonttööde tunnihinna ja mitmesuguste lootuste arvelt. Küll aga ei näi vaidlustaja olema selliste selgituste ja väidete osas arvestanud tõsiasjaga, et hankija on riigihanke alusdokumendis (edaspidi RHAD) „_AK_Lisa 1.1_Seadmete ülevaade ja pakkumuse vorm“ märkustes 1-3 sätestanud, mida peavad aastahoolduse hind ja väljasõidutasu katma: 1) Väljasõidutasu kohta on RHAD-s sätestatud, et: „Väljasõidutasu objektile sisaldab transporti ja esimest remonttööde või muude tellitud tööde töötunni maksumust, kuid ei sisalda tööde käigus kulutatud materjalide ja varuosade hinda. Väljasõidutasu on ühtlasi miinimumtasu iga avarii või rikke kõrvaldamiseks või remonttöö või muu töö teostamiseks tehtava objektile väljasõidu eest.“; 2) Tunnitasu seevastu algab „pärast väljasõidutasus sisalduvat esimest töötundi (alates teisest tunnist) ja lõppeb tööde lõpetamisega või katkestamisega objektil.“. 7. Seega on hankija selgelt määratlenud, milliseid kulusid peab katma väljasõidutasu ja milliseid kulusid sisaldab tunnitasu. Vaidlustaja on vaidlustuses sisuliselt väitnud, et kavatseb tunnitasu arvelt katta väljasõidutasuga seotud kulukomponente (vt vaidlustuse p 13). See aga ei ole RHAD kohaselt lubatud, kuivõrd vaidlustaja esitatud seisukoht tõlgendaks hankija seatud väljasõidutasu ja tunnitasu kulukomponentide eristamise sisutühjaks ja mõttetuks. 8. Juba ainuüksi seetõttu oli hankija õigustatud vaidlustaja pakkumuse RHS § 115 lg 8 alusel tagasi lükkama. Veelgi enam, kui hankija polnuks formaalselt õigustatud vaidlustaja pakkumust RHS § 115 lg 8 alusel tagasi lükkama, millega kolmas isik ei nõustu, siis tuleks vaidlustaja pakkumus tagasi lükata RHS § 114 lg 2 esimese lause alusel. Seda põhjusel, et kuivõrd hankija oli seadnud kulukomponendid, mida väljasõidutasu ja tunnitasu pidid katma, siis ei saanud neile tingimustele vastata selline pakkumus, milles oli kavandatud väljasõidutasu kulukomponentide vähemalt osaline katmine tunnitasu arvelt.1 1 Vrd 50-18/194659, p 11 jj.  Sorainen – 3/4 – 9. Eeltoodu tähendab, et isegi kui polemiseerida selle üle, et kas RHS § 115 lg 8 alusel sai vaidlustaja pakkumuse tagasi lükata, siis igal juhul tulnuks vaidlustaja pakkumus tagasi lükata RHS § 114 lg 2 esimese lause alusel. Eeltoodu tähendab, et hankija peaks isegi vaidlustuse rahuldamise korral tegema vaidlustaja pakkumuse suhtes uue negatiivse otsuse teisel õiguslikul alusel, mis tähendab lõppastmes seda, et hankija vaidlustatud otsused tuleks jätta kehtima nn menetlusökonoomia põhimõtte alusel.2 3.1. Vaidlustaja selgitused pole ka eluliselt usutavad 10. Lisaks eeltoodud põhimõttelisele puudusele vaidlustaja pakkumuses, ei ole vaidlustaja väited oma pakkumuse maksumuse põhjendatuse kohta eluliselt usutavad. 1) Vaidlustaja on hankijale esitatud selgitustes väitnud, et kasutab vähemalt osaliselt tehniku teenuste osas alltöövõttu. Kolmanda isiku hinnangul ei ole vaidlustaja pakutud tehniku tunnihind 16 eur/h vähemalt alltöövõtu kontekstis eluliselt usutav, kuivõrd see peab sisaldama kulusid materjalidele, transpordile, tööjõule ning kõigele muule. Nõnda ei kata vaidlustaja pakutud tehniku tunnihind (9 eurot tunnis netosummana) tegelikult isegi pädeva tehniku tööjõukulusid. 2) Kolmanda isiku hinnangul pole usutav ka vaidlustaja väide, et 90% riketest saaksid olla lahendatavad telefonitsi. Hankija ei ole tellinud rikete kõrvaldamist telefoninõustamise teel, vaid RHAD on üles ehitatud nõnda, et pakkuja pädevad spetsialistid peavad käima generaatoreid füüsiliselt kontrollimas ja rikkeid kõrvaldamas. Juba ainuüksi see asjaolu, et vaidlustaja on pakkumuse koostanud lähtudes eeldusest, et 90% riketest laheneb nii, et teenuseosutaja pädevad spetsialistid objektile isiklikult ei lähe, peaks hankijale ühemõtteliselt ilmestama, et vaidlustaja ei olegi mistahes mõistlike töömahtudega, sh kuludega arvestanud. Teisisõnu nähtub juba vaidlustaja selgitustest, et vaidlustaja on oma pakkumuse, sh selle maksumuse kujundanud lähtudes eeldusest, et koostöös halduritega on võimalik enamik rikkeid lahendada telefonitsi.3 Tõsiasi on siin aga see, et tellitavad generaatorid on spetsiifilised tehnilised seadmed, mille rikete parandamise kohta ei ole halduritel eriteadmisi. 3) Vaidlustaja selgitustest hankijale nähtub seegi, et vaidlustaja on oma pakkumuse, sh selle maksumuse kujundanud lähtudes eeldusest, et tekkivaid rikkeid saab kõrvaldada samaaegselt korralise hooldusega.4 Hankija kavandab hankelepingu sõlmida kaheks aastaks, mis tähendab, et täpselt pole prognoositav, milliseid rikkeid võib generaatoritel kahe aasta jooksul esineda. Ka generaatorite puhul kehtib seaduspära, et mida vanema seadmega tegemist, seda enam vajab seade tähelepanu ja vananenud detailide vahetust. Seega ei põhine vaidlustaja lootus sellest, kuidas ajas edasi minnes vähem rikkeid tekib, tegelikult mitte millelgi ja reaalne olukord saab olema vastupidine. 4) Vaidlustaja väidetud sõiduki amortisatsioon 0,10 eur/km ei ole kooskõlas valdkonnas tavapärasega. Kolmandal isikul on autopark, mis koosneb uuematest ja vanematest sõidukitest ning mille amortisatsioonikuluks arvutab kolmas isik nt ühe vanema bussi põhjal ca 0,53 eur/km (lisa 1). Ehk võrreldes vaidlustajaga üle viie korra rohkem. Isegi kui sama kulu arvutada sõiduauto pinnalt, on selle amortisatsioon vähemalt 0,20 eur/km. 2 Vrd RKHKo 3-3-1-25-02, p 24. 3 Vt vaidlustuse lisa „Vastused riigihangertf (1)“. 4 Ibid.  Sorainen – 4/4 – 5) Siirdudes vaidlustaja väidetud suutlikkuse juurde,5 siis tõenäoliselt ei ole vaidlustaja oma tehnikute olemasolu hankijale ka kuidagi tõendanud. Ka nähtub äriregistrist, et vaidlustajal on ametlikult kolm töötajat. 11. Eeltoodu näited vaidlustaja põhjendustest ja nende ebausutavusest ilmestavad seda, et vaidlustaja on lisaks kohustuslike kulukomponentide katmise nõude eiramisele pakkumuse üles ehitanud ka lootustele, et generaatorite rikkeid saab kõrvaldada telefoniteenuse kaudu. Selge on siinkohal see, et kui hankija oleks soovinud tellida halduritele rikete alast nõustamist telefoni ja veebi vahendusel, siis oleks hankija korraldanud riigihanke teistsugusele esemele. Nii näib vaidlustaja olevat selles osas teinud pakkumuse esemele, mida hankija pole soovinud osta. 12. Praegusel juhul on ilmne, et vaidlustaja esitatud selgituste varal ei saanudki hankija teha mistahes muud otsust, kui vaidlustaja pakkumus tagasi lükata. 3.2. Vaidlustaja kohustamistaotlus tuleb jätta läbi vaatamata või rahuldamata 13. Mis puudutab vaidlustaja esitatud taotlust – kohustada hankijat pakkumusi uuesti hindama, siis RHS sellist taotlust ette ei näe. Vaidlustuskomisjon peab seega vaidlustaja selle taotluse jätma läbi vaatamata või rahuldamata. Vaidlustaja taotluse osas esialgse õiguskaitse kehtestamiseks on VaKo juba seisukoha võtnud. 4. MENETLUSLIKUD TEATED 14. Tulenevalt VaKo 18.09.2025 kirjaliku menetluse teatest paluti kolmandal isikul esitada vastus vaidlustusele hiljemalt 23.09.2025. Seega on vastus tähtaegne. 15. Kolmas isik ei pea vajalikuks asja arutamist istungil, vaid on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Vaidlustaja on hankijale oma selgitused esitanud ja hankija on teinud nende selgituste pinnalt vaidlustatud otsuse. Vaidlustaja ei saa istungil asuda oma pakkumuse maksumust põhjendama uute asjaoludega, mida ta pole hankijale juba esitanud, niisamuti nagu hankija ei saa istungil asuda oma otsust täiendama uute asjaoludega, millest ta vaidlustatud otsuse tegemisel ei lähtunud. Vaidlustuskomisjonile on kõik asja lahendamiseks vajalikud dokumendid kättesaadavad riigihangete registrist ja vajadusel hankija vastusest vaidlustusele. Seega puudub istungiks igasugune vajadus. 16. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu (RHS § 190 lg 11). Lisad: 1) näidis sõiduki amortisatsiooni arvutamise kohta. Lugupidamisega Kadri Härginen Mario Sõrm vandeadvokaat vandeadvokaat 5 Ibid.