Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu

Riigikantselei Meie 23.09.2025 nr 1.1-10.1/4175-1 [email protected] Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu Austatud riigisekretär Esitame Vabariigi Valitsuse istungile ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisad: Eelnõu koos seletuskirjaga Elo Haugas 58851332 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU 19.09.2025 Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmine § 1. Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse muutmine Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse §-d 1 ja 3 ning § 4 lõige 1 jäetakse välja. § 2. Tulumaksuseaduse muutmine Tulumaksuseaduse § 61 lõikes 66 asendatakse tekstiosa „2025. aasta“ tekstiosaga „2027. aasta“. § 3. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse § 2 jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn 2025 Algatab Vabariigi Valitsus 2025 (allkirjastatud digitaalselt)  Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Riigikogu võttis 18. juunil 2025. a vastu ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse, millega loobuti julgeolekumaksu kehtestamisest ja suurendati selle asemel üldist tulumaksumäära 22%lt 24%le. Lisaks tõsteti ettevõtluskontole laekunud ettevõtlustulu maksumäära 20%lt 22%le. Maksumäärade tõus jõustub selle seaduse kohaselt 2026. aasta 1. jaanuaril. Käesolev eelnõu näeb ette nende maksumäärade tõstmisest loobumise, jättes vastavad – veel jõustumata – sätted ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seadusest välja. Lisaks pikendatakse eelnõuga Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamise eesmärgil ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks tulumaksuvabade annetuste ja kingituste tegemise võimalust veel kahe aasta võrra. Eelnõuga ei muudeta maksumaksjate halduskoormust, küll aga väheneb maksukoormus, sest 2026. aastast jõustuma pidanud tulumaksu määra tõusu ära jäämine avaldab mõju nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele. Positiivne mõju juriidilistele isikutele on ka sellel, et Ukraina hüvanguks tulumaksuvabade annetuste ja kingituste tegemise võimalust pikendatakse 2027. aasta lõpuni. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna nõunik Elo Haugas (e-post [email protected], 5885 1332). Eelnõu rahalist mõju, sh mõju riigieelarve laekumisele hindas Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Margus Tuvikene (e-post [email protected], tel 5885 1428). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (e-post [email protected], tel 5885 1493). Eelnõu toimetas keeleliselt sama osakonna keeletoimetaja Heleri Piip (e-post [email protected], tel 5303 2849). 1.3. Märkused Eelnõu näeb ette ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse 1. jaanuaril 2026. a jõustuva redaktsiooni (RT I, 08.07.2025, 15) muutmise. Muudetakse ka 2026. aasta 1. jaanuaril jõustuvat tulumaksuseaduse redaktsiooni (RT I, 12.07.2025, 29). 1 Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a. määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu menetlus on põhjendatult kiireloomuline. Vabariigi Valitsus on riigieelarve läbirääkimiste käigus otsustanud 2026. aastaks kavandatud tulumaksutõusu ära jätta ja eelnõu menetlus peab toimuma 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõuga samas ajakavas – vastasel korral jõustuvad käesoleva eelnõu kohaselt ära jäetavad maksumäärade tõusud 2026. aasta 1. jaanuaril. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõul on puutumus 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõuga, kuivõrd see on koostatud selliselt, et arvestab tulumaksu tõusu ära jäämisega. Muudatused on kavandatud jõustuma üldises korras v. a seaduse § 2, mis jõustub 2026. a 1. jaanuaril. Maksukorralduse seaduse § 41 kohaselt peab maksuseaduse, samuti selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Sätet ei kohaldata maksukohustuslast soodustava mõjuga maksuseaduse ja selle muudatuse korral. Kuivõrd eelnõu eesmärk on loobuda tulumaksu ja ettevõtlustulu maksu määrade suurendamisest ning pikendada Ukraina toetuseks tehtavate annetuste ja kingituste maksuvabastust, on muudatusel maksukohustuslast soodustav mõju, seega on seaduse üldises korras jõustamine lubatav. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on hoida maksukoormus mõõdukal tasemel, ergutada majanduskasvu ja sisetarbimist ning soodustada inimeste toimetulekut, jättes maksumaksjatele rohkem raha kätte. Samuti on eesmärk jätkuvalt soodustada Vene agressioonis kannatava Ukraina toetamist, pikendades juriidiliste isikute poolt Ukraina hüvanguks tehtavate annetuste maksuvabastust. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seadust. Nimetatud seadus koosneb neljast paragrahvist: § 1 sätestab ettevõtlustulu maksumäära tõstmise 20%lt 22%le, § 2 julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise, § 3 tulumaksu määra tõstmise 22%lt 24%le ja § 4 seaduse jõustumissätted. Neist muudatustest on julgeolekumaksu ära jätmine juba jõustunud; maksumäärade tõus jõustuks 2026. aasta 1. jaanuaril. Eelnõuga jäetakse nimetatud seadusest välja §-d 1 ja 3 ning § 4 lõige 1. 2 Paragrahviga 1 jäetakse seadusest välja § 1 ehk ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse muudatus ja § 3 ehk tulumaksuseaduse muudatus. Selle tulemusena jääb nii füüsilise kui ka juriidilise isiku tulumaksu määraks alates 2025. a 1. jaanuarist kehtiv 22%. Ettevõtlustulu maksumääraks jääb kehtiv 20% ja säilivad senised ettevõtlustulu maksu jaotamise (tulumaksu ja sotsiaalmaksu osa kindlaksmääramise) põhimõtted. Samuti jäetakse seadusest välja § 4 lõige 1, milles on sätestatud maksumäärade tõusu sisaldavate sätete jõustumine 2026. aasta 1. jaanuaril. Eelnõu §-ga 2 muudetakse tulumaksuseaduse § 61 lõiget 66 ja pikendatakse Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamiseks tehtud annetuste tulumaksuvabastust kuni 2027. aasta 31. detsembrini. Sõjategevus Ukrainas ei ole lõppenud ja Ukraina vajab jätkuvalt toetajate abi, mistõttu pikendatakse ajutist erisust (piiramatud annetused) veel kahe aasta võrra. Kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksa residendist juriidiline isik tulumaksu Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamiseks ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks tehtud annetustelt ja kingitustelt, kui need on tehtud 2022. aasta 24. veebruarist kuni 2025. aasta 31. detsembrini järgmistele juriidilistele isikutele: MTÜ Eesti Pagulasabi, MTÜ Mondo, Ukraina Kultuurikeskus, Riigikaitse Edendamise Sihtasutus, Eesti Punane Rist, Päästeliit, MTÜ Rotary Klubi Tallinn Vanalinn ja Mittetulundusühing Freedom Convoy. Eelnõu § 3 sisaldab seaduse jõustumissätet. Seadus on kavandatud jõustuma üldises korras, v. a selle § 2, mis jõustub 2026. a 1. jaanuaril. Eelnõu on kooskõlas põhiseadusega, kuna muudatused on maksumaksjate jaoks soodustava iseloomuga ega piira kellegi põhiseadusest tulenevaid õigusi ega vabadusi. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi, varem kasutamata termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 6. Seaduse mõjud Seaduse rakendamisega ei ole ette näha mõju elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele. Ette on näha mõju majandusele ja sotsiaalset mõju ning mõju välissuhetele. 6.1 Kavandatav muudatus: ettevõtluskontole laekuva tulu maksumäära jätmine 20%le Mõju valdkond: mõju majandusele Sihtrühm on kõik ettevõtluskonto kasutajad, keda on 2025. aasta 17. septembri seisuga 33 366. Maksumäära tõstmata jätmisel jääb ära ka ettevõtluskonto kasutaja netotulu vähenemine. Maksukoormuse kasv võinuks avaldada ebasoodsat mõju ettevõtluskontot kasutavatele füüsilisest isikust väikeettevõtjatele, vähendades nende soovi ettevõtlusega tegeleda. 3 Mõju ulatus on väike, kuna maksumäära suurendamine oleks vähendanud ettevõtluskonto kasutaja netotulu 2,5–3,3%. Mõju avaldamise sagedus: maksumäär rakendub iga kord, kui tulud laekuvad ettevõtluskontole. Ebasoovitavate mõjude riski ei ole. 6.2 Kavandatav muudatus: tulumaksu määra jätmine 22%le Mõju valdkond: mõju majandusele ja sotsiaalne mõju I sihtrühm: tulumaksu määra suurendamata jätmine mõjutab kõiki maksustatavat tulu saavaid inimesi, kelle sissetulek ületab maksuvaba tulu piirmäära (2024. aasta eest esitas füüsilise isiku tuludeklaratsiooni 778 253 inimest). Vanaduspensioniealiste inimeste maksuvaba tulu on 776 eurot kuus ja ülejäänud maksumaksjate maksuvaba tulu on alates 2026. aastast 700 eurot kuus. Mõju ulatus oleneb inimese maksustatava tulu suurusest ja on tuludetsiilide lõikes erinev. Tuludetsiili või tulugrupi all mõistetakse järgnevalt inimeste tulu järgi järjestatud ja inimeste arvu järgi võrdselt kümnesse gruppi jaotatud gruppe. Esimesse tuludetsiili kuuluvad inimesed, kelle sissetulekud on kõige väiksemad ning kümnendasse detsiili kõige suurema sissetulekuga inimesed. Brutotulus on arvesse võetud töine tulu, pensionid ja dividenditulu. Tabel 1. Tööealiste ja pensioniealiste inimeste detsiilide keskmine brutotulu 2026. aastal, eurot kuus Tööealised, Pensioniealised, Pensioniealiste Detsiil eurot kuus Tööealiste arv eurot kuus arv I 101 89 865 149 7 066 II 480 63 636 580 33 264 III 751 26 864 764 70 036 IV 867 24 071 871 72 829 V 988 44 752 982 52 148 VI 1 256 74 901 1 244 21 999 VII 1 651 81 143 1 661 15 757 VIII 2 144 84 031 2 141 12 869 IX 2 843 85 482 2 853 11 418 4 X 6 083 87 826 6 765 9 074 Tulumaksu määra tõstmata jätmine mõjutab positiivselt kõiki maksumaksjaid alates kolmandast (pensioniealiste puhul neljandast) tuludetsiilist. Joonis 1. Tööealiste inimeste tulu muutus detsiiliti (tulumaksu määra 24%ni tõstmata jätmine), % 2,0% 1,5% 1,0% 0,5% 0,0% I II III IV V VI VII VIII IX X Allikas: Maksu- ja Tolliamet, Rahandusministeeriumi hinnang Joonis 2. Pensioniealiste inimeste tulu muutus detsiiliti (tulumaksu määra 24%ni tõstmata jätmine), % 2,0% 1,5% 1,0% 0,5% 0,0% I II III IV V VI VII VIII IX X Allikas: Maksu- ja Tolliamet, Rahandusministeeriumi hinnang Lisaks tulumaksu tõusu ärajätmisele mõjutab inimeste maksukoormust ka 2026. aastal jõustuv ühtne 700 euro suurune maksuvaba tulu kõigile füüsilistele isikutele olenemata maksustatava 5 tulu suurusest. Keskmise palga (2184 eurot1) saaja võidab nende muudatuste koosmõjus võrreldes 2025. aastaga 154 eurot kuus ehk 1848 eurot aastas. Tabel 2. Netopalga ja tulumaksu kohustuse vahe maksumäära tõusust loobumisel, € 2025 2026 2026. a keskmine brutokuupalk 2184 2184 Töötuskindlustusmakse 34,94 34,94 Maksuvaba tulu 0 700 Tulumaks 22% 472,79 318,79 Netopalk, € kuus 1676,27 1830,27 2025 maksukohustus – 2026 maksukohustus kuus 154 Joonis 3. Tööealiste inimeste tulu muutus detsiiliti (ühtne maksuvaba tulu ja tulumaksu määra 24%ni tõstmata jätmine), % 10% 10% 8% 8% 6% 6% 4% 4% 2% 2% 0% 0% -2% -2% I II III IV V VI VII VIII IX X Ühtne maksuvaba tulu 700€ Füüsilise isiku tulumaksu määra 22%lt 24%ni tõstmata jätmise mõju Kokku Allikas: Maksu- ja Tolliamet, Rahandusministeeriumi hinnang Mõju avaldumise sagedus on iga kuu, mil sihtrühma kuuluv inimene saab maksustatavat tulu, millelt peetakse tulumaksu kinni. Ebasoovitavate mõjude riski ei ole. II sihtrühm on kõik residendist juriidilised isikud ning Eestis püsiva tegevuskoha kaudu tegutsevad mitteresidendist äriühingud, kes jaotavad siin kasumit või teevad muid tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid. 1 2026. aasta keskmine palk Rahandusministeeriumi 2025. a kevadprognoosi kohaselt 6 2024. aasta seisuga oli Eestis Statistikaameti andmetel 184 325 juriidilist isikut.2 Maksu- ja Tolliameti andmetel on 2025. aasta 18. septembri seisuga 348 mitteresidendist äriühingu Eestis registreeritud püsivat tegevuskohta. Erisoodustustelt makstava tulumaksu puhul on sihtrühm ka Eesti riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutused. 2024. aasta seisuga oli Eestis Statistikaameti andmetel 196 riiklikku üksust ja 1667 kohaliku omavalitsuse üksust.3 Mõju ulatus oleneb sellest, kui palju juriidiline isik kasumit jaotab või muid tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid teeb. Tulumaksu tõusu ärajätmine suurendab residendist äriühingute motivatsiooni kasumit jaotada, võrreldes olukorraga, kus tulumaksu määr tõuseks. Samuti mõjub see positiivselt Eesti mainele välisinvesteeringute sihtriigina. Juriidilise isiku tulumaksumäära 22%lt 24%ni tõstmise mõjuhinnangu puhul eeldati, et sarnaselt 2025. aasta alguses jõustunud määra tõusuga seoses toimunule eelneb maksutõusule madalama määraga kasumi jaotamise suurenemine, mis mõjutab 2025. aasta (mõju 15 mln) ja 2026. aasta tulumaksu laekumist (mõju 15 mln). Määra tõstmata jätmisel on vastupidine efekt, s.t nii 2025. kui ka 2026. aasta laekumine väheneb 15 mln euro võrra. Lisandub ka madalamast määrast tuleneva väiksema maksulaekumise mõju. Tabel 3. Juriidilise isiku tulumaksu laekumise prognoos 2025–2029 2025 2026 2027 2028 2029 Juriidilise isiku tulumaksu laekumine 24% määraga, mln € 1051 887 896 953 992 Juriidilise isiku tulumaksu laekumine 22% määraga, mln € 1036 842 863 918 956 Erinevus, mln € -15 -45 -33 -35 -36 Erinevus, % -1% -5% -4% -4% -4% Ülaltoodud mõjuhinnang põhineb eelmisel aastal maksumäära tõstmisel tehtud eeldusel, et ettevõtjad vähendavad kasumite jaotamist 5%. Kuna maksumäär nüüd stabiliseerub, on tõenäoline, et kasumite jaotamine ei vähene. Samas saab tegelikku mõju jaotustele hinnata vaid empiiriliselt, mistõttu põhiprognoosi ei muudeta. Mõju avaldumise sagedus oleneb sellest, kui sageli juriidiline isik kasumit jaotab või muid tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid teeb. Residendist juriidilise isiku ja mitteresidendi püsiva tegevuskoha maksustamisperiood on kalendrikuu ning eelmisel kuul tehtud maksustatavad väljamaksed tuleb deklareerida ja nendelt tulumaks tasuda järgmise kuu 10. kuupäevaks. Ebasoovitavate mõjude riski ei esine. 2 Majandusüksused | Statistikaamet 3 Majandusüksused | Statistikaamet 7 Mõju makromajandusele Tulumaksutõusu ärajäämisel on mõõdukas, kuid positiivne makromajanduslik mõju. Rahandusministeeriumi hinnangul toob muudatus kaasa reaalse SKP kasvu, mis on 2026. aastal võrreldes suveprognoosi baasstsenaariumiga ligikaudu 0,3 protsendipunkti võrra kiirem. Jooksevhindades tähendab see 2026. aastal SKP tõusu ligikaudu 120 mln euro võrra. Enamus mõjust tuleneb füüsilise isiku tulumaksu määra tõusu ärajätmisest; juriidilise isiku tulumaksu määra tõusu ärajätmise mõju on hinnanguliselt väike. Joonis 4. SKP muutus tulenevalt tulumaksu määra stabiliseerimisest 6.3 Kavandatav muudatus: Ukraina toetamiseks tehtud annetuste tulumaksuvabastuse pikendamine Sihtrühm on residendist juriidilised isikud, kes teevad annetusi MTÜ-le Eesti Pagulasabi, MTÜ-le Mondo, Ukraina Kultuurikeskusele, Riigikaitse Edendamise Sihtasutusele, Eesti Punasele Ristile, Päästeliidule, MTÜ-le Rotary Klubi Tallinn Vanalinn ja Mittetulundusühingule Freedom Convoy. Mõju ulatus ja avaldumise sagedus olenevad sellest, millistes summades ja kui sageli juriidiline isik eelpool loetletud mittetulundusühingutele ja sihtasutustele annetusi teeb. Ilma vastava erandita (s.t lähtudes TuMS § 49 lõikes 2 annetuste tegemisele kehtestatud üldistest tulumaksuvabadest piirmääradest) teeksid residendist juriidilised Ukraina toetuseks tõenäoliselt vähem annetusi ja kingitusi. Kuivõrd sõda Ukrainas jätkub, on aga Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamise eesmärgil ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks tulumaksuvabade annetuste ja kingituste tegemise soodustamine jätkuvalt vajalik. Residendist juriidilise isikute maksustamisperiood on kalendrikuu ja eelmisel kuul tehtud maksustatavad väljamaksed tuleb deklareerida ning nendelt tulumaks tasuda järgmise kuu 10. kuupäevaks. 8 Ukraina toetuseks tehtud annetuste summa on oluliselt vähenenud võrreldes 2022. aastaga, mil oli annetuste tipphetk. Sellest hoolimata annetati sihtgrupi ühingutele 2024. aastal kokku 8,7 miljonit eurot, mis näitab maksusoodustuse jätkuvat asjakohasust. Tabel 4. Ühingute tulud – kingitused ja annetused, 2021–2024, € Kokku, mln 2021 2022 2023 2024 € Eesti Punane Rist 74 516 5 491 339 308 500 228 743 6 103 098 MTÜ Mondo 61 562 1 885 530 717 306 438 629 3 103 027 MTÜ Eesti Pagulasabi 8 664 6 399 229 482 675 230 288 7 120 856 Päästeliit 19 178 4 423 543 1 777 043 0 6 219 764 Riigikaitse Edendamise Sihtasutus 23 400 2 610 413 1 322 152 1 647 688 5 603 653 Rotary Klubi Tallinn Vanalinn 0 2 292 055 2 763 790 5 967 147 11 022 992 Ukraina Kultuurikeskus 120 3 540 748 249 918 206 172 3 996 958 Kokku, € 187 440 26 642 856 7 621 384 8 718 667 43 170 348 Ebasoovitavate mõjude riski ei esine. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamine ei eelda riigi- ega kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste tegevust. Teatavat mõju avaldab see üksnes Maksu- ja Tolliametile, kes on seoses ettevõtlustulu maksumäära suurendamise ja uue tulu- ning sotsiaalmaksu jagamisskeemiga teinud IT- arendusi, mille vajadus langeb eelnõu seadusena vastu võtmise korral ära. Tulumaksu tõusu ära jätmisel laekub 2026. aastal riigieelarvesse 219 mln euro võrra vähem füüsilise isiku tulumaksu ja 45 mln euro võrra vähem juriidilise isiku tulumaksu. Seda tasandab mõnevõrra tarbimismaksude 29 mln euro võrra suurem laekumine tulenevalt sellest, et inimestele jääb tarbimiseks rohkem raha. Ettevõtluskonto maksumäära 22%ni tõstmata jätmise mõju on -0,9 mln eurot. Tulumaksu määra tõstmata jätmine ei mõjuta kohaliku omavalitsuse üksuste tulubaasi, sest tulumaksuseaduse § 5 lõikes 1 sätestatud jaotusvalemi kohaselt võetakse kohaliku omavalitsuse üksustele raha eraldades aluseks residendist füüsiliste isikute brutotulu, mitte tasutud tulumaksu summa. 9 Tabel 5. Tulumaksu määra ja ettevõtlustulu maksumäära tõstmata jätmise mõju valitsussektori eelarvepositsioonile, mln € 2025 2026 2027 2028 2029 Füüsilise isiku tulumaks -219 -248 -264 -279 Tarbimismaksud 29 32 35 37 Juriidilise isiku tulumaks -15 -45 -33 -35 -36 Ettevõtlustulu maks -0,9 -1,0 -1,0 -1,1 Mõju valitsussektori eelarvepositsioonile -15 -235,9 -250 -265 -280,1 Ukraina toetuseks tehtud annetuste maksuvabastuse pikendamine vähendab riigieelarve laekumist 2026. a. kuni 2,7 mln euro võrra ja 2027. aastal kuni 2,9 mln euro võrra. Samas ei saa eeldada, et maksusoodustuse lõppemisel jätkuks annetamine samas mahus, mistõttu vähemlaekumine on tõenäoliselt väiksem. Tabel 6. Annetuste ja kingituste4 ning laekumata jääva tulumaksu prognoos, 2025–2029, mln € 2025 2026 2027 2028 2029 Nominaalse SKP kasv (suvi 2025) 5,1% 5,7% 4,8% 4,6% 4,5% TuMS § 61 lõikes 66 nimetatud isikute tulu annetustest ja kingitustest, mln € 9,2 9,7 10,2 10,6 11,1 Juriidilise isiku tulumaks (22/78), mln € 2,6 2,7 2,9 3,0 3,1 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi ega muuta olemasolevaid rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Tulumaksuseaduse muudatus on kavandatud jõustuma 2026. aasta 1. jaanuaril. Tulumaksu ja ettevõtlustulu maksu määrade tõusu ära jätmist puudutavad sätted on kavandatud jõustuma üldises korras. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu ei saadeta kooskõlastamiseks ega arvamuse avaldamiseks tulenevalt selle kiireloomulisusest ja vajadusest menetleda seda koos 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõuga. 4 Hõlmab nii juriidiliste kui ka füüsiliste isikute tehtud annetusi; laekumata jääva tulumaksu summa prognoosimisel on täpsemate andmete puudumisel lähtutud eeldusest, et kogu annetuste summa tuleb juriidilistelt isikutelt. 10