FinanceEstonia tagasiside MKS ja RahaPTS muutmise seadusele

22. september 2025 FinanceEstonia tagasiside MKS ja RahaPTS muutmise seadusele FinanceEstonia on Ees, finantssektori katusorganisatsioon, mille eesmärk on toetada Ees, finantssektori arengut, innovatsiooni ja finantsteenuste ekspor,. Seisame selle eest, et Ees,sse tekiks uusi finantsvaldkonna e<evõ<eid, loodaks uusi kõrge lisandväärtusega töökoh, ning kohalik kapitaliturg pakuks Ees, e<evõtetele täiendavaid finantseerimisvõimalusi. Esindame oma töös ja tegemistes enam kui 90 finantssektoris tegutsevat e<evõtet. Täname võimaluse eest anda tagasisidet plaanitud seadusemuudatustele ja seletuskirjale. Eelnõu eesmärkidest lähtudes soovime juh,da tähelepanu vajadusele eelnõu ja seletuskirja parandamiseks alljärgnevates küsimustes. 1. Teeme e'epaneku täiendada seletuskirja selliselt, et tuleks ühemõ'eliselt välja seisukoht olemasolevate õiguslike puuduste ja seeläbi planeeritavate muudatuste põhistatuse osas. Hetkel jääb selgusetuks, kas soovitakse õiguskantsleri 01.07.2025 seisukohtadele vastu vaielda või siiski nende alusel õigusak,des vajalikud muudatused teha. See muudab seletuskirja raskes, jälgitavaks. Kui on määratletud vajadus saavutada regula,ivses keskkonnas muutus, siis eelduslikult esinevad olemasolevas olukorras puudused. Kui need puudused erinevad sellest, millele juh,s õiguskantsler tähelepanu, siis tuleb need meie hinnangul selgelt välja tuua. Kui piirdutakse vaid õiguskantsleri väljatoodud puuduste lahendamisega, siis tuleb ülesandepüs,tus selliselt ka määratleda. Lisaks olukorra parandamisele on oluline eelnõu seletuskirjas ka analüüsida ja lah, selgitada, miks need puudused on tekkinud. Hea õigusloome ja normitehnika reeglite1 kohaselt on seletuskirja eesmärk põhjendada seaduse vastuvõtmise vajalikkust, eelnõu põhiseisukoh, ja sellest tulenevaid 1 Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri. Arvu;võrgus kä=esaadav: h=ps://www.riigiteataja.ee/akt/122052025008 (15.09.2025) MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 1 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu  22. september 2025 muudatusi ning anda ülevaade seaduse jõustumisega kaasnevatest mõjudest. Kahetsusväärselt püütakse seletuskirjas esitada narra,iv selle kohta, kuidas keh,vat õigust, mis otsesõnu ei võimalda tutvuda pangakonto väljavõ<ega, tuleb siiski mõista kui sellist õigust võimaldavana. Ehk olulises osas keskendutakse seletuskirjas senise prak,ka nö õigustamisele. Sellisel viisil seletuskirja kujundamise eesmärke võib vaid aimata. Kuid see ei saa meie hinnangul olla seletuskirja eesmärk ning ei ole ka kooskõlas hea õigusloome ja normitehnika eeskirjaga. Seletuskirjas ei tohiks pisendada puudujääke juurdepääsu andmises pangakontole märkides, et muudatuse eesmärgiks on kodifitseerida selgemalt juba praegu eksisteeriv prak,ka, mi<e laiendada RAB-i volitusi teabe hankimisel. Oluline on silmas pidada, et õiguskantsleri seisukoha punk, 35 kohaselt ei ole RAB-il pangakonto väljavõ<e küsimiseks täitmisregistri kaudu seaduslikku alust. Seega, erinevalt seletuskirjas väidetust tuvastas meie arusaamise kohaselt õiguskantsler mitmeid puudusi täitmisregistri kasutamisega, mis olid niivõrd akuutsed, et tõstatada küsimus täitmisregistri infovahetuskanali kasutamise ilmsest vastuolust põhiseadusega. Õiguskantsler loetles ridamisi põhiõiguseid, mida riik pole õigusraamis,ku puhul arvesse võtnud. Vastavalt näib muudatuse eesmärk olevat just RAB-i volituste laiendamine. Lisaks, õiguskantsler juh,s oma seisukohas ühemõ<eliselt tähelepanu sellele, et miski ei viita uuritud normide e<evalmistamise materjalides ega eelnõude seletuskirjades sellele, et Riigikogu oleks kunagi soovinud pangakontole juurdepääsu anda. Kui seadusandja soovib sellise õiguse anda, tuleb eelnõud ja seletuskirja vastavas osas oluliselt täiendada. 2. Teeme e'epaneku lähtuda õiguskantsleri seisukohtadest, milliseid muudatusi on keh>vasse õiguskorda vajalik teha. Õiguskantsler juh,s oma seisukohas tähelepanu sellele, et registri kasutamise kontrollimine tuleb reguleerida viisil, mis võimaldab tuvastada päringute arvu ja sisulist põhjendatust. Kusjuures järelevalve peab olema võimalik ka väljaspool registrit kasutavat asutust. Seetõ<u ei piisa pangakontole juurdepääsu andmiseks registri kaudu või muul viisil vaid teabe nõudmise õiguslike aluste selgemaks ja täpsemaks muutmisest. Pigem tuleb selgelt piiritleda päringu tegijate pädevus ning lisada MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 2 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu  22. september 2025 seadusesse logikohustusega logide säilitustähtaeg ja regulaarne kasutus- raport läbipaistvuse tagamiseks. Registri pidamise põhimäärus ei lahenda küsimust kasutajate üle sisulise kontrolli teostamise õigusest, ulatusest ja teostajast. Hetkel planeeritud muudatustega ei ole kontrolli teostamise õigust, ulatust ja selle teostajat sisuliselt aga reguleeritud. Vastavalt on sõltumatu järelevalve teostamine RAB-i üle endiselt äärmiselt piiratud. RAB-i päringute õiguspärasuse üle ei teosta järelevalvet registri vastutav töötleja, RahaPTS-i alusel on välistatud oma allasutuse ame,kohustuste täitmise üle järelevalve teostamise võimalus isegi Rahandusministeeriumil. Ka Andmekaitse Inspektsiooni järelevalveline pädevus on piiratud üksnes RAB-i sisekordade vastavuse tuvastamisega, kuid selle üle, kas neid ka järgitakse, järelevalvet ei teostata. Võimude lahususele tuginevas demokraatlikus õigusriigis on täitevvõimu järelevalve alt välistamine aga mõeldamatu. Sõltumatu kontrolli teostamise tegelik analüüs ja sisuline reguleerimine on, arvestades RAB-iga seonduvaid avalikkuseni jõudnud asjaolusid, krii,liselt oluline. Õiguskantsler on avaldanud juba 17.04.2024 kontrolli kokkuvõte sellest, kuidas RAB viib läbi tema järelevalve alla kuuluvate isikute suhtes loamenetlusi, sh on õiguskantsler tuvastanud hulgaliselt haldusmenetlusõiguslikke rikkumisi, mille esinemine peaks olema tänapäeva õigusriigis – seda enam finantsjärelevalvesektoris - juba eos välistatud. Ka kohtu- prak,kas on RAB-ile korduvalt e<e heidetud seaduslikkuse põhimõ<e rikkumist ning haldusak,de andmata jätmist, takistades selliselt menetlussubjek, kaebeõiguse teostamist jne. Eelnevat võimendab ka eelnõu seletuskirjas viidatud tõsiasi, et ligi 33 000 RAB-i poolt tehtud päringu tegeliku põhjendatuse üle sisulist järelevalvet teostatud ei ole ning avalikkuseni jõudnud info kohaselt keeldub RAB kaalutlusotsuse ajendil seda teavet ka andmesubjek,dele väljastamast. Õigusraamis,k ja ka seletuskiri peaksid andma vastuse küsimusele, kuidas on tagatud sisuline kontroll päringute õiguspärasuse üle. Seda kindlust vajavad nii pangad, kelle suhtes keh,b kõrgendatud ootus pangasaladuse kaitsmiseks aga ka andmesubjek,d ise ning ühiskond tervikuna, kelle õiglustunnet õiguskantsleri poolt välja toodud puudused tugevalt riivasid. Lisaks peab olema üheselt selge, et pankadel puudub võimalus ja ka kohustus niisugust kontrolli teostada, see peab olema tagatud muude vahenditega. Teeme e<epaneku ka antud küsimustes eelnõud ja seletuskirja täiendada. Leiame, et MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 3 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu  22. september 2025 üks oluline komponent päringute õiguspärasuse kontrollis oleks kõigi päringuid teostama õigustatud riigiasutuste liidestumine andmejälgijaga. Kokkuvõ<es oleme seisukohal, et kui Riigikogu kaalub RAB-ile täiendavate õiguste andmist seoses pangasaladuse riive tekkimisega, siis tuleb eelnevalt väl,matult hinnata, analüüsida ja maandada sellega seonduvaid riske, sh tuleb anda adekvaatne hinnang soovitava õigusmuudatusega kaasnevale eraelu puutumatuse põhiõiguse tegelikule riivele ning selle õigusriive maandamise mehhanismidele. Õiguskantsler juh,s oma seisukohas tähelepanu sellele, et pangakontole võib juurdepääsu anda seadusega üksnes siis, kui see on eesmärki silmas pidades proportsionaalne ning piirangu proportsionaalsust tuleb eraldi analüüsida iga normi juures. Analoogselt on näiteks PSD2 ja FiDA regulatsioonides selgelt piiritletud ajaline ja sisuline ulatus, milliseid andmeid saab pärida. Samu, peaks normist nähtuma, millistel juhtudel peab inimene arvestama võimalusega, et riik saab juurdepääsu pangasaladusele (sealhulgas konto väljavõ<ele) tema teadmata. Niivõrd tõsise põhiõiguste riive puhul peab olema selge, kes ja mis eesmärgil põhiõigust piirab ja analüüsi käigus tuleb näidata, et saavutatav eesmärk on sedavõrd oluline, et kaalub piirangu intensiivsuse üles. Paraku on seletuskirjas hetkel piirdutud proportsionaalsuse analüüsiga üksnes MTA päringute suhtes, kuid RAB-i päringute osas on proportsionaalsuse analüüs jäänud teostamata, mistõ<u võib eelnõu põhiseadusepärasus sa<uda kahtluse alla. Selles osas teeme e<epaneku eelnõud ja seletuskirja oluliselt täiendada (arvestades käesolevas arvamuses esitatud seisukoh,). Juhime tähelepanu, et tegemist on ühiskonnas kõrgendatud tähelepanu all oleva teemaga, mistõ<u on eri, oluline järgida nii õiguskantsleri soovitusi kui ka head õigusloome tava. 3. Protportsionaalsuse printsiibi olulisusest Eelduslikult on RAB-il oma ülesannete täitmiseks vajalik teatud juhtudel pääseda ligi pangasaladusele. Kahetsusväärselt ei ole aga eraldi iga normi juures analüüsitud, millega lubatakse juurdepääs pangasaladusele ning kas see on proportsionaalne. Sedastatud on küll, et RAB-il on oma erinevate ülesannete täitmiseks vaja juurdepääsu pangasaladusele, kuid puudu on analüüs, mh selle kohta, kuidas seda õigust võib teostada. Samu, on puudu analüüs, kas selle teostamine on võimalik vähem intensiivsel viisil. Näiteks, milliseid kontrolle peab rakendama, milliseid kaitsemehhanisme peab MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 4 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu  22. september 2025 rakendama jne. Siinjuures tuleb arvestada, et kontode analüüsiga tegelevad ka krediidiasutused, kes esitavad RAB-ile kahtlustusteateid, mille alusel RAB oma tööd teeb ning uurimisasutused, kes viivad läbi kriminaalmenetlust, kellele RAB vastava menetluse alustamiseks teate esitab. Eksitav on meie hinnangul seletuskirjas esitatud seisukoht, et täitmisregister on üksnes võimalik paralleelne kanal, mille kaudu RAB-il on õigus saada seaduses nimetatud ulatuses andmeid ning eeltoodu ei piira kuidagi RAB-i õigusi RahaPTS § 58 lg 1 alusel täiendava teabe saamiseks, mida RAB oma seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajab. Õiguskantsler on meie hinnangul ühemõ<eliselt öelnud, et RahaPTS § 58 lg 11, § 81 lõige 1 ja KAS § 88 lg 42 ning lg 5 p 31 ei anna ka koostoimes RAB-ile õigust pangakonto väljavõtet saada. Kui Riigikogu leiab, et RAB-il peab selline õigus olema, peab see meie hinnangul olema seaduses selgelt kirjas. Hetkel sellised sä<ed õigusak,des puuduvad. Väited selle kohta, et selline õigus on juba täna olemas, on meie hinnangul eksitav. RAB kui nö finantsluureteabe asutus on võrdlemisi uus kontseptsioon, millele ei ole eelnenud ühiskondlikku arutelu ja seetõ<u jääb selgusetuks, kas eesmärgiks on luua uus jälitusametkond või luureasutus. Lisaks ebaselgusele ei ole meie hinnangul selline lähenemine põhjendatud. Õigusliku raamis,ku kohaselt RAB uurimisasutusena ei tegutse ja kogu RAB-i läbi viidav uurimine ,pneb parimal juhul kuriteoteate esitamisega uurimisasutuse pädevustega asutusele. Finantsinspektsiooni juhi hinnangul on tänaseks päevaks rahapesu riskid aga Ees,s või Bal,kumis tervikuna ikkagi üsna minimaalsed. 2 Seda kinnitab ka RAB-i sta,s,ka. Nimelt, RAB-i aastaraamatu kohaselt RAB-ilt saadud informatsioon toetas või oli aluseks 2024. aastal 10 korral kriminaalmenetluse alustamiseks. Eelnevat tuleb samu, arvestada proportsionaalsuse hindamisel. Võimalik, et just põhjaliku proportsionaalsuse analüüsi puudumise tõ<u on jäänud tähelepanuta oluline probleem RAB-ile õiguste andmisel. Eelnõu § 1 punk,ga 2 (RahaPTS § 51 täiendamine) sätestatakse, et RAB-i teostatud päringutest ei ole lubatud andmesubjekte teavitada. Keeld sätestatakse ka § 54 lõike 1 punk,des 9 (s.o 2 Kessler: regulatsioonid finantssektoris on vajalikud, kuid neid on liiga palju. Arvu;võrgus kä=esaadav: h=ps://www.err.ee/1609797663/kessler-regulatsioonid-finantssektoris-on-vajalikud-kuid-neid-on-liiga-palju (15.09.2025) MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 5 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu  22. september 2025 rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel tegutsemine, mh seal sätestatud väärtegude menetlemine) ning 10 (RahaPTS sätestatud väärtegude menetlemine). Seletuskirjas on välja toodud, et sellega soovitakse tagada ligipääsu menetluses osalevate isikute pangakonto andmetele väärteomenetluse tõendamiseseme asjaolude välja- selgitamiseks. See on aga vastuolus väärteomenetluse seadus,kuga3, mille § 32 keelab väärteomenetluses tõendite kogumise jälitustoimingute abil. Jälitustoimingu mõiste avab kriminaalmenetluse seadus,ku § 1261 lg 1 ning selleks on igasugune isikuandmete töötlemine seaduses sätestatud ülesande täitmiseks eesmärgiga varjata andmete töötlemise fak, ja sisu andmesubjek, eest. Väärteomenetluse seadus,ku (VTMS) § 19 sätestab menetlusaluse isiku õigused ja kohustused. Näiteks on väärteomenetluse alusel isikul õigus teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse, teada menetlustoimingu eesmärki jms. Seletuskirja tuleks meie hinnangul täiendada selgitusega, kuidas suhestub RAB-i poolne väärtegude menetlemine nimetatud sä<ega ning kuidas on seadusandja hinnangul õigustatud ja proportsionaalne, et RAB-i poolt väärtegude menetlemise korral ei saa menetlusalune isik menetlustoimingust teada.. Ka see võib osutada jälitustegevusele, kui päringuid teostatakse nii, et sama isiku kohta nõutakse lühikese aja vältel korduvalt sisuliselt sama infot. Kuivõrd selliselt kogutakse ulatuslik ja täpne ülevaade isiku finantstehingutest, on vaja lahendada küsimus sellise andmetöötluse õiguspärasusest. Oluline on teadvustada, et pangakonto väljavõte pole suvaline täiendav info, vaid detailne ülevaade isiku tegevustest, sh viibimiskohast kellaajalise täpsusega. Varjatult pangakonto väljavõtete reaalajas pärimine ja analüüs võivad seega sisuliselt osutuda jälitustoiminguks. Sellisel viisil kogutud tõendite kasutamine väärteomenetluse eesmärkidel ei ole põhjendatud ega ka kooskõlas keh,va õigusraamis,kuga. Demokraatlikus õigusriigis tuleb erinevaid õiguseid ja väärtuseid kaaluda, mistõ<u tuleb eraldi ja täpselt põhjendada, mis ,ngib vajaduse absoluutse keelu järele isikut tema kohta tehtud päringutest teavitada. Rõhutame, et väärteomenetluse läbiviimine ja haldusjärelevalve teostamine laiemalt ei ole rahapesu andmebüroode rahvus- vaheliste standardite kohane või EL-i õigusest pärinev ülesanne, vaid siseriiklik otsus. 3 Väärteomenetluse seadus;k. Arvu;võrgus kä=esaadav h=ps://www.riigiteataja.ee/akt/105072025019 (15.09.2025) MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 6 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu  22. september 2025 4. Teeme e'epaneku täpsustada regulatsiooni andmesubjek> õiguse osas saada teada, et riik on tema andmeid töödelnud. On mõistetav, et teatud juhtudel ning piiratud aja jooksul on uurimise huvides vajalik uurimise fak, saladuses hoidmine. See ei saa aga tähendada seda, et andmesubjek,l pole kunagi õigus teada saada, et riik on tema andmeid töödelnud. Selline lähenemine pole kooskõlas ka andmekaitse nõuetega. Isikuandmete kaitse põhimõtete tagamise seisukohalt on oluline, et kõigi päringuid tegema õigustatud riigiasutuste puhul oleks reguleeritud ja tagatud võimekus andmete kustutamiseks vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatule. Eelnõust jääb arusaamatuks, miks kriminaalmenetluses on kohustus teavitada isikuid nende suhtes teostatud jälitustoimingutest, kuid mi<e RAB-i läbi viidavas haldusmenetluses. Sisuliselt on isiku õigused haldusmenetluses selliselt põhjendamatult halvemini kaitstud võrreldes kriminaalmenetlusega, kuid mõlemal juhul võib järgneda võrreldav karistus. Eksitav on seejuures viitamine FATF-i suunistele, mille eesmärk on tagada ,pping-off olukorra väl,mine. See on asjakohane üksnes teatud juhtudel ning piiratud aja jooksul. Nagu seletuskirjas on välja toodud, on RAB-i ülesannete ja pädevuste loetelu tunduvalt laiem kui FATF-i suunistes ja rahvusvahelistes standardites nimetatud kahtlase tehingute tea,ste ja muu informatsiooni kogumine ja vastuvõtmine. Seetõ<u on väga oluline eristada, millised funktsioonid on kaitstud FATF-i standarditest tulenevate autonoomsuse ja teate saladuse privileegidega ja milliseid funktsioone teostab RAB siseriiklike valikute põhjal ning kus tuleb seega arvestada siseriiklike reeglite ja õigusak,de nõuetega. Eelnõuga püütakse jä<a mulje, et automaatne teabevahetus toimub eelkõige pankade huvides. Oleme seisukohal, et nii see ei ole, vaid tegelikkuses vajab vastavat teavet oma ülesannete täitmiseks hoopis riik. Samu, on erinevad riigiasutused huvitatud just automaatsest teabevahetusest. Vastasel korral puuduks mh vajadus seadust muuta. Seda enam, et tegelikkuses on eelnõu koostaja hinnangul äärmiselt oluline taastada võimalus RAB-il andmete kogumiseks täitmisregistri vahendusel. Vastavalt on eksitav ning hea õigusloome ja normitehnika reeglitega vastuolus seletuskirjas tsiteerida kirjavahetust, mille ainus eesmärk paistab olevat osutamine MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 7 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu  22. september 2025 sellele, et automaatne teabevahetus on peamiselt pankade huvides. Pangad on kahtlemata huvitatud sellest, et riigi ees kohustuste täitmisega kaasnev halduskoormus oleks mõistlik. Samal ajal on riigil õigusloome monopol ning ühtlasi ka vastutus selle eest, et kõik seadused on kooskõlas põhiseadusega. Ühtlasi tähendab see, et riigil lasub vastutus ka selle eest, et viis, kuidas riik pangakontole juurde pääseb, on õiguspärane ning juurdepääsu teostamise üle tehakse tõhusat kontrolli. 5. Teeme e'epaneku muuta regulatsiooni, mis puudutab ligipääsu pangakonto väljavõ'ele. Seletuskirjas selgitatakse RAB-i rolli, kuid selleks puudub igasugune vajadus. Seda pole kahtluse alla seatud. Seaduse muutmise vajadus on ,ngitud õiguskantsleri osutatud hoopis teist laadi probleemidest tulenevalt. Üheks neist on õigusliku aluse puudumine pääseda ligi pangakonto väljavõ<ele. Kas ja mis infole juurepääsu on vaja, on valikute küsimus. Rahapesu tõkestamise direk,iv näiteks ei näe e<e, et RAB-il peab ,ngimata olema juurdepääs konto väljavõ<ele. Seda ka automa,seeritud keskmehhanismi kaudu. Seega on ilmne, et ka EL-i seadusandja hinnangul saavad liikmesriikide rahapesu andmebürood oma ülesandeid põhimõ<eliselt täita ka juurdepääsuta konto väljavõ<ele. Eksitav on samas mulje jätmine, et RAB-il on juurdepääs vaid teadmisele, et isikul on pangakonto. RAB- ile on juba täna võimaldatud oluliselt ulatuslikum juurdepääs pangasaladusele. Korrigeerimist vajavad ka viited rahvusvahelisele kohalduvale õigusele, alustades seletuskirjas väljendatud märkest (punkt 1.3.), et eelnõu ei ole seotud EL-i õiguse rakendamisega. Eelnõu on AMLD5 ar,kli 32a lõikes 4 e<enähtud liikmesriigi õiguse kasutamine (laiendada direk,ivis loetletud automa,seeritud keskmehhanismi kaudu kä<esaadava informatsiooni nõudmist). Siiani ei ole seda õigust Ees, kasutanud, mistõ<u on tegemist EL-i õiguse rakendamise olukorraga. Lisaks väärib märkimist ka asjaolu, et finantstehingute andmete ligipääsu õiguslikud alused on sätestatud tegelikult alles järgmises rahapesu tõkestamise direk,ivis. Täpsustada tuleb, kas antud direk,iviga soovitakse juba üle võtma asuda järgmist osa EL-i AML-i pake,st (AMLD6). Kuid ka AMLD6 kohaselt tuleb tagada üksnes RAB-i õigus anda kohustatud isikule juhis tehingute jälgimiseks piiratud ajavahemiku jooksul, mi<e õigus ise vahetult finantstehinguid jälgida. Finantsteave rahaülekannete kohta, millele liikmesriikide MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 8 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu  22. september 2025 rahapesu andmebüroodele ligipääs tulevikus tagada tuleb, saab direk,ivi kohaselt pärineda kohustatud isikutelt. Lisaks on EL-i õiguses lisanduva täiendava riive tasakaalustamiseks ka e<e nähtud RAB-i juurde põhiõiguste ametniku rolli loomise kohustus. Asjaolu, et õigus pääseda ligi konto väljavõ<ele antakse alles järgmise direk,iviga kinnitab ühemõ<eliselt, et seda õigust praegu keh,v direk,iv e<e ei näe. Samu,, et sellise õiguse eel,ngimuseks on tõhusate kaitsemeetmete olemasolu. Eksitav on ka viide järgmise rahapesu tõkestamise direk,ivi ar,klile 21 kui alusele, millega soovitakse RAB-ile anda võimalikult ulatuslik juurdepääs. See säte ei näe e<e juurepääsu võimaldamist konto väljavõ<ele. Ka selgitab see säte, et juhul kui loetletud infole, mis ei sisalda konto väljavõtet, pole otsest juurdepääsu, tuleb info esitada põhjendamatu viivituseta. Nagu eelnevalt öeldud, tuleb arvestada järgmise rahapesu tõkestamise direk,iviga loodava kaitsemehhanismiga ehk kohustusega luua RAB-i juurde põhiõiguste ametniku roll. Põhjendamatu on konteks,st välja rebituna tulevikus keh,ma hakkavaid norme tõlgendada ja kohaldada täna keh,vas õigusruumis ning teha seda osaliselt. Eksitav on viide rahapesu tõkestamise direk,ivi selgituspunk,le 20 kui alusele, mis võimaldab juurepääsu konto väljavõ<ele. Võimalik, et viide on tehtud valele selgituspunk,le, kuid küsimus pole selles, kas teabevahetus võib olla automaatne ning toimuda keskregistri kaudu. Õiguskantsler osutas sellele, et RAB-il ei ole pangakonto väljavõ<e küsimiseks registri kaudu keh,va õiguse kohaselt seaduslikku alust. Eksitav on viide Varssavi konventsioonile kui alusele, mis sätestab kohustuse pääseda ligi konto väljavõ<ele. Antud konventsioon puudutab kriminaalmenetluses teabe vahetamist. Seetõ<u on konventsiooni kohaselt pangasaladusega kaetud info saamise õigus kohtutel ja muudel sarnastel uurimisasutustel. Konventsioon ise aga ei loo RAB- ile mingeid õiguseid. Kui eesmärk on integreerida konventsioonis sätestatu siseriiklikku õigusesse, siis tuleb seda nõuetekohaselt teha. Õiguskantsler on osutanud sellele, et hetkel pole seda tehtud. Eksitav on seletuskirja väide, et praegusel hetkel ei täida Ees, rahvusvahelistes lepingutes sätestatud kohustusi. Kui see tegelikult siiski nii on, on see äärmiselt kahetsusväärne ning olukord vajab lahendust, kuid tõhusa ja liigse viivituseta teabevahetuse saab tagada mitmel moel. Teavet saavad koguda nt selleks õigustatud uurimisasutused. Automaatne teabevahetus on kõigest üks teabe kogumiseks viis. Küll aga ei saa kiirus iseenesest õigustada põhiõiguste rikkumist. Finantsinspektsiooni juht MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 9 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu  22. september 2025 on ühemõ<eliselt toonud välja, et ennekõike tuleb mõelda vabadustele, seejärel riskidele ning siis masinatele ja muule, mis on mõeldud mingeid probleeme lahendama.4 Eksitav on meie hinnangul ka seletuskirja kokkuvõ<es esitatud seisukoht, et keh,v õigus annab RAB-ile õiguse oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks nõuda pangakonto väljavõtet. Oleme seisukohal, et kui selline õigus eksisteeriks, siis puuduks vajadus seaduse täiendamiseks. Sellise õiguse puudumisele on osundanud õiguskantsler, jus,its- ja digiminister, Rahandusministeerium, erinevad polii,kud, tunnustatud juris,d, Finantsinspektsioon. Sellist õigust ei näe e<e rahapesu tõkestamise direk,iv, mille Ees, võds üle, andmata samas RAB-ile õigust nõuda pangakonto väljavõtet. 6. Muud tähelepanekud RahaPTS § 54 lg 1 p 4 muudatused hõlmavad ka RAB-i poolse järelevalve teostamist. RahaPTS § 17 lg 5 kohaselt hõlmab RAB-i järelevalve ka kontak,siku sobivuse hindamist. Seega võib muudetud sä<est järeldada, et RAB-il on õigus saada pangasaladust, sealhulgas pangakonto väljavõ<eid ka kontak,siku sobivuse hindamise eesmärgil. Viimane ei ole meie hinnangul aga kindlas, proportsionaalne viis kontak,siku sobivuse hindamiseks. RahaPTS § 58 lg 2 reguleerib e<ekirjutuse adressaadi kohustusi e<ekirjutuse täitmisel. Lisanduv lause nimetab RABi ülesandeid. Siinkohal jääb mulje, nagu e<ekirjutuse adressaat oleks kohustatud kontrollima, kas andmeid küsitakse vastavate ülesannete täitmiseks või mi<e. Palume vähemalt seletuskirjas selgitada, et see ei ole nii. E<ekirjutuse adressaadil ei ole võimalik seda kontrolli teostada. Kokkuvõ<es teeme e<epaneku täiendada seletuskirja sisulise proportsionaalsuse analüüsiga ning säilitada üksnes see osa seletuskirjast, mis vastab hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale ega ole eksitav. Eelnõu regulatsiooni osas palume samu, teha korrektuure vastavalt ülaltoodud e<epanekutele. 4 Kessler: regulatsioonid finantssektoris on vajalikud, kuid neid on liiga palju. Arvu;võrgus kä=esaadav: h=ps://www.err.ee/1609797663/kessler-regulatsioonid-finantssektoris-on-vajalikud-kuid-neid-on-liiga-palju (15.09.2025) MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 10 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu  22. september 2025 Lugupidamisega Kaarel Ots FinanceEstonia juhatuse esimees Mar,n Länts FinanceEstonia krediidiandjate- ja vahendajate töögrupi juht Anu Müürsepp FinanceEstonia tegevjuht MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 11 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu Saatja: "Anu Müürsepp" <[email protected]> Saaja: "Jürgen Ligi - RAM" <[email protected]>, "Evelyn Liivamägi - RAM" <[email protected]> Teema: FinanceEstonia arvamus MKS ja RahaPTS muutmise seaduse eelnõu osas Kuupäev: 2025-09-23 08:31 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Palun leidke kirja lisast FinanceEstonia ettepanekud maksukorralduse seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta. Lugupidamisega Anu Müürsepp FinanceEstonia tegevjuht <https://financeestonia.eu/> <tel:+372 50 11107> +372 50 11107 <mailto:[email protected]> [email protected] <https://financeestonia.eu/>