! " ! #$$!%& $
!"#$%&!'
() ) *+ , - ./00 0) 1 *+ , ) 0 )
2"!"!"33"""$!#2"!#
! " ! !'#(#%)& $
4 4
() ) *+ , 0) 1 *+ ,
5&!"!"33""#$'&%"!!
- 6) +78 ) - + ) 9 : ;) +78 ) )
3<8 + (8 = 4 38 >> !2"!"8 =
4 0 *)0; - ?) , - ./00 0) 9 6 ) *) )0; ) @ , ) 0 )
!35"1"" *A 0B B A ) 1"",
/ 0 / 9 6 )
C).60B 0 ./0 0 B) . ) #""33&
)0; 9 ) 1
3&"""53!3%
)0 0 7 ) 9 )0 0) - ./00 7 ) 9 0) ) 0 )
"1""
* # #$+ " & (, '#% $#,
/ ) ) ) 6)+0 ) ) ) ;)
=#&553!#5%2 331"&13"32 !$D#'D"!
+ )8 )C 38 !2"!" //))8 8 !"""$323
3!3 #2#
22.09.2025
Riigihangete vaidlustuskomisjon
E-post
[email protected]
Vaidlustaja: Tänavapuhastuse AS
Registrikood 10346917
Järve tn 37, 11314 Tallinn
Vaidlustaja esindaja1: Vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper
Advokaadibüroo Tepper & Partnerid
E-post
[email protected]
Hankija: Tallinna Kesklinna Valitsus
Registrikood 75014221
Nunne tn 18, 15058 Tallinn
E-post
[email protected]
VAIDLUSTUS
hankes viitenr 300229 koos hankemenetluse peatamise taotlusega
I TAOTLUSED
Tuginedes alljärgnevale ning juhindudes RHS § 193 lg-st 1, § 197 lg 1 p-st 5 ja §-st 198,
1) peatada viivitamatult Tallinna Kesklinna Valitsuse riigihanke „Tallinna
Kesklinna linnaosa kõnniteede ja kergliiklusteede lume- ja libedusetõrje ning
kevadised hooldustööd 2025-2028” (viitenr 300229) hankemenetlus;
2) kohustada Tallinna Kesklinna Valitsust viima riigihanke „Tallinna Kesklinna
linnaosa kõnniteede ja kergliiklusteede lume- ja libedusetõrje ning kevadised
hooldustööd 2025-2028” (viitenr 300229) alusdokumendid vaidlustuses
käsitletud osades vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega;
3) mõista Tallinna Kesklinna Valitsuselt Tänavapuhastuse ASi kasuks välja
riigilõiv ja õigusabikulud.
II OLULISEMAD ÜLDISED ASJAOLUD
1. Tallinna Strateegiakeskus on avanud dünaamilise hankesüsteemi „Tallinna
kõnniteede ja kergliiklusteede lume- ja libedusetõrje ning kevadised hooldustööd“
(viitenr 295379) (DHS), millega on mõlemas, st nii osas 1 kui ka osas 2, liitunud mh
Tänavapuhastuse AS (Vaidlustaja).
2. Tallinna Kesklinna Valitsus (Hankija) viib DHSi alusel läbi riigihanget „Tallinna
Kesklinna linnaosa kõnniteede ja kergliiklusteede lume- ja libedusetõrje ning
kevadised hooldustööd 2025-2028” (viitenr 300229) (Hange), mille kehtivad
1 Vt lisa 1
OÜ Advokaadibüroo Tepper & Partnerid Telefon +372 667 1550
[email protected]
Lelle 24, 11318 Tallinn Registrikood 11527161 www.tepper.ee 1
alusdokumendid (AD), sh lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ (TK) ja hankelepingu projekt
(Leping) on VAKOle kättesaadavad RHRist.
3. Hanke teade avaldati 19.09.2025. a, pakkumuste esitamise tähtaeg saabub
30.09.2025. a.
4. Vaidlustaja on seisukohal, et AD rikub osaliselt (vt vaidlustuse osa III) Vaidlustaja
õigusi. Nimelt on Vaidlustajal võimalus ja Vaidlustaja soovib Hankes osaleda, mistõttu
on Vaidlustajal subjektiivne õigus nõuda, et AD oleks kooskõlas õigusaktide
nõuetega. Hange on jaotatud kaheks osaks: Osa 1 – Kesklinna hoolduspiirkond
ja Osa 2 – Vanalinna hoolduspiirkond, vaidlustus hõlmab kõigis punktides
mõlemat osa. Vaidlustaja taotleb Hankija kohustamist AD õigusaktidega ettenähtud
nõuetega vastavusse viimiseks, põhjendades vaidlustust kooskõlas RHS § 190
lg-ga 1 täpsemalt alljärgnevalt.
III VAIDLUSTUSE PÕHJENDUSED
5. RHS § 77 lg 1 järgi koostab hankija riigihanke alusdokumendid, mis mh peavad
sisaldama vähemalt hankelepingu eseme tehnilist kirjeldust ning hankelepingu
tingimusi või projekti (RHS § 77 lg 4 p-d 1 ja 4). Olemuslikult lepingutingimused võivad
sisalduda tehnilises kirjelduses ja vastupidi.
6. RHS § 87 lg 1 p 1 sätestab, et tehniline kirjeldus RHSi tähenduses on hankelepingu
eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat
terminoloogiat ja täpsusastet kasutades hankija kehtestatud asjade või teenuste
hankelepingu esemeks olevate asjade või teenuste omaduste ja neile esitatavate
nõuete loetelu. RHS § 88 lg 1 järgi peab hankelepingu eseme kasutusomaduste või
funktsionaalsete nõuete kirjeldustena koostatud tehniline kirjeldus olema piisavalt
täpne hankelepingu eseme kindlaksmääramiseks pakkuja poolt ja hankelepingu
sõlmimiseks.
• VAKO on kinnitanud, et tehniline kirjeldus peab võimaldama mõistlikult arukal
ja hoolsal pakkujal hinnata, milline on hankelepingu täitmisel ette nähtud
kohustuste detailne sisu ja maht või kui seda ei ole objektiivsetel põhjustel
võimalik üheselt fikseerida, siis vähemalt mõista, milline on kohustuste võimalik
ligikaudne ulatus2.
• Olukorras, kus pakkujad lähtuvad erinevatest andmetest, ei ole pakkumused
sisult võrreldavad. Hinnakriteeriumi alusel pakkumuste hindamise eelduseks
on aga nende võrreldavus.
7. VAKO on enda praktikas nentinud, et kuigi hankelepingu sisu ei ole RHSis eraldi
reguleeritud, peab hankija alusdokumentide lisaks oleva hankelepingu projekti
(hankelepingu tingimuste) ettevalmistamisel lähtuma sellest, et sõlmitava
hankelepingu tingimused peavad olema vastavuses sõlmitava hankelepingu
esemega ja eesmärgiga ega tohi pakkujaid diskrimineerida. Hankelepingu
tingimused ei saa olla hankija suvaotsustus ning tingimuste vaidlustamisel on nende
kohasuse, lubatavuse põhjendamise kohustus hankijal, kuivõrd hankijal lasub
kohustus tagada riigihanke läbipaistvus ja kontrollitavus3. Nõudeid, et hankelepingu
tingimused ei saa olla meelevaldsed ning peavad tulenema hankija vajadustest,
2 VAKO 12.03.2018. a otsus nr 17-18/193653, p 33
3 Samas, p 8.4
2
olema reaalsed ja põhjendatud, on VAKO rõhutanud korduvalt4.
8. RHS § 46 lg 1 võimaldab pakkujatel saada riigihanke alusdokumente puudutavaid
selgitusi või selgitust võimaldavaid dokumente asjakohase selgitustaotluse esitamise
korral 3 tööpäeva jooksul alates selle esitamise hetkest. Hankija ei pea vastama
küsimustele, mille puhul jääb selgitustaotluse hankijale esitamise ja pakkumuste
esitamise vahele vähemalt 6 päeva (samas, lg 2). Arvestades, et Hange avaldati
reedel (19.09.2025. a) ning pakkumuste esitamise tähtaeg saabub 30.09.2025. a, on
käesoleval juhul puudunud objektiivselt võimalus lahendada AD ebaselgust jne
küsimuste-vastuste ja nende tulemusena võimalikult AD korrigeerimise teel. Nimelt
on pakkumuse avaldamisele järgnev tööpäev (22.09.2025. a) ühtlasi
eelduslikult vaidlustuse esitamise viimane päev (vt täiendavalt vaidlustuse p 43).
9. Vaidlustaja hinnangul ei arvesta AD erinevad tingimused, sh kogumis, reaalset
olukorda linnaruumis. Kuna AD tingimused võimaldavad erinevaid tõlgendusi, mille
puhul võib pakkumuste hinnavahed tulenevalt ainuüksi lume väljaveost olla väga
suured, ei oleks esitatavad pakkumused ka võrreldavad.
10. Hankija ei ole teinud teatavaks Hanke eeldatavat maksumust Osas 1 ega Osas 2.
Vaidlustaja julgeb kahelda selles, kas Hankija on arvestanud, et Hankesse
kirjutatud tingimustest tuleneb tervel taliperioodil järjepidevalt sisuliselt kõigilt
Hanke objekti kuuluvatelt vanalinna kõnniteedelt, aga samuti arvestatavas
koguses Hanke objekti kuuluvatelt kesklinna kõnniteedelt, lume äraveo
kohustus (vastavalt 2 või 5 tunni jooksul, millel on väga suur „hinnalipik“).
Hanke ADs ei ole mingeid minimaalseid ega maksimaalseid koguseid, mille ulatuses
tuleks arvestada lume äraveoga.
11. Vaidlustaja on seisukohal, et Hankija on AD kehtestamisel rikkunud õigusakte
järgmiselt.
Ettevalmistusaeg
12. DHS avaldati 27.05.2025. a ning taotlused sai esitada 30.06.2025. a-ks. Vaidlustaja
liideti DHSiga 01.07.2025. a otsusega.
13. Vastavalt TK p-le 1 on teenuse osutamise algusaeg 01.12.2025. a.
14. Pakkumuste esitamise tähtaeg on 30.09.2025. a ning pakkumus peab olema jõus 6
kuud ehk kuni 30.03.2026. a.
15. VAKO on nõustunud, et hankija ei saa eeldada pakkujalt hankelepingu sõlmimiseks
vajalike täiendavate investeeringute tegemist olukorras, kus ei ole kindel temaga
hankelepingu sõlmimine5. Teadaolevalt võib hankija põhjendatud vajaduse korral
hankemenetluse RHS § 73 lg 3 p-ti 6 alusel kuni hankelepingu sõlmimiseni kehtetuks
tunnistada.
16. ADs puuduvad tingimused, mis määratleksid pakkujale minimaalselt
garanteeritud ettevalmistusaja. Pakkuja ei või ka keelduda hankelepingu
4 VAKO 10.05.2012. a otsus asjas nr 80-12/132831, p 6
5 VAKO 21.10.2021. a otsus asjas nr 164-21/235325, p 13
3
sõlmimisest viitega asjaolule, et arvestades hankelepingu allkirjastamiseks pakkujale
esitamise aega ning sellest teenuse osutamise algusajani (01.12.2025. a) jäävat
ajavahemikku, ei ole objektiivselt võimalik saavutada teenuse osutamise valmidus
01.12.2025. a-ks. Vastavalt Lepingu üldtingimuste p-le 10.2 on Hankijal õigus mh
lepingust taganeda, kui töövõtjal puudub teenuse osutamiseks valmidus seisuga
01.12.2025. a.
17. RHS § 3 p-d 1 ja 3 näevad riigihankeõiguse üldpõhimõtetena hankijale ette kohustuse
järgida läbipaistvuse, kontrollitavuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid, samuti
kohustuse tagada konkurents. RHS §-st 3 tulenevad põhimõtted rakenduvad ka AD
koostamisele. AD, mis jätab „ettevalmistusaja“ kindlaks määramata, eeltoodud
põhimõtetele ei vasta. Vaidlustaja on seisukohal, et ettevalmistusaeg peab olema
ette kindlaks määratud konkreetse ajavahemikuna Hanke tingimustes ning
seatud sõltuvusse Lepingu sõlmimise ajast (mitte kujunema teadmata viisil ja
pikkuses pärast pakkumuste esitamist sõltuvana Hankija poolt otsuste tegemisest ja
hankelepingu allkirjastamiseks esitamise ajast).
18. Määratletav ettevalmistusaeg ei või olla ka põhjendamatult lühike (kuivõrd see oleks
vastuolus RHS §-ga 3). VAKO praktikas on korduvalt leitud, et ettevalmistusaeg tööde
tegemiseks peab olema piisav6. Vaidlustaja on seisukohal, et minimaalselt vajalik
aeg on 2 kuud.
• Vaidlustaja hinnangul ei ole reaalne, et ükski pakkuja suudaks lühema aja
jooksul hankida kogu teenuse nõuetekohaselt osutamiseks vajaliku tehnika,
isikkoosseisu jne.
• Ettevalmistusaja õiguspärasuse eeldusena peab see võtma vajalikul määral
mõistlikult arvesse Hanke objektiks olevate hooldustööde mahtu ja spetsiifikat
vastavalt AD tingimustele. DHSi põhiliseks eesmärgiks oli lahendada seni
eraomanike õlgadel olnud, erakinnistute ja avalike teede vahel olevate Tallinna
linnale kuuluvate kõnniteede talvine koristus (EhS § 97 lg 6 kohaselt linnas,
alevis ja alevikus on teega külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama
sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja
libeduse tõrje, tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda). Suur hulk
vastavatest kõnniteedest on kitsad ehk vähem kui 1,4 m laiad, mistõttu ei ole
nende puhastamiseks võimalik kasutada kas tavatehnikat või on võimalik
üksnes käsitsi puhastamine. Viidatu tuleneb üheselt ka AD lisast 2 (vt
vaidlustuse p 20). Seega eeldab teenuse osutamise valmidusena nõutud
isikkoosseis hulgaliselt n-ö käsitööjõudu. Mistahes töökoha vahetus tähendab
isikule üldjuhul 30-päevast etteteatamist (TLS § 98 lg 1).
• DHSi eeldatavaks maksumuseks on RHRi andmetel 40 miljonit eurot ja
kestvuseks 48 kuud. Tallinna linna heakorraeeskirja (Heakorraeeskiri)
muutmise seletuskirja kohaselt7 hooldatakse DHSi objektiks olevaid kõnniteid
60% ulatuses käsitsi ning kokku on käsitsi puhastatavate kõnniteede maht
480 000 m². See tähendab, et ühekorraga vajatakse Tallinna linnas ühes ja
samas ajaaknas (2025. a septembri lõpp – oktoobri algus) äärmiselt suurt hulka
käsitööjõudu. Ei ole võimalik palgata töötajaid ja osta tehnikat, teadmata, kas
ja millises mahus on teenuse osutamine kindel.
• Lisaks töötajate palkamisele on neid vajalik tutvustada hoolduspiirkonnaga,
samuti koolitada teenuse osutamiseks Lepingu tingimustele vastavalt (viia
6 samas
7 https://teele.tallinn.ee/documents/145716/view#preview
4
üksikasjalikult kurssi, kuidas ja millal peab olema üks või teine toiming tehtud
ning kuidas fikseeritud), viia töötajad kurssi tööohutusnõuetega, sh
isikukaitsevahendite kasutamisega.
• Hanke objekti hooldamiseks vajalik tehnika on küllaltki spetsiifiline, just
töölaiuse tõttu. Kuigi Hankija on lubanud kasutada ka nn "teise ringi" sõidukeid,
mitte ei nõua uusi (mille tellimisel on pikad tarnetähtajad), on spetsiifilisi
hooldussõidukeid võimalik arvestatavas mahus soetada üksnes väljastpoolt
Eestit, milline ostuprotsess eeldab sõidukite ja lisaseadmete (sahad, puisturid)
seisundiga eelnevat tutvumist, nende transporti Tallinnasse, kohapealset
põhjalikku tehnohooldust (mille käigus võib ilmneda täiendav remondivajadus)
jne.
• Ebamõistlikult lühike ettevalmistusaeg või selle puudumine sootuks, kahjustab
konkurentsi (RHS § 3 p-d 2 ja 3).
Võimatud, põhjendamatud ja/või ebaselged tingimused
TK p-d 2.2.4 ja 2.2.5 (teenuse mahu muutumisel tasustamise alused)
19. TK p 2.2.4: „Tellijal on õigus mitte tellida tee remondis oleku perioodil teenuse
osutamist, vähendades puhastuspiirkonna mahtu remondis oleva teelõigu võrra ja
seda arvestavalt vähendada töövõtjale makstava tasu suurust proportsioonis kogu
hooldusala mahtu arvestades.“ TK p 2.2.5: „Töövõtja osutab puhastuspiirkonnas
kokkuleppel tellijaga ühekordselt teenust lepingus sätestamata objektidel või
puhastuspiirkonda lisanduvatel võimalikel objektidel vastavalt lepingu
regulatsioonile, ning lisas 4 (Osa 1 puhul) või lisas 5 (Osa 2 puhul) toodud
hinnastamisele.“
20. AD lisades 4 ja 5 on esitatud vastavalt Osas 1 või Osas 2 hooldamisele kuuluvate
objektide kogumaht (m²). Objekte, mille laius on 1,4 m või enam, on võimalik
enamikul juhtudel hooldada masinatega (erisused on juhul, kui kõnniteel on
elektriliinide kandepostid vmt takistused). Objekte, mille laius on alla 1,4 m, tuleb
valdavalt hooldada käsitsi. Erinev ressurss tingib ka erineva kulu. Eelnevalt viidatud
Heakorraeeskirja seletuskirja kohaselt on käsitsi hooldamisel maksumus 2 eurot/m²,
masinatega hooldamisel 0,8 eurot/m² ehk vahe on 2,5 kordne.
• Osas 1 on hooldatavate objektide maht kokku 68 451,7 m², sellest 27 objekti on
kitsamad kui 1,4 m (pindala kokku 4896,1 m²) ning 140 objekti 1,4 m või laiemad
(pindala kokku 63 555,6 m²).
• Osas 2 on hooldatavate objektide maht kokku 29 797,5 m², sellest 98 objekti on
kitsamad kui 1,4 m (pindala kokku 6480,9 m²) ning 118 objekti 1,4 m või laiemad
(pindala kokku 23 316,6 m²).
21. Vaidlustaja on seisukohal, et TK p 2.2.4 on õigusvastane (RHS § 3 p 1) kuna näeb
ette vastavalt lisa 4 või lisa 5 alusel n-ö keskmise ruutmeetri hinna leidmise ning
selle alusel Lepingu järgse tasu muutmise, kuivõrd sellisel alusel tasu muutmine ei
vasta mõistlikult põhjendatule. Eristatud peaksid olema laiusega alla 1,4 m ja 1,4 m
või laiemad objektid, kuna tulenevalt puhastamise viisist – käsitsi või masinaga, on
hinnavahe 2,5 kordne.
22. Vaidlustaja mõistab TK p-ti 2.2.5 selliselt, et ühekordselt teenuse osutamine, aga
samuti n-ö alaliselt Lepingu mahtu täiendavatel objektidel teenuse osutamise
lisamine, on võimalik üksnes juhul, kui töövõtja sellega nõustub („kokkuleppel
5
tellijaga“). Vastavat järeldust toetab ka Lepingu üldtingimuste p 12.1, mille kohaselt
muudetakse Lepingut poolte kirjaliku kokkuleppega. Juhul, kui Hankija on pidanud
siiski silmas, et töövõtjal on sisuliselt kohustus kokkulepe sõlmida, teenust osutada
ning seda vastavalt lisa 4 või lisa 5 põhjal leitava keskmise ruutmeetrihinna alusel,
siis on TK p 2.2.5 õigusvastane samadel põhjendustel, mis on toodud vaidlustuse
eelmises punktis.
TK p-d 3.2.4 ja 3.2.6 (kloriidide kasutamine)
23. TK p 2.1.2 kohustab töövõtjat järgima Heakorraeeskirja. Alates 01.10.2025. a jõustub
Heakorraeeskirja § 9 lg 2 p 5 redaktsioonis, mis jätkuvalt keelab kergliiklusteedel
lume- ja libedusetõrjeks kloriidide kasutamise. „Kloriidide kasutamine on lubatud
keskkonna- ja kommunaalameti kirjaliku loa alusel erandkorras, kui see on raskete
ilmastikuolude korral vajalik ohutu liiklemise tagamiseks.“ Rasked ilmastikuolud on
defineeritud järgmiselt: „ilmastikuolud, mille puhul esineb vähemalt üks järgmistest
asjaoludest: katkematu lumesadu, mille jooksul sajab vähemalt 10 cm lund nelja
tunni jooksul; lumesadu, mille jooksul sajab vähemalt 5 cm lund nelja tunni jooksul
ja samal ajal esineb tuulepuhanguid üle 12 m/s; muu ilmastikuoludest tingitud
olukord, mille tõttu on väga raske tagada tee vastavust seisundinõuetele“ (§ 2 p 9).
Sama definitsioon sisaldub TK p-s 1 „Mõisted“.
24. TK p 3.2.4 kohustab libedusetõrje teostamisel lumesaju tingimustes nullilähedaste
temperatuuride korral vältima lume nakkumist teepinnale ja jääkonaruste teket. See
ei ole võimalik aga kloriidide kasutamiseta. Heakorraeeskirja tingimused on aga
täitmata – lumesadu koos nullilähedaste temperatuuridega on Tallinnas tavaline.
25. TK p 3.2.6 sätestab, et kõnniteedel on kloriidide ja/või kloriidide vesilahuse
kasutamine libeduse tõrjeks lubatud jäite või muu erandliku olukorra puhul, samuti
pressitud lume või jäätunud tee sulamisel. „Kloriidide ja kloriidide vesilahuse
kasutamiseks tuleb tellijalt saada kirjalik nõusolek.“ Jäide, samuti pressitud lume või
jäätunud tee sulamine, on Tallinnas tavaline ning seega on Heakorraeeskirja nõuded
täitmata. Lisaks ei piisa kloriidide kasutamiseks Hankija nõusolekust, vältimatuks
eelduseks on KeKo kirjalik luba.
TK p-d 3.2.12 ja 3.2.14 (lume vaalutamine)
26. TK p 3.2.12: “Lund ei tohi lükata ega vaalutada puhastatavate alade kõrval
asuvatele aladele (sõidutee, mahasõidud, hoovide väljasõidud, kõikvõimalikud
eramaad jms), mille puhastamisega tegeleb teine ettevõtte või füüsiline isik.”
27. Nagu eelnevalt märgitud – TK järgi on töövõtja kohustatud järgima Heakorraeeskirja.
Vastavalt Heakorraeeskirja § 9 lg 2 p-le 6 on keelatud lume kuhjamine sõiduteele.
Sisuliselt sama tuleneb TK p-ti 3.2.12 esimesest lausest – lund ei tohi lükata ega
vaalutada mh sõiduteele.
28. TK p-ti 3.2.12 teine lause sätestab: „Tööde käigus nimetatud aladele sattunud lumi
tuleb eemaldada maksimaalselt kahe tunni jooksul tööde lõpetamisest.”
• Vaidlustaja on seisukohal, et viidatud tingimus on sõiduteede osas vastuolus
Heakorraeeskirjaga.
• Samuti on tingimus kõigi vastavas punktis nimetatud objektide osas (sõidutee,
mahasõidud, hoovide väljasõidud, kõikvõimalikud eramaad jms) vastuolus TK
6
p-ga 3.3.4, mis keelab lume äraveo vahemikus 7.30–9.30 (2 tundi) ja vahemikus
16.00–19.00 (3 tundi).
• Teiseks on tegemist ka võimatu tingimusega (puudutades puhastatavate
kõnniteede kõrval asuvaid mahasõite, hoovide väljasõite, kõikvõimalikke
eramaid jne). Nimelt arvestades TK p-ti 3.3.4 peaks lisaks otseselt keelatud
aegadel vältima ka lume äravedu öisel ajal (et mitte rikkuda öörahu). Seega
jääks reaalselt lume äraveoks sisuliselt ajavahemik 9.30–16.00. Lume
äraveo vajadus selgub jooksvalt, sõltuvana ilmastikutingimustest (mida ei ole
võimalik tõsikindlalt ette prognoosida).
• Lume väljavedu eeldab frontaallaadurite ja kallurautode kasutamist, mis nt
vanalinna puhul tähendab sisuliselt kogu vanalinnas liikluse sulgemist nii
sõidukitele kui ka jalakäijatele, liiklust tuleks sulgeda ka kesklinnas (vt ainuüksi
alltoodud näiteid). Liikluskorraldust saab aga muuta üksnes järgides TK p-s
2.1.2 toodud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018. a määrust nr 43 „Nõuded
ajutisele liikluskorraldusele“, mille järgsed nõuded tuleks täita veel enne lume
äraveo algust.
29. TK p 3.2.14 kohustab jätma kitsama kui 1,2 m laiuse kõnnitee puhul käimisruumi kogu
kõnnitee laiuses. Viidatud tingimus on arvestades Heakorraeeskirja § 9 lg 2 p-ti 6
täitmiseks võimatu. Lume teisaldamiseks / äraveoks tuleb lumi kokku vaalutada. Kuni
lume teisaldamiseni või äraveoni peab olema lubatav mitte järgida TK p-ti 3.2.14 (ehk
nõuet, et kitsastel teedel on käimisruum tagatud kogu laiuses).
30. Vaidlustaja lisab eeltoodu ilmestamiseks ka paar näidet Osast 1, kuivõrd Osa 2
objektiks on vanalinna kõnniteed, mille väike laius on üldtuntud ega vaja mõistlikult
fotomaterjali.
• AD lisa 2 jrk nr 7 „Ao tn (paaritu, Paldiski mnt 19-A.Adamsoni 22)“. Allpool on
foto Ao tn 3 esisest kõnniteest, mille laiuseks on lisas 2 märgitud 1,3 m, tegelik
laius on kindlasti kitsam, vahemikus 0,8–1,1 m. Sellise kõnnitee lumest
puhastamiseks ei ole mingit muud võimalust, kui lumi (enne äravedu) kas
vaalutada kõnniteele (millisel juhul ei ole tagatud käimisruum kogu ulatuses) või
kuhjata sõiduteele (mida Heakorraeeskiri ei luba):
7
• AD lisa 2 jrk 46 „Wismari tn 15a-Tehnika tn“. Allpool foto Wismari tn 27 esisest
kõnniteest, mille laiuseks on lisas 2 märgitud 1 m. Sama olukord, mis eelneva
näite puhul – kõnnitee lumest puhastamiseks ei ole mingit muud võimalust, kui
lumi (enne äravedu) kas vaalutada kõnniteele (millisel juhul ei ole tagatud
käimisruum kogu ulatuses) või kuhjata sõiduteele (mida Heakorraeeskiri ei luba):
• AD lisa 2 jrk 93 „Paide tn paaris“ (vasakpoolne foto) ja jrk 94 „Paide tn paaritu“
(parempoolne foto). Eelduslikult ei ole Hankija pidanud TK p-ti 2.3.8 all silmas,
et töövõtja peaks keelama parkimise sõiduteel (kuna sõiduteed ei kuulu Hanke
mahtu). Kuna kõnnitee äär on aga sõidukeid täis pargitud, siis ei ole võimalik
vaalutada lund sõiduteele (mis Heakorraeeskirja järgi on ka keelatud), mistõttu
tuleks lumi vaalutada kõnniteele (millisel juhul ei jää käimisruumi kogu kõnnitee
laiuses), samuti ei ole võimalik teostada lume äravedu (mis peaks olema
eelduslikult vabandatav vastavalt Lepingu eritingimuste p-le 4.4.8).
Lume äravedu
31. Vaidlustaja hinnangul ei ole arusaadav, kelle otsustuspädevuses on AD järgi
lume äraveo määramine. Lume äravedu on eraldi toiminguid nõudev, aga samuti
ajamahukas ja kulukas töö. TK p-ti 3.3.1 järgi peab kogu võimalik lume äraveo maht
olema arvestatud pakkumuse hinna sisse. Seega on pakkumuse hinnastamisel
kriitilise tähtsusega selgus küsimuses, kas töövõtja kohustuseks on teostada lume
8
äravedu selliselt, et tagatud on kehtestatud hooldustsükli aegu järgides kõnniteede
vastavus seisunditaseme nõuetele või peab töövõtja olema valmis täitma ka
täiendavaid, Hankija äranägemisel esitatavaid lume äraveo nõudeid.
32. Järgmised TK punktid viitavad, et lume äravedu tuleb teostada ajal ja ulatuses, mis
on vajalik seisundinõuete täitmiseks (mille raames on või vähemalt peaks olema
otsustuspädevus töövõtjal endal):
• TK p 3.1.2: „Kõnniteede seisund peab vastama linnas asuva kergliiklustee
talihoolduse seisunditaseme nõuetele ning selle hooldus peab vastama
tingimustele, millega on tagatud /…/ vajadusel lume väljavedu või
teisaldamine.“
• TK p 3.3.2.6: “Töövõtjal on igal ajal omaalgatuslikult õigus tee seisunditaseme
tagamiseks korraldada lume väljavedu …” Tänava seisundinõuete tagamiseks
vajalik lumevedu/ teisaldamine on arvestatud teenuse kogumaksumuse hulka ja
eraldi tasustamisele ei kuulu.”
33. Järgmised TK punktid viitavad, et töövõtjal kas puudub otsustuspädevus (ootama
peab tellija nõuet lumi ära vedada) või siis peab töövõtja olema valmis teostama
täiendavat lume äravedu (lisaks sellele, mis oleks vajalik seisundinõuete täitmiseks):
• TK p 3.3.1: „Töövõtja on tellija nõudmisel kohustatud hooldusperioodil vedama
puhastuspiirkonna kõnniteedelt lume ära, kui tänava seisunditaseme nõuete
täitmine ei ole teiste meetoditega võimalik.“
• TK p-d 3.3.2: „Lume äraveo vajaduse määrab tellija töövõtjalt saadud
informatsiooni alusel.“
• TK p 3.3.2.2: “Tellija hindab lume äraveo vajadust ja juhul, kui soovib lume
väljavedamist…”
• TK p 3.3.2.3: „Eriolukorras (öine lumesadu/torm) või raskete ilmastikuolude
korral on tellija esindajal õigus anda korraldus lume äraveoks, edastades
korralduse ka esimesel võimalusel e-kirjaga. Sellisel juhul on töövõtja
kohustatud alustama lume äraveoga hiljemalt 6 tunni jooksul.”
• TK p 3.3.4: “Eriolukorras või raskete ilmastikuolude korral on tellijal õigus nõuda
lume äraveo teostamist ööpäevaringselt.”
34. Juhul, kui lund tuleb alati ära vedada, kui see on vajalik seisunditaseme nõuete
täitmiseks, on tellija poolt lume äraveo hindamise ja kooskõlastamise tingimused
ebavajalikud (RHS § 3 p 1), mh vähendab see lume äraveoks jäävat aega (mis niigi
on lühike, vt järgmine punkt).
35. AD on vastuoluline ka osas, mis puudutab lume äraveo aega. TK p-ti 3.1.2 kohaselt
tuleb vajadusel teostada lume äravedu 5 tunni jooksul, TK p-ti 3.2.12 kohaselt aga
2 tunni jooksul. Tegemist on lubamatu vastuoluga, sest mida kiiremini tuleb lumi ära
vedada, seda suurem on ressursside (tehnika jm) vajadus ning seega kulu (mida
peab saama eelarvestada enne pakkumuse esitamist) (RHS § 3 p 1).
36. TK p-ti 3.3.2.4 järgi on töövõtjal kohustus fikseerida äraveetud lumekogused ja
edastada aruanne teostatud töö kohta lume äraveo aruande vormil tellijale vahetult
peale lume äraveo lõppu või hiljemalt veopäeva järgse päeva hommikul hiljemalt
kella 8.30-ks. Kuna lume äravedu kuulub teenuse hinna sisse, siis puudub
objektiivne põhjendus selliseks koormavaks aruandluseks (RHS § 3 p 1).
9
Lume teisaldamine
37. Samasugused lubamatud vastuolud nagu ADs on seoses lume äraveoga, on ADs
ka seoses lume teisaldamisega. TK p-ti 3.3.1 järgi peab kogu võimalik lume
teisaldamise maht olema arvestatud pakkumuse hinna sisse. TK p-d 3.1.2 ja 3.3.3.5
viitavad, et lume teisaldamine tuleb teostada ajal ja ulatuses, mis on vajalik
seisundinõuete täitmiseks (mille raames on või vähemalt peaks olema
otsustuspädevus töövõtjal endal). TK p-d 3.3.3, 3.3.3.1 ja 3.3.3.2 aga viitavad, et
töövõtjal kas puudub otsustuspädevus (ootama peab tellija nõuet lumi teisaldada)
või siis peab töövõtja olema valmis teostama täiendavat lume teisaldamist (kui oleks
vajalik seisundinõuete täitmiseks).
38. TK p-ti 3.3.3.4 järgi on töövõtjal kohustus fikseerida teisaldatud lumekogused ja
edastada aruanne teostatud töö kohta lume teisaldamise aruande vormil tellijale
vahetult peale lume teisaldamise lõppu või hiljemalt lume teisaldamise päeva
hommikul hiljemalt kella 8.30-ks. Kuna lume teisaldamine kuulub teenuse hinna
sisse, siis puudub objektiivne põhjendus selliseks koormavaks aruandluseks (RHS
§ 3 p 1).
TK p 2.3.8 („sõiduk teisaldatakse“ märkide paigaldamine)
39. TK p 2.3.8: „Teenuse osutamisel peab täitja vajadusel 48 tundi enne puhastustööde
teostamist korraldama parkimist keelavate liiklusmärkide koos lisatahvliga „sõiduk
teisaldatakse“ paigaldamise, kui muude vahenditega ei ole võimalik tagada
puhastustööde ühtlast kvaliteeti. Märkide paigaldamisest ja seal parkivatest autodest
tuleb teha fotod, kus fotokaadris on näha nii märgid, kui ka parkivate masinate
registreerimisnumbrid, mis edastatakse tellija poolt edastatud kontaktile”.
40. LS § 20 lg 4 p-st 3 tulenevalt on sõiduki osaliselt või täielikult kõnniteel ning jalgratta-
ja jalgteel parkimine keelatud, kui seda lubav liikluskorraldusvahend puudub. Seega
on TK p 2.3.7 asjakohatu tingimus. Parkimine on lubatud ainult vastava lubava
liikluskorraldusvahendi olemasolul. Kui vastav liikluskorraldusvahend (märk) puudub,
on tegemist liikluseeskirjade rikkumisega. Töövõtja ei saa mõistlikult 48 tundi ette
näha, kus võidakse parkimiskeeldu rikkuda. Nõue, et töövõtja dubleeriks seadusest
tulenevat parkimise keeldu märkidega, on põhjendamatu.
TK p-d 3.1.4 ja 3.2.1 (libedusetõrje tingimused)
41. TK p 3.2.1 sätestab: „Libedusetõrje eesmärk on teekatte haardeteguri suurendamine
teekattele abrasiivmaterjalidega ja samuti teekatte haardeteguri suurendamine
mehaanilise karestamisega või sama tehnoloogiaga roobaste ja ebatasasuste
likvideerimine.“ TK p-ti 3.1.4 järgi: „Tellija nõudmisel normaalse liikuvuse ning
nõutava haarduvuse tagamiseks tuleb töövõtjal kõnniteed jääst lahti lõhkuda.“
42. Vaidlustaja on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt on AD lubamatult ebaselge ja
vastuoluline osas, mis määratleb vajalikud toimingud libedusetõrje teostamisel ehk
kas töövõtjal on kohustus:
• kasutada abrasiivseid materjale (puistada sõelmeid) või karestada tee pinda
• või siis hoopis lõhkuda kõnniteel asuvat jääd. Viimane tegevus tähendab suures
mahus käsitsi tööd, millega kaasneb absoluutselt teistsugune ressursi vajadus
ja ajaline kulu protsessi mõttes (eeldaks suurt hulka käsitööjõudu) ehk ka kulusid
10
hankelepingu täitmiseks (mida peaks saama pakkumuse esitamiseks
eelarvestada.
IV HANKEMENETLUSE PEATAMISE TAOTLUS
43. Vaidlustaja palub juhindudes RHS § 193 lg-st 1 VAKOl hankemenetluse ka
viivitamatult peatada. Nimelt osutub hankemenetluse peatamata jätmise korral
Vaidlustajal ka vaidlustuse rahuldamise korral võimatuks osaleda Hankes, kuna
pakkumuste esitamise tähtaeg saabub juba 30.09.2025. a. Pakkumuse esitamise
tähtaja saabumisel ei ole võimalik kaitsta Vaidlustaja neid õigusi, mille kaitseks on
käesolev vaidlustus esitatud.
V MUUD MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED
44. Arvestades pakkumuste esitamise tähtaega (mis on algne, mitte pikendatud) on
vaidlustus tähtaegne ka siis, kui sellele kohaldada RHS § 189 lg 2 p-s 2 toodud
tähtaega, mitte analoogia korras p-ti 1 (mis kohaldub lihthankemenetlusele, milles
pakkumuse esitamise tähtaeg on samaselt äärmiselt lühike nagu DHSi alusel
läbiviidavas Hankes).
45. Vaidlustaja leiab, et antud vaidlustus oleks põhjendatud lahendada istungil, mh
kompromissi võimalikkuse väljaselgitamiseks.
46. Vaidlustuselt on tasutud nõutavas summas riigilõiv8.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kristina Uuetoa-Tepper
Vandeadvokaat
Lisad:
1) Volikiri
2) Riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus
8 Vt lisa 2
11