Riigihangete vaidlustuskomisjon
e-post:
[email protected]
Kuupäev digiallkirjas
Hankija: Tartu Ülikool
Registrikood 74001073
Ülikooli 18, 50090 Tartu
Hankija esindaja: Tuuli Ilula
E-post:
[email protected]
Telefon: 737 6632
Vaidlustaja: Kamo Ehitus OÜ
Registrikood 14056984
Uus tn 7, 67405 Otepää
Vaidlustaja esindajad: Margus Must
E-post:
[email protected]
Erki Eksin
E-post:
[email protected]
Kolmas isik: Pro Power OÜ
Registrikood 10856274
Rahu tn 30-2, 20608 Narva
E-post:
[email protected]
HANKIJA VASTUS VAIDLUSTAJA 16.09.2025 TÄIENDAVATELE
SELGITUSTELE
1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Seoses vaidlustusega riigihankes „Tartu Ülikooli õppehoone Ravila 14a „Chemicum“
ehitustööd“ (viitenumber 298105) on vaidlustaja esitanud 16.09.2025 endapoolsed täiendavad
selgitused hankija 10.09.2025 ja kolmanda isiku 09.09.2025 esitatud vaidlustuse vastustele.
Hankija vaidlustaja täiendavate selgitustega ei nõustu ning jääb oma kõikide eelnevalt
esitatud seisukohtade juurde. Hankija otsused kolmanda isiku edukaks tunnistamise ning
kõrvaldamata jätmise osas on õiguspärased. Käesolevaga esitab hankija omapoolsed
vastuväited vaidlustaja esitatud täiendavatele selgitustele.
2. HANKIJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD
2.1. Kolmas isik ei ole esitanud valeandmeid ning kolmanda isiku kõrvaldamata jätmine
oli õiguspärane
1
Vaidlustaja on asunud seisukohale, et kolmas isik on hankepassis esitanud valeandmeid RHS §
95 lg 1 p-s 4 nimetatud kõrvaldamise aluste esinemise osas. Vaidlustaja sellise seisukoha
kujundamise põhjuseks on vaidlustaja veendumus, et kolmandal isikul esines pakkumuste
esitamise päeval maksuvõlg, mille tõttu oleks hankija pidanud kolmanda isiku
hankemenetlusest kõrvaldama. Seega on vaidlustaja seisukohal, et hankepassis kõrvaldamise
aluste puudumist kinnitades on kolmas isik esitanud valeandmeid.
Esiteks soovib hankija juhtida vaidlustaja tähelepanu kolmanda isiku poolt 09.09.2025 esitatud
tõendile, mis kinnitab üheselt asjaolu, et kolmas isik on maksuvõla tasunud 12.08.2025 kell
09:17:05 seisuga. Seega pakkumuse esitamise tähtaja seisuga (12.08.2025 kell 14:00)
kolmandal isikul maksuvõlga ei esinenud ning kolmas isik ei ole hankepassis valeandmeid
esitanud.
Teiseks soovib hankija taaskord rõhutada, et isegi kui kolmandal isikul oleks esinenud
pakkumuse esitamise tähtaja seisuga maksuvõlg, ei oleks õiguspärane, kui hankija kõrvaldaks
pelgalt selle asjaolu pinnalt kolmanda isiku hankemenetlusest, kuivõrd nagu hankija juba ka
10.09.2025 vaidlustuse vastuses selgitas, peab pakkuja kõrvaldamiseks olema pakkujal
maksuvõlg kõrvaldamise otsuse tegemise ajal. RHS § 95 lg 1 p-i 4 koosseisu ei täida pakkuja
üldine maksekäitumine mis tahes ajahetkel. Hankija ei hakka siinkohal oma eelnevalt esitatud
seisukohti enam uuesti üle kordama. Seejuures on vaidlustaja täiendavate selgituste pinnalt aga
selge, et käesoleval juhul on oluline lähemalt selgitada, millist rolli mängivad hankemenetluses
pakkujate poolt hankepassis antud kinnitused ning millisel ajahetkel teostab hankija
hankepassis antud kinnituste osas sisulist kontrolli.
Õiguskirjanduses on hankepassi osas selgitatud, et RHS § 104 lg 1 paneb hankijale kohustuse
aktsepteerida hankepassi esialgse tõendina mh kõrvaldamise aluste puudumise ja
kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta ning seega asendabki hankepass esialgselt mh
kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifitseerimistingimustele vastavust tõendavat
dokumentatsiooni. Dokumendid tuleb esitada alles siis, kui hankija seda nõuab (RHS § 104 lg
7) või kui pakkumus osutub edukaks (§ 104 lg 8).1
RHS § 104 lg 8 näeb ette, et enne hankelepingu sõlmimist nõuab hankija edukalt pakkujalt
kõikide asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist. Pärast
pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist kontrollib hankija edukal pakkujal
kõrvaldamise aluste puudumist ja esitatud kvalifitseerimise tingimustele vastamist ning teeb
otsuse eduka pakkuja kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise, ja kui ta on seadnud pakkujatele
kvalifitseerimise tingimused, kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta.
Seega tuleneb nii seadusest kui õiguskirjandusest põhimõte, et hankepassi funktsioon on olla
nn esialgne tõend hankemenetluses kehtestatud tingimustele vastavuse osas, mille pinnalt
hankija veel reaalseid sisulisi otsuseid ei tee. Hankemenetluses otsuste tegemiseks on hankija
kohustatud hankepassis antud kinnituste osas viima läbi ka sisulise kontrolli, mis kehtiva
seaduse kohaselt viiakse läbi enne hankelepingu sõlmimist alles siis, kui konkreetne pakkuja
on RHS § 117 lg 1 teise lause alusel edukaks tunnistatud.
Täiendavalt on õiguskirjanduses rõhutatud, et ajas muutuvate aspektide osas tuleb kontroll igal
juhul läbi viia alles siis, kui teatav pakkuja on edukaks tunnistatud ning selle raames on toodud
1
Väljaots, T. RHS § 104, komm. 8 - Simovart, M.A., Parind, M. (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud
väljaanne. Tallinn: Juura 2019).
2
esile VAKO seisukohta, mille kohaselt maksuvõla esinemise osas ei saa RHS § 104 lg 8 järgne
eduka pakkuja kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsus tugineda andmetele, mis
pärinevad ajast enne pakkumuse edukaks tunnistamist.2
Seega nagu on hankija ka juba oma eelnevas vastuses kirjeldanud, ei oma käesoleval juhul
tähtsust asjaolu, kas kolmandal isikul on ajalooliselt esinenud maksuvõlg või mitte. Samuti ei
oma tähtsust asjaolu, et kolmandal isikul võis esineda maksuvõlg pakkumuse esitamise päeval.
Kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise osas otsuse
tegemiseks viis hankija läbi pärast pakkuja edukaks tunnistamist sisulise kontrolli hankepassis
esitatud kinnituste osas ning kõrvaldamise aluseid kolmandal isikul ei esinenud. Seejuures
selline hankija käitumisviis otsuste tegemiseks on igati õiguspärane.
2.2. Kolmanda isiku pakkumus ei ole põhjendamatult madala maksumusega
Vaidlustaja on esitanud oma hinnangud kolmanda isiku poolt esitatud väidetele seoses keskmise
töötasu suurusega ning on asunud seisukohale, et need väited on valed.
Hankija soovib siinkohal juhtida vaidlustaja tähelepanu sellele, et RHS § 115 lg 2 p 2 sätestab
ühe kahest alusest, millal on hankija kohustatud põhjendamatult madala maksumuse kontrolli
läbi viima. See säte aga ei defineeri olukorda, millisel juhul on kindlasti tegemist
põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. Olukorras, kus pakkujal on viidatud sättes
sätestatud määrast väiksem keskmine töötasu, on hankijal kohustus kontrollida RHS § 115 lg 1
alusel pakkumuse maksumuse põhjendatust, kuid seaduses sätestatud määrast madalam
keskmine töötasu ei ole iseseisev alus pakkumuse tagasi lükkamiseks.
Nagu on hankija ka juba eelnevas vastuses selgitanud, siis kolmanda isiku pakkumuse
maksumuse põhjendatuse osas teostati sisuline kontroll, mille raames esitatud selgituste ja
kalkulatsioonide pinnalt veendus hankija kolmanda isiku pakkumuse majanduslikus
põhjendatuses ja suutlikkuses täita lepingut nõuetekohaselt ja pakkumuses esitatud maksumuse
eest. Seejuures soovib hankija märkida, et hankija 10.09.2025 vastuse pinnalt peaks igale
lugejale olema selge, et sisulised otsused kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse
osas on tehtud ikkagi just kolmanda isiku poolt konkreetselt pakkumuse kogumaksumuse
kujunemise kohta antud selgituste ja kalkulatsioonide pinnalt ning keskmise töötasu kohta
antud kommentaar on nn täiendav selgitus, mis iseseisvalt ühegi sisulise otsuse tegemist
mõjutada ei saa.
Seega puuduvad igasugused alused hankija otsuste kehtetuks tunnistamiseks, kuivõrd
kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise otsuse tegemisel on hankija
käitunud õiguspäraselt.
3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED
3.1. Hankija on esitanud täiendavad seisukohad tähtaegselt.
4. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes RHS § 197 lõige 1 punktist 4 palub hankija
vaidlustuskomisjonil:
4.1. jätta vaidlustus täies ulatuses rahuldamata (RHS § 197 lg 1 p 4);
4.2. jätta vaidlustusmenetluses kantud kulud vaidlustaja kanda.
2
Väljaots, T. RHS § 104, komm. 44 - Simovart, M.A., Parind, M. (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud
väljaanne. Tallinn: Juura 2019).
3
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tuuli Ilula
hankeosakonna juhataja
4