Riigilõivuseaduse muutmise seadus

Riigikantselei [email protected] Meie 22.09.2025 nr 1.1-10.1/4132-1 Rahukohtu 3 15161, Tallinn Riigilõivuseaduse muutmise seadus Rahandusministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu koos seletuskirja ja selle lisaga. Eelnõu käsitleb riigihangete vaidlustustes makstavate riigilõivude tõstmist. Eelnõu on seotud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõuga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisad: 1. RLS muutmise eelnõu; 2. RLS muutmise eelnõu seletuskiri; 3. Kooskõlastustabel. Madina Talu 5885 1418 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  16.09.2025 Riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Seaduse eelnõu käsitleb riigihangete vaidlusi lahendava vaidlustuskomisjoni rahastust. Riigihanke korraldamisest tekkinud vaidlusi lahendab kohustusliku kohtuvälise organina riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi VaKo). VaKo asub Rahandusministeeriumi valitsemisalas. VaKo töökoormus on vaidlustuste arvu kasvu tõttu märkimisväärselt suurenenud. Vaidlustuskomisjoni asutamisel kavandati üksuse tegevuse kulud katta vaidlustusasjade riigilõivude arvelt. Riigilõivuseaduses (edaspidi RLS) sätestatud määrad pärinevad 2007. aastast1 ja katavad praegu vaid 50% VaKo kolme liikme ning ühe abitöötaja tööjõukuludest. Eelnõuga taastatakse riigihangete vaidlustuste riigilõivumäärade kulupõhisus, viies lõivud vastavusse tegelike kuludega. Kuivõrd halduskohtule kaebuse esitamisel kohalduvad hankeasjas samad riigilõivumäärad kui vaidlustuse esitamiselgi, mõjutab eelnõu kõiki riigihangete vaidlusi. Samas lahendatakse 9/10 vaidlustustest VaKo-s ehk kohtusse pöördumist mõjutab eelnõu oluliselt vähem võrreldes vaidlustusmenetlusega. Eelnõuga kavandatavad muudatused ei too kaasa ettevõtjate, inimeste või vabaühenduste halduskoormuse kasvu, sest eelnõuga ei muudeta RLS-i selliselt, et muudatustega kaasneks korralduslikke muudatusi. 1.2 Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunikud Anna Poots ([email protected], tel 5885 1313) ja Madina Talu ([email protected], tel 5885 1418). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected], tel 5885 1439). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Heleri Piip (tel 5303 2849, e-post [email protected]). 1.3 Märkused Eelnõu on seotud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõuga. Eelnõu on kaudselt seotud Euroopa 1 Edaspidi välja toodud sätted riigihanke vaidlustuse riigilõivu suuruste kujunemisest alates 2006. 1) Riigilõivuseadus (RT I 2006, 58, 439; jõustumine osaliselt 01.01.2007) § 222 lg 1: (1) Riigihanke vaidlustuse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni. Eduka pakkumise otsuse kohta esitatud vaidlustuse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 3000 krooni. 2) Riigilõivuseaduse muudatus (RT I 2007, 22, 114; jõustumine 01.05.2007) § 222 lg 1: (1) Riigihanke vaidlustuse esitamisel tasutakse riigilõivu: 1) 10 000 krooni, kui riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem; 2) 20 000 krooni, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda. 3) Riigilõivuseadus (RT I 2010, 21, 107); 3) Riigilõivuseadus (RT I 30.12.2014, 1; 10.12.2014 vastu võetud) § 258 lg 1: (1) Riigihanke vaidlustuse esitamisel tasutakse riigilõivu: 1) 640 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem; 2) 1280 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületav seda. 1 Liidu õigusdirektiivide2 rakendamisega (vt seletuskirja punkt 5.2). Lisaks on eelnõu kaudselt seotud Vabariigi Valitsuse 2025–2027 tegevusprogrammi (kinnitatud 19. juunil 2025) eesmärgiga ajakohastada riigilõivud kohtumenetluses, et need oleksid rohkem seotud tegelike menetluskuludega ja toetaks seeläbi kohtutel kiiremini otsusteni jõudmist.3 Nimelt kohalduvad vaidlustuse riigilõivu määrad ka halduskohtusse kaebuse esitamisel4. Eelnõuga muudetakse RLS-i redaktsiooni RT I, 08.07.2025, 66. Eelnõu on seotud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõuga. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus (riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 78 ja Eesti Vabariigi põhiseaduse § 73). 2. Seaduse eesmärk Riigihangete vaidlusi lahendab kohustusliku kohtuvälise vaidluste lahendamise organina riigihangete vaidlustuskomisjon5. 2024. aasta andmete alusel lahendab VaKo 91% riigihanke vaidlustest6. 2023. aasta andmete põhjal jääb 97% VaKo otsustest kehtima ka pärast kohtumenetlust. Statistika näitab VaKo töö kõrget kvaliteeti, mis lisaks õiguslikule panusele aitab kiirete menetluste ja vaidluste lahendamisega esimeses etapis kokku hoida riigi õigusemõistmise kulusid. Seetõttu on kõigi osapoolte huvides VaKo senisel tasemel töö jätkumine. Paraku on viimastel aastatel vaidlustuste arv märkimisväärselt tõusnud ning kasvutendents jätkub. Vaidlustuste hulga tõttu tegutseb VaKo oma võimekuse piiril. Olukorra leevendamiseks on kaks abinõud: saavutada vaidlustuste mõningane vähenemine ning luua eeldused komisjoni neljanda liikme värbamiseks. Neid kahte eesmärki riigilõivude tõstmine täidabki. Eelnõu tulemusel võib oodata põhjendamatult esitatud vaidlustuste arvu vähenemist. Samuti saab enam laekunud riigilõivude arvelt katta komisjoni tööjõukulud suuremas ulatuses kui praegu, sest kehtivate riigilõivumäärade alusel laekuvad vahendid katavad üksnes 50% VaKo personali tööjõukuludest. Ülejäänud komisjoni kulud kaetakse muudest allikatest. VaKo- s on periooditi töötanud neli liiget, kuid kahe aasta tagusel konkursil jäi üks ametikoht täitmata ning järgnenud eelarve kärbete tõttu ei värvatud neljandat liiget ka hiljem. Vaidlustuste arvu tõusu tõttu, ei saa aga 3-liikmelise komisjoniga pikemalt jätkata. Alljärgneval joonisel on näidatud VaKo-le esitatud vaidlustuste arv ühes aastas ühe liikme kohta viimasel 10 aastal. 2 Nõukogu direktiiv (89/665/EMÜ), nõukogu direktiiv 92/13/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2007/66/EÜ. 3 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm | Eesti Vabariigi Valitsus 4 Riigilõivuseadus § 60 lg 5. 5 Halduskohtumenetluse seadustik § 268 lõige 1 ja riigihangete vaidlustuskomisjoni põhimäärus § 1. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/120072017001. 6 2024. a tegi VaKo 266 otsust vaidlustuste kohta, seejuures võttis menetlusse 173 vaidlustust, VaKo otsuste peale esitati kaebus halduskohtule 26 korral. 2 Joonis 1. Allikas: Rahandusministeerium, Vaidlustuskomisjon. Vaidlustuste optimaalne hulk ühe liikme kohta oleks ca 70 aastas. Arvestades eeltoodut tõstetakse menetlusökonoomia ning õigusemõistmisest huvitatud isikute suuremaks osalemiseks riigi kulude kandmisel eelnõuga riigihanke vaidlustuse esitamisel makstavat riigilõivu 100%. Riigilõivumäärade ajakohastamisel lähtutakse riigilõivuseaduse § 4 lõikes 1 kehtestatud kulupõhimõttest. Kehtiva seaduse kohaselt tasutakse riigihanke vaidlustuse esitamisel riigilõivu: 1) 640 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem; 2) 1280 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda. Vastavalt RLS § 60 lõikele 5 tasutakse hankeasjas kaebuse esitamisel halduskohtule riigilõivu samas määras. Praegused riigihangete vaidlustuse esitamise riigilõivumäärad kehtivad aastast 2007, mil VaKo loodi. Sellel ajal oli riigihangetes vaidlustuse esitamise riigilõiv 10 000 krooni alla rahvusvahelise piirmäära riigihankes ja 20 000 krooni üle rahvusvahelise piirmäära riigihankes. Euro tulekul arvutati riigilõivud sendise täpsusega ümber kroonidest eurodesse. RLS redaktsioonis, mis võeti vastu 22. aprillil 2010. a ja kehtis kuni 2014. aastani, olid riigilõivumäärad järgmised: 1) 639,11 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem; 2) 1278,23 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära. See tähendab, et kehtiva RLS-iga riigilõivumäärad ainult ümardati. Seega on riigihangetes vaidlustuse esitamiseks sätestatud riigilõivumäärad olnud põhimõtteliselt muutumatud rohkem kui 17 aastat, samas on märgatavalt suurenenud tööjõukulud ja muud kulud. Lõivumäärasid tuleb tõsta, et VaKo toimingutega seotud riigilõivud kataksid senisest suuremas ulatuses komisjoni tegelikke tegevuskulusid riigihangete vaidlustuste menetlemisel. Ühtlasi soodustab see vaidlustuste läbimõeldumalt esitamist. Riigilõivude tõstmisel ei tehta erisusi 3 VaKo ja kohtumenetluse vahel, sest Rahandusministeeriumi andmetel ei ole hankeasja lahendamise kulud halduskohtus väiksemad. Lisaks arvestati tõsiasja, et vaidlustuste koguarvust jõuab halduskohtusse vaid 10-15% ehk ca 20-30 vaidlustust aastas ning need on enamjaolt esitatud suure maksumusega riigihangetes7. Samuti peeti silmas, et valitsuse tegevusprogrammi kohaselt kavandatakse kohtumenetluse riigilõivude ajakohastamist. Seega ei ole põhjust hankeasjades kehtinud lõivustamise süsteemi muuta. Eelnõu jõustumine alates 1.01.2026 on põhjendatud, sest õiguslikult on tegemist kõigi puudutatud isikute jaoks lihtsate muudatustega, millega kohanemiseks ei vajata pikemat ülemineku aega kui eelnõuga planeeritud. Väljatöötamiskavatsuse koostamine Kooskõlas hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punktiga 1 ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust. Eelnõus märgitud muudatused on vaja teha tavapärasest kiiremini, et eelnõust tekkiv mõju, vaidlustuste mõningase vähenemise näol, jõuaks VaKo-ni võimalikult vara. Samuti on komisjoni tööjõukulude senisest suuremas osas katmine pakiline. Vastupidisel juhul võiks komisjoni neljanda liikme värbamine osutuda võimalikuks alles 2027. aastal. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Esimese paragrahviga muudetakse RLS-i ning teine paragrahv sätestab seaduse jõustumise. Eelnõu §-ga 1 muudetakse RLS § 258 lõike 1 punkte 1 ja 2, mille kohaselt tõstetakse riigihanke vaidlustuse esitamise riigilõivu 1280 euroni, kui riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem, ning 2560 euroni, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda. Riigihanke rahvusvaheline piirmäär jääb sõltuvalt hanke esemest ja hankija tüübist vahemikku 143 000 eurot kuni 5 538 000 eurot. Euroopa Komisjon vaatab iga kahe aasta tagant rahvusvahelised piirmäärad üle ning vajadusel muudab neid delegeeritud määrusega. Vastavalt Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepingu kohasele arvutamismeetodile võtab komisjon kõnealuste piirmäärade väärtuste arvutamisel aluseks Rahvusvahelise Valuutafondi eriarveldusühikutes (SDR) väljendatud euro keskmise päevakursi 24 kuu pikkuse ajavahemiku jooksul, mis lõpeb 1. jaanuaril jõustuvale läbivaatamisele eelnevaks 31. augustiks. Paragrahvi 1 eesmärk on ajakohastada riigihanke vaidlustuse riigilõivumäärad ning viia need paremasse vastavusse aja jooksul muutunud kulukomponentidega selliselt, et see aitaks katta vaidlustuste lahendamisega kaasnevaid töö- ja majanduskulusid ning hoiaks ära põhjendamatute vaidlustuste esitamise (menetlusökonoomia). Lõivude tõstmise peamiseks eesmärgiks on katta riigilõivudest VaKo tööjõukulud luues eelduse komisjoni neljanda liikme värbamiseks. Alljärgnevalt hinnatakse uute riigilõivumäärade vastavust riigilõivuseaduses sätestatud kulupõhimõttele ning proportsionaalsust lõivu eest saadud teenuse maksumuse, inflatsiooni ning kitsamas tähenduses proportsionaalsuse aspektist. 3.1 Kulupõhimõte 7 Rahandusministeeriumi andmetel oli 2024. aastal VaKo-s vaidlustatud 258 korral riigihankeid, mille eeldatavaks maksumuseks oli keskmiselt ca 7 miljonit eurot. Nende vaidlustuste, mille peale kaevati edasi halduskohtusse (24 edasi kaevatud), keskmiseks eeldatavaks maksumuseks oli ca 21 miljonit. 4 Riigilõivu määra kehtestamisel on üldpõhimõtteks, et kehtestatakse riigilõiv sellises määras, mis kataks vähemalt toiminguga kaasnevad kulud, kuid samas ei oleks liiga suur, ning et selle eesmärgiks ei saaks riigile iseseisva täiendava tuluallika loomine. Kavandatavate muudatuse aluseks on võetud kulupõhimõte. Selle kohaselt peab riigilõivumäär katma vähemalt toimingu tegemisega seotud otsesed ja teatud ulatuses ka kaudsed kulud. Otsesed kulud on näiteks palgafond, materjalikulu (kontoritarbed jne). Kaudsete kuludena võib välja tuua majandus- ja halduskulu (rent, elektrikulu, seadmete soetamise ja hoolduse kulu jms), arhiveerimisega seonduva kulu, juhtimis- ja raamatupidamiskulud. Kulupõhimõtet on rõhutanud ka Riigikohus8 leides, et RLS-i § 2 kohaselt on riigilõiv seaduses sätestatud juhul ja RLS-is sätestatud määras tasutav summa lõivustatud toimingu tegemise eest. Sama seaduse § 4 lõike 1 järgi kehtestatakse riigilõivumäär lähtuvalt toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest (kulupõhimõte). Seega on riigilõivu eesmärgiks eelkõige riigi tehtava avalik-õigusliku toimingu kulutuste täielik või osaline hüvitamine. Nende aastate jooksul, mil RHS-i alusel riigihangete vaidlustuse esitamise riigilõivumäärad on püsinud muutumatuna (alates 2007. aasta), on oluliselt kasvanud riigi kulutused RHS-i alusel vaidlustuste menetlemisele. 2024. aastal oli kolmeliikmelise VaKo palgafondi kulu ligikaudu 330 000 eurot aastas9. Lisaks on aastate jooksul kallinenud kvaliteetse menetluse tagamiseks vajalikud muud kulud, sh riist- ja tarkvara arendused. Vaidlused VaKo-s on muutunud oluliselt keerukamaks. Seda ilmestab näiteks asjaolu, et kui 2010.a sisaldas VaKo otsus keskmiselt 4500 sõna, siis 2024. a juba 9278 sõna10. Vaidluste keerukuse põhjuseid on mitmeid. Peamisena võib välja tuua riigihangete endi mitmetahulisemaks muutumise. Näiteks kasutatakse parima pakkumuse väljaselgitamiseks aina enam madalaima hinna asemel kvaliteedikriteeriume. Viimastest tõusetub aga rohkem vaidluseid. Teiseks annab Euroopa Kohus riigihankedirektiividele tõlgendusi, mis sageli muudavad senist hankepraktikat tuues hankijatele lisakohustusi, mille üle saab omakorda vaielda. Näiteks kohtuasjas C-669/2011 asus Euroopa Kohus seisukohale, et kui hankijal tekib kahtlus, et pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega ja teeb vastava kontrollimenetluse, on tal kohustus teha ametlikult põhjendatud otsus kõnealuse pakkumuse vastuvõtmise või tagasilükkamise kohta. Riigihangete seadus eeldas põhjendatud otsuse tegemist üksnes pakkumuse tagasilükkamise korral. VaKo lahendab RHS-ga seonduvaid vaidlusi sõltumata nende maksumusest - näiteks on VaKo pädevuses hankija poolt nn väikehankes tehtud otsusega seonduvate vaidluste lahendamine. Riigihangete seaduse § 187 lõike 7 järgi on VaKo liikmete ametipalk võrdne maa- ja halduskohtu kohtuniku ametipalgaga. 2010. aastal oli maakohtuniku põhipalga suuruseks 3380 eurot kuus.12 2025. aastal on haldus- ja maakohtuniku põhipalgaks 5858,49 eurot.13 Seega on viimase 15 aasta jooksul tõusnud maa- ja halduskohtuniku ning VaKo liikmete palgad, ligikaudu 70%. Alates 2007. aastast on tarbijahinnaindeks suurenenud 76% võrra.14 Tulenevalt 8 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. novembri 2010. aasta määrus nr 3-2-1-95-10, p 9. 9 Riigi personali- ja palgastatistika. Rahandusministeerium. https://www.fin.ee/personali-ja- palgastatistika#ametnike-palgaandmed. 10 Arvutus on tehtud 5 otsuse näitel, mis on tehtud mais 2020 ja 2025 esitatud vaidlustuste kohta. 11 Euroopa Kohtu, 15.09.2022 lahend kohtuasjas C-669/06, Veridos Gmbh v Ministar na vatreshnite raboti na Republika Bulgaria, Mühlbauer ID Services Gmbh – S&T, p 36. 12 Kõrgemate riigiteenijate ametipalga seaduse järgi oli 2010. aastal kõrgemate riigiteenijate ametipalk 5200 eurot, maa- ja halduskohtu kohtuniku ametipalga koefitsient oli 0,65, st (5200*0,65=) 3380 eurot kuus. Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus–Riigi Teataja 13 Avaliku sektori statistika. Rahandusministeerium. https://fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus- kinnisvara/riigihaldus/avaliku-sektori-statistika#ametnike-palgaandmed Vt lisaks Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus–Riigi Teataja 14 Statistikaamet. IA021. Tarbijahinnaindeksi muutus. https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__hinnad/IA021/table/tableViewLayout2. 5 hindade tõusust on kõik VaKo majanduskulud oluliselt suurenenud. 2007. aasta tasemele jäänud riigilõivudest ei ole võimalik enam komisjoni kulusid vajalikul määral katta. VaKo viimase kolme aasta tööjõukulud15 ning riigilõivudest saadud kate on VaKo-st saadud andmetel järgmine: Aasta Riigilõivudest Tööjõukulud Erinevus Riigilõivude osakaal tulu kuludest 2022 131 120 € 305 882 € -174 762 € 42,87% 2023 137 500 € 311 305 € -173 805 € 44,17% 2024 170 240 € 329 160 € -158 920 € 51,72% Tabel 1. Komisjoni töö kulude suurust mõjutab VaKo töökoormuse tõus, sest vaidlustuste menetlemiseks vajatakse neljandat komisjoni liiget. Lisaks kogukulude kasvule mõjutab riigilõivu suurust ka vaidluste arvu prognoos. Alates 2022. aastast on riigihangetes vaidlustuste esitamine olnud tõusvas trendis. Rahandusministeeriumi andmetel on võrreldes 2022. aastaga on esitatud vaidlustuste arv suurenenud üle 50% ning menetlusse võetud vaidlustuste arv ligi 35%. Sealjuures tuleb silmas pidada, et alates 2022. aastast on VaKo kolmeliikmeline (eelnevalt oli VaKo-s neli komisjoni liiget). Vaidlustuste hulka on suurendanud ka riigihangete arvu kasv. Näiteks, 2007. aastal korraldati 7398 riigihanget. 2024. aastal korraldati juba 8791 (kasvanud 19%) riigihanget.16 Eelnõuga kavandatud riigilõivudest saadud tulu katab komisjoni kolme liikme tööjõukulud. Vaidlustuste läbivaatamisega kaasnevad muud otsesed kulud ning kaudsed kulud kaetakse riigieelarvest. Järelikult on kavandatud riigilõivud kooskõlas kulupõhimõttega, sest riik ei teeni riigilõivude arvelt tulu. Sama kehtib kohtumenetluses makstavate lõivude kohta. Kui VAKO vaidlustusmenetluse keskmine pikkus oli 2024. aastal 20 päeva (vaidlustuse esitamisest kuni läbi vaatamata jätmiseni või vaidlustusmenetluse lõppemiseni), siis kohtute menetlusstatistika kohaselt oli 2024. aastal halduskohtus riigihangete asjade keskmine menetlusaeg 35 päeva ning ringkonnakohtus 38 päeva. Järelikult ei saa halduskohtus hankeasja menetlemise kulud olla kuidagi väiksemad võrreldes VaKo-ga. 3.2 Riigilõiv korreleerub teenuse maksumusega Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis kohtuasjas 3-4-1-59-14, et avalik- õiguslike toimingute riigilõivustamine on põhiseaduse tähenduses lubatud, kui toimingus sisaldub lõivu tasunud isiku jaoks vastuteene ning riigilõivuna küsitav rahasumma on mõeldud nimetatud toimingu tegemisega kaasnevate kulude katmiseks. Seejuures võrdles kohus kavandatud riigilõivumäärasid tsiviilasja menetlemise keskmise kuluga. 2024. aastal olid VaKo tööjõukulud kokku 329 160 eurot. Rahandusministeeriumi andmetel võeti menetlusse 165 vaidlustust. Ühe menetlusse võetud vaidlustuse menetlemise tööjõukuluks kujunes 1995 eurot. Kuigi kavandatavad lõivud, 1280 eurot ja 2560 eurot, ei pruugi igal üksikul juhul olla vastavuses toimingutega kaasnevate kuludega, peavad Riigikohtu seisukohtade kohaselt lõivud 15 Riigi personali- ja palgastatistika. Rahandusministeerium. https://www.fin.ee/personali-ja- palgastatistika#ametnike-palgaandmed. 16 Riigihangete statistika Rahandusministeeriumi kodulehel. PowerBI: Riigihanked | Rahandusministeerium 6 püsima proportsioonis kuludega, mis kaasnevad riigile mingit liiki vaidluse lahendamisega. Lubatav on "ristsubsideerimine", kus suurema hinnaga asjadest laekuvad lõivud aitavad katta väiksema hinnaga asjade lahendamise tegelikke kulutusi (Riigikohtu otsus asjas nr 3-4-1-17- 13, p 32, 37). See aitab vältida väikeste rahaliste nõuete ülemäärast lõivustamist ja tagada kaebeõiguse kättesaadavus. Samasugune lähenemine on põhjendatud ka vaidlustuste menetlemisel. Näiteks on tabelis 3 märgitud, et 2024. aastal jättis VaKo 93 vaidlustust läbi vaatamata. Nende puhul riigilõiv tagastati või seda ei makstudki, kuid komisjon pidi siiski vaidlustustega tööd tegema. VaKo andmetel kulub ühel komisjoni liikmel ühes kuus vaidlustuste tagastamisega seotud toimingutele 7,9 tööpäeva. Arvestades 2024. aastal esitatud vaidlustusi ning uusi riigilõivumäärasid, kogutaks ühe vaidlustuse kohta riigilõivu 2039 eurot. Järelikult ei ületa kavandatud riigilõiv vastu saadava teenuse kulusid. Seletuskirja eelmises alapunktis selgitati, et kohtumenetluse kulud jäävad VaKo kuludega samasse suurusjärku. 3.3 Riigilõivud on proportsioonis riigihanke eeldatava maksumusega Euroopa Kohus leidis kohtuasjas C‑61/1417, et riigihangetega seotud halduskohtumenetluses kaebuse esitamisel makstav riigilõiv, mis ei ületa 2% asjassepuutuva hankelepingu maksumusest, ei muuda riigihankeid käsitlevas liidu õiguskorras ette nähtud õiguste kasutamist praktiliselt võimatuks või ülemäära raskeks. Kõige madalama rahvusvahelise piirmäära puhul, mis on 143 00 eurot, moodustab uus riigilõivumäär 2560 eurot riigihanke eeldatavast maksumusest 1,79% ning kõige kõrgema rahvusvahelise piirmäära (5 538 000 eurot) korral 0,05%. Alla rahvusvahelise piirmäära riigihanke puhul (142 999 eurot) on riigilõivu 1280 eurot osakaal hankelepingu maksumusest 0,90% ning see suureneb mida väiksema maksumusega hankeleping vaidlustatakse. Täpsema ülevaate saamiseks on alltoodud tabelis esitatud viimase kolme aasta vaidlustused jaotatuna vastavalt vaidlustusega seotud hankelepingu maksumusele18. 17 6.10.2015 Orizzonte Orizzonte Salute vs Azienda Pubblica di Servizi alla persona San Valentino p 58; 18 Riigihangete register 6.3.1 7  2024. aastal esitatud vaidlustuste jaotus kehtinud ja kehtima hakkava riigilõivu määra järgi 50% 45% 40% Vaidlustuste arv %-des 35% 30% 25% 20% 15% 10% 5% 0% Üle 3% 2-3% 1-2% 0,75%-1% 0,50%-0,75% 0,25%-0,50% alla 0,25% Riigilõivu protsent sõlmitud hankelepingu maksumusest Kehtinud riigilõivu määr Üle RVP Kehtima hakkav riigilõivu määr Üle RVP Kehtinud riigilõivu määr Alla RVP Kehtima hakkav riigilõivu määr Alla RVP Joonis 2. 2024. aasta kõikide vaidlustuste jaotus kehtinud ja kehtima hakkava riigilõivu määra järgi. Allikas: Rahandusministeerium. Statistika andmetel esitatakse kõige rohkem vaidlustusi suurema maksumusega riigihangetes, kus riigilõivu määr moodustab hankelepingu maksumusest 0,5% või vähem. Riigihangetes, mille vaidlustamisel moodustaks riigilõiv üle 2% (50 000 eurot ja vähem), vaidlustusi praktiliselt ei esitata. Eeltoodust järeldub, et eelnõuga kavandatavad riigilõivu määrad on kooskõlas Euroopa Liidu kohtu praktikaga ning ei vähenda õiguskaitset ebaproportsionaalselt. 3.4 Inflatsiooni mõju riigilõivule Rahandusministeerium hindas tarbijahinnaindeksi baasil inflatsiooni mõju riigilõivule perioodil 2014-2018 võttes aluseks trendi arvutuse (lineaarsel meetodil) ja ümardades saadud tulemuse. Ajakohastatud riigilõiv kujunes järgmiseks: Aasta THI muutus19 Riigilõivu määr Alla rahvusvahelise piirmäära Üle rahvusvahelise piirmäära 2014 640 1 280 2015 -0,5% 637 1 274 2016 0,1% 637 1 274 2017 3,4% 659 1 318 2018 3,4% 682 1 363 2019 2,3% 697 1 394 2020 -0,4% 694 1 389 19 Alusandmetena on kasutatud Statistikaameti kodulehel avaldatud „Tarbijahinnaindeksi muutus“. Tarbijahinnaindeksi muutus on võetud võrdluses aastatega 2017 (2018-2024). Kättesaadav: https://stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahandus/hinnad/tarbijahinnaindeks 2025, 2026 ja 2027. aastate THI protsent on võetud Rahandusministeeriumi 2025 suvisest majandusprognoosist. Kättesaadav: Faktileht rahandusministeeriumi 2025. aasta suvine majandusprognoos.pdf 8  2021 4,6% 726 1 453 2022 19,4% 867 1 735 2023 9,2% 947 1 894 2024 3,5% 980 1 960 2025* 5,4% 1 033 2 066 2026* 3,5% 1 069 2 139 2027* 2,4% 1 094 2 190 Tabel 2. Kõrvutades uusi riigilõivu määrasid 2027. aastani ajakohastatud riigilõivu määradega, selgub, et suurem osa määrade tõusust on põhjustatud elukallidusest. Inflatsiooni mõju hindamise tulemus tõendab riigilõivude tõstmise proportsionaalsust, sest riigilõivu nö tegelikku määra tõstetakse vaid väheses osas, ülejäänu on ajakohastamine elukalliduse võrra. 3.5 Eelnõu vastavus põhiseadusele Analüüsis hinnatakse, kas kavandatud riigilõivude tõus on kooskõlas põhiseaduse § 15 lõikes 1 sätestatud õigusega pöörduda kohtusse ning §-s 11 sätestatud põhiõiguste piiramise proportsionaalsuse põhimõttega. Vastavalt RLS § 60 lõikele 5 tasutakse hankeasjas kaebuse esitamisel halduskohtule riigilõivu samas määras. Seega mõjutab eelnõu samuti õiguskaitset kohtus. VaKo andmetel jõuab kohtusse väike osa vaidlustustest. 2024. aastal näiteks 9% vaidlustuste hulgast, kokku 24 kaebust (vt Tabel 3). Järelikult on kohtumenetluse osas eelnõuga mõjutatavate isikute ring väike. Vaidlustuste ja kaebuste jagunemine eelmisel kolmel aastal oli järgmine: Aasta VaKo lahend Kokku Halduskohtu Ringkonnakohtu Riigikohtu Menetluses menetluses menetluses 2022 Menetlusse võetud 125 17 8 Läbi vaatamata 46 3 KOKKU 171 20 (12%) 8 (5%) 0 2023 Menetlusse võetud 142 31 16 Läbi vaatamata 63 2 KOKKU 209 33 (16%) 16 (8%) 0 2024 Menetlusse võetud 165 21 13 1 Läbi vaatamata 93 3 2 KOKKU 258 24 (9%) 15 (6%) 1 (0,4%) Tabel 3 Riigikohus on oma praktikas (nt otsus asjas nr 3-4-1-10-12, p 28) selgitanud, et kohtusse pöördumise õiguse riive tekib, kui riigilõivu tasumise kohustus takistab asja menetlusse võtmist. Samuti on Riigikohus korduvalt rõhutanud (nt otsus asjas nr 3-4-1-20-07, p 19), et kohtuliku kaitse õiguse riive legitiimne eesmärk on menetlusökonoomia. Riigilõivude puhul väljendub see riigi püüdluses suunata isikuid mitte esitama põhjendamatuid või pahatahtlikke kaebusi, mis võivad kohtusüsteemi üle koormata. Lisaks menetlusökonoomiale on teiseks legitiimseks eesmärgiks riigi kulutuste osaline katmine kohtumõistmisest huvitatud isikute poolt (Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-67-11, p 25.5). Seletuskirjas on välja toodud, et eelnõu eesmärgiks on taastada kulupõhisus, mis on RLS § 4 lõike 1 alusel kehtestatud üldpõhimõte. 9 Põhiõiguse riive peab olema proportsionaalne, st sobiv, vajalik ja mõõdukas (Riigikohtu otsus asjas nr 3-4-1-16-08, p 29). Riigilõivu tõstmine on sobiv abinõu, et soodustada eesmärkide saavutamist. Uued riigilõivud aitavad katta VaKo tegelikke kulusid ja suunata vaidlustajaid kaalutletumalt oma kaebusi esitama. Riigilõivude tõstmine aitab saavutada samu eesmärke kohtus. Seletuskirja tabelis 3 on näidatud kui palju on riigilõivude väärtus vähenenud inflatsiooni tõttu. Eelnõu tulemusel taastatakse riigilõivude osakaal hankelepingute maksumusest sarnasele tasemele nagu see oli lõivude esmakordsel kehtestamisel 2007. aastal. Tabel 3 näitab, et 2022. aastast on vaidlustuste arv olnud tõusutrendis, kasvades 50% võrreldes 2022. aastaga. Läbivaatamata vaidlustusi oli 2022. aastal 46, 2023. aastal 63 ja 2024. aastal 93, mis moodustasid menetlusse võetud vaidlustustest vastavalt 37%, 44% ja 56%. See olukord näitab, et menetlusökonoomia suurendamiseks on ruumi. Järelikult on eelnõus pakutud lahendus sobiv. Riigilõivude tõstmine on vajalik abinõu, sest eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, vähem koormava, kuid sama efektiivse meetmega. Alternatiivselt kaalusime väikehangete vaidlustes VaKo-sse pöördumise välistamist, väikehangete vaidlustele kolmanda ja madalaima riigilõivu määra kehtestamist, samuti vaidlustuste menetlusaja pikendamist. Kahel esimesel alternatiivil oleks olnud VaKo tööle väike mõju, sest VaKo andmetel esitatakse alla lihthanke piirmäära hangetes ca 7-8 vaidlustust aastas. Menetluse aja pikendamine sai kooskõlastusringil kõigi osapoolte tugeva vastuseisu osaliseks. Kuivõrd menetlusökonoomia ei ole kohtuasjades esmane eesmärk, siis võib kerkida küsimus kas riigilõivu tõstmine kaebuse esitamisel on vajalik abinõu. Alternatiivina võiks kehtestada erinevad riigilõivumäärad vaidlustuse ja kaebuse esitamisel jättes praegused riigilõivumäärad kohtumenetluses kehtima. Arvestades kaebuste vähest arvu, eelistati regulatsiooni järjepidevust ning mitte sätestada erinevaid lõivu määrasid kohtuvälises ja kohtumenetluses. Mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning eesmärgi tähtsust. Riigikohus on märkinud, et riigilõivu eesmärk ei tohi olla riigile tulu teenimine, vaid menetluskulude katmine. VaKo-l on ühe vaidlustuse lahendamise keskmine kulu 1995 eurot ja see võtab aega keskmiselt 20 päeva. Töömahust olulise osa moodustab samas ka nende vaidlustuste menetlemine, mis jäetakse läbivaatamata ning mille eest riigilõivu ei võeta, 2024. a oli läbivaatamata jäetud vaidlustusi 93 258-st esitatud vaidlustusest.20 Praegused riigilõivud (640 € ja 1280 €) katavad oluliselt vähem kulusid kui on VaKo tegelikud kulud. Kavandatavad uued riigilõivumäärad (1280 € alla rahvusvahelise piirmäära ja 2560 € üle rahvusvahelise piirmäära) on suunatud sellele, et katta vaidlustuse lahendamise tööjõukulud. Muud otsesed kulud ning kaudsed kulud kaetakse jätkuvalt riigi teiste vahendite arvelt. Alla rahvusvahelise piirmäära hangete puhul (1280 €) kataks lõiv üle poole tegelikust kulust, samas kui üle rahvusvahelise piirmäära hangete puhul (2560 €) ületaks see keskmist kulu, võimaldades ristsubsideerimist madalama maksumusega vaidlustuste puhul, mis on Riigikohtu poolt aktsepteeritud lähenemine. Lisaks selgitati seletuskirja punktis 3, et riigilõivu osakaal vaidlustatud hankelepingu maksumuse suhtes on mõõdukas ning ei tee takistusi õiguskaitse rakendamisel. Samad argumendid kehtivad kohtumenetluses makstavate riigilõivude kohta. Kuigi riigilõivude määrade kehtestamisel tuleb lähtuda kulupõhimõttest, on kaudselt riigilõivude määrad seotud ka tarbijahinnaindeksi muutusega. Tarbijahinnaindeks iseloomustab tarbekaupade ja teenuste hinna muutust, mis omakorda mõjutab ka majandus- ja tööjõukulude suurenemist ja vähenemist ning seega kandub üle ka riigilõivudesse. Seletuskirja tabel 2 20 Vaidlustuste esitamine ja läbivaatamine 2024. aastal. Kättesaadav: https://fin.ee/sites/default/files/documents/2025- 02/Vaidlustuste%20esitamine%20ja%20l%C3%A4bivaatamine%202024.%20aastal.pdf 10 näitlikustab riigilõivude määrad suhtes inflatsiooniga. Näiteks, kui seaduseandja oleks hoidnud riigilõivu määra inflatsiooni suhtes ajakohasena, siis alates 2014. aastast, kui kehtiv riigilõivu määr viimati muudeti riigilõivuseaduses, oleks alla rahvusvahelise piirmäära riigihangetes vaidlustuse riigilõivu määr tõusnud 640 eurolt 1094 euroni ehk ligi 70% (sama ka üle rahvusvahelise piirmäära riigihangete vaidlustustes). Inflatsioon on kandunud ka ettevõtjate teenuste ja kaupade hindadesse ehk konkurentsis püsimiseks on ettevõtjad jooksvalt hinnastanud oma tegevust vastavalt majandusoludele. Järelikult vastab riigilõivu tõus majanduskeskkonnas toimunud muutustele ning jääb samale tasemele ettevõtjate majandusnäitajate muutustega. See vähendab ohtu, et riigilõivud muudavad kaebeõiguse illusoorseks ja vaidlustaja jaoks vaidlustamise mitte taskukohaseks, sest hinnatõus on viimaste aastate jooksul olnud paratamatus. Järelikult on valitud abinõu mõõdukas. Eelnõuga ei kaasne halduskoormuse kasvu ettevõtjatele, inimestele või vabaühendustele, sest muudatustega ei kaasne korralduslikke muudatusi. Kokkuvõttes on riive kohtuliku kaitse õigusesse legitiimsete eesmärkidega – menetlusökonoomia ja kulupõhisuse taastamine – põhjendatud ning proportsionaalne. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu omab kõrgema riigilõivumäära osas kaudset puutumust Euroopa Liidu õigusega ning ei ole sellega vastuolus. Eelnõu Euroopa Liidu riigihangete alased õiguskaitse põhimõtted kohalduvad üle rahvusvahelise piirmäära jäävatele riigihangetele ning need põhimõtted on sätestatud järgmistes direktiivides: 1) Nõukogu direktiiv, 21. detsember 1989, riiklike tarne- ja ehitustööde lepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (89/665/EMÜ) (EÜT L 395, 30.12.1989, lk 33–35) ja 2) nõukogu direktiiv 92/13/EMÜ, 25. veebruar 1992, veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste hankemenetlusi käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 76, 23.3.1992, lk 14–20), 3) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2007/66/EÜ (ELT L 335, 20.12.2007, lk 31- 46), millega muudeti kahte eelmainitud direktiivi. Õiguskaitsedirektiivi 89/665/EMÜ artikli 1 kohaselt on liikmesriikidel kohustus võtta tarvitusele meetmed, mis tagaksid avaliku sektori hankijate tehtud otsuste tõhusa ja eelkõige võimalikult kiire läbivaatamise. Selliste meetmete miinimumstandard on sätestatud nimetatud õiguskaitsedirektiivides ning need on riigihangete seadusega üle võetud. Hankija otsuste vaidlustamise lõivustamine ei ole direktiivides reguleeritud, vaid jäetud siseriikliku õiguse otsustada. Siiski, Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast tuleneb, et kui mõnes valdkonnas puuduvad liidu õigusnormid, tuleb iga liikmesriigi õiguskorras menetlusautonoomia põhimõttest lähtudes kehtestada kohtusse pöördumist reguleerivad menetluseeskirjad, mille eesmärk on tagada õigussubjektidele nende õigused, kuid seda tuleb teha nii, et need ei oleks vähem soodsad kui siseriikliku õiguse kohaldamisalasse kuuluvaid sarnaseid olukordi reguleerivad eeskirjad 11 (võrdväärsuse põhimõte) ega muudaks liidu õigusega antud õiguste teostamist tegelikult võimatuks või ülemäära keeruliseks (tõhususe põhimõte).21 Seletuskirja punktis 3 on selgitatud, et rahvusvahelist piirmäära ületavate riigihangete vaidlustes on uus riigilõivumäär proportsionaalne ning ei vähenda huvitatud isikute õiguskaitset. 6. Seaduse mõjud 6.1. Mõju valdkond: mõju majandusele Sihtrühm: Hankijad ja pakkujad Mõjutatud sihtrühma suurus on potentsiaalselt suur. Mõjutab kõiki ettevõtjaid, kes osalevad või soovivad osaleda riigihangetel. Eestis on kokku juriidilisi isikuid 358 658, neist: 1) äriühinguid 281 672 2) mittetulundusühinguid ja sihtasutusi 23 960 3) korteriühistuid 25 268 4) riigi ja kohaliku omavalitsuse asutusi 1734.22 Riigihangete registris on seisuga 07.08.2025 pakkujana registreeritud 34 258 Eestis registreeritud ettevõtjat.23 Seega on riigihangetes pakkujana või alltöövõtjana osalenud (34 258 / 281 672 (äriühingud)) ligi 12% kõigist äriregistris registreeritud äriühingutest.24 Ühe aasta jooksul osaleb riigihangetes keskmiselt 2,7% äriregistris registreeritud äriühingutest. Eestis on ligikaudu 2500 hankijat25, kellest keskmiselt 540 teevad riigihankeid iga-aastaselt.26 Muudatus potentsiaalselt mõjutab kõiki hankijaid, kes osalevad vaidlustusmenetluses. Hankijateks võib pidada lisaks riigile ja kohalikele omavalitsustele ka avalik-õiguslike juriidilisi isikuid, aga ka sihtasutusi ja eraõiguslike juriidilisi isikuid, kes tegutsevad avalikes huvides. RLS-i muudatuste mõjul muutub RHS-i alusel vaidlustuste läbivaatamise toiming sihtrühmale kallimaks. Seega majanduslikult võivad mõjutatud olla nii üksikisikud, ettevõtted ja organisatsioonid. Muudatuse tagajärjel võivad muutuda ettevõtjate käitumisharjumused, sest riigilõivumäärade tõstmine võib mõjutada nende võimalust esitada RHS-i alusel vaidlustus. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest üldjuhul on vaidlustatud riigihangete osakaal aastas väikeses tõusutrendis, kuid võrreldes riigihangete koguarvuga27 pigem marginaalne. Tuginedes viimase viie aasta vaidlustuskomisjoni andmetele vaidlustatakse aastas keskmiselt 209 riigihanget. 21 Euroopa Kohtu 15.03.2007 lahend, Lucio Cesare Aquino v Belgische Staat, kohtuasjas C-3/16, punkt 48. 22 Registri seis | e-Äriregister, andmed 09.09.2025 seisuga. 23 Nende hulgas mittetulundusühingud, sihtasutused, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused, kuid marginaalses mahus. 24 Mõjude hindamisel on sihtrühma suuruse määramisel arvestatud kõige negatiivsema versiooniga, nimelt iga füüsiline ja juriidiline isik võib riigihankes esitada pakkumusi, st olla pakkuja rollis. Kuid mõjude hindamise käigus on arvestatud vaid äriregistris registreeritud äriühingutega, mistõttu on arvestuslik protsent oluliselt suurem. 25 Hankijaid RHS § 5 lg 2 tähenduses ning toetuse saajaid. 26 Rahandusministeeriumi andmetel on alates 2018. aastast riigihangete registris korraldanud ligi 2500 hankijat riigihankeid. Samas aktiivselt tegutsevaid hankijaid, kes ühtlasi ei ole ka toetuse saajad on pisut alla 1300. Andmete algallikaks on riigihangete registri statistika. 27 2024. aastas avaldati 8791 riigihanget, millest vaidlustati 228 (umbes 2,6% kõikidest riigihangetest). 12 Vaidlustusi esitatakse aastas keskmiselt 155 erineva ettevõtja poolt. Seega tõenäosus, et ettevõtja vaidlustab hankija otsuse riigihankes on 3%. Mõju ulatus on keskmine, sest võivad kaasneda muudatused sihtrühma käitumises, kuid eeldatavalt ei kaasne nendega kohanemisraskusi, sest toimingud, mille eest peavad pakkujad ja hankijad tasuma riigilõivu ja riigilõivu tasumise käik on sama. Isikud ei pea midagi uut juurde õppima, vaid arvestama lisaväljaminekuga. Pakkujate käitumine võib muutuda, kuna üldist hinnatõusu arvestades võib neil olla raske suurenenud riigilõivu tasuda ja nad võivad loobuda vaidlustamisest või üleüldse riigihankes osalemast. Hankijate käitumine võib muutuda õiguskuulekamaks ja otsused olla paremini põhjendatud, sest vaidlustuse rahuldamise korral, tuleb hankijal riigilõiv hüvitada. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Riigilõivu määra suurendamine on sihtrühmale pigem negatiivne, sest ollakse harjunud väiksema summa eest vaidlustusi VaKo-le esitama. Võivad kaasneda muudatused sihtrühma käitumises, sest kui teenus on liiga kallis, võivad osad senised teenuse kasutajad sellest loobuda. See võib tähendada, et pakkujad vaidlustavad hankija otsuseid vähem. Väheneb pakkujate õiguskaitse kindlus. Teisalt võivad muudatuse tulemusel tõusta pakkumuste hinnad, sest riigihankes osalemise sh vaidlustusmenetluse kulu kandub paratamatult ettevõtjate hindadesse üle. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju ei ole oluline, kuigi pakkujatel võib esineda teatud määral käitumisharjumuste muutumine ja õiguskaitse vähenemine. Mõju on ka hankijatele, kes peavad eksimuste korral arvestama suurema riigilõivu hüvitamisega vaidlustajale, millega kaasneb ebasoovitava mõju risk. Samas on see risk maandatav korrektse riigihanke korraldamisega. Korrektselt korraldatud riigihanked saavad ka vähem vaidlustatud. 6.2. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Sihtrühm: riigihangete vaidlustuskomisjon Mõjutatud sihtrühma suurus on väike võrreldes riigiasutuste koguarvuga. Kavandatav muudatus puudutab VaKo liikmeid. Mõju ulatus on väike, kuna mõjutatud sihtrühma tegevustes ei muutu midagi olulisel määral. Juba kehtiva seaduse järgi tuleb RHS-i alusel vaidlustuse esitamise eest tasuda riigilõivu ja asutus, kellele vaidlustus esitatakse (riigihangete vaidlustuskomisjon) peab kontrollima riigilõivu tasumist. Muudatus puudutab üksnes riigilõivu suurust ning sellega ei kaasne riigihangete vaidlustuskomisjonile kohanemisraskusi ega töökoormuse kasvu. Kui vaidlustuse esitamisel ei ole tasutud riigilõivu või on tasutud vähem kui nõutud, on tegemist vaidlustusega, mis tagastatakse puuduste kõrvaldamiseks, puuduse kõrvaldamata jätmisel, jääb vaidlustus läbivaatamata. Riigilõivu muutmisega ei kaasne vaidlustuskomisjoni töötasu kasvu. Muudatuse eesmärgiks on tagada vaidlustuskomisjoni majandustegevuse ja töötasude kulukomponentide katmine. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Muudatuse tõttu võib esialgu suureneda selgitusvajadus, sest hankijatel ja pakkujatel võib uute riigilõivumäärade kohta olla rohkem küsimusi või esitatakse puudustega vaidlustusi, mis tagastatakse vaidlustajale. Vaidlustuskomisjoni liikmed peavad edaspidi enne RHS-i alusel vaidlustuse menetlusse võtmist kontrollima, kas riigilõiv on tasutud kehtiva määra kohaselt. Viimast peavad nad tegema juba praegu. Seega ei mõjuta muudatus liikmete töö olemust. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline. 13 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõukohase seaduse jõustumisel ei ole eeldatavaid kulusid. Riigi tulud tõusevad riigilõivumäärade tõstmise arvel. Eeldades, et riigilõivu tõstmise järel vaidlustuste arv ei jätka kasvamist, vaid jääb samale tasemele nagu 2024. a (165 menetlusse võetavat vaidlustust) ning et vaidlustatud hangetest alla ja üle rahvusvahelise piirmäära hangete osakaal jääb samaks (47% on üle rahvusvahelise piirmäära, 53% alla rahvusvahelise piirmäära) on prognoositav tulu järgnevatel aastatel kokku ca 310 000 eurot, mis on 144 500 euro võrra rohkem kui laekus 2024. a vaidlustuste läbivaatamise eest tasutud riigilõivuna. Haldus- ja ringkonnakohtutele esitati 2024. aastal kokku 41 kaebust, millest 27 üle ja 14 alla rahvusvahelise piirmäära hangetes. Sarnase kaebuste hulga ning jagunemise suhte puhul on kohtuasjade riigilõivude prognoositav tulu ca 87 000 eurot, mis on 43 500 euro võrra suurem kui 2024. aastal. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi ega muuta olemasolevaid rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seadus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2026, et hankijatel ja pakkujatel oleks aega muudatusega kohaneda ning planeerida vaidlustamisega kaasnevaid suuremaid kulusid. 10. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Audiitorkogule, Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, AS-le Eesti Energia, Eesti Tervisekassale, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidule, Eesti Kindlustusseltside Liidule, Eesti Maksu- ja Tolliametile, Eesti Turismifirmade Liidule, Eesti Töötukassale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ-le, Elering AS-le, MTÜ-le Korruptsioonivaba Eesti, Eesti Ravimitootjate Liidule, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele, Rektorite Nõukogule, Riigi Kinnisvara AS-le, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Tallinna Tehnikaülikoolile, Tallinna Ülikoolile, Tartu Ülikoolile, Tervise Heaolu ja Infosüsteemide Keskusele. Kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja arvamustega arvestamise tabel (kooskõlastustabel) on esitatud seletuskirja lisas. Kõik isikud, kes esitasid arvamusi, ja nende arvamused, on toodud välja kooskõlastustabelis. Tabelis märkimata jäänud isikud arvamusi ei esitatud. Eelnõu esitati Justiits- ja Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu. Algatab Vabariigi Valitsus 23. septembril 2025. a (allkirjastatud digitaalselt) Valitsuse nõunik 14  Riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Kooskõlastustabel Kooskõlastustabelis on esitatud riigihangete seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (EIS toimik nr 25-0806) kohta esitatud märkused. Märkuse esitaja ja märkus või ettepanek Arvestatud/mittearvestatud/selgitus Justiits- ja Digiministeerium 1. Eelnõu § 2 kavandatud muudatuse puhul on vajalik põhiseaduspärasuse analüüs PS Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud. § 15 mõttes (kohtusse pöördumise õiguse riive), kuivõrd eelnõuga väljapakutud RLS muudatustega tõstetakse ka halduskohtule hankeasjas kaebuse esitamisel tasutavat riigilõivu (RLS § 60 lg 5). 2. Eelnõu § 1. RHS § 200 lg 1 sätestab otsuse tegemise tähtaja. Eelnõus väljapakutud Arvestatud. Muudatusettepanek on eelnõust välja § 200 lg 11 lause 1 sätestab otsuse tegemise tähtaja pikendamise. RHS § 200 lg 3 jäetud. kohaselt teavitatakse lg-s 2 pikendamise juhul osalisi otsuse teatavaks tegemise ajast. Kaaluda, kas RHS § 200 lg 11 peaks „vaidlustuse menetlemise lõppemise eeldatavast tähtajast“ asendada „otsuse teatavaks tegemise ajast“, et oleks terminoloogiliselt ühtlasem. Samuti võiks kaaluda, kas lisada sättesse, et tuleb põhjendada mõjuvat põhjust. 1 3. Eelnõus on jäetud käsitlemata ka kohtusse pöördumise riigilõivu tõus (mis Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud. automaatselt kaasneb) ja sellega seoses peaks kõiki SK osasid täpsustama ja lisama sinna ka halduskohtusse pöördumise RL tõusuga seonduv, sh sisukokkuvõttesse, eelnõu sisu ja võrdlevasse analüüsi, mõjude analüüsi, PS-pärasuse analüüsi. Palume läbivalt analüüsi täiendada seletuskirjas ka kohtusse pöördumise aspektist lähtuvalt. 4. Seletuskirjas tuleks täpsustada lisatööjõu vajadus. Lühidalt on viidatud neljanda Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud liikme värbamisele. 5. Seletuskirjas on vaja välja tuua, mis võiksid olla riigilõivude tõstmisele Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud. alternatiivsed meetmed. Kaitseministeerium 1. Pakutud lahendus, s.o läbivaatamise aja pikendamine kuni 60 päevani, on eriti Arvestatud. Muudatusettepanek on eelnõust välja kontrastne, arvestades riigihanke vaidluse lahendamise tähtaega halduskohtus, jäetud. milleks on 45 päeva. Ühtlasi rõhutavad halduskohtud enamasti hankijalt seisukohta küsides, et tähtajad ei ole pikendatavad ning põhjenduseks ei ole puhkused, suur töökoormus vmt. Tähtaja pikendamine toob kaasa ka probleeme pakkujate vaatest, kuna pakkujatel ei pruugi alati olla võimalust pakkumuste jõus hoidmiseks kuni jõustunud lahendini. See võib omakorda kaasa tuua hangete kehtetuks tunnistamisi ning uus hankemenetlus on täiendav koormus nii hankijale kui pakkujatele. Samuti võib tähtaja pikendamine tuua hankijale kaasa töömahu kasvu, et katta hankija vajadusi, nt läbi varasemate lepingute pikendamise või kasutades lepingute vahelisel perioodil muid RHS-is ette nähtud võimalusi. 2 2. Kavandatava muudatuse seletuskirjas ei ole analüüsitud selle võimalikke Arvestatud. Muudatusettepanek on eelnõust välja majanduslikke mõjusid hankijale. Samuti ei ole seletuskirjas põhjendatud, miks jäetud. nähakse tähtaja pikendamise ülemmäärana ette just 60 päeva. Kui vaidlustuskomisjoni töökoormusest tulenevalt on täiendava tähtaja lubamine vältimatu, võiks kaaluda tasakaalukamat lahendust, näiteks pikendamise võimaldamist kuni 40 päevani. Selline lähenemine aitaks vältida põhjendamatult pikki menetlusperioode, mis võivad negatiivselt mõjutada riigihanke protsesside ajakava ja elluviimist. 3. Kuna menetlustähtaja pikendamine ei oleks kõige parem lahendus valdkonnas, kus Mittearvestatud. Seletuskirjas täpsustatud. efektiivsus ja mõistlik aeg on olulised lepingute ja tarneteni jõudmiseks, teeme ettepaneku veelkord kaaluda vaidlustuskomisjoni koosseisu muutmist tagasi 4- liikmeliseks. Arvestades vaidlustuste arvu kasvu ning vaidlustuskomisjoni ja hankijate töökoormust, võiks kaaluda teiste meetmete rakendamist, mis aitaksid vähendada vaidlustuste esitamist. Ühe võimaliku meetmena võiks ette näha, et vaidlustaja peab enne võimaliku vaidlustuse esitamist teavitama hankijat vaidlusalusest asjaolust riigihanke teabevahetuse kaudu. Sarnast lähenemist toetab ka direktiivi 89/665/EMÜ artikli 1 lõiked 4 ja 5 (muudetud direktiiviga 2007/66/EÜ), mille kohaselt võivad liikmesriigid kehtestada nõude, mille kohaselt isik, kes soovib hankija otsust vaidlustada, peab eelnevalt teavitama hankijat väidetavast rikkumisest ja kavatsusest esitada läbivaatamistaotlus. Välisministeerium 3 1. Välisministeerium kooskõlastab eelnõu märkusteta. Mittearvestatud. Eelnõust on välja jäetud ettepanek pikendada vaidlustuste sisulise lahendamise aega, Samas soovib juhtida tähelepanu RHS § 194 lõikele 5, mille kohaselt on hankija seepärast ei ole põhjendatud muuta ka kehtivat kohustatud esitama vaidlustusele kirjaliku vastuse kolme tööpäeva jooksul. Palume vaidlustuse läbivaatamise korda ja vaidlustusmenetluse kaaluda võimalust pikendada nimetatud tähtaega kolmelt tööpäevalt kümnele pooltele kehtestatud tähtaegu. päevale analoogselt vaidlustajaga, kelle on aega 10 päeva vaidlustuse esitamiseks. Regionaal- ja põllumajandusministeerium 1. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastab riigihangete seaduse ja Arvestatud. Muudatusettepanek on eelnõust välja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu märkustega. jäetud. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ei toeta eelnõu §-s 1 kavandatavat muudatust, millega soovitakse täiendada riigihangete seaduse § 200 lõikega 11 andes sellega vaidlustuskomisjonile võimaluse mõjuval põhjusel pikendada § 200 lõikes 1 nimetatud tähtaega kuni 60 päevani. Sellises ulatuses tähtaja pikendamine muudab hankemenetluse läbiviimise ebamõistlikult pikaks. Arvestades, et eelnõu §-s 2 tehtava muudatusega tõstetakse lisaks vaidlustuskomisjonile esitatava vaidlustuse riigilõivu, võib juba ainuüksi see meede teatavas osas vähendada vaidlustuste arvu, mis omakorda peaks vähendama vaidlustuskomisjoni töökoormust. Seetõttu ei pruugi menetlustähtaja pikendamine osutuda vajalikuks. Vaidlustuskomisjoni otsusel tähtaja pikendamise võimaluse loomisega võib ühe hankemenetluse raames tekkida 60 päevane seisak mitu korda. Samuti, arvestades et vaidlustuskomisjoni otsuse peake saab esitada kaebuse halduskohtusse, võib kogu hankemenetluse aeg seetõttu omakorda veel pikeneda. 4  Kindlasti ei tohiks vaidlustuste menetlustähtaega pikendada rohkem kui kümme päeva. Siseministeerium 1. Esmalt juhime tähelepanu, et eelnõu §-s 1 esitatud muudatuse valguses tuleb üle Arvestatud, Muudatusettepanek on eelnõust välja vaadata ka RHS § 200 lõiked 2 ja 22 . Nimetatud sätetes toodud tähtajad on seotud jäetud. RHS § 200 lõikes 1 tooduga, mistõttu tuleb kõnealuseid sätteid, kas a) täiendada viitega (eelnõuga lisatavale) lõikele 11 või b) hetkel eelnõus § 200 lõikena 11 kavandatud muudatuse asemel täiendada RHS § 200 lõiget 1 teise lausega eelnõus toodud sõnastuses. Kui eelnõu §-s 1 esitatut ei soovita siduda RHS § 200 lõigetes 2 ja 22 tooduga, tuleb vastavas osas täiendada eelnõu seletuskirja. 2. Vajadus luua vaidlustuskomisjonile võimalus pikendada vaidlustuste sisulise Mittearvestatud. Eelnõust on välja jäetud ettepanek lahendamise aega, on eelnõu seletuskirjas toodud selgituste kohaselt igati mõistetav. pikendada vaidlustuste sisulise lahendamise aega, Samas peame siiski märkima, et tähtaegade kehtestamisel tuleb vaadata RHS-s seepärast ei ole põhjendatud muuta ka kehtivat vaidlustusmenetluse läbiviimisele sätestatud regulatsiooni tervikuna. Seejuures vaidlustuse läbivaatamise korda ja vaidlustusmenetluse tuleb RHS § 194 lõike 5 kohaselt hankijal esitada vaidlustusele kirjalik vastus kolme pooltele kehtestatud tähtaegu. tööpäeva jooksul vaidlustuskomisjonilt vaidlustuse koopia saamisest arvates, lisades sellele kõik vaidlustuse lahendamiseks vajalikud dokumendid, mida vaidlustuskomisjon nõuab. Sama tähtaeg on määratud ka vaidlustuse läbivaatamisse kaasatud kolmandale isikule (RHS § 194 lg 6). Märgime, et seletuskirjas viidatud töökoormuse tõus ja riigieelarve kärped ei ole puudutanud üksnes vaidlustuskomisjoni töökorraldust, vaid nimetatu on avaldanud mõju avalikule sektorile tervikuna. Hankija peab endiselt vaidlustusele vastuse esitama kolme tööpäeva jooksul, seda hoolimata riigihangete valdkonnas töötavast personalikoosseisust. Võrreldes vaidlustusmenetlusele tervikuna kuluvat aega, siis eelnõuga vaidlustuskomisjonile lisatav võimalus pikendada otsuse tegemise 5  tähtaega kuni 60 päevani, ei ole teistele menetlusosalistele sätestatud tähtaegadega korrelatsioonis. Vähemalt vajab selgitamist, kas eelnõu §-s 1 toodud täienduse kavandamisel on kaalutud ka teiste vaidlustusmenetlusega seotud tähtaegade ülevaatamist. 2 (2) Eelnevast tulenevalt vajab muutmist ka RHS § 194 lg 7 sõnastus. Hetkel kehtiva regulatsiooni kohaselt võib vaidlustuskomisjon (hankija või kolmanda isiku) vastava taotluse alusel pikendada vaidlustusele kirjaliku vastuse esitamise tähtaega, kui see ei too kaasa vaidlustusmenetluse põhjendamatut pikenemist. Kui eelnõu §-s 1 toodud täienduses kasutatakse määratlust „mõjuval põhjusel“ ning ka RHS teistes sätetes on tähtaja pikendamine seotud mõjuva põhjuse olemasoluga, tuleks RHS § 194 lg 7 sõnastus vastavas osas RHS regulatsiooniga ühtlustada. Riigi Kinnisvara AS 1. Riigi Kinnisvara AS plaanitavat muudatust ei toeta. Kehtiva RHS kohaselt Arvestatud. Muudatusettepanek on eelnõust välja vaidlustuskomisjon teeb vaidlustuse sisulise lahendamise kohta otsuse 30 päeva jäetud. jooksul puudusteta vaidlustuse laekumisest arvates (RHS § 200 lg 1). Kui vaidlustuse läbivaatamise aeg pikeneb 60 päevani, tähendab see, et otsuse teatavaks tegemine lükkub edasi, mis omakorda pikendab hankelepingu sõlmimise aega. Kavandatav muudatus põhjustab hankijale riigihankega jätkamise piirangud, st hankija ei tohi jätkata peatatud riigihanget ega anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne, kui vaidlustuskomisjoni otsus on teatavaks tehtud ja möödunud on seaduses sätestatud ooteperioodi (RHS § 201 lg 1, 2 ja 3). Riigi Kinnisvara AS teeb ettepaneku RHS § 200 lg 11 eelnõust välja jätta. 6 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 1. Kaubanduskoda ei toeta eelnõus kavandatud muudatust, millega antakse Arvestatud. Muudatusettepanek on eelnõust välja riigihangete vaidlustuskomisjonile õigus pikendada vaidluse lahendamise tähtaega jäetud. kuni 60 päevani seniselt 30 päevalt. Pikendatud tähtaeg kahjustab ettevõtjate õiguskaitse kättesaadavust, suurendab ebakindlust hankelepingu sõlmimisel ning on vastuolus senise menetluskiiruse printsiibiga, mis on olnud Eesti süsteemi tugevuseks. VAKO eesmärk on pakkuda kiiret, lihtsat ja kuluefektiivset kohtuvälist õiguskaitset. HKMS § 275 lg 2 kohaselt vaatab hankeasja halduskohus läbi 45 päeva jooksul kaebuse esitamisest arvates ning kui vaidluse lahendamise tähtaeg VAKO-s pikeneb kohtumenetlusest pikemaks, kaotab VAKO oma praktilise mõtte ja eelise ettevõtja jaoks. Sellisel juhul ei ole sel eraldi menetlusetapil mõtet, sest see ei täida enam oma esmaseid eesmärke. Tähtaja pikenemine kuni 60 päevani tekitab probleemi nii pakkujatele kui hankijatele. Pakkuja ei pruugi suuta hoida oma pakkumust kehtivana kogu vajaduse vältel, eriti kui see nõuab tagatisi, ressursi reserveerimist või hinnapakkumiste uuendamist. Kui pakkumus aegub enne vaidluse lahendamist, ei saa hankija sellega enam lepingut sõlmida. Hankija vaatest tähendab see riski, et tuleb korraldada uus riigihange, leida ajutisi lahendusi (nt lepingute pikendamine või uued raamlepingud) ja kanda lisakulusid. Kokkuvõttes toob see kaasa ebastabiilsuse, aja- ja rahakulu ning ohustab riigihanke eesmärkide tähtaegset täitmist. 2. Seletuskirjas ei ole käsitletud võimalikke alternatiivseid lahendusi Arvestatud. Muudatusettepanek on eelnõust välja vaidlustusmenetluse tähtaja pikendamiseks. Kavandatav muudatus, millega jäetud. menetlustähtaeg kahekordistub 30 päevalt 60 päevani, on märkimisväärse mõjuga, kuid selle ulatust ei ole piisavalt analüüsitud ega põhjendatud. Seletuskirjas ei ole 7  näiteks analüüsitud võimalust rakendada mõõdukam ajapikendus, näiteks 10 või 15 päeva ulatuses, ega kaalutud tähtaegade pikendamist konkreetsetel ja selgelt määratletud juhtudel. Arvestades, et vaidlustuskomisjon täidab kiiret ja paindlikku kohtueelset õiguskaitsefunktsiooni, oleks vajalik kaaluda ka vähem koormavaid alternatiive. Eesti väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsioon (EVEA) 1. EVEA ei toeta vaidlustuse lahendamise tähtaja pikendamise ettepanekut. Arvestatud. Muudatusettepanek on eelnõust välja Kohtuvälise vaidluste lahendamise organina on riigihangete vaidlustuskomisjoni jäetud. ülesanne tagada vaidlustuste kiire ja kvaliteetne läbivaatamine. Kui kiirus ei oleks oluline, siis oleks mõistlik korraldada vaidluste lahendamine kohtusüsteemi sees. Kui vajalikku kiirust ei suudeta tagada põhjusel, et komisjonil on liiga vähe liikmeid, siis tuleb liikmete hulka suurendada. 2. Eelnõuga seoses ei tohiks jätta ka tähelepanuta asjaolu, et ministeeriumil on Arvestatud. kavatsus tõsta riigihanke piirmäärasid ja suurendada lihthankemenetluse kasutamist hankemenetluse asemel. Suure tõenäosusega toob see kaasa ka riigihangete vaidlustuste vähenemise. 3. Eelnõus on toodud tingimuseks, et tähtaja pikendamine on võimalik mõjuva põhjuse Arvestatud. Muudatusettepanek on eelnõust välja olemasolul. See siiski ei lahenda probleemi, sest mõjuva põhjuse kasutamine tähtaja jäetud. pikendamise õigustusena on liiga subjektiivne kriteerium. 4. Eelnõu koostajad ei ole pööranud ka piisavalt tähelepanu sellele, et riigihangete Arvestatud. Muudatusettepanek on eelnõust välja seaduse viidatavas sättes on vaidlustuste lahendamise jaoks kehtestatud kaks jäetud. tähtaega. 8 5. EVEA mõistab vajadust katta riigilõivuga vaidlustuste läbivaatamise suurenenud Mitte arvestatud. Seletuskirjas on täiendatud analüüsi. kulusid, aga me ei toeta riigilõivu suuruste tõstmist kohe kahekordseks. Lõivude tõus oleks vaja jagada pikema ajaperioodi peale ja selleks tuleks eelnõu rakendamiseks sätestada mõistlik ajagraafik. 6. Eelnõu seletuskirjas on jäetud selgitamata, et ka halduskohtule hankeasjas kaebuse Arvestatud. Seletuskirjas on täiendatud analüüsi. esitamise tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduse §-s 258 sätestatud määras, st samas suuruses nagu vaidlustuse esitamisel vaidlustuskomisjonile. Tallinna Tehnikaülikool 1. Toetame eelnõus toodud muudatusi, kuid peame otstarbekaks võimaldada Arvestatud. Muudatusettepanek on eelnõust välja vaidlustuskomisjonil äärmise ja põhjendatud vajaduse korral menetlustähtaega jäetud. pikendada kuni 60 päevani. Sellised olukorrad võivad tekkida näiteks juhul, kui: - menetluses osaleb suur hulk isikuid, - kaasatud on keerulised ja eriteadmisi eeldavad küsimused, - on vajadus välisekspertide kaasamiseks. Tavapärases olukorras peaks menetlustähtaeg siiski jääma 30 päeva juurde, et tagada menetluse efektiivsus ja õiguskindlus. Advokaadibüroo Sorainen 1. Valitud on meetmed, mille tagajärg on mh seegi, et isikute õigusmõistmisele Arvestatud osaliselt. Seletuskirja on analüüsi täiendatud. juurdepääsu piiratakse. Selle peamine väljendus eelnõus on riigilõivude kahekordistamine, mis tähendaks paljudel juhtudel riigilõivu määras 2560 eurot 9  vaidluse etapi kohta. See tähendab, et kui nt vaidlustaja soovib vaidluse viia kuni Riigikohtuni, siis üksnes tema riigilõivu kulud oleksid juba 7730 eurot. Riigilõivu tasumine hankeasjas ei ole ainult vaidlustaja probleem, kuivõrd minu arusaamise kohaselt ei ole paljud hankijad nt edasikaebe puhul riigilõivu tasumisest HKMS § 104 lg 10 alusel vabastatud. See tähendab, et riigilõivude kahekordistamise koormat peab teatud ulatuses hakkama kandma ka avalik sektor. Eelnõu seletuskiri võib ju pikalt-laialt analüüsida seda, et kuidas praegune riigilõivu määr vaidlustusmenetluse kulusid ei kata, kuid selge on seegi, et riiki pole see „vajakajäämine“ ka viimased ca 20 aastat huvitanud. See tähendab, et riigilõivude kahekordistamise peamine eesmärk ongi otsesõnu piirata isikute juurdepääsu vaidlustusmenetlusele, et vaidlustuste arvu nõnda vähendada. Koosmõjus võimalusega menetlustähtaegade pikkust kahekordistada, tähendab eelnõu jõustumine sellisel kujul, et vaidlustusmenetluses osalemine läheb vaidlustajale kaks korda kallimaks ja vaidlustusmenetluses võib minna kaks korda kauem aega. 2. Võimalus menetlustähtaegu kuni kahekordselt pikendada tekitab menetlusosalistes Arvestatud. Muudatusettepanek on seletuskirjast välja määramatust, mille tagajärjeks võib teatud juhtudel olla VaKo töökoormuse tõus, jäetud. rääkimata menetlusosaliste kulude ja halduskoormuse kasvust. Eelnõus on võetud eelduseks, et pikendatakse menetlustähtaega, mis on sätestatud RHS § 200 lg-s 1 ning seletuskirjas räägitakse peamiselt 30-päevase menetlustähtaja pikendamise võimalusest. Küll aga jätab see ebaselgeks küsimuse, kas ministeerium soovib asuda sama reeglit kohaldama ka teisele RHS § 200 lg-s 1 sätestatud tähtajale – 35 päeva. 10 Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu ka see, kas ja kuidas peaks eelnõu kohane seadus mõjutama olukordi, milles vaidlustusmenetlus on § 200 lg 2-22 alusel peatatud. Kas siis on VaKo-l samuti võimalus pikendada otsuse tegemise tähtaega pärast peatamise aluse äralangemist näiteks 60 päevani või mitte? Juba põhimõttelisem küsimus on see, et kas tähtaja pikendamise võimalus lihtsalt lakoonilisel „mõjuval põhjusel“ on piisavalt õigusselge ja ettenähtav. Seletuskirjas selgitatakse, et need mõjuvad põhjused võivad seisneda nt VaKo liikmete puhkuses või keskmisest keerulisemas vaidluses, kuid eelnõu ise selliseid eeldusi ei sätesta. Menetlusosalisele peab olema ettenähtav, kas menetlustähtaeg võib pikeneda või mitte, kuid eelnõu sellist ettenähtavust kuidagi ei taga. Teadmine, et vaidlustusmenetlus võib kesta kuni 30 päeva, on menetlusosalistele oluline näiteks järgmistel juhtudel: 1) vaidlustajale otsustamaks, kas taotleda riigihanke menetluse peatamist (RHS § 193); 2) hankijale otsustamaks, kas vaielda peatamise taotlusele vastu või lükata ise pakkumuste või taotluste esitamise aega edasi (RHS § 193); 3) hankijale otsustamaks, kas riigihanke menetlus kehtetuks tunnistada; 4) vaidlustajale otsustamaks, kas vaidlustusest loobuda; 5) hankijale otsustamaks, kas taotleda nn hankelepingu sõlmimise luba (RHS § 193 lg 6). Need menetlusosaliste otsustused põhinevad eeldusel, et on teada, kui kaua vaidlustusmenetlus kestab ja milline on riigihankes tekkiv seisak – enamasti kuni 44 päeva. Kui see muutub menetlusosalise jaoks teadmatuks, siis asutakse eeltoodud õiguste rakendamisel rapsima huupi – taotlema riigihanke menetluse peatamist siis, kui seda pole vaja või taotlema hankelepingu sõlmimise luba, kui seda pole vaja. Rääkimata sellest, et hankija ei tea täpselt, kas ja kuju ta peaks pakkumuste või 11 taotluste esitamise tähtaja määrama, et riigihanke menetluse peatamist vabatahtlikult vältida. Seega peaks eelnõus siiski läbi mõtlema, et kuidas eeltoodud määramatusega kaasnevad mõjud menetlusosalistele ja VaKo-le olemata jääksid. Üks variant selleks on seadusega kohustada VaKo-t kohe pärast vaidlustuse saamist, nt vaidlustuse esitamise teatega, välja ütlema, millal VaKo otsuse teeb. See võimaldab nt hankijal koos vastusega vaidlustusele otsustada, kas esitada taotlus hankelepingu sõlmimise loa saamiseks. Samamoodi võimaldab see hankijal otsustada, kuhu alusdokumendi üle peetavas vaidluses taotluste või pakkumuste esitamise tähtaega tuleb lükata, kuivõrd muidu ei tea hankija, kas tal tuleb see edasi lükata arvestusega 30+1+7 päeva või arvestusega 60+10+7 päeva (sõltuvalt asjaoludest ja menetlusliigist võivad need arvestuslikud ajaraamid olla ka erinevad). Tuleb arvestada sellegagi, et kui menetlustähtaeg on nt 60 päeva ja on taotletud näiteks riigihanke menetluse peatamist või hankelepingu sõlmimise loa saamist, siis on kahjustatud menetlusosalisel õigus VaKo otsus menetlus peatada või hankelepingu sõlmimise luba anda, halduskohtusse edasi kaevata. Halduskohus lahendab neid vaidlusi esialgse õiguskaitse menetluse reeglite järgi, mille puhul antakse hinnang ka vaidlustuse perspektiividele. Nüüd kui vaidlustusmenetluse tähtaeg on nt 60 päeva, siis jõuab halduskohus ja võib ka ringkonnakohus jõuda teha selle aja jooksul otsuse esialgse õiguskaitse üle ning selle raames andnud korra või kaks ka hinnangu vaidlustuse perspektiividele. See tekitab omakorda kummalise olukorra, milles nt kaks kohtuastet on vaidlustuse kohta juba prima facie hinnangu andnud, enne kui VaKo üldse otsuse teeb. Kohtumenetlusest rääkides, siis ebaloogiline on käesoleva eelnõu kontekstis seegi, et kui varasemalt said kohtud hankeasja lahendada maksimaalselt 45 päeva (HKMS 12  § 275 lg 2) ja mingit tähtaegade edasilükkamist kohtud ei võimalda, siis eelnõuga tekiks olukord, milles VaKo saaks vaidlustusasja lahendada kauem, kui kohtud. Samuti on raske näha mõistlikku põhjust normistikul, mille puhul VaKo teavitab, et teeb otsuse kahe kuu pärast, kuid hankija ja kolmas isik peavad vaidlustusele vastama kolme tööpäevaga. Selleks, et regulatsioon oleks tasakaalustatud, peab eelnõu seetõttu ette nägema tähtaegade samaväärse või vähemalt mõistlikus ulatuses pikenemise garantii ka menetlusosalistele. See tähendab jällegi omakorda õigustehnilist lahendust, mille kohaselt peab menetlusosalistele kohe olema teada, kui VaKo kavatseb otsuse tegemist edasi lükata ning see peab korreleeruma ka menetlusosalistele antavates tähtaegades. 3. Riigilõivude kahekordistumine eeldab meetme põhiseaduslikkuse analüüsi. RLS on Arvestatud. Seletuskirjas on analüüsi täiendatud. konstitutsiooniline seadus, mis tähendab seda, et eelnõud ei saa vastu võtta lihthäälteenamusega. 13  EELNÕU 09.09.2025 Riigilõivuseaduse muutmise seadus § 1. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduse § 258 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „1) 1280 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem; 2) 2560 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda.“. § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn 2025 Algatab Vabariigi Valitsus 2025 (allkirjastatud digitaalselt)