Riigieelarve seaduse muutmise seadus

Riigikantselei [email protected] Meie 22.09.2025 nr 1.1-10.1/4131-1 Riigieelarve seaduse muutmise seadus Austatud härra Keit Kasemets Esitame Vabariigi Valitsuse istungile heakskiitmiseks riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu koos seletuskirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisad: 1. Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 2. Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 3. Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1 Sille Preimer 5982 3037 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU Riigieelarve seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse muutmise seadus § 1. Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Õigusakti, mille kehtestamise õigus või kohustus käesoleva seaduse kohaselt on ministril, kehtestab põhiseadusliku institutsiooni juht tema institutsioonile omase aktiga, arvestades põhiseaduslikule institutsioonile ette nähtud erisusi ja kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“; 2) paragrahvi 4 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui Vabariigi Valitsus ei arvesta eelarvenõukogu arvamusega, vormistatakse selle kohta Vabariigi Valitsuse otsus hiljemalt kahe kuu jooksul arvates arvamuse esitamisest. Otsuse põhjendus avalikustatakse Rahandusministeeriumi veebilehel.“; 3) paragrahvi 4 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Põhjendus avalikustatakse Rahandusministeeriumi veebilehel.“; 4) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Eelarvenõukogu avalikustab oma arvamused eelarvenõukogu veebilehel. Eelarvenõukogul on õigus avaldada oma hinnangute ja arvamuste koostamise aluseks olevad metoodikad ja andmed ning esitleda neid arvamusi Riigikogu rahanduskomisjonile selle taotlusel. (5) Eelarvenõukogu tegevust hindab Eesti Panga nõukogu nimetatud sõltumatu väline hindaja vähemalt kord nelja aasta jooksul või Riigikogu rahanduskomisjoni taotlusel. Hinnang esitatakse Eesti Panga nõukogule, seda tutvustatakse rahandusministrile ja Riigikogu rahanduskomisjonile ning avalikustatakse eelarvenõukogu veebilehel.“; 5) paragrahvi 41 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Rahandusministeeriumil on õigus saada ministeeriumidelt ja teistelt valitsussektorisse kuuluvatelt üksustelt vajalikke andmeid eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu, riigi rahandusprognooside ning riikliku keskpika eelarve- ja struktuurikava (edaspidi eelarve- ja struktuurikava) ja selle iga-aastase eduaruande koostamiseks ning riigieelarve kasutamise ja täitmise jälgimiseks.“; 6) seaduse 2. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2. peatükk Riigi eelarveraamistik“; 7) paragrahvi 5 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 5. Eelarvepositsioon, netokulud ja eelarvepoliitiline eesmärk“; 8) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Valitsussektori netokulud on valitsussektori kulud, millest on maha arvatud intressikulud, kaalutlusõigusel põhinevad tulumeetmed, Euroopa Liidu programmidega seotud kulud, mis kaetakse täielikult Euroopa Liidu vahenditest saadava tuluga, riikide kulud Euroopa Liidu 1 rahastatavate programmide kaasrahastamiseks, töötuskindlustushüvitiste kulude tsüklilised elemendid ning ühekordsed ja muud ajutised meetmed.“; 9) paragrahvi 5 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Valitsussektori eelarvepoliitiline eesmärk määratakse käesolevas seaduses sätestatu ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1263 majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1466/97 (ELT L, 2024/1263, 30.04.2024) alusel.“; 10) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Euroopa Liidu eelarveraamistik käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitel 121, 126 ja 136 ja selle lepingu lisaprotokollil nr 12 ning nende alusel kehtestatud Euroopa Liidu õigusaktidel, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusel (EL) 2024/1263 ning nõukogu määrusel (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (EÜT L 209, 02.08.1997, lk 6–11) põhinev liikmesriikide eelarvepoliitika koordineerimise süsteem ja põhimõtted ning nimetatud lepingu alusel kehtestatud asjakohased õigusaktid.“; 11) seadust täiendatakse §-ga 51 järgmises sõnastuses: „§ 51. Eelarvepoliitika piirmäärad (1) Riigieelarve ja eelarvestrateegia tuleb koostada nii, et valitsussektori eelarvepositsioon ja võlakoormus on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi makromajandus- ja rahandusprognoosi arvestades kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu lisaprotokolliga nr 12 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1263 nõuetega, ning nii, et valitsussektori iga-aastane netokulude kasv on kooskõlas käesoleva seaduse § 201 alusel koostatud kehtiva riikliku eelarve- ja struktuurikavaga. (2) Riigieelarve ja eelarvestrateegia koostatakse nii, et valitsussektori struktuurne puudujääk ei ületa üht protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades ühelgi aastal, arvestades käesoleva seaduse § 15 alusel koostatud riigi makromajandus- ja rahandusprognoosi. (3) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti on alla 30 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud struktuurne puudujääk ulatuda kuni 1,5 protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.“; 12) paragrahvi 6 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 6. Eelarvepositsiooni reeglid keskvalitsuse juriidilisele isikule“; 13) paragrahvi 6 lõiked 1 ja 1¹ tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 7 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui käesoleva seaduse § 15 alusel koostatud riigi makromajandus- ja rahandusprognoosi kohaselt ületab valitsussektori eelarvepositsioon eelarveaastal või sellele järgneval neljal aastal taseme, mis on lubatud kooskõlas käesoleva seaduse §-s 5¹ sätestatud piirmääradega, esitab valdkonna eest vastutav minister Vabariigi Valitsusele ettepanekud valitsussektori eelarvepositsiooni parandamiseks. (2) Juhul kui käesoleva seaduse § 15 alusel koostatud riigi makromajandus- ja rahandusprognoosi kohaselt ületab valitsussektori eelarvepositsioon käesoleva seaduse §-s 5¹ 2 sätestatud piirmäärasid, peab Vabariigi Valitsus rakendama riigieelarve ja eelarvestrateegia koostamise korral meetmeid eelarvepositsiooni parandamiseks.“; 15) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) Juhul kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud meetmetest ei piisa Euroopa Liidu eelarveraamistiku nõuete täitmiseks, rakendab Vabariigi Valitsus eelarvepositsiooni parandavaid lisameetmeid mahus, mis viib riigieelarve ja eelarvestrateegia nende nõuetega vastavusse.“; 16) paragrahvi 7 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 17) paragrahvi 9 tekst loetakse lõikeks 1 ning tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Juhul kui kehtib Euroopa Liidu üldine või riigipõhine vabastusklausel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1263 kohaselt, võib edasi lükata käesoleva seaduse § 7 lõigetes 2 ja 2¹ sätestatud meetmete rakendamist, juhindudes Euroopa Liidu nõukogu asjakohase otsuse tingimustest ja käesolevas paragrahvis sätestatust. Vabastusklauslit võib rakendada üksnes tingimusel, et see ei ohusta riigi rahanduse jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis.“; 18) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 2–4 järgmises sõnastuses: „(2) Euroopa Liidu üldise vabastusklausli rakendamiseks tuleb analüüsida majandussurutise olemasolu ja tõsidust Eestis vabastusklausli rakendamise aastal või sellele järgneval aastal. Vabastusklauslit tohib rakendada üksnes juhul, kui majandussurutis esineb ka Eestis ja see on tõsine. (3) Majandussurutis loetakse olemasolevaks ja tõsiseks, kui käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 nimetatud makromajandusprognoosi kohaselt on reaalse sisemajanduse koguprodukti aastakasv negatiivne või reaalne sisemajanduse koguprodukt on rohkem kui kolm protsenti madalam potentsiaalsest reaalsest sisemajanduse koguproduktist. Analüüsi ja ettepaneku vabastusklausli kohaldamiseks koos riigi rahanduse jätkusuutlikkuse analüüsiga keskpikas perspektiivis esitab valdkonna eest vastutav minister Vabariigi Valitsusele. (4) Riikliku vabastusklausli või selle pikendamise taotlemise otsustab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul, juhindudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1263 nõuetest. Juhul kui riiklikku vabastusklauslit taotletakse majandussurutise tõttu, tuleb enne analüüsida majandussurutise olemasolu ja tõsidust Eestis vabastusklausli taotlemise aastal või sellele järgneval aastal. Kui riiklikku vabastusklauslit taotletakse või pikendatakse mõnel muul põhjusel, esitab valdkonna eest vastutav minister Vabariigi Valitsusele põhjendused riikliku vabastusklausli taotlemise või pikendamise vajaduse kohta.“; 19) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Kui pärast andmete esitamist tehtud Riigikogu või Vabariigi Valitsuse otsused mõjutavad finantsplaani andmeid, tuleb keskvalitsuse juriidilise isiku nõukogul kinnitada uus finantsplaan ja eelarve ning esitada finantsplaan asutajaõigusi teostava või osalust valitseva ministeeriumi vahendusel Rahandusministeeriumile hiljemalt kuu aja jooksul arvates selle kinnitamisest.“; 20) paragrahvi 14 tekst loetakse lõikeks 1 ning tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Eelarvenõukogu annab arvamuse: 1) eelarvestrateegias esitatud valitsussektori eelarvepoliitiliste eesmärkide kohta enne eelarvestrateegia kinnitamist; 3 2) eelarve- ja struktuurikava eduaruandes kajastatud möödunud aasta kulukasvu vastavuse kohta netokulude trajektoorile ja võimalike kõrvalekalde põhjuste kohta rahandusministri taotlusel enne selle esitamist Euroopa Komisjonile; 3) riigisisese eelarvepoliitilise eesmärgi täitmise kohta möödunud eelarveaastal hiljemalt 30 päeva enne eelarvestrateegia kinnitamist; 4) riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavas esitatud netokulude kasvu vastavuse kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1263 nõuetele enne kava kinnitamist.“; 21) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Arvamus koostatakse lähtudes käesolevas peatükis sätestatud nõuetest, sealhulgas Euroopa Liidu toimimise lepingu lisaprotokolli nr 12 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1263 nõuetest, samuti eelarvepositsiooni korrigeerimise vajadusest.“; 22) seaduse 2. peatükki täiendatakse §-ga 141 järgmises sõnastuses: „§ 141. Riigi eelarveraamistiku toimimise hindamine Eelarvenõukogu hindab käesolevas peatükis kirjeldatud riigi eelarveraamistiku toimimist vähemalt kord iga nelja aasta järel või Riigikogu rahanduskomisjoni ettepaneku korral.“; 23) seaduse 3. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3. peatükk Riigieelarve lähtealused“; 24) paragrahvi 15 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Rahandusprognoos on eelarve- ja struktuurikava ja selle eduaruande, eelarvestrateegia ning riigieelarve eelnõu aluseks.“; 25) paragrahvi 16 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 26) seaduse 3. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 181 järgmises sõnastuses: „§ 181. Makromajandus- ja rahandusprognoosi järelhindamine (1) Eelarvenõukogu hindab regulaarselt, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul makromajandus- ja rahandusprognoosi tõepärasust, lähtudes objektiivsetest kriteeriumidest, et välja selgitada võimalike süsteemsete kõrvalekallete olemasolu. Eelarvenõukogu avalikustab hinnangu ning Rahandusministeerium võtab tulemused arvesse tulevaste makromajandus- ja rahandusprognooside koostamise korral. (2) Rahandusministeerium esitab vajaduse korral ülevaate vajalike meetmete kohta süsteemsete kõrvalekallete likvideerimiseks makromajandus- ja rahandusprognoosis.“; 27) seaduse 3. peatükki täiendatakse 2¹. jaoga järgmises sõnastuses: „2¹. jagu Eelarvelise järelevalve dokumendid § 20¹. Eelarve- ja struktuurikava (1) Käesoleva seaduse §-dele 5 ja 5¹ vastavad keskpika perioodi eelarve-eesmärgid kinnitatakse Vabariigi Valitsuse Euroopa Liidu nõukogule ja Euroopa Komisjonile esitatavas eelarve- ja struktuurikavas. Kava avalikustatakse Rahandusministeeriumi veebilehel. 4 (2) Eelarve- ja struktuurikava koostatakse vähemalt kord nelja aasta jooksul, järgides Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1263 nõudeid ning käesoleva seaduse §-s 51 sätestatud eelarvepoliitika piirmäärasid. (3) Juhul kui eelarve- ja struktuurikava viimane kehtivusaasta langeb kokku Riigikogu korraliste valimiste aastaga, esitab valdkonna eest vastutav minister Vabariigi Valitsusele eelarve- ja struktuurikava eelarve-eesmärgid kinnitamiseks hiljemalt neli kuud enne järgmise eelarveaasta algust ning Vabariigi Valitsus kinnitab selle kava hiljemalt kaks kuud enne järgmise eelarveaasta algust. (4) Eelarvenõukogu annab hinnangu eelarve- ja struktuurikava netokulude kasvu aluseks oleva makromajandusprognoosi ja selle makromajanduslike eelduste kohta enne kava esitamist Euroopa Komisjonile. Hinnanguga arvestamata jätmist peab Rahandusministeerium põhjendama. Põhjendus avalikustatakse Rahandusministeeriumi veebilehel. § 20². Eelarve- ja struktuurikava eduaruanne Eelarve- ja struktuurikava täitmist kirjeldatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1263 nõuetele igal aastal koostatavas eduaruandes. Eduaruanne avaldatakse Rahandusministeeriumi veebilehel. § 20³. Fiskaalriskide raport Rahandusministeerium koostab riigi eelarveraamistiku osana regulaarselt fiskaalriskide raporti, et hinnata riske, mis võivad ohustada riigi rahanduse jätkusuutlikkust ning kaasavat ja kestlikku kasvu keskpikas ja pikaajalises perspektiivis. Riskide hindamisel võetakse võimaluse korral arvesse hinnanguid kliimamuutustega kaasneda võivate makrofiskaalriskide ja nendega seotud jaotuslike mõjude kohta, samuti hinnatakse hädaolukorra või muu sarnase olukorra riski ja kaudsete kohustustega kaasnevaid riske.“; 28) paragrahvi 251 lõike 3 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) kirjeldust, milliste poliitikamuudatuste, sealhulgas reformide ja investeeringute abil, millel on mõju riigi rahandusele ning kestlikule ja kaasavale kasvule, jõutakse punktis 1 nimetatud prognoosidest, mis põhinevad eeldusel, et poliitikat ei muudeta, riigi eelarvepoliitiliste eesmärkideni ja seda valitsussektori suuremate tulu- ja kuluartiklite kaupa;“; 29) paragrahvi 26 lõige 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(51) Riigieelarves liigendatakse ministeeriumi valitsemisala kulud administratiivselt riigiasutuste või nende gruppide kaupa. Ministeeriumi valitsemisala programmi tegevuse ja põhiseadusliku institutsiooni kulud liigendatakse majandusliku sisu põhjal tööjõu- ja majandamiskuludeks, sotsiaaltoetusteks, muudeks toetusteks ning muudeks kuludeks, eristades riigivõla intressikulu, edasiantava maksu kulud ja alates ühest miljonist eurost seadusest tulenevad arvestuslikud kulud.“; 30) paragrahvi 26 lõige 52 tunnistatakse kehtetuks; 31) paragrahvi 26 lõikest 8 jäetakse välja tekstiosa „, 52“; 32) paragrahvi 31 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Minister liigendab riigieelarves märgitud ministeeriumi valitsemisala vahendid administratiivselt ja majandusliku sisu järgi valitsemisala eelarves vähemalt 5 eelarveklassifikaatori kohaselt kehtestatud kohustuslikus planeerimisdetailsuses ja lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse liigendusest.“; 33) paragrahvi 46 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kohaliku omavalitsuse üksuste ning üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liidu ja Vabariigi Valitsuse esindajad peavad enne eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamist läbirääkimisi eesmärgiga kokku leppida järgmistes küsimustes:“; 34) paragrahvi 46 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud toetuste jaotamise alused, kasutamise tingimused, suuruse kujunemise põhimõtted ning suurused eelarvestrateegia perioodiks ja eelarveaastaks;“; 35) paragrahvi 46 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) finantsdistsipliini tagamise meetmed ja vajaduse korral kohaliku omavalitsuse üksuste konsolideeritud eelarvepositsiooni parandamise meetmed.“; 36) paragrahvi 46 lõike 2 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks; 37) paragrahvi 46 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „(6) Kui Riigikogu või Vabariigi Valitsus kehtestab pärast kohaliku omavalitsuse üksuse eelarveaasta algust õigusakti, mille alusel vähenevad kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve sissetulekud või suurenevad väljaminekud jooksval eelarveaastal, hüvitab riik õigusakti kehtestamisega kaasnevad rahalised lisamõjud eelarvele samas ulatuses või vähendab kohaliku omavalitsuse üksusele pandud kohustusi proportsionaalselt. Hüvitist ei maksta, kui õigusakti kehtestamise tulemusena vähenevad kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve sissetulekud või suurenevad väljaminekud vähem kui 1000 euro ulatuses. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud õigusakti kehtestamisega kaasnevaid lisakulusid ei hüvitata, kui Vabariigi Valitsuse õigusakt on kehtestatud kahe või mitme kohaliku omavalitsuse üksuse kokkuleppe alusel või kui kulusid ei hüvitata üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liidu ja Vabariigi Valitsuse esindajate vahelise kokkuleppe alusel.“; 38) paragrahvi 47 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Tasandusfondi suurus ja jaotamise põhimõtted määratakse riigieelarve või muu seadusega.“; 39) paragrahvi 48 lõiked 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Toetusfond on kohaliku omavalitsuse üksustele seaduses määratud sihtotstarbel ja tingimustel kasutamiseks antav toetus, mida jaotatakse ainult arvnäitajate alusel. (3) Toetusfondi jaotamise aluseks olevad arvnäitajad sätestatakse seadusega. (4) Toetusfondi jaotamise ja kasutamise tingimused ning korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“; 40) paragrahvi 48 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 41) paragrahvi 49 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui Vabariigi Valitsus ei ole eelarveaasta alguseks kehtestanud käesoleva seaduse § 47 lõikes 3 ja § 48 lõikes 6 nimetatud jaotust, makstakse kohaliku omavalitsuse üksustele kuni selle jaotuse kehtestamiseni igal kuul kuni üks kaheteistkümnendik eelmisel eelarveaastal Vabariigi Valitsuse kinnitatud jaotuse alusel samaks otstarbeks eraldatud summast, arvestades 6 riigieelarves jooksvaks eelarveaastaks kavandatud summaga või riigieelarve eelnõus kavandatud summaga, kui jooksva aasta riigieelarve on vastu võtmata.“; 42) paragrahvi 50 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ministeerium annab riigieelarvega ministeeriumi valitsemisalale ettenähtud vahenditest kohaliku omavalitsuse üksusele ja tema valitseva mõju all olevale üksusele sihtotstarbelist juhtumipõhist toetust investeeringuteks või tegevuskuludeks.“; 43) paragrahvi 50 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 44) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(2¹) Minister võib kehtestada määrusega tingimused ja korra toetuse andmiseks tegevuskuludeks juhtumipõhiselt, milles sätestatakse vähemalt toetuse andmise eesmärk ja jaotamise põhimõtted.“; 45) paragrahvi 50 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(3) Minister võib kehtestada määrusega tingimused ja korra investeeringutoetuse andmiseks juhtumipõhiselt, milles sätestatakse vähemalt: 1) toetuse andmise eesmärk; 2) toetatavad tegevused; 3) toetuse jaotamise või taotlemise põhimõtted; 4) taotluse esitamise korral selle hindamise põhimõtted; 5) toetuse väljamaksete tegemise kord. (4) Riigieelarvest antakse kohaliku omavalitsuse üksusele ja tema valitseva mõju all olevale üksusele juhtumipõhist investeeringutoetust järgmistel tingimustel: 1) toetatava investeeringuga panustatakse üldjuhul kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava valdkondliku eesmärgi täitmisse; 2) kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava ja eelarvestrateegia peavad sisaldama vähemalt seaduses määratud perioodi; 3) omafinantseeringusse panustamise korral peab kohaliku omavalitsuse üksus suutma tagada omafinantseeringut, arvestades finantsdistsipliini meetmeid seaduses määratud tingimustel.“; 46) paragrahvi 50 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 47) paragrahvi 51 lõike 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Minister võib kehtestada määrusega:“; 48) paragrahvi 51 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Hüvitise määrad riikliku ülesande kulude katmiseks määratakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega.“; 49) paragrahvis 52 asendatakse sõna „riigieelarvesse“ sõnaga „riigile“; 50) paragrahvi 53 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks; 51) paragrahvi 531 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „§ 53¹. Riigisisese projektipõhise toetuse andmine (1) Ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt antava riigisisese projektipõhise toetuse andmise, sealhulgas taotlusvooru korraldamise, toetuse kasutamise ja aruandluse ning toetusena 7 antud vahendite või selle jäägi tagasinõudmise tingimused ja korra, kui nimetatud tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 52) paragrahvi 53¹ täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Riigisisest projektipõhist toetust antakse kooskõlas valitsemisala arengudokumentidega kulude ja investeeringute sihtfinantseerimiseks üldjuhul avatud taotlusvooru kaudu. Erandjuhul ja põhjendatult võib riigisisest projektipõhist toetust anda otsustuskorras, kui minister on kehtestanud selliste toetuste andmise põhimõtted käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrusega.“; 53) paragrahvi 53¹ lõikes 2 asendatakse sõnad „riigisisese toetusprogrammi“ sõnadega „riigisisese projektipõhise toetuse andmise tingimuste“; 54) seadust täiendatakse §-dega 53² ja 53³ järgmises sõnastuses: „§ 53². Riigisisese tegevustoetuse andmine (1) Ministril on õigus anda valitsemisala vahendite arvelt riigisisest tegevustoetust seaduses sätestatud juhul või käesolevas paragrahvis sätestatud juhul tegevusteks, mis sisalduvad valdkonna arengudokumentides. Põhiseaduslik institutsioon võib anda tegevustoetust, kui see on seotud tema ülesannete ja tegevussuundadega. (2) Tegevustoetuse saajaks võib olla keskvalitsuse juriidiline isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tegevustoetust antakse saajale, lähtudes tema arengudokumentides määratud eesmärkidest ja põhikirjalistest ülesannetest. (3) Ministeeriumi valitsemisala eelarvest tegevustoetuse jaotamise põhimõtted ja korra samal tegevusalal tegutsevatele keskvalitsuse juriidilistele isikutele, kui nimetatud põhimõtted ja kord ei tulene muust õigusaktist ja juhul kui keskvalitsuse juriidilisi isikuid, kes tegutsevad samal tegevusalal, on rohkem kui üks, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (4) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata liikmemaksude maksmisele, mida põhiseaduslik institutsioon ja ministeeriumi valitsemisala maksab riigisisestes ja rahvusvahelistes organisatsioonides osalemise eest. § 53³. Riigisiseste sotsiaaltoetuste andmine (1) Ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt võib füüsilistele isikutele anda käesoleva seaduse alusel riigisisesest sotsiaaltoetust, mille andmine ei ole ette nähtud seaduse või muu õigusaktiga, kui see seostub valdkonna arengudokumentides sisalduva valitsemisala tegevusega ja selleks on valitsemisala eelarves vahendid ette nähtud. (2) Riigisisese sotsiaaltoetusena käsitatakse käesolevas paragrahvis stipendiume tulumaksuseaduse § 19 lõike 7 tähenduses ja preemiaid. Preemiana ei käsitata käesoleva paragrahvi tähenduses avaliku teenistuse seaduse § 61 lõikes 5 nimetatud muutuvpalka. (3) Ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt antava riigisisese sotsiaaltoetuse andmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (4) Põhiseaduslik institutsioon kehtestab sotsiaaltoetuse andmise põhimõtted ja avalikustab need oma veebilehel.“; 55) paragrahv 55 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 8 „§ 55. Riigisisese projektipõhise toetuse ja tegevustoetuse ning välistoetuse kaasrahastamise eelarve kasutamine (1) Riigisisese projektipõhise toetuse ja tegevustoetuse ning välistoetuse riigieelarves ette nähtud kaasrahastamise vahendite andja peab tagama, et toetuse või kaasrahastamise vahendite saaja kohustub kasutama saadud toetust või vahendeid ainult toetuse või vahendite andja määratud otstarbel ja tingimustel. (2) Ebaseaduslik ja väärkasutatud riigiabi nõutakse tagasi konkurentsiseaduse § 42 alusel ja korras, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti, kohaldamata käesolevas seaduses sätestatut. (3) Riigisisese projektipõhise toetuse saaja kohustub kandma toetuse kasutamata jäägi andjale tagasi. Jäägi tagasi kandmata jätmise korral nõuab toetuse andja selle toetuse saajalt tagasi.“; 56) seadust täiendatakse §-dega 55¹ ja 552 järgmises sõnastuses: „§ 55¹. Riigisisese projektipõhise toetuse tagasinõudmine (1) Riigisisese projektipõhise toetuse andja võib toetuse andmise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada ja selle, lähtudes rikkumise raskusest, osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui selgub, et toetuse saaja: 1) on toetuse taotlemise või kasutamise korral esitanud teadlikult valeandmeid, on täitnud toetuse saamise või kasutamisega seotud tingimused näiliselt ning toetuse kasutamise korral on esinenud kelmus, pettus, korruptsioon või huvide konflikt või ilmneb asjaolu, mille korral ei oleks toetuse taotlust rahuldatud; 2) ei ole täitnud toetuse väljamaksmise aluseks olevaid nõudeid; 3) ei ole täitnud toetuse saamisega seotud kohustust osaliselt või täielikult; 4) suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus. (2) Minister võib kehtestada käesoleva seaduse § 531 lõikes 1 nimetatud määrusega riigisisese projektipõhise toetuse tagasinõude määrad ning toetuse täpsustavad või muud tagasinõudmise alused. (3) Riigisisese projektipõhise toetuse tagasinõudmisest võib loobuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alustel, kui: 1) toetust ei ole võimalik sihipäraselt kasutada vääramatu jõu või toetuse saaja tahtest sõltumatu muu asjaolu tõttu; 2) toetuse saaja on avastanud ja teavitanud toetuse andjat esimese võimaluse korral, et talle on hüvitatud kulu, mida toetusest ei hüvitata, ning on tagastanud toetuse või selle osa toetuse andmise tingimustes sätestatud viisil; 3) tagasinõudmisele kuuluv toetuse summa on 1000 eurot või sellest väiksem, välja arvatud juhul, kui tegemist on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud asjaoludega. (4) Otsuse riigisisese projektipõhise toetuse tagasinõudmise kohta võib teha projekti viimase väljamakse tegemise päevast arvates nelja aasta jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti. Toetus tuleb tagasi maksta 60 päeva jooksul arvates sellekohase otsuse saamisest. Erandjuhul ja põhjendatult võib toetuse andja pikendada toetuse tagasimakse tähtaega toetuse saaja taotlusel ja ajatada tagasimaksmise, nõudes vajaduse korral tagatist. (5) Kui riigisisese projektipõhise toetuse tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta või tasaarvestata, peab toetuse saaja maksma viivist 0,06 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise arvestamine lõpeb, kui viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva tagasinõutava toetuse suuruse. Toetuse tagasinõudmise 9 otsusega on võimalik viivist vähendada põhjendatud juhul, kuid tagada tuleb piisav kahjuhüvitis. (6) Riigisisese projektipõhise toetuse tagasimaksmise ajatamise korral maksab toetuse saaja intressi arvates käesoleva paragrahvi lõike 4 teises lauses sätestatud tähtpäevale järgnevast päevast. Intressimäär tagastatava toetuse summa jäägilt on kuue kuu euribor, millele lisandub kolm protsenti aastas. Kuue kuu euribor arvestatakse toetuse tagasimaksmise ajatamise otsuse tegemisele eelnenud pangapäeva seisuga. Intressiarvestuse baasiks on 360-päevane periood. Negatiivse euribori korral ei kohaldata summeeritud protsendimäärasid alla ühe. (7) Viivist ja intressi ei nõuta riigiasutuselt. (8) Riigisisese projektipõhise toetuse tagasinõudmise otsus on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. § 552. Isikuandmete töötlemine toetuse menetlemise korral (1) Toetuse taotluse menetlemise korral käesoleva seaduse § 531–533 alusel töödeldakse järgmisi isikuandmeid: 1) toetuse taotleja üldandmed ja arvelduskonto; 2) füüsilisest isikust toetuse taotleja tervise, etnilise päritolu, hariduse ja töökogemuse andmed, kui sellised andmed on toetuse andmise tingimuste kohaselt vajalikud, et tuvastada toetuse taotlemise ja saamise õigus. (2) Toetuse taotluse menetlemise korral töödeldavaid isikuandmeid säilitatakse viis aastat arvates taotluse rahuldamata jätmise otsuse või toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti. Isikuandmete säilitamise tähtaeg katkeb kohtumenetluse ajaks.“; 57) paragrahvi 56 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarvega kindlaks määratud vahendite jaotust on võimalik muuta vaid riigieelarve muutmise või lisaeelarvega, kui käesolevast seadusest või riigieelarvest ei tulene teisiti.“; 58) paragrahvi 56 lõiked 22 ja 23 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(22) Ministril on õigus muuta riigieelarvega kindlaks määratud ministeeriumi valitsemisala riigiasutuste või nende gruppide eelarveid valitsemisala kulude piirmääraga vahendite kogumahtu muutmata ning tulemusvaldkonna programmi tegevuse majandusliku sisu detailset liigendust programmi tegevuse piirmääraga vahendite riigieelarves sätestatud ulatuses ja tingimustel. (23) Põhiseaduslikul institutsioonil on õigus muuta riigieelarvega kindlaks määratud piirmääraga vahendite käesoleva seaduse § 26 lõike 51 kohaselt esitatud majandusliku sisu liigendust selle kogumahtu muutmata.“; 59) paragrahvi 56 täiendatakse lõikega 24 järgmises sõnastuses: „(24) Ministeerium ja põhiseaduslik institutsioon teavitavad Riigikogu rahanduskomisjoni käesoleva paragrahvi lõigete 22 ja 23 kohaselt tehtud eelarve muudatustest ja nende põhjendustest.“; 60) paragrahvi 58 lõike 1 tekst loetakse esimeseks lauseks ja lõiget täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: 10 „Riigieelarves nähakse ette Vabariigi Valitsuse reserv, mis moodustab kuni kolm protsenti kogu riigieelarve kulude ja investeeringute kogumahust.“; 61) paragrahvi 58 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Vabariigi Valitsuse reservi kasutamata jääki ei kanta üle järgmisse eelarveaastasse.“; 62) paragrahvi 591 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Ülekantud riigieelarve vahendeid võib kasutada riigieelarvega määratud otstarbeks. Ülekantavate riigieelarve vahendite tulemusvaldkondade ja programmi tegevuste vahelist jaotust ning käesoleva seaduse § 26 lõike 51 kohaselt esitatud administratiivse ja majandusliku sisu põhist liigendust võib ülekandmise korral muuta, kui see on seotud ministeeriumi valitsemisala riigiasutuse ning tulemusvaldkonna või programmi tegevuse ümberkorraldamise või lõpetamisega.“; 63) paragrahvi 61 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) tagatisfondi kohustuste täitmise tagamiseks.“; 64) paragrahvi 61 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „lõikes 7“ tekstiosaga „lõikes 41“; 65) paragrahvi 61 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Vabariigi Valitsuse ja valdkonna eest vastutava ministri antava laenu intressimääraks on intress, millega riigil oleks laenulepingu sõlmimise ajal võimalik sarnastel tingimustel võlakohustusi võtta, ja sellele lisanduv täiendav riskimarginaal, mille määramisel arvestatakse selle isiku krediidiriski ja laenu tähtaega.“; 66) paragrahvi 815 tekst loetakse lõikeks 1 ja sellest jäetakse välja sõna „esmakordselt“; 67) paragrahvi 815 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Käesoleva seaduse 2025. aasta 1. detsembril jõustunud redaktsiooni § 58 lõiget 5 kohaldatakse esimest korda 2025. aasta riigieelarvele.“; 68) seaduse 8. peatüki 1. jagu täiendatakse §-dega 816 ja 817 järgmises sõnastuses: „§ 816. 2026. aasta riigieelarvega seotud erisused (1) Käesoleva seaduse 2025. aasta 1. detsembril jõustunud redaktsiooni § 26 lõikeid 5¹ ja 8, § 56 lõikeid 1, 22 ja 23 ning § 58 lõiget 1 kohaldatakse esimest korda 2026. aasta riigieelarvele. (2) 2026. aasta riigieelarves planeeritakse riigisiseseid toetusi vastavalt käesoleva seaduse § 33¹ lõike 5 alusel kehtestatud määruse alusel antud ministeeriumi valitsemisala eelarvestrateegia projektile esitatud juhistele. § 817. Riigisiseste toetuste andmisega seotud erisused (1) Käesolevas seaduses sätestatud riigisiseseid toetusi planeeritakse käesolevas seaduses sätestatud toetuse liikide kaupa esimest korda 2027. aasta riigieelarves. (2) Riigisiseste toetuste, mida on antud ilma käesolevast seadusest või muust õigusaktist tuleneva aluseta, ja käesoleva seaduse alusel riigisiseste toetuste andmine tuleb viia kooskõlla käesoleva seaduse 2025. aasta 1. detsembril jõustunud redaktsiooniga hiljemalt 2026. aasta 31. detsembril, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul. (3) Käesoleva seaduse § 53¹ lõike 1 alusel enne 2025. aasta 1. detsembrit kehtestatud valdkonna 11 eest vastutava ministri määruse alusel läbi viidavatele pooleli olevatele toetuste andmise menetlustele, toetuste kasutamisele ning nende aruandlusele ja kontrollile kohaldatakse käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud määruse enne 2025. aasta 1. detsembrit kehtinud redaktsiooni.“; 69) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse pärast tekstiosa „(ELT L 306, 23.11.2011, lk 41–47)“ tekstiosaga „, muudetud direktiiviga (EL) 2024/1265 (ELT L, 2024/1265, 30.04.2024)“. § 2. Riigieelarve seaduse muutmise seaduse muutmine Riigieelarve seaduse muutmise seaduse (RT I, 22.12.2023), 2) § 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 3 jõustub 2025. aasta 1. detsembril.“. § 3. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. detsembril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ….. ……. 2025 _________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 2025 (allkirjastatud digitaalselt) 12  Riigieelarve seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõul on mitu erinevat eesmärki: 1) võtta Eesti õigusesse üle nõukogu direktiiv (EL) 2024/1265, millega muudetakse direktiivi 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta eesmärgiga suurendada riigi lühiajalise eelarvepoliitilise paindlikkust, säilitades samal ajal pikaajalist riigi rahanduse stabiilsust; 2) suurendada eelarve arusaadavust ja läbipaistvust; 3) tõhustada riigieelarve vahendite kasutamist ja 4) suurendada kohalike omavalitsuse üksuste rahastamise paindlikkust ning vähendada bürokraatiat. Esimese eesmärgi täitmiseks rakendatakse Euroopa Liidu fiskaalse järelevalve uuendatud raamistik, täpsustatakse Eelarvenõukogu rolli ja ülesandeid ning uuendatakse siseriikliku eelarvereegli nõudeid. Teise eesmärgi täitmiseks muudetakse riigieelarve liigendus terviklikumaks ja kaotatakse detailne seaduse lisa, viies olulise osa sellest seaduse põhiosasse. Samas säilitatakse kehtiv otsustusõigus seadusandliku ja täidesaatva võimu vahel. Vabariigi Valitsuse reservi suurusele sätestatakse ebaproportsionaalse mahu vältimiseks selged reeglid. Täpsustatakse keskvalitsuse juriidilise isiku (edaspidi KVJI) finantsplaani muutmist pärast selle esitamist 15. juulil ning riigi laenude andmise tingimusi. Kolmanda eesmärgi täitmiseks muudetakse oluliselt riigisiseste toetuste andmist puudutavaid sätteid, liigitatakse antavad toetused nende eesmärkide järgi, luuakse selged toetuste tagasinõudmist ja isikuandmete kaitset puudutavad sätted. Neljanda eesmärgi täitmiseks täpsustatakse ja täiendatakse eelnõuga kohaliku omavalitsuse üksuste riigieelarvega seotud rahastamissüsteemi toimimist. Mittevajalikud sätted tunnistatakse kehtetuks. Muudetakse juhtumipõhiste toetuste põhimõtteid: need ei ole riigi ning üleriigilise omavalitsusliidu kohustuslikud eelarve läbirääkimiste objektid, ministeeriumi eelarvest võib kohalikele omavalitsustele anda valemipõhiseid tegevustoetusi, nähakse ette kohalike omavalitsustele tegevuskuludeks juhtumipõhiste toetuste andmise volitusnorm. Eelnõu mõjutab Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, riigieelarveliste asutuste ja kohalike omavalitsuse üksuste tegevust. Täpsem mõju on toodud välja seletuskirja 6. osas „Seaduse mõjud“. Eelnõu riigieelarve koostamist reguleerivad sätted ei tekita (ega ka vähenda) haldusevälistele isikutele halduskoormust, kuivõrd riigieelarve seadusega nende tegevust ei reguleerita. Küll aga võib riigisiseste toetuste liikide väljatoomise ja täpsema regulatsiooni tõttu isikul tekkida halduskoormus toetuse saamisel juhul, kui isikule varem anti kogu aeg tegevustoetust, mille korral tal ei olnud vaja aruandlust toetuse kasutamise kohta esitada, kuid edaspidi tuleb tal 1 taotleda projektipõhist toetust, kus saadud toetuse kasutamist kontrollitakse. Täpsem mõju on toodud välja seletuskirja 6. osas. Eelnõu on planeeritud seadusena jõustuma 1. detsembril 2025, uut eelarve liigendust kohaldatakse juba 2026. aasta riigieelarvele. Riigisiseste toetuste rakendamisele on ette nähtud üleminekusätted, mille kohaselt toetuste liigitust kohaldatakse 2027. aasta riigieelarvele ja andmisel toetusi menetletakse lõpuni praegu kehtiva seaduse alusel. Samuti jäävad olemasoleval kujul kehtima pooleli olevad toetusprogrammid. Uute riigisiseste toetuste andmisele kohaldatakse 2025. aasta 1. detsembril jõustuvaid sätteid. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu koostas Rahandusministeerium, kohalike omavalitsuse üksuste eelarvete ja riigieelarve seoseid puudutava osa valmistas ette Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Rahandusministeeriumist osalesid eelnõu ettevalmistamisel eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu (tel 611 3515, [email protected]), fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe (tel 5885 1460, [email protected]), fiskaalpoliitika osakonna nõunik Tanel Steinberg (tel 611 3519, [email protected]), eelarvearenduste osakonna juhataja Eneken Lipp (tel 5885 1333, [email protected]), eelarvearenduste osakonna nõunik Sille Preimer (tel 5982 3037, [email protected]), fiskaalpoliitika osakonna juhtivanalüütik Margus Täht (tel 5885 1429, [email protected]), riigikassa osakonna juhataja Janno Luurmees (tel 611 3045, [email protected]), personali- ja õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (tel 5885 1423, [email protected]). Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist osalesid eelnõu ettevalmistamisel kohalike omavalitsuste osakonna juhataja asetäitja Sulev Liivik (tel 5885 1471, [email protected]), õigusnõunik Olivia Taluste (tel 5885 1453, [email protected]), KOV õigusvaldkonna juht Martin Kulp (tel 5885 1442, [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (tel 5885 1423, [email protected]), sama osakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (tel 5885 1493, [email protected]) ning keeleliselt toimetas sama osakonna keeletoimetaja Heleri Piip (tel 5303 2849, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle nõukogu direktiiv (EL) 2024/1265, millega muudetakse direktiivi 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta 1. Direktiiv tuleb liikmesriikidel üle võtta hiljemalt 31. detsembril 2025. a. Eelnõuga kehtestatakse meetmed vastavalt nõukogu määrusele (EL) 2024/1264, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta ning arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2024/1263 majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarve- järelevalve kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1466/97. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi (edaspidi VVTP) kahe eesmärgiga muuta riigieelarve seadust finantsjuhtimise kvaliteedi parandamiseks, sh riigieelarve 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32024L1265&qid=1751002739918 2 läbipaistvuse suurendamiseks, selgema õigusruumi ja eelarvedistsipliini tagamiseks ning finantsriskide paremaks juhtimiseks. Eelnõuga muudetakse riigieelarve seaduse (edaspidi RES) 1. jaanuaril 2025. a jõustunud redaktsiooni avaldamise märkega RT I, 30.04.2025, 4. Eelnõu on seotud 2026. aasta riigieelarve eelnõuga. Samuti on eelnõu seotud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (edaspidi KOFS) muutmisega, mis toimub paralleelselt või samal ajal ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kontrollib selles osas menetlust. Tulenevalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 punktist 11 on eelnõu vastuvõtmiseks vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Riigieelarve seaduse muutmise eesmärgiks on tulenevalt 2024. aasta aprillis jõustunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) 2024/1263 majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määruses (EÜ) nr 1466/97 (ELT L, 2024/1263, 30.04.2024) ja Nõukogu direktiivist (EL) 2024/1265, millega muudetakse direktiivi 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta (edaspidi eelarveraamistiku nõuete direktiiv). Direktiivi muudeti Euroopas, et viia Euroopa Liidu fiskaalne järelevalve kooskõlla pandeemia-kriisis saadud kogemustega eelarvedistsipliini tagamisel. Samast eesmärgist lähtub ka direktiivi ülevõtmine. Tugevdatakse eelarvenõukogu rolli riigieelarve mitmekülgsel järelevalvel, ajakohastatakse siseriiklike eelarvereeglite sätteid, vältimaks eelarve liigsesse defitsiiti langemist. Direktiivi ülevõtmiseks ei ole vaja seadust olulisel määral muuta, eelnõu keskendubki eelkõige mõningatele lisandunud nõuetele. Eelnõu näeb ette sätteid, mis tugevdavad eelarvestamisel fookust keskpikale perioodile ning eelarvelisele kestlikkusele, sätestab eelarvepiirangut seadva dokumendina keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava koostamise ning annab sellega seoses ja vastavalt direktiivi lisandunud nõuetele täiendavad ülesanded sõltumatule eelarvenõukogule. Eelnõuga kavandatav riigieelarve liigenduse muutmine on ettevalmistatud koostöös Riigikogu rahanduskomisjoniga. Muudatuste eesmärk on suurendada riigieelarve läbipaistvust, leida sobiv tasakaal strateegilise ja finantsinfo vahel ning parlamendi ja täidesaatva võimu rollide vahel eelarveprotsessis. Peamiste muudatusettepanekute hulka kuuluvad eelarve esitusviisi täpsustused, Riigikogu informeerituse suurendamine ning riigieelarve ja seletuskirja parem kooskõla. Pikemas perspektiivis on Riigikogu rahanduskomisjoniga kokku lepitud järgmises: 1) suurendada eelarve arusaadavust, kaaludes tugiteenuste eristamist otsekuludest ja suurendada kulumudelite läbipaistvust; 2) esitada investeeringud detailsemalt ja pikemas vaates; 3) esitada finantseerimistehingud detailsemalt 4) teha seaduse struktuur lihtsamaks ja selgemaks, viies Vabariigi Valitsuse osa kuluread vastavate poliitikate eest vastutavate valitsemisalade eelarvete koosseisudesse. Eelnõuga korrastatakse kohalike omavalitsuste riigieelarvest rahastamise põhimõtteid ja lihtsustatakse reegleid. Segadust on tekitanud ministeeriumide eelarvetest kohalikele 3 omavalitsustele juhtumipõhiste toetuste andmine. Neid toetusi ei käsitata kohalike omavalitsuste tulubaasi osana, vaid tegemist on enamasti valdkondade arendamisega seotud sihtotstarbeliste toetustega. Muudatusega eristatakse senisest täpsemalt tulubaas ja juhtumipõhised toetused. Käesolev eelnõu käsitleb osaliselt riigieelarve seaduse tasandil lahendamist vajavaid probleeme, mille kohta on koostatud 2022. aasta oktoobris väljatöötamiskavatsus (vt seletuskirja peatükk 2.2). Eelnõuga tehtavad muudatused on grupeeritud teemade kaupa järgmiselt: 1) EL direktiivi ülevõtmist ja rakendamist puudutavad muudatused (§ 4, § 41 § 5, § 51 ,§ 6, § 7, § 9, § 14, § 141, § 15, § 16, § 181, jagu 21 ning § 251) 2) riigieelarve detailsus, liigenduse terviklikkus ning sellega seotud riigieelarve kasutamise paindlikkus (§ 26, § 31, § 56, § 591); 3) Vabariigi Valitsuse reservi suurus riigieelarves (§ 58); 4) keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaani muutmine (§ 12); 5) laenude andmise tingimuste täpsustamine (§ 61); 6) riigisiseste toetuste andmise tingimuste täiendamine (§ 3, § 531, § 532, § 533, § 55, § 551 , § 552 ); 7) kohaliku omavalitsuse üksuste riigieelarvega seotud rahastamissüsteemi täiendamine ja täpsustamine (§ 46 – § 52). 2.1. Eelnõu algatamise vajalikkus 2.1.1. EL direktiivi ülevõtmist ja rakendamist puudutavad muudatused Eelnõu sätestab eelarve- ja struktuurikava koostamise vähemalt kord iga nelja aasta jooksul, seda vastavalt stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetele. Stabiilsuse ja kasvu pakt näeb ette, et eelarve- ja struktuurikava peab riik esitama enne selle kehtivuse lõppemist ja saab esitada uue valitsuse ametisse astumisel ning objektiivsete asjaolude ilmnemisel, mis senise kava järgimist ei võimalda. Eelarve- ja struktuurikavas esitab Euroopa Liidu liikmesriik neljaks aastaks siduva netokulude kasvu trajektoori ja selle kinnitab pärast Euroopa Komisjoni vastavat analüüsi Euroopa Liidu Nõukogu. Eelarve- ja struktuurikava täitmise kohta koostatakse vastavalt eelnõule iga aasta kohta vastav eduaruanne. Eelnõu kohaselt annab Eelarvenõukogu hinnangu eelarve- ja struktuurikava netokulude kasvu aluseks oleva makromajandusprognoosi ja selle makromajanduslike eelduste kohta enne kava esitamist Euroopa Komisjonile. Eelnõuga sätestatakse valitsusele kohustus seada eelarvepiirang keskpikaks perioodiks (neli aastat) eelarve- ja struktuurikava koostamisel ning omakorda riigieelarve ja eelarvestrateegia koostamist vastavalt eelarve- ja struktuurikavale. Eelnõu näeb keskse eelarvereeglina ette eelarve- ja struktuurikava koostamist selliselt, et valitsussektori struktuurne puudujääk jääks riigi rahandusprognoosi arvestades nelja-aastasel kohandumisperioodil madalamaks ühest protsendist sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. Täiendav paindlikkus on sätestatud lähiaastateks ja perioodiks, mil võlg prognooside kohaselt püsib rahvusvahelises võrdluses madalana – nimelt kuni riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on alla 30 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, on lubatud valitsussektori struktuurse puudujäägi piiriks eelarve- ja struktuurikava koostamisel 1,5 protsenti SKPst. Eelarve- ja struktuurikava kehtivusperioodi võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1263 alusel pikendada kuni kolme aasta võrra, et võimaldada pikema 4 kohandumisperioodi jooksul täiendavate reformide ja investeeringute tegemist. Pikendatud kohandumisperioodiga kava jaoks näeb eelnõu ette valitsussektori struktuurse defitsiidi eesmärgina 0,5% SKPst. Analoogiliselt tavarežiimiga sätestab eelnõu võimaluse seada kohandumisperioodi lõpuks valitsussektori struktuurse defitsiidi eesmärgiks üks protsent juhul, kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on alla 30 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed. Kui eelarve- ja struktuurikava koostamise hetkel ületab valitsussektori eelarvepositsiooni puudujääk kehtestatud piirmäärasid, tuleb kavas ette näha eelarvepositsiooni parandamine EL eelarveraamistikus ettenähtud mahus. Kui riigi rahandusprognoosi kohaselt ületab valitsussektori eelarvepositsiooni puudujääk eelarveaastal või sellele järgneval nelja aastal eelarve- ja struktuurikava koostamisel lubatud taset, esitab rahandusminister riigieelarve ja riigieelarve strateegia koostamisel Vabariigi Valitsusele ettepanekud eelarvepositsiooni parandamiseks või põhjendused lubatust suurema puudujäägi vajalikkuse kohta koos ettepanekutega, kuidas ja millises ajagraafikus viiakse eelarvepositsioon kooskõlla seaduses sätestatud reeglitega. Eelnõu sätestab põhjalikumalt ka eelpool nimetatud määruses sätestatud vabastusklauslite praktilist rakendamist. Vabastusklausli rakendamine võimaldab edasi lükata eelarve- ja struktuurikavaga seotud eelarvepuudujäägi eesmärgi saavutamiseks vajalikke meetmeid. Eelnõu näeb ka ette, et vabastusklausli rakendamise, taotlemise ja pikendamise otsusele annab enne otsuse tegemist arvamuse eelarvenõukogu. Euroopa Liidu üldise vabastusklausli puhul näeb eelnõu ette vabastusklausli rakendamisotsuse juures ka analüüsi, mille ülesanne on selgitada välja, kas Eestis on tegemist majandussurutise olukorraga ning kuidas mõjub vabastusklausli kohaldamine keskpikas perspektiivis riigi rahanduse jätkusuutlikkusele. Riikliku vabastusklausli taotlemise või selle pikendamise taotlemise otsustab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul lähtudes stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetest. Juhul kui riiklikku vabastusklauslit taotletakse mõnel muul olulisel põhjusel kui majandussurutise olemasolu, esitab valdkonna eest vastutav minister Vabariigi Valitsusele vastavad põhjendused riiklikuvabastusklausli taotlemise või pikendamise vajaduse kohta. Eelarvenõukogu saab olema integreeritud senisest enam eelarvepiirangute seadmisesse ning nende täitmise järelevalvesse. Eelarvenõukogu saab ülesandeks anda arvamus eelarve- ja struktuurikavas sisalduvate valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni eesmärkide kohta. Samuti on eelarvenõukogul edaspidi ülesanne hinnata regulaarselt makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi tõepärasust, lähtudes objektiivsetest kriteeriumidest, et välja selgitada võimalike süsteemsete kõrvalekallete olemasolu. Rahandusministeeriumil on kohustus kõrvalekallete tuvastamisel võtta meetmeid nende likvideerimiseks. Eelarvenõukogu hindab eelnõu kohaselt ka regulaarselt siseriikliku eelarveraamistiku toimimist. Eelarvenõukogu ennast aga hakkab regulaarselt hindama Eesti panga nõukogu poolt määratud sõltumatu raportöör. Eelnõu sätestab ka nõude Rahandusministeeriumile koostada regulaarselt fiskaalriskide raporti, et hinnata riske, mis võivad keskpikas perspektiivis ohustada riigi rahanduse jätkusuutlikkust ning kaasavat ja kestlikku kasvu, sh võttes võimalusel arvesse ka hinnanguid kliimamuutustega kaasnevaid makrofiskaalriske ja nendega seotud jaotuslikke mõjusid. 5 EL direktiivi ülevõtmise mõju siseriiklikele eelarvereeglitele Nõukogu direktiiv 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistike nõuete kohta näeb ette, et iga liikmesriik kehtestab arvudes väljendatud eelarvereeglid, mis aitavad kavandada riigieelarve strateegiat ning saavutada Euroopa Liidus kehtestatud eelarvepoliitilisi eesmärke, eelkõige siis respekteerida 3% eelarvepuudujäägi ning 60% võlakoormuse piiri. Eestis on siseriiklik eelarvereegel traditsiooniliselt olnud Euroopa Liidu omast nõudlikum. Seda hoolimata asjaolust, et viimase seitsme aasta jooksul on Eesti eelarvereegleid korduvalt leevendatud. See on aidanud tagada seda, et Eesti on üks väheseid Euroopa Liidu riike, kelle suhtes ei ole kunagi algatatud ülemäärase eelarvedefitsiidi menetlust ning Eesti võlakoormus on Euroopa Liidu kõige väiksem. Siiski vajavad siseriiklikud eelarvereeglid seoses direktiivi (EL) 2024/1265 ülevõtmisega muutmist, sest hetkel kehtivas seaduse redaktsioonis viidatakse Euroopa Liidu eelarveraamistiku määrustele ja põhimõtetele, mis direktiivi (EL) 2024/1265 ning määruste (EL) 2024/1263 ja (EL) 2024/1264 ülevõtmisega on kaotanud kehtivuse. Täpsemalt on Euroopa Liidus kaotatud mõiste keskpika-perioodi eelarve-eesmärk läbi struktuurse eelarvepositsiooni – see on asendatud valitsussektori netokulude kasvutrajektooriga. Aluspõhimõtted trajektoori arvutamiseks – lähtumine muuhulgas struktuurse tasakaalu näitajatest – ning iga-aastased kohandumisnõuded läbi esmase struktuurse eelarvetasakaalu on jäänud küll olemuslikult küllalt sarnaseks varasemaga, aga samuti muutunud. Seetõttu ei ole eelarvepositsiooni reeglite puhul viitamine rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingule enam korrektne. Samuti ei korrektne korrigeerimismehhanismi puhul lähtuda kehtivuse kaotanud (EÜ) nr 1466/97 kohandumismaatriksi nõuetest. COVID kriis ning Venemaa rünnak Ukraina vastu näitasid, et ka riigi eelarvepoliitilised vajadused on muutunud – vaja on lühiajaliselt suuremat eelarvepoliitilist paindlikkust, säilitades samas pikaajalise riigi rahanduse stabiilsust säilitava joone. Samas näitas Euroopa Liidu vabastusklausli rakendamise kogemus kõikjal Euroopas seda, et vabastusklauslisse tuleb suhtuda ettevaatlikult – seda ei tohiks rakendada automaatselt, vaid analüüsida kohalikke olusid ja rakendada vabastusklauslit ainult põhjendatud juhtudel. Uue siseriikliku eelarvereegli disainimisel oleme lähtunud eelpooltoodud asjaoludest. Eelarvereegli piiriks oleme seadnud -1,5% suuruse ja alates 30% suurusest võlakoormusest - 1,0% suuruse struktuurse eelarvepuudujäägi piirmäära, põhjusel, et sellised piirmäärad eksisteerivad nii Euroopa Liidu uuendatud eelarveraamistikus kui ka olemasolevas siseriiklikus reeglistikus. Lisaks tagab -1% suurune eelarvepuudujäägi piirmäär Eesti valitsussektori võlakoormuse stabiliseerumise ca 30% suuruse osakaalu juures SKPst (vt allolev joonis). Joonis 1. Eelnõus välja pakutud eelarvereegli mõju valitsussektori võlakoormusele. Võrdluseks on toodud eelarvereeglist loobumise ja hetkel kehtiva eelarvereegli mõju valitsussektori võlakoormusele. 6 Allikas: Eurostat, Euroopa Komisjon, rahandusministeeriumi arvutused. Nagu jooniselt näha, on väljapakutud reegel mõnevõrra leebem hetkel seaduses kehtivast reeglist, kuid siiski oluliselt distsiplineerivam, kui eelarvepoliitika rakendamine ilma reegliteta. Tõsiasi on ka see, et joonisel toodud hinnang on lihtsustus, sest tegelikkuses muutub riikide võlakoormus pigem ootamatute suurte šokkide korral, mitte sujuvalt nagu eelnõu kooskõlastamise käigus juhtis tähelepanu ka Eesti Pank. Tõsiasja, et siseriikliku eelarvereegli olemasolu on vajalik võlakoormuse stabiliseerimiseks kinnitab ka rahandusministeeriumi poolt läbi viidud valitsussektori võlakoormuse stohhastiline analüüs2. Sealjuures on selge, et mida piiravam on reegel, seda suurem on reegli stabiliseeriv mõju. Hetkel kehtiva siseriikliku reegli ja eelnõuga väljapakutud reegli struktuurse tasakaalu piirmäärade 0,5pp suurune erinevus on ka selle stohhastilises analüüsi järgi siiski suhteliselt väike. Mõlemal juhul aitab reegli olemasolu võlakoormuse kasvu tavaaegadel stabiliseerida ning vähendada Euroopa Liidu ülemäärase defitsiidi riski ootamatute šokkide korral. Laias laastus näitavad riigirahanduse riskide stohhastilised simulatsioonid seda, et Euroopa Liidu – 3% nominaalse tasakaalu piirist lähtumise korral on meil 98% suurune tõenäosus sattuda stohhastilise simulatsiooni viie aastase perioodi jooksul EL ülemäärase defitsiidi menetlusse. Väljapakutud eelnõu eelarve-reegel vähendab seda tõenäosust 50%-ni ning hetkel kehtiva siseriikliku eelarvereegli rakendamine ca 34%-ni. Seega ei piisa riigi rahanduse riskide elimineerimiseks üksnes eelarvereeglitest või rakendatav eelarvepiirang peaks olema ebamõistlikult kõrge: selleks, et siseriikliku eelarvereegli abil viia ülemäärase eelarve-defitsiidi risk 5% piirmäärani peaks eelarve planeerimine lähtuma 2% suuruse struktuurse ülejäägi nõudest. 2.1.2 Riigieelarve detailsus, liigenduse terviklikkus ning sellega seotud riigieelarve kasutamise paindlikkus Eelnõu eesmärgiks on riigieelarve esitamine terviklikult ja kompaktselt, et oleks tagatud selle parem loetavus, läbipaistvus ja selgus kõigi osapoolte jaoks. 2 Avaldame vastava analüüsi Rahandusministeeriumi kodulehel eraldi septembris 2025. 7 Riigieelarve liigenduses soovitakse leida tasakaal 2025. a riigieelarve seaduse lisas esitatud kulude detailse sisu ja põhitekstis esitatava tegevuspõhise vaate vahel. Oluline on suurendada ka Riigikogu informeeritust aasta jooksul riigieelarves tehtavatest muudatustest - eelkõige eelarvejääkide üle kandmine ja ministrite pädevuses olev eelarve muutmine. Valikute käigus on aluseks võetud rahanduskomisjoni arutelude tulemus, kasutades ka teiste riikide kogemust ning hinnates seaduse ja seletuskirja vahelise info detailsuse tasakaalu. 2025. a riigieelarve lisas esitatud detailne eelarve tuuakse üldisemal kujul seaduse põhitekstiks. Ministeeriumi valitsemisala liigendust täiendatakse valitsemisalade riigiasutuste eelarvete koondvaatega ning avatakse programmi tegevuste detailsem majanduslik sisu ilma piirmäärata vahendite jaotuseta veergudes. Põhiseaduslike institutsioonide kulud esitatakse samasuguses majandusliku sisu jaotuses nagu on avatud programmi tegevus ministeeriumide valitsemisalade puhul. Majandusliku sisu jaotuses eristatakse riigivõla intressikulud, kõik seaduste alusel edasi antavad maksud ning ühest miljonist alates seadustest tulenevad kulud. Kavandatavat riigieelarve liigenduse muudatust illustreerib kokkuvõtvalt joonis 2. Joonis 2. Seaduse liigenduse muudatused Võrdlust 2025. aasta ja 2026. aasta riigieelarve liigenduste vahel iseloomustab tabel 1. Tabel 1 Riigieelarve seaduse liigenduste võrdlus Rahandusministeeriumi valitsemisala näitel. 2025 2026 TULUD TULUD Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed Saadud toetused Saadud toetused Riigilõivud Riigilõivud Tulu majandustegevusest Tulu majandustegevusest Tulu põhivara ja varude müügist Tulu põhivara ja varude müügist Trahvid ja muud varalised karistused Trahvid ja muud varalised karistused Muud tulud Muud tulud 8 Intressi- ja omanikutulud Intressi- ja omanikutulud RAHANDUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA RAHANDUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA KULUD KULUD Rahandusministeerium Maksu- ja Tolliamet Statistikaamet Riigi Tugiteenuste Keskus Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus Rahapesu Andmebüroo Tulemusvaldkond: RIIGIVALITSEMINE Tulemusvaldkond: Riigivalitsemine Rahatarga riigi programm Rahatarga riigi programm Eelarvepoliitika kujundamine ja elluviimine Eelarvepoliitika kujundamine ja elluviimine Tööjõu- ja majandamiskulud sh. Arveldused, riigi finantsvarade ja -kohustuste haldamine Sotsiaaltoetused sh. Õigusabi, alusetu vabaduse võtmise hüvitis Muud toetused Muud kulud sh. Riigi intressikulud laenudelt ja muudelt kohustustelt Finantskeskkonna arendamine Finantskeskkonna arendamine Tööjõu- ja majandamiskulud Muud toetused Halduspoliitika programm Halduspoliitika programm Riigi halduse korraldamine Riigi halduse korraldamine Tööjõu- ja majandamiskulud Muud toetused Riigi tugiteenuste pakkumine Riigi tugiteenuste pakkumine Tööjõu- ja majandamiskulud Riikliku statistika tegemine Riikliku statistika tegemine Tööjõu- ja majandamiskulud Muud kulud Käibemaks Käibemaks INVESTEERINGUD INVESTEERINGUD IT investeeringud IT investeeringud Muud investeeringud kokku Muud investeeringud kokku Käibemaks Käibemaks FINANTSEERIMISTEHINGUD FINANTSEERIMISTEHINGUD Laenunõuded Laenunõuded Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes Pikaajalised finantsinvesteeringud, sh osalused Pikaajalised finantsinvesteeringud, sh osalused rahvusvahelistes organisatsioonides rahvusvahelistes organisatsioonides Laenukohustised Laenukohustised Käibemaksukulu finantseerimistehingutelt Käibemaksukulu finantseerimistehingutelt SEADUSE LISA Riigivalitsemine Rahatarga riigi programm Eelarvepoliitika kujundamine ja elluviimine Rahandusministeerium Tööjõukulud 9 Majandamiskulud Sotsiaaltoetused Muud toetused Finantskulud Maksu- ja tollipoliitika kujundamine ja korraldamine Rahandusministeerium Tööjõukulud Majandamiskulud Muud toetused Maksu- ja Tolliamet Tööjõukulud Majandamiskulud Muud toetused Finantskulud Muud kulud sh amortisatsioon Finantskeskkonna arendamine Rahandusministeerium Tööjõukulud Majandamiskulud Muud toetused Rahapesu Andmebüroo Tööjõukulud Majandamiskulud Muud toetused Muud kulud sh amortisatsioon Halduspoliitika programm Riigi halduse korraldamine Rahandusministeerium Tööjõukulud Majandamiskulud Investeeringutoetused Muud toetused Riigi tugiteenuste pakkumine Rahandusministeerium Tööjõukulud Majandamiskulud Muud kulud sh amortisatsioon Riigi Tugiteenuste Keskus Tööjõukulud Majandamiskulud Muud kulud sh amortisatsioon Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus Tööjõukulud Majandamiskulud Muud kulud sh amortisatsioon Riikliku statistika tegemine Statistikaamet Tööjõukulud Majandamiskulud Finantskulud 10  Muud kulud sh amortisatsioon Käibemaks Riigieelarve paindlikkus Ministrile jääb õigus muuta riigieelarvega kindlaks määratud programmi tegevuse piirmääraga vahendite detailset majandusliku sisu liigendust programmi tegevuse kohta riigieelarve tekstiparagrahvis sätestatud tingimustel ning oma valitsemisala riigiasutuste eelarveid valitsemisala kogukulude mahtu muutmata. Põhiseaduslikul institutsioonil on õigus muuta riigieelarvega kindlaks määratud piirmääraga kulude detailsemat majandusliku sisu liigendust nende kogumahtu ületamata. Riigikogu rahanduskomisjon on eelnõu koostamisel pidanud eelnõus olevat paindlikkust piisavaks. Paindlikkuse tasakaalustamiseks seatakse eelnõuga kohustus ministrile teavitada Riigikogu rahanduskomisjoni jooksvatest eelarve muudatustest. See annab võimaluse omada ülevaadet eelarve kujunemisest ministrile antud õiguste piires ja küsida täiendavaid küsimusi. Kuna kohati kehtestatakse riigieelarvega jätkuvalt piirmäärad väga väikestele summadele (alla 1000 euro), vajab riigieelarve ülesehitus metoodilist ühtlustamist ning eelarve/ kuluarvestuse jaotusreeglite üle vaatamist. Mida väiksemad summad asuvad riigieelarve ridadel, seda suuremaks võib kujuneda eelarve korrigeerimise töökoormus aasta jooksul. Eelarve liigendus ja paindlikkus - muudatuste kooskõla põhiseadusega Põhiseaduse (edaspidi PS) § 65 punkti 6 kohaselt võtab riigieelarve vastu Riigikogu. Riigikohtu seisukoha järgi tuleneb PS § 65 punktidest 6 ja 10 koostoimes PS § 115 lõikega 1 ja § 121 punktist 4 Riigikogu finantspädevus – õigus ja kohustus planeerida riigieelarvelisi tulusid ja kulusid ning otsustada riigi varaliste kohustuste üle. Riigikogu finantspädevus annab Riigikogule õiguse teha riigieelarvelisi valikuid ja otsustada varaliste kohustuste üle.3 Riigieelarve vastuvõtmine on üks Riigikogu peamistest õigustest. Riigikohus on sedastanud, et PS § 65 punktist 6 ja § 115 lõikest 1 tuleneb Riigikogu eelarvepädevus, mis on üks Riigikogu tuumikpädevusi ning mille sisuks on Riigikogu õigus ja kohustus otsustada riigieelarve tulude ja kulude üle4. Vt ka Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaare § 65 kohta5. Täitevvõimu puudutavad PS §-st 86 ja § 87 punktidest 3 ja 5 tulenevad Vabariigi Valitsuse ülesanded, milleks on viia ellu Riigikogu poolt tehtud valikuid ja otsustusi ja ministri ülesanded PS § 94 alusel, milleks on talle pandud ülesannete seadusega sätestatud alustel ja korras täitmine, sh seaduse alusel määruste ja käskkirjade andmine. PS § 115 lõikest 2 tuleneb ka Vabariigi Valitsuse kohustus esitada Riigikogule riigieelarve eelnõu. Esiteks, on seega oluline, et riigieelarve oleks sellise detailsusastmega, et kõik ülalnimetatud institutsioonid saaksid oma ülesandeid täita, tagades võimude lahususe ja võimuharude vahelise tasakaalu (PS § 4), sh et Riigikogul oleks võimalik aru saada, kuhu ja kuidas raha tuleb kulutada ja määrata, milline on riigieelarve paindlikkus (st kas ja mil määral on täitevvõimul õigus Riigikogu poolt kinnitatud riigieelarvet muuta). 3 RKÜKo 12.07.2012, 3-4-1-6-12, p 138. 4 Samas p 136. 5 Mõttus, A. Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaarid, 2022. Vlj Eesti Teaduste Akadeemia Riigiõiguse Sihtkapital. Paragrahvi 65 komm 42–45. 11 Tuginedes Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaaridele6 võib jõuda järeldusele, et eelarvet võib koostada erinevate arvestusmeetoditega, kuid see peab täitma Põhiseaduse § 115 nõudeid, milleks on terviklikkus „kõigi tulude ja kulude eelarve“ ja aastasus „iga aasta kohta“. Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaaride järgi (§ 117, komm 247) ei reguleeri põhiseadus riigieelarve struktuuri, riigieelarve täpsusastet ega koostamise põhimõtteid (k.a. seda, kas riigieelarve on kassa- või tekkepõhine, institutsioonide või tegevuste põhine või kõike seda üheskoos samas riigieelarves). Nagu märgitud, on põhiseaduse mõistes oluline, et riigieelarve struktuur, täpsusaste ja selle koostamise põhimõtted tagaksid piisava üldistusastme tuvastamaks riigieelarve raha kasutamise eesmärgid ja et Riigikogul oleks võimalik oma finantspädevust täita. Siin tuleb leida tasakaalupunkt, et eelarve ei muutuks ka liiga üksikasjalikuks, mis raskendaks eelarve täitmist. Kuna kulude esitamisviisi on täiendatud, siis on Riigikogul võimalik aru saada kulude sisust. Leiame, et riigieelarve kavandamine eelnõu kohaselt, võimaldab Riigikogul oma finantspädevust täita. Teiseks oluliseks küsimuseks on eelarve paindlikkus, st mil määral ministeeriumide valitsemisalad ja põhiseaduslikud institutsioonid võivad Riigikogu poolt kinnitatud riigieelarvet muuta. Tuginedes Riigikohtu ülal viidatud praktikale ja järeldustele, on Riigikogu eelarvepoliitika kujundaja ja ümberkorraldusi võib teha üksnes seaduse alusel ja ulatuses, mille Riigikogu on lubanud. Järeldame, et riigieelarve paindlikkus on kooskõlas põhiseadusega, kuni see ei vähenda Riigikogu sisulist eelarvepädevust ja kui luba paindlikkuseks on antud seaduse alusel ja ulatuses. Eelnõu eelarve paindlikkusega seotud sätted on muudetud kujul kehtiva RES § 56 lõikeid 2² (ministri õigus muuta valitsemisala eelarvet) ja 2³ (põhiseaduslike institutsioonide õigus muuta eelarvet). Kummalgi juhul ei tohi muudatusega ületada Riigikogu poolt kehtestatud piirmääraga vahendite kogumahtu ja valitsemisalade puhul peab muudatus jääma aastase riigieelarve tekstiparagrahvis sätestatud piiridesse (2025. aasta riigieelarves on see § 5). Riigieelarve liigendus käesolevas eelnõus kui riigieelarve paindlikkus on välja töötatud koostöös Riigikogu rahanduskomisjoniga. Riigikogu rahanduskomisjon on eelnõu koostamisel pidanud eelnõus olevat paindlikkust piisavaks. Paindlikkuse tasakaalustamiseks seatakse eelnõuga kohustus ministrile teavitada Riigikogu rahanduskomisjoni jooksvatest eelarve muudatustest (eelnõuga lisatav RES § 56 lõige 24). See annab võimaluse Riigikogul saada ülevaate eelarve kujunemisest ministrile antud õiguste piires ja küsida täiendavaid küsimusi. PS §-st 115 tulenevalt määrab Riigikogu summa ja otstarbe kindlaks ajavahemikuks ning annab valitsusele loa tegutseda nende piiride sees. Põhiseadus ei nõua, et piirmäärad esitataks majandusliku liigituse või administratiivse jaotuse järgi. See, millisel tasemel piirmäär kinnitatakse, on poliitiline ja tehniline valik, mille seab riigieelarve seadus ja selle alusel antud eelarveklassifikaator. Riigieelarve paindlikkus ei ole tekkinud seoses tegevuspõhise eelarvega. Riigieelarve paindlikkus oli võimalik ka majandusliku sisuga eelarve korral (nt 2015.a.), näiteks valitsusel 6 Rebane, T. Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaarid, 2022. Vlj Eesti Teaduste Akadeemia Riigiõiguse Sihtkapital. Paragrahvide 115–119 kommentaarid. 7 Rebane, T. Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaarid, 2022. Vlj Eesti Teaduste Akadeemia Riigiõiguse Sihtkapital. 12 oli õigus eelarvet liigendada kulude ja investeeringute vahel. Ka Riigikontroll on arvamusel, et teatav paindlikkus on riigieelarves alati olnud ja seda kasutavad ka teised riigid. Kõik kulud ei ole riigieelarves olnud kunagi limiidiga. Riigieelarves on piirmäärata kulud (2025.a eelarve näitel ca 73% kulude ja investeeringute mahust), need on kulud, millele riigieelarvega ei seata limiiti. Neid võib ületada kas seadusest tulenevalt või seoses sihtotstarbeliste tulude laekumisega. Kokkuvõtteks, on eelarve ülesehitus kooskõlas põhiseadusega, kui see on otsustatud Riigikogu poolt riigieelarve seadusega ning seal on määratud tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud selliselt, et Riigikogu saab täita oma finantspädevust. Seadus peab võimaldama Riigikogul määrata eelarve ja selle otstarbe ning andma valitsusele loa tegutseda nende piires. Paindlikkus on lubatud ja vajalik, kuid see peab jääma seadusega määratud raamidesse ning olema tasakaalus Riigikogu järelevalve ja valitsuse otsustusvabaduse vahel. 2.1.3 Vabariigi Valitsuse reservi suurus riigieelarves Eelnõuga parandatakse riigieelarve vahendite tõhusat, läbipaistvat ja vastutustundliku kasutamist, kehtestades Vabariigi Valitsuse reservi planeerimiseks ja kasutamiseks raamid vastavalt rahvusvahelistes juhendites toodud soovitustele. Reserv on vajalik ootamatute või ettenägematute kulude katmiseks eelarveaasta jooksul. Selle liigne kasutamine või mahu põhjendamatu kasvatamine võib tuua kaasa mitmeid riske nii finantsjuhtimise kui ka valitsemise kvaliteedi seisukohalt. Piisav ja mitte liialdatud reserv toetab stabiilset ja usaldusväärset eelarvepoliitikat. IMFi8 ja OECD soovitus on, et reservi maht oleks piiratud (nt 1–3% kogukuludest või SKPst), põhineks hinnangul (riskipõhine lähenemine, nt millised ootamatused on realistlikud lähiaastatel) ja arvestaks eelnevat kasutamismustrit (kui palju on eelnevatel aastatel reservi reaalselt kasutatud). Eelnõuga muudetakse riigieelarve seadust ning määratakse reservi maksimaalne lubatud suurus riigieelarves (protsendina kogukuludest). Rahvusvahelised juhised toovad välja, et liiga suured reservid nõrgestavad eelarvedistsipliini, sest organisatsioonid ei pinguta piisavalt täpseks planeerimiseks ja vähendavad poliitilist vastutust, kuna raha saab kasutada ilma põhjaliku avaliku aruteluta. Reservi suurust tuleks igal aastal uuesti hinnata, kuna eelarve- ja majanduskeskkond on muutuv ning reservi vajadus ei pruugi olla aastast aastasse ühesugune. 2.1.4 Keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaani muutmine Eelnõuga täpsustatakse seaduse § 12 finantsplaani uuendamist, kui selle koostamise aluseks olnud andmetes on tehtud muudatusi. 8 Viited rahvusvahelistele allikatele: IMF – Fiscal Transparency Code (Pillar I: Budget Reliability, 2019), OECD – Best Practices for Budget Transparency, PEFA Framework – Public Expenditure and Financial Accountability. 13 Riigivara seaduse §-s 79 on esitatud nõuded, et riigi asutatud sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastava nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on nende eelarve koostamise aluseks. 15. juuliks eelneval aastal esitatud finantsplaan ei saa sisaldada sama teadmist, mis on selginenud uue eelarveaasta alguseks. Eelnõuga täpsustatakse, millal peab esitama uue KVJI finantsplaani, kui Riigikogu või Vabariigi Valitsuse otsused on mõjutanud finantsplaani andmeid. Sel juhul tuleb nõukogu poolt kinnitatud uus finantsplaan esitada ehk saldoandmikusse sisestada ühe kuu jooksul pärast KVJI eelarve kinnitamist. Finantsplaan on sisend Rahandusministeeriumi majandusprognoosile. 2.1.5 Laenude andmise sätte täiendamine Eelnõuga täpsustatakse seaduse § 61, et riik võib anda laenu või riigigarantii ka Tagatisfondile kooskõlas Tagatisfondi seaduse § 87 lõikega 2. Kehtestatakse, et riigi antava laenu intressimäär ei tohi olla madalam määrast, mida riik ise sarnase laenu eest maksaks ning sellele tuleb lisada riskimarginaal. Muudatusega parandatakse ekslik viide seaduse § 61 lõikele 7, mis on kehtetu alates 01.01.2018. 2.1.6 Riigisiseste toetuste andmine Eelnõuga muudetakse oluliselt riigisiseste toetuste andmist puudutavaid sätteid. Kuigi toetuste andmist on aasta-aastalt muudetud selgemaks ja läbipaistvamaks eelkõige tänu sellele, et valitsemisalad on kehtestanud RES § 53¹ alusel toetuse andmise määrusi9, on see siiski jäänud valdkonnaks, millega seonduvalt on üleval mitmeid küsimusi. Riigikontroll on oma aruandes „Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus“10 peamiste tähelepanekute hulgas välja toonud, et riigisiseste toetuste jagamine ei ole alati läbipaistev, kuna osal valitsemisaladel puudus kord riigisiseste toetuste jagamiseks ja raha antakse ka ilma avaliku konkursita. Riigikontroll tõi ka välja, et toetuste kasutamise sihipärasuse vastu ei tunta valitsemisalades sageli huvi. Auditi tulemusel soovitas Riigikontroll rahandusministril vaadata üle riigisiseste toetuste jagamise põhimõtted ja kehtestada lõppenud eelarveaastat puudutavate otsuste tegemiseks selged reeglid. Et riigieelarvest toetuste andmine oleks selgem ja läbipaistvam ning riigieelarvelisi vahendeid kasutataks tulemuslikumalt, reguleeritakse käesolevas eelnõus eraldi projektipõhise toetuse, tegevustoetuse ja sotsiaaltoetuste (stipendiumid ja preemiad) andmine. Riigikontroll tõi oma aruandes „Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus“ välja, et auditeeritud toetuste puhul selgus, et tihti eksitakse toetuste liigitamisel – projektipõhiste tunnustega toetused paigutatakse tegevustoetuste alla ning tegevustoetust antakse rohkem, kui toetuse saaja suudab aastaga ära kulutada (aruande punkt 55). Rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja - aruandluse juhend“ § 24 lõikes 2 tuuakse välja toetuste liigid. Nendeks on: 1) sotsiaaltoetused; 2) sihtfinantseerimine (Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamatus: projektipõhine toetus) ja 3) tegevustoetus. Sellest tulenevalt liigituvad kõik riigieelarvest antavad toetused ülaltoodud rühmadesse ja muid võimalusi ei ole. Kehtiva riigieelarve seaduse § 26 lõike 5¹ kohaselt tuleb riigieelarve täiendavas liigenduses eristada sotsiaaltoetused, investeeringutoetused ja muud toetused, tuues eraldi välja seadusest tulenevad toetused. Nimetatud muude toetuste alla lähevadki projektipõhised toetused ja tegevustoetused. Selgem toetuste eristamine võimaldab mitte ainult toetusi õigesti liigitada, vaid toetuste andmist ka paremini eesmärgistada, vajadusel 9 Riigi Teataja näitab 14.05.2025 seisuga 148 nimetatud volitusnormi alusel antud määrust Seotud aktide nimekiri– Riigi Teataja 10 Leitav: KA_80128_RMKA 2023_30.8.2024_LOPP.pdf 14 jääk tagasi küsida ja jälgida, kas raha kasutatakse sihipäraselt (vt ka Riigikontrolli aruande „Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus“ punkt 62). 2.1.7 Riigieelarve seos kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvetega Riigieelarvest KOVide finantseerimisega seoses on palju erinevaid väikesi muudatusi, mille eesmärk on riigieelarveliste vahendite tulemuslikum kasutamine, KOVide rahastamisel paindlikkuse suurendamine ja bürokraatia vähendamine. Parema ülevaate saamiseks on otstarbekas muudatused esitada tabeli kujul. Muudatus Eesmärk Lühike sisukirjeldus RES § 46 Regulatsiooni täpsustus Täpsustatakse KOVide, ELVLi ja VV lg 2 eelarveläbirääkimiste aega. St KOVide ning üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liidu esindajad ja Vabariigi Valitsuse esindajad peavad enne eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamist läbirääkimisi samas lõikes nimetatud küsimustes. RES § 46 Regulatsiooni täpsustus § 50 juhtumipõhised toetused ei ole tulevikus lg 2 punkt kohustuslikuna keskvalitsuse ja KOVide 2 eelarveläbirääkimiste objektiks. RES § 46 Regulatsiooni täpsustus Punktist 5 jäetakse eelnõuga välja sõnastus „kohaliku lg 2 omavalitsuse üksuste konsolideeritud eelarve punktid 5 puudujäägi või ülejäägi suurus eelarvestrateegia ja 6 perioodiks“. Punkt 6 tunnistatakse kehtetuks, mis nõuab läbirääkimistel valitsussektori eelarvepuudujäägi olukorra ilmnemisel KOVidele rakenduvates meetmetes kokku leppimises, mis parandavad valitsussektori struktuurset eelarvepositsiooni. Valitsussektori eelarvepuudujäägi vähendamisel tuleb sobivad meetmed KOVile rakendada vastavalt olukorrale ja riigieelarve seadusesse ei ole mõistlik neid kehtestada. RES § 46 Regulatsiooni üle RES-i tuuakse üle kehtiva KOFS § 25 KOVide lg 6 ja 7 tõstmine teisest finantsgarantii reegel, mis reguleerib keskvalitsuse ning seadusest ja täpsustus KOVide fiskaalsuhteid ning sobib paremini riigieelarve seadusesse. RES § 46 täiendatakse lõigetega 6 ja 7. Kui keskvalitsus eelarveaasta keskel vähendab KOVide tulusid või suurendab kulusid, tuleb riigil õigusakti kehtestamisega eelarvele kaasnev mõju KOVidele kompenseerida. Lisatakse erand, kui KOVid nt territooriumiosade üleviimises ise kokku lepivad või kulude mittehüvitamine on ELVLi ja VV esindajate vahel kokku lepitud, ei pea riik ühe KOVi kulude suurenemist kompenseerima. Aasta keskel tulumaksu, maamaksu, tasandusfondi ja toetusfondi ümber ei suunata. RES § 47 Regulatsiooni lihtsustus Tasandusfondi jaotuspõhimõtteid ei pea kehtestama lg 1 valdkondlikes seadustes. Jaotuspõhimõtted on iga- 15  aastase riigieelarve seaduse tekstiparagrahvides. Jaotamise aluseks olevate arvnäitajate väärtuseid ei pea enam riigieelarves sätestama. RES § 48 Regulatsiooni lihtsustus Toetusfondi jaotuspõhimõtteid ei pea kehtestama lg 3 valdkondlikes seadustes ja jaotamise aluseks olevaid arvnäitajate väärtuseid riigieelarves. Jaotamise aluseks olevad arvnäitajad peavad olema valdkondlikus seaduses. Jaotuspõhimõtted on toetusfondi määruses. RES § 48 Regulatsiooni RES § 48 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks, mis lg 5 ja lg 2 vähendamine võimaldab Vabariigi Valitsuse toetusfondi määruses kehtestada toetusfondi jaotamise aluseks olevad arvnäitajad, kui toetusfondis on riigieelarvega määratud sihtotstarbel üheaastase kestusega toetus. Toetusfondi alla kavandatakse ainult püsivad toetused. Ühekordseid ja üheaastase kestusega valemipõhiseid toetusi (nt kriiside rahastamine) käsitatakse juhtumipõhistena ja kavandatakse tulevikus ministeeriumi eelarves. RES § 49 Regulatsiooni tehniline Tasandusfondi ja toetusfondi väljamaksete paragrahvist lg 2 täpsustus võetakse välja sõnad „piisavate rahaliste vahendite tagamiseks“, sest säte käib tasandusfondi ja toetusfondi väljamaksete kohta. KOVidele piisavad vahendid tagatakse maksuseaduste ja riigieelarvega. RES § 50 Regulatsiooni täpsustus Juhtumipõhiseid toetusi reguleerivasse sättesse lisandub lg 1 täpsustus, et lisaks KOVidele kehtivad samad reeglid KOV valitseva mõju all olevatele üksustele juhtumipõhiste toetuste andmisel riigieelarvest. RES § 50 Uus regulatsioon Lisatakse volitusnorm ministri määruse andmiseks lg 21 ministeeriumi eelarvest tegevuskuludeks juhtumipõhiste toetuste andmiseks. Kehtiv seadus näeb ette ministri määruse andmise vaid KOV ja tema valitseva mõju all oleva üksuse investeeringu juhtumipõhiselt toetamisel. RES § 50 Regulatsiooni täpsustus Täpsustakse KOVidele ja nende valitseva mõju all lg 3 üksustele riigieelarvest toetuse andmisel nõudeid ministri määruse sisule. Võetakse välja kohustus ette näha määruses omafinantseeringu määr ja toetuse jääkide tagasinõudmine. Toetusi saab tulevikus tagasi nõuda riigieelarve seaduse alusel. Lisatakse juurde määruse kohustusliku osana „toetuse jaotamise või taotlemise põhimõtted“. RES § 50 Regulatsiooni täpsustus Seaduses lisatakse täpsustus, et riigieelarvest lg 4 punkt investeeringutoetuse saamisel peab KOV või valitseva 1 mõju all üksuse projekt „üldjuhul“ aitama kaasa KOV arengukava eesmärkide täitmisele. Nt kriisimeetmetest KOVidele toetuse andmisel ei ole võimalik eeldada, et alati toetust saav projekt on seotud KOV arengukava eesmärkide täitmisega. RES § 50 Regulatsiooni tehniline RES § 50 lg 4 punkt 3 ja lg 5 osaliselt dubleerivad lg 4 punkt täpsustus üksteist ning omafinantseeringusse panustamisel 3 ja lg 5 netovõlakoormuse ülempiirist kinni pidamise põhimõte kirjutatakse ühte sättesse. Kui KOV saab riigilt 16  investeeringutoetust ja nõutav on omaosalus, peab KOV kinni pidama nt netovõlakoormuse ülempiirist. RES § 51 Regulatsiooni täpsustus Riikliku ülesande rahastamisel kirjutatakse volitusnorm lg 3 ja 4 üldisemaks, et ministri määrusega saaks ka toetusfondi määruses olevate riiklike ülesannete kulude hüvitiste puhul kehtestada metoodika hüvitise määrade suuruse arvutamiseks. Lisaks muudetakse mõiste „rahastamise ulatus“ mõisteks „kulude hüvitise määrad“. RES § 52 Regulatsiooni tehniline Täpsustatakse, millisel juhul saab KOV järgmisel täpsustus eelarveaastal kasutada nn tal kasutamata jäänud toetusfondi ja juhtumipõhiste toetuste jääki. Uue sõnastuse järgi on see võimalik, kui toetuse andja on toetusfondi või juhtumipõhise toetuse juba KOVile välja maksnud. 2.2. Väljatöötamiskavatsus ja valikukohad Eelnõu ettevalmistamisel on arvestatud osaliselt riigieelarve seaduse tasandil lahenduste leidmisega probleemidele, mille kohta on koostatud 2022. aasta oktoobris seaduse muutmiseks väljatöötamiskavatsus:11 1) Vabariigi Valitsuse reservi suurus riigieelarves (§ 58 täiendamine); 2) KVJI finantsplaani muutmine (§12 täpsustamine); 3) kohaliku omavalitsuse üksuste riigieelarvega seotud rahastamissüsteemi täiendamine ja täpsustamine (§ 46 – 52 täiendamine ja täpsustamine); 4) toetuste andmise põhimõtted. Eelnõule ei ole koostatud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt väljatöötamiskavatsust osas, mis puudutab Euroopa Liidu õiguse ülevõtmist12. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Paragrahvi 3 muutmine RES § 3 lõige 2 sätestab, et põhiseaduslikele institutsioonidele ja nende haldusala asutustele kohaldatakse käesolevas seaduses ministeeriumi, ministeeriumi valitsemisala ja riigiasutuse kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lõiget täiendatakse, et ära nimetada, milliseid akte annavad põhiseaduslike institutsioonide juhid, kui neile kohaldub RES säte, mille kohaselt minister annab õigust loova akti või haldusakti. Paragrahvi 4 täiendamine RES § 4 lõiget 2 ja 3 täiendatakse, et täpsustada Eelarvenõukogu arvamustele reageerimise protsessi. Senises praktikas on olnud kohati ebaselge, kuidas eriarvamus tuleks esitada ning viimasele asjaolule on tähelepanu juhtinud ka Riigikontroll. Lisaks sätestab direktiiv eriarvamuse korral reageerimise aja (kaks kuud). Seetõttu on täpsustatud, et Vabariigi Valitsuse 11 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4d2e60ff-6599-45d5-a80e-1de6991c435b 12 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32024L1265&qid=1751002739918 17 eelarvepoliitikat puudutavate eriarvamuste korral tehakse vastav Vabariigi Valitsuse otsus ja selle otsuse põhjendused avalikustatakse rahandusministeeriumi veebilehel. RES § 4 täiendatakse lõikega 4, et viia sisse direktiivi (EL) 2024/1265 Artiklite 8a(4)(b) ja 8a(5)(e) nõuded, mille kohaselt peab oma arvamusi avalikult kommenteerima ning osalema parlamendi soovil regulaarselt parlamentaarsetes aruteludes. Praktikas on mõlemad tegevused olnud ka seni tagatud, aga kuna direktiiv nõuab selles osas õiguskindlust, on artiklid lisatud ka eelnõusse. RES § 4 täiendatakse lõikega 5, millega viiakse sisse direktiivi (EL) 2024/1265 Artikli 8a(4)(e) nõue, et Eelarvenõukogu tegevust hinnataks regulaarselt sõltumatu hindaja poolt. Samas ei kirjuta Euroopa Liidu direktiiv liikmesriikidele ette välise hindaja täpsemaid ülesandeid ega ka hinnangu andmise konkreetsemat regulaarsust. Seetõttu on ka seaduseelnõus jäetud välise hindaja roll paindlikumaks, defineerides hindaja nimetamise ja hinnangute toimumise regulaarsuse. Kuna Eelarvenõukogu on loodud Eesti Panga nõukogu poolt esitatakse hinnang Eesti Panga nõukogule, kuid seda tuleb tutvustada ka rahandusministrile ning Riigikogu rahanduskomisjonile. Samuti on sätestatud, et hinnang avalikustatakse Eelarvenõukogu veebilehel. Kuna Eelarvenõukogu on nimetatud Eesti Panga nõukogu poolt, siis nähakse ette, et ka sellise sõltumatu välise hindaja nimetamise roll on Eesti Panga nõukogul. Nelja-aastase regulaarsuse valikul on lähtutud põhimõttest, et Eelarvenõukogu tegevus saaks välise hinnangu üks kord iga Riigikogu korralise koosseisu vältel. Sealjuures on Riigikogu rahanduskomisjonile antud võimalus taotleda vajadusel täiendavat hinnangut. Paragrahvi 41 muutmine RES § 41 täiendatakse viitega eelarve- ja struktuurikavale ja selle eduaruandele, mis võimaldab Rahandusministeeriumile õiguse saada vajalikke andmeid ministeeriumidelt ning teistelt valitsussektorisse kuuluvatelt üksustelt ka nende eelnõuga ettenähtud dokumentide koostamiseks. Sätet täiendatakse, et lisaks riigieelarve (eelnõu) koostamisele on Rahandusministeeriumil õigus saada vajalikke andmeid ka riigieelarve kasutamise ja riigieelarve täitmise jälgimiseks. Peatüki 2 nimetuse muutmine Peatüki 2 nimetus muudetakse riigi eelarveraamistikuks, eristades sel moel eelarvestamise piiranguid ja samme ELi vastavast raamistikust. Nii piiritletakse ka riigi eelarveraamistik, mille toimimise hindamine saab Eelarvenõukogu ülesandeks. Paragrahvi 5 muutmine Paragrahvi pealkirja sõnastust täpsustatakse, sest muudetud EL eelarveraamistikus on asendatud keskpika perioodi eelarve-eesmärgi mõiste eelarvepoliitilise eesmärgi mõistega. Viimase all mõeldakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1263 valitussektori netokulude aastase kasvu trajektoori, mis lepitakse kokku riiklikus keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavas. RES § 5 lõike 21 lisamine. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) 2024/1263 majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määruses (EÜ) nr 1466/97 (ELT L, 2024/1263, 30.04.2024) sätestatud põhimõtetele on valitsussektori eelarvestamise ja järelevalve keskne indikaator valitsussektori netokulude kasv. Netokulude mõiste definitsiooni pakub seesama määrus, mistõttu järgib eelnõu vastav punkt määrust. 18 RES § 5 lõige 3 viiakse kooskõlla direktiiviga (EL) 2024/1265 ja koos sellega kehtestatud Euroopa Liidu otsekohalduvate määrustega. Seoses ELi majandusjuhtimise reeglistiku reformi jõustumisega, mis reguleerib majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepinguga kaetud valdkonda, kaotab leping sisulise tähenduse. Eelnõu näeb ette, et valitsussektori eelarvepoliitiline eesmärk seatakse edaspidi vastavuses riigieelarve seaduses ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) 2024/1263 sätestatuga. RES § 5 lõike 4 lisamine. Kasutatud mõistete selguse ja arusaadavuse huvides on erialane mõiste „stabiilsuse- ja kasvu pakt“ lihtsamini arusaadava mõistega „Euroopa Liidu eelarveraamistik“, sest stabiilsuse- ja kasvu pakt on osa Euroopa Liidu eelarveraamistikust. Täpsustatakse, et seda mõistetakse käesolevas seaduses samas tähenduses, nagu seda sätestab EL õigus läbi Euroopa Liidu toimimise lepingu, selle lisaprotokolli ja vastavaid küsimusi reguleerivate määruste. Vastavalt on lisatud viiteid Euroopa Liidu aluslepingu sätetele, mille alusel Euroopa Liidu eelarvepoliitika koordineerimine ja eelarvepoliitiline järelevalve toimib, sest 3% eelarvepuudujäägi ning 60% võlakoormuse piirmäär tulenevad aluslepingust. RES § 51 lisamine. Seadusesse lisatakse täiendav § 51 „Eelarvepoliitika piirmäärad“, millega täpsustatakse numbrilisi piiranguid eelarvepoliitika plaanimisele vastavalt direktiivi 2011/85/EL IV peatükile. Eelarve-eesmärkide seadmisel lähtutakse nii direktiivis toodud 1,5 protsendi suuruse struktuurse turvavaru loogikat (lõige (1)) kui ka hiljuti kehtivasse seadusesse lisatud lähtekohta, et struktuursele defitsiidile eesmärki tuleb 0,5 protsendipunkti võrra kitsendada 30% suuruse võlakoormuse saavutamiseks (lõige (2)). Tuginedes nii kehtiva baasseaduse siseriikliku eelarve-reegli loogikale kui ka määruses (EÜ) 2024/1263 viidatud võrdlustrajektoorile, sätestatakse reegel, et seni kuni valitsussektori võlg jääb alla 30% SKPst võib valitsus plaanida kuni 1,5% suurust struktuurset eelarvedefitsiiti, 30% võlakoormuse saavutamisel aga kuni 1% suurust struktuurset eelarvedefitsiiti. Paragrahvi 6 täiendamine ja muutmine RES § 6 pealkirja muudetakse, sest kavandatud muudatuste järgselt kajastuvad paragrahvis üksnes keskvalitsuse juriidilisele isikule kehtivad eelarvepositsiooni reeglid. RES § 6 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks. Kuna eelarvepoliitika eesmärgid on kajastatud RES §51, siis dubleeriv säte tühistatakse. Põhjus, miks eelarvepoliitika eesmärke ei sätestatud §6 seisneb selles, et Euroopa Liidu eelarveraamistik ei kehtesta eesmärke mitte üksnes eelarvepositsioonile, vaid ka võlakoormusele (60% SKPst) ning direktiivi uuendamise järgselt ka valitsussektori netokulude kasvutrajektoorile. RES § 6 lõike 11 kehtetuks tunnistamine. Eelnõuga tühistatakse lõige, kuna see adresseeris iga-aastase eelarve koostamist, eelnõu kohaselt on aga fookus keskpika perioodi vaatel ja sisuline nende punktide loogika on viidud § 5. Ka sama paragrahvi lõige 1² tuleb ülaltoodud põhjusel kehtetuks tunnistada, kuid seda ei saa teha käesoleva seaduse muutmisega. Nimelt on säte juba kehtetuks tunnistatud riigieelarve seaduse muutmise seadusega (RT I, 22.12.2023, 2), 304 SE, kuid see jõustub 2030. aasta 1. jaanuaril. Seetõttu tuleb muuta nimetatud seaduse jõustumissätet ja lõige 1² koos käesoleva seaduse jõustumisega samal ajal kehtetuks tunnistada. 19 Paragrahvi 7 täiendamine ja muutmine RES § 7 lõigete 1 ja 2 muutmine. Juhul kui RES §51 piirmäärad on täitmata, esitab rahandusminister riigieelarve ja riigieelarve strateegia koostamisel Vabariigi Valitsusele ettepanekud valitsussektori eelarvepositsiooni parandamiseks koos ettepanekutega, kuidas ja millal viiakse eelarvepositsioon § 5¹ kirjeldatud reeglitega kooskõlla. RES § 7 täiendamine lõikega 2¹. Lõige näeb ette täiendavaid eelarvepositsiooni parandavaid samme juhuks, kui riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia defitsiit ületab stabiilsuse ja kasvu pakti põhialuseks oleva nominaalse kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust jooksevhindades piiri. RES § 7 lõike 3 kehtetuks tunnistamine. Euroopa Liidu eelarveraamistiku defineerimine on viidud §-i 5. Paragrahvi 9 täiendamine ja muutmine Eelnõu muudab eelarve vabastusklauslite sõnastust ja viib selle kooskõlla määruse (EL) 2024/1263 nõuetega. Euroopa Liidu üldise vabastusklausli kõrval võeti majandusjuhtimise reformiga kasutusele ka riiklik vabastusklausel. Vabastusklauslite rakendamine tähendab reeglitepõhise eelarvelise kohandamise edasilükkamist vastavalt nimetatud määrusele tehtud Euroopa Liidu Nõukogu otsustele. RES § 9 muutmine § 9 lõikeks 1. Siin sätestatakse, et vabastusklauslit võib rakendada üksnes tingimusel, et see ei ohusta keskpikas perspektiivis riigi rahanduse jätkusuutlikkust. RES § 9 täiendamine lõigetega 2–4. Eelnõu sätestab vabastusklauslite loogika vastavalt määrusele (EL) 2024/1263, lisades sellele nõude enne Euroopa Liidu üldise vabastusklausli kohaldamist analüüsida, kas Eestis on tegemist majanduslanguse olukorraga ning kui tõsine see on vabastusklausli rakendamise või sellele järgneval aastal. Eelnõu näeb ette ka korra riikliku vabastusklausli taotlemiseks. Lisaks sätestab eelnõu, et vabastusklauslite rakendamise, taotlemise ja pikendamise otsustele annab enne otsuse langetamist arvamuse eelarvenõukogu. Lõikega 2 sätestatakse, et Euroopa Liidu üldist vabastusklauslit ei rakendata Eestis automaatselt, vaid selle rakendamiseks tuleb analüüsida, kas vabastusklauslit õigustav majandussurutis eksisteerib ka Eestis. See tingimus on vajalik põhjusel, et Euroopa Liidu üldist vabastusklauslit saab määruses(EÜ) 2024/1263 järgi Euroopa Liidus kehtestada majandussurutise olemasolul Euroopa Liidus. Samas võib eksisteerida olukordi, kus Euroopa Liit tervikuna on küll majandussurutises, aga Eesti majandus majandussurutises ei ole. Sellisel juhul ei ole vabastusklausli rakendamine Eestis põhjendatud, sest vabastusklauslid ei ole ette nähtud liikmesriigile mitte kohustusena, vaid võimalusena vajadusel sügavama eelarvepuudujäägi planeerimiseks. Lõige 3 defineerib tõsise majandussurutise hindamise kriteeriumid ning sätestab, et hinnang antakse riigi ametliku rahandusprognoosi põhjal ja nii analüüs kui ka vajadusel ettepaneku vabastusklausli kohaldamiseks esitab rahandusminister Vabariigi Valitsusele. Lõige 4 täpsustab rahvusliku vabastusklausli taotlemise tingimusi. Sarnaselt Euroopa Liidu vabastusklausli kohaldamisega, analüüsib kas siis majandussurutise olemasolu või muude oluliste põhjenduste olemasolu rahandusminister, kes esitab nii analüüsi kui ka vajadusel ettepaneku rahvusliku vabastusklausli taotlemiseks või pikendamiseks Vabariigi Valitsusele. 20 Paragrahvi 12 muutmine Paragrahvi 12 täiendatakse kolmanda lausega, millal peab esitama uue finantsplaani, mis on KVJI eelarve kinnitamise aluseks. KVJI on keeruline lähtuda finantsplaanist, mis on valitsuse või Riigikogu otsuste tõttu riigieelarve eelnõu menetlemisel pärast 15. juulit muutunud. KVJI eelarve planeerimine peaks vastama tegelikele võimalustele, sealjuures on oluline, et uue finantsplaani kinnitaks ka KVJI nõukogu. Muudatuse kohaselt tuleb esitada uus finantsplaan, kui Riigikogu või Vabariigi Valitsuse otsused on mõjutanud finantsplaani andmeid. Sel juhul tuleb nõukogu poolt kinnitatud finantsplaan esitada ehk saldoandmikusse sisestada ühe kuu jooksul pärast KVJI eelarve kinnitamist. Finantsplaan on sisend Rahandusministeeriumi majandusprognoosile. Paragrahvi 14 muutmine Vastava paragrahvi muutmise eesmärk on arvestada asjaoluga, et vastavalt määrusele (EL) 2024/1263 on eelarveprotsessi lisandunud eelarve- ja struktuurikava kui vahend eelarvepoliitika eesmärkide seadmiseks ning suurenenud on dokumentide hulk, millele eelarvenõukogu peab arvamuse andma. Vastavalt direktiivile (EL) 2024/1265 nähakse ette võimalus, et valdkonna eest vastutav minister (rahandusminister) võib taotleda Eelarvenõukogult hinnangu andmist eduaruandes kajastatud möödunud aasta kulukasvu ja selle võimaliku kõrvalekalde põhjuste kohta enne eduaruande esitamist Euroopa Komisjonile. Kuna dokumente, millele arvamus antakse on juba üsna palju, siis parema selguse huvides esitatakse loend punktidena. Paragrahvi 141 muutmine Eelarveraamistiku nõuete direktiivi artikli 8a lõike 5 punkt sätestab sõltumatule eelarveasutuse kohustuse hinnata riigi eelarveraamistiku sidusust, ühtsust ja tulemuslikkust. Sellest tulenevalt näeb eelnõu ette, et eelarvenõukogu hindab kodumaise eelarveraamistiku toimimist vähemalt iga nelja aasta järel või Riigikogu rahanduskomisjoni soovil. Direktiiv ei täpsusta raamistiku hindamise sisu ega skoopi. Vajadusel lepib rahandusministeerium selle eelarvenõukoguga eraldi kokku koostöökokkuleppe kaudu. Peatüki 3 nimetuse muumine Peatüki 3 nimetuse muutmise tingis asjaolu, et täpsustada tuli ka peatüki 2 nimetust ja peatükkide nimetused jääksid liiga sarnased (ehkki sisu osas käsitletakse erinevaid ja selgelt piiritletud teemasid). Vastava tähelepanek tehti meile eelnõu kooskõlastamise käigus. Paragrahvi 15 lõike 2 muutmine Eelnõu sätestab vastavalt määrusele (EL) 2024/1263 eelarvestamise protsessi lisandunud eelarve- ja struktuurikava ja selle eduaruande juures nõude võtta selle aluseks riigi rahandusprognoosi. RES § 16 muutmine ja § 181 lisamine Eelarveraamistiku nõuete direktiivi kohaselt peab majandusprognoosi paikapidavuse hindamise läbi viima sõltumatu asutus või asutused, kes on oma ülesannete täitmisel sõltumatud liikmesriigi eelarveasutustest ega ole samad prognoosi koostanud asutusega. Sellest tulenevalt ei saa rahandusministeerium prognoosi paikapidavust hinnata ning seadust täiendatakse §-ga 181, milles sätestatakse nimetatud ülesanne Eelarvenõukogu pädevusse. Samuti täpsustatakse hindamisperioodi pikkust (neli aastat) ning nähakse ette hinnangu avalikustamine. 21 Seaduse 3. peatüki täiendamine 21. jaoga Direktiivist (EL) 2024/1265 ja määrusest (EL) 2024/1263 tulenevalt lisatakse seadusesse uus 21. jagu, milles sätestatakse Euroopa Liidu eelarvelise järelevalve dokumentidele esitatavad nõuded. Lisanduvad dokumendid on eelarve- ja struktuurikava ning selle iga-aastane eduaruanne. Samuti on viidatud fiskaalriskide raportile, et täita direktiivi artikli 9 lõike 2 punkti d nõuet arvestada riigi rahanduse kestlikkuse hindamisel ka kliimamuutustega kaasnevate makrofiskaalriskide ja jaotusmõjudega. Seaduse täiendamine §-ga 201 Paragrahviga 201 täpsustatakse Eelarve- ja struktuurikava koostamise nõudeid ja protsesse vastavalt direktiivile (EL) 2024/1265 ja määrusele (EÜ) 2024/1263. Lõikega 1 sätestatakse, et keskpika perioodi eelarve-eesmärgid kinnitatakse enne Euroopa Komisjonile esitamist Vabariigi Valitsuse poolt. Lõikega 2 sätestatakse direktiiviga (EL) 2024/1265 ette nähtud kohustus koostada eelarve- ja struktuurikava vähemalt kord nelja aasta jooksul. Lõikes 3 nähakse ette tähtajad ja protsess eelarve- ja struktuurikava koostamiseks juhul kui kava kehtivusaasta langeb kokku Riigikogu korraliste valimiste aastaga. Sellisel juhul tuleb eelarve- ja struktuurikava eelarve-eesmärgid esitada Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks hiljemalt 31. augustiks (ehk sisuliselt rahandusministeeriumi suvise prognoosiga) ning Vabariigi Valitsus peab eelarve- ja struktuurikava enda kinnitama hiljemalt 30. oktoobriks. Lõikega 4 nähakse ette, et Eelarvenõukogu annab hinnangu eelarve- ja struktuurikava netokulude kasvu aluseks oleva makromajandusprognoosi ja selle makromajanduslike eelduste kohta enne kava esitamist Euroopa Komisjonile ning hinnanguga mittearvestamist põhjendab rahandusministeerium.. Seadust täiendatakse §-ga 202 Sätte kohaselt kehtestatakse Eelarve- ja struktuurikava eduaruande koostamise nõue vastavalt määrusele (EÜ) 2024/1263. Seadust täiendatakse §-ga 203 Sätte kohaselt lisatakse viide Rahandusministeeriumi poolt koostatavale fiskaalriskide raportile, mida Rahandusministeerium on ilma vastava nõudeta ka varasemalt koostanud. Fiskaalriskide raport saab sisaldama ka eelarveraamistiku nõuete direktiivi (EL) 2024/1265 artikli 9 lõike punktile d vastavat hinnangut selle kohta, kuidas kavandatud poliitika, võttes arvesse selle otsest mõju valitsemissektori rahandusele keskpikas perioodis ja pikaajaliselt, võib mõjutada riigi rahanduse keskpika perioodi ja pikaajalist jätkusuutlikkust ning kestlikku ja kaasavat majanduskasvu. Hinnangus võetakse võimaluse piires arvesse kliimamuutustest tulenevaid makromajanduslikke eelarveriske ning nende keskkonna- ja jaotuslikku mõju. Paragrahvi 251 täiendamine RES § 251 lõike 3 punkt 4 muutmine. Eelarveraamistiku nõuete direktiivi (EL) 2024/1265 artikli 9 lõike 2 punkti e kohaselt peab liikmesriigi eelarveraamistik käsitlema keskpikaks perioodiks kavandatud poliitikat, mis avaldab mõju valitsussektori rahandusele ning kestlikule ja kaasavale majanduskasvule. See peab muuhulgas sisaldama reformide ja investeeringute kirjeldust peamiste tulu- ja kuluartiklite lõikes, näidates, kuidas kavatsetakse saavutada kohandumine keskpika perioodi eelarve-eesmärkide suunas võrreldes prognoosidega, mis 22 lähtuvad muutumatu poliitika eeldusest. Eelnõu sisaldabki eelarvestrateegia sisu nõuete täpsustamist eeltoodust lähtuvalt. Paragrahvi 26 muutmine Paragrahvi 26 lõike 51 uue sõnastuse ja lõike 52 kehtetuks tunnistamisega kehtestatakse riigieelarve kulude uus liigendus. Selleks, et edaspidi esitada riigieelarve terviklikult ja tagada riigieelarve parem loetavus, kaotatakse 2025. aastaks kehtestatud riigieelarve seaduse lisa. Selles esitatud sisu loob küll seaduse tasandil läbipaistvust, kuid olulist infot kaotamata on see võimalik seostatult esitada seaduses endas ja vältida rakenduslikku keerukust ning dubleerimist seaduse ja lisa vahel. Võrreldes kehtiva riigieelarve seaduse ülesehitusega: 1) esitatakse valitsemisala asutuste kulude koondeelarved ilma tegevuspõhise vaateta ning neid ei esitata enam programmi tegevuste eelarvete detailses jaotuses. Nii on võimalik varem programmi tegevuste vahel killustunud asutuste eelarveid näha tervikuna. Gruppidena võib esitada sarnase funktsiooniga asutuste eelarved. Näiteks Haridus- ja Teadusministeerium esitab riigi üldhariduskoolide, rakenduskõrgkoolide ja kutseõppeasutuste eelarved vastavate gruppidena ning Justiits- ja Digiministeerium esitab vajadusel kohtute ja vanglate eelarved vastavate gruppidena. 2) vähendatakse seaduse lisas esitatud piirmäärata vahendite veergude arvu ning kogu eelarve mahust tuuakse eraldiseisvalt välja ainult piirmääraga vahendite eelarve. Veergude arvu vähendamine võimaldab aruandluses esitada oluline info, mis on Riigikogule otsuste tegemiseks vajalik. Informatsioon piirmäärata vahendite jaotuse kohta säilib riigieelarve seletuskirjas. 3) viiakse seadusest seletuskirja mitterahaline eelarve (ehk põhivara amortisatsiooni kajastav eelarve osa). Kehtivas eelarves kajastatakse investeeringud nii põhivara soetusena kui kuludes amortisatsioonina. Amortisatsioonikulu ei vaja aga seadusandja poolt kehtestatavat limiiti ning selle esitamisega riigieelarves ei looda lisandväärtust otsustaja jaoks Riigikogus. Muudatuse eesmärgiks on ennekõike selgus, et mitte segada omavahel rahalist ja mitterahalist eelarvet. Põhivara amortisatsioonikuludeta esitatud riigieelarve sarnaneb eelarve positsiooniarvestuse arvestuspõhimõtetega. Eelarve planeerimise hetkel vajab amortisatsioonikulu rohkem analüütilist käsitlust, peaks olema eelarvearutelude osaks tuleviku investeeringute üle otsustamisel. 4) esitatakse majandusliku sisu detailne jaotus edaspidi üldisemalt: o tööjõu- ja majandamiskulud o sotsiaaltoetused o muud toetused o muud kulud, tuues eraldi välja riigivõla intressikulu Riigieelarves väheneb väga väikeste summade esitamise tõenäosus, kuid kõikide seaduse ridade puhul seda kahjuks vältida ei õnnestu. 5) eristatakse majandusliku sisu jaotuses riigivõla intressikulud, kõik seaduste alusel edasi antavad maksud ning ühest miljonist alates seadustest tulenevad kulud. Näiteks, riigieelarves esitatavad edasiantavad maksud on töötuskindlustusmakse Töötukassale, sotsiaalmaksust kogumispension registripidajale, kogumispensionimaksed registripidajale jne ning seadustest tulenevad kulud on mh peretoetused, pensionioote toetus, kohustusliku kogumispensioni fond jne. Seadusest tulenevate kulude 1-miljonilise piiri kehtestamise tõttu jääb eraldiseisvatel ridadel esitamata ligikaudu 13 mln eurot 1,3 miljardist eurost, kuid selle muudatusega kajastub riigieelarve seaduses detailselt umbes 10 miljardit eelarve mahust. Paragrahvi 26 lõikest 8 jäetakse välja tekstiosa „52“. Muudatus tehakse seoses lõike 52 kehtetuks tunnistamisega. Riigisaladusega kaetud kulude liigenduse erisus hakkab kehtima § 26 muudetud sõnastusega lõigetele 5, 51 ja 7. 23 Riigieelarve detailsuse suurendamisega võib teatud juhtudel tekkida vastuolu riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega. Selle vältimiseks on kehtestatud erisus, mille kohaselt võimaldatakse nendel juhtudel riigieelarvet üldisemalt liigendada. Paragrahvi 31 muutmine Ministri liigendus vormistatakse käskkirjaga, mis on haldusakt ja peab vastama kehtivale õigusele ning olema kooskõlas selle välja andmise alusega (HMS § 54). See tähendab, et käskkirjas toodud ministeeriumi valitsemisala eelarve ei saa olla üldisem, kui selle aluseks olev aastane riigieelarve seadus ja Vabariigi Valitsuse riigieelarve täiendav liigendamine. Küll aga saab see olla detailsem vastavalt eelarveklassifikaatoris13 toodule. Muudatusega täpsustatakse, milline on ministri kohustuslik liigenduse detailsus eelarves majandusliku sisu ja administratiivse jaotuse puhul, et tagada eelarve läbipaistvus ning selgus. Eelarveklassifikaatoris määratud administratiivse liigenduse kohustuslik planeerimisdetailsus tähendab vähemalt jaotust organisatsiooni või asutuste tasemel ning majandusliku sisu kohustuslik planeerimisdetailsus tähendab eelarve kontot ning võimaldab eelarves jälgida, näiteks tööjõukulude planeerimist. Paragrahvi 46 muutmine RES § 46 lõige 2 reguleerib kohustuslikke riigi ja kohalike omavalitsuste eelarveläbirääkimiste teemasid. KOVe puudutavaid rahalise mõjuga meetmeid peab KOVe kaasates läbi arutama tulenevalt Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (edaspidi EKOH) artikli 4 punktist 6 ja EL nõukogu direktiivi 2011/85/EL artikli 13 lõikest 114. Kehtiva RES § 46 lõike 2 punkti 2 kohaselt on läbirääkimiste esemeks lisaks tasandusfondi ja toetusfondi jaotamise aluste, kasutamise tingimuste, suuruse kujunemise põhimõtete ning suuruste üle eelarvestrateegia perioodiks ja eelarveaastaks ka juhtumipõhiselt konkreetse tegevuse või investeeringu toetamise aluste määratlemine. Eelnõuga täpsustatakse RES § 46 lõikes 2 viidet üleriigilisele omavalitsusüksuste liidule. Kehtiv RES nimetab eelarveläbirääkimiste poolena üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude esindajaid. Arvestades, et Eestis saab kooskõlas kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse § 4 lõikega 2 moodustada vaid ühe üleriigilise liidu, kelleks on Eesti Linnade ja Valdade Liit, korrigeeritakse viidet ja mitmuse vormi asemel kasutatakse sõnastust „üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liidu esindajad“. Valitsuskomisjoni ja üleriigilise liidu eelarve läbirääkimiste tulemused fikseeritakse riigi eelarvestrateegias ning iga aastases riigieelarves. Seadusemuudatusega kavandatakse, et KOVidega eelarveläbirääkimiste minimaalselt kohustuslik skoop RES § 46 lõike 2 punkti 2 kohaselt on tasandusfondi ja toetusfondi jaotamise põhimõtted ja suurused. Läbirääkimiste osapooled võivad kokkuleppel teemade ringi laiendada ja vajadusel lisada nt osad juhtumipõhised toetused. Need on seotud peamiselt ministeeriumide valdkondlike eesmärkide täitmisega ja ei mõjuta KOVide igapäevast ülesannete täitmist. Ükski KOV ei saa ette arvestada riigilt juhtumipõhise toetuse saamisega, vaid reeglina projektid või tegevused konkureerivad omavahel. Kõigil juhtudel ei pruugi olla 13 Rahandusministri määrus nr 50 „Eelarveklassifikaator“ 14 EKOH artikkel 4 punkt 6: Kohaliku omavalitsuse üksustega konsulteeritakse õigel ajal ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimisel ja otsustamisel nii palju kui võimalik. Nõukogu direktiiv 2011/85/EL, 8. november 2011, liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta, artikkel 13 lõige 1: Liikmesriigid võtavad kasutusele asjakohased mehhanismid valitsemissektori allsektorite koordineerimiseks, et näha ette kõigi valitsemissektori allsektorite täieulatuslik ja sidus kaasamine eelarve planeerimisse, riigispetsiifiliste arvudes väljendatud eelarve-eeskirjade koostamisse ja eelarveprognooside tegemisse, ning mitmeaastase planeerimise ettevalmistamine, nagu on eelkõige sätestatud mitmeaastases eelarveraamistikus. 24  juhtumipõhiste toetuste ja investeeringute tegemise vajadus eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamisel veel teada ning neid võidakse kavandada jooksvalt Vabariigi Valitsuse ja ministri määrusega (vt ka RES §-s 50 ja 51 kavandatavaid muudatusi). Juhtumipõhised toetused on küll KOVide tulud, aga ei ole kohustuslikud eelarve läbirääkimiste objektid. Samas saavad KOVid nende kujundamises kaasa rääkida nt ministri määruste eelnõude kooskõlastamise protsessis. Tabel 2. KOV toetuste liigid Eesmärk Millal kasutatakse Kuidas jaotatakse Kuidas kajastub riigieelarves Tasandusfond KOVide ülesannete  üldotstarbeline  jaotatakse  tasandusfondi § 47 täitmise võimaluste toetus, mõeldud KOVide arvnäitajate alusel; suurus peab tulenema ühtlustamine tulubaasi toetamiseks;  valem on iga- riigieelarvest; (tulumaksu ja  põhiosa moodustab aastases riigieelarve  asub maamaksu tulude KOV-ide tulu ja tekstiparagrahvis; väljaspool erinevused KOViti ei kuluerinevuste  KOVide ministeeriumide taga ühetaolist ühtlustamine; vahelise jaotuse kinnitab valitsemisala tulubaasi).  võib sisaldada VV korraldusega. eelarveid. muid püsivaid või ajutisi meetmeid, sh tulubaasi muudatustest tingitud ülemineku kompensatsioone;  jaotatakse arvnäitajate alusel. Toetusfond toetada KOV-ide  raha on  seaduses on  toetusfondi § 48 eelarvet valdkondlike sihtotstarbeline; toodud arvnäitajad, mille suurus peab tulenema ülesannete igapäevasel  toetuse andmine on alusel toetust jaotatakse; riigieelarvest; täitmisel. määratud (valdkondlikus)  jaotusvalem on  toetuse liigid seaduses; seaduses või VV peavad olema näha  toetust jaotatakse toetusfondi määruses; riigieelarves; arvnäitajate alusel taotlusi  KOVide  asub üldjuhul küsimata; vahelise jaotuse kinnitab väljaspool  omavalitsus valib VV korraldusega; ministeeriumide ise täpsema kasutusviisi  KOVidelt valitsemisala seatud tingimuste piires; üldiselt ei nõuta jääke eelarveid;  rahastatakse KOVi tagasi.  võib põhiülesannete täitmist erandjuhul asuda püsiva toetusmeetmega; ministeeriumi eelarves  ühekordseid toetusi markeerituna toetusfondi hulka ei arvata; „KOVide toetusfond“.  valemipõhine riikliku ülesande kulude hüvitamine. Juhtumi- kõik KOV  toetust antakse  raha võidakse raha on ministeeriumi põhine toetus § toetusmeetmed, mis ei valdkondlike eesmärkide anda VV reservist; eelarves 50 kuulu tasandus- või täitmiseks KOVide kaudu;  tuleb teha toetusfondi alla:  toetuse mõte on nt ministri määrus; st raha eraldust ei ole üleriigiliselt oluliste  raha võib seaduses ette nähtud muutuste läbiviimise jaotada kas või see on mõeldud motiveerimine; valemipõhiselt, taotluste ühekordsena või  toetuse saajad on alusel või toetust jaotatakse ainult KOVid või nende kombineeritult, kus taotluse alusel; valitseva mõju all valemipõhiselt äriühingud, sihtasutused või piirsumma, mille piires mittetulundusühingud; esitab KOV konkreetsed  toetust võib projektid (nt COVID-19 eraldada tegevuskuludeks, investeeringud ja UA sõjapõgenike korterid); 25  investeeringuteks või  KOVide projektideks; omafinantseeringut ei  ühekordsed pea nõudma; valemipõhised toetused  toetus (COVID-19, UA põgenikud, jaotatakse KOVide vahel maade hindamisest tingitud ministri käskkirjaga. maamaksu kompensatsioon, pikaajalise hoolduse reformi täiendav toetus), mida järgnevatel aastatel rohkem ei eraldata ega anta üle tulubaasi;  kriiside (kriis kui juhtum) lahendamine;  reformide nn vigade parandus kui juhtum;  kui on taotluspõhine peab olema taotlusvoor või konkurss;  kasutatakse riikliku ülesande kulude hüvitamiseks kui KOV peab riigilt raha taotlema;  riik ostab nt halduslepinguga KOV-ilt konkreetset teenust. Muud toetatakse mingit  toetuse saajad on  tuleb teha raha on ministeeriumi toetusmeetmed konkreetset valdkonda lisaks KOVile ka erasektor ministri määrus, kus on eelarves § 53 või muud osapooled kirjas taotlemise  toetuste andmine tingimused; on üle antud  toetus rakendusüksustele. jaotatakse saajate vahel ministri käskkirjaga või rakendusüksuse otsusega. Valitsussektori eelarvepositsioon on oluline riigirahanduse suunamise instrument, mis mõjutab KOVe, kuna nad on osa valitsussektorist. Kehtiva seaduse sõnastuses on KOVide eelarvepositsiooni parandamist käsitletud kahes eraldi sättes (RES § 46 lõike 2 punktides 5 ja 6). Nende kohaselt on riigi ja KOVide üleriigilise liidu läbirääkimiste eesmärgiks kokku leppida finantsdistsipliini tagamise meetmed ja kohaliku omavalitsuse üksuste konsolideeritud eelarve puudujäägi või ülejäägi suurus eelarvestrateegia perioodiks ning RES § 7 lõikes 2 nimetatud olukorra ilmnemisel (valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni puudujääk), mille korral peab Vabariigi Valitsus rakendama eelarvepositsiooni parandavaid meetmeid muuhulgas KOVidele, mis aitavad parandada valitsussektori struktuurset eelarvepositsiooni. Eelarvepositsiooni parandamiseks võib kasutada nt tegevuskulude kasvu piirangut, netovõlakoormuse piirmäära vähendamist, likviidsusreservi nõude kehtestamist või üldises mõttes eelarve puudujäägi vähendamist, mille konkreetsed lahendused määravad KOVid ise. Olenevalt eelarvepositsiooni parandamise eesmärgist võivad lahendused olla väga erinevad ning neid ei ole võimalik seaduses ette määratleda. Sellised meetmed tuleb rakendada vastavalt olukorrale ja KOVide üleriigilise liiduga läbi rääkida. RES § 46 lõike 2 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks. KOVide koondeelarve positsiooni parandamise meetmeid ei pea tingimata kehtestama koos keskvalitsuse meetmetega (nt riigieelarve kulude kärbe 2025. a, mis KOV eelarveid ei puudutanud). Võib esineda olukord, kus valitsussektori eelarvepositsioon on halvenenud üksnes keskvalitsuse osas ja positsiooni 26 parandamise meetmed ei peaks KOVe puudutama. Samas võib esineda olukord, kus KOVide eelarvepositsiooni võib olla vajalik parandada tingimustes, kus keskvalitsusel ei ole vaja rakendada täiendavaid eelarvemeetmeid. Paragrahvi 46 täiendatakse lõigetega 6 ja 7, mis tuuakse üle kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (edaspidi KOFS) §-st 25, mis tunnistatakse KOFSi muutmise eelnõuga kehtetuks. KOFSi muutmine toimub paralleelselt või samal ajal riigieelarve seaduse muutmisega ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kontrollib selles osas menetlust. KOFS reguleerib esmajärjekorras KOVide sisemist finantskorraldust. KOFS § 25 käsitleb riigi ja KOVide fiskaalsuhet ning seetõttu on õigusnormi õigem koht riigieelarve seadus, kus on kõik muud riigi ja KOVide fiskaalsuhet käsitlevad peamised regulatsioonid. Õigusnorm sisustab KOVide ühe peamise finantsgarantii, mis tagab selle, et eelarveaasta keskel tehtud KOVide sissetulekuid ja väljaminekuid negatiivselt mõjutavad Riigikogu või Vabariigi Valitsuse õigusakti kehtestamise rahalised mõjud tuleb riigil KOVidele kompenseerida. Kui riik vähendab eelarveaasta keskel KOVide sissetulekuid või suurendab väljaminekuid, peab KOV võtma vastu negatiivse lisaeelarve, et vähendada juba kinnitatud omavalitsuslike ülesannete rahastamist. KOVidel peab olema võimalik tegutseda mõistlikus ootuses, et nende ülesannete rahastamiseks kehtestatud regulatsioon püsib stabiilsena ning et seda ei muudeta ootamatult ebasoodsamaks, seda eriti eelarveaasta keskel. Finantsgarantii on vajalik, et KOVid ei satuks ülemäärasesse sõltuvusse keskvalitsuse otsustest, mis kahjustab KOVi iseseisva eelarve põhimõtet (PS § 157). Tulenevalt Riigikohtu 16.03.2010. a lahendist nr 3-4-1-8-09 kui eelarveaasta keskel tulude vähendamine või kulude suurendamine puudutab nt kõiki tööandjaid laiemalt, ei ole tegemist KOVide finantsgarantii ulatusliku riivega ning KOVidele ei pea muudatusega kaasnevaid rahalisi mõjusid kompenseerima. Kui KOVide tulude vähendamine või kulude suurendamine eelarveaasta keskel on põhjustatud nt majandussurutises ulatuslikust riigieelarve operatiivse kärpe vajadusest, peab alati kaaluma, kas KOVide finantsgarantii ulatuslik riive kaalub üles muud ülekaalukad ühiskondlikud vajadused nagu riigi rahanduse ulatusliku parandamise vajalikkuse. Osadel juhtudel võib olla Riigikogu või Vabariigi Valitsuse vastu võetud õigusaktide rahaline mõju sedavõrd väike, et sellises mahus KOVile hüvitise väljamaksmine on ebamõistlik sellega kaasneva töökuluga võrreldes. Kavandatava RES § 46 lõike 6 teises lauses täpsustatakse, et hüvitist ei maksta, kui õigusakti kehtestamise tulemusena kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve sissetulekud vähenevad või väljaminekud suurenevad vähem kui 1000 eurot. Alla 1000-eurosed rahaeraldused ei mõjuta KOVide finantsolukorda. Seetõttu ei ole otstarbekas kehtestada keerulist reeglit, mis seob hüvitise nt KOVi põhitegevuse tulude suurusega. Kui nt aasta keskel lisandub KOVidele mingi uus ülesanne või nõue, arvutatakse selle maksumus üldiselt ja valemipõhiselt jaotatakse KOVide vahel. Piirmäär ei kehti KOVi täidetavate riiklike ülesannete suhtes, mille kulud tuleb KOVidele hüvitada täies ulatuses riigieelarvest. Lõige 7 määratleb kompensatsiooni mittemaksmise, kui õigusaktist tulenev sissetulekute vähenemine või väljaminekute suurenemine on põhjustatud KOVide vahelisest kokkuleppest. Tegemist on üldise põhimõttega ning vajadusel on võimalik valdkonna seadustes ette näha konkreetsed reeglid. Samas oleks võimalik seda üldnormi kasutada, kui lõikes 7 kirjeldatud olukord ilmneb. 27 Üheks võimalikuks KOVide kokkuleppe näiteks on KOVide kui haldusüksuste piiride muutmised, mille algatavad volikogud ja kinnitab Vabariigi Valitsus15. Territooriumiosad võivad muudatuste tulemusena liikuda ka aasta kestel ühest KOVist teise. Territooriumiosa vastu võtnud KOVile võib muudatusega kaasneda väljaminekute suurenemine (nt siltide ja viitade vahetamine, territooriumiosaga kaasnevate võlakohustuste ülevõtmine ja tasumine ning üle tulnud elanikele teenuste osutamise kulud). Nendele kuludele ei saa olema tulubaasilist katet, sest tulumaks ja maamaks jäävad aasta lõpuni laekuma KOVile, kes territooriumiosa ära andis. Külade põhine ümberarvestuse võimekus eeldaks maksuhaldurilt IT-arendust, mis oleks ebamõistlik kulu, arvestades reeglina territooriumiga kaasa liikuvate isikute väikest arvu ja olukorra väga harva esinemist. Piiri muudatusega seotud KOVid võivad omavahel kokku leppida, kuidas rahastatakse üle antud territooriumiosaga seotud kulusid16. Seega antud norm riigieelarve seaduses väldib olukorda, kus valdkondlik seadus käsitab KOVide kokkuleppel kulude kompenseerimist, aga riigieelarve seadus käseb mistahes viisil algatatud (nt sh KOVide kokkulepe) õigusakti vastuvõtmisel KOVidele kulud kompenseerida. Kui KOVid on omavahel muudatustes kokku leppinud, arvestades sellega kaasnevaid rahalisi mõjusid, ei ole vajalik Vabariigi Valitsusel eraldi kompensatsiooni maksta KOVile, kelle kulud suurenevad. Võib ilmneda olukord, kus KOVid soovivad riigilt mingit õigusakti muudatust, mis suurendab KOVide kulusid marginaalses summas. Sellisel juhul ei oleks mõistlik, et riik keeldub eelarveaasta keskel jõustuvast muudatusest, sest on lausaline kohustus kulude suurenemine kompenseerida, aga KOVid kompensatsiooni ei ootagi. Muudatus on vajalik, sest ilma selleta tekiks KOVil eelarveaasta keskel territooriumiosa ülevõtmisel rahalise kompensatsiooni nõudeõigus Vabariigi Valitsuse vastu. Rahalise hüvitise vältimiseks peaks Vabariigi Valitsus territooriumiosade üleandmised jõustama uue eelarveaasta algusest, mis aga pärsiks muudatuste lõpule viimise operatiivsust. Nt suurema elaniku arvuga territooriumiosade üleandmine peaks jõustuma eelarveaasta keskel enne volikogude valimist, et piirkond saaks valida oma esindajaid uue KOVi volikogusse. Antud säte kehtib ka olukorras, kus eelarve läbirääkimistel on üleriigiline omavalitsusliit ja mõni ministeerium kokku leppinud, et eelarveaasta keskel toimunud muudatust ei kompenseerita. Paragrahvi 47 muutmine RES § 47 lõike 1 muutmine. Tasandusfond eesmärk on ühtlustada tulude ja kulude tasandamise kaudu KOVide ülesannete täitmise võimalusi. Tasandusfond vastab EKOH artikli 9 lõikele 5: finantsiliselt nõrgemate kohaliku omavalitsuse üksuste kaitseks on vajalik rakendada rahalise tasakaalustamise mehhanisme või samalaadseid meetmeid, et ühtlustada võimalike finantsallikate ja kulutuste jagunemist nende vastutusalas. Need mehhanismid või meetmed ei kahanda kohalike võimuorganite otsustamisvõimet oma volituste piires. Kehtiva sõnastuse kohaselt määratakse tasandusfondi jaotamise põhimõtted seadusega. Tasandusfondi suurus ja jaotamise aluseks olevate arvnäitajate väärtused määratakse riigieelarvega. Praegusest sõnastusest võib aru saada, et iga-aastases riigieelarves olevad jaotamise põhimõtted17 peavad olema mõnes seaduses, nt KOFSis ja jaotamise põhimõtetes kasutatavate arvnäitajate väärtused, nagu eurot lapse, tööealise ja eaka jne kohta18, iga-aastases riigieelarves. Reegli eesmärk oli tagada esiteks KOVide rahastamissüsteemi muutmisel laiem 15 Sel juhul ei ole tegemist Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 8 tähenduses haldusüksuste piiride muutmisega valdade ja linnade osas Vabariigi Valitsuse algatusel, mis kulud tuleb sama seaduse § 7 lõike 6 katta riigieelarvest. 16 Haldusüksuse piiride muutmisel peavad piirimuudatusi kavandavad KOVid Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 81 lõike 8 punkti 7 järgi koostöös võtma vastu volikogu otsused piiride muutmisega kaasnevate organisatsiooniliste ning eelarveliste ja muude varalisi kohustusi ja õigusi käsitlevate küsimuste lahendamise kohta. 17 Nt 2025. a riigieelarve seaduse § 3 18 Nt Vabariigi Valitsuse 25. märtsi 2025. a korralduse nr 65 „Tasandus- ja toetusfondi jaotus 2025. aastal“ seletuskiri 28 poliitiline kandepind. Tasandusfondi jaotamise põhimõtete kehtestamine seaduses võimaldab Riigikogus laiemat poliitilist arutelu ning vähendab päevakajalisest huvist tingitud muudatuste riski. Praktikas on tasandusfondi jaotamise põhimõtted sätestatud iga-aastases riigieelarve seaduses. Samuti ei ole tasandusfondi jaotamisel arvnäitajate väärtusi sätestatud iga-aastases riigieelarves. Seda tingib asjaolu, et omavalitsused soovivad, et jaotamisel kasutataks võimalikult ajakohaseid näitajaid, mis selguvad aasta alguse seisuga. See aga ei võimalda ka arvnäitajate väärtusi varem välja arvutada ning vastava aasta riigieelarve seaduses kajastada. Ka aastane riigieelarve on seadus, mida menetletakse Riigikogus. Seega ei ole tegemist kuidagi madalama tasandi või kaaluga otsustusega. Muudatusega täpsustakse, et tasandusfondi valem on iga-aastases riigieelarves, aga vajadusel võib selle sätestada ka mõnes seaduses. Muudatus ei mõjuta iga-aastase riigieelarve seaduse tekstiparagrahvis olevaid KOV tasandusfondi jaotamise põhimõtteid ja need räägitakse jätkuvalt läbi eelarveläbirääkimistel. Paragrahvi 48 muutmine RES § 48 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „või riigieelarves määratud sihtotstarbel“, kuna toetusfondis ei kajastata enam ühekordseid sihtotstarbelisi toetusi, mis ei tulene valdkondlikest seadustest, vaid määrarakse iga-aastases riigieelarves koos kasutamise sihtotstarbega. Sellised toetused liigitatakse eelnõus juhtumipõhisteks ja neid antakse ministeeriumi valitsemisala eelarvest. RES § 48 lõike 3 sõnastus näeb ette, et toetusfondi jaotamise aluseks olevad arvnäitajad ja nende arvestamise alused (edaspidi jaotamise põhimõtted) sätestatakse seadusega. Arvnäitajate väärtused määratakse riigieelarvega. See tähendab, et toetusfondi koosseisu kuuluvate toetuste jaotamise põhimõtted peaksid olema kehtestatud valdkondlikes seadustes (nt kohalike teede hoiu toetus jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt kohalike maanteede ja tänavate pikkusega, seejuures tänavate pikkus korrutatakse viiega)19. Arvnäitajate väärtused, nt haridustoetuse õpetajate palgatoetuse suurus õpilase kohta, tuleks määrata riigieelarve tekstiparagrahvis20. Jaotamise põhimõtete valdkondlikus seaduses ja arvnäitajate väärtuste riigieelarves sätestamise eesmärk on olnud tagada, et omavalitsuste igapäevaste ülesannete korraldus ei satuks suurde sõltuvusse valitsuse otsustest, sest muidu võib sattuda ohtu KOVide iseseisva eelarve põhimõte. See annab KOVidele kindlustunde, et Vabariigi Valitsus ei saa toetusfondi määrusega muuta jaotuspõhimõtteid täiesti teistsuguseks, muutes osade KOVide jaoks tulubaasi ebapiisavaks. KOVidel oleks väga keeruline pikaajalisi plaane teha, kui Vabariigi Valitsuse koosseisu muutusega kaasneksid pidevalt ulatuslikud muudatused rahastamissüsteemis. Praegu ei vasta kehtiva RES § 48 lõikele 3 toetusfondis sätestatud üldharidustoetus ja teehoiutoetus. Kuna erinevate valitsuskoalitsioonide strateegiline eesmärk on olnud KOVide finantsautonoomia suurendamine ja toetusfondi toetuste andmine tulubaasi jaotatuna tulumaksu ja tasandusfondi kaudu, ei ole seni olnud praktiline jaotamise põhimõtteid valdkondlikes seadustes ajutistena määratleda. Kui toetusfondi toetuste jaotamise põhimõtted ei ole seaduses määratud, on need määratud toetusfondi määruses vastavalt RES § 48 lõikele 5. 19 Vt Vabariigi Valitsuse 13.01.2025. a määruse nr „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ 20 Vt Vabariigi Valitsuse 13.01.2025. a määruse nr „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ § 1 lg 2. Õpetajate tööjõukulude toetuse arvutamiseks korrutatakse õpilaste arv määruse lisas 1 õppevormiti ja -liigiti toodud kohaliku omavalitsuse üksuse põhise koefitsiendi ja 2338 euroga. 29 Toetusfondi kuuluvate toetuste arvnäitajate väärtused, nagu nt haridustoetuse õpetajate palgatoetuse suurus õpilase kohta, ei ole kunagi määratud iga-aastase riigieelarve seaduse tekstiparagrahvides, sest on peetud otstarbekaks jaotamise põhimõtted ja toetuse jaotamise aluseks arvnäitajate väärtused tervikuna kehtestada toetusfondi määruses. Praeguse praktika kohaselt muudetakse toetusfondi määruses vajadusel igal aastal nt toetuse suurus õpilase kohta, kui on plaanis õpetajate palgatõus. Eelnõuga kavandatav muudatus näeb ette, et toetusfondi toetuste jaotamise aluseks olevad arvnäitajad tuleb sätestada seadusega21. Arvnäitajate väärtuseid ei tule enam määrata riigieelarvega. RES § 48 lõikes 4 tehakse grammatiline täpsustus sõna „ja“ korduse vältimiseks. St samas lauses asendatakse teistkordselt kasutatav sõna „ja“ sõnaga „ning“. Muudatusega tunnistatakse kehtetuks RES § 48 lõige 5. Toetusfondis ei saa enam olema ühekordseid ja ajutisi sihtotstarbelisi toetusi. Sellised rahaeraldused nähakse ette ministeeriumide eelarvetes juhtumipõhistena, vt § 50 muudatuste selgitusi. Paragrahvi 49 muutmine RES § 49 lõike 2 sõnastust muudetakse ning ühendatakse lõike 2 esimene ja teine lause. Sätte sisu saab anda edasi kordamata üht ja sama mõtet kahes järjestikuses lauses. „Piisavate rahaliste vahendite tagamist“ ei ole mõistlik eraldiseisvana mainida, sest lõike 2 teises lauses täpsustatakse, mida „piisavad vahendid“ tähendavad kui palju ja mis tingimustel saab KOVidele väljamakseid teha. Tulubaasi piisavus määratakse maksuseaduste ja riigieelarve toetustega ning väljamaksed on tehniline protseduur ette nähtud summa kandmiseks KOVi arveldusarvele. Paragrahvi 50 muutmine Eelnõuga kavandatakse mõnevõrra muuta RES § 50 juhtumipõhiste toetuste andmise põhimõtteid. Sellised toetused on mõeldud kitsaste valdkondlike eesmärkide täitmiseks ning ka kriiside mõjude leevendamiseks. Lisaks ei saa ükski KOV eeldada selliste toetuste saamist, vaid see sõltub enamasti projektide hindamise tulemustest või on muul moel ministeeriumi poolt otsustatud. Juhtumipõhised toetused on vajalikud KOVide tegevuse toetamiseks ning sellist spetsiifiliste eesmärkidega seotud raha ei ole võimalik tulubaasi anda. Juhtumipõhiste toetuste andmine on kooskõlas EKOH artikkel 9 lõikega 7, sest ei ole otsustav osa KOVide tuludest, jäädes ligi kolme protsendi juurde. Kui ministeerium soovib mingit probleemi lahendada, kavandab ta oma eelarves toetusmeetme või taotleb riigieelarvest raha meetme elluviimiseks. Ministeeriumitel on soovitatav Eesti Linnade ja Valdade Liiduga kokku leppida, missuguste juhtumipõhiste toetuste andmine ja jaotamise põhimõtted on eelarveläbirääkimiste objekt. RES § 50 lõike 1 kohaselt võib ministeeriumide eelarvetes ette näha juhtumipõhiseid toetusi tegevuskuludeks ja investeeringuteks. Koosmõjus RES § 48 lg 5 kehtetuks tunnistamisega tuleb hakata ühekordseid või ette teada ajutise kestvusega valemipõhiseid toetusi tegevuskuludeks kavandama toetusfondi asemel ministeeriumide eelarvetes. Sättesse lisatakse, et reeglid kehtivad juhtumipõhiste toetuste andmiseks nii KOVidele kui ka nende valitseva mõju all olevatele üksustele. Sellised äriühingud või sihtasutused täidavad omavalitsuslikke ülesandeid. Võttes arvesse kriisiolukordi, võib osutada vajalikuks väga sihistatud konkreetsete probleemide lahendamiseks KOVidele eraldada ühekordseid valemipõhiseid toetusi, mida operatiivsuse tagamiseks ja bürokraatia ärahoidmiseks on mõistlik teha ministeeriumi valitsemisala 21 Nt liiklusseaduses tuleks sätestada, et teehoiu toetuse jaotamise aluseks on kohalike teede tänavate ja maanteede pikkus kilomeetrites, kusjuures tänavate pikkus korrutatakse viiega. 30 vahenditest valemipõhiselt ehk KOVide taotlusteta. RES § 48 alusel toetusfondist antavate toetuste alla peaksid kuuluma vaid regulaarsed toetused, mida saab käsitada KOVide tulubaasi osana. Juhtumipõhine toetus on küll osa KOV eelarve tuludest, kuuludes saadud toetuste liigi alla (KOFS § 7 lg 1 p 3), kuid KOV tulubaasi osaks, mille osas eelarveläbirääkimisi peetakse, seda lugeda ei saa. Kui on ette teada, et toetust antakse konkreetse olukorra lahendamiseks ainult korra ja toetusraha seejärel tulubaasi ei suunata, ei oleks õige sellist raha kajastada toetusfondi all ehk määratleda tulubaasi osaks. RES § 46 lõike 2 punkti 2 sõnastuse muudatuse järgi ei pea seaduse jõustumise järel enam ka juhtumipõhiste toetuste jaotamise aluseid, kasutamise tingimusi, suuruse kujunemise põhimõtteid ning suuruseid eelarvestrateegia perioodiks ja eelarveaastaks üleriigilise KOV liiduga peetavatel läbirääkimistel kokku leppima. Eelmiste aastate kriiside puhul ei olnud olemuslikult võimalik RES § 46 lg 2 läbirääkimiste formaadis nt riigi lisaeelarvega ette nähtud meetmete mahtudes ja tingimustes kokku leppida. Üleriigiline omavalitsusliit saab juhtumipõhiste toetuste kujunemisel kaasa rääkida ministri määruste kooskõlastusringil. Muudatusega laiendatakse sisuliselt toetuste juhtumipõhisuse käsitlust selliselt, et ka ühekordne valemipõhine rahaeraldus KOVidele või osadele KOVidele on seotud mingi konkreetse vajaduse ehk konkreetselt piiritletud juhtumiga. Sellised toetused makstakse KOVidele välja RES § 50 alusel. Eelnõuga kavandatakse tunnistada kehtetuks RES § 50 lõige 2, mille sisu viiakse üle lõikesse 3 ministri määruse andmise volitusnormi. Kehtiv RES § 50 lõige 2 sätestab, mis sisunõuded peavad õigusaktiga olema määratud KOVi ja tema valitseva mõju all oleva üksuse investeeringu juhtumipõhiselt toetamisel. Kehtiva RES § 50 lõike punkte 3 ja 6 lõikesse 3 üle ei viida, sest osadel juhtudel ei ole poliitiliselt nt soovi KOVidelt juhtumipõhiste toetuste andmisel omafinantseeringut nõuda ja väljamakstud tegevustoetust tagasi küsida. Kui määruses siiski kavandatakse nõuda toetuse saamiseks omafinantseeringu katmist või toetuse tagasinõudmist, tuleb lähtuda käesoleva seaduse muudatusega lisanduvatest põhimõtetest. Seega ei nõuta kavandatava muudatusega ministri määruse kohustusliku osana enam vajadusel omafinantseeringu määra sätestamist. Eelnõuga kavandatakse täiendada RES § 50 lõikega 21, mis võimaldab kehtestada ministri määruse juhtumipõhise toetuse andmiseks tegevuskuludeks. Ministri määruses tuleb ette näha vähemalt toetuse andmise eesmärk ja toetuse jaotamise põhimõtted. Seda volitusnormi saab kasutada nii valemipõhise kui ka taotluspõhise tegevuskuludeks toetuse andmiseks. Kehtiva RES § 50 lõikes 2 ega 3 ei ole sätestatud volitusnormi ministri määruse kehtestamiseks, mis võimaldaks lisaks investeeringutoetusele anda toetust ka tegevuskulude katteks. Praegu on ministeeriumid pidanud selliseid toetusi andma ministri käskkirjadega, kui volitusnorm ei tulene muust seadusest. Osadel juhtudel on kasutatud volitusnormina § 531 lõiget 1. KOVide rahastamise läbipaistvuse ja KOVidele kaasa rääkimise võimaluse tagamiseks on otstarbekas toetusi anda ministri määruse alusel. Sättes on taotluslikult rõhutatud „võib kehtestada“, sest osadel juhtudel on mingid tegevustoetused ette ära otsustatud ja nende jaotamiseks ei ole võimalik määrust kehtestada. Sättel on puutumus RES § 531 lõikega 1. See volitusnorm on ette nähtud määruste andmiseks, mis eeldab taotluste esitamist, hindamist, programmi mõõdikuid ja nende täitmise seiret. Paragrahvi 531 tingimused ei pruugi alati KOVidele toetuse andmiseks sobida. Esiteks eeldab § 531 et, toetuse andmine tuleneb ministeeriumi mõnest valdkondliku programmi eesmärgist. Nt kriisi olukorras on vaja riigil anda KOVidele operatiivselt valemipõhiseid tegevustoetusi mõne probleemi kiireks lahendamiseks, mis ei pruugi olla seotud konkreetse programmi eesmärkidega. Mõnel juhul on vaja anda toetust valemipõhiselt või kombineerida valemipõhisust ja taotluste esitamist. Iga kord ei ole KOVide toetamisel mõistlik kasutamata 31 toetuse jääki tagasi nõuda, vaid kulutada see raha mõne täiendava objekti (nt hoone remont) korrastamiseks. Eelpool nimetatud näidete puhul ei sobi § 531 aluseks võtta. Seetõttu on KOVidele ja nende valitseva mõju all olevatele üksustele toetuse andmiseks mõistlik ette näha volitusnormid, mis võimaldaksid toetust võimalikult lihtsate reeglite alusel anda. Seega esimene valik on § 531 volitusnormid ja kui need mingil konkreetsel põhjusel ei sobi, saab võtta aluseks § 50 volitusnormid. Õigusakti jälgitavuse tagamiseks ei oleks mõistlik, et volitusnormid § 531 aga KOVide spetsiifilised erandite sätted on eraldi §-s 50. Eelnõu § 50 lõige 3 kattub osaliselt RES § 531 lõike 1 volitusnormiga, mille alt on antud KOVide investeeringute toetamiseks määrusi. Paljudel juhtudel on toetuse saajaks lisaks KOVidele muud isikud ning sellisel juhul ei ole muud volitusnormi. Kehtiva RES § 50 lõike 3 alusel on antud 4 määrust, mille kahe toime on lõppenud. Normitehnika põhimõtete kohaselt tuleb kasutuses olev volitusnorm säilitada, et vältida ebamõistlikku õigusloomelist töökoormust määruste muutmiseks. Võrreldes kehtiva § 50 lõikega 2 lisandub § 50 lõikesse 3 punkt 3, millega sätestatakse, et määruses tuleb kohustuslikuna ette näha toetuse jaotamise ja taotlemise põhimõtted. Kehtiva RES § 50 lõike 2 punkti 4 järgi tuleb küll toetuse andmise õigusaktis määrata taotluse hindamise põhimõtted ehk on viidatud toetuse andmisele taotluspõhiselt, kuid ei ole määruse kohustusliku osana sätestatud toetuse jaotamise ja taotlemise põhimõtete määramist. Lisatud punkt võimaldaks nt rakendada toetusmeedet, kus KOVidele on kehtestatud toetuse piirsumma, mille ta taotluse alusel sisustab konkreetsete investeeringu-objektidega. Võrreldes kehtiva § 50 lõikega 2 täpsustatakse § 50 lõike 3 punkti 4. Kui kavandatakse taotluste esitamist, tuleb määruses ette näha nende hindamise põhimõtted. Nt KOVidele COVID-19 investeeringutoetuste andmisel eraldati KOVidele toetuste piirsumma, mille piires esitasid KOVid konkreetsed objektid. Neid objekte ei hinnatud, sest KOVid omavahel ei konkureerinud, vaid KOVid said piirsumma piires ise otsustada, missuguste objektide jaoks toetusraha kasutada. Muudatus täpsustab sätte sõnastust. RES § 50 lõike 4 punktis 1 kavandatakse eelnõuga teha muudatused, mis käsitleb KOVile juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise tingimusi. Kehtiva seaduse järgi antakse KOVile juhtumipõhist investeeringutoetust tingimusel, et toetatava investeeringuga panustatakse KOV arengukava või maakondliku arengudokumendi investeeringuga seotud valdkondliku eesmärgi täitmisse. KOV arengukava on strateegiadokument, mis on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 37 lõikele 1 aluseks eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. KOV arengukavasse reeglina detailselt investeeringuprojekte ei kavandata, vaid üldjuhul sisalduvad need KOV eelarvestrateegias ja konkreetse aasta KOV eelarves, millal on need kavas ellu viia. KOV arengukava ei peaks olema nn ostunimekiri, kus kirjeldatakse kõik potentsiaalsed investeeringud ja KOV peab investeeringuprojektidele toetuse saamiseks pisimuudatuste pärast pidevalt arengukava muutma. Eelnõuga lisatakse täpsustus, et KOVidele ja nende valitseva mõju all olevatele üksustele juhtumipõhise investeeringutoetuse andmisel peab toetust saav investeering üldjuhul kaasa aitama KOV arengukava eesmärkide täitmisele. Selline täiendus on vajalik, sest erinevates kriisiolukordades ei ole võimalik eeldada, et KOV toetust saavad projektid on alati kooskõlas arengukava eesmärkidega, sest kriise ei ole võimalik ette näha ja arengukavas nende lahendamist eesmärgistada. Samas tavaolukorras tuleb iga investeeringute toetusmeetme puhul kaaluda, kas ja kuivõrd peab konkreetne toetust saav projekt olema seotud KOV arengukava eesmärkide täitmisega. 32 Eelnõuga jäetakse RES § 50 lg 4 punktist 1 välja sõnad: „või maakondliku arengudokumendi investeeringuga seotud“. Juhtumipõhist toetust taotleb KOV seotult oma arengukavas kajastatud tegevusvaldkondade arengusuundadega ja -vajadustega. Esmatähtis on, et investeeringuobjekt aitab kaasa kohaliku omavalitsuse üksuse arengueesmärkide täitmisele. Arvestades, et KOV arengukava peab KOKS § 37 lõike 41 järgi arvestama maakonna arengustrateegia suundumusi, st olema sellega kooskõlas, siis juhtumipõhise investeeringutoetuse saamiseks piisab viitest KOV arengukava tegevusvaldkonna eesmärgile. Eelnõuga kavandatakse tunnistada RES § 50 lõige 5 kehtetuks, kuna sama mõte lisatakse eelnõuga kavandatava RES § 50 lõike 4 punkti 3 täpsustusse. Kehtiva RES § 50 lõike 4 punkti 3 kohaselt antakse riigieelarvest KOVile juhtumipõhist investeeringutoetust tingimusel, et omafinantseeringusse panustamisel peab kohaliku omavalitsuse üksus suutma tagada omafinantseeringut seaduses määratud tingimustel. Kehtiva RES § 50 lõike 5 kohaselt on juhul, kui KOVilt või tema valitseva mõju all olevalt sõltuvalt üksuselt nõutakse investeeringu omafinantseeringu katmist, investeeringutoetuse andmise eelduseks seadusega kehtestatud finantsdistsipliini meetmete rakendamine. Eelnõuga jäetakse RES § 50 lõike 4 punktist 3 välja sõnad „seaduses määratud tingimustel“, mis on liiga umbmäärane ja asendatakse õigusselguse huvides täpsustusega „finantsdistsipliini meetmeid arvestades“. KOV finantsdistsipliini meetmed on sätestatud KOFS § 32 lõikes 1. Nendeks on kohustus pidada kinni seaduses sätestatud põhitegevuse tulemi lubatavast väärtusest ja netovõlakoormuse ülemmäärast. Lähtuvalt RES § 50 lõike 4 punkti 3 kavandatud sõnastuse täpsustusest puudub vajadus säilitada kehtiva RES § 50 lõige 5, mis tunnistatakse kehtetuks. Paragrahvi 51 muutmine Seaduse §-s 51 muudetakse lõigete 3 ja 4 sõnastusi. Lõike 3 volitusnorm ministri määruse andmiseks kirjutatakse üldisemaks, et ministri määrusega saaks ka toetusfondi määruses olevate riiklike ülesannete kulude hüvitiste puhul kehtestada metoodika hüvitise määrade suuruse arvutamiseks. Praeguse sõnastuse kohaselt saaks volitusnormi kasutada ainult juhtumipõhiselt riikliku ülesande kulud katmiseks ministeeriumi eelarves olevate rahade suhtes. Lõikes 4 täpsustatakse, et riiklike ülesannete kulude hüvitamise määrade suurus kehtestatakse iga-aastases riigieelarves. Kehtiva RES § 51 lõike 4 järgi määratakse iga-aastases riigieelarves riikliku ülesande kulude katmise ehk rahastamise ulatus. Paragrahvi 52 muutmine Paragrahviga 52 täpsustatakse, millisel juhul saab KOV järgmisel eelarveaastal kasutada toetusfondi ja juhtumipõhiste toetuste jääki. Jätkuvalt on jäägi kasutamine võimalik järgmisel eelarveaastal samal otstarbel. Tegemist on paragrahvi sõnastuse parandamisega. 2017. aastast koostatakse riigieelarve tekkepõhise arvestuspõhimõtte alusel ja riigieelarve on riigi tulude, kulude, investeerimis- ja finantseerimistehingute aastane plaan ning väljamakseid KOVidele tehakse selle plaani alusel, kuid plaani ei saa midagi tagasi laekuda. Seega laekuvad vahendid riigile. Paragrahvi 53 muutmine Paragrahvi 53 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks. Paragrahvi 53 lõike 7 kohaselt sõlmitakse riigieelarves ministeeriumi valitsemisala täiendava eraldisena ettenähtud vahendite kasutamiseks riigieelarve eraldise kasutamise leping riigiasutuse ning eraldist saava juriidilise isiku vahel, kui seaduses või selle alusel ei ole ette nähtud teisiti. Nimetatud säte on nii keeleliselt kui moraalselt vananenud, seetõttu tuleb see kehtetuks tunnistada. Eelnõu esimesel kooskõlastusringil RES § 53 lõike 7 kehtetuks tunnistamise sätet eelnõus polnud, kuid see lisati kooskõlastamisel saadud tagasiside põhjal. 33 Kehtetuks tunnistatav lõige lisati seadusesse riigieelarve seaduse eelnõuga (513 SE), mida menetleti Riigikogus aastatel 2013, 2014 ning oli mõeldud nn katuserahade (seaduses nimetatud „täiendav eraldis“) eraldamiseks. Nn katuserahade andmist kritiseeriti tugevalt nende läbipaistmatu jagamiskorra ja politiseerituse tõttu22 ning tänapäeval Riigikogus enam nn katuserahasid riigieelarvesse ei planeerita ning ka sõna “eraldis” enam ei kasutata. Kui riigieelarvest antakse vahendeid väljapoole riigisektorit (ministeeriumide valitsemisalad ja põhiseaduslikud institutsioonid), siis eelarvestamise ja finantsarvestuse tähenduses nimetatakse neid „toetusteks“. Eelnõuga täiendatakse ka riigieelarve seaduse alusel antavate riigisiseste toetuste regulatsiooni, vt selgitusi § 53¹ muutmise kohta. Paragrahvi 531 ja 55 muutmise ning seaduse täiendamine §-dega 53², 53³, 55¹ ja 552 Paragrahvide 53¹ ja 55 muutmise ja seaduse täiendamisel §-dega 53², 53³, 55¹ ja 552 on reguleeritud riigisiseste toetuste andmine. Riigisiseste toetuste definitsiooni ei ole seaduses antud. Paragrahv 53¹ pealkirjaga “Riigisiseste toetusprogrammide vahendite kasutamine” lisati RESi 2017. aastal (456 SE). Kuna sõna “programm” kasutatakse RESs ka strateegilise arengukava tähenduses - RES § 19 lõiked 1 ja 5 ning see tekitas arusaamatusi ja toetusi antakse toetuse andmise tingimuste määruse alusel, ilma et see moodustaks mingit ühtset toetuste programmi, on loobutud sõnast “programm”. Samas jäi alles mõte “riigisisestest” vahenditest toetuste andmine. Samamoodi ei ole antud definitsiooni terminile „välistoetus“. Riigisiseste toetuste ja välistoetuste eristamise eesmärk on eristada toetusi allika järgi. Ühel juhul antakse toetusi Eesti riigieelarve vahenditest, teisel juhul välisvahenditest (nt EL struktuurifondide vahendid, Šveitsi ning Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) sh. Norra vahendid). Kuna EL struktuurifondide vahendid ei ole Eesti riigieelarve vahendid, vaid välisvahendid, siis rõhutame veelkord üle, et RES-s sätestatud toetuste regulatsioon ei kohaldu EL struktuuritoetustele ega ka muudele välisvahenditest antavatele toetustele. Riigisisesed toetused jagunevad eelarvestamisel projektipõhiseks toetuseks, tegevustoetuseks ja sotsiaaltoetuseks. Tegemist ei ole uue jaotusega. Analoogne toetuste jaotus on ka finantsarvestuses. RESs sätestatud toetuste regulatsioon ei ole üldosaks eriseadustes sätestatud toetuste regulatsioonile. Sätted puudutavad vaid RESi alusel antavaid toetusi. Samas ka eriseaduste toetuse regulatsioonid peaksid olema koostatud lähtudes põhiseadusest ning kooskõlas riigieelarvet ja finantsarvestust puudutavate õigusaktide ja juhenditega. Kuna teatud toetuse saamiseks on taotlejal vaja täita tingimusi või oodatakse temalt mingit sooritust, siis tuleb toetuse andjal hinnata, kas tegemist on üldse toetusega, mida antakse või võib olla tegemist hoopis olukorraga, kus tuleks volitada isikule halduslepinguga haldusülesande täitmine halduskoostöö seaduse alusel või osta teenus võlaõigusliku lepingu alusel, nt töövõtt või käsund riigihanke kaudu (sellisel juhul tuleb kohaldamisele riigihangete seadus). Samuti tuleb toetuse andjal hinnata, kas toetuse andmisel puutuvad asjasse ka teised seadused, näiteks kui toetust antakse riigiabina, siis konkurentsiseadus jne. Paragrahvi 531 muutmine RES § 53¹ lõike 1 olulisem sisuline muudatus on see, et volitusnormi alusel on ministril võimalik anda projektipõhist toetust23 (finantsarvestuses: sihtfinantseerimine24). Tulenevalt rahandusministri 11. detsembri 2003. a määrusest nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja - aruandluse juhend“ jagunevad toetused sotsiaaltoetusteks, sihtfinantseerimiseks ja 22 vt ka https://www.heakodanik.ee/katuseraha/ 23 Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamat | Rahandusministeerium 24 Rahandusministri 11. detsembri 2003. a määrus nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ § 24 lõike 2 punkt 2 ja lõiked 2¹ - 5. 34 tegevustoetusteks. Sihtfinantseerimine jaotatakse omakorda tegevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimiseks. Põhivara sihtfinantseerimise põhitingimuseks on, et selle saaja peab ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivara (§ 24 lõiked 2 ja 4). Riigieelarve seaduses on projektipõhise toetuse andmist täpsustatud järgmises, lisatavas lõikes 1¹. Paragrahvi 53¹ lõikes 1 toodud volitusnormi täpsustamise tõttu ei saa selle volitusnormi alusel enam tegevustoetust eraldada. Tegevustoetuse andmise võimalused on reguleeritud järgnevas paragrahvis (§ 53²). Ka on oluliseks muudatuseks seaduse tasandil projektipõhise toetuse tagasinõudmise ja aruandluse küsimise võimaluse kehtestamine. Toetuse tervikuna või toetuse jäägi tagasiküsimist tuleb ette kahel juhul. Esimene olukord on see, kui vahendeid kulub vähem, kui projektis algselt kavandati. Sellisel juhul tuleb raha ülejääk andjale tagasi kanda 25. Selleks on oluline aruandlus. Riigikontroll on oma aruande „Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus“ punktis 64 välja toonud, et toetuste tõhusa, sihipärase ja vastutustundliku kasutamise tagamiseks on oluline, et toetuse andja tunneks huvi ka toetuse kasutamise vastu ja punktis 65 leitakse, et kui leping näeb raha ette konkreetseks sihtotstarbeliseks tegevuseks, kuid aruandlus lepingu täitmise kohta ei ole sisuline, ei täida aruandlus oma eesmärki ning kontroll toetuse kasutamise sihipärasuse üle on puudulik. Riigikontrolli aruande punktis 59 leiti, et kui algdokumendid viitavad projektipõhisele toetusele, eeldab see toetuse kasutamise sihipärasuse kontrolli ja toetuse jäägi tagasiküsimist. Teine olukord, kui toetusena välja makstud raha on vaja tagasi nõuda, on toetuse ebaõige kasutamine. On oluline, et riigi raha kasutatakse vastutustundlikult ja vastavalt sihtotstarbele ning valesti kasutatud raha nõutakse tagasi. Riigikohus on möönnud, et toetuste tagasinõudmine võib olla põhiseaduse § 113 kaitsealas26. Oma otsuses RKPJKo 28.06.2023, 5-23-2 p 64, leidis Riigikohus, et reegleid rikkunud toetuse saajal tekkiv kohustus saadud toetus osaliselt tagasi maksta on eripärane avalik-õiguslik kohustus, millele laienevad seda eripära arvestavad nõuded. Tegemist on alusetult saadud soodustuse tagastamisega. Toetuste andmise ja kasutamise üksikasjad on suures ulatuses määratud kindlaks seadusandja volitusnormide alusel antud määrustega, mistõttu on asjakohane, et ka toetuste tagasinõudmise üksikasjad reguleeritakse määruse tasandil. Finantskorrektsiooni kohaldamise eesmärk ei ole õigusrikkuja karistamine, vaid alusetult saadu tagasinõudmine. Siiski võib kahju hüvitamiseks või rikkumise heastamiseks ette nähtud kohustus olla PS § 113 kaitsealas. Seetõttu on oluline, et seadusandja näeks ette võimaluse toetuste tagasinõudmiseks, mitte et see jääks üksnes täitevvõimu otsuseks. Täiendavad toetuste tagasinõudmise alused kehtestatakse RES §-s 55¹. Siinjuures tuleb tähele panna, et kui toetust on antud riigiabina, toimub ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasinõudmine konkurentsiseaduse alusel, mitte RES alusel (eelnõuga lisatav § 55 lõige 2). Ministeeriumid on välja toonud, et projektipõhise toetuse andmise asemel eelistatakse tegevustoetuse andmist, kuna viimasel puudub aruandekohustus. Aruannete nõudmist ja esitamist peetakse liiga bürokraatlikuks. Kahtlemata põrkuvad siin vastastikused huvid – ühelt poolt isikute tegutsemisvabadus, õigus tegeleda ettevõtlusega, koonduda mittetulundusühingutesse ja liitudesse ning omandiõigus, kuid teiselt poolt kontrollivajadus riigi raha (see on avaliku raha) kasutamise üle ja vajadus see teatud juhtudel tagasi nõuda. Need kõik on põhiseaduslikku järku teemad. Projektipõhiste toetuse andmisel ei ole saajate ringi suhtes piiranguid. Toetuse andmise 25 Rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ § 24 lõike 2 punkt 2 26 RKPJKo 28.06.2023, 5-23-2, p 64. 35 määruse kehtestamisel otsustatakse ka, kellel on seda toetust õigus taotleda. Seetõttu analüüsitakse järgnevalt nii ettevõtjate kui mittetulundusühingute õigusi. PS § 48 sätestatakse ühinemisvabadus. See kaitseb ühinemist ja tegutsemist mittetulunduslikel eesmärkidel. Sellega erineb ühinemisvabadus PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadusest, mille kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegeleda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse. Tegemist on lihtsa seadusereservatsiooniga õigusega. Ettevõtlusvabadus annab isikule õiguse nõuda, et avalik võim ei sekkuks tema ettevõtlusena käsitatavasse tegevusse. Ettevõtlusvabadus ei kohusta riiki andma ettevõtjale vahendeid27. Samuti ei ole avalikul võimul kohustust rahastada mittetulundusühinguid võrdselt, sest mittetulundusühingud ei konkureeri omavahel. Rahastamise valiku võib teha ühingute eesmärkidest lähtudes, kuid rahastamise tingimused peavad olema objektiivsed ja mittediskrimineerivad ning rahastamine peab toimuma ausalt ja erapooletult28. Siinjuures tuleb tähelepanu pöörata riigieelarve olemusele, mille kohaselt riigieelarve on internne akt, sest seal sisalduvad käitumisjuhised on adresseeritud täidesaatvale võimule ning riigieelarve kirjetest ei teki haldusvälisele isikule õigusi ega kohustusi. Riigieelarve kulukirje ei anna õigust nõuda konkreetse summa väljamaksmist konkreetsele isikule29. Küll aga vahendite/toetuse jagamisel on seadusliku aluse nõue, sest toetuse andmine peab tagama võrdse kohtlemise ja mitte kellelegi eelise andmist (vastupidine oleks konkurentsi kahjustamine). Kui toetuse andmiseks nähakse vahendid ette riigieelarves, tuleb selle jagamise alused määratleda õigustloova aktiga30. Antud juhul on RES § 53¹ lõikes 1 ette nähtud volitus kehtestada määrusega aruandluse tingimused ja kord antud valdkonna eest vastutavale ministrile. Kohustus esitada aruandeid riivab ettevõtlusvabadust. Aruande kohustus on vajalik selleks, et kontrollida, kas toetust on kasutatud otstarbe kohaselt. See omakorda on vajalik sel põhjusel, et tegemist on avaliku rahaga, mida tuleb kasutada tulemuslikult – säästlikult, tõhusalt ja mõjusalt. Kontrollimatu raha jagamine ei täida seda eesmärki, milleks toetust antakse. Projektipõhise toetuse saamiseks on vaja esitada taotlus, sellega isik avaldab vabatahtlikult soovi toetust (mis on hüve) saada ning sellisel juhul ta peab arvestama ka sellega kaasnevate nõuetega, sh aruandluskohustusega. Alati on võimalus ka mitte toetust taotleda. Teine variant, mis oleks isikule vähem bürokraatlikum, aga rohkem sekkuv, oleks kohapeal valdusesse sisenemine ja kontrolli teostamine. Siin oleks tegemist PS § 32 (omandi puutumatus) ja füüsiliste isikute puhul § 33 (kodu puutumatus) riivega, mis on juba põhiõiguste ja -vabaduste rikkumine ja seda oleks keerulisem õigustada. Leiame, et see oleks ka ebaproportsionaalne ja ka riigile rohkem koormav, mistõttu seda varianti ei analüüsita. Seega toetuse kasutamise kontroll saab piirduda tegevustega, mis on hõlmatud volitusnormis, st aruandluse küsimine ja selle põhjal olukorra välja selgitamine vms. Seega on toetuse kasutamise kohta aruannete küsimine proportsionaalne abinõu isiku saadava hüvega. Eelnõus on sätestatud riigisisese toetuse tagasinõudmise alused. Kooskõlastamisel palus Riigikantselei analüüsida, kas toetuste tagasinõudmise kohane tasand on seaduse tasand. Riigikantselei hinnangul on selline lahendus liiga jäik. Rahandusministeerium on analüüsinud toetuse tagasinõudmise küsimust. Toetuste tagasinõudmine on PS § 113 kaitsealas. PS § 113 annab Riigikogule ulatusliku finantspädevuse ja nagu ülal viidatud, on Riigikohus leidnud, et 27 Kask, O. Ehrlich, S. A. Henberg, A. Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, Ü. Madise jt (toim) 5 vlj Juura 2020, § 31 komm 21. 28 Ehrlich, S. A, Kask, O. Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, Ü. Madise jt (toim) 5 vlj 2020, § 48 komm 12. 29 Lehis, L. Lind, K. Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, Ü. Madise jt (toim) 5 vlj Juura 2020, § 115 komm 3. 30 Kask, O. Ehrlich, S. A. Henberg, A. Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, Ü. Madise jt (toim) 5 vlj Juura 2020, § 31 komm 21. 36 toetuse saajal tekkiv kohustus saadud toetus osaliselt tagasi maksta on eripärane avalik-õiguslik kohustus, millele laienevad seda eripära arvestavad nõuded. Tegemist on alusetult saadud soodustuse tagastamisega. PS § 113 annab seadusereservatsiooni, seega ei ole võimalik toetuste tagasinõudmist reguleerida üksnes ministri määrusega (määrus küll võib ette antud osas täpsustada seadust). Hiljem on Riigikohus leidnud, et toetuse tagasinõudmine on oma olemuselt sanktsioon31. Ka sellest tulenevalt on oluline reguleerida toetuse tagasinõudmise alused seadusega. Lisaks on Õiguskantsler kirjas Rahandusministeeriumile juhtinud tähelepanu sellele, et toetuste menetluse küsimused, mis puudutavad selle tagasinõudmist, kuuluvad juba riivehalduse valdkonda, mistõttu võivad normi määratletuse tasemele esitatavad nõuded olla kõrgemad32. Arvestades eelnevat leiame, et toetuste tagasinõudmise võimalus ja alused peavad olema reguleeritud seaduses. Toetuse tagasinõudmise võimalus kaitseb avaliku raha läbipaistvat ja eesmärgipärast kasutust. Toetuse saaja vaates puudutab toetuse tagasinõudmine omandiõigust, täpsemalt isiku olemasoleva vara, mille ta on saanud läbi toetuse, kaitse (PS § 32). Siiski ei ole projektipõhise toetuse saaja vaba toetust selliselt kasutama nagu ta ise tahaks, vaid ta peab seda tegema kooskõlas toetuse saamise tingimustega. Riigikohus on rõhutanud, et PS §-s 32 sätestatud omandi puutumatuse ja vabalt valdamise, kasutamise ja käsutamise põhimõtted kehtivad üksnes õiguspärasel teel omandatud vara suhtes (RKPJKo 21.12.1994, III- 4/A-10/94). PS § 32 ei kaitse õigusrikkumise teel saadut (RKHKm 11.10.1996, 3-3-1-28-96, p 4). Toetuse tagasinõudmise alused on toodud eelnõuga lisatavas RES § 55¹ lõikes 1. Selliste rikkumiste korral on toetuse tagasinõudmine õigustatud. Toetuse tagasinõudmine sellises olukorras teenib ka võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui toetuse andja laseks toetuse saajal kasutada toetust teistel eesmärkidel, diskrimineeritaks sellega teisi toetuse saamisest huvitatud isikuid (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 20.20.2022 otsus nr 3-20-1116). Seega on toetuse tagasinõudmine toetuse saamise tingimuste rikkumisel proportsionaalne. Riivehaldusest puutumata toetuse andmise tingimused, eelkõige, mis puudutavad sooritushaldust, võib minister RES § 53¹ lõike 1 alusel vabalt kehtestada. Sealjuures tuleb tagada põhiseaduse §-st 12 tulenev võrdse kohtlemise põhimõte. Võrdse kohtlemise põhimõtet aitab aga kõige paremini tagada just üksikjuhtumi lahendamisele eelnevalt üldise regulatsiooni kehtestamine, milles nähakse ette soorituse õiguslikud alused ja menetlus. Vt ka Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 14 komm 2933. Volitusnormi on võrreldes kehtivaga täiendatud. Kehtiv: Eelnõu: Minister kehtestab määrusega tingimused ja Ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt korra ministeeriumi valitsemisala vahendite antava riigisisese projektipõhise toetuse arvelt riigisisese toetusprogrammi andmise, sealhulgas taotlusvooru elluviimiseks, toetusprogrammist vahendite korraldamise, toetuse kasutamise ja saamiseks ning saadud vahendite aruandluse ning toetusena antud vahendite kasutamiseks, kui nimetatud tingimused ja või selle jäägi tagasinõudmise tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist. korra, kui nimetatud tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Volitusnormi täiendamise eesmärgiks on katta ära kõik tegevused, mida toetuse andmiseks alates taotluse esitamisest kuni toetuse kasutamise kontrolli ja tagasi nõudmiseni on vaja teha. Kuigi volitusnormi detailsus on suurenenud, ei ole siiski toodud loetelu lõplik, näiteks on 31 RKPJKm 23.09.2024, 5-24-7 p 23. 32 Õiguskantsleri Kantselei 6.04.2022 kiri nr 6-8/220466/2201911 Rahandusministeeriumile. 33 Lust-Veder, L. Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, Ü. Madise jt (toim) 5 vlj. Juura 2020 , § 14 komm 29. 37 toetuse andmise juurde lisatud sh taotlusvooru korraldamine. See näitab, et toetuse andmise alla võib käia rohkem tegevusi, nt taotluste hindamine, toetuse saajate otsustamine, toetuse andmisest keeldumine vm, kuid neid ei ole otstarbekas üles loetleda, kuna need tegevused käivad toetuse andmise tingimuste ja korra alla. Samamoodi võib toetuse kasutamise alla kuuluda erinevaid tegevusi. Olulisena on volitusnormi lisatud tagasinõudmise võimalus, kuna kuigi toetuse tagasinõudmise alused on lisatud RESi, siis toetuste tagasinõudmise üksikasjad reguleeritakse määruse tasandil. Seda toetab ka lisatud § 551 lõige 2, mille kohaselt võib minister RES § 531 lõike 1 alusel kehtestatava määrusega kehtestada riigisisese projektipõhise toetuse tagasinõude määrad ning toetuse täpsustavad või muud tagasinõudmise alused. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 90 lõikele 1 võib määruse anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. Seega kokkuvõtteks, tuleb volitusnormi alusel antava määruse sisu loomisel lähtuda nii volitusnormi piiridest kui ka volitusnormi mõttest. Lõige on oma sisult volitusnorm, kuid selle sõnastus ei vasta volitusnormile omasele trafaretsele sõnastusele. Seetõttu on sõnastus viidud kooskõlla Normitehnika käsiraamatu soovitustega (vt § 11 komm 6). Näiteks on kehtiva seaduse volitus antud „ministrile“, kuid trafaretse volitusnormi kohaselt antakse see „valdkonna eest vastutavale ministrile“. Selliselt on ka muudetud volitusnormi sõnastuses. Siinjuures tähendab „valdkonna eest vastutav minister“ kõiki ministreid, kuna kõik ministrid võivad anda toetusi, mitte üksnes rahandusministrit, kes enamasti on RES volitusnormide kohaselt valdkonna eest vastutav minister. Ka ei ole volitusnormi asukoht tavapärane, asudes paragrahvi esimeses lõikes. Kuna nimetatud sätte alusel on antud hulgaliselt õigusakte – täpsemalt on 2025. a septembri alguse seisuga kehtivaid 158, ei ole mõeldav volitusnormi asukoha muutmine, sest sellisel juhul tuleks rakendusakti kehtetuks muutumise vältimiseks preambulis õigel ajal muuta kõigi määruste aluseks olevat volitusnormi. Seega on eelnõu kooskõlas ka HÕNTE § 37 lõikega 5, mille kohaselt volitusnormi asukoha muutmine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel. Antud juhul ei ole volitusnormi asukoha muutmine põhjendatud. Seaduse § 531 täiendatakse lõikega 11, mis näeb ette projektipõhiste toetuste andmise. Riigisisene projektipõhine toetus jaguneb kulude sihtfinantseerimiseks ja investeeringute sihtfinantseerimiseks ehk investeeringutoetusteks. Terminoloogia poolest erineb see rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruses nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ sätestatud sõnastusest, mille § 24 lõike 4 kohaselt jaguneb sihtfinantseerimine tegevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimiseks. Põhjuseks on eelarvestamises kasutatav erinev terminoloogia. Juba toetuse enda nimetus on erinev – finantsarvestuses „sihtfinantseerimine“, eelarves „projektipõhine toetus“. Finantsarvestuses on „tegevuskulude sihtfinantseerimine“, kuid kuna riigieelarves ei ole „tegevuskulusid“ (vt Eelarveklassifikaatori lisa 4 „Eelarve kontod“ ja RES § 26 lõige 5¹), siis on eelarve mõttes see jagunemine kuludeks. Kuigi nii finantsarvestuse kui riigieelarve kontekstis on kasutatud sõna „põhivara“, siis oleme kasutanud RES-s toodud terminit „investeeringud“, mis on RES § 26 lõike 4 punkti 3 kohaselt materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks ja renoveerimiseks planeeritud vahendid. Eelarveklassifikaator eraldi materiaalse põhivara soetust välja ei too – materiaalse ja immateriaalse põhivara soetused on mõlemad konto koodil 15. Projektipõhist tegevuskulude sihtfinantseerimist ei tohi segamini ajada tegevustoetusega, mida reguleerib lisatav RES-i § 532. Riigikontroll on oma aruande „Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus“ punktis 67 märkinud – selleks, et toetuste jagamine oleks läbipaistev, peab see toimuma vaba konkurentsi tingimustes, näiteks avatud taotlusvoorude kaudu. Toetuste jagamine muul viisil, näiteks otsustuskorras, saab 38 toimuda vaid erandkorras ja peab olema põhjendatud. Eelnõu kohaselt peab olema kõigil sihtrühma kuulujatel võrdne võimalus toetuse taotlemiseks. Seetõttu nähakse põhilise projektipõhise toetuse jagamisviisina ette avatud taotlusvoorude korraldamine. Vaid erandjuhtudel ja põhjendatult võib anda projektipõhist toetust otsustuskorras. Sellise toetuse andmise eelduseks on ministri poolt kehtestatud toetuse andmise põhimõtted lõikes 1 nimetatud määrusega. Olukord, kus on vajalik otsustuskorras projektipõhise investeerimistoetuse andmiseks (finantsarvestuse tähenduses: sihtfinantseerimine põhivara soetuseks) on näiteks riigi asutatud sihtasutusele antavad kas korralised või erakorralised (nt talle kuuluva hoone remont uputuse tõttu) investeeringutoetused. Üldiselt antakse riigi asutatud sihtasutustele tegevustoetust, mida võib kasutada omal äranägemisel ning mida võib samuti investeeringuteks kasutada, kui see on põhikirjalise tegevusega seotud investeering. Kuid reeglina sellesse baasi ei ole valitsemisalad arvestanud investeeringuteks vajalikke vahendeid. Kui projektipõhist toetust jaotatakse (finantsarvestuse tähenduses – sihtfinantseerimist tehakse) muu seaduse alusel, siis toimub toetuse andmine vastavalt sellele seadusele ja taotlusvooru välja kuulutamine ei ole samuti kohustuslik. Näiteks annab Haridus- ja Teadusministeerium kõrgharidusseaduse (KHaS) § 42 alusel sihttoetust kõrgkoolidele ja § 46 alusel erakõrgkoolidele, erakooli seaduse § 22 kohaselt võib erakool saada sihtotstarbelist toetust riigieelarvest. Kui riigisisest projektipõhist toetust antakse RES § 53¹ alusel, tuleb eelnõu käesoleva versiooni kohaselt alati korraldada üldjuhul avatud taotlusvoor. Toetuse saajate ringi ei ole määratletud, st et toetust võib anda nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele, samuti riigiasutustele. Eelnõu esimesele kooskõlastusringile saadetud versioonis olid riigiasutused projektipõhise toetuse võimalike saajate hulgast välistatud, kuid kooskõlastamisel saadud tagasisidest tulenevalt otsustati siiski jätkata senise praktikaga, mille kohaselt ka riigiasutused võivad toetuste taotlusvoorudes osaleda. Kindel grupp juriidilisi isikuid, kellele valitsemisalad toetusi annavad on ka strateegilised partnerid. Ministeeriumi valitsemisala strateegilise partnerina käsitatakse üldjuhul mittetulundusühingut või sihtasutust, kellega ministeerium teeb koostööd valitsemisala tulemusvaldkonna eesmärkide elluviimiseks, kuid kellele ei ole volitatud avaliku halduse ülesannete iseseisvat täitmist. Ka strateegilised partnerid tuleks valida avalikult. Eelnõu koostamise käigus kaaluti ka eriregulatsiooni kehtestamist strateegilistele partnerite valimiseks ja neile toetuste andmiseks, kuid leiti, et ei ole vaja regulatsiooni liialt killustada ja toetusi nendele saab anda ka olemasolevate volitusnormide alusel. Kuigi selliseid partnerlussuhteid ei ole alati seaduse tasandil reguleeritud, on valitsemisalad kehtestanud tingimused ja korra projektitoetusena partnerite toetamiseks. Näiteks on vastavad määrused kehtestanud Haridus- ja Teadusministeerium34 ja Sotsiaalministeerium35. Põhimõtted on Siseministeeriumil36. Seega on ka edaspidi võimalik strateegilisi partnereid toetada taotlusvooru kaudu andes projektipõhist toetust. Kooskõlastusringil avaldas Vabaühenduste Liit arvamust, et nad peaksid ka tegevustoetust 34 Haridus- ja teadusministri 10. veebruari 2025. a määrus nr 5 „Vabaühenduste toetamise tingimused ja kord“, vt ka Vabaühenduste toetamine | Haridus- ja Teadusministeerium 35 Sotsiaalkaitseministri ja terviseministri 22. oktoobri 2024. a määrus nr 42 „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine“, vt ka Strateegilise partnerluse rahaline toetamine | Sotsiaalministeerium 36 Siseministeeriumi kuulutas välja konkursi strateegilise partneri leidmiseks | Siseministeerium 39 saama, mis eelnõukohaselt on mõeldud ainult keskvalitsuse juriidilistele isikutele. Põhjendustena toodi välja pikaajaline ja püsiv koostöö ning organisatsiooni baasvõimekuse hoidmine. Leiame, et riigi vaates on oluline läbi mõelda ja korraldada strateegiliste partnerite rahastamine. Ei saa öelda, et see oleks praegu selge ja läbipaistev. Samuti ei ole kõik toetuse kasutamise viisid, mida seni on tehtud aktsepteeritavad – näiteks riigi antud raha edasi vahendamine teistele organisatsioonidele37. Kuigi sotsiaalsete partnerite rahastamine on toimunud erinevatel alustel, näiteks taotlusvoorude kaudu RES § 53¹ alusel või tegevustoetusena, on Sotsiaalministeerium näiteks 2025. aasta riigieelarvesse planeerinud toetusi strateegilistele partneritele RES § 53 lõike 7 alusel, mis on nn katuseraha jagamise säte ja mis ei ole kõige sobivam alus üleüldse kellelegi toetuse eraldamiseks. PS § 48 kehtestab ühinemisvabaduse, mis kaitseb ühtlasi arvamuste paljusust, mis on demokraatia alustalaks. Ühingute avalikest vahenditest rahastamine on üks võimalik meede, et ühingud saaks tegutseda kaitstult teiste isikute eest. Nagu juba ülal selgitatud – avalikul võimul ei ole kohustust rahastada mittetulundusühinguid võrdselt, sest mittetulundusühingud ei konkureeri omavahel. Rahastamise valiku võib teha ühingute eesmärkidest lähtudes, kuid rahastamise tingimused peavad olema objektiivsed ja mittediskrimineerivad ning rahastamine peab toimuma ausalt ja erapooletult38. Strateegilisi partnereid võibki toetada erinevalt. Vabaühenduste Liidu kooskõlastamisel esitatud kirjast nähtub, et toetuse andmine peaks vastama järgmistele kriteeriumidele: 1) eesmärk; 2) toetuse sihtotstarbelisus; 3) mõõdikud (teostavate tegevuste tulemusmäärad); 4) ajakava; 5) pikaajaline ja püsiv koostöö; 6) organisatsiooni kulude katmine baasvõimekuse hoidmise eesmärgi saavutamiseks; 7) avatud konkurss; 8) aruandlus. Kõigile nendele tingimustele vastab projektipõhine toetus, sh saab strateegiline partnerlus ja strateegiliste partnerite tegevuskulude rahastamine toimuda ka projektipõhiselt, tööjõu- ja majandamiskulude sihtfinantseerimisena. Samuti ei pea see olema tingimata üheaastane otsustus, sest riigiasutus saab vajadusel võtta kohustusi ka järgnevatele aastatele, kui kohustuste võtmise piirmäär (RES § 60 lõige 4) seda võimaldab. Kui toetuse eesmärk on poolte vahel kokku lepitud eesmärgi saavutamine ja partnerid viivad ellu valitsemisala strateegilisi eesmärke või programmides ette nähtud tegevusi, võib tegemist olla ka teenuse ostmisega võlaõigusliku lepingu alusel (riigihange →töövõtuleping või käsund), mitte vastava valdkonna toetamisega. 37 Kui Riigikogu loob seaduses valdkonna rahastamise võimaluse, siis ta piiritleb rahastuse saamise erinevate tingimuste ja korraga. Need on aga sisult PS 2. peatüki ehk õiguste ja vabaduste piirangud. Põhiõiguste ja -vabaduste piirangud on PS § 3 tähenduses olulised küsimused, mistõttu kehtestab Riigikogu need ise seaduses. Valitsusele või ministrile võib PS § 3 alusel anda üksnes volituse neid tingimusi täpsustada (Riigikohtu 24.12.2002 otsus nr 3-4-1-10-02, p 24). Lisaks on tegemist riigi raha kasutamisega, mille puhul on oluline, et taotlusvoorude rahastamistingimusi ei kehtestaks eraõiguslik juriidiline isik. 38 Ehrlich, S. A, Kask, O. Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, Ü. Madise jt (toim) 5 vlj 2020, § 48 komm 12. 40 Tegevustoetuse andmiseks avatud taotlusvoore ei korraldata. Tegevustoetus on mõeldud keskvalitsuse juriidiliste isikute rahastamiseks, kuigi praktikas on see muutunud laialdasemaks. Seetõttu on tegevustoetuse määratluses ka viidatud põhikirjalistele tegevustele. Siin ei ole kindlasti mõeldud kõiki Eesti Vabariigi juriidilisi isikuid ja nende põhikirjalist tegevust, mida peaks toetama39. Keskvalitsuse juriidilised isikud on riik ise loonud ja ta peab tagama ka nende tegutsemiseks vajaliku rahastuse. Keskvalitsuse juriidilised isikud on riigi kontrolli all, RES ja riigivara seadusega (RVS) on nendele kehtestatud erinõuded (nt RES § 10 – keskvalitsuse juriidilise isiku netovõlakoormuse reegel). Samuti on nõuded riigi asutatud või osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute põhikirjadele (RVS §-d 75 ja 79) jne. Selliseid nõudeid ei ole vabaühendustele. Samuti ei ole võimalik riigil vabaühenduste üle võimalik teostada järelevalvet nõukogude kaudu nagu see on keskvalitsuse juriidiliste isikute puhul. Toetustele tuleb tagada võrdne ligipääs ehk aus konkurents, ehk kui sektorisse lisandub uusi vajaliku kompetentsiga ühinguid või saavutab mõni varem kõrvale jäänud vajalikud kompetentsid, peab ka neil olema võimalus toetustele pretendeerida. Kuna aga riigieelarve raha on piiratud, peavad toetuse andmise tingimused tagama selle ligipääsu. Samuti, kui riigieelarve on pingeline, peab olema võimalik riigil kulude kokkuhoiuks toetuste mahtu korrigeerida või lepingutest mõistliku aja jooksul väljuda (nii nagu rendilepingudki peaksid olema katkestavad mõistliku perioodi ja kuluga). Seega ei saa erasektori ühingud eos eeldada, et nende rahastamine on püsiv ehk et ka tegevustoetuse formaat ei saa tagada nende põhitegevuse tähtajatut rahastamist. Riigieelarve raha kasutamisel peab olema ka tagatud raha säästlik, tõhus, mõjus, õiguspärane ja läbipaistev kasutamine (RES § 76) ning riigiasutuste finantskontrollisüsteem peab selle tagama. Andes ilma igasuguse kontrollita tegevustoetusi, ei pruugi finantskontrollisüsteem suuta tagada nende raha kasutamise põhimõtete järgimist. Kui toetuse puhul aruandlust ei küsita, järelevalvet ei teostata, jääb küsimus, kuidas toetuse andja veendub, et toetuse andmise eesmärke või avalikke eesmärke on täidetud ning raha on kasutatud säästlikult ja parimal võimalikul moel? Projektipõhine toetus tagab eelnõu kohaselt vähemalt kohustuse eesmärke seada ja aruandlust esitada. Aruandlus on esmane allikas, mis võimaldab kontrollida, kas raha on kasutatud eesmärgipäraselt. Nagu eelpool mainitud, siis keskvalitsuse juriidilised isikud on RVS, RES jm kaudu sellele kontrollile võimalik allutada ka ilma täiendava aruandluseta. Seetõttu ei ole põhjendatud tegevustoetuse võimaldamine vabaühendustele RES alusel. Silmas tuleb pidada aga seda, et kui eriseaduses on reguleeritud tegevustoetuse andmine, siis tuleb juhinduda sellest. Seega, kuigi RES alusel ei ole võimalik vabaühendustele tegevustoetust anda, ei ole nende rahastamine tegevustoetuste kaudu täielikult välistatud. Kui vabaühenduste rahastamine tuleneb samuti mõnest (valdkondlikust) seadusest (mis ei saa olla riigieelarve ega selle seletuskiri ega ka riigieelarve seadus), on võimalik ka nende rahastamine tegevustoetusena, kui toetus vastab sealjuures tegevustoetuse tunnustele. Üldjuhul tehakse toetuse andmisel selle kohta haldusakt. Kui projektipõhist toetust antakse muu seaduse alusel, siis võib olla seaduses reguleeritud, mis dokumendi alusel toetust välja antakse. Näiteks antakse KHaS alusel avalik-õiguslikele ülikoolidele toetust halduslepingu alusel 39 Vt ka Riigikontrolli aruanne „Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus“ punkt 83 - Riigikontroll arvates jääb ebaselgeks, millist eesmärki soovitakse riigieelarvelise tegevustoetuse eraldamisega saavutada, kui toetuse eraldamisel viidatakse ainult toetuse saaja põhikirjalistele ülesannetele. Põhikirjaliste ülesannete või arengudokumentidega on võimalik seostada kõiki toetusi, sest toetuse saaja (näiteks mittetulundusühing, äriühing, sihtasutus) võibki üldjuhul tegeleda ainult põhikirjas või asutamislepingus määratud tegevustega. Sellest tulenevalt on oluline suuremat tähelepanu pöörata tegevustoetuste planeerimisele, nende eraldamise eesmärkidele, sisule ja summa kujunemisele juhtudel, kui nende eraldamine ei tulene eriseadusest või halduslepingutest. 41 (KHaS § 43), kuid riigi rakenduskõrgkoolile määrab valdkonna eest vastutav minister sihttoetuse käskkirjaga (KHaS § 45) ja erakõrgkoolile toetuse eraldamiseks sõlmitakse leping (KHaS § 46). Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamatu kohaselt planeeritakse projektipõhised toetused tekkepõhiselt, see tähendab perioodi, millal planeeritakse teha sellest projektist kulutusi. Projektipõhiseks toetuseks on näiteks riigiasutuse poolt mittetulundusühingule konkreetseks otstarbeks antud toetus, mille eesmärgipärased kulud kuuluvad saaja poolt tõendamisele ja ülejääk kuulub tagastamisele. Eelnõuga muudetakse § 531 lõiget 2, mis võimaldab halduslepinguga volitada toetuse andmise tingimuste elluviimisega seotud haldusülesannet täitma riigi sihtasutuse või riigi osalusel asutatud sihtasutuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või tema asutatud sihtasutuse või mittetulundusühingu. Sellise ülesande täitmine saab olla eelkõige seotud projektipõhise toetusega, mida antakse taotlusvoorude kaudu konkreetse eesmärgi saavutamiseks teatud perioodi jooksul ning mille elluviimise kohta antakse aru. Seega on seoses projektipõhise toetuste andmise ja selle kasutamise kontrolliga ka rohkem tegevusi, kui tegevustoetuse andmisel, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja on põhjendatud, et toetuse andmist korraldamist võib edasi volitada. Edasi volitamisel kehtib halduskoostöö seaduse (HKTS) § 5 lõige 1, mille kohaselt haldusülesannet võib volitada täitma, kui see on majanduslikult põhjendatud, ei halvene täitmise kvaliteet ja see ei kahjusta avalikke huve ega nende isikute õigusi, kelle suhtes haldusülesannet täidetakse. Lõige ei puuduta toetuste andmisega seotud haldusülesannete edasi andmist riigisiseselt. Avaliku võimu kandjaks on riik tervikuna ning haldusorgan on HMS § 8 lõike 1 kohaselt seadusega või selle alusel antud määrusega avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus. Seega on võimalik ka määrusega volitada muud asutust kui ministeerium täitma toetuse andmisega seotud ülesandeid. Seevastu toetuse andmise tingimusi saab kehtestada üksnes minister, sest minister otsustab ministeeriumi eelarvevahendite kasutamise (VVS § 49 lõike 1 punkt 8). Eelnõuga täiendatakse seadust §-ga 532, milles sätestatakse tegevustoetuse andmine. Just tegevustoetuse andmine riigieelarvest on tekitanud rohkesti küsimusi, kuna seda antakse juriidilisele isikule ilma suuremaid nõudmisi esitamata ja selle kasutamise kohta aruandluse esitamine on juhuslik. Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamatus toodud mõiste kohaselt on tegevustoetus riigieelarveline eraldis juriidilisele isikule oma tegevuskulude katmiseks lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest. Sarnane definitsioon on rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ § 24 lõike 2 punktis 3. Sama määruse § 25 lõike 12 kohaselt võetakse tegevustoetuste maksmisel hinnanguliselt arvesse toetuse saaja võimet rahalised vahendid makse laekumise aastal ära kasutada. Igal aastal kantakse üle summad, mis on ette nähtud kulutada toetuse saaja poolt samal aastal. Ka Riigikontroll on oma aruandes „Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus“40 välja toonud, et „üle poole riigisisestest toetustest makstakse tegevustoetustena. Riigieelarve seaduses sellist toetuse liiki ette nähtud ei ole. […] Tegevustoetuste maksmisel esines ka olukordi, kus riigiasutused andsid toetust rohkem, kui toetuse saaja suutis ära kasutada. Et jagada toetusi (eelkõige tegevustoetusi, mis ei tulene eriseadustest) sihipäraselt ja senisest läbipaistvamalt, on vaja selgemaid reegleid.“ Lõike 1 kohaselt peab antav tegevustoetus olema kooskõlas ministeeriumi valitsemisala 40 19819_RKTR_6604_2-1.4_2348_001-3.pdf 42 strateegilise planeerimisega ja sellel peaks olema seos strateegiliste arengudokumentidega, kuna kogu riigieelarve loogika valitsemisalade lõikes tugineb tegevuspõhisele planeerimisele. Riigi poolt antavatel toetustel peab olema riiki teeniv eesmärk. Tegevustoetuste andmine peaks olema seejuures arusaadav ja läbipaistev. Selle andmine ei peaks olema ministri suvaotsus. Põhiseaduslikel institutsioonidel võib samuti olla vajadus anda tegevustoetust, näiteks on Vabariigi President algatanud mitme sihtasutuse loomise. Lõikes 2 on välja toodud tegevustoetuse olemus, st milleks ja kellele tegevustoetust antakse. Selleks on juriidilise isiku, kellele toetust antakse põhikirjalised ülesanded ja arengudokumentides määratud eesmärgid. Määratlus on kooskõlas rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ § 24 lõike 2 punktiga 3 ja Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamatus toodud mõiste selgitusega. Riigi asutatud sihtasutuste, mittetulundusühingute ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul toetab riik nende igapäevast toimimist ja eesmärkide ning ülesannete ellu viimist tegevustoetuse kaudu. Varem nimetati nendele riigieelarvest vahendite eraldamist „eraldisteks“, RES § 53 lõikes 7 on see termin säilinud siiani (sama ka Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 7 lõike 5 punktis 1), kuigi ka seal on tegemist toetustega. Lihtsustatult võib öelda, et kõiki vahendeid, mis lähevad riigieelarvest väljapoole riigisektorit käsitatakse toetustena. Eelkõige kuuluvad tegevustoetuse sihtrühma kohaliku omavalitsuse üksused ja keskvalitsuse juriidilised isikud. RES § 2 lõike 2 kohaselt jaguneb valitsussektor keskvalitsuse, kohaliku omavalitsuse ja sotsiaalkindlustusfondide allsektoriks. Keskvalitsuse allsektorisse kuuluvad muu hulgas kooskõlas sama lõike punktiga 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 kohaselt keskvalitsuse üksusena määratletud avalik-õiguslik juriidiline isik, riigi asutatud sihtasutus ja riigi osalusega äriühing (edaspidi keskvalitsuse juriidilised isikud). Ülalnimetatud isikud on n-ö riigi käepikendus. Kui allasutustele annab ministeerium vahendeid läbi oma eelarve, st tehakse alaeelarved, siis nö riigisektorist välja (avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, KOVdele, riigi osalusega või asutatud juriidilistele isikutele) antakse raha toetustena. Seega on riik ette näinud, et kõikide ühiskonna toimimiseks vajalike tegevuste elluviimiseks ei ole vaja ametiasutusi, vaid nendeks võivad olla ka juriidilised isikud, mille riik on asutanud kas avalik- või eraõiguslikuna ning millele ta on eesmärgid, ülesanded ja ootused seadnud. Koos eelnimetatuga peab ta tagama ka nende toimimise, sh ette nägema vajadusel nende finantseerimise. Osaliselt on otsesõnu sellistele isikutele tegevustoetuse andmine ette nähtud seaduste tasandil, näiteks antakse kõrgkoolidele tegevustoetust KHaS § 41 alusel. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute kohta käivad seadused näevad ette, et neid toetatakse riigieelarvest nende seadusest tulenevate ülesannete täitmisel, näiteks Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 7, Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 19 ja Rahvusooperi seaduse § 16. Viimati nimetatud seadustes ei ole nimetatud konkreetset toetuse liiki, kuid sisuliselt on tegemist tegevustoetusega. Juhul, kui seaduse regulatsiooni otseselt ei ole, näiteks riigi asutatud sihtasutuste puhul vms, siis vajadus nende tegevust toetada ikkagi on, sest omatulu nii palju ei teenita, et tegevus oleks jätkusuutlik. Samas ei ole põhjendatud panna näiteks riigi asutatud sihtasutusi konkureerima oma igapäevaseks toimimiseks vajalike vahendite (ehk tegevustoetuse) eest teiste eraõiguslike juriidiliste isikutega. Sellisel juhul peaks piisama, kui valitsemisala on välja töötanud tegevustoetuse andmise põhimõtted ja lähtub nendest. Seega oleks otstarbekas ja piisav, et samamoodi nagu minister loob omaniku ootused riigi asutatud sihtasutustele, kehtestaks ka nendele tegevustoetuse jagamise tingimused ja korra (volitusnorm lõikes 3). Sättes ei ole kajastatud tegevustoetuse andmist KOVile kuivõrd KOVidele toetuse andmine on kajastatud KOV toetuste sätetes (§ 50). Tegevustoetuse nagu ka mistahes muu toetuse andmisel peab aga silmas pidama seda, et toetuse andmisel tuleb eelnevalt hinnata toetuse andmise kooskõla ja võimalikkust riigihanke- ja 43 riigiabi õigusest lähtuvalt. Seega tuleb see enne toetuse andmise tingimuste või põhimõtete kehtestamist läbi analüüsida. Põhjendused, miks eelnõuga ei nähta ette strateegiliste partnerite toetamist tegevustoetusega on toodud RES § 53¹ lõike 1 selgituste juures. Lõikega 3 kehtestatakse volitusnorm, et valdkonna eest vastutav minister saaks kehtestada tegevustoetuse jaotamise põhimõtted ja korra, kui samas tegevusvaldkonnas tegutsevaid isikuid on rohkem kui üks ning nimetatud põhimõtted ja kord ei tulene muust õigusaktist. Kui rahastamise alused tulenevad seadusest, siis tuleb lähtuda tegevustoetuse andmisel seadusest. Volitusnormiga ei ole mõeldud, et kehtestada tuleb valitsemisala üleselt tegevustoetuse jaotamise põhimõtted, vaid ühes tegevusvaldkonnas tegutsevate, st võrreldavate isikute kohta. Kui vastavas valdkonnas tegutsevaid isikuid on üks, siis põhimõtteid ei ole vaja kehtestada. Iga isiku puhul tuleb tegevustoetuse määramisel arvesse võtta tema põhikirjalisi ülesandeid ja arengudokumentides määratud eesmärke. Samuti tuleb arvesse võtta asutaja ootused, mille täitmist asutaja hindab ja rahastamisel arvestab. Kuid horisontaalsel tasandil isikuid puudutavad tegevustoetuse andmise põhimõtted peaksid tagama läbipaistva toetuse jagamise samas valdkonnas tegutsevate isikute vahel. Siin on eelkõige mõeldud riigi asutatud või riigiosalusega sihtasutuste toetamist või juhul kui avalik-õiguslike juriidiliste isikute toetamise regulatsioon seaduse tasandil ei ole piisav, siis ka nende toetamist. Riik asutab ja osaleb eraõiguslikes juriidilistes isikutes riigivaraseaduse alusel. Sellistes ühingutes osaleb riik selle organite üldkoosoleku ja nõukogu kaudu. Seega on nende ühingute tegevus riigi kontrolli all ja ei ole põhjendatud neid rahastada taotlusvoorude kaudu. Kui toetuse jaotamise põhimõtted on kehtestatud, saab minister käskkirjaga konkreetse toetuse eraldada. Lõikega 4 tehakse erisus, et paragrahvis sätestatut ei kohaldata liikmemaksude maksmisele, mida põhiseaduslik institutsioon ja ministeeriumi valitsemisala maksab siseriiklikes ja rahvusvahelistes organisatsioonides osalemise eest. Tegevuspõhise eelarve käsiraamatus toodud tegevustoetuse näidete all on ka liikmemaksud. Kuigi ka organisatsioonides osalemine on seotud valitsemisala valdkonna või arengutega, ei ole liikmemaksude saajaks keskvalitsuse juriidiline isik, vaid organisatsioon, mille liige ollakse. Eelnõuga täiendatakse seadust §-ga 533 Rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja - aruandluse juhend“ § 24 lõike 2 punkti 1 kohaselt on üheks toetuste liigiks sotsiaaltoetused. Sotsiaaltoetuse andmisena käsitatakse riigieelarvest toetuse andmist füüsilistele isikutele, v.a. ettevõtluseks. Lõike 1 kohaselt võib anda riigisisest sotsiaaltoetust füüsilistele isikutele. Nagu teiste riigisiseste toetuste andmise korral, nii peab ka sotsiaaltoetuse andmine toimuma kooskõlas valdkonna arengudokumentiga, mis on tegevuspõhise eelarve alus. Säte ei hõlma neid sotsiaaltoetusi, mida antakse muu seaduse või õigusakti, näiteks sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse, perehüvitiste seaduse jne alusel. 44 Peamiselt antaksegi sotsiaaltoetusi seaduse alusel ning selleks on PS-st tulenevad põhjused. PS §-st 10 tuleneb sotsiaalriigi põhimõte41. Selle põhimõtte kohaselt peab avalik võim hoolitsema ühiskonna abivajavate liikmete eest ega kedagi hätta jätma. „Sotsiaalriik ja sotsiaalsete õiguste kaitse sisaldavad ideed abist ja hoolest neile, kes ei ole suutelised iseseisvalt end piisavas ulatuses kindlustama. Nende isikute inimväärikus oleks alandatud, kui jätta nad ilma abist, mida nad vajavad oma esmavajaduste rahuldamiseks.” (RKPJKo 21.01.2004, 3-4-1-7-03, p 14; vt ka RKPJKo 05.05.2014, 3-4-1-67-13, p-d 31 ja 49.)42 Avalikul võimul on ulatuslik kaalutlusruum toetusmeetmete loomisel.43 Riigikohus on sedastanud, et PS ei määra kindlaks sotsiaalabi suurust ega selle saamise tingimusi. „PS § 28 teise lõike teine lause, mille kohaselt sätestab abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra seadus, jätab seadusandja otsustada, mil määral riik puudust kannatavatele isikutele sotsiaalabi osutab. Seadusandjale ulatusliku otsustusõiguse andmine on tingitud asjaolust, et majandus- ja sotsiaalpoliitika ning eelarve kujundamine kuulub tema pädevusse. Maksukoormuse tõstmine ja ümberjagamine võib aga põhjustada sotsiaalsete põhiõiguste kollisiooni teiste põhiõigustega“44. Sotsiaaltoetuste kehtestamisel on oluline järgida ka PS § 12 lõikes 1 sõnastatud võrdsuspõhiõigust. Riigikohus on korduvalt märkinud, et PS § 12 lõike 1 esimest lauset tuleb tõlgendada ka õigusloome võrduse tähenduses. Õigusloome võrdsus nõuab üldjuhul, et seadused ka sisuliselt kohtleks kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid ühtemoodi.45 ESA p 4.83 kohaselt kohaselt on sotsiaaltoetused: Määratlus: sotsiaaltoetused on kollektiivselt organiseeritud skeemide kaudu või muul viisil valitsusüksuste ja KTKTIde poolt kodumajapidamistele tehtavad rahalised või mitterahalised siirded, mille eesmärk on vabastada nad teatud riskide või vajadustega seotud rahalisest koormusest; nad sisaldavad valitsemissektori selliseid makseid tootjatele, mis annavad kodumajapidamistele individuaalselt kasu ja mida tehakse sotsiaalsete riskide või vajaduste kontekstis. Sotsiaaltoetuste maksmiseks alust andvate riskide või vajaduste loetelu on järgmine (ESA p 4.84): a) haigus; b) invaliidsus, puue; c) tööõnnetus või kutsehaigus; d) vanadus; e) toitja ülalpidamisel olnud isikud; f) rasedus ja sünnitus; g) perekond; h) tööhõive soodustamine; i) töötus; j) elamumajandus; k) haridus; l) üldine abivajadus. 41 PS § 10. Käesolevas peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused ei välista muid õigusi, vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele. 42 Kalmo, H. Kask, O. PS § 10 kommentaarid, p 21 – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, viies, parandatud ja täiendatud väljaanne. Justiitsministeerium: 2020. https://pohiseadus.ee/sisu/3490 43 ibid p 26 44 RKPJKo 21.01.2004, 3-4-1-7-03, p 15 45 Ibid p 17 45 ESA-s loetletud sotsiaaltoetusi RES alusel antud määrusega anda ei või, kuna need on seotud sotsiaalse kaitsega ja kuuluvad PS-st tulenevalt seadusandja pädevusse. Sellepärast on eelnõus täpsustatud, et RES alusel võib sotsiaaltoetusena anda üksnes preemiat ja stipendiumi. Finantsarvestuses kuuluvad ka stipendiumid ja preemiad sotsiaaltoetuste alla. Need on olulised valdkonna edendamisel tunnustamaks nii teenekaid tegijaid kui alles oma ametiteed alustavaid noori, kuigi nad ei ole otseselt seotud abivajavate inimese toetamisega. Kuigi sellistel preemiatel ja stipendiumidel on nõrgem seos sotsiaalse kaitsega, on ka nende puhul oluline, et nende välja andmine oleks kooskõlas seadustega, võrdselt võimalik ja avalik. Näeme, et see on valdkond, mis vajab rohkem tähelepanu ka riigieelarve vaates. Lõikes 2 on täpsustatud, mida käsitatakse stipendiumina. Asutused annavad erinevaid stipendiume, näiteks annab Riigikogu Kantselei õppetoetust teadustööde eest kahele parlamendiuuringute stipendiaadile vastavalt „August Rei parlamendiuuringu stipendiumi statuudile“, Riigikantselei annab välja konkursi korras stipendiumi „Eesti riigijuhid 1918– 1940/1944“, Justiits- ja digiministeeriumil (JDM) on stipendiumikonkurss praktika läbimiseks advokatuuris, kohtus ja prokuratuuris kriminaalõiguse valdkonnas. Et oleks üheselt selge, mida mõeldakse stipendiumi all, on eelnõus tehtud viide tulumaksuseaduse § 19 lõikele 7. Selle kohaselt on stipendium tulevikku suunatud toetus, mida makstakse teadmiste või oskuste omandamise, võimete arendamise ning loomingulise või teadusliku tegevuse soodustamiseks. Stipendiumina ei käsitata väljamakset, millega tunnustatakse või tasustatakse mingit tegevust või mille tegemisega väljamakse tegija omandab õigused teosele. Preemia mõistet ei ole eelnõus avatud, kuna seda kasutatakse samas tähenduses kui tavakeeles. Eelnõuga on tehtud täpsustus, et preemiana ei käsitata avaliku teenistuse seaduse § 61 lõikes 1 nimetatud muutuvpalka. See tähendab, et minister ei või asutuse siseselt anda RES § 53³ alusel preemiat. Lõikega 3 antakse volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile riigisisese sotsiaaltoetuse andmise tingimuste ja korra kehtestamiseks. Lõige 4 võimaldab ka põhiseaduslikel institutsioonidel riigisisest sotsiaaltoetust anda, kuid ta peab kehtestame selle andmise põhimõtted ja avaldama oma veebilehel. Lõigete 3 ja 4 alusel antud määrus ja põhimõtted peaks puudutama konkreetset sotsiaaltoetuse liiki, mida soovitakse anda, st olema konkreetse stipendiumi või preemia kohta. Ka selliste toetuste andmine peab olema läbipaistev. Näiteks kui ministeeriumi valitsemisala või põhiseaduslik institutsioon soovib välja anda mingit stipendiumi, siis see peaks toimuma avalikult ja stipendiumi saamise tingimused peavad olema sihtrühmale teada. Paragrahvi 55 muutmine ja seaduse täiendamine §-ga 551 Eelnõuga muudetakse RES § 55, milles on sätestatud toetuse ja välisvahendite kaasrahastamise vahendite kasutamine. RES § 55 lõiget 1 täiendatakse selliselt, et lisaks välistoetuse kaasrahastamise otstarbekohase kasutamise tagamisele peab toetuse andja tagama ka riigisisese projektipõhise toetuse ja tegevustoetuse otstarbekohase ja tingimustele vastava kasutamise. „Tingimustel“ tähendab, et toetuse andja peab tagama, et lisaks sellele, et toetuse saaja kasutab toetuse vahendeid määratud otstarbel, peab ta seda tegema ka toetuse andja määratud tingimustel, kui sellised tingimused on seatud. Kui toetuse andmisel on kehtestatud, mil viisil/tingimustel eesmärk tuleb saavutada, tuleb neid tingimusi ka täita – ei piisa üksnes lõpptulemusest. Riigisisestest toetustest puudutab see projektipõhiseid toetusi, kuna seda antakse konkreetseks 46 eesmärgiks koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks ja määratakse ka ajakava ning kasutamata jäänud jääk tagastatakse. Riigikontroll on oma aruande „Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus“ punktides 59, 64 ja 65 viidanud, et projektipõhise toetuse puhul tuleb toetuse andjal toetuse kasutamiste sihipäraselt kontrollida ja toetuse jääk tagasi küsida. Tegevustoetuse puhul selliseid nõudeid ja eesmärke ei seata, kuid ka tegevustoetust tuleb kasutada nõuete kohaselt. Näiteks EL riigiabi reeglite kohaselt tuleb tagasi nõuda igasugune toetus (riigiabi), mis on antud riigiabi reeglite vastaselt või mida on väärkasutatud. Lõikes 2 sätestatakse erisus toetuste tagasinõudmisele, mida on antud riigiabina. Ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi nõutakse tagasi konkurentsiseaduse § 42 alusel ja korras, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti, kohaldamata RES sätestatut. Ebaseaduslikuks riigiabiks loetakse nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (kodifitseeritud tekst) (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9–29), artikli 1 punktis f nimetatud abi ja riigiabi väärkasutamiseks loetakse nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589 artikli 1 punktis g sätestatut (konkurentsiseaduse § 42 lõiked 1 ja 2). Sätte mõtteks on välistada ebaseaduslikuks või väärkasutatud riigiabiks osutunud toetuse tagasi nõudmine nii RES kui konkurentsiseaduse või Euroopa Liidu õiguse alusel topelt. Lõige 3 kohustab toetuse saajat jääki tagasi kandma ja kui ta seda ei tee, siis on õigus toetuse andjal seda nõuda. Finantsarvestuses võib toetuse tagasinõudmise olukord tekkida, kui on antud ettemakse. Antud juhul ei nõuta jääki tagasi põhjusel, et toetuse saaja oleks midagi valesti teinud. See nõutakse tagasi seetõttu, et toetuse saamise eesmärk on täidetud ja vahendeid on üle jäänud. Juhul kui toetuse andja on katnud tegelikke kulutusi, siis kasutamata ja üle jäävat jääki välja ei makstagi ning seetõttu seda tagasi nõuda pole vaja. Lisaks lõikes 3 nimetatud jäägi tagastamisele, sätestatakse RES lisatavas §-s 551 lõikes 1, et toetuse andja võib toetuse andmise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada ning lähtuvalt rikkumise raskusest toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõudma ka ebaõigelt saadud või kasutatud toetuse. Sellisteks juhtumiteks on, et taotleja: 1) on taotlemisel või toetuse kasutamisel teadlikult esitanud valeandmed, on toetuse saamise või kasutamisega seotud tingimused täitnud näiliselt, toetuse kasutamise korral on esinenud kelmus, pettus, korruptsioon või huvide konflikt või ilmneb asjaolu, mille korral toetuse taotlust ei oleks rahuldatud; 2) ei ole täitnud toetuse väljamaksmise aluseks olevaid nõudeid; 3) ei ole täitnud osaliselt või täielikult toetuse saamisega seotud kohustust või on toetuse kasutamisel esinenud pettus, korruptsioon või huvide konflikt; 4) suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus. Riigikohus on sedastanud, et toetuste tagasinõudmine võib olla põhiseaduse § 113 kaitsealas46. Oma otsuses RKPJKo 28.06.2023, 5-23-2 p 64, leidis Riigikohus, et reegleid rikkunud toetuse saajal tekkiv kohustus saadud toetus osaliselt tagasi maksta on eripärane avalik-õiguslik kohustus, millele laienevad seda eripära arvestavad nõuded. Tegemist on alusetult saadud soodustuse tagastamisega. Seetõttu tuleb toetuse tagasinõudmise alused sätestada seadusega. Igal toetusel, mida riik jagab, on oma eesmärk, mida sellega soovitakse saavutada. Samuti on riik otsustanud isikuteringi, keda toetada. Toetus antakse toetuse saajale teatud otstarbel ja tingimustel. Kui toetuse saaja ei kasuta toetust sellisel eesmärgil või ta tegelikult ei kuulu vastavasse isikute ringi, ei jää riigil võimalust toetada neid isikuid, kes lähevad toetuse eesmärgi alla ning võtab see piiratud ressursside tingimustes võimaluse teistel toetust saada. Sellega on riik saanud kahju. Toetuse taotlemine valeandmete alusel, põhjendusega, kuna muidu ju ei oleks 46 RKPJKo 28.06.2023, 5-23-2, p 64. 47 antud, näitab isiku pahatahtlikkust. Eeldada tuleks pigem, et isikud toimivad oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel heas usus. Selle põhimõtte alla kuulub ka see, et õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Toetus nõutakse ka tagasi, kui isiku suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus. Ilmselgelt sellisel juhul ei saa enam toetust eesmärgipäraselt kasutada. Projektipõhise toetuse saajat ei ole seaduses piiritletud, seega võivad toetust saada olenevalt sellest, kuidas toetuse saamise tingimuste määruses on ette nähtud, nii füüsilised isikud kui juriidilised isikud, aga ka riigiasutused. Riigiasutustelt saab toetuse tagasimaksmist küll nõuda, kuid näiteks kohtus seda nõuda ei saa, sest tegemist on sellisel juhul vaidlusega ühe isiku (riik kui avalik-õiguslik juriidiline isik) sees. Seega tuleb riigiasutuselt toetuse tagasinõudmisel leida haldusesisene lahendus. Paragrahvi 551 lõike 2 kohaselt võib minister RES § 531 lõikes 1 nimetatud määrusega kehtestada toetuse tagasinõude määrad ja täiendavad toetuse tagasinõudmise alused lähtuvalt vastava riigisisese projektipõhise toetuse eesmärgist. Universaalselt kõikide projektipõhiste toetuste jaoks ühtsete protsentuaalsete tagasinõude määrade ja tagasinõudmise aluste kehtestamine on problemaatiline, seega antakse ministrile võimalus kehtestada nii tagasinõude määrad kui ka lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule täiendavad või täpsustavad alused, millal toetus tagasi nõutakse. Kuigi toetuse tagasinõudmise alused tuleb kehtestada seadusega, on Riigikohus oma otsuses RKPJKo 28.06.2023, 5-23-2 p 64 leidnud, et toetuste tagasinõudmise üksikasjad võib reguleerida määruse tasandil. Finantskorrektsiooni kohaldamise eesmärk ei ole õigusrikkuja karistamine, vaid alusetult saadu tagasinõudmine. Paragrahvi 551 lõikes 3, sätestatakse alused, millal võib toetuse tagasinõudmisest loobuda. Punkti 1 kohaselt võib toetuse tagasinõudmisest loobuda, kui abi ei ole võimalik nõuetekohaselt kasutada vääramatu jõu või toetuse saaja tahtest sõltumatu muu asjaolu tõttu. Alati ei sõltu toetuse otstarbekohane ja tingimustele vastav kasutamine isikust endast. Sellisteks olukordadeks on näiteks vääramatu jõud või muud toetuse saajast sõltumatud ajaolud, mis võivad olla äärmuslikud. Projektipõhise toetuse andja peab sellisel juhul kaaluma, kas on mõistlik toetust tagasi nõuda või loobuda sellest. Näiteks võib tuua COVID-19 kriisi, mil tegevuste nõuetekohane tegemine võis ohtu sattuda kehtestatud piirangute tõttu. Punkti 2 kohaselt ei pea toetust tagasi nõudma, kui toetuse saaja on avastanud ja teavitanud toetuse andjat esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud kulu, mida toetusest ei hüvitata, ning on tagastanud toetuse või selle osa toetuse andmise tingimustes sätestatud viisil. Kui toetus on tagastatud vabatahtlikult, siis ole mõttekas alustada veel tagasinõudmise menetlusega. Punkti 3 kohaselt ei pea projektipõhist toetust tagasi nõudma, kui tagasinõudmisele kuuluv toetuse summa on 1000 eurot või sellest väiksem, välja arvatud juhul, kui tegemist on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud asjaoludega. Erinevates seadustes on erinevad piirsummad, millest väiksema toetuse puhul seda tagasi ei nõuta. See peaks olema selline summa, millest allapoole läheb toetuse tagasinõudmine kulukamaks kui toetuse tagasi saamine. Võrdluseks on metsaseaduse § 10 lõikes 9³ sätestatud, et toetusena saadud raha jäetakse tagasi nõudmata, kui tagasinõutav summa on alla 100 euro. Lõikes 4 sätestatakse toetuse tagasinõude esitamise tähtaeg. Selleks on neli aastat alatest projekti viimase väljamakse tegemise päevast arvates. Kui selline otsus on tehtud, on toetuse saajal aega otsuse saamisest 60 päeva, et toetus tagasi maksta. Kui ta seda ei tee ja tähtaega ei ole pikendatud, siis lisanduvad tagasinõutavale summale viivised ja intressid (ajatamise korral). 48 Lõiked 5 ja 6. Kuna viiviste ja intresside nõudmine on seotud riivehaldusega, tuleb selline võimalus sätestada seadusega. Õiguskantsler on välja toonud, et viivisnõuded on rahaline kohustus, mis on põhiseaduse § 113 kaitsealas47. Riigikohus on leidnud, et kuigi põhiseaduse § 113 ei nimeta intressi ega viivist, siis selle sätte kaitseala on aga tegelikult laiem ning ei hõlma mitte ainuüksi seal otsesõnu loetletud rahalisi kohustusi, vaid kõiki avalik-õiguslikke rahalisi kohustusi. Põhiseaduse § 113 eesmärgiks on saavutada olukord, kus kõik avalik-õiguslikud rahalised kohustused kehtestaks üksnes Riigikogu seadusega (RKPJKo 5.11.2002, 3-4-1-8-02 p 11). Lõikega 5 kehtestatakse viivis – kui toetuse tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta või toetust ei ole tasaarvestatud, peab toetuse saaja maksma viivist 0,06 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Võrrelda saab siin AÕKS § 182¹ lõikega 4, mille kohaselt kui toetuse saaja ei ole tagastanud toetuse summat tähtajaks, on ta kohustatud maksma tähtpäevaks tasumata summalt viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Sama määr on kasutusel ka struktuurivahendite puhul. Toetuse tagasimaksmisega viivitamise eest makstava viivise suurus peab olema piisavalt mõjus, et tagasimaksetega viivitusi vähendada või ära hoida. Käesolevas eelnõus on valitud viivise suuruseks 0,06 protsenti päevas, mis on sama ka maksukorralduse seaduses sätestatud maksukohustuslase poolt makstava intressi, kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, ning maksukohustuslasele makstava intressi, kui maksukohustuslane on tasunud või temalt on sisse nõutud või tema tagastusnõudega on tasaarvestatud suurem summa, kui oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele, määr. Lõike 6 kohaselt maksab projektipõhise toetuse tagasimaksmise ajatamise korral toetuse saaja intressi. Intressimäär tagastatava toetuse summa jäägilt on kuue kuu euribor pluss kolm protsenti aastas. Intressi maksmise kohustus tuleneb asjaolust, et sisuliselt jääb toetuse saaja tagasimakse kohustuse kohesel täitmata jätmisel riigile võlgu ning riigieelarve seaduse kohaselt ei saa riik tasuta laenu anda. Intressimäär on toetuste puhul võrreldav struktuurivahendite toetuse tagasimakse ajatamise intressimääraga. Lõike 7 kohaselt ei nõuta viivist ja intressi riigiasutuselt. Esiteks, nagu ka juba lõike 1 selgituse juures mainitud, ei saa riigiasutused omavahel kohtusse minna, kuna tegemist ei ole iseseisvate juriidiliste isikutega TsÜS mõttes. Teiseks, ka intresside ja viiviste maksmine tuleks samuti riigieelarvest. Lõike 8 kohaselt on projektipõhise toetuse tagasinõudmise otsus täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Vastav täiendus on vajalik, kuivõrd toetuse tagasinõudmise otsus on haldusakt, mida ei ole võimalik kohtutäiturile sundtäitmisele suunata, kui seaduses ei ole reguleeritud, et tagasinõudmise otsus on täitedokument täitemenetluse seadustiku tähenduses. Seadust täiendatakse §-ga 552, milles sätestatakse toetuse andmisega seonduvalt isikuandmete töötlemine. Toetuse andmisega seonduvalt kogutakse ja töödeldakse isikuandmeid ainult kindlatel, selgelt määratletud ja õiguspärastel eesmärkidel. See on oluline ka PS § 26 kontekstis, kuna piirab riigi sekkumist eraellu ainult nendeks juhtudeks, mis on seaduses sätestatud ja vajalikud avaliku 47 Õiguskantsleri Kantselei 6.04.2022 kiri nr 6-8/220466/2201911 Rahandusministeeriumile. 49 huvi (antud juhul toetuste andmine) kaitseks. Lõige 1 loetleb konkreetsed andmekategooriad, mida toetuste taotluse menetlemisel töödelda tohib. See on kooskõlas IKÜM-i andmete minimeerimise põhimõttega, kuna täpsustatakse, milliseid andmeid on toetuse andjal konkreetsel eesmärgil lubatud töödelda. Nendeks on: 1) toetuse taotleja üldandmed ja arvelduskonto. Füüsiliste isikute puhul tähendavad üldandmed isikukoodi, nime, elukohta ja kontaktandmeid. Lisaks on toetuse maksmiseks vajalik isiku pangakonto number; 2) füüsilisest isikust toetuse taotleja tervise, etnilise päritolu, hariduse ja töökogemuse andmed, kui sellised andmed on toetuse andmise tingimuste kohaselt vajalikud toetuse saamise õiguse tuvastamiseks. Eriliigilised isikuandmed (IKÜM artikli 9 järgi) nõuavad kõrgendatud kaitset ning nende kogumine on lubatud vaid siis, kui toetuse andmise tingimuste kohaselt nähakse ette vastavale sihtrühmale toetuste andmine. Siin on eriti oluline järgida PS § 26 proportsionaalsuse põhimõtet – andmete töötlemine peab olema rangelt piiratud sellega, mis on tegelikult vajalik. Andmekaitsealane mõjuanalüüs, sh riskide hindamine ja nende maandamise kava, tuleb koostada konkreetse toetuse andmise tingimuste väljatöötamisel. Lõikes 2 sätestatakse andmete säilitamise tähtaeg, milleks on viis aastat alates taotluse rahuldamata jätmise otsuse või toetuse saajale lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist, välja arvatud riigiabi andmise puhul. Kohtumenetluse ajaks säilitamise tähtaeg peatub. See säte on kooskõlas IKÜMis isikuandmete säilitamise piiramise põhimõttega. Andmeid tohib säilitada ainult nii kaua, kui see on vajalik eesmärgi (toetuste haldamine, kontrollimine, auditeerimine) saavutamiseks. Viieaastane periood on mõistlik ja piisav toetuste haldamisega seotud vajaduste katmiseks, arvestades kontrolli ja võimalike tagasinõuete perioode. Riigiabi reeglitest tulenevad pikemad tähtajad on samuti õigustatud õiguslikust kohustusest lähtuvalt. Paragrahvi 56 muutmine ja täiendamine Paragrahvi 56 lõike 1 sõnastust muudetakse selliselt, et jääks kehtima selle algne mõte ja riigieelarve liigenduse (jaotuse) muutmisel ei pea edaspidi muutma lõike sõnastust. Seega paragrahvi lõikes 1 esitatakse ka edaspidi põhimõte, mille kohaselt on riigieelarvega kindlaks määratud vahendite jaotust võimalik muuta vaid riigieelarve muutmisega või lisaeelarvega. Paragrahvi järgnevates lõigetes esitatakse sellest põhimõttest erandid. Paragrahvi 56 lõiget 22 ja 23 muudetakse, et kehtima jääks praegune riigieelarve kasutamise paindlikkus. See tähendab, et endiselt kehtiks ministril õigus muuta riigieelarvega kindlaks määratud programmi tegevuse piirmääraga vahendite detailsemat majandusliku sisu liigendust nii, et kehtiks ka riigieelarve tekstiparagrahvis sätestatud programmi tegevuse paindlikkuse tingimused 5 mln euro ulatuses. Detailsem majandusliku sisu liigendus tähendab § 26 lõike 51 muudatuse kohaselt: tööjõu- ja majandamiskulusid, sotsiaaltoetusi, muid toetusi ja muid kulusid. Samuti jääb ministrile õigus muuta ka valitsemisala riigiasutuse või nende gruppide eelarveid. Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 alusel kinnitab minister muude talle pandud ülesannete hulgas ka riigiasutuste eelarved. Põhiseaduslikul institutsioonil jääb samuti õigus muuta riigieelarvega kindlaks määratud piirmääraga kulude täiendavat detailsemat majandusliku sisu liigendust nende kogumahtu ületamata. Riigieelarve kujuneb läbi prognooside ning peab seetõttu olema ka piisavalt paindlik, et täidesaatval võimul oleks võimalik eelarvet tegelikult täita (PS kommenteeritud väljaanne, § 115 komm 1348). Paindlikkus antakse üldjuhul läbi eelarve muutmise volitusnormi. Mida 48 Eesti Vabariigi põhiseadus kommenteeritud väljaanne 50 detailsem on riigieelarve (mida väiksemad summad asuvad riigieelarve ridadel), seda suurem on vajadus eelarve korrigeerimise järele aasta jooksul. Seetõttu peaks jätkuvalt olema võimalik riigieelarvet muuta ka seadusandja menetluseta. 2025. aasta eelarve andmete näitel esitatakse riigieelarves ligi 140 rida kulude kohta, mis on väiksemad kui 100 000 eurot. Vältimaks aga esialgse eelarve usaldusväärsuse kahjustamist, peab täidesaatva võimu poolt tehtavate riigieelarve muudatuste tegemise luba olema selgelt määratletud. Ka rahvusvaheliste finantsjuhtimise kvaliteedikriteeriumide PEFA49 järgi antakse kõrgeim hinne siis, kui aastasisese eelarve korrigeerimise kohta on olemas selged reeglid, mis seavad muudatuste ulatusele ja olemusele piirangud ning neid järgitakse igal juhul. Sellele tuginedes peavad reeglid olema riigieelarve baasseaduses või aastases riigieelarves. Paragrahvi 56 täiendatakse lõikega 24, mille kohaselt tekib ministeeriumil ja põhiseaduslikul institutsioonil kohustus teavitada Riigikogu rahanduskomisjoni lõigete 22 ja 23 alusel tehtud muudatustest koos selgituste ja põhjendustega. Eelnõu esimeses versioonis nähti ette ministri käskkirjade (koos selgitustega) avalikustamine ministeeriumi valitsemisala kodulehel, kuid oluline on, et Riigikogu ise oleks teadlik kõikidest muudatustest, mida riigieelarves tehakse. Seega, kui ministri või põhiseadusliku institutsiooni juhi poolt on muudatused allkirjastatud, tuleb need koheselt dokumendihaldussüsteemis (DHS) edastada ka rahanduskomisjonile. Rahanduskomisjon võtab eelarve muudatuse teadmiseks ning võib vajadusel esitada lisaküsimusi või kutsuda ministeeriumi valitsemisala esindajad või ministri komisjoni istungile selgitusi andma. Rahandusministeerium saab jälgida muudatuste kumulatiivset mõju riigieelarvele ja selle täitmisele riigieelarve infosüsteemis (KAIS), kuhu hiljemalt kahe nädala jooksul tuleb ministri allkirjastatud muudatused sisestada. Paragrahvi 58 muutmine Paragrahvi 58 lõiget 1 täiendatakse teise lausega Vabariigi Valitsuse reservi suuruse kohta. Kehtiv riigieelarve baasseadus ei reguleeri põhimõtet, millises mahus planeeritakse riigieelarves reserv ettenägematute ja ka valitsuses kinnitatud, kuid veel valitsemisala eelarvesse eraldamata sihtotstarbeliste kulude või investeeringute jaoks. Reserv planeeritakse riigieelarve Vabariigi Valitsuse eelarve osas. Juba Riigikontrolli koostatud riigi 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande auditis50 tuuakse välja Vabariigi Valitsuse reservi mahu ja osatähtsuse suuremine riigieelarves. Sellega seoses nähakse mh probleemi Riigikogu rolli vähenemisel riigi kulutuste üle otsustamisel. Tähelepanekuid reservi planeerimise ja reservist raha eraldamise kohta on Riigikontroll teinud ka aastate 2023 ning 2024 kohta. Rahandusministeerium on eelarves kajastatavate reservi suuruse nõuete kohta uurinud baasseaduse muutmise projektis. Vastavalt rahvusvahelistes eelarve koostamise juhendmaterjalides (PEFA ja IMF) esitatud soovitustele tuleks reservina planeerida 2–3 protsenti eelarve kogukuludest (esialgne kinnitatud riigieelarve). Eelarve kulude all peetakse silmas ka investeeringuid. 2025. aasta riigieelarve kulude ja investeeringute kogumahult arvestatud 3% tähendaks ligi 570 mln suuruse reservi olemasolu. Eelnõuga kavandatavat valitsuse reservi suuruse maksimaalset mahtu ei planeerita eelarvesse igaks juhuks, vaid muutuvast keskkonnast tulenevaid 49 Homepage | Public Expenditure and Financial Accountability (PEFA) 50 Riigi 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus 51 reservivajadusi tuleb iga-aastaselt hinnata. Eelarveaastaks planeeritud valitsuse reservi mahtu saab muuta üksnes käesoleva eelnõuga kehtestatud maksimaalse lubatud mahu piires riigieelarve seaduse muutmise või lisaeelarve vastuvõtmisega Riigikogus. Ülevaade Vabariigi Valitsuse reservi mahtudest võrdluses riigieelarve kogumahuga esitatakse tabelis 3. Tabel 3*. VV reservi kujunemine ja võrdlus riigieelarve kulude ja investeeringute kogumahuga. *Tabelis 3. on 2024. aasta kohta esitatud esialgsed auditeerimata andmed, mis võivad muutuda. Paragrahv 58 täiendatakse lõikega 5, mille kohaselt Vabariigi Valitsuse reservi eelarve kasutamata jääk ei ole järgmisesse eelarveaastasse ülekantav. Kehtiva riigieelarve seaduse järgi kujuneb tegelik eelarveaasta jooksul kasutada olev reserv (ehk reservi lõplik eelarve) läbi riigieelarve muudatuste, sihtotstarbelise ja ettenägematu reserviosade vaheliste muudatuste, reservi tagastuste ja eelmisest eelarveaastast üle toodud kasutamata reservi eelarve jääkidest. Vaata Tabel 3. Riigieelarve seadust täiendatakse põhimõttega, et erinevalt teistest riigieelarvega kindlaks määratud vahenditest, reservi kasutamata jäänud eelarvet järgmisel aastal kasutada ei saa. Reservi nii ettenägematute kulude kui ka juba valitsuses otsustatud sihtotstarbeliste kulutuste jaoks tuleb igaks eelarveaastaks uuesti prognoosida ning vajadust iga eelarveaasta kulude ja investeeringute jaoks uuesti hinnata, et oleks tagatud muutuvast keskkonnast tulenevate vajadustega (nt inflatsioon, energiahinnad, sõjalised konfliktid, pandeemiad) arvestamine. Vaata ka § 58 lõike 1 täiendamise põhjendusi reservi suuruse piiramiseks. Ministeeriumi valitsemisala eelarvesse juba eraldatud reservi eelarve jäägi kasutamist saab sarnaselt teistele riigieelarve vahenditele järgmisesse eelarveaastasse pikendada (kohaldub § 591). Paragrahvi 591 muutmine Paragrahvi 591 lõike 2 sõnastust muudetakse. Edaspidi võib ülekandmisel muuta riigieelarve liigendust, mis sõnastatakse eelnõu §-s 26 lõikes 51, kui muutmine on seotud ministeeriumi valitsemisala riigiasutuse, tulemusvaldkonna või programmi tegevuse ümberkorraldamise või lõpetamisega. Eelnõule antud tagasisidest tulenevalt jäetakse sättest välja segadust ja küsimusi tekitav teine lause: vahendite administratiivset liigendust võib ülekandmise korral muut vaid juhul kui ei muutu kulu otstarve. Lause oli seotud riigieelarve seaduse 2017. aastal tehtud muudatusega, mille kohaselt riigieelarves ei plaanitud esitada administratiivset liigendust. Kavas oli, et administratiivne jaotus ja kulu otstarve määratakse Vabariigi Valitsuse liigendusega. Kuna vastav ettepanek ei realiseerunud, ei ole võimalik sisuliselt rakendada ka kehtiva §591 teist lauset, sest ülekandmisel peab säilima riigieelarvega määratud otstarve. 52 Paragrahvi 61 muutmine Eelnõuga täiendatakse § 61 lõiget 1 punktiga 6, et võimaldada laenu andmist Tagatisfondile kooskõlas Tagatisfondi seaduse § 87 lõikega 2. Tagatisfondil on õigus taotleda riigilt laenu, kui fondi enda ja krediidiasutuse vahenditest hoiuste hüvitamiseks ei piisa. Paragrahvi 61 lõike 4 teine lause muudetakse. Muudatuse eesmärk on parandada ekslik viide seaduse § 61 lõikele 7 (kehtetu alates 01.01.2018), kuna isikud, kellele Vabariigi Valitsus võib laenu või riigigarantii anda, on määratud § 61 lõikes 41. Paragrahvi 61 lõike 6 sõnastust täpsustatakse seaduse suurema õigusselguse loomiseks. Sarnaselt antava laenu ja riigigarantii maksimaalsele 30-aastasele tähtajale, kehtestatakse seaduse tasandil, et laenu intressimäär ei tohi olla madalam määrast, mida riik ise sarnase laenu eest maksaks ning sellele tuleb lisada riskimarginaal. Intressimäära kehtestamise põhimõte on lisaks sätestatud Vabariigi Valitsuse 14. aprilli 2014. a määruses nr 50. Riik annab laenu või riigigarantiid vaid põhjendatud juhtudel olukorras, mil pangad annavad laenu väga ebamõistlikel tingimustel või ei anna üldse. Viimase kümne aasta jooksul on riik andnud ühe korra pikaajalist laenu Keskkonnainvesteeringute keskusele Euroopa Liidu struktuuritoetuste paremaks rakendamiseks ning 12 korda arvelduskrediiti 6-le riigi asutatud või riigi osalusega sihtasutusele, kes arveldavad e-riigikassa kaudu. Paragrahvi 815 muutmine Riigieelarve seaduse § 815 „2025. aasta riigieelarvega seotud erisuste“ kohta täiendatakse lõikega 2. Eelnõuga muudetav riigieelarve seaduse sätet, § 58 lõiget 5 kohaldatakse 2025. aasta riigieelarve kasutamisele. Seaduse täiendamine §-dega 816 ja 817 Riigieelarve seadust täiendatakse §-ga 816, milles sätestatakse, et erandina kohaldatakse eelnõuga muudetavaid riigieelarve liigendusega seotud sätteid, § 26 lõikeid 51 ja 8, § 56 lõikeid 1, 22, 23 ja § 58 lõiget 1, juba 2026. riigieelarve eelnõule. Paragrahvi lõikes 2 sätestatakse, et 2026. aasta riigieelarves planeeritakse riigisiseseid toetusi vastavalt käesoleva seaduse § 33¹ lõike 5 alusel kehtestatud määruse (Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrus nr 112 “Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord”, nn RES-RE kord) alusel antud ministeeriumi valitsemisala eelarvestrateegia projektile esitatud juhistele. See tähendab, et 2026. aasta riigieelarve koostatakse vastavalt nendele juhistele ja vormidele, mida Rahandusministeerium on 2025. aastal andnud. Esimest korda tuleb ministeeriumi valitsemisaladel planeerida toetused projektipõhise, tegevus- ja sotsiaaltoetustena 2027. aasta riigieelarvesse. Seaduse jõustamiseks on planeeritud 1. detsember 2025, arvestades tõenäoliselt eelnõu menetlusele kuluvat aega. Eelnõuga täiendatakse seadust §-ga 817, milles sätestatakse ülemineku sätted riigisisese toetuse kasutamiseks. Lõikes 1 sätestatakse, et 2027. aasta riigieelarvesse planeeritakse toetused juba liikide lõikes. 2026. aasta riigieelarves ei ole võimalik seda teha, kuna 2026. aasta riigieelarve eelnõu koostamise protsess on juba käimas ja vastavad juhendid on valitsemisaladele antud, vt ka RES § 816 lõike 2 kohta toodud selgitusi. 53 Lõige 2. Sätestatakse reegel, et riigisiseste toetuste, mida on antud ilma käesolevast seadusest või muust õigusaktist tuleneva aluseta, ja käesoleva seaduse alusel riigisiseste toetuste andmine tuleb viia käesoleva seaduse 2025. aasta 1. detsembril jõustunud redaktsiooniga kooskõlla hiljemalt 2026. aasta 31. detsembril, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul. Säte on vajalik, kuna enne käesoleva eelnõuga kehtestatavat regulatsiooni oli § 53¹ lõike 1 alusel võimalik välja anda erinevat liiki toetusi, kuid alates 2025. aasta 1. detsembrist liigitatakse toetused projektipõhiseks toetuseks, tegevustoetuseks ja sotsiaaltoetuseks ning alates 2027. aasta 1. jaanuarist tuleb kõik toetused selliselt ka riigieelarvesse planeerida. Selline tärmin on antud lähtudes riigieelarve aastase kasutuse põhimõttest. Lõike sõnastus võimaldab enne 2027. aasta 1. jaanuari valitsemisaladel paindlikult kehtivad määrused ära muuta, samuti kehtestada toetuse andmise tingimused või põhimõtted kooskõlas RES sätestatuga, kui seni toetuse andmise kohta regulatsioon puudus. Eriti oluline on 2025. aasta 1. detsembrist jõustuva redaktsiooni arvesse võtmine projektitoetuste tagasinõudmise kontekstis. Kui toetus on antud 2025. aasta riigieelarvest, siis neid vahendeid saab kasutada 2025. aastal ja vahendite ülekandmise korral ka 2026. aastal. Rahandusministri 11. detsembri 2003. aasta määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ § 25 lõike 12 kohaselt võetakse tegevustoetuste maksmisel hinnanguliselt arvesse toetuse saaja võimet rahalised vahendid makse laekumise aastal ära kasutada. Igal aastal kantakse toetuse saajale üle summad, mis on ette nähtud kulutada toetuse saaja poolt samal aastal. Seega üldjuhul planeeritakse tegevustoetuse andmist aastaks ja seda selliselt, et toetuse saaja kasutaks toetuse sama aasta jooksul ära. Riigikontroll on korduvalt välja toodud, et tegevustoetuse saajate juurde kogunevad tegevustoetuste jäägid, sest toetust ei kasutata aasta jooksul ära51. Erandiks võivad olla strateegilised partnerid, kellele planeeriti pikaajalise koostöö raames toetust mitmeks aastaks. Kuigi ka nendele eraldatakse toetust siiski ühe aasta kaupa, võimaldab rahandusministri 11. detsembri 2003. aasta määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ § 25 lõige 12 tegevustoetust üle kanda rohkem kui ühe aasta mahus toetuse saaja finantsriskide maandamiseks, kui toetuse saaja põhitegevuse iseloomust tingituna võetakse lepingulisi kohustusi ühest aastast pikemaks perioodiks. Ka sotsiaaltoetuste (preemiad, stipendiumid) andmine tuleb viia käesoleva eelnõuga kooskõlla, kui nende andmine on § 53¹ lõike 1 alusel reguleeritud. Lõige 2 on seadusesse lisatud ka õiguskindluse eesmärgil. PS §-st 10 tuleneb õiguskindluse põhimõte, mis peab andma kindluse kehtiva õigusliku olukorra suhtes. Kuna RES § 53¹ lõike 1 alusel ei ole võimalik enam tegevustoetust ega sotsiaaltoetust anda, peavad nii ministeeriumide valitsemisalad kui isikud, kes regulaarselt on saanud tegevustoetust, kohanema muutunud olukorraga. Aega kohanemiseks on 2026. aasta lõpuni, sest 2027. aastal peaks planeerima toetused riigieelarvesse arvestades käesolevas eelnõus toodud jaotust (projektipõhised toetused – tegevustoetused – sotsiaaltoetused). Lõige 3. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 5 lõikest 5 kohaldatakse juhul, kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, menetluse alguses 51 Riigikontrolli aruanne „Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus“ peatükk „Riigisiseseid toetusi ei jagata läbipaistvalt ning kohati ei veenduta nende kasutamise sihipärasuses“ punkt 33 jj. 54 kehtinud õigusnorme. RES § 53¹ lõikega 1 on kehtestatud volitusnorm ministrile toetuste andmise tingimuste ja korra kehtestamiseks. Käesoleva lõikega sätestatakse, et kui minister on enne 2025. aasta 1. detsembrit kehtestanud RES § 531 lõike 1 alusel määrusega toetuse andmise tingimused ja korra, võib selle määruse alusel pooleli olevad toetuste andmise menetlused, sh taotlusvoorud, lõpuni viia seni kehtinud määruses sätestatud tingimuste kohaselt. Samuti on võimalik pooleli olevad tegevused lõpuni viia, sest need tegevused on 2025. aasta 1. detsembriks alanud, kuid mitte veel lõppenud. Eriti oluline on see aruandluse, kontrolli ja toetuste tagasinõudmise kontekstis. Õiguskindluse põhimõte sisaldab muuhulgas tagasiulatuva mõju keeldu ja õiguspärase ootuse ning usalduse kaitse põhimõtteid. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on asunud seisukohale, et üldjuhul on lubamatu suurendada kohustusi ehtsa tagasiulatuva jõuga õigusaktiga, mis tähendab, et õiguslikke tagajärgi ei tohi kehtestada juba minevikus tehtud tegudele. (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 16. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-4-1-27-13, punkt 61). Seaduse normitehnilist märkust täiendatakse, et viidata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1265 ülevõtmisele. Eelnõu §-ga 2 muudetakse Riigikogus 2023. aasta 7. detsembril vastu võetud riigieelarve seaduse muutmise seadust (RT I, 22.12.2023, 2) 304 SE. Selle seaduse § 1 punktiga 3 tunnistatakse RES § 6 lõige 1² kehtetuks, kuid see säte jõustub vastavalt sama seaduse § 2 lõikele 2 2030. aasta 1. jaanuaril. Kuna käesoleva seadusega muudetakse kogu eelarvereeglite raamistikku, muutub 2030 jõustuma pidanud RES § 6 lõige 1² ebarelevantseks.. Eelnõu § 3 on sätestatud jõustumine. Eelnõu on planeeritud jõustuma 2025. aasta 1. detsembril. Eelnõu peab kindlasti jõustuma sellel ajal, kuna 2026. aasta riigieelarve on tehtud juba arvestades eelnõus toodud muudatusi. Seega on oluline RES muutmine võtta vastu ja jõustada enne 2026. aasta riigieelarve vastuvõtmist. Põhjalikum selgitus on toodud seletuskirja 9. osas „Seaduse jõustumine“. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võetakse kasutusele Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2024/1263 loodud uued terminid, mida kasutatakse üksnes ja täpselt samas tähenduses nagu Euroopa Liidu õigusaktides. Uued terminid on: 1) „valitsussektori netokulud“ – valitsemissektori kulud, millest on maha arvatud intressikulud, kaalutlusõigusel põhinevad tulumeetmed, liidu programmidega seotud kulud, mis kaetakse täielikult liidu vahenditest saadava tuluga, riikide kulud liidu rahastatavate programmide kaasrahastamiseks, töötuskindlustushüvitiste kulude tsüklilised elemendid ning ühekordsed ja muud ajutised meetmed; 2) „riiklik keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava“ – liikmesriigi eelarve-, reformi- ja investeerimiskohustusi sisaldav dokument, mis hõlmab asjaomase liikmesriigi tavapärase seadusandliku tsükli pikkusest sõltuvalt nelja- või viieaastast perioodi; 3) „riiklik keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava iga-aastane eduaruanne“ – liikmesriigi aruanne riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava, sealhulgas nõukogu kehtestatud netokulude kava ning reformide ja investeeringute elluviimise kohta. 55  Lisaks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) 2024/1263 mitmeid täiendavaid eralaseid termineid, mida määruse otsekohalduvuse tõttu Eesti riigieelarve seadusesse üle ei võta ja mida me siin üles ei loetle, kuid mida hakatakse kasutama erialastes dokumentides. Eelnõuga võetakse kasutusele termin “riigisisene toetus”, mida ei defineerita. Riigisiseste toetuste ja välistoetuste eristamise eesmärk RES-is on eristada neid rahastamisallika järgi. Ühel juhul antakse toetusi Eesti riigieelarve vahenditest, teisel juhul välisvahenditest (nt EL struktuurifondide vahendid, Šveitsi ning Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) sh. Norra vahendid). Riigisisene toetus jaguneb riigisisene projektipõhine toetus, riigisisene tegevustoetus ja riigisisene sotsiaaltoetus. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2024/1265 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) 2024/1263. 6. Seaduse mõjud Seaduse muudatus avaldab mõju peamiselt riigiasutuste ning kohaliku omavalitsuse korraldusele. Muudatus ei avalda mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning ei oma sotsiaalset ega demograafilist mõju. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele 1. EL direktiivi ülevõtmist ja rakendamist puudutavad muudatused Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1265 ülevõtmise mõjul muutuvad Euroopa Liidu eelarvelise järelevalve dokumendid ning tekib mõju riigiasutustele: suureneb eelkõige eelarvenõukogu52, kuid osaliselt ka Rahandusministeeriumi ja Vabariigi Valitsuse töökoormus53. Viimast suurendab täiendavate ülesannete lisandumine eelarvenõukogule, aga ka täiendavate arvamuste menetlemise vajadus, sh selgemalt reglementeeritud „järgi või selgita“ protseduur ning uus ja kohati keerukam Euroopa Liidu eelarvenõuete raamistik. Samas suureneb selle kõige tulemusel Eesti fiskaalpoliitika läbipaistvus. Teoreetiliselt võib eelarvenõukogu töökoormuse suurenemine omada riigieelarvele mõningast potentsiaalset rahalist mõju, sest Eesti Panga seaduse § 42 järgi annab Eelarvenõukogule tema ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid Eesti Pank, aga Eesti Pangal on õigus nõuda Vabariigi Valitsuselt Eelarvenõukogu tööga seotud otseste kulude hüvitamist. Kõige olulisem mõju direktiivi ülevõtmisel tuleneb siseriikliku eelarvereegli muudatustest, sest see raamistab, kui suure eelarvedefitsiidiga fiskaalpoliitikat saab Vabariigi Valitsus plaanida. See nõue mõjutab otseselt võimaliku eelarvedefitsiidi suurust. Viimane omakorda avaldab majandusele lühiajaliselt piiravat mõju, kuid mõjudes pikas perspektiivis majanduskasvu ja investeerimiskliimat soosivalt ning pidurdab riigi võlakoormuse ning intressikulude kasvu. Seadusega sisse viidavad muudatused siseriiklikesse eelarvereeglitesse on kahesuunalised. 52 Eelarvenõukogu ülesannete, koosseisu ning tegevuse kohta saab lisainfot eelarvenõukogu koduleheküljelt: https://eelarvenoukogu.ee/. 53 Rahandusministeeriumi 352st töötajast puudutab täiendava töökoormuse risk umbes 12 töötajat. Vabariigi Valitsuses on koos peaministriga 13 ministrit. 56 1.Ühest küljest on nõuded kitsenevad: direktiivi (EL) 2024/1265 ülevõtmise tõttu oluliselt selgemalt reglementeeritud ja piiratud Euroopa Liidu üleüldise või riikliku vabastusklausli rakendamise võimalusi, et vältida eelkõige COVID kriisi kontekstis tekkinud olukorda, kus Euroopa vabastusklauslit rakendati Eestis automaatselt, mis tõi kaasa eelarvedistsipliini lõdvenemise. Edaspidi peab Vabariigi Valitsus vabastusklausli rakendamise vajalikkust analüüsima ja avalikult põhjendama. Samuti nõuab direktiiv (EL) 2024/1265, et kõik eelarvedokumendid (st. riigieelarve ja eelarvestrateegia) oleksid kooskõlas eelarvepoliitika piirmääradega. See peaks aitama edaspidi vältida olukordi, kus riigieelarve strateegiat sai plaanida eeldusel, et Euroopa vabastusklausel jääb kogu eelarvestrateegia perioodil kehtima. 2. Teisest küljest on 0,5 protsendipunkti võrra SKPst leevendatud siseriikliku eelarvereegli taset võrreldes hetkel kehtivaga. Seda on tehtud põhjusel, et kehtiv eelarvereegel on riigi võimalusi liigselt kitsendav, eeldades süsteemset ja püsivat võlakoormuse vähenemist muude tingimuste samaks jäädes (vt Joonis 1 lk 6 – hetkel kehtiva eelarvereegli mõju valitsussektori võlakoormusele on toodud helehalli kahaneva joonega). Kuna Eesti on 2024. aasta seisuga Eurostati andmetel Euroopa Liidu väikseima võlakoormusega riik ning Vabariigi Valitsuse koalitsioonilepe näeb ette riigikaitsekulude hüppelise suurendamise, millest saavad kasu ka järgnevad põlvkonnad ei ole võlakoormuse vähendamise ambitsioon jõukohane ja põhjendatav. Eelnõuga välja pakutud eelarvereegel on jätkuvalt konservatiivne, nõudes muude tingimuste samaks jäädes võlakoormuse taseme stabiliseerumist ca 30% juures SKPst (roheline joon samal joonisel) ning eelarvedistsipliini suhtes oluliselt nõudlikum võrreldes eelarvepoliitikaga, mis on piiritletud üksnes Euroopa Liidu -3% suuruse defitsiidipiiriga (tumehall joon samal joonisel). Kavandatavad muudatused siseriiklikes eelarvereeglites ei halvenda julgeolekuolukorda, sest Vabariigi Valitsusel on riigikaitsekulude tõstmiseks võimalik kasutada hetkel juba kehtima hakanud riiklikku vabastusklauslit (EL Nõukogu soovitus, 8. juuli 2025, millega lubatakse Eestil määruse (EL) 2024/1263 kohaselt nõukogu kehtestatud netokulude maksimaalsetest kasvumääradest kõrvale kalduda), mis võimaldab siseriiklike eelarvereeglite rakendamist edasi lükata. Olulisi mõjusid kohalik omavalitsuste korraldusele direktiivi (EL) 2024/1265 ülevõtmisel ei ole. KOVid esitavad saldoandmike infosüsteemi kaudu kuiselt raamatupidamise andmeid, mis on tehtud avalikuks riigiraha.fin.ee lehel. 2. Eelnõu eesmärgiks on riigieelarve esitamine terviklikult ja kompaktselt, et oleks tagatud selle parem loetavus, läbipaistvus ja selgus kõigi osapoolte jaoks. Eelnõuga muudetakse riigieelarve liigendust puudutavaid sätteid ning täpsustatakse sellest tulenevaid riigieelarve kasutamise reegleid, mis tagaksid tasakaalu seadusandliku ja täidesaatva võimu otsustuspädevuses ning väldiks ebamõistlikku töökoormust riigieelarve muudatuste menetlemisel Riigikogus. Võrreldes varasemaga, tekib nendest muudatustest Riigikogu rahanduskomisjoni teavitamise kohustus. Sihtrühm: riigieelarvelised asutused Riigiasutused peavad rakendama Riigikogus kinnitatud detailset eelarvet, kuid riigieelarve kasutamise paindlikkust ei ole kavas muuta ning minister võib riigieelarve majandusliku sisu ja valitsemisala riigiasutuste piirmääraga vahendeid vajadusel ümber liigendada. Detailse riigieelarve muutmist ei pea tingimata algatama Riigikogus, vaid piisab, kui rahanduskomisjoni nendest teavitatakse. 57 Mõju ulatus on keskmine. Riigieelarve vahendite kasutamisel võrreldes eelmise aastaga ei toimu suuri muudatusi, eelarve paindlikkus ei muutu ja sellest tulenev töökoormus ka ei muutu. Töökoormust võib suurendada muudatustest Riigikogu rahanduskomisjoni teavitamise kohustus ja sellega kaasnev täiendavatele küsimustele vastamine . Iga riigieelarve liigenduse muudatus tuleb edastada Riigikogule kirjaga. Mõju avaldumise sagedus on ebaregulaarne, sest sellised riigieelarve liigenduse muutmised on vajaduspõhised ning ei ole ette ennustatavad. Mõjutatud sihtrühm on suur. Mõju avaldub ligi 150 riigiasutuse finantstöötajate töökorraldusele. Asutuste loetelud leiab Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamatust Rahandusministeeriumi kodulehel. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Ebasoovitava mõjuna võib kaasneda risk, mis tuleneb liialt detailsest riigieelarvest ning selle kasutamise suhteliselt vähesest paindlikkusest. Eesmärgiks on leida tasakaal Riigikogu ülesannete sisuka teostamise ja täidesaatva võimu otsustusvabaduse vahel. Selleks on käesoleva eelnõu koostamise raames teinud Rahandusministeerium koostööd Riigikogu rahanduskomisjoniga ja töötanud välja sobiva riigieelarve jaotuse ning lisanud Riigikogu eelarve muudatustest teavitamise kohustuse ministeeriumidele. Kuna tasakaal on läbirääkimiste tulemus, siis ei ole võimalik öelda, kas kaasnev risk vähesele paindlikkusele on proportsioonis Riigikogu ülesannete sisuka teostamise võimalusega. Seda on võib-olla võimalik uurida järel- analüüsiga Riigikogu ja kasutajate kogemuste tunnetuse järgi. 3. Eelnõuga parandatakse riigieelarve vahendite tõhusat, läbipaistvat ja vastutustundliku kasutamist, kehtestades Vabariigi Valitsuse reservi planeerimiseks ja kasutamiseks raamid vastavalt rahvusvahelistes juhendites toodud soovitustele. Eelnõuga nähakse ette, et Vabariigi Valitsuse reservi maht oleks piiratud kuni kolme protsendiga riigieelarve kogukuludest ja investeeringutest ning põhineks iga-aastasel hinnangul. Mõju ulatus on väike. Vabariigi Valitsuse reserv on olnud praktikas enamasti väiksem kehtestatavast mahu-piirangust. Kuna kehtestatakse siiski konkreetsed reeglid, peavad reservi moodustamise otsused riigieelarve koostamisel edaspidi olema paremini läbi mõeldud ja iga- aastaselt hinnatud. Mõju avaldumise sagedus on harv. Mõju avaldub üksnes siis, kui riigieelarve eelnõu koostamise käigus moodustatakse reserv või tekib ettenägematu kulu või investeeringu tegemise vajadus, mis tuleb katta reservist. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riskina saab välja tuua, et sõjaolukorras või muu kriisiolukorra puhul võib kaasneda oluliselt suurem reservi vajadus kui eelnõuga kehtestatakse. Analüüsitud lähiaastate (2018-2024) reservikasutus näitab, et lubatud (3%) piiri ei ole ületatud ka COVID kriisi aastatel. Kriisi tingimustes on võimalik kasutada teisi riigieelarve seaduses eriolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra sätteid, nt RES § 45 Riigieelarve muutmise ja lisaeelarve algatamise erisused. Eelarve (sh reservi mahu) muutmiseks, tuleb esitada muudatusettepanek Riigikogule. Samuti on eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või mõne muu erakorralise olukorra või olulise mõjuga kriisi lahendamiseks on võimalik kasutada stabiliseerimisreservi, RES § 71 kohaselt. 4. Selgus keskvalitsuse juriidilise isiku eelarve koostamise aluste kohta. 58 Muudatuse kohaselt tuleb esitada uus finantsplaan, kui Riigikogu või Vabariigi Valitsuse otsused on mõjutanud finantsplaani andmeid. Sel juhul tuleb nõukogu poolt kinnitatud finantsplaan esitada ehk saldoandmikusse sisestada ühe kuu jooksul pärast KVJI eelarve kinnitamist. Mõju ulatus on vähene, sest eelnõuga ei muudeta põhiprotsessis toimuvat, vaid täpsustatakse, milline on protsess finantsplaani muutmiseks, kui Riigikogu või valitsuse otsused mõjutavad finantsplaani. Juba eelmisel aastal toimiti vastavalt eelnõus sätestatule. Mõju avaldumise sagedus on ebaregulaarne ja sõltub sellest, kas Riigikogu ja valituse otsused mõjutavad KVJI finantsplaani. Mõjutatud sihtrühm on suur, puudutab kõiki KVJI54, kuid korrigeerimist vajavad siiski vaid valitsuse või Riigikogu otsuste järgselt muutuvad finantsplaanid. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riske ei ole. 5. Riigisiseste toetuste andmine Seaduses täiendatakse riigisisestest vahenditest toetuste andmise sätteid, lähtudes sellest, et riigieelarve vahendeid peaks kasutama läbipaistvalt, otstarbekalt ja vastutustundlikult, samuti sellest, et ministril peaks olema võimalus oma valitsemisala eelarvevahendite kasutamist kontrollida ning vajadusel valesti kasutatud vahendeid tagasi nõuda, samuti reguleeritakse antud projektipõhise toetuse tagasinõudmist, viiviseid ja nende ajatamist. Muudatuste tulemusel on riigieelarveliste riigisiseste toetuste jagamine selgem ja läbipaistvam, seega on sellel mõju riigieelarve arusaadavusele, toetuse taotlejatele tagab see võrdse kohtlemise. Mõjutatud sihtrühm 1: Ministeeriumide valitsemisalad (11 ministeeriumi), Riigikantselei ja potentsiaalselt põhiseaduslikud institutsioonid (5) toetuse andjana. Toetuste andmise rakendajana RTK. Toetuste andmiseks õiguslike aluste loomise ja toetuste andmisega tegelevad põhiliselt õigusloomega ja õigusteenindusega tegelevad juristid, keda olenevalt ministeeriumist on umbes 8–15. Lisaks tuleb arvestada sisuosakondade ametnikud, kes toetuse andmisega tegelevad - nende sihtrühm on teadmata ja finants/eelarveosakonnad, keda on umbes 5–18. Ministeeriumi valitsemisaladel on vajalik uue RES regulatsiooniga kohaneda ja sellega oma töös arvestada. Ilmselt kõige töömahukam on esimest korda, mis on 2027. aasta riigieelarves, toetuste planeerimine eelnõu järgi. Samuti toetuste tingimuste määruste kooskõlla viimine regulatsiooniga. Finants/eelarveosakonna (või sarnase struktuuri) ametnikud. Edaspidi peavad ministeeriumide valitsemisalad riigieelarvesse toetuste andmise planeerima toetuste liikide kaupa. Riigisisesed toetused jagunevad projektipõhisteks toetusteks, tegevustoetusteks ja sotsiaaltoetusteks (stipendiumid ja preemiad). See suurendab asutuste finantspoolega tegelevate üksuste töökoormust. Eelnõuga on antud üleminekuaeg, liikide kaupa toetuste planeerimine eelarves algab 2027. aastast. Seega tuleb sellega tegeleda juba 2027. aasta riigieelarve eelnõu ettevalmistamisel hiljemalt 2026. aasta augustis – septembris. Õigusloome ametnikud. Valdkonna eest vastutavale ministrile on antud volitusnormid igat liiki toetuse kehtestamiseks, varem oli üks toetuste andmise tingimuste määrus, mille alusel anti kõiki toetusi. Seega suureneb ühekordselt nende ametnike töökoormus, kes peavad ette valmistama uued määruse eelnõud ja viima vanad kooskõlla uue regulatsiooniga. 54 KVJI kohta leiab info mh Rahandusministeeriumi kodulehelt. 59 Toetuste andmisega ja tagasinõudmisega tegelevad ametnikud. Kuigi eelnõus sätestatud toetuste andmise põhimõtteid peavad edaspidi arvesse võtma kõik ministeeriumid, antakse toetusi riigieelarves selleks ettenähtud vahendite olemasolul. Kui vahendeid on sama palju, siis toetuse andmisega tegelevate ametnike töökoormus ei suurene oluliselt, sest ka kehtiva seaduse volitusnormi alusel tuli toetuste andmist menetleda. Tõenäoliselt tegevustoetuste andmisel võib töökoormus hoopis väheneda, sest nendele pole vaja korraldada taotlusvoore Küll aga võib töökoormus suureneda seoses toetuste tagasinõudmisega. Varem puudusid RES alusel antavate toetuste puhul selleks seaduses sätted. Mõju avaldumise sagedus on ebaregulaarne. Toetusi planeeritakse riigieelarvesse RES-RE (riigi eelarvestrateegia – aastase riigieelarve eelnõu) protsessis. See toimub kord aastas. Samas toetusi antakse terve eelarveaasta jooksul. Ka toetuste tagasinõudmine võib toimuda terve eelarveaasta jooksul, kuid pigem juhtub seda harva. Ebasoovitavad mõjud: Toetuste planeerimine liigiti võtab rohkem aega, kui seni, sest praegu eristatakse riigieelarves sotsiaaltoetusi ja muid toetusi, st toetused jagatakse planeerimisel kaheks - muude toetuste all ei eristata projektipõhiseid toetusi ja tegevustoetusi. Eelnõu kohaselt planeeritakse toetusi eelarvesse kolmes liigis sotsiaaltoetused, projektipõhised toetused ja tegevustoetused. Sihtrühm 2: Võimalikud toetuse potentsiaalsed saajad – asutused (31 055 ametnikku ja töötajat55), füüsilised isikud (täisealisi vanuses 18–80 umbes 1 miljon inimest)56 ja juriidilised isikud (358 831 juriidilist isikut, töötajate arv nendes teadmata), sh eristatakse KVJI- sid(töötajate arv riigi asutatud sihtasutustes 14 277, riigi äriühingutel ja tulundusasutustel 2499, riigi asutatud mittetulundusühingutel 108) ja vabaühendusi (105 ühendustest liiget on Vabaühenduste Liidul). Riigieelarve on internne akt, sest seal sisalduvad käitumisjuhised on adresseeritud täidesaatvale võimule ning riigieelarve kirjetest ei teki haldusvälisele isikule õigusi ega kohustusi. Riigieelarve kulukirje ei anna õigust nõuda konkreetse summa väljamaksmist konkreetsele isikule57. Seega ei tulene riigieelarvest kellelegi toetuste saamise nõuet. Ka ei taotle enamik ilmselt riigieelarvest toetust. Samuti oleneb toetuste andmine riigieelarve võimalustest. Projektipõhise toetuse korral tuleb osaleda taotlusvoorus. See on nii ka kehtiva RES § 53¹ lõike 1 alusel antavate määruste puhul. Seega üldiselt sihtrühmale seoses selle toetuse liigi andmisega suuri muutusi ei tule. Eelnõuga piiratakse tegevustoetuste andmist üksnes KVJI-dega. Oma olemuselt on KVJI-dest riigi asutatud SA-d ja MTÜ-d, kes vajavad oma eksisteerimiseks tegevustoetusi. Nende andmine jätkub ja võib muutuda lihtsamaks. Teistel juriidilistel isikutel, sh vabaühendustel ei ole võimalik enam tegevustoetust saada, mistõttu nende halduskoormus suureneb toetuste taotlusvoorus osalemise ja aruandluse esitamise tõttu. Vabaühenduste toetamine. Otsest regulatsiooni vabaühenduste seast sotsiaalsete partnerite valimise ja toetamise kohta RES-s ei ole. Seni on seda tehtud RES § 53¹ volitusnormi alusel (mis ei erista praegu toetuse liike, ka aastases riigieelarves ei ole eristatud projektipõhist toetust 55 Avaliku sektori statistika | Rahandusministeerium 56 RV021: RAHVASTIK, 1. JAANUAR | Sugu, Aasta ning Vanuserühm. Statistika andmebaas 57 Lehis, L. Lind, K. Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, Ü. Madise jt (toim) 5 vlj Juura 2020, § 115 komm 3. 60 ja tegevustoetust), aga toetust nendele on antud ka RES § 53 lõike 7 alusel (katuseraha), mis läheb eelnõuga kehtetuks. Eelnõuga tehtud muudatuste kohaselt on strateegilistel partneritel või üleüldiselt vabaühendustel võimalik saada projektipõhist toetust, sh sisuliselt tegevuskulude sihtfinantseerimist. Samuti ei pea see olema tingimata üheaastane otsustus, sest riigiasutus saab vajadusel võtta kohustusi ka järgnevatele aastatele, kui kohustuste võtmise piirmäär seda võimaldab. Projektipõhist toetust antakse üldjuhul taotlusvoorude kaudu, kuid seda on võimalik anda erandjuhul ja põhjendatult otsustuskorras. Tegevustoetuse puhul aruandlust ei nõuta, kuid projektipõhise toetuse puhul nõutakse. Aruannete detailsuse otsustab valitsemisala, kes toetust annab. Seega on võimalik küsida ka üldisemat aruandlust, kuid toetuse andja peab olema veendunud, et toetust kasutati selleks antud otstarbel. Samuti, kui vabaühenduste rahastamine tuleneb mõnest (valdkondlikust) seadusest (mis ei saa olla riigieelarve ega selle seletuskiri ega ka riigieelarve seadus), on jätkuvalt võimalik ka nende rahastamine tegevustoetusena, kui toetus vastab sealjuures tegevustoetuse tunnustele. Eelnõuga on antud üleminekuaeg, kus uute reeglite järgi toetuste andmine algab alates 2027. aastast. Seega on vabaühendustel aega kohaneda. Ebasoovitavad mõjud – vabaühendused, kelle tegevus on üles ehitatud riigilt saadud tegevustoetustele, ei pruugi enam toime tulla ja võivad oma tegevuse lõpetada. 6.Täpsustatakse ja täiendatakse kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete ja riigieelarve vahelist seost. Eelnõu kohaselt ei tehta suuri põhimõttelisi muudatusi KOVide rahastamise süsteemis. Kavandatavad muudatused tehakse lihtsustamise ja paindlikkuse eesmärgil. Tunnistatakse kehtetuks osad mittevajalikud sätted. KOVide jaoks on oluline rahastamissüsteemi stabiilsus, mis tagab iseseisva eelarve põhiseaduslikkuse garantii täitmise. Eelnõuga täpsustatakse, et KOVidele antavad juhtumipõhised toetused58 ei ole riigi ja üleriigilise omavalitsusliidu eelarve läbirääkimiste kohustuslik objekt. Lisatakse volitusnorm, et ministeeriumi eelarvest KOVidele tegevuskuludeks juhtumipõhiste toetuste andmiseks võib kehtestada ministri määruse. Nähakse ette säte nt sõjaolukorraks, mis võimaldab KOVidele võrreldes tavaolukorraga lihtsamini ülesandeid panna koos nende täitmiseks vajaliku rahastamisega. Sihtrühm: ministeeriumid ja kohalikud omavalitsused. Ministeeriumide jaoks tagavad muudatused selgemad õiguslikud alused KOVide rahastamise korraldamiseks. Lisaks suureneb paindlikkus riigieelarvest KOVidele toetuste eraldamisel ning muudatused arvestavad erinevate olukordadega. Nt ministeeriumid saavad kehtestada määruse juhtumipõhiste ja valemipõhiste tegevustoetuste andmiseks ministeeriumi eelarvetest. KOVide jaoks on muudatused minimaalsed, sest igapäevast tööd ei mõjuta see, kas juhtumipõhised toetused on eelarve läbirääkimiste objektiks ja missuguse volitusnormi alusel toetusi antakse. Muudatus ei mõjuta KOVidele antavate juhtumipõhiste toetuste mahtu. Muudatustega ei vähendata KOVide võimalusi nende finantseerimise kujundamises kaasa rääkimisel. Nt juhtumipõhine teede toetus KOVidele https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023301; üürielamute toetusmeede https://www.riigiteataja.ee/akt/125042024005 61 Mõju ulatus on väike, sest ei tehta suuri põhimõttelisi muudatusi KOVide rahastamise süsteemis ning kavandatavad muudatused on täpsustused lihtsustamise ja paindlikkuse eesmärgil. Eelkõige puudutavad muudatused juhtumipõhiseid toetusi, mille osakaal KOVide eelarvetes on väike. 59 Ministeeriumide jaoks tagavad muudatused erinevate olukordade jaoks õiguslikud alused KOVide rahastamise korraldamiseks. Lisaks suureneb paindlikkus riigieelarvest KOVidele toetuste eraldamisel. Ministeeriumide eelarvetes on KOVidele antavate juhtumipõhiste toetuste osakaal väike. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest reeglina on KOVide rahastamissüsteemi muudatused KOVidega läbi räägitud ja need on piisava ajavaruga ette teada. Muudatused puuduvad üksikuid detaile eelkõige riigieelarvest juhtumipõhiste toetuste andmisel ning need ei mõjuta KOVide igapäevast tööd. Ministeeriumide jaoks tagavad muudatused paindlikud õiguslikud alused KOVidele toetuste eraldamisel. KOVide toetamine ei ole ministeeriumide peamine tegevus. Mõjutatud sihtrühma suurus on suur, sest puudutab kõiki KOVe ja ministeeriume60, kes tegelevad KOVide toetusfondi rahade ja muude toetuste jaotamisega Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Antud eelnõu eesmärk on KOV rahastamisel paindlikkust juurde anda ministeeriumite jaoks. KOVidele eraldatakse raha jätkuvalt õigusaktide alusel ning riigi rahade väärkasutamise risk ei muutu (ei suurene). 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile ja kohaliku omavalitsuse üksustele otseseid tulusid ega kulusid. Kuna võiks riigieelarvevahendite kasutust eelnõuga tõhustatakse, sh seadustatakse võimalus valesti kasutatud toetusi tagasi nõuda, siis kaudselt võib see kaasa tuua teatava efektiivsuse kasvu riigieelarve vahendite kasutamisel. 8. Rakendusaktid Eelnõuga kavandatakse järgmised uued volitusnormid: 1) paragrahvi 532 lõige 3 – tegevustoetuse jaotamise põhimõtete ja korra kehtestamine valdkonna eest vastutava ministri määrusega. 2) paragrahvi 533 lõige 3 – sotsiaaltoetuse andmise tingimuste ja korra kehtestamine valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Muudetakse RES § 531 lõikes 1 sisalduvat toetuse andmise tingimuste volitusnormi sõnastust, piirates selle sätte alusel toetuste andmist edaspidi üksnes projektipõhiste toetustega. Kui valdkonna eest vastutavad ministrid on selle volitusnormi alusel andnud toetusi, mis kvalifitseeruvad tegevustoetuseks või RES tähenduse sotsiaaltoetusteks, siis tuleb senised 59 Nt 2024. a oli juhtumipõhiste toetuste osakaal 6% KOVide sissetulekutest. 60 KOVidele suurimad juhtumipõhiste toetuste andjad 2024. a olid Haridus- ja Teadusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Kliimaministeerium ja Kultuuriministeerium kogusummas 134 mln eurot. 62 määrused muuta. Selleks on seaduse üleminekusätete kohaselt aega kuni 2026. aasta 31. detsembrini. Rakendusakti kavandeid ei ole võimalik käesolevas seletuskirja lisas esitada, kuivõrd 2025. aasta septembri alguse seisuga kehtib Riigi Teataja andmetel 158 RES § 531 lõike 1 alusel antud määrust. Samuti ei ole võimalik koostada rakendusakti kavandit § 532 lõikes 3 ja § 533 lõikes 3 sätestatud volitusnormi tarbeks, sest iga minister kehtestab toetuse andmise tingimused lähtuvalt ministeeriumi poliitika kujundamise vajadustest ning lähtuvalt riigieelarves toetusteks eraldatud vahenditest. Eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks RES § 48 lõike 5 volitusnorm, mille kohaselt on seni olnud Vabariigi Valitsusel pädevus kehtestada RES § 48 lõikes 4 nimetatud määrusega ka toetusfondi jaotamise aluseks olevad arvnäitajad, kui toetusfondis on riigieelarvega määratud üheaastase kestusega toetus, mille jaotamise aluseks olevad arvnäitajad ei ole seadusega sätestatud. Muuta tuleb rahandusministri 27. detsembri 2021. a määrust nr 50 „Eelarveklassifikaator“ Lisa 4, tuues välja eelarve kontode all toetused liikide kaupa – sotsiaaltoetused, projektipõhised toetused ja tegevustoetused. Kehtiva lisa kohaselt on kulu kontode all „sotsiaaltoetused“ ja „muud toetused“. Kavand: Kulud (K) Sotsiaaltoetused 41 Projektipõhised toetused 450 Tegevustoetused 452 Tööjõukulud 50 Majandamiskulud 55 Muud tegevuskulud 60 … … 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 1. detsembril 2025. Selleks, et eelnõus toodud sätted saaksid vastuvõtmise järgselt kehtida 2026. aasta riigieelarve suhtes, peab eelnõu olema vastu võetud ja jõustunud enne 1. jaanuari 2026. Jõustumise aeg on planeeritud eeldatavat eelnõu menetlemise aega arvestades. Üleminekusätete kohaselt kohaldatakse 2025. aasta 1. detsembril jõustunud redaktsiooni § 58 lõiget 5 esimest korda 2025. aasta riigieelarvele ning § 26 lõikeid 5¹ ja 8, § 56 lõikeid 1, 22 ja 23 ning § 58 lõiget 1 kohaldatakse esimest korda 2026. aasta riigieelarvele. Eelnõus sätestatud riigisiseseid toetusi planeeritakse käesolevas seaduses sätestatud toetuse liikide kaupa esimest korda 2027. aasta riigieelarves. Riigisiseste toetuste, mida on antud ilma käesolevast seadusest või muust õigusaktist tuleneva aluseta, ja RES alusel riigisiseste toetuste andmine tuleb RES 2025. aasta 1. detsembril jõustunud redaktsiooniga kooskõla viia hiljemalt 2026. aasta 31. detsembril, välja arvatud kui RES § 53¹ lõike 1 alusel enne 2025. aasta 1. detsembrit kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määruse alusel läbi viidatavatele pooleli olevatele toetuste andmise menetlused, 63 kasutamine, aruandlus ja kontroll, millele kohaldatakse RES ja selle alusel kehtestatud määruse enne 2025. aasta 1. detsembrit kehtinud redaktsiooni. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele, Riigikantseleile, põhiseaduslikele institutsioonidele, Eesti Pangale, Eelarvenõukogule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Kooskõlastamise käigus esitasid arvamusi ka Andmekaitse Inspektsioon, Vabaühenduste Liit, Sotsiaalkindlustusamet ja Riigi Tugiteenuste Keskus. Kooskõlastamisel saadud tagasiside ja märkustega arvestamine on seletuskirja lisas olevas kooskõlastustabelis. Algatab Vabariigi Valitsus . septembril 2025. a (allkirjastatud digitaalselt) 64  Riigieelarve seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Kooskõlastustabel Kooskõlatustabelis on esitatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (EIS toimik nr 25-0792) kohta esitatud märkused, tähelepanekud, ettepanekud. Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 1 Eesti Linnade ja Kooskõlastame Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab riigiee- Arvestatud Seletuskirja on täiendatud. Valdade Liit eelnõu larve seaduse muutmise seaduse eelnõu järgmise ette- ettepanekuga: panekuga – täpsustada eelnõus või seletuskirjas juhtu- punktid 41-44, mipõhiste toetuste summade kujunemist ning prot- § 50 sessi, kuidas need jõuavad ministeeriumite eelarve- tesse. 2 Kliimaministee- Kooskõlastame /…/ /…/ /…/ rium eelnõu punktid 1-18, 20-31, 33-47, 52-66. 3 Kliimaministee- Kooskõlastame (Märkus nr 1): Pakutud sõnastuses jääb selgusetuks, Arvestatud Eelnõu sätte sõnastust on täpsustatud. rium eelnõu sätted kas uus finantsplaan esitatakse ühe kuu jooksul osalust märkustega: valitsevale ministeeriumile või juba koos osalust valit- Punkt 19 seva ministeeriumi kinnitusega Rahandusministeeriu- §12 lg 1 mile. Täpsustamist vajab ka see, et enne esitamist tu- leb nii uus finantsplaan kui uus eelarve nõukogu poolt kinnitada. Ettepanek §12 lg 1 sõnastuseks: „Seadusega või sea- duse alusel peab olema tagatud, et keskvalitsuse jurii- diline isik esitab igal aastal finantsplaani oma jooksva eelarveaasta, sellele eelnenud eelarveaasta ja järg- 1 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame neva nelja eelarveaasta kohta. Andmed esitatakse asu- tajaõigusi teostava või osalust valitseva ministeeriumi vahendusel Rahandusministeeriumile 15. juuliks. Kui pärast andmete esitamist tehtud Riigikogu või Vaba- riigi Valitsuse otsused mõjutavad finantsplaani and- meid, tuleb keskvalitsuse juriidilisel isikul kinnitada uus finantsplaan ja eelarve ning esitada finantsplaan asutajaõigusi teostava või osalust valitseva ministee- riumi vahendusel Rahandusministeeriumile hiljemalt kuu aja jooksul selle kinnitamisest.“ 4 Kliimaministee- Kooskõlastame (Märkus nr 2): Eelnõus punktis 32 sätestatud muuda- Arvestatud Eelnõu sätte sõnastust on täpsustatud. rium eelnõu sätted tus riigieelarve seaduse § 46 lõike 2 sissejuhatavas märkustega: lauseosas ei vasta seletuskirjas esitatud muudatuse si- punkt 32 sule. Seletuskirjas on märgitud, et eelnõuga täpsusta- § 46 lõike 2 takse viidet ühele üleriigilisele kohaliku omavalitsuse üksuste liidule, asendades kehtivas seaduses kasutatud mitmuse vormi ainsusega („üleriigilise kohaliku oma- valitsuse üksuste liidu esindajad“), kooskõlas kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse § 4 lõikega 2, mille kohaselt saab Eestis olla vaid üks üleriigiline liit. Eelnõus on aga jätkuvalt kasutatud mitmuse vormi („üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude“), mis ei kajasta seletuskirjas kirjeldatud muudatuse ees- märki ega too kaasa soovitud täpsustust. Palume täp- sustada eelnõu sõnastust, et see vastaks seletuskirjas toodud põhjendusele. 2 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 5 Kliimaministee- Me ei kooskõ- Eelnõu näeb ette nõude reguleerida riigisiseste toe- Arvestamata Toetuse andmise tingimused saab minister kehtestada rium lasta eelnõu tuste andmine ministri määrusega, sh erand- ja otsus- üksnes määrusega, kui toetuse andmine on suunatud punkte 48-51, tuskorras, mis toob kaasa täiendava menetluskoor- avalikkusele. Eesmärgiks on toetuste andmise läbipaist- sest nendes on muse. Toetame igati eesmärki senisest selgemalt sätes- vus. Samuti on ka "Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu olulisi ebasel- tada siseriiklike toetuste andmise põhimõtted, kuid ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide raken- gusi ning suu- seejuures tuleb lähtuda otstarbekuse põhimõttest ning damise seaduse" kohaselt juhul, kui toetust antakse ava- rendavad hal- igal juhul vältida asjatut bürokraatiat ja asjatut haldus- tud taotlemise tulemusel. Juhime tähelepanu, et RES § duskoormust. koormuist. 531 lõige 1 kehtib RESis juba alates 17.07.2017 ning Teeme ettepaneku, et toetuse andmise tingimused võib selle kohaselt kehtestab minister määrusega tingimused minister kehtestada erinevate õiguslike instrumenti- ja korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt dega, mis oleks kooskõlas valitsemisalades juba pikalt riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks, toetusprog- välja kujunenud praktikaga. rammist vahendite saamiseks ning saadud vahendite ka- sutamiseks, kui nimetatud tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist. 6 Kliimaministee- Me ei kooskõ- Hetkel ei ole eelnõus avatud mõistet „riigisisene toe- Selgitame Toetused võib jagada allikast tulenevalt kaheks: 1) rii- rium lasta eelnõu tus“ ning ei ole selge, milliseid juhtumeid ja toetus- gisisene toetus ja 2) välistoetus. Riigisisene toetus on punkte 48-51, liike see täpselt hõlmab. Samuti tekitab praktikas Eesti riigieelarve vahenditest antav toetus. Välistoetus sest nendes on probleeme olukord, kus riigieelarve menetlusprotses- ei ole riigisisene toetus. Välistoetus on EL struktuuri- olulisi ebasel- sis võib valitsus teha otsuse eraldada riigieelarvest fondide vahenditest või muudest välisallikatest antud gusi ning suu- konkreetsele organisatsioonile toetus. Sellisel juhul ei toetus, nt Šveitsi ning Euroopa Majanduspiirkonna rendavad hal- ole ministril enam võimalik avada taotlusvooru või (EMP) sh. Norra toetus. Seletuskirja on ka vastav selgi- duskoormust. määrusega reguleerida, kellele ja milleks toetust an- tus lisatud. Kui RES § 53-1 lõike 1 antava määruse alu- takse. sel on erandkorras ja põhjendatult ette nähtud ka otsus- tuskorras toetuse andmine, siis on võimalik otsustuskor- ras toetust anda. 3 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 7 Kliimaministee- Me ei kooskõ- Lisaks ei tohiks piirata riigiasutuste osalemist avatud Arvestatud Projektipõhise toetuse saajate ringi eelnõus ei piirata. rium lasta eelnõu taotlusvoorudes, sest see võib piirata riigiasutuste või- Eelnõu ja seletuskiri vastavalt muudetud. Vastavalt punkte 48-51, malusi osaleda sisuliselt olulistes ja valdkonnaülestes RES § 26 lõikele 5 liigendatakse kulud riigieelarves sest nendes on projektides, mille elluviimiseks ei ole nende eelarves TUVide ja programmi tegevuste kaupa. Tulenevalt VV olulisi ebasel- piisavat paindlikkust või ettenähtud vahendeid. Prakti- 19.12.2019 määruse nr 117 „Valdkonna arengukava ja gusi ning suu- kas võivad tekkida olukorrad, kus näiteks koostööpro- programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hinda- rendavad hal- jektid vajavad täiendavat rahastust, kuid riigiasutustel mise ja muutmise kord“ § 1 lõikele 5 moodustavad duskoormust. puudub võimalus taotleda toetust konkurentsivõimeli- valdkonna arengukava ja programmi eesmärgid ning sel alusel, isegi kui nad on valmis vastama kõigile ta- nende mõõdikud koos TUV eesmärkidega strateegilise vapärastele hindamiskriteeriumidele. Samuti võib tek- planeerimise raamistiku, mis on aluseks eelarvestratee- kida ebavõrdne olukord, kus avaliku sektori juriidili- gia ja riigieelarve koostamisel. Seega ka toetusi tuleb sed isikud (nt sihtasutused või riigi äriühingud) saavad planeerida tegevuspõhiselt ja toetuse andmine peab ül- osaleda taotlusvoorudes, kuid samade ülesannetega diselt haakuma strateegilise planeerimise raamistikuga. riigiasutused mitte. Soovitame kaaluda võimalust sätestada selgemad erandid või paindlik mehhanism juhtumite puhul, kus toetuse eesmärk kattub strateegilise arengudokumendi või valdkonnaüleste prioriteetidega. 8 Kultuuriministee- Kooskõlastab 1)Eelnõuga (p 48 ja 51) luuakse eraldi regulatsioon Selgitame Jah, see on vajalik, et eelarvet planeerides liigitataks rium järgmiste mär- riigisisesele projektitoetusele ja riigisisesele tege- juba toetused õige kategooria alla. Rahandusministri kustega arves- vustoetusele. Seletuskiri viitab seejuures rahandusmi- 11.12.2003. a määruse 105 alusel kajastatakse kulud tamisel nistri 11.12. 2003. a määrusele nr 105 „Avaliku sek- raamatupidamises, kuid seda pärast kulu tegemist. Toe- punktid 48-51 tori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“, mille ko- tuste eristamine on oluline ka seetõttu, et osad toetus- haselt jagunevad toetused sotsiaaltoetusteks, sihtfi- tesse puutuvad asjad on vaja reguleerida seadusega, nantseerimiseks (projektitoetus) ja tegevustoetuseks. kuna tegemist on põhiseaduse riivega, nt tagasinõud- Teeme ettepaneku kaaluda, kas seda sama on vajalik mine, viivised, intressid. See ei puuduta aga kõiki toe- seaduse tasandil korrata. Oleme seisukohal, et tege- tusi, vaid ainult projektipõhiseid toetusi. mist on ülereguleerimisega. Riigieelarve seadus peaks reguleerima riigisiseste toetuste andmist; toetuste täp- semal klassifitseerimisel sihttoetuseks või tegevustoe- tuseks saab lähtuda määruse tasandi õigusaktist. 4 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 9 Kultuuriministee- Kooskõlastab 2)Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et projektipõhise Arvestatud Projektipõhise toetuse saajate ringi eelnõus ei piirata. rium järgmiste mär- toetuse saaja ei või olla riigiasutus. Riigiasutustele ette Eelnõu ja seletuskiri vastavalt muudetud. kustega arves- nähtud kulud tuleb planeerida kohe riigieelarvesse tamisel vastava valitsemisala alla, mitte et üks kululiik planee- Punkt 49 ja ritakse ühe valitsemisala alla ja see hakkab sealt teis- selle seletuskiri tele valitsemisaladele toetust jagama ja seda veel kon- kursi korras. Põhimõtteliselt oleme selle seisukohaga nõus ja eelarve koostamisel püüame alati sellest põhi- mõttest lähtuda, kuid tegelikkus päris sellega kooskõ- laliselt ei toimi, eelkõige spetsiifilisemates valdkonda- des, mis hõlmab ka kultuuri ning teadus- ja arenduste- gevuse vahendeid, mille eraldamine võib selguda hili- semas faasis, kui asutuste eelarve koostamine. Ka tea- tud taotlusvoorude tingimused lubavad taotlejaks olla riigiasutusel, kui see on sisulistest kaalutlustest ja toe- tusmeetme eesmärgi saavutamisest lähtuvalt vajalik. Nt kultuuriministri 13.06.2024. määruse nr 14 „Kul- tuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamise tingimused ja kord“ § 5 lg 1 alusel saab taotlejaks olla Eestis positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasu- tus, kes võib olla ka riigiasutus (teadus- ja arenduste- gevuse korralduse seaduse § 5 lg 1). Sisulisest aspek- tist lähtudes ja arvestades toetuse andmise eesmärki (määruse § 3 lg 1) ei ole riigiasutuste välistamine siin- kohal põhjendatud. Lähtuvalt teadus- ja arendustege- vuse korralduse seadusest määratletakse teadus- ja arendusasutus läbi tema poolt täidetavate funktsioo- nide (teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 lg 1), mitte läbi tema juriidilise vormi. Teatud asu- tuste välistamine, lähtuvalt ainult tema tegutsemise vormist, ei võimalda täita toetusmeetme ehk siis vas- tava riigieelarvelise ressursi kasutamise eesmärki – panustada läbi vastavate uurimisvaldkondade ühis- 5 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame konna ja majandusse arengusse. Samuti võib kultuuri- ministri 11.05.2021. a määruse nr 16 „Laulu- ja tant- supeoliikumises osalevate kollektiivide toetamine“ § 4 lg 1 kohaselt toetuse taotlejaks olla ka riigiasutus. Seda põhjusel, et laulu- ja tantsupeoliikumises osale- vad kollektiivid tegutsevad ka riigiasutuste juures ning sisulisest aspektist on oluline toetada kollektiivide te- gevust sõltumata sellest, millises õiguslikus vormis need tegutsevad. Peamiselt on tegemist riigikoolide juures tegutsevate kollektiividega, nt rahvatantsurüh- mad ja koorid. Kuigi kollektiiv tegutseb riigiasutuse juures, ei ole tegemist riigiasutuse enda tegevusega, vaid vabatahtliku harrastuskollektiiviga. Nende tege- vuskulud ei ole kaetud riigieelarvest antava asutuse põhitegevuse rahastusega. Toetus täidab seega spetsii- filist lünka, mille katmine ei ole riigiasutuse põhiüle- sannete raames ette nähtud. 6 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 10 Kultuuriministee- Kooskõlastab 3)„Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse ju- Arvestatud Eelnõu on täiendatud ja lisatud, et liikmemaksudele re- rium järgmiste mär- hendi“ lisa 1 järgi hõlmab kontogrupp 452 „Antud te- gulatsioon ei kohaldu. kustega arves- gevustoetused“ ka „liikmemakse“, sh liikmemakse nii tamisel riigisisestes kui ka rahvusvahelistes organisatsioonides Punkt 51 osalemise eest. Samuti käsitletakse liikmemakse „Te- gevuspõhise eelarvestamise käsiraamatus“ tegevustoe- tusena. Eelnõu § 53² lõike 2 järgi võib tegevustoetuse saajaks olla vaid keskvalitsuse juriidiline isik, kui sea- duses ei ole sätestatud teisiti. Eeltoodut arvesse võttes teeme ettepaneku täpsustada nii eelnõus kui ka seletuskirjas, kas eelnõu § 53² hõl- mab tegevustoetustena ka „liikmemakse“ või mitte. 11 Kultuuriministee- Kooskõlastab 4)Eelnõu punkti 48 muudatuse osas juhime tähele- Selgitame Tulenevalt PS §-st 94 annab minister seaduse alusel ja rium järgmiste mär- panu, et pakutud volitusnorm on võrreldes kehtivaga täitmiseks määrusi. HMS § 90 lõike 1 kohaselt võib kustega arves- väga detailne ja annab justkui ammendava loendi. Kui määruse anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi tamisel mõni oluline aspekt jääb loetelust välja, võib tekkida olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja Punkt 48 küsimus, kas ministril on volitust seda reguleerida. eesmärgiga. Viidatud volitusnormiga on hõlmatud kõik Kui loetelu on ammendav, võib see tulevikus piirata tegevused, mis on vajalik toetuse andmiseks ja mis ei ministri määruse reguleerimisala, isegi kui tekib uus pea sisalduma seaduses. Nendeks on toetuse andmine, vajadus (nt uued aruandlusnõuded või täiendavad sealhulgas (aga mitte ainult!) taotlusvooru korraldamine kontrollimeetmed). (selle alla kuulub ka taotlejate hindamine ja toetuse saa- jate välja valimine), toetuse kasutamine, aruandlus (mis ei ole otseselt toetuse kasutamine, aga on toetuse saa- mise ning kasutamisega kaasnev ülesanne, mis on vaja- lik toetuse kasutamise kontrolliks) ja toetusena antud vahendite või selle jäägi tagasinõudmine. Kõik tegevu- sed toetuse andmisel peaksid mahtuma nende alla. Kui on vaja täpsustada aruandlusnõudeid, siis see on võima- lik, kuna volitusnorm võimaldab kehtestada aruandluse tingimused ja korra. Toetuse kasutamise kontroll saab piirduda tegevustega, mis on hõlmatud volitusnormis, nt aruandluse põhjal olukorra välja selgitamine vms. Kuna RES toetuse andmise sätted kehtivad kõigile sea- duse subjektidele, siis erinevalt valdkonna õigusaktide 7 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame toetuste regulatsioonist peavad nad olema universaal- sed. Konkreetse eelnõu täiendamise sõnastusettepaneku korral kaalume, kas on võimalik volitusnormi täien- dada. 12 Kultuuriministee- Kooskõlastab 5)Riigieelarve seaduse § 531 lg 2 sätestab, et minister Mitte arvesta- Avaliku võimu kandjaks on riik tervikuna ja selle sees rium järgmiste mär- võib halduslepinguga volitada toetuse andmise hal- tud on võimalik ülesandeid jagada, kuid toetust anda saab kustega arves- dusülesande täitmise riigi asutatud sihtasutusele, KOV üksnes asutus, kellel on avaliku võimu teostamise õigus tamisel üksusele või tema asutatud sihtasutusele või MTÜ-le. ja nendeks on ministeeriumid ja ametid. Punkt 50 Teeme ettepaneku selguse huvides lisada eraldi lõige (12), et minister võib määrata toetuse rakendajaks va- litsusasutuse. Samuti lisada, et toetuse andjaks võib olla valitsusasutuse hallatav riigiasutus. Vabariigi Va- litsuse seaduse § 43 lg 1 teise lause kohaselt võivad valitsusasutuste hallatavad riigiasutused seaduse alusel teostada täidesaatvat riigivõimu. See võib praktikas olla menetlusökonoomiast ja otstarbekuse kaalutlusest lähtuvalt vajalik ning üksnes selle ülesande tõttu ei ole mõistlik algatada asutuse ümberkujundamine valitsu- sasutuseks. 8 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 13 Kultuuriministee- Kooskõlastab 6)Eelnõu punktis 49 sätestatud täiendus on oluline, Mitte arvesta- Kuna riigieelarves ei ole kasutusel terminit "tegevusku- rium järgmiste mär- sest suurendab toetuste sidusust strateegiliste eesmär- tud. Selgi- lud" nagu rahandusministri 11.12. 2003. a määruses nr kustega arves- kidega ning vähendab seeläbi poliitilise meelevaldsuse tame 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse ju- tamisel riski, kuid lauseosa „kulude ja investeeringute sihtfi- hend“, siis on sätestatud, et tegemist on kuludega. RES Punkt 49 nantseerimiseks“ võib olla liiga üldine ja vajaks täp- § 26 lõike 4 punkti 2 kohaselt on kulud riigi kasutata- sustamist, milliseid kulusid peetakse silmas. Seletus- vad vahendid, mis pole investeeringud ega finantseeri- kiri selgitab, et riigisisene projektitoetus jaguneb tege- mistehingud. Kaalusime ka varianti asendada "kulud" vuskulude ja investeeringute sihtfinantseerimiseks. "tööjõu- ja majandamiskuludega", kuid spetsialistide Selliselt tuleks sõnastada ka eelnõus. hinnangul ei kata see ära finantsarvestuse terminit "te- Siinkohal palume kaaluda, et kas mõiste „investee- gevuskulud". ring“ kasutamine toetuste klassifitseerimisel on õige ja kõikehõlmav. Riigieelarves peetakse investeeringuteks Riigieelarve jaoks on investeering defineeritud riigiee- riigiasutuste põhivara soetusi (erinevatesse vara grup- larve seaduse § 26 lõike 4 punktis 3 ja see on mate- pidesse). Era- ja kolmandas sektoris omab investee- riaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks ja reno- ring palju kitsamat tähendust. Raamatupidamistoim- veerimiseks planeeritud vahendid. Eelarveklassifikaa- konna juhend nr 6 järgi kasutatakse mõistet investee- tori Lisa 4 "Eelarvekontod" Investeeringute all on mate- ring kinnisvara puhul. Ka avaliku sektori finantsarves- riaalse ja immateriaalse põhivara soetused koos ühel tuse ja -aruandluse juhendi paragrahv 24 räägib tege- kontol. vuskulude ja põhivara sihtfinantseerimisest. 14 Kultuuriministee- Kooskõlastab 7)Eelnõu punktis 49 nähakse ette, et riigieelarve va- Selgitame Projektipõhise toetuse andmisel tuleb igal juhul eelis- rium järgmiste mär- henditest antakse toetust üldjuhul avatud taotlusvoo- tada avatud taotlusvoorude korraldamist. Seda ka Vaba- kustega arves- rust. Otsustuskorras võib toetust anda erandjuhul ja riigi Valitsuse ja Riigikogu algatusel ministeeriumi va- tamisel tingimusel, et minister on määrusega kehtestanud sell- litsemisala eelarvesse toetuse eelarve lisamisel. Kui Punkt 49 iste toetuste andmise tingimused. Palume selgitada, projektipõhise toetuse andmise määruses on võimalus kuidas ja kas see regulatsioon mõjutab otsustuskorras erandina ja põhjendatult otsustuskorras toetust anda, tehtud toetusi, mida tehakse Vabariigi Valitsuse või siis on see võimalik. seadusandja tasandil, ning mida sisuliselt täidetakse ministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu. 9 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 15 Kultuuriministee- Kooskõlastab 8)Eelnõu punkti 51 täiendus on samuti oluline, kuid Arvestatud Eelnõu teksti on keeleliselt korrigeeritud. Ei pea olema rium järgmiste mär- pakutud sõnastuse pool natuke kohmakas. Lõikes 1 konkreetselt viidatud. Vastavalt RES § 26 lõikele 5 lii- kustega arves- kasutatakse väljendit „tegevuste tõttu“, mis on eba- gendatakse kulud riigieelarves TUVide ja programmi tamisel täpne ja võib olla raskesti tõlgendatav. Kas see tähen- tegevuste kaupa. Tulenevalt VV 19.12.2019 määruse nr Punkt 51 dab, et tegevustoetus on lubatud ainult juhul, kui prog- 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, rammis on konkreetselt viidatud tegevuste elluviimi- elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ § sele või on tegemist mingi muu seosega? 1 lõikele 5 moodustavad valdkonna arengukava ja prog- rammi eesmärgid ning nende mõõdikud koos TUV ees- märkidega strateegilise planeerimise raamistiku, mis on aluseks eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamisel. Seega ka toetusi tuleb planeerida tegevuspõhiselt ja toe- tuse andmine peab üldiselt haakuma strateegilise pla- neerimise raamistikuga. 16 Kultuuriministee- Kooskõlastab 9)Eelnõu punkt 51 näeb ette, et tegevustoetuse and- Arvestatud, Volitusnorm ei laiene juhtudele, kui tegevustoetuse rium järgmiste mär- mise põhimõtted ja kord, kui nimetatud tingimused ja selgitame andmine on reguleeritud muu õigusaktiga. KuM on õi- kustega arves- kord ei tulene muust õigusaktist, kehtestab valdkonna gesti märkinud, mida võetakse juriidilise isiku rahasta- tamisel eest vastutav minister määrusega. Eelnõu kohaselt on misel vertikaalselt arvesse. Volitusnorm on mõeldud Punkt 51 tegevustoetus mõeldud keskvalitsuse juriidilisele isi- horisontaalselt samal tegevusalal tegelevate juriidiliste kule, ehk enamasti riigi asutatud sihtasutustele. Kul- isikute rahastamise põhimõtete kehtestamiseks, et oleks tuuriministeeriumi valitsemisalas on valdav osa sihta- võimalik aru saada, kuidas samal tegevusalal tegutseva- sutusi kas etendusasutused või muuseumid. Nende ra- tele isikutele mõeldud kogu toetussumma jaguneb. Vo- hastamine on reguleeritud eriseadustes. Ülejäänud sih- litusnormi sisu on täpsustatud. Kui tegevusalal tegutse- tasutused tegutsevad erivaldkondades, nt film, lõimu- jaid on üks, siis ei ole vaja põhimõtteid kehtestada. mine, sport, rahvakultuur. Otsuse riigi sihtasutuse asu- tamiseks on teinud Vabariigi Valitsus. Asutuse tege- vustoetuse määramisel lähtutakse põhikirjalistest üle- sannetest ja arengudokumentides määratud eesmärki- dest. Samuti on neile seatud või seadmisel asutaja (riigi esindajaks kultuuriminister) ootused, mille täit- mist asutaja hindab ja rahastamisel arvestab. Palume kaaluda, kas sellistel juhtudel on vajalik veel eraldi ministri määrusega kehtestada rahastamise tin- gimused ning kas selline õigusloome on vajalik ja mida see juurde annaks. 10 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 3 17 Kultuuriministee- Kooskõlastab 10)Eelnõu punktiga 51 täiendatakse seadust §-ga 53 Selgitame Riigieelarve seaduse üldine volitusnorm ei kvalifitseeri rium järgmiste mär- reguleerides riigisiseseid sotsiaaltoetuseid. Seletus- neid sotsiaaltoetusi seaduse alusel makstavaks toetuseks kustega arves- kirja kohaselt puudutab see füüsiliste isikute toetamist, ehk automaatselt maksuvabaks. RaM-l on plaanis tamisel näiteks stipendiumite andmist. Palume seletuskirjas TuMSi stipendiumide maksustamine lähiajal üle vaa- Punkt 51, sele- täpsustada, kas selle paragrahvi alusel füüsilistele isi- data ja ühtlustada. tuskiri kutele loodud sotsiaaltoetus, sh stipendium on tulu- maksuga maksustatav või mitte. 18 Kultuuriministee- Kooskõlastab 11)Eelnõu punktis 52 kirjeldatud muudatuste puhul Arvestatud Eelnõuga RES § 55 planeeritud muudatus on jagatud § rium järgmiste mär- teeme ettepaneku, et toetuse kasutamine ja toetuse ta- 55 ja § 55.1 vahel. kustega arves- gasinõudmine oleksid eraldi paragrahvides. Normiteh- tamisel niliselt peaks iga paragrahv käsitlema üht konkreetset Punkt 52 küsimust, mistõttu oleks mõistlik tagasinõudmise sät- ted paigutada eraldi paragrahvi. Pakutud kujul regu- leerib toetuse kasutamise paragrahv suures osas just toetuse tagasinõudmist. Tagasinõudmine on iseseisev õiguslik teema (hõlmab rikkumisi, viiviseid, intressi- määrasid, ajatamist). 19 Kultuuriministee- Kooskõlastab 12)Lisaks palume kaaluda võimalust, et eelnõuga Arvestamata Käesolevas eelnõus sätestatud toetuste tagasinõudmine rium järgmiste mär- täiendatakse § 55 lõiget 9 selliselt, et toetuse tagasi- puudutab üksnes RES alusel antud toetusi. Nende sätete kustega arves- nõudmise otsus on täitedokument sõltumata sellest, näol ei ole tegemist nö riigisiseste toetuste üldosaga. tamisel millise seaduse alusel toetus on riigieelarvest eralda- Üldjuhul peaks toetuste andmine olema reguleeritud Punkt 52, § 55 tud või millist tüüpi toetusega on tegemist. Pakutud re- valdkonna seaduses ja seal peaks olema ka toetuste ta- lg 9; gulatsioon hõlmab üksnes riigieelarve seaduse alusel gasinõudmine, st täitedokumenti puutuv. KuM ettepa- antavaid projektitoetusi, mistõttu võivad eriseaduste nek on õige, kuid RES-ga seda olukorda lahendada ei alusel antud projektitoetuste tagasinõudmise otsused saa. RaM on jooksvalt ministeeriumidest kooskõlasta- jääda täitemenetluse seadustiku mõistes täitedoku- misele tulnud seaduste eelnõudes üle vaadanud ka toe- mendi staatuseta. See tekitab õigusliku ebavõrdsuse ja tuse sätteid ja teinud ettepanekuid nende täiendamiseks. ebaühtlase kohtlemise toetuse saajate vahel ning loob Jätkame seda tööd. olukorra, kus ka toetuse andja peab erinevate meet- mete kontekstis ebaõigesti kasutatud või tagastamata jäänud vahendeid tagasi küsima erineval moel. 11 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 20 Kultuuriministee- Kooskõlastab 13)Eelnõu punktiga 53 täiendatakse seadust toetuste Arvestamata, Eelnõust on andmekogu regulatsioon välja jäetud. Jäe- rium järgmiste mär- andmekogu regulatsiooniga. Esmalt toome välja, et selgitame tud on üksnes isikuandmete töötlemisega seonduv. kustega arves- peame regulatsiooni loomist väga vajalikuks ja oluli- JDM ja AKI hinnangul ei ole IKÜMis sätestatud mini- tamisel seks. Samas teeme mõned ettepanekud. Andmekogu maalsuse ja läbipaistvuse põhimõtetega kooskõlas olu- Punkt 53, sele- puhul palume laiendada sõnastust selliselt, et andme- kord, kui seadusandja annab lubava volitusnormiga Va- tuskiri; kogu loomise ja põhimääruse kehtestamise volitus bariigi Valitsusele või ministrile volituse asutada and- hõlmaks nii projektipõhiseid toetusi kui ka tegevustoe- mekogu ja töödelda selles andmeid nii, et seadusega ei tusi, samuti sotsiaaltoetuseid ehk kõiki selles eelnõus ole kindlaks määratud (vähemalt liigiti), millises and- käsitletavaid toetuseid. Praktikas menetleb Kultuuri- mekogus milliseid isikuandmeid töödeldakse. See tä- ministeerium toetuste menetlemise infosüsteemis ka hendab, et seaduses ei ole võimalik ette näha andme- eriseaduste alusel kehtestatud toetusi ja stipendiume. kogu regulatsiooni juhuks, kui mõni valdkond vajab Pakutud regulatsioon on meie hinnangul asjakohane mõne toetuse menetlemiseks andmekogu, ehk et ühe kõikide toetuste puhul. volitusnormi alusel ei ole võimalik asutada mitut and- Seletuskirjas selgitate, et riigisisestest toetustest puu- mekogu. Arvestades aga, kui palju on erinevaid toetust dutab see projektipõhiseid toetusi, kuna seda antakse andvaid asutusi ja kui eriilmelised on erinevad toetused, konkreetseks eesmärgiks koos mõõdikutega eesmärgi ei pruugi uue ja ühtse andmekogu loomine olla suurte täitmise jälgimiseks ja määratakse ka ajakava ning ka- arendamiskulude tõttu mõistlik (lähiajal võimalik). Tä- sutamata jäänud jääk tagastatakse. Tegevustoetuse pu- nasel päeval ka riigisiseste toetuste puhul kõige enam hul selliseid nõudeid ja eesmärke ei seata ja ka kont- kasutatavat struktuuritoetuse registrit, mis on loodud rolli raha kasutamise üle ei teostata. Meie hinnangul ei põhieesmärgis EL toetuste rakendamiseks, ei ole või- ole see põhjendus päris kohane, sest tegevustoetuse malik laialdasemalt (st kõikide riigisiseste toetuste pu- andmisel on olemas eesmärgid koos mõõdikute ning hul) kasutusele võtta, kuna ka see nõuab täiendavaid vastava ajaperioodiga. Oluline on ka see, et näiteks suuri tehnilisi arendusi ja rahalist ressurssi. Kultuuriministeerium menetleb tegevustoetuste taotlu- seid sarnaselt projektitoetuste taotlustega toetuste me- netlemise infosüsteemis, mis mh vähendab nii asutuse- sisest bürokraatiat kui taotlejate halduskoormust. 12 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 21 Kultuuriministee- Kooskõlastab 14)Eelnõu punktiga 53 loodavas andmekogu regulat- Selgitame Andmekogu puudutavad sätted on eelnõust välja jäetud. rium järgmiste mär- siooni lõikes 5 sisaldub säte, mille kohaselt ei ole and- Eelnõus on üksnes toetuste andmisega seonduvalt kustega arves- mekogus sisalduvad andmed avalikud. Seejuures toob isikuandmete töötlemine. Pikemalt selgitatud märkuste tamisel eelnõu seletuskiri välja, et avalike vahendite kasuta- tabeli punktis 20. Punkt 53, § 551 mise kohta käiv teave peab olema avalik, kuid avali- lg 5; kuks soovitakse teha ainult minimaalne statistiline komplekt ning seda tuleks teha mujal, kui andmeko- gus, näiteks toetuse andja kodulehel. Kultuuriminis- teeriumi hinnangul ei ole selline regulatsioon otstarbe- kas. Asutusel on töökorralduslikus mõistes oluliselt lihtsam, kui dokumendid, mida igal juhul tuleb and- mekogus talletada, jäävad andmekogusse, ning on va- jalikus osas avalikud (mitte neid ei dubleerita ainult avalikustamise eesmärgil kuskil mujal). Sellest on mi- nisteerium ka toetuste menetluse infosüsteemi loomi- sel lähtunud. Selleks, et kõik avalikud dokumendid oleksid lihtsasti leitavad, võib toetuse andja näiteks avaldada kodulehel lingi või lingid vastavatele andme- kogudele, kust avalikud andmed on leitavad. Ühtlasi läheb eelnõuga pakutud sõnastus – andmekogus sisal- duvad andmed ei ole avalikud – oma põhimõttelt vas- tuollu AvTS-iga ega taga avalike vahendite kasuta- mise läbipaistvuse nõuet. Teeme ettepaneku antud sä- tet muuta ning sõnastada selgelt, et AvTS alusel nõu- tud andmed tuleb avalikustada või alternatiivselt sätes- tada, et andmetele juurdepääsu ja andmete väljasta- mise kord sätestatakse andmekogu põhimäärusega. 13 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 22 Kultuuriministee- Kooskõlastab 15)Eelnõu punktiga 53 loodavas andmekogu regulat- Selgitame Andmekogu puudutavad sätted on eelnõust välja jäetud. rium järgmiste mär- siooni lõikega 6 sätestatakse, et toetuste andmeko- Eelnõus on üksnes toetuste andmisega seonduvalt kustega arves- gusse kantud andmeid säilitatakse viis aastat arvates isikuandmete töötlemine. Pikemalt selgitatud märkuste tamisel toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. tabeli punktis 20 Punkt 53, § 551 detsembrist, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest lg 6; tuleneb teisiti. Juhime tähelepanu, et andmete (pi- kema) säilitamise kohustus võib tuleneda ka mõnest muust õigusaktist, kui ainult riigiabi reeglitest tulene- valt. Näiteks sätestab raamatupidamisseadus algdoku- mentide säilitamiskohustuse 7 aastaks. Praeguse sätte sõnastuse järgi ei ole võimalik seda arvestada. Ühtlasi on suur hulk andmekogusid tunnistatud arhiiviväärtus- likeks, mis tähendab, et nendes andmekogudes sisal- duvaid andmeid tuleb säilitada alaliselt (vt: https://www.ra.ee/astra/site/databases). Kuigi andmeid ei säilitata alaliselt andmekogus, vaid need antakse teatud hetkel üle rahvusarhiivile, siis sellegi poolest ei kata praegune sätte sõnastus erijuhte kõikides andme- kogudes sisalduvate andmete säilitustähtaegade kohta. Ka minimaalse andmete säilitamise printsiipi ei ole hea volitusnormi panna, sest mõnel juhul ei ole prakti- list tarvidust dokumente hoida nii kaua. Teeme ettepa- neku mitte sätestada volitusnormi tasandil ei mini- maalset ega maksimaalset säilitustähtaega, vaid jätta säilitustähtaja reguleerimine põhimääruse tasandile või alternatiivselt täiendada § 551 lõike 6 sõnastust selliselt, et lisaks riigiabi reeglitele oleks võimalik ka teistest õigusaktidest või dokumendi liigitusskeemi- dest tulenevalt pikemaid või lühemaid säilitustähtae- gasid rakendada. 14 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 23 Kultuuriministee- Kooskõlastab 16)Eelnõu kohaselt kavandatakse see jõustada 1. det-Arvestatud Eelnõule on lisatud rakendussäte, mille kohaselt tuleb rium järgmiste mär- sembril 2025. Sellest lähtuvalt tuleb pärast seda välja- riigisiseste toetuste andmine viia kooskõlla 2025. aasta kustega arves- kuulutatavate taotlusvoorude olemasolevad ministri 1. detsembril jõustunud redaktsiooniga 2026. aasta 31. tamisel määrused üle vaadata ning viia kooskõlla seaduse detsembriks. Punkt 65, § 817 nõuetega. Lisaks tuleb välja töötada mitmeid uusi määruseid, nt strateegiliste partnerite toetamine, otsus- tuskorras antavate toetuste põhimõtted, riigi asutatud sihtasutuse toetamise põhimõtted ning need on vajali- kud, et 2026. aastal toetuseid rakendada. Ministeeriu- mile toob see kaasa suure töökoormuse ning sellise lü- hikese ajaga ei ole võimalik teha kvaliteetset õigusloo- met, sh valdkonda kaasates. Eelnõus ettenähtud raken- dusnorm, et enne 2025. aasta 1. detsembrit kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määruse alusel poo- leli olevatele toetuste andmise menetlustele, toetuste kasutamisele ning nende aruandlusele ja kontrollile kohaldatakse käesoleva seaduse ja selle alusel kehtes- tatud määruse enne 2025. aasta 1. detsembrit kehtinud redaktsiooni, on vajalik, kuid ei lahenda kõiki neid kü- simusi. Sellest lähtuvalt teeme ettepaneku näha olema- solevate määruste seadusega kooskõlla viimiseks ning uute põhimõtete väljatöötamiseks ja jõustamiseks pi- kem üleminekuaeg, näiteks september 2026. 24 Regionaal- ja Põl- Kooskõlastab 1. Palume § 46 lõike 2 sissejuhatava lauseosa muuda- Arvestatud Eelnõu sätte sõnastust on täpsustatud. lumajandusminis- järgmiste mär- tuses asendada sõnad „üleriigiliste kohaliku omavalit- teerium kustega arves- suse üksuste liitude“ sõnadega „üleriigilise kohaliku tamisel omavalitsuse üksuste liidu“. Alates 2020. aastast te- Punkt 32, § 46 gutseb ainult üks üleriigiline kohaliku omavalitsuse lõige 2 üksuste liit nimega Eesti Linnade ja Valdade Liit. 15 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 25 Regionaal- ja Põl- Kooskõlastab 2. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu seaduse § 51 Osaliselt ar- Eelnõu on täiendatud seaduse § 51 lõigete 3 ja 4 muu- lumajandusminis- järgmiste mär- lõike 3 ja 4 muudatustega ning täiendada seaduse § 51 vestatud datustega. teerium kustega arves- uue lõikega 41. tamisel: Põhiseaduse § 154 lõike 2 kohaselt tuleb KOVi täide- Ettepanekut § 51 täiendada lõikega 41 ei arvestata. Kui eelnõu täienda- tava riikliku ülesande kulud hüvitada riigieelarvest. riikliku ülesande kulude katmiseks antav eelarve on mine § 51 lg Riigikohtu 16. märtsi 2010. aasta otsuses nr 3-4-1-8- piirmäärata ehk seadusest tulenev kulu vastavalt RES § 3,4 ja lg 41 09 juhitakse tähelepanu sellele, et PS § 154 lõike 2 tei- 32 lg 2 punktile 2, siis nii see kulu esitataksegi riigiee- sest lausest tuleneb KOVidele õigus seadusega pandud larves. Kulu esitamiseks piirmäärata vahendina ei ole riiklike kohustuste täielikule finantseerimisele riigiee- vaja eraldi sätet riigieelarve seadusesse. larvest. Keskvalitsus peab tagama, et KOV ei pea ka- sutama omavalitsuslike ülesannete täitmiseks mõeldud raha riiklike ülesannete täitmiseks. RESis täpsustatakse, kuidas PS § 154 lõikes 2 nimeta- tud KOVi täidetavate riiklike ülesannete kulude kat- mine riigi poolt eelarveliselt sisustatakse. Kehtiva RES § 51 lõike 1 kohaselt on KOVile seadusega pan- dud riikliku ülesande (edaspidi riiklik ülesanne) ku- lude katmise aluseks keskmine arvutatud kulu või te- gelik kulu. Sellega seoses teeme ettepaneku täpsustada lõike 3 sõ- nastust, et nii riikliku ülesande kulude valemipõhise kui ka juhtumipõhise hüvitamise korral võib vald- konna eest vastutav minister kehtestada asjaomased (lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud) põhimõtted ja korra määrusega. Samuti teeme ettepaneku täpsustada lõiget 4 nii, et riikliku ülesande kulude katmise ulatus, st kulude hü- vitise määrad ühiku kohta määratakse igaks aastaks riigieelarvega. Ühtlasi palume § 51 täiendada lõikega 41, milles nä- hakse ette, et riikliku ülesande kulude katmiseks ette nähtud vahendid kavandatakse riigieelarves piirmää- rata kuluna. Kui riikliku ülesande kulude hüvitis on riigieelarves piirmääraga kulu, võib tekkida olukord, 16 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame kus nt hüvitatavate toimingute arvu hüppelise kasvu tõttu ei piisa riigieelarves kavandatud summast KOVi- dele kulude hüvitamiseks. 26 Regionaal- ja Põl- Kooskõlastab 3. Teeme ettepaneku § 53 lõige 7 kehtetuks tunnis- Arvestatud Eelnõu on täiendatud § 53 lõike 7 kehtetuks tunnistami- lumajandusminis- järgmiste mär- tada. sega. Säte on keeleliselt ja moraalselt vananenud. Tege- teerium kustega arves- Riigieelarves ei kasutata toetuste puhul enam terminit mist on nn katuseraha jagamise sättega. Riigikogus tamisel: „eraldis“ ning seetõttu on nimetatud säte muutunud enam nn katuserahasid ei jagata. eelnõu täienda- pärast selle termini kasutusest loobumist sisutühjaks. mine § 53 lõige 7 17 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 27 Regionaal- ja Põl- Kooskõlastab 4.1. Teeme ettepaneku esitada seletuskirjas põhjali- Arvestatud, Eelnõu on täiendatud ja sotsiaaltoetustena on käsitletud lumajandusminis- järgmiste mär- kum selgitus § 531 seniste riigieelarveliste toetuste eel- selgitame üksnes preemiaid ja stipendiume. Kuna sotsiaalset kait- teerium kustega arves- nõus kavandatud detailsusega eristamise vajaduse set puudutavad regulatsioonid peavad PS kohaselt tamisel: kohta riigieelarve seaduse tasandil. Kui projektipõhise olema seadusandja otsustada, siis ei saa RES alusel punkt 51, sele- toetuse ja tegevustoetuse eristamise soov ja vajadus on anda igasuguseid toetusi, mida finantsarvestuses ja tuskiri arusaadav, siis just sotsiaaltoetuse eraldi väljatoomine eelarves kvalifitseeritakse sotsiaaltoetusteks. Ministee- vajaks selgitamist, arvestades, et see toetusliik pole ka riumi valitsemisalad ja põhiseaduslikud institutsioonid selgelt seaduse tasandil defineeritud. Palume lisada saavad anda vaid selliseid toetusi, mis ei ole seotud sot- põhjalikum selgitus selle kohta, millisel määral erineb siaalse kaitsega, nendeks on stipendiumid ja preemiad. see lisaks stipendiumidele muudest otsustuskorras an- Analüüsisime RTK-ga ka teisi võimalusi, kuidas stipen- tavatest sotsiaaltoetustest või kas igale isikule antav diume ja preemiaid kajastada, ilma et neid peaks eraldi toimetuleku- või erakorraline abi toetus loetakse eel- liigina RES-s välja tooma, kuid ei leidnud paremat la- nõu tähenduses sotsiaaltoetuseks. SHS toetused on se- hendust. Ka stipendiumide ja preemiate, mille andmine letuskirja kohaselt välistatud, kuid sellisel juhul ei ei ole seadusega reguleeritud, peab olema läbipaistev. kattu ilmselt ka sotsiaaltoetuste definitsioon RESi eel- nõu omaga. 28 Regionaal- ja Põl- Kooskõlastab 4.2. Ka tegevustoetuse eristamisel kehtivast § 531-st Arvestatud Eelnõule on lisatud rakendussätted, mille kohaselt tuleb lumajandusminis- järgmiste mär- esinevad meie hinnangul väiksed ohud ja üheks sel- RES alusel riigisiseste toetuste andmine viia 2025. teerium kustega arves- leks on projekti ja tegevustoetuste sisuline eristamine aasta 1. detsembril jõustunud seaduse redaktsiooniga tamisel: juba olemasolevate meetmete kontekstis. Näiteks sä- kooskõlla hiljemalt 2026. aasta 31. detsembril. punktid 48 ja testab kehtiv § 531 lõige 1, et (nii tegevus- projekti kui Kaalusime tehtud ettepanekut, et toetuse tingimuste 65, § 531 ja § sotsiaaltoetus) riigisiseste toetusprogrammide vahen- määrused võiksid kehtida kuni nende kehtetuks tunnis- 817 dite kasutamiseks kehtestab minister määrusega tingi- tamiseni, kuid sellisel juhul toetuste andmise süsteem ei mused ja korra ministeeriumi valitsemisala vahendite saakski korrastatud. Osa määrusi on kehtestatud selli- arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks, toe- selt, et nende alusel antakse toetusi aastast aastasse. tusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud va- Konkreetne kuupäev on märgitud arvestusega, et rii- hendite kasutamiseks, kui nimetatud tingimused ja gieelarve on aastase kehtivusega. Kui vahendid üle kan- kord ei tulene muust õigusaktist. Tegemist on volitus- takse, on neid võimalik kasutada 1+1 aastat. normiga, mille alusel on kehtestatud hetkel 158 kehti- vat toetusmäärust, mistõttu tuleb meie hinnangul selle volitusnormi sõnastuse muutmisse pigem suhtuda ette- vaatlikult, kuivõrd selle volitusnormi alla on paiguta- tud tegevustoetusi1, aga võimalik, et ka eelnõu tähen- duses sotsiaaltoetusi. 18 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame Eelnõu kohaselt on sama sätte lõike 1 sõnastus muutu- nud sisuliselt, juurde on lisatud täpsustav piirang: „mi- nisteeriumi valitsemisala vahendite arvelt antava rii- gisisese projektipõhise toetuse andmise“. Meie arvates tekib küsimus, mis saab olemasoleva vo- litusnormi alusel kehtestatud määrustest, mis ei ole olemuselt enam projektipõhised toetused. Kardetavasti ei piisa selleks eelnõuga kavandatavast rakendussättest § 817, millega nähakse ette rakendava toetusmeetme redaktsiooni kohaldamine, kuid samas muutub mää- ruse andmise aluseks olev volitusnorm (jääb mulje, et muude kui projektipõhiste toetuste jaoks kaob volitus- norm ära), tingides õigusliku ebamäärasuse. Teeme ettepaneku kaaluda rakendussätete täiendamist näiteks VVS § 10512 lõikele 4 analoogse sättega, mis jätab olemasolevad määrused kuni nende kehtetuks tunnistamiseni kehtima. 29 Regionaal- ja Põl- Kooskõlastab 4.3. Teeme ettepaneku täiendada § 531 lõikega 3, mille Arvestamata Tulenevalt PS §-st 115 on riigieelarve aastase kehtivu- lumajandusminis- järgmiste mär- kohaselt ministeeriumi valitsemisalal on õigus riigisi- sega. Seetõttu planeeritakse ka kulud üheks aastaks. teerium kustega arves- sese projektipõhise toetuse andmiseks ettenähtud rii- Oleme nõus, et pikemaajaliste projektide planeerimine tamisel gieelarve vahendeid kasutada sama eelarveaasta ja sel- on sellisel juhul keerukas. Kuid toetuse andmine ei pea eelnõu täienda- lele järgneva kolme eelarveaasta jooksul. olema tingimata üheaastane otsustus, sest riigiasutus mine: §531 lg 3 RES §53 lõikes 2 kehtestatud üldpõhimõte, et minis- saab vajadusel võtta kohustusi ka järgnevatele aastatele, teeriumi valitsemisalal on õigus riigieelarve vahendeid kui kohustuste võtmise piirmäär (RES § 60 lg 4) seda kasutada ainult sama eelarveaasta jooksul, ei võimalda võimaldab. Samas peab alati arvestama sellega, et järg- rahastada avatud taotlusvoorudes pikemaajalisi pro- nevate aastate RES-RE protsessis ei pruugi ta vahen- jekte ning toob kaasa püsiva halduskoormuse seoses deid saada. vahendite järgmisse aastasse ülekandmise taotlemi- sega. Paragrahv 53 lõige 2 annab võimaluse RESis sä- testada erisused sellest üldpõhimõttest, mida projekti- toetuste puhul ongi otstarbekas rakendada. Arvestades iga aasta riigieelarve kinnitamisele järgnevat ajakulu taotlusvooru avamisele, varuaega taotlejate teavitami- 19 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame sele voorust ning taotluste ettevalmistamiseks, taot- luste vastavuskontrollile ja taotluste sisulisele hinda- misele ning toetusotsuste vormistamisele kuluvat aega, ei jää toetuste sihtrühmale piisavalt aega tege- vuste elluviimiseks enne sama kalendriaasta lõppu. 30 Regionaal- ja Põl- Kooskõlastab 4.4. Välistada ei saa sedagi, et ka tegevustoetuste pu- Arvestamata Tegevustoetuse andmisel ei kaasne taotlusvoore, toe- lumajandusminis- järgmiste mär- hul võib toimuda toetuse edasi jagamine, st toetuse ja- tuse saajate välja selgitamist, toetuse kasutamise kont- teerium kustega arves- gamine rakendusüksuse kaudu kas vahetult projektipõ- rollimist jne. Tegemist on juba teada isikutele (keskva- tamisel hise toetusele sarnase rakendusskeemi alusel või toe- litsuse juriidilised isikud) vahendite eraldamisega. See- eelnõu täienda- tust jagavale asutusele (nt KOV) hilisemate kulude tõttu ei ole nn vahelüli kasutamine põhjendatud. Kui mine: § 532 lg kompenseerimise kaudu. Seetõttu võib meie hinnangul praktika käigus siiski ilmneb selline vajadus, siis võib 4 osutuda ka § 532 puhul vajalikuks ette näha 53¹ lõikes kaaluda seaduse muutmist. 2 sätestatud haldusülesande edasivolitamise regulat- sioon. 20 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 31 Regionaal- ja Põl- Kooskõlastab 5. Tähelepanekud eelnõu punktides 27 ja 56 kavanda- Selgitame Selgitame, et minister kinnitab ja liigendab valitse- lumajandusminis- järgmiste mär- tud muudatuste kohta. misala riigiasutuste eelarved lähtudes riigieelarvest ja teerium kustega arves- Kavandatava muudatusega nr 27 (§ 26 lg 51 muut- kooskõlas eelarveklassifikaatoriga. Vastavalt käsiraa- tamisel mine) lisatakse aastasesse riigieelarve seadusesse tege- matu juhisele (ptk 7.2) ei saa ministri käskkiri olla üldi- punktid 27 ja vuspõhise ülesehituse kõrvale a) administratiivne osa sem, kui selle aluseks olev riigieelarve (sh selle lisa) ja 56: § 26 lg 51, § (asutuste eelarved) ja b) detailne majanduslik jaotus esialgne VV aastase riigieelarve täiendav liigendamine. 56 lg 24 tegevuspõhise jaotuse alla. Uus riigieelarve maj. sisu liigendus ei ole nii detailne, Riigieelarve sellise ülesehituse puhul ei ole ministril kui on nõutud riigieelarve planeerimise detailsus (eelar- sisuliselt võimalik rakendada Vabariigi Valitsuse sea- veklassifikaatori lisa 4). duses talle antud pädevust kinnitada valitsemisala rii- Nõustume, et võib tekkida juurde töökoormust, kuid giasutuste eelarveid (VVS, § 49 lg 9), samas toob 2025. aasta eelarve lisas esitatud eelarve liigendus näeb muudatus kaasa täiendava töökoormuse eelarve käsk- ette veelgi detailsema eelarve jälgimise ja eelarve eba- kirjades samade andmete selgitamisel nii tegevuspõhi- täpsuste korral vajaks see veelgi tihedamat muutmist. ses jaotuses kui ka asutuste vahel, mida nõutakse ka- Ka praegu tuleb muudatuse sisu selgitada, et mõista vandatava muudatusega nr 56 (§ 56 lg 24). Tegevuspõ- muudatuse vajadust. Topelt selgitamine ei ole vajalik, hises eelarves tekib sellisel viisil ridade selgitamine leida tuleks mõistlik lahendus. Rahandusministeerium pidevaid kordusi ning arusaadavus väheneb oluliselt. saab siin kaasa mõelda. Täiendav töökoormus võib tek- Selle muudatusega kaugenetakse tegevuspõhise eelar- kida ka muudatuste esitamisel Riigikogu rahandusko- vestamise põhimõtetest ja luuakse reeglid, mis tingi- misjonile ja seoses kaasnevatele küsimustele vastamis- vad valitsemisalas sisulise tegevuspõhise eelarvesta- tega. mise asemel üle minema näilisele tegevuspõhisusele. 32 Regionaal- ja Põl- Kooskõlastab 6. Palume eelnõu punktiga 52 kavandatava § 55 lõike Selgitame Riigieelarvest toetuse andmine peaks üldjuhul olema lumajandusminis- järgmiste mär- 2 puhul täpsustada, et see nõue kehtib üksnes tegelike kulupõhine, sest see tagab eelarve vahendite säästliku teerium kustega arves- kulude alusel rahastamise korral ning ei laiene lihtsus- kasutamise ning toetuse saajale ei maksta toetust kulude tamisel tatud kuluviisidele. Lisaks palume kaaluda täiendava katteks, mida ta ei ole teinud. Välissuhtlemisseadus an- punkt 52, § 55 analüüsi tegemist selle kohta, kas § 55 nõuded peaksid nab võimaluse välisabist antava toetuste andmise tingi- lõige 2 laienema ka teatud välisvahenditele, mille eelarve ka- mused kehtestada määrusega. RESis puudub vajadus sutamise kohta ei ole eriseadust. seda regulatsiooni dubleerida. 21 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 33 Regionaal- ja Põl- Kooskõlastab 7.1. Palume seoses § 46 lõigetega 6 ja 7 täiendamisega Arvestatud Seletuskirja on lisatud selgitused. lumajandusminis- järgmiste mär- lisada selgitus, et tulenevalt Riigikohtu 16. märtsi teerium kustega arves- 2010. aasta otsusest nr 3-4-1-8-09 ei ole tegemist KO- tamisel: Vide finantsgarantii ulatusliku riivega, kui eelarve- punkt 36, § 46 aasta keskel tulude vähendamine või kulude suurenda- lõiked 6 ja 7, mine puudutab nt kõiki tööandjaid laiemalt, ning KO- seletuskiri Videle ei pea muudatusega kaasnevaid rahalisi mõju- sid kompenseerima. Samuti palume seletuskirja lisada, et kui KOVide tu- lude vähendamine või kulude suurendamine eelarve- aasta keskel on põhjustatud nt majandussurutisest tin- gitud ulatuslikust riigieelarve operatiivse kärpe vaja- dusest, peab alati kaaluma, kas KOVide finantsgaran- tii ulatuslik riive kaalub üles muud ülekaalukad ühis- kondlikud vajadused nagu riigi rahanduse ulatusliku parandamise vajalikkuse. 34 Regionaal- ja Põl- Kooskõlastab 7.2. Seletuskirjas on § 531 muutmise kohta järgnev Selgitame Kehtiva RES § 26 lõike 4 punkt 3 kohaselt liigenda- lumajandusminis- järgmiste mär- selgitus: „Sihtfinantseerimine jaotatakse omakorda te- takse riigieelarve vahendid majandusliku sisu järgi tulu- teerium kustega arves- gevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimiseks. Põhi- deks, kuludeks, investeeringuteks ja finantseerimiste- tamisel: vara sihtfinantseerimise põhitingimuseks on, et selle hinguteks, lähtudes järgnevast: /.../ 3)investeeringud on punktid 48-50, saaja peab ostma, ehitama või muul viisil soetama tea- materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks ja seletuskiri tud põhivara (§ 24 lõiked 2 ja 4).“ Samas eelnõu teks- renoveerimiseks planeeritud vahendid; tis põhivara mõistet ei kasutata ega ole seatud tingi- Eelnõu sõnastus on, et "projektipõhist toetust antakse museks, et toetatav investeering peaks olema põhi- kulude ja investeeringute sihtfinantseerimiseks". Kui vara. projektipõhine toetus antakse investeeringuteks, siis Samuti on seletuskirjas järgmine väide: „Projektipõ- RESis tähendab see, et toetus antakse materiaalse ja im- hise toetuse saaja ei või olla riigiasutus“, kuid sellise materiaalse põhivara soetamiseks. Eelarveklassifikaa- välistuse kohta eelnõus vastav säte puudub. Palume tori Lisa 4 "Eelarvekontod" Investeeringute all on mate- viia eelnõu ja seletuskiri üksteisega vastavusse. riaalse ja immateriaalse põhivara soetused koos ühel kontol. Projektipõhise toetuse saajate ringi eelnõus ei piirata. Eelnõu esimeses versioonis olid projektipõhiste toetuste saajateks füüsilised ja juriidilised isikud, nende alla rii- giasutused ei lähe. Ka seletuskiri selgitas seda, mistõttu 22 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame eelnõu ja seletuskiri ei olnud omavahel vastuolus. Kooskõlastusringil saadud tagasiside põhjal ei ole pro- jektipõhise toetuse saajate ringi piiratud. Seega selleks võivad olla ka riigiasutused. Eelnõu ja seletuskiri vasta- valt muudetud. 35 Regionaal- ja Põl- Kooskõlastab 7.3. Palume seletuskirja lk 24 tabelis parandada ekslik Arvestatud Seletuskirjas vastav tekst parandatud. lumajandusminis- järgmiste mär- väide, et ajutiselt võivad toetusfondi arvnäitajad olla teerium kustega arves- toodud toetusfondi määruses. tamisel: Paragrahvi 48 lõike 3 kavandatava muudatuse koha- punkt 38, sele- selt sätestatakse toetusfondi jaotamise aluseks olevad tuskiri arvnäitajad seadusega. Kõik ajutised ühekordsed toe- tused ei ole enam toetusfondi osa, vaid juhtumipõhi- sed toetused ministeeriumi eelarvest. Seega puudub vajadus toetusfondi määruses sätestada nt ajutiste toe- tuste jaotamise aluseks olevaid arvnäitajaid. 36 Regionaal- ja Põl- Kooskõlastab 7.4. Samuti palume seletuskirja lk 24 tabelis paran- Arvestatud Seletuskirjas vastav tekst parandatud. lumajandusminis- järgmiste mär- dada ekslik väide, et „KOVidelt ei nõuta [toetusfondi] teerium kustega arves- jääke tagasi.“ Paragrahv 52 võimaldab siiski vajadusel tamisel: KOVidelt toetusfondi jääke riigieelarvesse tagasi seletuskiri nõuda. 23 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 37 Riigikohus Arvamus, ül- EL majandusjuhtimise raamistiku reform - nagu ka ni- Selgitame Kestliku majanduskasvu saavutamise eesmärk on eelar- dine tähelepa- metus ütleb ja vaatamata selle sisuks olevatele eelar- vereeglite seadmisel ja täpsustamisel kahtlemata. nek vereeglitele - on suunatud kestliku majanduskasvu Käesoleva eelnõuga saavutatakse see läbi EL õiguse üle saavutamisele. Sellist [üld]eesmärki riigieelarve sea- võtmise Eesti õigusesse. duse eelnõuga ei võeta, eesmärgiks on seletuskirjast nähtuvalt nõuete ülevõtmine riigisisesesse õigusesse. Kuigi liidu majandusjuhtimise raamistiku reform tugi- neb valdavalt otsekohalduvatele määrustele, tuleks ka liidu õiguse ülevõtmisel järgida regulatsiooni kehtesta- mise eesmärki. See eesmärgi kaotsiminek avaldub kõige selgemini seletuskirjas kasutatud argumentat- sioonis, kus hinnatakse peamiselt ülevõetavate nõuete mõju riigisisestele reeglitele või selgitatakse muutusi eelar- vetehniliselt. See, et Eesti jätkab endale nii mõneski osas karmimate reeglite seadmist, ei pruugi olla halb. Kuid kas ja milline mõju on sellel lisaks riigi rahan- duse loodetavasti parematele näitajatele kui teistel liikmesriikidel, seletuskirjast ei selgu. 38 Riigikohus Arvamus, ül- Mõlemas, nii EL õiguses kui ka eelnõus on rõhutatud Selgitame Kuna juulikuus kooskõlastamisele saadetud eelnõule dine tähelepa- keskpika perioodi eelarvestamise olulisust, kuid aasta- antud mitmes tagasisides (k.a Riigikontroll) viidati, et nek, § 27 sele- põhised eelarve ja -kontrolli reeglid, võttes arvesse ka õigus muuta pärast eelarveaasta lõppu kahe kuu jooksul tuskirja põhjen- lisanduvaid, vähendavad pikema perioodi eelarvesta- valitsemisalade eelarveid või teha kehtivuse kaotanud dus mise kasu. Pikaajaliselt planeerimiselt ei saagi eeldada riigieelarve alusel uusi eelarveotsuseid, ei ole siiski põ- sarnast täpsust aastaeelarve koostamisega. Kokkuvõt- hiseadusega kooskõlas, jäetakse eelnõust välja § 27 valt peaks pikema perioodi planeering andma aastate puudutavad muudatused. lõikes paindlikkust. Ka aastaeelarve ei saagi ega peagi sendi täpsusega langema kokku täitmisega. Millist lisaväärtust annab see, kui tagantjärele viia eelarve vastavusse tegeliku majandusarvestusega (raa- matupidamisega)? Siinkohal märgime, et riigieelarve oli aastapõhine juba enne tekkepõhise eelarve kasutu- selevõttu. Seetõttu on eksitav seletuskirja lk 22 toodud RES § 27 24 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame muudatuse põhjendus. Kuidas seeläbi läbipaistvus või õigusselgus suureneks? Samuti ei anna kavandatud muudatus vajalikku informatsiooni järgneva(te) aasta(te) eelarve(te) koostamiseks. Sellega võib vähe- neda aga ülekantavate vahendite (eelarve) maht, mis on positiivne. 39 Riigikohus Arvamus, ül- Samuti ei suurene Riigikohtu arvates eelarve läbipaist- Selgitame Nii poliitikud, ametnikud kui ka kodanikud saavad riigi dine tähelepa- vus, informatiivsus ega arusaadavus, kui rahakasutusest seda paremini aru, mida täpsemini on nek seni eelarve lisas esitatud detailne info esitatakse edas- eelarves välja toodud, kuhu raha kulub (ja kust see tu- pidi üldistatud kulul eelarves. leb). Detailid võimaldavad jälgida, kas raha kulutatakse kooskõlas lubaduste ja eesmärkidega, ning hinnata, kas ressursse kasutatakse tõhusalt. Detailsuse suurenedes väheneb võimalus varjatud kulutusteks või poliitilisteks manipulatsioonideks eelarves. Tõsi on ka see, et detailirohkus võib muuta riigieelarve ja sellega seotud dokumendid väga mahukaks ja see- tõttu ka raskesti jälgitavaks, mistõttu tuleb leida eelarve detailsuses tasakaal, et tagada läbipaistvus ja arusaada- vus ning mõistlik rakendatavus. 25 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 40 Riigikohus Arvamus, Arusaamatuks jääb, millist probleemi tegelikult püü- Arvestatud Eelnõu on muudetud ning RES § 3 täiendamine lõikega punktid 1 ja 2 takse lahendada. 3 eelnõust välja jäetud. Riigieelarve seaduses (RES) puudub vajadus täienda- valt reguleerida aktide andmist. Valitsusasutuste juh- tide õigus anda määruseid või üksnes haldusakte on sätestatud Vabariigi Valitsuse seadusega, põhiseadus- like institutsioonidele omaste aktide andmise õigus nende kohta käiva seadusega. Ainult ministri puhul saab tekkida küsimus, kas konk- reetne õiguse teostamiseks peab minister andma mää- ruse või piisab haldusaktist. Kui üldse aktide andmist suurema õigusselguse huvides RES-s reguleerida, siis piisaks vaid muudatusest p-s 1. Eraldi regulatsiooni kehtestamine riigisekretäri anta- vatele aktidele (p 2) tõstatab pigem küsimuse, kas te- gelikult on RES regulatsioonis olemas kolme liiki ins- titutsioone – valitsusasutused, põhiseaduslikud insti- tutsioonid ja riigikantselei. Seda muljet süvendab ka seletuskiri (lk 15), kus on kasutatud „põhiseaduslike institutsioonide juhid ja riigisekretär“. 41 Riigikohus Arvamus, Märgime, et direktiiv EL 2024/1265 (muudatus 9, uus Selgitame Seaduse paragrahvi 4 lõige 2 sõnastatakse selliselt, et punkt 3 artikkel 8a) kohustab avaldama eelarvenõukogu arva- kui Vabariigi Valitsus ei arvesta eelarvenõukogu arva- muse mittearvestamisel selgituse kaks kuud pärast ar- musega, vormistatakse selle kohta Vabariigi Valitsuse vamuse esitamise kuupäeva. Eelnõus seevastu on re- istungi otsus hiljemalt kahe kuu jooksul arvates arva- guleeritud valitsuse otsuse vormistamist kahekuulise muse esitamisest. viitega (see ilmselt vormistatakse kohe, miks peaks seda edasi lükatama), kuid ei ole sätestatud, millal di- rektiivis ettenähtud selgitus tegelikult avaldatakse. 26 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 42 Riigikohus Arvamus, Uus säte RES § 4 lg 5 vajaks korrastamist. Sätte II Arvestamata Vastavalt Eesti Panga seaduse § 4-2 lõikele 1 annab punkt 5 lausest selgub, et eelarvenõukogu annab „hinnanguid“ eelarvenõukogu hinnangu Eesti eelarvepoliitika aluseks § 4 lg 5 ja „arvamusi“. Kuigi eesti keeleruumis käsitletakse olevatele majandusprognoosidele. Sama paragrahvi neid ka sünonüümidena (sellisel juhul puuduks vaja- lõike 5 kohaselt on eelarvenõukogu töö väljundiks hin- dus mõlema nimetamiseks), on „hinnang“ EKI selgi- nangud ja arvamused, mis avaldatakse eelarvenõukogu tuste kohaselt vaatlusel või statistikal põhinev otsus- kodulehel. Seega EPS kohaselt annab eelarvenõukogu tus, „arvamus“ seevastu veendumusel või oletusel ra- majandusprognoosidele hinnanguid, kuid muudes küsi- janev seiskoht. Samas sätte I lause kohustab eelarve- mustes võib anda arvamusi. Kuna selline on eelarve- nõukogu avaldama oma veebilehel üksnes „arvamusi“. nõukogu töö korraldus alates 2014. aastast, ei pea vaja- Seevastu sätte II lause annab õiguse avaldada veebi- likuks seda muuta. lehel „hinnangute ja arvamuste“ aluseks olevaid „me- toodikaid“ ja „andmeid“. Järelikult hinnanguid ei aval- data veebilehel, samuti ei ole õigus neid esitleda Riigi- kogu rahanduskomisjonile. Viimasel on õigus [üks- nes] taotleda veebilehel avaldatud arvamuste esitle- mist. Oleme arvamusel, et veebilehel tuleks avaldada ka hinnangud ja hinnangud peaksid olema rahandus- komisjonile esitletud (kui eelnõusse jäävad alles nii hinnang kui arvamus). Kui „hinnangut“ ja „arvamust“ kasutatakse aga teistsuguses tähenduses, tuleks seda seletuskirjas selgitada. Kehtiva seaduse järgi eelarvenõukogu hin- dab riigi makromajandusprognoose ja rahandusprog- noose, seevastu (EL) 2024/1263 eestikeelne redakt- sioon kasutab „arvamust“. Märgime, et Riigikohtu arvates peaks eelarvenõukogu avalikustama hinnangute (arvamuste) aluseks olevad metoodikat, see ei tohiks olla kaalutlusotsus. Samuti peaks ka Rahandusministeerium avalikustama pärast nende koostamist majandus- ja rahandusprognoosi aluseks olev(ad) metoodika(d). Ainult nii saaks tek- kida avalik, arusaadav argumenteeritud diskussioon. Metoodika avalikustamine pärast prognooside avali- 27 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame kustamist ei piiraks kuidagi ka seda koostavate amet- nike või töötajate sõltumatust. Vastupidi, Riigikohtu arvates see suurendaks sõltumatust, aga lisaks ka usal- dusväärsust ja suurendaks läbipaistvust. 28 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 43 Riigikohus Arvamus, Eelnõust nähtub, et RES § 51 lõige 1 kohustab riigiee- Osaliselt ar- Eelnõus ja ka seletuskirjas täpsustatud õiguslikke alu- punkt 11 larve ja riigieelarvestrateegia koostamisel järgima li- vestatud seid EL õiguse aspektist. Netokulude juures tuleks eris- saks EL toimimise lepingu lisaprotokollile määrust tada netokulude mahtu ja selle muutust ehk kasvu. EL (EL) 2024/1263. Seletuskirjas on aga selgitatud, et nõukogu otsustab iga eelarve- ja struktuurikava põhjal seadusesse lisatakse § 51 vastavalt direktiivi riigile kehtestada justnimelt netokulude kasvu trajek- 2011/85/EL IV peatükile. Sätete selgitused seevastu toori, keskendudes sellega justnimelt aastasele muutu- toetuvad määrusele. Kui seletuskirjas viidatud direk- sele, mitte kulude tasemele. Ka järelevalve käib tege- tiivi peatükk on oluline, siis ilmselt direktiiviga (EL) likku kulude muutust nõukogu kehtestatuga võrreldes. 2024/1265 muudetud artiklite (5-7) muudatuste tõttu ja korrektsem oleks viidata sellele (direktiividel ei ole nn muudatuste järgset tervikteksti). Märgime ühtlasi, et RES § 51 lõikes 1 võiks sõnastada …“valitsussektori iga-aastased netokulud on kooskõ- las“. Netokulud ei pruugi iga-aastaselt kasvada, samuti oleks see kooskõlas seaduse teiste sätetega (uus RES § 5 lg 21 ) ja määrusega (EL) 2024/1263. Oleme seisukohal, et „riiklikku eelarve ja struktuurikava“ oleks struktuurse defitsiidi 0,5 protsendipunktise kitsendamise korral õi- gem kasutada lõikes 2, sest see on EL määruse järgi dokument, mis kirjeldab liikmesriigi abinõusid eelarve vastavusse viimiseks EL nõuetele. Riigieelarve ja eelarvestrateegia koostatakse riiklikust eelarve- ja struktuurikavast lähtuvalt. 29 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 1 44 Riigikohus Arvamus, Miks on § 5 lisamisel vajalikud uued RES § 7 lõiked Selgitame §7 lõiked 1 ja 2 on lisatud olukordadeks, kus tegelik punkt 14 1 ja 2? Kui riigieelarve ja eelarvestrateegia dokumen- olukord on prognoosi järgi erinev eelarvega/eelarvestra- did (eelnõud) koostatakse tegelikust rahandusprognoo- teegiaga kinnitatust sellisel määral, et sellele tuleks rea- sist ja eelarvepositsioonist lähtuvalt ning järgides geerida korrigeerimismeetmetega. muus osas § 51 sätestatut, ei saa tekkida olukord, et need oleksid vastuolus § 51 reeglitega. See jätab eks- liku mulje, et tegelikult ei oodatagi § 51 järgimist. Tõe- näoliselt annab ka edaspidi Rahandusministeerium va- litsemisaladele eelarvestrateegia ja riigieelarve planee- rimiseks õigeaegselt majandus- ja rahandusprognoo- sist ning eelarvepositsioonist lähtuvalt sisendi, seega peaks olema välistatud nö juhuslik viga RES § 51 jär- gimisel. RES § 7 lõike 21lisamisega seatakse omakorda kaht- luse alla eelnevad sätted – valdkonna eest vastutav mi- nister ei suuda esitada asjakohaseid meetmeid ja/või valitsus neid rakendada. Kuid kuidas seesama valitsus, kes ei suutnud koostada RES § 51 nõuetele vastavat riigieelarvet ja eelarvestrateegiat ning rakendada §7 lõike 2 alusel meetmeid, suudaks seda teha § 7 lg 2 1 alusel, seletuskirjast ei selgu. 45 Riigikohus Arvamus, Mis on „võimalik reaalne sisemajanduse kogupro- Arvestatud Selgitame täiendavalt seletuskirjas. punkt 18 dukt“, millega tuleks edaspidi võrrelda prognoositavat „reaalset sisemajanduse koguprodukti“? Et senised prognoosid „võimalikku reaalset sisemajanduse ko- guprodukti“ ei sisalda, tuleks seda selgitada eelnõu se- letuskirjas. Ilmselt hakkab majandussurutise olemasolu ja tõsiduse analüüs olema osa majandusprognoosist, millega see muutub omakorda hinnatavaks eelarvenõukogu poolt. Kui aga mitte, tuleks eelarvenõukogu pädevust laien- dada ja ette näha, et eelarvenõukogu peab hindama 30 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame kõiki riigieelarve ja eelarvestrateegia koostamise alu- seks olevaid analüüse. See annaks ka valitsusele täien- dava kindlustunde otsustamiseks, suurendades legi- tiimsust. 46 Riigikohus Arvamus, Riigikohus on arvamusel, et eelarvenõukogu peaks Arvestamata Siinkohal oleks hea eristada näitajat ja tema muutust. punkt 20 hindama mitte möödunud aasta „kulukasvu“ vastavust Netokulud on defineeritud määrusega (EL) 1263/2024. netokulude trajektoorile, vaid „kulude“ vastavust neto- Lisaks aga sätestab seesama määrus, et eelarvepoliitika kulude trajektoorile. Üldise kommentaarina – Riigi- kujundamise põhi-indikaatoriks on netokulude kava ehk kohtu arvates tuleks ka eelnõu muudes sätetes „kulu- mitmeaastane trajektoor. Seesama trajektoor, mille kin- kasvu“ või „netokulude kasvu“ asemel kasutada nitab EL nõukogu, väljendabki lubatud maksimaalseid „kulu“ või „netokulud“ ilma „kasvuta“ (§14 lg 1 p 4, § netokulude aastaseid kasve. Kuna nõukogu otsus sisal- 201 lg 4). Kasv tähendab suurenemist võrreldes lähte- dab kasvumäärasid, ei saa ka eelarvenõukogu hinnata tasemega, hinnates ainult „suurenenud osa“ ei ole Rii- "kulu" vastavust nõuetele, ikka ainult kulukasve. Ju- gikohtu arvates võimalik saavutada ligilähedaseltki hime ka tähelepanu, et matemaatiliselt võib kasvutempo sarnast tulemust, mida määrusega (EL) 2024/1623 olla mittepositiivne. muutunud eelarveraamistikuga liikmesriikidelt ooda- takse. Eelnõu sõnastusest lähtuvalt peaks eelarvenõukogu avaldama arvamust üksnes nende osade kohta eduaruandest, kus kulud kasvasid. Loodetavasti nii ei ole mõeldud. 31 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 47 Riigikohus Arvamus, Eelnõus võetakse kasutusele ’eelarveraamistiku’ Osaliselt ar- punkt 21 mõiste. Kui ’EL eelarveraamistik’ on defineeritud vestatud (eelnõu p 10), siis eelnõu punktiga 21sätestatakse üks- nes riigi eelarveraamistiku toimimise hindamine. Liik- mesriigi eelarveraamistiku nõuded oleksid nähtuvalt seletuskirjas toodud eesmärkidest pidanud olema üle võetud juba direktiiviga 2011/85/EL. Riigikohtu arva- tes ei ole eelarvenõukogul võimalik efektiivselt täita talle eelnõuga seatavat ülesannet hinnata RES 2. pea- tükis (eelnõus „käesolevas peatükis“, § 141 kuulub 2. peatükki) kirjeldatud riigi eelarveraamistiku toimimist, kui ei ole selge, mis on riigi eelarveraamistik. RES 2. peatüki pealkiri on „eelarvereeglid“. Kui eelarvereeglite sünonüüm ongi eelarveraamistik ja kõik, mis on sätestatud 2. peatükis kuulukski hindamisele, siis võikski peatükki nimetada „eelarveraamistikuks“. Samas on hoopis RES 3. pea- tükk pealkirjastatud „Riigieelarve raamistik ja läh- tealused“. Soovitame „kodumaise eelarveraamistiku“ asemel ka- sutada „riigi eelarveraamistikku“. 48 Riigikohus Arvamus, Riigikohtu arvates ei saa rahandusprognoos, millest Arvestamata Eduaruanne sisaldab lisaks tegelikele andmetele ka punktid 22 ja lähtuvalt koostatakse eelarve- ja struktuurikava (ning andmeid aasta kohta, mil eduaruanne koostatakse ja esi- 23 eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu) olla samaaeg- tatakse. Sellele aastale vastavad majandus- ja riigi ra- selt eelarve- ja struktuurikava, sh EL nõukogu kehtes- handuse näitajad peavad olema asjakohased ehk läh- tatud netokulude kava ning reformide ja investeerin- tuma selleks hetkeks kõige viimasest prognoosist. See- gute elluviimist selgitava eduaruande aluseks. Seega tõttu tuleks prognoosi käsitleda ka eduaruande alusena. koostatakse eduaruanne tegeliku olukorra ja eelarve ja struktuurikava võrdlusena. Kusjuures eelarve- ja struktuurikava võib-olla koostatud üks kord nelja aasta jooksul, eduaruanne peab olema koostatud igal aastal. Ka erinev tsükkel välistaks sama rahandusprognoosi kasutamise. 32 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 1 1 49 Riigikohus Arvamus, Uues sättes RES § 20 lõige 1 viidatakse §-le 6 , kuid Osaliselt ar- Eelarvenõukogu on loodud selleks, et anda hinnang punkt 25 kehtivas seaduses selline paragrahv puudub ja eel- vestatud prognooside asjakohasusele ning eelarve eesmärkide nõuga ei plaanita sellist paragrahvi sätestada. ning nende täitmise kohta. Eelarvepoliitiliste valikute, Võttes arvesse riigi eelarve- ja struktuurikava olulisust reformide, investeeringute ja muu eelarve- ja struktuuri- oleme seisukohal, et eelarvenõukogu ei peaks arva- kavas sisalduva kohta hinnangu andmine tähendaks po- muse esitama üksnes eelarve- ja struktuurikava neto- liitikavalikute hindamist ning seaks ohtu institutsiooni kulude kasvu aluseks oleva makromajandusprognoosi sõltumatuse. Täiendame eelnõud eelarve- ja struktuuri- ja selle makromajanduslike eelduste kohta (uus säte kava ja eduaruande avalikustamise nõudega. RES § 201 lg 4), vaid kava kui terviku kohta. Kusjuu- res makromajandusprognoosi hindamise õigus (kohus- tus) on eelarvenõukogul juba tulenevalt RES § 4 lõi- kest 1. Samuti oleme arvamusel, et eelarve- ja struk- tuurikava projekti tuleks enne selle kinnitamist arutada Riigikogus. See suurendaks oluliselt kava legitiimsust. Määruse (EL) 2024/1263 artikkel 11 p 3 kohustab liik- mesriiki enne eelarve- ja struktuurikava esitamist EL nõukogule ja komisjonile konsulteerima oma õigus- raamistikule vastavalt kodanikeühenduste, sotsiaal- partnerite, piirkondlike ametiasutuste ja riigi muude asjaomaste sidusrühmade. Kuigi määrus on otsekohal- duv tuleks Riigikohtu arvates selline konsulteerimise mehhanism, sh ajalised tärminid, ette näha seaduses. Et eelnõus on pööratud suurt tähelepanu eelarve läbi- paistvuse suurendamisele, mis on Riigikohtu arvates väga oluline, võiks sarnaselt muude oluliste dokumen- tide avalikustamise sätestamisele ka riigisiseses õigu- ses sätestada § 201 eelarve- ja struktuurikava avalikus- tamise (liikmesriigi põhimõtteline kohustus seda teha on sätestatud määruse (EL) 2024/1263 artikkel 11 punktis 5). Samuti tuleks sätestada eduaruande avali- kustamine (RES uus säte § 202). Või tuleks seletuskir- jas selgitada, miks erinevalt muudest määruses sätesta- tud läbipaistvust suurendavatest nõuetest kava ja selle 33 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame eduaruande avalikustamise sätestamist riigisiseses õi- guses ei peeta oluliseks. 34 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 50 Riigi Tugiteenuste Tagasiside ja 1. Palume eelnõud täiendada erisättega, mille kohaselt Arvestamata Ettepanek vajab põhjalikumat analüüsi, mida antud eel- Keskus ettepanekud: ei kohaldata riigisiseste toetuste puhul riigivastutuse nõu menetlemise ajaraamis ei ole võimalik teha. täiendada eel- seaduse § 23 punktis 1 sätestatut. Samaselt on see la- nõu hendatud ELÜPS-is ja vastav täiendus lisatakse ka ÜSS eelnõusse. Riigivastutuse seaduse § 23 punkt 1 kohaselt võib isik nõuda avaliku võimu kandjalt int- ressi alusetult saadud raha eest. Nimetatud erisuse sätestamise nt. ELÜPS-is tingis Rii- gikohtu 20. veebruari 2014. a otsus nr 3-3-1-81-13, kus leiti, et riigivastutuse seaduse § 23 punkt 1 või- maldab isikul lisaks riigivastutuse seaduse § 22 lõikes 1 sätestatule nõuda avaliku võimu kandjalt intressi alusetult saadud raha eest ning § 23 punktile 1 tugine- mist ei välista intressi tasumise kohustust sätestava erisätte puudumine valdkondlikes õigusaktides – kui valdkondlikes õigusaktides erisäte puudub, tuleb läh- tuda intressinõude esitamist võimaldavast üldregulat- sioonist. Riigivastutuse seadus laieneb kõikidele ava- lik-õiguslikele suhetele, mille puhul valdkonna seadus ei sätesta eriregulatsiooni. Riik ei peaks aga intresse maksma kuivõrd tegemist on toetuse andmisega ning riigieelarves ei ole sellisteks täiendavateks intressi- deks, lisaks nt. väljamakstavale toetusele, rahalisi va- hendeid ette nähtud. 51 Riigi Tugiteenuste Tagasiside ja 2. Palume muuta eelnõu punkti 53 (eelnõu § 55 1 ) se- Selgitame Andmekogu puudutavad sätted on eelnõust välja jäetud. Keskus ettepanekud: letuskirjas esitatud selgitust 4 lõigus järgmiselt: Eelnõus on üksnes toetuste andmisega seonduvalt punkt 53, § 551 „Seega ei kohusta RES § 551 lõikes 1 sisalduv volitus- isikuandmete töötlemine. Pikemalt selgitatud märkuste lõige 1, seletus- norm kasutama toetuste menetlemiseks ühte andme- tabeli punktis 20. kiri kogu ega korraldama kõiki toetuse andmisi läbi selle registri. Tänasel päeval on kõige enam kasutatav struktuuritoetuste register, mis on loodud põhieesmär- gis EL toetuste rakendamiseks kuid selle laialdasem kasutusele võtmine lisaks riigieelarvest pärinevate 35 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame toetuste rakendmaiseks nõuab täiendavaid suuri tehni- lisi arendusi ja rahalist ressurssi. Seetõttu ei ole hetkel võimalik kõiki riigieelarvest pärinevaid toetusi raken- dada läbi struktuuritoetuste registri ning peab säilima võimalus täiendavate andmekogude loomiseks ja kasu- tamiseks.“. 52 Riigi Tugiteenuste Tagasiside ja 3. Tee ettepaneku eelnõu punktis 52 (§ 55) toodud Osaliselt ar- § 55 lg 3 sissejuhatava lauseosa sõnastus muudetud. Pa- Keskus ettepanekud: projektipõhise toetuse tagasinõudmise aluseid ja sõ- vestatud ragrahvi 55 lg 3 punkti 1 lisatud kelmus. Kõiki soovitud punkt 52 nastust täiendada. Toetuse tagasinõudmine iseenesest KarS § ei ole RESi lisatud, kuna ministril on vastavalt § 55 lg 3 on juba kaalutlusotsus, mistõttu tuleks antud §-is li- toetuse olemusele võimalik RESi lisatava § 551 lg 2 ko- saks määratleda ka toetuse andmise otsuse kehtetuks haselt võimalus tagasinõude aluseid täpsustada ja ka li- tunnistamise aluseid (samaselt STSis ja ÜSS-is). Prak- sada. tikas ei too kohustuste rikkumine või täitmata jätmine alati kaasa tagasinõuet küll aga võib esineda olukord, kus toetuse andjal tuleb teha osaline või täielik toetuse andmise otsuse kehtetuks tunnistamise otsus. Need alused üldjuhul kattuvad. Seetõttu teeme ettepaneku eelnõu § 55 lg 3 sissejuha- tav lause sõnastada järgmiselt: „Riigisisese projektipõhise toetuse andja võib toetuse andmise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnis- tada ning lähtudes rikkumise raskusest, vajadusel toe- tuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda juhul, kui toe- tuse kasutamisel selgub, et toetuse saaja:…“. Palume eelnõu § 55 lg 3 toetuse tagasinõudmise aluste nimekirja täiendavalt lisada alusena: „5) toetuse saaja või tema seaduslik esindaja on toetuse taotlemisel või kasutamisel süüdi tunnistatud karistusseadustiku § 209, 2091, 210, 372, 373, 379 või 384 alusel.“ Nii on 36 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame riigieelarvest toetuste tagasinõudmise alused ühtlusta- tud EL toetusi reguleerivate õigusaktidega ning riigi finantshuvide kaitse tagatud senisest konkreetsemate alustega. 37 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 53 Riigi Tugiteenuste Tagasiside ja 4. Palume eelnõu § 55 täiendada lõigetega 10 ja 11 Osaliselt ar- Eelnõusse on lisatud säte, et ebaseaduslik või väärkasu- Keskus ettepanekud: järgmises sõnastuses: vestatud tatud riigiabi nõutakse tagasi konkurentsiseaduse koha- eelnõu täienda- „(10) Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasi- selt ja RESi ei kohaldata. Tagasimaksmisele kuuluva mine: punkt 52, nõudmise korral juhindutakse toetuse tasaarveldamise regulatsiooni ei lisata, kuivõrd § 55 täienda- konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust, kui Euroopa RES alusel antavate toetuste puhul esineb selliseid juh- mine Liidu õigusest ei tulene teisiti.“ tumeid, kus sama projekti raames kuuluks toetusi maks- „(11) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaar- misele pigem vähe. Seega ei ole see toetuse andjatele veldada sama projekti raames maksmisele kuuluva ebamõistlikult koormav. toetusega, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud tagasinõude puhul.“ Selgitame, et ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi korral tuleb ette näha erikord tavapärasest toetuse ta- gasinõudmisest, millele kohaldatakse KonkS § 42 sä- testatut. Samamoodi on see reguleeritud ka muude EL toetuste riigisiseses õigusruumis ning peab olema õi- gusselge lähenemine ka RES-is, sest riigiabi reeglid ei kohaldu üksnes EL toetuste puhul vaid ka RE kasuta- mise puhul. Selgitame, et tagasimaksmisele kuuluva toetuse puhul tuleb seaduse tasemel tagada võimalus selline tagasi- nõue tasaarveldada projekti raames veel väljamaksmi- sele kuuluva toetusega, et vähendada toetuse andja halduskoormust ning eelnev on ka kooskõlas Riigi- kohtu halduskolleegiumi 10.06.2017 otsusega nr 3-3-1-67-16, p 12. Nii on see reguleeritud ka EL toe- tuste tagasinõudmisel. 38 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 54 Riigi Tugiteenuste Tagasiside ja 5. Palume sõnastada ümber eelnõu § 55 lg 6 järgmi- Arvestatud Eelnõu muudetud. Keskus ettepanekud: selt: punkt 52, § 55 „Otsuse riigisisese projektipõhise toetuse tagasinõud- lg 6 mise kohta võib teha projekti viimase väljamakse tege- mise päevast arvates nelja aasta jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti.“ Selgitame, et toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise tähtaeg peaks RTK kogemusel hakkama kindlasti kul- gema kas projekti elluviimise perioodi lõppemisest ar- vates või projektis viimase väljamakse tegemisest ar- vates, mitte aga toetuse andmise päevast. Arvestades asjaolu, et riigisiseste projektide keskmine elluviimise periood on 3 aastat, mida on võimalik pikendada sõl- tuvalt toetuse saamise tingimustest 6 kuud või 1 aasta, siis toob eelkirjeldatud sõnastuses säte kaasa pikema- tel projektidel toetuse tagasinõudmise automaatse vä- listamise või motiveerib toetuse saajaid tagasinõude välistamise eesmärgil projektide läbiviimisega venita- mist. Lisaks võib tagasinõuete tegemine muutuda aja- lises mõttes keeruliseks ka rakendusüksustele, kui nad tuvastavad rikkumised liiga hilises projekti etapis. See redutseeriks riigi eelarve finantshuvide kaitse võima- lusi. 55 Riigi Tugiteenuste Tagasiside ja 6. Juhime tähelepanu, et eelnõu punktis 53 (§ 55 1 lõi- Selgitame Eelnõust on andmekogu regulatsioon välja jäetud. Jäe- Keskus ettepanekud: kes 4 punktis 2) on sotsiaalmajanduslik seisund käsit- tud on üksnes isikuandmete töötlemisega seonduv. punkt 53, § 551 letud kui füüsilisest isikust taotleja eriliiki isikuand- Taotluse menetlemisel töödeldakse järgmisi isikuand- lõige 4 metena. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art. meid: 1) toetuse taotleja üldandmed ja arvelduskonto 9 lg 1 kohaselt ei käsitleta sotsiaalmajanduslikku sei- number; 2) füüsilisest isikust toetuse taotleja tervise, et- sundi kohta käivaid andmeid eriliigiliste isikuandme- nilise päritolu, hariduse või töökogemuse andmed, kui tena. Sotsiaalmajanduslikku seisundi kui kategooria sellised andmed on toetuse andmise tingimuste kohaselt andmeid võib ettepanekuna tõsta eraldi lõike 4 üheks vajalikud selle toetuse taotlemise ja saamise õiguse tu- täiendavaks alapunktiks. vastamiseks. 39 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 56 Riigi Tugiteenuste Tagasiside ja 7. Juhime tähelepanu, et eelnõu seletuskirjas on § 55 1 Selgitame Kuivõrd eelnõu enam andmekogu regulatsiooni ei si- Keskus ettepanekud: lõige 1 kohta mitmes kohas kasutatud mõistet "struk- salda, siis ei viidata ka seletuskirjas enam struktuuritoe- punkt 53, § 551 tuuritoetuste register" kuid õige oleks "struktuuritoe- tuse registrile. tuse register". See tuleks läbivalt parandada. 57 Siseministeerium Kooskõlastab 1.Toetame eelnõus toodud lähenemist riigieelarvelise Arvestamata, Eelnõu kohaselt antakse tegevustoetust keskvalitsuse järgmiste mär- toetuse eraldamise regulatsiooni täpsustamisel, sh ot- selgitame juriidilisele isikule. Kõik juriidilised isikud võivad kustega: punkt setoetuste eraldamisega seonduvalt. Eelnõuga plaani- saada projektipõhist toetust. Tegevustoetus on mõeldud 51, § 532 lg 2 takse kehtestada eraldiseisev regulatsioon tegevustoe- nendele juriidilistele isikutele, mille riik on asutanud tuse ning projektitoetuse andmisele. Nii tegevus- kui või milles osaleb. Teised juriidilised isikud ei saa eel- ka projektitoetuse puhul kehtestab toetuse andmise põ- dada ja oodata, et riik nende tegevust üleval peab. himõtted ja korra minister määrusega (sh ka siis, kui Lõike 2 mõte on, et tegevustoetust antakse ainult kesk- erandjuhul ja põhjendatult antakse projektipõhist toe- valitsuse juriidilistele isikutele ehk SiM kirjas toodud tust otsustuskorras). variant 2. Tegevustoetuse andmisel tuleb arvestada ka Eelnõus kavandatud riigieelarve seaduse § 532 lõikest muudes seadustes toodud regulatsioonidega, nt riigi 2 ei ole võimalik üheselt aru saada, mis on muudatuse äriühingute puhul riigiabi ja konkurentsi nõuetega. mõte, st kas 1) lõike 2 esimese lause kohaselt võimal- dada tegevustoetuse andmist saajale vastavalt tema põhikirjalistele eesmärkidele ja arengudokumentides sätestatud eesmärkidele ning teise lausega täpsustada, et tegevustoetuse saajaks võib olla ka keskvalitsuse ju- riidiline isik; 2) võimaldada tegevustoetuse andmist vaid keskvalitsuse juriidilistele isikutele vastavalt nende põhikirjalistele ülesannetele ja arengudokumen- tides määratud eesmärkidele. Leiame, et tegevustoe- tust peab saama anda ka keskvalitsuse välistele juriidi- listele isikutele, st mitte ainult riigi asutatud sihtasu- tustele, mittetulundusühingutele ning avalik-õiguslik juriidilistele isikutele. 40 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 58 Siseministeerium Kooskõlastab 2. Palume kaaluda riigieelarve seaduse § 53 lg 7 muut- Selgitame RES § 53 lõige 7 ja § 531 ei ole omavahel seotud. Tule- järgmiste mär- mist. Tegemist on sättega, mis on praktikas tekitanud nevalt kooskõlastamisel saadud tagasisidest täiendame kustega: eelnõu küsimusi, kuivõrd nimetatud säte kohustab valitse- eelnõu ja tunnistame RES § 53 lõike 7 kehtetuks. Säte täiendamine, § misala täiendava eraldisena ettenähtud vahendite kasu- on keeleliselt ja moraalselt vananenud. Tegemist on nn 53 lg 7 tamiseks sõlmima riigieelarve eraldise kasutamise le- katuseraha jagamise sättega. Riigikogus enam nn katu- pingu. Samas on tegemist nö katuseraha sättega ning serahasid ei jagata. kooskõlastamisele esitatud eelnõu seletuskirjas on § 531 muutmise juures kirjutatud, et toetuse andmisel vormistatakse haldusakt. Praktikas antaksegi toetuse andmisel haldusakt, mistõttu vajab meie hinnangul rii- gieelarve seaduse § 53 lg 7 selguse huvides täpsusta- mist. 59 Siseministeerium Kooskõlastab 3. Eelnõus kavandatud § 26 lõike 51 muudatuse alusel Arvestamata, Täpsem ja detailsem riigieelarve aitab kaasa selle aru- järgmiste mär- muudetakse riigieelarve senisest veelgi detailsemaks. selgitame saadavusele ja läbipaistvusele. Detailid võimaldavad kustega: punkt Detailsemad andmed tähendavad valitsemisaladele jälgida, kas raha kulutatakse kooskõlas lubaduste ja 27, § 26 lõike veelgi rohkem kontrollimise ja selgitamise tööd – nii eesmärkidega, ning hinnata, kas ressursse kasutatakse 51 riigieelarve koostamise protsessis kui ka hilisemas tõhusalt. Detailsuse suurenedes väheneb võimalus var- eelarve haldamise protsessis. Siseministeerium ei jatud kulutusteks või poliitilisteks manipulatsioonideks nõustu, et detailsema riigieelarvega luuakse arusaada- eelarves. vam ja läbipaistvam riigieelarve. Riigieelarve seletus- Tõsi on, et detailirohkus võib muuta eelarve väga ma- kirja maht kasvab oluliselt, sest detailsemat seaduse- hukaks ja seetõttu ka raskesti jälgitavaks, mistõttu tu- pilti tuleb ka detailsemalt seletuskirjas selgitada. Sadu lebki leida detailsuses tasakaal, et tagada läbipaistvus ja lehekülgi seletuskirja kasvatamist ei anna tegelikult arusaadavus ning ka mõistlik rakendatavus. eelarvele selgust juurde. Seletuskirja läbilugejaid jääb Nõustume, et võib tekkida juurde töökoormust, kuid endisest veelgi vähemaks. Juhime tähelepanu ka sel- 2025. aasta eelarve lisas esitatud eelarve liigendus näeb lele, et ministeeriumite töökoormus kasvab oluliselt ette veelgi detailsema eelarve jälgimise ja eelarve eba- seoses detailsema seadusepildi ja mahukama seletus- täpsuste korral vajaks see veelgi tihedamat muutmist. kirjaga. Samal ajal on Vabariigi Valitsus andnud selge Ka praegu tuleb muudatuse sisu selgitada, et mõista suunise, et ministeeriumite ja muu avaliku sektori töö- muudatuse vajadust. Täiendav töökoormus võib tekkida tajate arv ei tohi enam kasvada. Uue riigieelarve sea- ka muudatuste esitamisel Riigikogu rahanduskomisjo- duse täiendavaid nõudeid ei ole võimalik ilma minis- nile ja seoses kaasnevatele küsimustele vastamistega. teeriumite töötajate arvu kasvatamata täita. Siseministeeriumi ettepanek on jätta riigieelarve de- tailsus muutmata. 41 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 60 Siseministeerium Kooskõlastab 4.§ 27 lõike 3 alusel antakse valitsemisalale võimalus Arvestamata, Kuna juulikuus kooskõlastamisele saadetud eelnõule järgmiste mär- eelarveaastale järgneva kahe esimese kuu jooksul rii- selgitame antud mitmes tagasisides (k.a Riigikontroll) viidati, et kustega: punkt gieelarves vahendite liigenduse muutmiseks. Juhime õigus muuta pärast eelarveaasta lõppu kahe kuu jooksul 31, § 27 lõike 3 tähelepanu, et tekkepõhises riigieelarves peaks see valitsemisalade eelarveid või teha kehtivuse kaotanud võimalus olema juba protsessi loomulik osa ning kuna riigieelarve alusel uusi eelarveotsuseid, ei ole siiski põ- veebruari lõpuks ei ole tavapäraselt veel Riigikontrolli hiseadusega kooskõlas, jäetakse eelnõust välja § 27 toimingud majandusaasta lõpetamiseks tehtud, siis ei puudutavad muudatused. pruugi sättega antav 2 kuu võimalus olla alati piisav. Selgitame täiendavalt, miks me ei oleks pooldanud rii- Siseministeeriumi ettepanek on lubada riigieelarve va- gieelarve liigenduse muutmist järgneva viie kuu jook- hendite liigenduse muutmist eelarveaastale järgneva sul. Kuna riigieelarve täitmise kontrolli ja aruandluse viie kuu jooksul. protsessis on lähiajal kavas kaaluda eelmise eelarve- aasta kohta aruandluse koostamise tähtaegade varase- maks toomist, siis ei ole mõistlik parandustele ning täp- sustustele kuluvat aega väga pikaks venitada. Eesmärk on aruandluse valmimine võimalikult varakult, et seda juhtimisotsuste k.a eelarveotsuste tegemisel saaks kasu- tada. Kahe kuu jooksul võiksid olla selgunud eelarve korrigeerimist vajavad eelarve ületamised. 61 Siseministeerium Kooskõlastab 5. § 58 lõike 5 alusel ei kanta Vabariigi Valitsuse re- Arvestamata, Eelnõuga kehtestatav muudatus seisneb selles, et järg- järgmiste mär- servi kasutamata jääki üle järgmisse eelarveaastasse. selgitame misel aastal vajaminevaid sihtotstarbelisi vahendeid kustega: punkt Juhime tähelepanu, et Vabariigi Valitsuse reservil on hinnatakse edaspidi samal ajal, kui koostatakse järg- 58, § 58 lõike 5 kaks komponenti: vahendid ettenägematuteks kulutus- mise aasta eelarvet. Eesmärgiks on selgus järgmise teks ja sihtotstarbelisteks vahenditeks. 15. veebruaril aasta sihtotstarbelise reservi eelarve kogumahus, et ko- 2019 jõustunud Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a heselt oleks pildil ka nn jooksvast aastast eelarve üle- määruse nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahen- kandmise vajadus. Kui on suure tõenäosusega teada, et dite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise sihtotstarbelisse reservi planeeritud vahendeid jooksval kord“ aastal reservist ei ole tarvis eraldada, kuid järgmisel muutmise eelnõu seletuskirjas on sihtotstarbelist re- aastal on neid siiski teatud tingimustel vaja, ei jää va- servi kirjeldatud järgmiselt: „Sihtotstarbelised vahen- hendid ülekandmist ootama, vaid planeeritakse need did aga sellised vahendid, mille täpset suurust või ka järgmise aasta sihtotstarbelise reservi koosseisu või tea- näiteks vahendite jagunemist erinevate valitsemisalade tud juhtudel juba valitsemisala eelarvesse. riigiasutuste lõikes eelarveaastaks ei olnud otsustamise hetkel võimalik ette näha. Seetõttu ei ole neid vahen- 42 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame deid võimalik planeerida iga-aastase riigieelarve sea- duse raames. Kui vahendite edasine vajadus on täpsus- tunud, planeeritakse need järgmiste eelarveaastate lõi- kes, kui vahendid on vajalikud mitmeks eelarveaas- taks, riigiasutuse eelarves“. Tulenevalt sellest, et sih- totstarbeliste vahendite reservi planeeritakse vahendid, mille vajadus aastate lõikes võib muutuda, ei pea Sise- ministeerium õigeks, et reservi kasutamata jääki enam järgmisse aastasse üle ei kanta. 62 Siseministeerium Kooskõlastab 6.Juhime tähelepanu, et 2025. aasta riigieelarve sea- Selgitame Saame täpsustada Riigikogu keeletoimetuselt, kes vas- järgmiste mär- duse administratiivne liigendus ei ole kooskõlas rii- tavad parandused riigieelarvesse on teinud. Riigikogu kustega: § 26 gieelarve seaduse § 26ga. Vastavalt kehtivale riigiee- Kantselei eelarve osa ei hõlma kogu Riigikogu eelarvet. larve seaduse § 26le on vahendite administratiivses lii- Riigikantseleile kohaldatakse riigieelarve seaduse järgi genduses toodud Riigikogu Kantselei ning puudub ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisala kohta sä- Riigikantselei. 2025. aasta riigieelarve seaduses on va- testatut. RES § 3 lõige 3 ning § 26 lõige 2 kombinat- hendid administratiivselt liigendatud Riigikogule ning sioon. Riigikantseleile. 63 Siseministeerium Kooskõlastab 7.Juhime tähelepanu, et § 591 lõige 2 sõnastus on eba- Osaliselt ar- Sätte sõnastusest on välja jäetud segadust ja küsimusi järgmiste mär- täpne või eksitav, kuivõrd räägib „kulu otstarbest“. vestatud, sel- tekitav teine lause: vahendite administratiivset liigen- kustega: punkt Jääb arusaamatuks, kas seaduse koostaja on pidanud gitame dust võib ülekandmise korral muuta vaid juhul, kui ei 59, § 591 lg 2 silmas tõepoolest vaid kulude eelarve otstarvet ja mitte muutu kulu otstarve. Lause oli seotud riigieelarve sea- investeeringute eelarve otstarvet. Palume täpsustada duse 2017. aastal tehtud muudatusega, mille kohaselt sõnastust. riigieelarves ei plaanitud esitada administratiivset lii- gendust. Kavas oli, et administratiivne jaotus ja kulu otstarve määratakse Vabariigi Valitsuse liigendusega. Seega võis ülekandmisel vastavat liigendust muuta, kuna ülekandmisel säilis ka sellel juhul riigieelarvega määratud otstarve. 43 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 64 Siseministeerium Kooskõlastab 8. Täiendavalt märgime, et eelnõu kooskõlastamisel Selgitame Vabaühenduste Liit on eelnõuga tutvunud ja oma arva- eelnõu järg- tuleb kaasata kõik sihtrühmad, keda eelnõu puudutab. muse esitanud. miste märkus- Antud juhul jäi näiteks Vabaühenduste Liit arvamuse tega esitamiseks saajate loetelust välja. 65 Sotsiaalministee- Kooskõlastame 1. Eelnõu p-ga 27 muudetavas § 26 lõikes 51 sätesta- Arvestamata, Leiame, et riigieelarvet ei ole mõistlik koormata väi- rium eelnõu järg- takse, et seaduses seadusest tulenevad arvestuslikud selgitame keste summadega ning vältida tuleks liigset killustatust. miste märkus- kulud liigendatakse alates ühest miljonist eurost. Alla 1 mln arvestuslike kulude esitamist riigieelarves ei tega arvestami- Leiame, et õige oleks seaduses kajastada kõik arves- peetud vajalikuks ka rahanduskomisjonis. Arvestuslike sel tuslikud kulud ära, mitte kajastada ainult üle 1 mln ku- kulude täisnimekiri esitatakse riigieelarve seletuskirjas. punkt 27, § 26 lusid (viimaste osas puudub ka analüüs, miks selline lg 51 kriteerium seati ja mis jäävad sellega kajastamata), see annaks parema ülevaate kogu arvestuslikest kuludest. 66 Sotsiaalministee- Kooskõlastame 2. Teeme ettepaneku muuta RES § 27 lõikes 3 kavan- Arvestamata, Kuna juulikuus kooskõlastamisele saadetud eelnõule rium eelnõu järg- datud kahekuuline tähtaeg kolmekuuliseks. selgitame antud mitmes tagasisides (k.a Riigikontroll) viidati, et miste märkus- Sõnastusettepanek: "Käesoleva paragrahvi lõikes 2 õigus muuta pärast eelarveaasta lõppu kahe kuu jooksul tega arvestami- nimetatud eelarveaastale järgneva eelarveaasta kolme valitsemisalade eelarveid või teha kehtivuse kaotanud sel esimese kuu jooksul võib riigieelarves teha vahendite riigieelarve alusel uusi eelarveotsuseid, ei ole siiski põ- punkt 31, § 27 liigenduse muutmisega seotud otsuseid eelarve korri- hiseadusega kooskõlas, jäetakse eelnõust välja § 27 lg 3 geerimiseks käesoleva seaduse § 56 ja 58 kohaselt puudutavad muudatused. ning riigieelarves sätestatud ulatuses ja tingimustel." Selgitame täiendavalt, miks me ei oleks pooldanud rii- Põhjendus: Soovime, et eelarve aastale järgnev liigen- gieelarve liigenduse muutmist järgneva kolme kuu duse muudatus oleks kvaliteetne ja arvestaks nii asu- jooksul. Kuna riigieelarve täitmise kontrolli ja aruand- tuste kui ministeeriumi protsessidega. Detsembri luse protsessis on lähiajal kavas kaaluda eelmise eelar- ostuarved ja kuluaruanded laekuvad enamasti jaanuari veaasta kohta aruandluse koostamise tähtaegade varase- lõpuks. Kulude kajastamine raamatupidamises veeb- maks toomist, siis ei ole mõistlik parandustele ning täp- ruari alguses. Peale seda peaks asutused jõudma oma sustustele kuluvat aega väga pikaks venitada. Eesmärk eelarve ülevaadata, kirjutada selgitused muudatuste on aruandluse valmimine võimalikult varakult, et seda vajaduste kohta ning kooskõlastama selle oma asutuse juhtimisotsuste k.a eelarveotsuste tegemisel saaks kasu- juhtkonnas – kvaliteetse töö saamiseks võib vastav tada. Kahe kuu jooksul võiksid olla selgunud eelarve protsess võtta kuskil 10–15 tööpäeva. Ministeerium korrigeerimist vajavad eelarve ületamised. peab üle vaatama muudatusettepanekud, läbi analüü- sima ja vajadusel paluma korrigeerida muudatused seda nii infosüsteemis kui ka selgituste osas ning ette 44 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame valmistama käskkirja. Samuti menetlema seda minis- teeriumis kooskõlastamisel. Kokku võiks see protsess võtta 10–15 tööpäeva. Eeltoodud põhjustel teeme ettepaneku pikendada eelarve liigenduse muudatuste tegemise tähtaega kol- mele kuule. See loob realistliku ajaraami, võimaldab tööülesandeid hajutada, vähendab vigade riski ja aitab tagada eelarve täitmise kvaliteedi. 67 Sotsiaalministee- Kooskõlastame 3. Palume täiendada RES § 53¹ lõiget 2 võimalusega Selgitame RES § 53¹ lõikes 2 on reguleeritud haldusülesande and- rium eelnõu järg- anda määruse alusel toetuse andmise ülesanne sobi- mine teatud eraõiguslikele juriidilistele isikutele ja miste märkus- vuse korral ka ametile, kui toetuse andmine haakub KOV-le. HKMS § 3 lg 1 võib volitada haldusülesannet tega arvestami- tema põhimääruse järgse tegevusega ja tal on toetuse täitma kohaliku omavalitsuse üksuse, muu avalik-õi- sel andmisega seotud teave. Selline võimalus välistab olu- gusliku juriidilise isiku, eraõigusliku juriidilise isiku punkt 50, § 531 korra, kus näiteks Sotsiaalkindlustusametil on toetuse või füüsilise isiku. Riigi puhul on avaliku võimu kandja lg 2 andmise tingimuste vastavuse tuvastamiseks vajalik riik tervikuna. HMS § 8 lõike 1 kohaselt on haldusor- teave, kuid toetuse andmise üksikotsuste vormistami- gan seadusega, selle alusel antud määrusega avaliku sega peab tegema ministeerium. Vabariigi Valitsuse halduse ülesandeid täitma volitatud asutus. Ameti voli- seaduse § 39 lõike 1 kohaselt on vaja seadusest tulene- tamisel haldusülesannet täitma on tegemist sisepäde- valt alust ka ametile muus seaduses reguleerimata toe- vuse küsimusega, mida saab lahendada toetuse andmise tuse andmise üle otsustamiseks (täitevvõimu teostami- määrusega. Samamoodi on valitsemisalad varem volita- seks). nud toetuse rakendamisega seotud ülesandeid täitma RTK, mis on samuti valitsusasutus. Ka Vabariigi Valit- suse seaduse § 39 lõike 1 kohaselt on valitsusasutuse seaduse või seaduse alusel antud põhiülesandeks täide- saatva riigivõimu teostamine. Sotsiaalkindlustusameti 45 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame põhimääruse kohaselt täidab Sotsiaalkindlustusamet õi- gusaktidest tulenevaid ülesandeid oma tegevusvaldkon- nas. 68 Sotsiaalministee- Kooskõlastame 4. Juhime tähelepanu, et ka riigi raamatupidamise ül- Selgitame RTK ja SOM vahel käib koostöö olukorra lahendami- rium eelnõu järg- deeskiri peab kaasa tulema sellega, et kõik füüsilise seks. Oleme valmis muutma kontoplaani seletuskirja, miste märkus- isiku kui tegeliku hüve kasutajani jõudvad sotsiaaltee- kui SOM saadab põhjenduse, millised kulud neil jäid tega arvestami- nused peaks kajastuma kontogrupis "Sotsiaaltoetused" kontogruppi 5526, mis oleks vaja veel tõsta sotsiaaltoe- sel vaatamata teenuse hankimise erinevustele (riigihange tuste gruppi, sest need on sisuliselt sotsiaaltoetused, punkt 51 konto 5526 versus seadusest tulenev kohustus konto mitte majandamiskulud (hoolimata sellest, et soetatakse §533? 41). riigihanke alusel). Üldiselt tuleb eristada toetuse and- Hetkel tuleb kontoplaani kohaselt sama sotsiaalteenust mist ja teenuse ostmist (hange) ning haldusülesande kajastada kontol 5526, kui teenus hangitakse riigi- täitma volitamist. Mõnel juhul võivad olla need sarnase hanke korras, muul juhul kontoklassis 41 (näiteks ra- sisuga, kuid lähtudes eesmärgist tuleb otsustada, millist viteenuste hüvitamine haiglatele Tervisekassa poolt, õigusinstrumenti kasutada. erihoolekandeteenuse hüvitamine AS-le Hoolekande- teenused Sotsiaalkindlustusameti poolt jne). Selguse huvides teeme ettepaneku täpsustada kontoklassi 41 kasutamise põhimõtet nii, et kõik füüsiliste isikute tar- beks ostetavad sotsiaalteenused kajastataks sotsiaal- toetusena, olenemata sellest, kas teenust osutatakse rii- gihanke alusel või seadusest tuleneva kohustusena. 46 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 69 Sotsiaalministee- Kooskõlastame 5. Seletuskirjas on toodud: ”Paragrahvi 56 lõiget 2 2 ja Selgitame Eelnõu sätte sõnastust ja ka seletuskirja on täpsustatud rium eelnõu järg- 23 muudetakse, et kehtima jääks praegune riigieelarve eesmärgiga, et kehtima jääksid paindlikkuse reeglid, miste märkus- kasutamise paindlikkus.” mis esitatakse riigieelarve tekstiparagrahvis 5. tega arvestami- Palume seletuskirjas selgitada, millise sätte alusel jääb sel kehtima senine volitus ministril programmi tegevuste punkt 55, § 56 vahel muudatuste tegemiseks. lõige 22 ja 23 Hetkel reguleerib seda 2025. aasta riigieelarve seaduse § 5 lg 1: “Ministril on õigus oma valitsemisala ja tule- musvaldkonna eelarve mahu piires muuta riigieelar- vega kindlaks määratud piirmääraga vahendite prog- rammi tegevuse eelarvet viie miljoni euro ulatuses, ar- vestades järgmist: 1) kui programmi tegevuse piirmääraga vahendite eelarve maht on alla nelja miljoni euro, on seda luba- tud muuta kuni 25 protsenti; 2) kui programmi tegevuse piirmääraga vahendite eelarve maht on neli miljonit eurot või enam, on seda lubatud muuta järgmise valemiga arvutatud mahu ula- tuses: 918 400 + 2,04% * programmi tegevuse piirmääraga eelarve maht.“ . 70 Sotsiaalministee- Kooskõlastame 6. Palume arvestada Sotsiaalkindlustusameti kommen- /…/ /…/ rium eelnõu järg- taaridega (lisatud), va punktiga 5. miste märkus- tega arvestami- sel 47 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 71 Sotsiaalkindlustu- Esitab olulise- 1. Vastavalt põhiseaduse §-le 65 võtab Riigikogu Selgitame Eelnõust jäetakse välja § 27 puudutavad muudatused. samet mad vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande Muudatuse ettepanek oli tõesti seotud kehtiva prakti- tähelepanekud: (punkt 6). Põhiseaduse § 104 järgi saab ainult Riigi- kaga. Riigieelarve piirmääraga vahendite ületamine tä- punkti 30,31, § kogu koosseisu häälteenamusega vastu võtta ja muuta hendab kulutusi ilma volituseta (RES § 53 ja § 60) ning 27 lõige 2 ja 3 riigieelarvet (punkt 11). Leiame, et Rahandusministee- leiame, et puudub ka alus volitusnormi kehtestamiseks riumi poolt esitatud riigieelarve seaduse muutmise et- eelarve täitmise hälbimiseks ning samuti ei saa riigiee- tepanek vajab põhiseaduspärasuse analüüsi minimaal- larvele tervikuna rakendada nn arvestuslike kulude loo- selt järgmises punktis. gikat. Rahandusministeerium teeb tekkepõhisest arves- tusprintsiibist tulenevalt, riigieelarves ja selle täitmises kajastatud andmete õigsuse tagamiseks, ettepaneku anda eelnõuga võimalus erandkorras riigieelarve korri- geerimiseks pärast eelarveaasta lõppemist. Vastavalt riigieelarve seaduse §-le 115 võib valitsuse ettepane- kul Riigikogu eelarveaasta kestel vastu võtta lisa- eelarve. Sama paragrahvi kohaselt võtab Riigikogu iga aasta kohta seadusena vastu riigi kõigi tulude ja ku- lude eelarve. Leiame, et antud ettepanek on põhimõtteliselt läbi mõtlemata ja mõjud analüüsimata. Seletuskirjas ütleb Rahandusministeerium, et aastane riigieelarve kehtib seega veel kaks kuud pärast kalendriaasta lõppu vaata- mata sellele, et eelarveaasta lõppeb 31. detsembril. Kahtleme kas ettepanek vastab põhiseaduses sätesta- tule ning leiame, et see tooks kaasa oluliselt mastaap- semaid muudatusi senistes praktikates (kas siis näiteks kõiki kulusid võiks teha kaks kuud kauem kui riigiee- larve kehtib ning millist mõju omab see muudatus üle- kandmise regulatsioonile). Kui Rahandusministeeriumi poolt kirjeldatud prob- leem on reaalselt eksisteeriv, siis tuleb see lahendada teisiti, nt volitusnormiga eelarve täitmise hälbimiseks eelarvest (nt arvestuslike kulude analoogia, kus on tea- tud tingimustel lubatud kulutada enam). 48 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame Veel enam, riigieelarve on tekkepõhine olnud aastaid, tänaseks peaks asutustel eksisteerima võimekus oma tegevust ja finantse tekkepõhisest loogikast planeerida ja selliseid probleeme vältida. Auditite käigus tuvastatud probleemid ilmnevad tihti- peale hiljem kui kaks kuud pärast kalendriaasta lõppu, seega antud muudatusettepanek nendele lahendust ei paku ja kas peakski – kui toimetad valesti, siis tuleb osata selgitada ja võtta vastutus. 49 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 72 Sotsiaalkindlustu- Esitab olulise- 2. Rahandusministeerium on teinud ettepaneku riigiee- Selgitame Seletuskirja on täiendatud. Programmi tegevuse de- samet mad larve läbipaistvuse suurendamiseks muuta seaduse tailne majandusliku sisu liigendus on: tööjõu- ja majan- tähelepanekud: pilti ja vajaliku paindlikkuse tagamiseks anda minist- damiskulud, sotsiaaltoetused, muud toetused ning muud punktid 27 ja rile õiguse muuta riigieelarvega kindlaks määratud kulud. 56: § 26 lg 51, § programmi tegevuse piirmääraga vahendite detailse Iga rida riigieelarves ei saa olla siduv limiit vastavalt 56 lg 24 majandusliku sisu liigendust programmi tegevuse ko- juba tähelepanekus esitatud loetelule sulgudes: välja ar- gumahtu muutmata ning oma valitsemisala riigiasu- vatud tuludest sõltuvad ja arvestuslikud kulud, millele tuste eelarveid valitsemisala kogukulude mahtu muut- kehtib vastav regulatsioon riigieelarve seaduses. Rii- mata. Ebaselgeks jääb, mida on mõeldud detailse ma- gieelarves on piirmäärata kulud (2025.a eelarve näitel jandusliku sisu liigenduse all – kas mõte on, et prog- ca 73% kulude ja investeeringute mahust), need on ku- rammi tegevuse eelarve raames võib majanduslikku lud, millele riigieelarvega ei seata limiiti. sisu muuta? Oleme seletuskirja punkti 2.1 täiendanud analüüsiga Iga rida, mis on seaduses peaks olema siduv limiit, eelarve liigenduse ja paindlikkuse kooskõla kohta põhi- mis kuulub täitmisele (välja arvatud tuludest sõltuvad seadusega. ja arvestuslikud kulud, millele kehtib oma regulat- Ministri käskkirjaga tehtavate muudatuste põhjuseid tu- sioon). Kui majanduslik sisu on mõeldud praktikas leb selgitada ka praegu ja ka siis, kui vastavaid summa- ministri taseme otsuseks, siis ei ole mingit põhjust ega sid ei esitata riigieelarves. juriidilist loogikat neid ridu riigieelarve seaduses ka- jastada. Majandusliku sisu võib sel juhul kajastada se- letuskirjas ja ministrid allkirjastavad oma valitse- misala eelarve, sh majandusliku sisu avalikustades vastava info kodulehel. Koostada detailne riigieelarve, mida tegelikult Riigikogu ei otsusta, luua uus koormav regulatsioon (muudatuste põhjuseid selgitada ja kodu- lehel avalikustada) ei kasvata kuidagi riigieelarvest aru saamist ja on näiline Parlamendi rolli tugevdamine eelarveprotsessis. Leiame, et õigusselguse huvides oleks otstarbekas taastada olukord, kus riigieelarves on sätestatud vaid siduvad limiidid ning kõik, mille osas otsustusõigus on Vabariigi Valitsusel või ministritel on seletuskirja küsimus. 50 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 73 Sotsiaalkindlustu- Esitab olulise- 3. Rahandusministeerium osundab kavatsusele sea- Selgitame Kõik arvestuslikud kulud esitatakse riigieelarve seletus- samet mad duse pildis välja tuua 1 mln euro piiri ületavad arves- kirjas. Leiame, et riigieelarvet ei ole mõistlik koormata tähelepanekud: tuslikud kulud. Leiame, et õiguslikku analüüsi vajaks, väikeste summadega ning vältida tuleks liigset killusta- punkt 27, § 26 kas kõik arvestuslikud kulud (st milline kulu on arves- tust. Alla 1 mln arvestuslike kulude esitamist riigieelar- lg 51 tuslik ja milline mitte) peaks olema otsustatud Riigi- ves ei peetud vajalikuks ka Riigikogu rahanduskomisjo- kogu poolt, kuna sellega antakse muuhulgas õigus ku- nis. lutada enam kui planeeritud. Kus fikseeritakse ja kes otsustab väiksemamahulised arvestuslikud kulud, see tähendab milline üldse on arvestuslike kulude nime- kiri? 74 Sotsiaalkindlustu- Esitab olulise- 4. Riigieelarve seaduse seletuskirja Joonisel 2 osundab Selgitame Oleme konsulteerinud RTK-ga ning on ettepanek kirjel- samet mad Rahandusministeerium kavatsusele seaduse pildis eris- datud liigi 51 kasutamist tulevikus (alates 2027RE-st) tähelepanekud: tada edasiantavad maksud – oleme seisukohal ja kasu- muuta nii, et kogu kulu kajastatakse liigil 10. Teeme eelnõuga mitte- tame siinkohal võimalust selle esile toomiseks, et riik- vajadusel täiendava kolmepoolse kohtumise. seotud, eda- lik vanaduspension ei ole edasiantav maks vaidlusta- siantav maks mata seejuures ilmselgelt riikliku vanaduspensioni eraldi reana esitamise vajadust riigieelarves. Riigieelarve seaduse § 32 lõike 3 kohaselt riigieelar- ves nii tulu kui ka kuluna planeeritud maksud, maksed ja muud tasud, mida riik kogub ja edastab õigusaktis määratud isikule (edaspidi edasiantav maks), kantakse saajale edasi vastavalt tegelikule laekumisele. Rahan- dusministri 27. detsembri 2021. aasta määruse nr 50 "Eelarveklassifikaator" Lisa 3 punkti 1.3 kohaselt ka- sutatakse sotsiaalmaksu edasi kandmisel õigusaktis määratud isikule liiki 51. Kui edasiantava maksuna on loogiline käsitleda nt Maksu- ja Tolliameti poolt kogutavat tulumaksu, mil- lest osa kuulub õigusaktide kohaselt kohalikele oma- valitsusele (avalikõiguslik juriidiline isik) või sotsiaal- maksu ravikindlustuse osa edasi andmist Tervisekas- sale (avalik-õiguslik juriidiline isik), siis Sotsiaalkind- lustusamet maksab oma eelarvest pensioni füüsilistele isikutele, mitte ei anna edasi maksu. Leiame, et liik 51 51 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame tuleks asendada liigiga 10 ning sotsiaalmaksust maks- tav pension ei ole edasiantav maks. On ju teada, et te- gelik elu just nii käibki, kuid aasta lõpus teeb Riigi Tugiteenuste Keskus tarbetuid korrigeerimiskandeid liigi muutmiseks. Ühtlasi on sotsiaalmaksust makstava pensioni ja mitte sotsiaalmaksust makstava pensioni kohta kasutusel eraldi kontod (4100 ja 4102), mistõttu on eraldi liigi kasutamine dubleeriv ja lisandväärtust mitte omav tegevus. 75 Sotsiaalkindlustu- Esitab olulise- 5. Rahandusministeerium kavandab eelnõu järgi muu- Selgitame RTK ja SOM vahel käib koostöö olukorra lahendami- samet mad datusi toetuste regulatsioonis. Teeme ettepaneku ta- seks. Oleme valmis muutma kontoplaani seletuskirja, tähelepanekud: gasi pöörata 1. jaanuarist 2024 lühikese etteteatamisa- kui SOM saadab põhjenduse, millised kulud neil jäid eelnõuga mitte- jaga jõustatud kontoplaani muudatus, millega muudeti kontogruppi 5526, mis oleks vaja veel tõsta sotsiaaltoe- seotud, toetu- kontol 5526 kulude kajastamise loogikat - konto valik tuste gruppi, sest need on sisuliselt sotsiaaltoetused, sed sõltub hanke olemasolust, mitte majanduslikust sisust. mitte majandamiskulud (hoolimata sellest, et soetatakse Riik ei saa anda sotsiaaltoetusi äriühingutele. riigihanke alusel). Üldiselt tuleb eristada toetuse and- Muudatus tähendab ühtlasi, et teatud juhtudel ei ole mist ja teenuse ostmist (hange) ning haldusülesande võimalik ette prognoosida, kas kulu tuleb kajastada täitma volitamist. Mõnel juhul võivad olla need sarnase majandamiskuluna või toetuse kontol, ehkki sisult on sisuga, kuid lähtudes eesmärgist tuleb otsustada, millist kulu sihtotstarve sama (nt asendushoolduse korralda- õigusinstrumenti kasutada. mise ja arendamise teenuse puhul on kulusid, mis ma- janduslikult sisult ei erine näiteks Eesti või Ukraina 52 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame laps kes võivad teenust seejuures saada samas asutu- ses, kuid seotud kulud kajastatakse eri kontodel kas kontol 41 või 55). 76 Sotsiaalkindlustu- Esitab olulise- 6. Teeme ettepaneku täiendavalt hinnata käibemaksu Selgitame Oleme analüüsinud käibemaksukulu riigieelarve kulu- samet mad eraldi reana kajastamise otstarbekust des eraldi reana kajastamise otstarbekust baasseaduse tähelepanekud: – ebaselge on käibemaksu kulu eraldi reana esitamise muutmise projektis. Käibemaksu teenustes arvestamine eelnõuga mitte- eesmärk, millist juhtimisinformatsiooni see annab ja oleks täna ilma automatiseeritud lahenduse ja/või me- seotud, käibe- kes seda tarbib? toodilise lihtsustuseta keeruline rakendada. Seega eel- maks Tegevuspõhise eelarve kontekstis on oluline mõista dab käibemaksukulu teenuse maksumuses muudatusi teenuse tegelikku kulu ning tegelik kulu sisaldab ka SAPis, sh käibemaksu standardlahendusest loobumist. käibemaksu (riigiasutus sarnaselt ettevõttele käibe- maksu tagasi ei küsi). 77 Välisministeerium Kooskõlastab 1. Palume seletuskirjas selgitada, kas riigisisene toetus Osaliselt ar- Seletuskirja on täiendatud ja selgitatud riigisisese toe- järgmiste mär- on riigi sees Eesti isikutele antav toetus või käsitatakse vestatud, sel- tuse tähendust. Ka on regulatsiooni täiendatud liikme- kustega: riigieelarve seaduses (edaspidi RES) riigisisese toetu- gitame makse, st ka rahvusvahelistes organisatsioonides osale- punktid 48-51, sena ka välisriikide isikutele ja organisatsioonidele mise eest, puudutava sättega. RES regulatsioon puudu- § 531, § 532 , Eesti riigi eelarvest tehtavaid eraldisi ning toetusi. tab üksnes RES alusel antavaid toetusi. Kehtiva RES § seletuskiri Mõeldav ei ole rahvusvahelistele organisatsioonidele 53-1 alusel on VäM andnud ühe määruse - 26.06.2024 ja välisriigi isikutele RES kohaste riigisiseste projekti- määruse nr 5 "Välispoliitika valdkonna tegevuste toeta- põhiste taotlusvoorude korraldamine, RES muudatuste mise tingimused ja kord". Selle kohaselt võib taotlejaks kohaselt tegevustoetuse andmine välisriigi isikutele, olla Eestis registreeritud mittetulundusühing või siht- organisatsioonidele oleks lausa keelatud (§ 53² lõige asutus. Humanitaarabi partneri valikul võib olla taotle- 2). jaks ka riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või Palume eelnõus ette näha võimalus, et rahvusvahelis- avalik-õiguslik juriidiline isik. Kui edaspidi soovitakse tele organisatsioonidele ja välisriigi juriidilistele isiku- toetada ka rahvusvahelisi organisatsioone ja välisriigi tele võib põhjendatult riigisisest toetust anda ministri juriidilisi isikuid ja kuna valdkonna seadus on välis- määruses ette nähtud otsustuskorras. suhtlemisseadus, siis tuleks need toetused reguleerida 53 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame selles. Nt praegu on VäSS § 8 lõike 1 punktis 11 Vaba- riigi Valitsusele volitus kehtestada arengu- ja humani- taarabi andmise tingimused ja kord. 78 Välisministeerium Kooskõlastab 2. Eelnõu § 1 punktid 48–55 sätestavad RES-i üldised Selgitame Riigieelarve seaduse kavandatav toetuste andmise regu- järgmiste mär- põhimõtted riigieelarvest toetuste maksmisel. latsioon kohaldub, kui toetuse andmise tingimused ja kustega: 1. oktoobril 2025. a jõustub teadus- ja arendustege- kord ei tulene muust õigusaktist (sh näiteks TAIKSist). punktid 48-55, vuse ning innovatsiooni korralduse seadus (TAIKS), RES toetuse sätted ei ole üldsätted eriseaduste toetuse § 531, seletus- mille § 23 näeb ette teadus- ja arendustegevuse ning sätetele. Seega TAIKS toetuse sätetele RES regulat- kiri innovatsiooni sihttoetuse. Lõige 1 sätestab, et teadus- sioon ei kohaldu. ja arendustegevuse ning innovatsiooni sihttoetus on isikule või asutusele riigi eesmärkide täitmiseks mää- ratav teadus- ja arendustegevuse või innovatsiooni toetus. Lõige 2, et sihttoetuse eraldamise ja toetuse ta- gasinõudmise täpsemad tingimused ning korra kehtes- tab valdkonna eest vastutav minister määrusega. TAIKS eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et lõikes 2 on toodud volitusnorm sihttoetuse eraldamise otsusta- miseks ja toetuse tagasinõudmiseks ministri poolt, kelle ministeerium vastavat sihttoetust annab. Sihttoe- tusi võivad anda kõik ministeeriumid, sealhulgas need, mis vastutavad TA ja innovatsiooni valdkonna eest. Eelnõust ega selle seletuskirjast ei selgu, kas RES-i kui valdkonna üldseaduse toetuste sätteid tuleb kohal- 54 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame dada ka TAIKS-i sihttoetustele, sh nende andmise re- guleerimisele. Juhul, kui neid tuleb kohaldada, siis pa- lume selgitada, kas TAIKS-is nimetatud sihttoetus võib olla nii projekti kui ka tegevustoetus. Palume sel- gitada ka seda, kas TAIKS-i sihttoetusele laienevad ka eelnõu §-s 55 kavandatud toetuse kasutamise ja tagasi- nõudmise sätted või võib TAIKS-i sihttoetuse tagasi- nõudmise tingimused otsustada minister oma määru- sega teisti, kui on kavandatud RES muutmise eelnõus. 79 Välisministeerium Kooskõlastab 3. Välisministeerium on kehtestanud RES § 531 lõike Arvestatud, Eelnõule on lisatud rakendussätted, mille kohaselt tuleb järgmiste mär- 1 alusel välispoliitika valdkonna tegevuste toetamise selgitame riigisiseste toetuste andmine viia RES 2025. aasta 1. kustega tingimused ja korra, mis reguleerib nii projekti- kui detsembril jõustunud redaktsiooniga kooskõlla hilje- Punktid 48, 65, sihttoetuste andmist. malt 2026. aasta 31. detsembril, välja arvatud juhul, kui § 531 ,§ 817 Eelnõu § 1 punktis 48 nähakse ette, et RES § 53 1 lõige tegemist on 2025. aasta 1. detsembri seisuga pooleli 1 reguleerib edaspidi üksnes projektipõhise toetuse oleva toetuste andmise menetlusega. andmist ja eelnõu § 1 punktis 51 nähakse RES § 53² lõikes 3 ette, et ministeeriumi valitsemisala eelarvest tegevustoetuse andmise põhimõtted ja korra, kui nime- tatud tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Eelnõu § 2 kohaselt jõustuksid RES-i muudatused 1. detsembril 2025. a. Eeldame, et selleks ajaks peaksid olema seadusega kooskõlla viidud ka kõik seaduse ra- 55 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame kendamiseks vajalikud olemasolevad ministri määru- sed. Palume kaaluda võimalust näha ette toetuste sä- tete osas ette pikem jõustumistähtaeg 1. juunini 2026. a, mille jooksul ministrid peavad oma määrused RES- is sätestatuga kooskõlla viima. Alternatiivselt palume kaaluda võimalust reguleerida RES § 531 lõikes 1 ehk ühes sättes ministri volitused kehtestada nii projekti- kui ka tegevustoetuse andmise tingimused ja kord. 80 Välisministeerium Kooskõlastab 4. Eelnõu § 1 punkt 51 näeb RES § 53² lõikes 2 ette, et Arvestamata, Eelnõu kohaselt antakse tegevustoetust keskvalitsuse järgmiste mär- tegevustoetuse saajaks võib olla üksnes keskvalitsuse selgitame juriidilisele isikule. Nende välised juriidilised isikud kustega juriidiline isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. võivad saada projektipõhist toetust. Tegevustoetus on Punkt 51, § 532 Seletuskirjas ei ole selgitatud, miks on selline piirang mõeldud nendele juriidilistele isikutele, mille riik on vajalik. Välisministeeriumi praktikas on tegevustoe- asutanud või milles osaleb. Lõike 2 mõte on, et tege- tust antud näiteks ka valdkonnas tegutsevatele mittetu- vustoetust antakse ainult keskvalitsuse juriidilistele isi- lundusühingutele, milleks on vajadus ka edaspidi. kutele. Strateegiline partnerlus ja strateegiliste partnerit Seletuskirjas märgitud juhusliku aruandluse probleem tegevuskulude rahastamine saab toimuda ka projektipõ- on lahendatav nõudega tegevustoetuse eesmärgiko- hiselt, tegevuskulude sihtfinantseerimisena. Samuti ei hase kasutamise kohta toetuse saajalt aru pärida või pea see olema tingimata üheaastane otsustus, sest riigia- toetuse saaja kohustusena aruanne esitada. sutus saab vajadusel võtta kohustusi ka järgnevatele aastatele, kui kohustuste võtmise piirmäär seda võimal- dab (RES § 60 lg 4). 56 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 81 Välisministeerium Kooskõlastab 5. Palume seletuskirjas selgitada, milliste toetuse lii- Selgitame Riigiabiks loetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu järgmiste mär- kide puhul tuleb arvestada riigiabi reeglitega. artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi. Vt ka konkurentsisea- kustega, sele- duse 6. peatükk. Enne toetuse andmise tingimuste keh- tuskiri testamist tuleb toetuse andjal kõikide RES alusel anta- vate toetuse liikide puhul riigiabi õigusliku raamistiku alusel analüüsida, kas kavandatav toetus on riigiabi, vä- hese tähtsusega abi, riigiabi, millele kehtivad erandid jne. Samuti tuleb eelnevalt välja selgitada, kas toetuse andmise asemel tuleks korraldada hoopis riigihange ja osta teenust. Rahandusministeeriumil on võimatu seda ette öelda. 82 Välisministeerium Kooskõlastab 6. Eelnõu § 1 punktiga 55 muudetakse riigieelarve Arvestamata, Ettepanek laiendada ministri otsustusõigus muutmata järgmiste mär- seaduse (edaspidi RES) § 56 lõikeid 22 ja 23. selgitame käesolevat riigieelarve detailset liigendust ei ole põh- kustega, punkt Teeme ettepaneku sõnastada lõige 22 järgmiselt: jendatud ega kokku lepitud Riigikogu rahanduskomis- 55, § 56 lõige „(22) Ministril on õigus muuta ministeeriumi valitse- joniga. Ministri õiguse kohta, on arvamust avaldanud 22 ja 23 misala riigiasutuste eelarveid valitsemisala kulude mh Riigikontroll, kes on teinud ettepaneku vastupidises piirmääraga vahendite kogumahtu muutmata ning suunas: vaadata üle ministri ulatuslik õigus riigieelarve teha muudatusi tulemusvaldkonna programmi tege- kasutamisel. vuste piirmäärades, sealhulgas muuta tegevuste vahe- list ja tegevuse sisest majandusliku sisu detailset lii- gendust, tingimusel et programmi kogupiirmäär jääb muutmata. Tulemusvaldkonna programmi tegevuste piirmäärade muutmise lubatud maksimaalne maht määratakse kindlaks iga-aastases riigieelarve seadu- ses.“. Muudatuse eesmärk on laiendada ministri otsustusõi- gust ministeeriumi valitsemisala riigiasutuste eelarve muutmisel, säilitades samas eelarve terviklikkuse ja parlamentaarse kontrolli. Pakutud sõnastuse kohaselt antakse ministrile õigus teha muudatusi nii tulemusvaldkonna programmi tege- vuste vahel kui ka muuta majandusliku sisu detailset liigendust eeldusel, et programmi kogupiirmäär jääb muutmata. See tagab vajaliku paindlikkuse ressursside 57 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame kasutamisel programmi eesmärkide täitmiseks, säilita- des samas eelarvepoliitilise terviklikkuse. Lisaks on muudatuses sätestatud, et tulemusvaldkonna programmi tegevuste piirmäärade muutmise lubatud maksimaalne maht määratakse kindlaks iga-aastases riigieelarve seaduses. See tähendab, et Riigikogu säili- tab kontrolli ümberpaigutuste ulatuse üle ning vajadu- sel saab seada valitsemisaladele sisulisi piiranguid või suuniseid. 58 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 83 Välisministeerium Kooskõlastab 7. Eelnõu § 1 punktiga 56 täiendatakse RES § 56 lõi- Osaliselt ar- Sätte sõnastus on muudetud, sest ministri tehtud muu- järgmiste mär- kega 24 , mille kohaselt ministeerium ja põhiseaduslik vestatud datustest riigieelarves tuleb teavitada Riigikogu, kes kustega punkt institutsioon avaldavad § 56 lõigete 22ja 23 kohaselt vastavasisulise volituse ministrile annab. Samuti on 56, § 56 lõige tehtud muudatused koos selgitustega oma kodulehel. täiendatud seletuskirja, millises ajaraamis ja kuidas 24 Välisministeeriumi hinnangul on lisatav lõige koor- muudatustest teada anda. mav, kuna selle rakendamine vajab märkimisväärseid Nõustume, et võib tekkida juurde töökoormust, kuid ajalisi ja rahalisi lisaressursse. Säte eeldab iga eelarve 2025. aasta eelarve lisas esitatud eelarve liigendus näeb ja tulemusvaldkonna programmi liigenduse muudatuse ette veelgi detailsema eelarve jälgimise ja eelarve eba- kohta eraldi selgituste koostamist. Sellega kaasneb täpsuste korral vajaks see veelgi tihedamat muutmist. omakorda ka märkimisväärne teavitustöö. Ka praegu tuleb muudatuse sisu selgitada, et mõista Lisaks juhime tähelepanu, et eelpoolnimetatud muuda- muudatuse vajadust. Täiendav töökoormus tekib pigem tused, mis tuleks sätte kohaselt avaldada, võivad sisal- muudatuste esitamisel Riigikogu rahanduskomisjonile dada juurdepääsupiiranguga teavet. Sellisel juhul tu- ja seoses kaasnevatele küsimustele vastamistega. leks iga muudatuse puhul täiendavalt analüüsida ja hinnata avaldamise võimalikkust või vajadust teavet osaliselt redigeerida. See suurendab samuti töö mahtu ja tööprotsesside keerukust. Lisatavas lõikes ei ole sätestatud, millises vormis, ma- hus ja ajaraamis tuleb teave muudatuste kohta aval- dada. Õigusselguse huvides tuleks reguleerida ka neid küsimusi, et vältida erinevaid tõlgendusi. Eeltoodut arvestades, leiame, et sätte rakendatavus va- jab põhjalikumat analüüsi ja sõnastus täpsustamist. 84 Õiguskantsler Arvamus, ül- Hea meel on selle üle, et eelnõus on põhjalikult regu- /…/ /…/ dine tähelepa- leeritud riigieelarvest toetuste andmise ja tagasinõud- nek mise kord, samuti viiviste ja intresside arvestamine. Tunnustust väärib ka see, et täpsemini reguleeritakse Vabariigi Valitsuse reservi moodustamist ja kasuta- mist. 59 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 85 Õiguskantsler Arvamus Jään siiski varem avaldatud seisukoha juurde, et nn te- Selgitame Selgitame täiendavalt, et seaduse muudatuse eelnõu ko- gevuspõhine aastaeelarve sellisena, nagu see on Riigi- haselt eristatakse edaspidi riigieelarves majandusliku kogule esitatud alates aastast 2020 ei vasta Eesti Va- sisu jaotuses riigivõla intressikulud, kõik seaduste alu- bariigi põhiseadusele. sel edasi antavad maksud ning ühest miljonist alates Eelnõu ei sisalda nõudeid aastaeelarve olemuslikuks seadustest tulenevad kulud. See tähendab, et riigiee- muutmiseks. Põhiseaduse järgi peab Riigikogu seadu- larve ridadel esitatakse vastavad pensionid, toetused, sega hüvitised jne. kehtestama igaks aastaks riigi kõigi tulude ja kulude eelarve. Iga-aastase riigieelarve eelnõu esitab PS ko- Meie hinnangul ei reguleeri põhiseadus riigieelarve haselt Vabariigi Valitsus. Riigikogul on põhiseaduslik struktuuri, riigieelarve täpsusastet ega koostamise põhi- õigus teha riigi aastaeelarves sisulisi muudatusi. Vä- mõtteid (k.a seda, kas riigieelarve on kassa- või tekke- hendada ei tohi seadustega ette nähtud tulusid ega suu- põhine, institutsioonide või tegevuste põhine või kõike rendada seadustega ette nähtud kulusid. Eelnevast jä- seda üheskoos samas riigieelarves). On oluline, et rii- reldub, et aasta riigieelarves tuleb näidata, kui palju gieelarve struktuur, täpsusaste ja selle koostamise põhi- kulub seadustes ette nähtud pensionideks, toetusteks, mõtted tagaksid piisava üldistusastme tuvastamaks rii- hüvitisteks jms. Nagu varem korduvalt selgitatud, pea- gieelarve raha kasutamise eesmärgid. vad vastavad kulu- ja tuluread olema aasta riigieelarve seaduses eneses. Riigikogu annab täitevvõimule kulutamiseks loa ja va- jadusel kehtestab muudatused samuti Riigikogu. Kui Vabariigi Valitsus peab vajalikuks ja mõistlikuks liigendada kulud lisaks majanduslikule sisule veel muul alusel, on seda võimalik teha aastaeelarve sele- tuskirjas või muudes dokumentides. 60 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 86 Õiguskantsler Arvamus Kahtlen, kas on mõtet viia administratiivse ja majan- Selgitame On oluline, et riigieelarve oleks sellise detailsusast- dusliku sisuga kulude jaotus1 kärbitud kujul seaduse li- mega, et nii Riigikogu kui Vabariigi Valitsus saaksid sast seaduse põhiteksti (RES § 26 lg 51 muudatus). oma ülesandeid täita tagades võimude lahususe ja või- Ministril on õigus muuta ministeeriumi valitsemisala muharude vahelise tasakaalu (PS § 4), sh Riigikogul riigiasutuste eelarveid, ilma et ta muudaks valitse- oleks võimalik aru saada, kuhu ja kuidas raha tuleb ku- misala piirmääraga vahendite kogumahtu. Samuti saab lutada ja määrata, milline on riigieelarve paindlikkus. minister muuta tulemusvaldkonna programmi tege- Põhiseaduse mõistes on oluline, et riigieelarve struk- vuse majandusliku sisu detailset liigendust, ilma et ta tuur, täpsusaste ja selle koostamise põhimõtted tagaksid muudaks programmi tegevuse piirmääraga vahendite piisava üldistusastme tuvastamaks riigieelarve raha ka- kogumahtu (RES § 56 lg 22 muudatus). Seetõttu on sutamise eesmärgid ja et Riigikogul oleks võimalik oma taoline liigendamine aastaeelarves tegelikult mõttetu. finantspädevust täita. Siin tuleb leida tasakaalupunkt, et Eelarvet täiendatakse ridadega, mis tegelikult ei tä- eelarve ei muutuks ka liiga üksikasjalikuks, mis rasken- henda midagi – ministrid saavad neid ridu muuta ilma daks eelarve täitmist. Kuna kulude esitamisviisi on Riigikogu poole pöördumata. Sellised read riigieelar- täiendatud, siis on Riigikogul võimalik aru saada ku- ves ei ole kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduses lude sisust. Leiame, et riigieelarve kavandamine eelnõu aasta riigieelarvele omistatud tähenduse ja mõttega, kohaselt, võimaldab Riigikogul oma finantspädevust milleks on täidesaatva võimu kulutustele piiride sead- täita. mine, mida saab otsustada vaid Riigikogu. Riigikogu rahanduskomisjon on eelnõu koostamise ajal --------------------------------- pidanud eelnõus esitatud paindlikkust piisavaks. Paind- 1 Majandusliku sisuga kulude jaotus tähendab eelnõu likkuse tasakaalustamiseks seatakse eelnõuga kohustus järgi kulude liigendamist järgmises vaates: tööjõu- ja teavitada Riigikogu rahanduskomisjoni jooksvatest majandamiskulud, sotsiaaltoetused, muud toetused eelarve muudatustest. See annab võimaluse Riigikogule ning muud kulud, eristades riigivõla intressikulu, eda- omada ülevaadet eelarve kujunemisest ministrile antud siantava õiguste piires ja küsida täiendavaid küsimusi. maksu kulud ja alates ühest miljonist eurost seadusest tulenevad arvestuslikud kulud. 61 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 87 Õiguskantsler Arvamus Ka eelnõu seletuskirjas on öeldud, et muudatusega ei Selgitame Tuginedes Riigikohtu praktikale ja järeldustele, on Rii- muutu Riigikogu otsustusõiguses midagi. Seletuskirjas gikogu eelarvepoliitika kujundaja ja ümberkorraldusi on märgitud, et muudatuste eesmärk on riigieelarve võib teha üksnes seaduse alusel ja ulatuses, mille Riigi- esitamine terviklikult, et oleks tagatud selle parem loe- kogu on lubanud. Järeldame, et riigieelarve paindlikkus tavus, läbipaistvus ja selgus kõigi osapoolte jaoks. Se- on kooskõlas põhiseadusega, kuni see ei vähenda Riigi- letuskirja kohaselt muudetakse eelnõuga riigieelarve kogu sisulist eelarvepädevust ja luba paindlikkuseks on liigendust puudutavaid sätteid ning täpsustatakse sel- antud seaduse alusel ja ulatuses. lest tulenevaid riigieelarve kasutamise reegleid. Need Riigieelarve liigendus kui riigieelarve paindlikkus on reeglid peaksid tagama tasakaalu seadusandliku ja täi- välja töötatud koostöös Riigikogu rahanduskomisjo- desaatva võimu otsustuspädevuses ning aitama vältida niga. Riigikogu rahanduskomisjon on eelnõu koosta- ebamõistlikku töökoormust riigieelarve muudatuste mise ajal pidanud eelnõus esitatud paindlikkust piisa- menetlemisel Riigikogus. vaks. Paindlikkuse tasakaalustamiseks seatakse eel- Seletuskirjas on veel öeldud, et riigiasutused peavad nõuga kohustus teavitada Riigikogu rahanduskomisjoni rakendama Riigikogus kinnitatud detailset eelarvet, jooksvatest eelarve muudatustest. See annab võimaluse kuid riigieelarve kasutamise paindlikkust ei ole kavas Riigikogule omada ülevaadet eelarve kujunemisest mi- muuta, ning et minister võib riigieelarve majandusliku nistrile antud õiguste piires ja küsida täiendavaid küsi- sisu ja valitsemisala riigiasutuste piirmääraga vahen- musi. deid vajadusel ümber liigendada. Veel on seletuskirjas PS § 115 mõte on volitus ja piir. Riigikogu määrab selgitatud, et detailse riigieelarve muutmist ei pea tin- summa ja otstarbe kindlaks ajavahemikuks ning annab gimata algatama Riigikogus. valitsusele loa tegutseda nende piiride sees. Põhiseadus ei nõua, et piirmäärad esitatakse majandusliku liigituse Kokkuvõtvalt: eelnõus pakutud muudatused ei aita ta- või administratiivse jaotuse järgi. gada Eesti Vabariigi põhiseaduse § 115 täitmist. Jään varasema seisukoha juurde, et Riigikogu peaks otsus- tama eeskätt majandusliku sisuga kulude jaotuse. See- vastu teabe selle kohta, kuidas eelarverahaga on suu- detud üht või teist eesmärki täita või mõnd mõõdikut mõjutada, võib vajadusel esitada seletuskirjas. 62 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 88 Eelarvenõukogu Arvamus Eelarvenõukogu ei toeta kodumaiste eelarvereeglite Arvestamata Väljapakutud tekst on kompromiss riigi vajaduste ja põhinõuete järjekordset leevendamist, mida kavanda- võimaluste vahel tavad muudatused riigieelarve seaduses ette näevad. Tegemist oleks juba kolmanda reeglite leevendami- sega pärast struktuurse tasakaalu nõude lisamist Eesti riigieelarve seadusesse 2014. aastal. Seejuures olid eelarvereeglite nõuded aastatel 2020‒ 2023 peatatud. Kodumaist eelarvereeglit asutakse taas kord leevendama vaatamata sellele, et kaitsekulude vabastusklausel juba võimaldab 2025.-2028. aastaks täiendavat paindlikkust võrreldes kehtivate reeglitega. 89 Eelarvenõukogu Arvamus Kodumaistel eelarvereeglitel on pärast 2024. aastal Selgitame Nõustume. Eesti eelarvereeglid on ka käesoleva eelnõu jõustunud Euroopa Liidu majandusjuhtimise raamis- põhjal jätkuvalt nõudlikumad kui EL reeglitest tulevad tiku reformi veelgi suurem roll eelarvedistsipliini miinimumnõuded. hoidmisel kui senimaani, mistõttu on ka põhjendatud, et Eesti eelarvereeglid oleksid nõudlikumad kui ELi reeglitest tulenevad riigirahanduse miinimumnõuded. Kõigile teada 3% eelarvepuudujäägi ja 60% võlakoor- muse nõuded on mõeldud eelkõige liikmesriikide eelarvepoliitika koordineerimiseks ja suurte poliiti- kavigade vältimiseks ega pruugi seetõttu olla alati pii- savaks orientiiriks üksiku riigi vaatest. Riigipõhiste olude ja ohtudega tuleb arvestada kodumaiste eelarve- reeglite loomisel. 90 Eelarvenõukogu Arvamus Eelarvenõukogu toetab põhimõtteliselt sellist kodu- Arvestatud maise eelarvereegli ülesehitust, mis koosneb 1) nõudest iga-aastase struktuurse eelarvepositsiooni suurusele ja 2) võlapiirist, mida ületades muutuks eelarvereegel nõudlikumaks, aeglustades sel viisil võlakoormuse edasist kasvu. Riigieelarve seaduses kavandatavate muudatuste järgi tohiks struktuurne puudujääk ulatuda kuni 1,5%ni SKPst aastas, kui Eesti riigivõlg on alla 30% SKPst (ja 63 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame riigirahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid väikesed) ning kuni 1,0%ni SKPst, kui Eesti rii- givõlg ületab 30% SKPst. 91 Eelarvenõukogu Arvamus Arvestades riigivõla kiire kasvuga viimasel viiel aas- Arvestatud tal, on eelarvereeglis sisalduv võlapiir eelarvenõukogu hinnangul seatud sobivale tasemele – 30% SKPst. Ehkki eelarvereegel ei keela otseselt 30% ületamist, kaasneksid sellest suurema võlakoormusega edaspidi- seks nõudlikumad eelarve-eesmärgid. Selline võlapiir on sobilikuks orientiiriks väikesele avatud majandu- sele, kelle võlakoormus võib kriisioludes kiiresti tõusta, vältimaks Euroopa Liidu nõuetes sisalduva 60% SKPst võlapiiri ületamist. Küllaltki sarnasel tase- mel (35% SKPst) võlareegel on ka näiteks Rootsis. Li- saks aitab võlakoormuse suhteliselt madalal hoidmine tagada, et riigivõla intressikulud ei muutuks liialt koormavaks kuluartikliks riigi põhifunktsioonide ra- hastamise kõrval. 64 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 92 Eelarvenõukogu Arvamus Eelarvenõukogu ettepanekul võiks aga juhul, kui Eesti Arvestamata Väljapakutud tekst on kompromiss riigi vajaduste ja riigi võlakoormus on ületanud 30% SKPst, olla võimaluste vahel suurima lubatud struktuurse eelarvepuudujäägi suurus mitte 1% SKPst aastas, vaid 0,5% SKPst. Sellise nõudlikkusega reegel sisaldub ka hetkel kehtivas eelarveseaduses. Ehkki seletuskirjas esitatud rahandusministeeriumi ar- vutuste järgi võib 1% suurune struktuurne puudujääk stabiliseerida võlakoormuse 30% lähedal, ei sisalda sellised pikaajalised prognoosid tulevasi võimalikke kriisiolukordi, mis võlakoormust ühekordsete tõusu- dena suurendaksid. Seega võib võlakoormuse pikaaja- lise stabiliseerimise eesmärgil olla sobilikum mõne- võrra nõudlikum eelarve-eesmärk kui struktuurne puu- dujääk 1% SKPst. 93 Eelarvenõukogu Arvamus Kui eelarvepuudujääk peaks kujunema reeglitega lu- Selgitame Nõustume. Nõue 0,5% SKPst struktuurse eelarveposit- batust suuremaks, peab eelarveseaduses olema kehtes- siooni parandamist on nõudena seaduseelnõu tekstis tatud, millise sammuga tuleks asuda eelarveposit- olemas. siooni parandama. Eelarvenõukogu pooldab eelnõus sisalduvat lahendust, kus aastase parandussammu suu- rus oleks minimaalselt 0,5 protsendipunkti struktuurse eelarvepositsiooni arvestuses. Selline nõue sisaldus kodumaistes eelarvereeglites ka varem, enne kui 2024. aastast otsustati üle minna la- hendusele, kus parandussammu suurus sõltus Eesti majandustsükli seisust. Eelnõus esitatud parandus- samm oleks kooskõlas ka ELi reeglistikus sisalduvate vastavate nõuetega. Lisaks on oluline, et korrigeeri- mismehhanismi sätetes oleks selgitatud, kui suure ek- simuse korral korrigeerimismehhanism käivituks. Enne oli selle suuruseks 0,5% SKPst ning sellest väik- semaid vigu võis pidada mõõteveaks. 65 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 94 Eelarvenõukogu Arvamus Eelarveseaduse muutmise ajastus tähendab, et uus ko- Selgitame Iga-aastane riigi eelarvestrateegia peab arvestama eelar- dumaine eelarvereegel jõustuks ajal, mil Eesti on vereeglitega, mistõttu nägema perspektiivis ette ka va- taotlenud Euroopa Komisjonilt aastateks 2025‒2028 bastusklauslist väljumise trajektoori ehk vastavaid riigipõhist eelarvereeglite vabastusklauslit kaitseku- meetmeid eelarve eesmärkide saavutamiseks. lude suurendamiseks. See tähendab, et Eesti nomi- naalne eelarvepuudujääk võib taas järsult suureneda ja kujuneda lähiaastatel suuremaks kui 3% SKPst. Va- bastusklausli kehtivuse järel, tänaste eelduste järgi 2029. aastal, tuleks aga naasta eelarvereeglite põhi- nõuete juurde. Eesti 2020.‒2023. aasta kogemus va- bastusklausliga näitas, et selline üleminek võib kuju- neda väga valulikuks, eeldades suurt eelarveparandust rohkete maksutõusude ja kulukärbete näol. Selle nelja aastaga kasvas Eesti riigivõlg 2,7 miljardilt eurolt (2020 I kv) 7,7 miljardi euroni (2023 IV kv). Seetõttu soovitab eelarvenõukogu lisada eelarveseadu- sesse sätte, et vabastusklausli jõustumisel peaks valit- sus kohe ka selgitama, milliste meetmetega tagatakse riigirahanduse korrastamine, kui klausli aluseks olnud erakorralised olud on lõppenud. Kriisioludes eelarve- positsiooni halvendavaid otsuseid tehes tuleks alati sil- mas pidada ka riigirahanduse pikaajalist vaadet, sh seda, kuidas vabastusklausli järel riigirahandus taas eelarvereeglite nõuetega vastavusse viia. 66 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 95 Eelarvenõukogu Arvamus Eelarvenõukogu uusi ülesandeid puudutavate seaduse- Arvestatud muudatuste teemal on rahandusministeerium eelnevalt eelarvenõukoguga konsulteerinud. Eelarvenõukogul ei ole täiendavaid ettepanekuid nende muudatuste sõnas- tuse osas ning ollakse valmis seadusemuudatuse järel need ka eelarvenõukogu põhikirja sisse viima. Lisaks võib vajada uuendamist koostöölepe eelarvenõukogu ja rahandusministeeriumi vahel. Eelnõu järgi kuuluks eelarvenõukogu uute ülesannete hulka: 1. Hinnang Eesti eelarve- ja struktuurikava aluseks olevale makromajandusprognoosile ja prognoosieel- dustele enne kava esitamist Euroopa Komisjonile. See hinnang tuleb koostada iga nelja aasta järel, kui juba kokku lepitud eelarve- ja struktuurikava ei avata va- rem erakorralistel põhjustel või kui tulevased kavad pole koostatud pikema ajahorisondiga kui neli aastat. Selle ülesande raames hindab eelarvenõukogu, kas va- litsuse seatud kulukasvu eesmärgid, mis fikseeritakse kokkuleppel Euroopa Komisjoniga korraga vähemalt neljaks aastaks, tuginevad tasakaalukatel prognoo- sieeldustel. 2. Hinnang Eesti eelarve- ja struktuurikavas seatud struktuurse eelarvepositsiooni ja netokulude kasvu eesmärkidele enne kava esitamist Euroopa Komisjo- nile. See hinnang tuleb koostada iga nelja aasta järel, kui juba kokku lepitud eelarve- ja struktuurikava ei avata varem erakorralistel põhjustel või kui tulevased kavad pole koostatud pikema ajahorisondiga kui neli aastat. Selle ülesande raames hindab eelarvenõukogu, kas valitsuse seatud eelarve-eesmärgid vastavad nii kodumaiste kui ka Euroopa Liidu eelarvereeglite nõuetele. 67 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 3. Hinnang netokulude kasvu kohta möödunud eelar- veaastal enne kevadise eduaruande esitamist Euroopa Komisjonile, kui rahandusminister seda hinnangut eelarvenõukogult taotleb. Igal kevadel peab rahandus- ministeerium esitama Euroopa Komisjonile ülevaate möödunud aasta netokulude kasvu eesmärgi saavuta- misest või kõrvalekalde põhjustest. Selle ülevaate ühe osana võib rahandusminister küsida ka eelarvenõu- kogu hinnangut. Kuna eelarvenõukogu hindab juba praegu igal kevadel valitsussektori möödunud aasta eelarvepositsiooni, võib eelarvenõu- kogu seda analüüsi laiendada ka netokulude kasvu näi- tajale. 4. Analüüs kodumaise eelarveraamistiku toimimise kohta. See analüüs tuleb koostada vähemalt iga nelja aasta järel või ka tihedamini juhul, kui Riigikogu ra- handuskomisjon seda taotleb. Tegemist on ELi direk- tiivide ülevõtmisest lähtuva nõudega, mis eeldab eelarvenõukogult regulaarse hinnangu koostamist selle kohta, kuidas kodumaine eelarveraamistik (sh reeglid, protsessid, järelevalve) töötab. 5. Analüüs rahandusministeeriumi makromajandus- ja rahandusprognooside paikapidavuse ehk prognoosi- täpsuse kohta. See analüüs tuleb koostada vähemalt iga kolme aasta järel. Kui senimaani koostas rahan- dusministeerium regulaarseid ülevaateid oma prog- nooside täpsusest ise, siis ELi direktiivid nõuavad, et selliseid analüüse riigi ametlike prognooside kohta peab koostama asutus, kes ise ei ole nende prognoo- side koostaja. Eelarvenõukogu senist mandaati silmas pidades on loomulik, et analüüsi koostajaks võiks edaspidi olla just eelarvenõukogu. 6. Arvamus kodumaiste eelarvereeglite vabas- 68 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame tusklausli rakendamise kohta enne valitsuse otsuse te- gemist. Ehkki tegemist ei ole ELi direktiividest läh- tuva nõudega, näeb eelnõu ette, et enne kui valitsus teeb otsuse eelarvereeglite vabastusklausli kehtesta- mise või pikendamise kohta, esitab oma arvamuse ka eelarvenõukogu. Eelarvenõukogu hinnangul on see mõistlik ettepanek ja eelarvenõukogul oleks valmis- olek ka selle ülesande täitmiseks. 69 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 96 Eelarvenõukogu Arvamus Peale selle on eelarvenõukogul edaspidi kohustus lasta Arvestatud enda tegevust ja töökorraldust regulaarselt analüüsida välisel hindajal (external review). Uus eelarveseadus näeb ette, et selline hinnang tuleb koostada iga nelja aasta järel või ka tihedamini juhul, kui Riigikogu ra- handuskomisjon seda taotleb. Välise hindaja ehk ra- portööri nimetamine on määratud Eesti Panga nõu- kogu ülesandeks. Valdavalt oleks seega tegu uute ülesannetega, mis ei oleks eelarvenõukogule kohustuseks mitte igal aastal, vaid eraldivõetuna teatava regulaarsusega iga 3‒4 aasta järel. Olulise sisulise muudatusena hindaks eelarvenõukogu edaspidi mitte ainult kodumaiste eelarvereeglite täitmist, vaid ka Eesti riigirahanduse vastavust Euroopa Liidu eelarvereeglite nõuetele, sh netokulude kasvu arvestuses. 70 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 97 Vabaühenduste Arvamus, 1. Eelnõu seletuskiri viitab, et seaduse muudatuste Selgitame Riigi vaates on oluline läbi mõelda ja korraldada stra- Liit punktid 48, § jõustumise korral on ministeeriumidel jätkuvalt või- teegiliste partnerite rahastamine. Vabaühenduste Liidu 531 malik valida avalikult strateegilisi partnereid. kooskõlastamisel esitatud kirjast nähtub, et toetuse and- Strateegiline partnerlus on riigi ja kodanikuühiskonna mine peaks vastama järgmistele kriteeriumidele: vaheline koostöövorm, mille on algatanud Siseminis- 1) eesmärk; teerium ning Vabaühenduste Liit – ja millel on olnud 2) toetuse sihtotstarbelisus; oma kindel loogika (loe Lisa 1). Kui võrrelda stratee- 3) mõõdikud (teostavate tegevuste tulemusmäärad); gilise partnerluse olemust ja eelnõusse kirjutatud pro- 4) ajakava; jektipõhise toetamise regulatsioone, saab öelda, et kat- 5) pikaajaline ja püsiv koostöö; tuvus on neis elementides, mis puudutavad tehnilist 6) organisatsiooni kulude katmine baasvõimekuse hoid- rahastamist (eesmärk, mõõdikud, eelarve, ajakava, mise eesmärgi saavutamiseks; aruandlus ja toetuse sihtotstarbelisus), kuid strateegi- 7) avatud konkurss; lise partnerluse sisuks on mitu olulist komponenti, 8) aruandlus. mida projektipõhise toetuse definitsioon ei hõlma. Kõigile nendele tingimustele vastab projektipõhine toe- Projektipõhine toetus võib olla ühekordne ja lühiaja- tus, sh saab strateegiline partnerlus ja strateegiliste part- line, strateegiline partnerlus eeldab pikaajalist ning pü- nerite tegevuskulude rahastamine toimuda ka projekti- sivat koostööd. põhiselt, tööjõu- ja majandamiskulude sihtfinantseeri- Projektipõhisel toetamisel on fookus konkreetse tege- misena. Samuti ei pea see olema tingimata üheaastane vuse rahastamisel, strateegilise partnerluse puhul võib otsustus, sest riigiasutus saab vajadusel võtta kohustusi toetus katta ka organisatsiooni kulusid baasvõimekuse ka järgnevatele aastatele, kui kohustuste võtmise piir- hoidmisel eesmärgi saavutamiseks. Käesoleval juhul määr seda võimaldab (RES § 60 lg 4). jääb selgusetuks, kas paragrahvi 53¹ saab muudetud kujul tõlgendada selliselt, et projektipõhist toetust on võimalik eraldada strateegilisele partnerile nt eelmai- nitud baasvõimekuse kasvatamiseks. 71 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 98 Vabaühenduste Arvamus, 2. Eelneva punktiga seonduvalt näeb eelnõus sisalduv Selgitame Vt vastus nr 97. Projektipõhise toetuse saajate ring ei Liit punktid 51, § muudatus ette, et edaspidi saab tegevustoetust anda ole seaduse kohaselt piiratud. Toetuse andmise puhul 532 vaid keskvalitsuse juriidilisele isikule. tuleb veenduda, et täidetaks toetuse andmise eesmärke Jääb arusaamatuks, miks ei või tegevustoetusele kvali- või avalikke eesmärke ning riigi raha on kasutatud fitseeruda ka vabaühendus, kui tegevustoetus on koos- säästlikult ja parimal võimalikul moel. Projektipõhine kõlas ministeeriumi valitsemisala strateegilise planee- toetus tagab eelnõu kohaselt vähemalt kohustuse ees- rimisega ning olemas on seos strateegiliste arengudo- märke seada ja aruandlust esitada. kumentidega. Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend § 24 lg 2 p 3 ei viita, et käesoleval juhul on mõeldud ainult riigi asutatud juriidilisi isikuid. Näiteks töötavad avatud valitsemise partnerluse edendamise nimel Ees- tis nii need juriidilised isikud, kes on asutatud riigi poolt, kui ka need, kes on eraõiguslikud juriidilised isikud. Riik on vastavaid juriidilisi isikuid kaasanud võrdsetel tingimustel, mistõttu oleks loogiline, et tege- vustoetuste eraldamise korral oleks riigil võimalik toe- tada ka eraõiguslikku juriidilist isikut, seda avatud konkursi korras. 99 Vabaühenduste Arvamus, 3. Toetuste andmekogu loomist tervitame. Vabaühen- Selgitame Andmekogu puudutavad sätted on eelnõust välja jäetud. Liit punktid 53, § duste Liit on MTÜraha platvormi1 kaudu avaldanud Eelnõus on üksnes toetuste andmisega seonduvalt 551 aastaid andmeid ja ülevaadet sellest, millised va- isikuandmete töötlemine. Pikemalt selgitatud märkuste baühendused ja kui palju erinevatelt avaliku sektori tabeli punktis 20. asutustelt makseid saavad. Samas nähtub eelnõust, et andmekogus sisalduvad andmed ei oleks avalikud. Kuigi on mõistlik, et kogu andmestik ei oleks avalik, on Vabaühenduste Liidu hinnangul vägagi mõistlik, et andmekogu loomisega kaasneks ka avalik liides, mis võimaldaks kõigil kodanikel näha raha kasutamisega seonduvat infot. Eeskujuks saab tuua Norra kuning- riigi poolt rajatud keskkonna tilskudd.no2, kus on või- malik toetuse eraldusi näha ühingute, regioonide, valdkondade jne kaupa. 72 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 100 Vabaühenduste Arvamus, mõ- Juhime lõpetuseks veel tähelepanu, et mõjuanalüüsis Arvestatud Seletuskirjas on vabaühendustele toetuste andmise sel- Liit juanalüüs ei ole vabaühendusi märgitud kui muudatustest mõju- gitusi oluliselt täiendatud. tatud sihtrühma. Arvestades, et eelnõu puudutab otse- selt vabaühenduste rahastamise korda, on selline tähe- lepanuta jätmine põhjendamatu ja vähendab seadus- eelnõu mõjuanalüüsi usaldusväärsust. 101 Haridus- ja Tea- Kooskõlastame 1. Teeme ettepaneku kasutada riigieelarveliste toetus- Arvestamata Eelarvestamisel ja finantsarvestuses ei kattu kõik mõis- dusministeerium eelnõu järg- liikide käsitlemisel õigusaktides ja juhendmaterjalides ted. Kuna riigieelarves ei ole kasutusel terminit "tege- miste ettepane- ühtset terminoloogiat (s.t nii riigieelarve seaduses, vuskulud" nagu rahandusministri 11.12. 2003. a määru- kute ja märkus- avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhen- ses nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruand- tega arvestami- dis, tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamatus ja teis- luse juhend“, siis on sätestatud, et tegemist on kulu- sel: punkt 48, § tes haakuvates Rahandusministeeriumi välja antud ak- dega. RES § 26 lõike 4 punkti 2 kohaselt on kulud riigi 531 lõige 1, 11 tides). Soovime, et paralleelselt ei oleks kasutusel nii kasutatavad vahendid, mis pole investeeringud ega fi- „projektipõhine toetus“ (eelnõus) kui ka „sihtfinant- nantseerimistehingud. Kaalusime ka varianti asendada seerimine“ (kehtivad õigusaktid), kuna see tekitab se- "kulud" "tööjõu- ja majandamiskuludega", kuid spetsia- gadust. Palume, et valitaks üks termin, mis on arusaa- listide hinnangul ei kata see ära finantsarvestuse termi- dav võimalikult paljudele osapooltele ning seda kasua- nit "tegevuskulud". takse läbivalt õigusaktides ja muus dokumentatsioo- nis. Riigieelarve jaoks on investeering defineeritud riigiee- larve seaduse § 26 lõike 4 punktis 3 ja see on mate- riaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks ja reno- veerimiseks planeeritud vahendid. Eelarveklassifikaa- tori Lisa 4 "Eelarvekontod" Investeeringute all on mate- riaalse ja immateriaalse põhivara soetused koos ühel kontol. Kuigi aastate jooksul on eelarvestamise ja finantsarves- tuse terminid lähenenud, on siiski jäänud veel erisusi. Erinev terminoloogia ei ole selle eelnõu raames tekki- nud probleem, vaid tegemist on erinevate valdkonda- dega. Lisaks oleme leidnud, et terminid ei kattu ka õi- gusvaldkonna ja maksustamisega. Seega terminite üht- lustamine nõuaks Eesti õiguse ülest suuremat reformi. 73 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame Finantsarvestuse terminite muutmine võib osutuda kee- rukaks, sest need kehtivad ka erasektoris. 102 Haridus- ja Tea- Kooskõlastame 2. Eelnõu punktiga 27 muudetakse seaduse paragrahvi Selgitame Nõustume, et võib tekkida juurde töökoormust, kuid dusministeerium eelnõu järg- 26 lõiget 51. Nõustume esitatud muudatusega, kuid 2025. aasta eelarve lisas esitatud eelarve liigendus näeb miste ettepane- märgime, et muudatuse tulemusel tõuseb märgatavalt ette veelgi detailsema eelarve jälgimise ja eelarve eba- kute ja märkus- asutuste töökoormus. täpsuste korral vajaks see veelgi tihedamat muutmist. tega arvestami- Ka praegu tuleb muudatuse sisu selgitada, et mõista sel: punkt 27, § muudatuse vajadust. Täiendav töökoormus võib tekkida 26 lõige 51 muudatuste esitamisel Riigikogu rahanduskomisjonile ja seoses kaasnevatele küsimustele vastamistega. 74 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 103 Haridus- ja Tea- Kooskõlastame 3. Ettepanek eelnõu punkti 48 kohta: Arvestamata, Volitusnormi sõnastus peab olema trafaretne. Viidatud dusministeerium eelnõu järg- Eelnõus võiks lihtsustada sõnastust § 53¹ lg 1 osas. selgitame volitusnormiga on hõlmatud kõik tegevused, mis on va- miste ettepane- Leiame, et antud sätte paremaks loetavuseks ei ole jalik toetuse andmiseks ja mis ei pea sisalduma seadu- kute ja märkus- vaja taotlusvoorude korraldamise vajadust täiendavalt ses. Nendeks on toetuse andmine, sealhulgas (aga mitte tega arvestami- välja tuua, kuna § 53¹ lg 1¹ katab selle põhimõtte. Uue ainult!) taotlusvooru korraldamine (selle alla kuulub ka sel: punkt 48, § sõnastuse ettepanek: taotlejate hindamine ja toetuse saajate välja valimine), 531 lõige 1 „(1) Ministeeriumi valitsemisala vahenditest antava toetuse kasutamine, aruandlus (mis ei ole otseselt toe- sihtfinantseerimise/riigisisese projektipõhise toetuse tuse kasutamine, aga on toetuse saamise ning kasutami- eraldamise ja kasutamise, aruandluse, vahendite või sega kaasnev ülesanne, mis on vajalik toetuse kasuta- selle jäägi tagasinõudmise tingimused ja korra, keh- mise kontrolliks) ja toetusena antud vahendite või selle testab valdkonna eest vastutav minister määrusega, jäägi tagasinõudmine. Kõik tegevused toetuse andmisel kui nimetatud tingimused ja kord ei tulene muust õigu- peaksid mahtuma nende alla. saktist;“ 104 Haridus- ja Tea- Kooskõlastame 4.1. Mõistame ja toetame põhimõtet, et investeerin- Arvestamata, Regulatsiooni mõte seondub tegevuspõhise eelarvega. dusministeerium eelnõu järg- gute tegemine peaks lähtuma strateegilistest suunda- selgitame Kogu tegevuspõhine eelarve on üles ehitatud strateegi- miste ettepane- dest ja arengudokumentidest, et tagada riigi vahendite listest arengudokumentidest lähtuvalt. RES § 19 lõike 1 kute ja märkus- sihipärane ja läbimõeldud kasutamine. Samas soovime kohaselt on strateegilised arengudokumendid riigi pi- tega arvestami- juhtida tähelepanu, et arengudokumendid on sageli va- kaajaline arengustrateegia, poliitika põhialused, vald- sel: punkt 49, § likupõhised strateegiad, mis ei hõlma kogu valitse- konna arengukava ja programm. RES § 26 lõike 5 ko- 531 lõige 11 misala tegevusvaldkondi, vaid keskenduvad haselt liigendatakse riigieelarve kulud tulemusvaldkon- prioriteetsetele arenguhüpetele. dade ja programmi tegevuste lõikes. RES § 20 lõikest 4 Praktikas on esinenud olukordi, kus toetuse eralda- tulenevalt koostatakse programm kooskõlas eelarvestra- mine on olnud sisuliselt põhjendatud ja vajalik, kuid ei teegia perioodiga. Programmi kinnitab minister. Vaba- ole otseselt seotud arengukavadega (nt viimastel aasta- riigi Valitsuse 19. detsembri 2019. aasta määruse nr tel kriiside lahendamine, tehisintellekti rakendamine 117 "Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, või kodulähedaste maakoolide toetamine). Sellistes elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord" § olukordades võib sätte jäik tõlgendamine vähendada 1 lõike 5 kohaselt moodustavad valdkonna arengukava riigi paindlikkust kiiresti reageerida muutuvatele olu- ja programmi eesmärgid ning nende mõõdikud koos tu- dele. Soovime vältida olukorda, kus toetuse eralda- lemusvaldkonna eesmärkidega strateegilise planeeri- mise õigustamiseks hakataks looma kunstlikke seoseid mise raamistiku, mis on aluseks eelarvestrateegia ja rii- arengudokumentidega, mis võib viia sisuliselt põhjen- gieelarve koostamisel. Toetuse andmisel tuleb sama- damatute toetuste välistamiseni või halduskoormuse moodi lähtuda üldiselt strateegilise planeerimise raa- suurenemiseni. mistikust, st igale detailile ei pea olema raamistikus vii- Teeme ettepaneku muuta § 53¹ lg 1¹ lauset järgnevalt datud, et sellele võiks toetust anda. 75 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame „Riigisisest projektipõhist toetust antakse üldjuhul kooskõlas valitsemisala arengudokumentidega kulude ja investeeringute sihtfinantseerimiseks.“ 105 Haridus- ja Tea- Kooskõlastame 4.2. Eelnõu § 53¹ lõike 1¹ kohaselt välistatakse projek- Arvestatud Projektipõhise toetuse saajate ringi eelnõus ei piirata. dusministeerium eelnõu järg- tipõhise toetuse saajana riigiasutus ning kehtestatakse Eelnõu ja seletuskiri vastavalt muudetud. miste ettepane- nõue, et riigiasutustele ette nähtud kulude eelarve tu- kute ja märkus- leb kavandada otse riigieelarvesse vastava valitse- tega arvestami- misala eelarverea kaudu. sel: punkt 49, § 531 lõige 11 Samas on seletuskirjas selgitatud, et eelnõuga ei pii- rata siiski juriidiliste isikute ringi, kellele projektipõ- hist toetust võib anda, seega võib toetuse saajaks olla ka muu juriidiline isik, kui keskvalitsusse kuuluv. Sa- muti on selgitatud, et projektipõhise toetuse tagasi- nõudmine kohtu kaudu ei ole võimalik, kuna riigiasu- tused ei ole „Tsiviilseadustiku üldosa seaduse“ tähen- duses iseseisvad isikud. Lisaks kaasneks tagasinõuta- vale summale viiviste ja intresside arvestamine, mis tuleb samuti tasuda riigieelarvest. Märgime, et on olemas taotlusvoorud, mille tingimu- sed ja kord on kehtestatud määrusega, kus taotlejateks 76 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame võivad olla ka riigiasutused võrdsetel alustel teiste ju- riidiliste isikutega. Seetõttu teeme ettepaneku täien- dada eelnõu sätet viisil, mis lubab sihtfinantseerimist ka riigiasutustele kuid üksnes avaliku taotlusvooru kaudu. Peame sätet vajalikuks, et asutustel säiliks võimalus taotleda vahendeid, sh teiste ministeeriumite haldusalade vahenditest. On juhtumeid, kus ilma taot- lusvooruta ei ole võimalik tagada riigieelarve sääst- likku, tõhusat ja mõjusat kasutamist. Näiteks, kui HTM soovib teha avatud taotlusvooru tehnoloogiaa- lase õppevara soetamiseks, siis riigikoolidel poleks õi- gust taotleda. Samas ei ole mõistlik antud vahendeid ka otse eelarvesse planeerida, sest puudub ülevaade te- gelikust vajadusest. 77 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 106 Haridus- ja Tea- Kooskõlastame 4.3. Eelnõu § 53¹ lõike 1¹ ja seda avava seletuskirja Selgitame Projektipõhise toetuse aruandluse detailsuse määrab mi- dusministeerium eelnõu järg- kohaselt tuleks edaspidi anda strateegilistele partneri- nisteerium. Toetuse andmise puhul tuleb veenduda, et miste ettepane- tele tegevustoetuse asemel projektipõhist toetust/siht- täidetaks toetuse andmise/avalikke eesmärke ning riigi kute ja märkus- finantseeringut. Rahandusministri 11. detsembri 2003. raha on kasutatud säästlikult ja parimal võimalikul tega arvestami- a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja moel. Projektipõhine toetus tagab kohustuse eesmärke sel: punkt 49, § -aruandluse juhend“ kohaselt eeldab sihtfinantseering seada ja aruandlust esitada. Seega strateegiline partner- 531 lõige 11 toetuse saajalt detailset aruandlust projekti eelarve ka- lus ja strateegiliste partnerit tegevuskulude rahastamine sutamise kohta. saab toimuda ka projektipõhiselt, tegevuskulude sihtfi- Haridus- ja Teadusministeeriumil on alates 2021. a nantseerimisena. Samuti ei pea see olema tingimata oma strateegiliste partneritega sisse töötatud süsteem, üheaastane otsustus, sest riigiasutus saab vajadusel kus toetuse saaja detailset kuluaruannet ei esita. See ei võtta kohustusi ka järgnevatele aastatele, kui kohustuste tähenda, et partnerite tegevuse tulemusega ei kontrol- võtmise piirmäär seda võimaldab (RES § 60 lg 4). lita, vaid seame esikohale sisulise, mitte kulupõhise kontrolli. Vastavalt haridus- ja teadusministri 10. veebruari 2025. a määruse nr 5 „Vabaühenduste toeta- mise tingimused ja kord“ § 21 lõikele 2 peavad aruan- ded hõlmama ülevaadet toetuse kasutamise perioodil tehtud tegevustest, mis vastavad kokkulepitud tege- vuskavale ja eelarvele. Sama paragrahvi lõige 5 annab ministeeriumile õiguse küsida teavet toetuse kasuta- mise kohta ja tutvuda dokumentidega, sh esitada aru- pärimisi toetuse kasutamise kohta, küsida tõendeid te- gevuste toimumise, tulemuste kohta jms. Kinnitame, et oleme selliseid arupärimisi läbi viinud ning selle tu- lemusena ka toetust partneritelt tagasi küsinud. Palume eelnõus ja seletuskirjas arvestada ning avada põhimõtet, et projektipõhise toetuse eraldamisega ei pea kaasnema detailne kulupõhine kontroll. Olukorras, kus ministeerium peab hakkama teostama mitmeküm- nete aruannete detailset kulude kontrolli, suureneb hal- duskoormus märkimisväärselt. Selline suund on vas- tuoluline koalitsioonileppega 2025-2027 võetud põhi- mõttele vähendada bürokraatiat ja lõpetada haldus- 78 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame koormuse pealekasv. Ka uus EL vahendite periood lii- gub jõuliselt üle tulemuspõhisele rahastamisele. Täp- sed aruandluse esitamise ja toetuse tagasinõudmise põhimõtted peaks siiski reguleerima vaid valdkonna eest vastutav minister määrusega. 79 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 107 Haridus- ja Tea- Kooskõlastame 4.4 Teeme ettepaneku muuta eelnõus esitatud sõnas- Selgitame Projektipõhise toetuse andmisel tuleb igal juhul eelis- dusministeerium eelnõu järg- tust § 53¹ lg 1¹ osas. Leiame, et erandjuhtumite puhul tada avatud taotlusvoorude korraldamist. Kui projekti- miste ettepane- pole alust määruse loomiseks. Uue sõnastuse ettepa- põhise toetuse andmise määruses on võimalus erandina kute ja märkus- nek: ja põhjendatult otsustuskorras toetust anda, siis on see tega arvestami- „(1¹) Riigisisest projektipõhist toetust antakse käeso- võimalik. Me ei sooviks regulatsiooni detailsemaks sel: punkt 49, § leva seaduse alusel füüsilistele või juriidilistele isiku- teha. Minister võib oma määruses ise reguleerida juhud, 531 lõige 11 tele riigieelarve vahenditest üldjuhul avatud taotlus- mil võib toetust anda otsustuskorras, nt avalik-õigusli- vooru kaudu. Erandjuhul ja põhjendatult võib riigisi- kele ülikoolidele (mis eesmärgil?) (miks just nendele?). sest projektipõhist toetust anda otsustuskorras.“ Kuid antud näidete puhul tuleb ka kaaluda, kas tegemist ei ole teenuse ostmisega. Haridus- ja Teadusministeerium eraldab lisaks tege- vustoetusele igal aastal ülikoolidele ka nn projektipõ- hiseid toetusi ~3 mln euro eest (s.o umbes kümme- kond erinevat lepingut). Konkreetsete näidetena saab välja tuua Tartu Ülikooli liikumislabori all tegutseva Liikuma Kutsuva Kooli programmi, Tartu ja Tallinna Ülikoolidele eraldatud toetust Balti Infohäirete Sekke- keskuse (BECID) tegevusteks (tegemist on Euroopa Digitaalmeedia Vaatluskeskuse Baltimaade üksusega) või õpetajakoolituse üliõpilastest abiõpetajate taga- mist, mille kaudu käivad tudengid eestikeelsele õppele ülemineku raames koolides ja lasteaedades õpetajaid abistamas. Seni on eraldatud toetusi riigieelarveliste toetuslepingutega, kuna tegevused on kajastatud mi- nistri poolt kinnitatud programmide, eelarvete ja ku- lude käskkirjas. Eelnõu sätte kohaselt tekiks edaspidi vajadus selle- laadsete toetuste eraldamine fikseerida määrusega, et tagada vaba konkurents ning toetuste jagamise läbi- paistvus. Ministeeriumil on raskusi mõistmisega, kui- das korraldada sellelaadsete toetuste eraldamine ilma asjatu bürokraatia ja halduskoormuse kasvatamiseta. Tegemist on väga konkreetsete tegevustega, mida saa- vad ellu viia väga konkreetsed asutused. Toetuseid ei 80 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame ole võimalik viia ka ülikoolide halduslepingute alla, kuna sellisel juhul kaoks toetuse sihipärane eesmärk ning hajustuks aruandluskontroll. Seetõttu teeme ette- paneku, et paragrahv 53¹ lõikes 1¹ fikseeritakse erand- juht, kus põhjendatult võib projektipõhist toetust anda otsustuskorras. 108 Haridus- ja Tea- Kooskõlastame 5.1. „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse Arvestatud Eelnõu on täiendatud ja lisatud, et liikmemaksudele re- dusministeerium eelnõu järg- juhendi“ lisa 1 järgi hõlmab kontogrupp 452 „Antud gulatsioon ei kohaldu. miste ettepane- tegevustoetused“ ka „liikmemakse“, sh liikmemakse kute ja märkus- nii riigisisestes kui ka rahvusvahelistes organisatsioo- tega arvestami- nides osalemise eest. Samuti käsitletakse liikmemakse sel: punkt 51, § „Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamatus“ tege- 532 vustoetusena. Eelnõu § 53² lõike 2 järgi võib tege- vustoetuse saajaks olla vaid keskvalitsuse juriidiline isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 81 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame Eeltoodut arvesse võttes teeme ettepaneku täpsustada nii eelnõus kui ka seletuskirjas, kas eelnõu § 53² hõl- mab tegevustoetustena ka „liikmemakse“ või mitte. 109 Haridus- ja Tea- Kooskõlastame 6.1. teeme ettepaneku täiendada eelnõus esitatud § 55 Osaliselt ar- Eelnõusse on lisatud säte, mille kohaselt riigiasutustelt dusministeerium eelnõu järg- lõiget 5 punktiga, mille kohaselt võib pärast lõikes 6 vestatud, sel- viiviseid ja intresse ei nõuta. See on sarnane säte EL miste ettepane- sätestatud tagasimaksetähtaja möödumist taotleda rii- gitame toetustega (Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühte- kute ja märkus- giasutuselt tagastamata jäägi tagasinõudmist riigiee- kuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenda- tega arvestami- larve muudatuse kaudu valitsemisala eelarvesse. Sel- mise seadus). Kuna asutuste vahel toetuste jagamine on sel: punkt 52, § line lähenemine välistab kasutamata toetuse jäägilt vii- haldusesisene suhe, mille puhul on välistatud ka toetuse 55 vise ja intressi lisandumise. tagasinõudmine kohtu kaudu, siis tuleb sellise olukorra tekkides lahendused leida raha tagasimaksmisel. Üks võimalus on nagu ka HTM viitas valitsemisalade ja RaM kokkuleppel teha ettepanek riigieelarve muutmi- seks. Kuid siin võib olla ka teisi lahendusi, seetõttu sea- dusesse regulatsiooni loomist ei poolda. 110 Haridus- ja Tea- Kooskõlastame 6.2. kavandatava eelnõu kohaselt muudetakse seaduse Selgitame Tagatise sobivuse otsustab toetuse andja. Tagatis peab dusministeerium eelnõu järg- §-i 55, mille lõike 6 kolmandas lauses öeldakse, et olema piisav veendumaks, et tagasimakse ajatamise miste ettepane- erandjuhul ja põhjendatult võib toetuse andja piken- tõttu ei jää toetuse saaja kohustus toetus tagasi maksta, kute ja märkus- dada toetuse tagasimakse tähtaega toetuse saaja taotlu- täitmata. tega arvestami- sel ja ajatada tagasimaksmise, nõudes vajaduse korral sel: punkt 52, § tagatist. 55 Teeme ettepaneku täiendada seletuskirja ja selgitada, milliseid tagatisi peetakse aktsepteeritavaks, milline dokumentatsioon tuleks esitada (nt pangagarantii, hü- poteegi tõendamine), kes otsustab tagatise sobivuse. 82 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 111 Haridus- ja Tea- Kooskõlastame 7.1. Eelnõu kohaselt täiendatakse seadust §-ga 551, Selgitame Andmekogu puudutavad sätted on eelnõust välja jäetud. dusministeerium eelnõu järg- milles sätestatakse toetuse andmekoguga seonduv, sh Eelnõus on üksnes toetuste andmisega seonduvalt miste ettepane- volitusnorm andmekogu loomiseks. Toetuste andme- isikuandmete töötlemine. Pikemalt selgitatud märkuste kute ja märkus- kogusse kantakse riigisisesed projektipõhised toetu- tabeli punktis 20. tega arvestami- sed. sel: punkt 53, § 551 Märgime, et kavandatav norm, mis näeb ette võima- luse andmekogu asutamiseks, kuid mitte kohustuse, tekitab segadust. Seletuskirja põhjal tekib küsimus, kas reguleerida püütakse andmekogu või on jutt toe- tuste menetlemise ühtse IT-lahenduse kui infosüsteemi arendamisest. Vastavalt avaliku teabe seaduse § 431 lg 1 on andmekogu riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate korras- tatud andmete kogum, mis asutatakse ja mida kasuta- takse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rah- vusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks. Teisisõnu, andmekogu asutatakse juhul, kui on vaja mingi konkreetse seadusest tuleneva ülesande täitmi- seks korrastatult andmeid töödelda. Käesoleval juhul on eelnõu sõnastatud nii, et korrasta- tud andmetöötluse vajadus ei ole selge. Seega ei ole võimalik ka anda volitusnormi andmekogu loomiseks. Kui on soov luua õiguslik alus taotluste menetlemise infosüsteemile, siis võiks seda selgemalt väljendada. 112 Haridus- ja Tea- Kooskõlastame 7.2. Arvestades, et raamatupidamise seaduse § 12 Selgitame Andmekogu puudutavad sätted on eelnõust välja jäetud. dusministeerium eelnõu järg- lõike 1 kohaselt tuleb raamatupidamise algdokumente Eelnõus on üksnes toetuste andmisega seonduvalt miste ettepane- säilitada seitse aastat, teeme ettepaneku eelnõu § 55¹ isikuandmete töötlemine. Pikemalt selgitatud märkuste kute ja märkus- muuta ja kehtestada toetuste andmekogusse kantud tabeli punktis 20. tega arvestami- andmete säilitamiskohustus viie aasta asemel seitse sel: punkt 53, § aastat, välja arvatud juhul, kui mõnest teisest õigusak- 551 tist tuleneb pikem säilitustähtaeg. 83 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 113 Haridus- ja Tea- Kooskõlastame 7.3. Teeme ettepaneku § 55¹ jätta välja sõna „projekti- Selgitame Andmekogu puudutavad sätted on eelnõust välja jäetud. dusministeerium eelnõu järg- põhine“. Eelnõu §55¹ lõiked 1, 2 ja 4 käsitlevad and- Eelnõus on üksnes toetuste andmisega seonduvalt miste ettepane- mekoguga seotust vaid projektipõhise toetuse korral. isikuandmete töötlemine. Pikemalt selgitatud märkuste kute ja märkus- Praktikas võib andmekogus menetleda nii sihtfinant- tabeli punktis 20. tega arvestami- seerimise, tegevustoetuse kui ka sotsiaaltoetuste taot- sel: punkt 53, § lusi jm toetuse andmise ja sihtotstarbelise kontrollimi- 551 sega seotud dokumente. Teeme ettepaneku andme- kogu punkte laiendada kõikidele toetuse liikidele. S.t peab olema võimalus, kuid mitte kohustus. 114 Haridus- ja Tea- Kooskõlastame Teeme ettepaneku, et minister võib muuta eelarvet ka Arvestatud Eelnõu sätet ja seletuskirja on muudetud, lisatud asu- dusministeerium eelnõu järg- asutuste gruppide vahel, mis on seadusega kinnitatud, tuste grupid. miste ettepane- muutmata programmi tegevuse mahtu (nt kutseõppea- kute ja märkus- sutuse vahendid üldhariduskoolile või vastupidi). Rii- tega arvestami- gikogu kinnitab riigieelarve seadusepildis asutuste sel: punkt 54, § gruppide, sh kooligruppide eelarve mahu. Palume eel- 56 lg 22 nõu tekstis selgitada, et ministril jääb endiselt õigus muuta asutuste gruppide eelarvet. Kooskõlastatava eelnõu tekstist võib välja lugeda eksitava info, et muuta võib grupis olevate asutuste eelarvet grupi koondeelarvet muutmata. Kooligruppide vahelised eelarvemuudatused on paratamatud kuna a) üldhari- duse andmisega tegelevad nii üldhariduskoolid kui kutseõppeasutused ning õppeaastati võivad koolide ülesanded muutuda või muutuvad õppekavad, b) õpil- aste arvu muudatused õppeaasta jooksul, c) riik võib KOVilt koole üle võtta. 84 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 115 Haridus- ja Tea- Kooskõlastame 9.1. Eelnõu kohaselt muudetakse § 591 lõige 2 ja sõ- Arvestamata, Leiame, et ei ole põhjendatud muuta täna kehtivat olu- dusministeerium eelnõu järg- nastatakse järgmiselt: „(2) Ülekantud riigieelarve va- selgitame korda, et riigieelarve ülekantud vahendeid kasutatakse miste ettepane- hendeid võib kasutada riigieelarvega määratud otstar- riigieelarves määratud otstarbel. Otstarvet võib üle- kute ja märkus- beks. Vahendite administratiivset liigendust võib üle- kandmisel muuta ainult riigieelarve seaduses esitatud tega arvestami- kandmise korral muuta vaid juhul, kui ei muutu kulu tingimustel, milleks on ka edaspidi ministeeriumi valit- sel: punkt 59, § otstarve. Ülekantavate riigieelarve vahendite tulemus- semisala riigiasutuse, tulemusvaldkonna või programmi 591 lg 2 valdkondade ja programmi tegevuste vahelist jaotust tegevuse ümberkorraldamine või lõpetamine. § 56 lõike ning administratiivset ja käesoleva seaduse § 26 lõike 22 alusel tehakse riigieelarves muudatusi eelarveaasta 51 kohaselt esitatud majandusliku sisu liigendust võib jooksul. ülekandmise korral muuta, kui see on seotud ministee- riumi valitsemisala riigiasutuse, tulemusvaldkonna või programmi tegevuse ümberkorraldamise või lõpetami- sega.“; Sõnastust muudetakse, sest edaspidi võib vajadusel ülekandmisel muuta riigieelarve liigendust, mis sõnas- tatakse eelnõu §-s 26 lõikes 51, kui muutmine on seo- tud ministeeriumi valitsemisala riigiasutuse, tulemus- valdkonna või programmi tegevuse ümberkorralda- mise või lõpetamisega. HTMile on oluline, et oleks võimalik paindlikult ja kuluefektiivselt sihtotstarvet muutmata suunata eelarve jääke asutuste vahel, sest see suunamine ei muuda tegevuse sisu ehk otstarvet. Käsiraamatu pea- tükk 8.2 alapunkt 8 kitsendab tegevuste elluviimist sihtotstarbe vaates. Tänane Rahandusministeeriumi selgitus suunata jääk ikkagi samale asutusele, kus see tekkis, ja muuta baaseelarvet ei ole mõistlik, sest on asutusele väga eksitav (hariduses kujuneb nt koolide baaseelarve kindlate mudelite järgi, eelarvet ei pruu- gigi sellisel kujul baasis olla), töömahukas ning bürok- raatlik, kuna eeldab mitmeid ümberarvestusi ja mi- nistri eelarve jaotuse käskkirja muudatusi. 85 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame Teeme ettepaneku, et ülekantavate riigieelarve vahen- dite puhul rakenduks samuti § 56 lõige 22, mille tule- musel analoogselt võiks muuta tegevuse piirmääraga vahendite täiendavat detailsemat majandusliku sisu lii- gendust selle kogumahtu muutmata ning muuta ka va- litsemisala riigiasutuse eelarve jääke. 86 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 116 Andmekaitse Ins- eelnõu osas Eelnõu § 1 punkiga 53 (kavandatav RES § 55¹) sätes- Arvestatud Andmekogu puudutavad sätted on eelnõust välja jäetud. pektsioon järgmised tatakse volitusnorm, mis lubab Vabariigi Valitsusel Eelnõus on üksnes toetuste andmisega seonduvalt tähelepanekud: või tema volitatud valdkonna eest vastutaval ministril isikuandmete töötlemine. Pikemalt selgitatud märkuste punkt 53, § 551 määrusega projektipõhise toetuse andmisega seotud tabeli punktis 20 ülesannete täitmiseks asutada toetuste andmekogu ja kehtestada selle põhimääruse. Andmekogus kavanda- takse töödelda muu hulgas ka isikuandmeid, sh erilii- gilisi isikuandmeid. Seletuskirjas on täpsustatud, et RES § 55¹ lõike 1 alusel on võimalik riigisisese pro- jektipõhise toetuse andmise tingimusi kehtestada eri- nevatel ministritel ja erinevates valitsemisalades kasu- tatakse erinevaid toetuse andmisega seotud infosüs- teeme või andmekogusid. Sellest võib järeldada, et andmekogusid on võimalik asutada erinevate toetuste menetlemiseks, mis eeldab ka erinevate andmete töötlemist. AKI arvates ei ole isikuandmete kaitse üldmääruses (IKÜM) sätestatud minimaalsuse ja läbipaistvuse põ- himõtetega kooskõlas olukord, kui seadusandja annab lubava volitusnormiga Vabariigi Valitsusele või mi- nistrile volituse asutada andmekogu ja töödelda selles kõiki RES § 55¹ lg-s 4 nimetatud andmeid nii, et sea- dusega ei ole kindlaks määratud (vähemalt liigiti), millises andmekogus milliseid isikuandmeid töödel- dakse. See toob kaasa võimaluse tõlgendata seadusega sätestatud volitusnormi liiga laialt (nt hakatakse jurii- dilise isiku toetuse saamise taotluse menetlemisel ko- guma juhatuse liikme rahvusega seotud andmeid). Seaduse tasandil andmekogu andmekoosseisu kind- laks määramine tähendab seda, et andmekogus tuleb neid ning ainult neid andmeid töödelda. Juhul kui konkreetse andmekogu eesmärgi saavutamiseks ei ole vaja mõnd RES § 55¹ lg-s 4 sätestatud andmekategooriat töödelda, 87 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame peab see olema seadusest selgelt loetav. Seaduses olev andmekogu põhimäärust puudutav voli- tusnorm peab andma andmekogu pidamisele kindlad raamid ehk peab mh loetlema, mida põhimääruses re- guleeritakse (nt pidamise kord, andmeandjad, andme- vahetus teiste andmekogudega, vastutava/volitatud töötleja ülesanded, juurdepääs ja andmete väljastamise kord, muud korralduslikud küsimused). See regulat- sioon ei tohi olla lubava iseloomuga, kuna juhul, kui otsustatakse asutada andmekogu ja selle asutamine on ette nähtu põhimäärusega, siis põhimääruse kehtesta- mine on andmekogu asutajale kohustuslik. AKI hin- nangul peab seadusandja eelnõuga andma kohustava volitusnormi andmekogu põhimääruse kehtestamiseks. 88 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 117 Andmekaitse Ins- eelnõu osas Kavandatava RES § 55¹ lg 4 p-de 3 ja 4 kohaselt kan- Arvestatud Andmekogu puudutavad sätted on eelnõust välja jäetud. pektsioon järgmised takse andmekogusse toetuse taotlemise, andmise ja ka- Eelnõus on üksnes toetuste andmisega seonduvalt tähelepanekud: sutamisega seotud andmed ja otsused ja muud andme- isikuandmete töötlemine. Pikemalt selgitatud märkuste punkt 53, § 551 kogu pidamise eesmärgiga otseselt seotud andmed. tabeli punktis 20 lõige 3 ja 4 Seletuskirjas on selle kohta täpsustatud, et need punk- tid eeldavad täpset määratlemist andmekogu põhimää- ruses, et vältida liigset andmete kogumist ja tagada jät- kuvalt andmete minimeerimise põhimõtte järgimine. Nimetatud selgitus aga ei too juurde selgust küsimu- ses, milliseid andmeid nende punktide all ikkagi sil- mas on peetud. Märgime, et PS §-st 3 ja 26 tulenevalt tuleb töödelda- vate isikuandmete kategooriad sätestada seaduse ta- sandil, st isikuandmete osas ei tohi otsustamise õigust anda üle määrusandjale. Palume eelnõu seletuskirjas täpsustada, milliste andmetega tegu on ning kui need andmed sisaldavad isikuandmeid, seda selgemalt sea- dusega reguleerida (praeguses sõnastuses on p-des 3 ja 4 nimetatud andmete kategooriad liiga laiad), tuues eelviidatud punktides välja töödeldavate isikuandmete liigid. 89 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 118 Andmekaitse Ins- eelnõu osas Kavandatava RES § 55¹ lg 5 esimese lause kohaselt ei Arvestatud Andmekogu puudutavad sätted on eelnõust välja jäetud. pektsioon järgmised ole andmekogus sisalduvad andmed avalikud. Andme- Eelnõus on üksnes toetuste andmisega seonduvalt tähelepanekud: kogule on juurdepääs andmekogu vastutaval ja volita- isikuandmete töötlemine. Pikemalt selgitatud märkuste punkt 53, § 551 tud töötlejal ning andmeandjal enda kohta käivatele tabeli punktis 20 lõige 5 andmetele. Selgitame, et andmete avalikkus on regu- leeritud avaliku teabe seadusega (AvTS), mille § 3 näeb ette, et avalik teave on mis tahes viisil ja mis ta- hes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke üle- sandeid täites. AvTS § 43⁸ lg 1 järgi peavad andmeko- gus töödeldavad andmed olema avalikult kättesaada- vad, kui neile ei ole seadusega või selle alusel kehtes- tatud juurdepääsupiirangut. Ehk teatud avalikule tea- bele võib juurdepääsu piirata seaduses sätestatud kor- ras. Seega kõik avalike ülesannete täitmisel töödeldav teave, on avalik, kui teabe suhtes ei ole juurdepääsupiirangut pandud. Juurdepääsupiirangute üldised alused on sätestatud AvTS §-s 35 ning tegemist on ammendava loeteluga, va AvTS § 35 lg 1 p-s 19 nimetatud juhul, kui juurde- pääsupiirang on kehtestatud eriseaduses. Juurdepääsu- piirangu norm peab olema konkreetne ja selge ning sellest peab selguma, miks juurdepääsupiirang kehtes- tatakse. Seega juhul, kui eelnõuga soovitakse näha ette juurdepääsupiirangu erinormina, peab see olema sel- gesõnaline ning selle kehtestamise vajadus peab olema põhjendatud. Muidu on tegemist sisutühja sättega, mida reaalelus rakendada AvTS-i rikkumata ei ole võimalik. Kavandatava RES § 55¹ lg 5 teise lause kohaselt and- mekogule on juurdepääs andmekogu vastutaval ja vo- litatud töötlejal ning andmeandjal enda kohta käivatele 90 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame andmetele. Sätte sõnastus on natuke segane, kuna jääb arusaamatuks, kas tegemist on ikka andmeandja või andmesubjekti õigusega. Kui tegemist on andmesub- jektiga, siis temal on õigus enda andmetega tutvuda otseselt IKÜM art-st 15 ehk seda eraldi seaduses välja tooma ei pea. 119 Andmekaitse Ins- eelnõu osas Kavandatava RES § 55¹ lg 6 reguleerib andmete säili- Selgitame Andmekogu puudutavad sätted on eelnõust välja jäetud. pektsioon järgmised tamist. Nimelt säilitatakse toetuste andmekogusse kan- Eelnõus on üksnes toetuste andmisega seonduvalt tähelepanekud: tud andmeid viis aastat arvates toetuse saajale tehtud isikuandmete töötlemine. Pikemalt selgitatud märkuste punkt 53, § 551 lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist, välja arva- tabeli punktis 20 lõige 6 tud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti. Toetuse andmise andmete säilitamise tähtaeg katkeb kohtume- netluse ajaks. Ehk andmete säilitamise tähtaeg on seo- tud toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemisega. Tu- lenevalt sellest, et andmekogu eesmärgiks on taotluste menetlemine ehk andmekogu võib sisaldada ka nende taotlejate andmeid, kellele ei ole toetust jagatud. Seda 91 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame arvestades jääb arusaamatuks, kuidas sellisel juhul andmed säilitatakse ja millal kustutatakse. Palume re- gulatsiooni vastavalt täiendada. 120 Andmekaitse Ins- eelnõu osas Kavandatav RES § 53³ lg 1 näeb ette võimaluse anda Arvestatud Eelnõusse on lisatud toetuse andmisega seonduvalt pektsioon järgmised ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt füüsilis- isikuandmete töötlemise sätted, mis hõlmavad ka sot- tähelepanekud: tele isikutele riigisisest sotsiaaltoetust, mille andmine siaaltoetusi. punkt 51, § 533 ei ole ette nähtud seaduse või muu õigusaktiga, kui selleks on valitsemisala eelarves vahendid ette nähtud. Sama paragrahvi lg 2 täpsustab, et ministeeriumi valit- semisala vahendite arvelt antava riigisisese sotsiaal- toetuse andmise tingimused ja korra kehtestab vald- konna eest vastutav minister määrusega. AKI peab va- jalikuks rõhutada, et sellise korra ja tingimuste määra- misel tuleb töödeldavate isikuandmete osas jääda sea- dusega ette antud raamidesse ehk sellise toetuse me- netlemise kord ei tohi ette näha laiemat isikuandmete koosseisu, kui seadus lubab. 92 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 121 Eesti Pank Arvamus eel- Rahandusministeeriumi esitatud muudatused viivad Arvestatud Nõustume Eesti Panga hinnanguga. nõu kohta: Eesti riigieelarve seaduse vormilisse kooskõlla Eu- roopa Liidu majandusjuhtimise uuendatud raamisti- kuga. Seaduses sisalduvad arvulised piirangud valitse- missektori eelarve struktuursele positsioonile on nõud- likkuse poolest võrreldavad Euroopa Liidu raamistiku omadega. Nende piirmäärade järgi tuleb nii riigieelarve kui ka eelarvestrateegia koostada selliselt, et valitsussektori struktuurne puudujääk ei ületaks ühte protsenti jook- sevhinnas mõõdetavast sisemajanduse koguproduktist ühelgi aastal mööndusega, et juhul kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti on alla 30 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib see puudujääk ulatuda kuni 1,5 protsendini. Eelnõu seletuskirja järgi (lk 6) tagab ühe protsendi suurune struktuurse puudujäägi piirmäär Eesti valit- sussektori võlakoormuse püsimise ca 30% juures SKPst ka pikas ettevaates. Eesti Panga hinnangul keh- tib see järeldus aga vaid kitsastel eeldustel, sõltudes lähiaastate eelarvepoliitilistest eesmärkidest, Eesti ma- janduse praeguse tsüklilisest lähtepositsioonist ning eelarvekulude tulevase tsüklitundlikkuse hinnangute täpsusest jne. 93 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 122 Eesti Pank Arvamus eel- Eesti majanduse eripärade tõttu peaks meie sisemaine Arvestatud Seaduseelnõu kohaselt on Eesti eelarvereeglid jätkuvalt nõu kohta: raamistik olema Euroopa Liidu omast siiski nõudli- nõudlikumad ELi raamistikust tulenevatest. Seda nii kum. Selleks on mitmeid põhjuseid, millest olulise- struktuurse tasakaalu nõude kui iga-aastase kohanduse mad on Eesti majanduse heitlikkus, mis on olnud suu- näol. Samuti kehtib võlataseme piir, mille ületamisel ra- rem Euroopa Liidu keskmisest, ning Euroopa Liidu kenduvad rangemad piirangud. toetuste osakaalu vähenemine riigirahanduses. Eesti Panga hinnangul peaks võla kasvu ohjamine olema ka edaspidi eelarvepoliitika üheks peamiseks eesmärgiks. Riigi väike laenukoormus hõlbustab ligi- pääsu laenuturule ning suurendab seeläbi valitsuse va- likuvabadust kriisiolukordades. Ettevaates on oluline silmas pidada, et Eesti majanduse nominaalne kasvu- tempo kujuneb suure tõenäosusega aeglasemaks ja int- ressitase kõrgemaks kui eelmisel kümnendil, mis tä- hendab, et „võlast välja kasvamine“ muutub raske- maks. Tuleb arvestada, et tõenäoselt suureneb Eesti valitsuse võlakoormus ootamatute kriisiolukordade tõttu ka tu- levikus. Viimase veerandsajandi jooksul on Eesti va- litsemissektori eelarvepositsioon olnud keskmiselt märksa tugevam sellest, mida nõuab uuenev eelarve- seadus. Sellele vaatamata on valitsemissektori võla- koormus kasvanud sajandi alguse ligikaudu viielt prot- sendilt peaaegu 25 protsendini SKPst. Võlakoormuse ohjamise kasuks räägib ka rahvastiku vananemisega kaasnev tugevnev surve pensioni- ja tervishoiukulude tõusuks. Samuti näitavad teadusuu- ringud, et mida suurem on võlakoormus, seda kõrgem on intressimäär, millega ollakse nõus valitsusele laenu andma. Enamasti kaasneb sellega ka erasektori rahas- tamise kallinemine. 94 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 123 Eesti Pank Arvamus eel- Eesti Pank toetab seisukohta, mille järgi Euroopa Arvestatud Eesti Panga arvamusega jääb üle vaid nõustuda. nõu kohta: Liidu üldist vabastusklauslit ei rakendata Eestis auto- maatselt, vaid enne analüüsitakse selle käivitamise otstarbekust. Senine kogemus on näidanud, et Euroopa Liidu tasandil võidakse erandeid kasutada liiga kerge- käeliselt. Samuti on mõistlik ja vajalik raamistiku korrapärase ülevaatamise nõue. Reegleid muutes tuleks aga arves- tada riigirahanduse pikaajalist kestlikkust, mitte piir- duda ühe- või kaheaastase ettevaatega. Eelnõu seletuskirjas ja ka menetluse käigus tuleks rõ- hutada, et seaduses sisalduvad eelarve struktuurse puudujäägi piirmäärad kirjeldavad suurimat lubatavat kõrvalekallet kestliku arengu rajalt, mitte sobivaimat eelarvepoliitika eesmärki. 124 Kaitseministee- Kooskõlastab 1. Eelnõu punktiga 49 täiendatakse RES § 53¹ lõikega Selgitame Projektipõhise toetuse andmisel tuleb igal juhul eelis- rium eelnõu järg- 1¹, millega nähakse ette, et riigieelarve vahenditest an- tada avatud taotlusvoorude korraldamist. Seda ka Vaba- miste märkus- takse toetust üldjuhul avatud taotlusvoorust. Otsustus- riigi Valitsuse ja Riigikogu algatusel ministeeriumi va- tega: punkt 49, korras võib toetust anda erandjuhul ja tingimusel, et litsemisala eelarvesse toetuse eelarve lisamisel. Kui § 531 lõige 11 minister on määrusega kehtestanud sellised toetuste projektipõhise toetuse andmise määruses on võimalus andmise tingimused. Palume selgitada, kuidas ja kas erandina ja põhjendatult otsustuskorras toetust anda, see regulatsioon mõjutab otsustuskorras tehtud toetusi, siis on see võimalik. mida tehakse Vabariigi Valitsuse või seadusandja ta- sandil ning mida sisuliselt täidetakse ministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu. 95 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 125 Kaitseministee- Kooskõlastab 2. Samuti täiendatakse RES § 53¹ lõiget 1¹ täiendu- Arvestatud Projektipõhise toetuse saajate ringi eelnõus ei piirata. rium eelnõu järg- sega, mille kohaselt välistatakse projektipõhise toetuse Eelnõu ja seletuskiri vastavalt muudetud. miste märkus- saajana riigiasutus ning kehtestatakse nõue, et riigiasu- tega: punkt 49, tustele ette nähtud kulude eelarve tuleb kavandada § 531 lõige 11 otse riigieelarvesse vastava valitsemisala eelarverea kaudu. Antud muudatus seab asutusi ebavõrdsesse olukorda näiteks haridusasutused, (avalik-õiguslikud ülikoolid versus rakenduskõrgkoolid), kus rakendus- kõrgkoolidel välistatakse riigiasutusena võimalus osa- leda avatud taotlusvoorudes ning olla projektipõhise toetuse saaja. Selline ebavõrdne kohtlemine ei ole põhjendatud ning seega ei ole kooskõlas võrdse koht- lemise põhimõttega. Teeme ettepaneku täiendada eel- nõu sätet viisil, mis lubab sihtfinantseerimist anda en- diselt ka riigiasutustele kuid üksnes avaliku taotlus- vooru kaudu 126 Kaitseministee- Kooskõlastab 4. Eelnõu punktiga 51 täiendatakse RES-i §-ga 53², Osaliselt ar- Eelnõu ja seletuskiri muudetud. Paragrahvi 532 ei ko- rium eelnõu järg- mille lõike 2 kohaselt võib tegevustoetuse saajaks olla vestatud, sel- haldata liikmemaksude maksmisele, mida põhiseaduslik miste märkus- vaid keskvalitsuse juriidiline isik, kui seaduses ei ole gitame institutsioon ja ministeeriumi valitsemisala maksab si- tega: punkt 51, sätestatud teisiti. Palume täpsustada nii eelnõus kui ka seriiklikes ja rahvusvahelistes organisatsioonides osale- § 532 lõige 2 seletuskirjas, kas eelnõu RES § 53² hõlmab tege- mise eest. vustoetustena ka „liikmemakse“ või mitte. „Avaliku Tegevustoetuse ja projektipõhise toetuse üks erinevus sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi“ lisa 1 on selles, et esimesele ei korraldata taotlusvoore, kuid järgi hõlmab kontogrupp 452 „Antud tegevustoetused“ teist korraldatakse läbi taotlusvoorude. Tegevustoetus ka „liikmemakse“, sh liikmemakse nii riigisisestes kui on ette nähtud ainult keskvalitsuse juriidilistele isiku- ka rahvusvahelistes organisatsioonides osalemise eest. tele. Kõigi juriidiliste isikute toetamist saab teha pro- Samuti käsitletakse liikmemakse „Tegevuspõhise jektipõhist toetust andes. Kuna ettepaneku kohaselt ava- eelarvestamise käsiraamatus“ tegevustoetusena. Kind- tud taotlusvoorud ei ole probleem, siis tundub, et pigem lasti peaks säilima võimalus anda tegevustoetust ka soovitakse lahendada aruandluse probleemi. Tege- eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kelle tegevus toe- vustoetuse puhul ei nõuta aruandlust, kuid projektipõhi- tab ministeeriumi strateegilisi eesmärke. Sellise toe- sel toetusel nõutakse. Selle probleemi lahendamiseks tuse andmine võiks toimuda üksnes läbi avatud taot- märgime, et valitsemisalad ise kehtestavad, kui ulatus- lusvooru. lik või detailne aruandlus on. Seega on võimalik ka vä- hem detailset aruannet nõuda. 96 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 3 127 Kaitseministee- Kooskõlastab 5. Eelnõu punktiga 51 täiendatakse RES-i §-ga 53 , re- Selgitame Riigieelarve seaduse üldine volitusnorm ei kvalifitseeri rium eelnõu järg- guleerides riigisiseseid sotsiaaltoetusi. Seletuskirja ko- neid sotsiaaltoetusi seaduse alusel makstavaks toetuseks miste märkus- haselt puudutab see füüsiliste isikute toetamist. Pa- ehk automaatselt maksuvabaks. Toetused, mida ei tulu- tega: punkt 51, lume seletuskirjas täpsustada, kas selle paragrahvi alu- maksuga ei maksustata on nimetatud TuMS § 19 lg 3. § 533 sel füüsilistele isikutele loodud sotsiaaltoetus on tulu- RaM-l on plaanis TuMSi stipendiumide maksustamine maksuga maksustatav või mitte. lähiajal üle vaadata ja ühtlustada. 128 Kaitseministee- Kooskõlastab 6. Palume täiendada eelnõud ning suunata aastasest Arvestamata, Kaalusime mõlema tekstiparagrahvi esitamist riigiee- rium eelnõu järg- riigieelarvest tekstiparagrahvid antud eelnõusse, sh nt selgitame larve seaduses. Aastase riigieelarve seaduse § 10 puhul miste märkus- 2025. aasta riigieelarve seaduse § 10 tulude arvelt teh- leidsime, et tegemist on siiski ajutise iseloomuga eri- tega: eelnõu tavate kulude õigus ning § 5 riigieelarve vahendite lii- sustega. See tähendab, et neid ei ole võimalik seaduse täiendamine genduse muutmine. Antud tekstiparagrahvid on aas- jaoks üheselt sõnastada ega ka tuleviku jaoks ette vor- tastes riigieelarvetes olnud juba mitmeid aastaid ning mistada. Aastase riigieelarve seaduse § 5 puhul ei soo- ei ole seetõttu enam ühekordsed. vitata rahalise mahu seadusesse sisse kirjutamist, sest jääb ühel hetkel ajale jalgu. Lisaks tuleks lihtsustada suhteliselt keerukat arvestusviisi, mille ümbermõtesta- miseks ei olnud kahjuks piisavalt aega. 129 Riigikontroll Arvamuse eel- Tänan Teid võimaluse eest avaldada arvamust riigiee- /…/ /…/ nõu kohta larve seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eel- nõu) kohta. Eelnõus käsitletakse mitmeid olulisi prob- leeme, millele Riigikontroll on tähelepanu juhtinud. Põhjendatud on kaotada eelmisel aastal sisse viidud mahukas, kuid raskesti kasutatav, väheinformatiivne ja ministeeriumidele palju asjatut tööd tekitav riigiee- larve lisa ja soov esitada seda infot kompaktsemalt. Riigieelarve selguse huvides on positiivne, et mittera- haline eelarve (ehk põhivara amortisatsiooni kajastav eelarve osa) viiakse riigieelarve seadusest seletuskirja. Positiivne on ka see, et määratakse kindlaks kohaliku omavalitsuse tulubaasi hulka kuuluvad ja sellest välja jäävad toetused ning korrastatakse riigisiseste toetuste põhimõtted. 97 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 130 Riigikontroll Arvamuse eel- 1. Riigieelarve ülesehitus ja sisu vajavad põhimõtteli- Selgitame Oleme lähtunud nende muudatuste väljatöötamisel pal- nõu kohta semaid muudatusi, millega ei tohiks viivitada. juski Riigikontrolli varasematest märkustest. Samuti Riigikontroll toetab eelnõuga võetud suunda määrata oleme tutvunud Soome riigieelarve ja ka teiste riikide, riigieelarve seaduse tasemel ministeeriumide eelarvete näiteks Rootsi, Austria, Holland riigieelarvetega. Lisaks kulud administratiivse ja majandusliku sisu järgi. Olu- on need ja mitmed teised täiendused välja töötatud koos line on tuua riigieelarve seadus kiiremini lähemale te- Riigikogu rahanduskomisjoniga. Otsime lahendusi jär- gelikule elule ja formaadile, mille põhjal peamiselt jepidevalt, ei lükka muudatusi tulevikku, mõned teemad riigi raha kasutamist valitsemisalades juhitakse ning vajavad pikaajalisemat arendust ja võtavad aega ning mille vastu Vabariigi Valitsus ja Riigikogu eelarve ot- mitmete osapoolte kaasamist. sustusprotsessis tegelikku huvi tunneb ja mida otsus- Nõustume tähelepanekuga, et pidevad vahelahendused tusprotsessis kasutab. See annaks Riigikogule võima- tekitavad ebavajalikku lisatööd ning kannatab võrrelda- luse riigieelarve menetlemise ajal eelarvevalikute üle vus eelnevate aastatega. sisukamalt arutada ning ka avalikkusel paremini mõista kellele, kui palju ja milleks raha eraldatakse. Samas, püüdlust siduda raha kasutamist tulemustega tuleb kindlasti jätkata. Seda infot on võimalik sisukalt esitada eelarve seletuskirjas. Senine kogemus näitab paraku, et napib oskust rakendada ulatuslikult tegevus- põhist eelarvet ning selle rakendamine on süsteemitu. Küllap oleks võimalik ja ka mõistlik rakendada mõne konkreetse rahastusobjekti suhtes tegevuspõhist lähe- nemist juhul, kui tegelik oskus ja võime siduda raha ning tulemus on loomulik, mitte kunstlikult otsitud. Küsimus on lähenemisviisi sobivuses, otstarbekuses ja rakendamise oskuses. Soovitame jätkuvalt võtta mõningast eeskuju Soome riigieelarvest ja sellega seotud dokumentatsioonist. Vajadusele teha pakutust põhjalikumaid muudatusi viitab ka seaduseelnõu seletuskirjas esitatud loetelu Riigikogu rahanduskomisjoniga kokku lepitud tege- vustest, mida on pikemas perspektiivis plaanis teha. Riigikontrolli arvates tuleks muudatused teha mitte 98 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame kaugemas, vaid lähiperspektiivis. Pidevad vahelahen- dused tekitavad ministeeriumidele väga palju ebavaja- likku lisatööd, et pidevalt kohanduda uue olukorraga. Kannatab ka raha kasutamise võrreldavus eelnevate aastatega. 99 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 131 Riigikontroll Arvamuse eel- 2. Ministri väga ulatuslik õigus muuta Riigikogus ot- Selgitame Mõistame Riigikontrolli muret. Paragrahvi 56 lõiget 2 2 nõu kohta: sustatud riigieelarve kulude jaotust vähendab riigiee- ja 23 muudetakse, et kehtima jääks praegune riigiee- punkt 55, 56 larve läbipaistvust ja riigieelarve detailsema liigenduse larve kasutamise paindlikkus. Eelnõus esitatud riigiee- väärtust (eelnõu § 1 p 55). Paindlikkuse reeglid peak- larve muutmise paindlikkust ministrile on Riigikogu ra- sid olema kitsamad. handuskomisjonis arutatud ning seda on peetud piisa- Riigikogul on riigi raha jagamise otsustamisel keskne vaks arvestades uut, 2026. a, riigieelarve liigendust. roll. Riigieelarve vastuvõtmisega annab Riigikogu loa Paindlikkuse tasakaalustamiseks seatakse eelnõuga ko- riigi raha kasutada, kontrollides sellega ühtlasi valit- hustus ministrile teavitada Riigikogu rahanduskomis- suse tegevust ning seades sellele piirid. Ministri ula- joni jooksvatest eelarve muudatustest. See tähendab § tuslik õigus kasutada raha riigieelarves ettenähtust eri- 56 lõike 24 sätte sõnastust on muudetud, sest ministri nevalt ei võimalda Riigikogul täita oma rolli ning ei tehtud muudatustest riigieelarves tuleb teavitada just anna selgelt infot selle kohta, milleks tegelikult raha Riigikogu, kes vastavasisulise (muutmise) volituse mi- kasutatakse. nistrile annab. Samuti on täiendatud seletuskirja, milli- Selline paindlikkus võimaldab tekkida olukorral, kus ses ajaraamis ja kuidas toimub teavitamine. Riigikogu on riigieelarve menetlemise käigus otsusta- Muudatus annab võimaluse Riigikogule omada ülevaa- nud näiteks muudatusettepanekuna raha eraldamise det eelarve kujunemisest ministrile antud õiguste piires konkreetsel otstarbel, kuid minister ei ole kohustatud ja küsida täiendavaid küsimusi. sellest kinni pidama. Ulatuslikku õigust muuta Riigikogus otsustatud raha- kasutuse otstarvet on eelnõus soovitud kompenseerida kohustusega selgitada avalikult raha kehtestatust eri- nevat kasutust asutuse kodulehel, kuid see kohustus on sisult ja ajaliselt piiritlemata (eelnõu § 1 p 56). Selge ei ole millal tuleb info ministri tehtava riigieelarve muutmise otsuse kohta kodulehel avaldada. Leiame, et see teade tuleks avaldada hiljemalt muudatuse raken- damise ajal. Samuti peaks selle juures olema ka põh- jendus, miks on vaja raha riigieelarves ettenähtust eri- nevalt kasutada, näidates seejuures ära konkreetse ku- lurea, mida vähendatakse, ja kulurea, mida suurenda- takse. Ministeeriumi kodulehel tuleb lihtsalt kättesaa- davaks teha valitsemisala eelarve kehtiv hetkeseis. Laiaulatusliku paindlikkuse fikseerimine riigieelarve 100 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame raamseaduses ei võimalda vajaduse korral seada rii- gieelarves kuluridadele konkreetseid kululagesid. Olu- korras, kus riigi rahakasutuses soovitakse suuremat kulude kontrolli, on selgete kululagede määramine üks meede, mis aitab soovitud eesmärgile kaasa. Näiteks on erinevad valitsused viimastel aastatel seadnud po- liitiliseks eesmärgiks riigiasutuste tegevuskulud kül- mutada või lausa neid kärpida. Ilma kululagesid konk- reetsetele eelarveridadele seadmata ei ole need ees- märgid täidetavad. Eelnõu § 1 punktiga 55 plaanitav muudatus välistab vajaduse korral konkreetsete kulu- lagede seadmise. 101 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 132 Riigikontroll Arvamuse eel- 3. Kava panna riigieelarves kokku tööjõukulud ja ma- Selgitame Peame õigeks liikuda jätkuvalt riigieelarve rakendami- nõu kohta: jandamiskulud (eelnõu § 1 p 27) ei ole põhjendatud sel selles suunas, et oleks aru saada, mida eelarve rea punkt 27 ning nende eristamist tuleks jätkata. eest sisuliselt tehakse, mida saavutatakse, milliste sisu- Kui 2025. aastal olid tööjõukulud ja majandamiskulud liste tegevuste jaoks seda kasutatakse. Tööjõu- ja ma- eristatud riigieelarve lisas, siis eelnõu kohaselt neid jandamiskulud eristatakse aruannetes ja riigieelarve se- edaspidi seadusepildis ei eristata. Riigikontrolli arva- letuskirjas ning ministri liigenduses. tes tuleks tööjõu- ja majandamiskulud jätkuvalt esi- Ka eeskujuks toodud Soome riigieelarves on riigiasu- tada riigieelarves ja eristatult. Ka Rahvusvaheline Va- tuste tegevuskulud, kuid informatsiooniks esitatakse te- luutafond (IMF) on oma 2025. aasta raportis soovita- gevuskulude sisulisem jaotus. Muuhulgas sisaldavad nud, et valitsemisalade otsustusõigust tööjõukulude Soome riigiasutuste tegevuskulud teatud mahus põhi- üle otsustamisel tuleb juhtida ja piirata (raporti lk 20 p vara soetusi, mida Eesti eelarveklassifikaator kulude 19). osas ette ei näe. 133 Riigikontroll Arvamuse eel- 4. Eelnõu vastuvõtmisel (eelnõu § 1 p 27) ei ole rii- Selgitame Riigiasutuste majandusliku sisu eelarve esitatakse eelar- nõu kohta: gieelarves asutuste koondeelarves enam võimalik eris- veklassifikaatori detailsuses seletuskirjas. Leiame, et punkt 27 tada kulusid majandusliku sisu järgi (nt tööjõukulud, riigiasutuste juhtimisele on oluline jätta paindlikkus, majandamiskulud). Nende kulude eristamisest ei to- kuidas nad oma eelarvet sisemiselt jaotavad (nt tööjõu, hiks loobuda. majandamiskulude või teenuste vahel). Majandusliku 2025. aasta riigieelarve lisas 1 on riigiasutuste eelar- sisu jaotus esitatakse riigieelarves programmi tegevuste ved liigendatud majandusliku sisu järgi (tööjõukulud, kaupa. majandamiskulud jne), kuid puuduseks on see, et asu- tuste eelarved on pihustatud lisas 1 erinevate tegevuste vahel ning koondsummat asutuse eelarve kohta ei ole. Seetõttu toetame eelnõus pakutud asutuste koond- eelarve väljatoomist, kuid ei pea õigeks asutuste eelar- vete majandusliku sisu järgi liigendamisest loobumist. 102 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 134 Riigikontroll Arvamuse eel- 5. Oluline on välja tuua kõik seadusest tulenevad ku- Arvestamata, Kõik arvestuslikud kulud esitatakse riigieelarve seletus- nõu kohta: lud, mida riigieelarve menetlemise käigus suurendada selgitame kirjas. Leiame, et riigieelarvet ei ole mõistlik koormata punkt 27 või vähendada ei saa (eelnõu § 1 p 27). väikeste summadega ning vältida tuleks liigset killusta- Planeeritava muudatuse kohaselt (eelnõu § 1 p 27) on tust. Alla 1 mln arvestuslike kulude esitamist riigieelar- võetud sihiks eristada detailselt seadusest ves ei peetud vajalikuks ka Riigikogu rahanduskomisjo- tulenevad arvestuslikud kulud, mis on suuremad kui 1 nis. miljon eurot. Seletuskirjast küll ei selgu, kui suur osa seadusest tulenevatest kuludest jääb alla 1 miljoni euro, kuid Riigikontrolli arvates on riigieelarves olu- line välja tuua kogu seadusest tulenevate arvestuslike kulude maht, vajaduse korral alla 1 miljoni euro jää- vaid summasid kokku liites. Põhiseaduse § 116 koha- selt ei tohi Riigikogu kustutada ega vähendada riigiee- larvesse või selle eelnõusse võetud kulusid, mis on ette nähtud muude seadustega. Seega on oluline rii- gieelarves eristada kõik sellised kulud, mille suhtes selline piirang kehtib. 103 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 135 Riigikontroll Arvamuse eel- 6. Kavandatud muudatus, mille järgi antakse õigus Arvestatud, Juulikuus kooskõlastamisele saadetud eelnõust jäetakse nõu kohta: muuta pärast eelarveaasta lõppu kahe kuu jooksul va- selgitame välja § 27 puudutavad muudatused. punktid 30,31 litsemisalade eelarveid või teha kehtivuse kaotanud riigieelarve alusel uusi eelarveotsuseid, ei ole põhisea- dusega kooskõlas. Seetõttu palume seaduseelnõust välja jätta § 1 p-d 30 ja 31. Eelnõuga tahetakse anda võimalus viia raha kasuta- mise eesmärk tagantjärele vastavusse tegelikult tehtud kulutustega. Iga-aastane riigieelarve seadus on tähtajaline seadus, mis kaotab automaatselt kehtivuse tähtaja möödumisel (vt § 115 p 7. Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 2020). Seetõttu ei ole võimalik eelnõus ette näha muu- datust, et lõppenud aasta eelarvega seotud otsuseid saab teha pärast eelarveaasta lõppu. Selline muudatus on vastuolus ka riigieelarve seaduse §-dega 43 ja 44. Riigieelarvet kui eelarvekulude ja investeeringute eel- nevalt heaks kiidetud plaani ei peaks tagantjärele tege- likkusele vastavaks kohandama. Ka seaduseelnõu se- letuskirjas on asjakohaselt viidatud rahvusvahelistele juhendmaterjalidele, mis rõhutavad, kui oluline on andmete õigsus, mitte moonutus, et iga hinna eest eelarves püsida. Kahjuks annab plaanitav muudatus justnimelt sellise võimaluse. Juhul, kui tekib olukord, kus pärast eelarveaasta lõppu selgub varem kajasta- mata kulusid või investeeringuid, mille tekkepõhine periood on eelnevas aastas, siis tuleb need kajastada riigieelarve täitmise aruandes õiges majandusaastas. Kui vastava kulu või investeeringu jaoks ei ole asjako- hasel eelarvereal piisavalt raha, siis on tegemist eelarve ületamisega ja sellisena tuleb see ka esitada. Eelarve ületamisele saab lisada selgituse, millised olid eelarve ületamise põhjused. Nii tagatakse tegelikku- 104 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame sele vastav ja läbipaistev aruandlus riigieelarve täit- mise kohta. Rahandusministeeriumil tuleks praktikas tekkivate probleemide lahendamiseks välja pakkuda põhiseadusega kooskõlas olev lahendus. 105 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 136 Riigikontroll Arvamuse eel- 7. Kui Riigikogu või valitsuse kehtestatud õigusakti Arvestatud Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud. Seletuskirjas on nõu kohta: tulemusena tekib kohalike omavalitsuste eelarvele lühidalt juba märgitud, et nimetatud muudatused KOV punkt 36, § 46 aasta keskel negatiivne mõju, peab selle hüvitamine täidetavate riiklike ülesannete osas ei kohaldu. lõiked 6 ja 7 olema selge. KOV täidetavate riiklike ülesannete täitmise täieliku Eelnõu § 1 punkti 36 tuleb täpsustada. Seadust täien- riigipoolse rahastamise nõue tuleb PS § 154 lõike 2 tei- datakse seni kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise sest lausest: seadusega kohalikule omavalitsusele pan- seaduses asunud sättega, et riik hüvitab jooksval eelar- dud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigiee- veaastal vastuvõetud õigusakti mõjud omavalitsusele larvest. Riigikohus on 16.03.2010 lahendi nr 3-4-1-8-09 ulatuses, mille võrra omavalitsuse eelarve sissetulekud punktis 74 selgitanud, et PS § 154 lg 2 tuleneb omava- vähenevad või väljaminekud suurenevad. Hüvitist ei litsusüksuse õigus sellele, et talle seadusega pandud maksta, kui õigusakti kehtestamise tulemusena vähe- riiklikud kohustused oleksid täies ulatuses rahastatud nevad omavalitsuse eelarve sissetulekud või suurene- riigieelarvest. Kõnealune õigus kaitseb omavalitsusük- vad väljaminekud vähem kui 10 000 eurot. sust selle eest, et ta ei peaks seadusega pandud riiklike ülesannete täitmiseks kasutama raha, mis on mõeldud Hüvitamata jätmise piiri määramisel ei võeta arvesse omavalitsuslike kohustuste täitmiseks. Seetõttu ei saa omavalitsuse suurust või mõju konkreetse omavalit- nagunii kohaldada RES § 46 kavandatavaid lõikeid 6 ja suse aastaeelarvele, samuti ei arvestata, millise üle- 7 põhiseaduspäraselt KOV riiklike ülesannete täitmise sandega on tegemist. Seletuskirjas näitena toodud olu- kulude hüvitamise puhul, kuna nimetatud sätted või- kord ei anna selgust, mis on negatiivse mõju arvuta- maldavad kulude hüvitamisest loobuda, kui need on mise aluseks – milliseid kulusid arvesse võetakse või väiksemad kui 1000 eurot või kui kulude mittehüvita- kuidas pidada arvestust, kui kehtestatav õigusakt mõ- mises on KOVidega kokku lepitud. Taolised kokkulep- jutab omavalitsuse erinevaid kuluridu. Samuti pole ped on KOV täidetavate riiklike ülesannete puhul seega selge, mida peetakse silmas lisakulude all. PS § 154 lõikest 2 tulenevalt välistatud. Alternatiivse võimaluse puhul, et üleriigiline kohaliku omavalitsuse üksuste liit ja Vabariigi Valitsus peavad hüvitise mittemaksmise kohta läbirääkimisi ja lepivad selles kokku, pole samuti selge, millistel juhtudel ja alusel on selliseid kokkuleppeid võimalik sõlmida. Ebaselgeks jääb ka see, kas kokkulepe võiks sündida ka omavalitsusele pandud riikliku ülesande täitmise puhul. Seletuskirjas toodud näide puudutab konkreetselt olu- korda, mida reguleerib Eesti territooriumi haldusjao- tuse seadus, milles kulude katmine riigi poolt on juba 106 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame reguleeritud. Riigikontrolli arvates on eelnõu § 1 punktis 36 kavandatud seadusetäiendused ebaselged, võimaldavad laia tõlgendamist ja võivad rikkuda ra- kendamisel omavalitsuste põhiseaduslikku tagatist. 107 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 137 Riigikontroll Arvamuse eel- 8. Eelnõu § 1 punkti 46 sõnastus vajab muutmist. Ko- Osaliselt ar- Eelnõust on välja võetud RES § 51 täiendamine lõi- nõu kohta: halikule omavalitsusele ühekordse riikliku kohustuse vestatud, sel- kega, mille kohaselt Vabariigi Valitsus võis anda mää- punkt 46, § 51 panemisel tuleb üldjuhul lähtuda riigieelarve seaduse gitame rusega KOVidele erakorralise seisukorra või sõjaseisu- lõiked 7 ja 8 üldistest põhimõtetest. Omavalitsuse põhiseadusliku korra olukorras täitmiseks riikliku ülesande tunnusega tagatise piirangud tuleb ette näha eriseadusega. ülesande koos rahastamiskohustusega. JDM märkis, et Riigieelarve seaduse §-i 51 täiendatakse lõigetega 7 ja küsimus selle kohta, kes (milline isik või organ), millal 8. Täiendust põhjendatakse kriisiolukorras tegutsemise (olukorrad), millise õigusaktiga ja milliseid ülesandeid vajadusega. saab KOV-ile anda erinevates erikordades ja nendeks Lõikes 7 on erisus ühekordse riikliku ülesande hüvi- valmistumisel, ei ole RES raames lahendatav küsimus. tise riigieelarve seletuskirjas kajastamise kohta, kui RES reguleerib rahastamist, ehk juhul kui riigi poolt hüvitamise vajadus ei olnud riigieelarve eelnõu koos- antakse KOV-le teatud tingimustele vastav ülesanne, tamise ajal teada. Riigikontrolli arvates võimaldab pa- siis RES-is võib sätestada kuidas sellisel juhul KOV kutud sõnastus edaspidi vältida mis tahes ühekordse kulud kaetakse. Sarnaselt Riigikontrollile tegi ka JDM riikliku ülesande panemisel seaduse § 51 lõike 6 ra- ettepaneku põhiseaduslikes erikordades (erakorraline kendamist. Riigieelarve seaduse §-d 43, 44 ja 45 näe- seisukord ja sõjaseisukord) KOV-dele riiklike üle- vad ette üldise korra, kui riigieelarves on eelarveaasta sannete andmise erisätted kavandada Riigikogu menet- kestel vaja muudatusi teha. Nii tuleks uue riikliku üle- luses olevas eriseaduses (tsiviilkriisi ja riigikaitse sea- sande katteks riigieelarves ette näha raha samas korras dus (TsirkS)) või KOV valdkonnaseaduses. nagu muud täiendavad kulud, mida riigieelarve eelnõu koostamise või menetlemise ajal ei olnud ette teada. Samas ei saa nõustuda seisukohaga, et riikliku ülesande Eespool nimetatud ja hetkel kehtivad sätted juba näe- kohustuse panemiseks KOVidele oleks sobilik lahendus vad ette nii muudatuse tegemise menetlemise üldise igakordne valdkonnaseaduse täiendamine. Ühekordsed korra kui ka erisused. erakorralise iseloomuga ülesanded tekivadki ootama- Lõikes 8 antakse Vabariigi Valitsusele õigus tegutse- tult, seetõttu ongi keerukas neid n-ö ennetavalt vald- miseks erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra olu- konnaseaduses ette näha (KOVi pädevuses olevana korras või vahetult nendeks valmistumise ajaks. Riigi- konkreetse erakorraliselt tekkinud riikliku iseloomuga kontroll möönab, et omavalitsuse põhiseadusliku taga- ülesande täitmist). Näiteks olid taolisteks ülesanneteks tise (finantsgarantii) suurem riive võib teatud juhtudel mitmed COVID-19 kriisis KOVide täidetavad ajutised olla põhjendatud. Kuid selline piirang tuleb esmalt ette lisaülesanded, mida seadustes ette ei nähtud, ja Ukraina näha vastavas valdkonnaseaduses, mitte riigieelarve sõjapõgenike majutamisega tegelemise ja põgenikele seaduses. vältimatu abi pakkumise ülesanded. Nimetatud üle- sannete kiireloomuliseks täitmiseks seaduseelnõu välja- töötamine ja Riigikogus menetlemine ei ole latentse 108 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame kriisiolukorra lahendamiseks mõeldav. Kõiki erakorra- lisi tulevikus tekkivaid ühekordseid KOV täidetavaid riiklikke ülesandeid ei ole võimalik ette näha ka Riigi- kogu menetluses olevas tsiviilkriisi ja riigikaitse sea- duse eelnõus (668 SE). 109 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 138 Riigikontroll Arvamuse eel- 9. Muudatused (eelnõu § 1 p-d 48–51), mis puuduta- /…/ /…/ nõu kohta: vad ministrite antavaid toetusi, on positiivne suund, punktid 48-51 kuid need ei välistaks võimalust anda toetusi läbipaist- matult ja poliitiliste tõmbetuulte ajel. Riigieelarve seadus näeb ette erinevat liiki toetusi ja mitmeid võimalusi toetuste andmiseks. Mõistlik ja vajalik on, et nii toetuste andmine kui ka kasutamine oleks läbipaistev, säästlik ja sihipärane. Positiivne on, et korrastatakse riigisiseste projektitoe- tuste ja tegevustoetuste jagamise põhimõtteid. Eelnõus pakutud lahendus aitab vältida olukordi, kus projektipõhiste tunnustega toetused paigutatakse tege- vustoetuste alla, sest nende puhul on rahakasutus va- bam – raha kasutamise täpset otstarvet ei pea mää- rama, toetuse kasutamata jääki ei pea valitsemisalad tagasi küsima ning toetuse sihipärases kasutamist ei pea hiljem kontrollima. Siiski vajaksid pakutavad muudatused veel ülevaatamist: 139 Riigikontroll Arvamuse eel- 9.1. Riigisisese tegevustoetuse andmist puudutavat Arvestatud Sõnastust on täpsustatud. Uus sõnastus: Tegevustoetust nõu kohta: säte (§ 1 p 51) vajab täpsustamist. antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest üle- punkt 51 Eelnõu järgi võib peale seadusest tulenevate tege- sannetest ja arengudokumentides määratud eesmärki- vustoetuste minister anda tegevustoetust ka riigiee- dest. larve seaduse § 532 sätestatud alustel ning juhul, kui see tuleneb valdkonna valitsemisala programmis sisal- duvast tegevusest. Probleemiks on see, et kavandata- vas §-s 532 ei ole toodud toetuse andmise aluseid, vaid ainult toetuse andmise kord. 110 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 140 Riigikontroll Arvamuse eel- 9.2. Eelnõuga soovitakse anda ministrile võimalus sot- Selgitame Nõustume Riigikontrolli kirjeldustega sotsiaaltoetuste nõu kohta: siaaltoetuste andmiseks ilma, et selline toetus oleks kohta. Sotsiaalset kaitset pakkuvaid sotsiaaltoetusi punktid 51 seaduses ette nähtud (eelnõu § 1 p 51). Sotsiaaltoetust, tõesti RES alusel ei saa anda. Vt selgitusi seletuskirjas. mida ei ole seadusega ette nähtud, minister anda ei Eelnõus on täpsustatud, et sotsiaaltoetustena, mida RES tohi. alusel anda saab, on preemiad ja stipendiumid, mille Eelnõuga soovitakse täiendada riigieelarve seadust §- roll ei ole sotsiaalset kaitset pakkuda. Siin tuleb eristada ga 533 , millega nähakse ette ministri õigus anda riigi- õppetoetusi, mida antakse seaduse alusel. Ka need liigi- sisest sotsiaaltoetust, mis ei ole ette nähtud seadusega, tuvad sotsiaaltoetuste alla. Seni on näiteks stipendiume kuid kui selleks on valitsemisala eelarves raha ette antud statuudi alusel. Ka selliste toetuste andmine peab nähtud. olema läbipaistev. Arutasime, kas sellised preemiad või Põhiseaduse § 28 lõike 2 järgi sätestab abi liigid, ula- stipendiumid võiksid liigituda projektipõhiste toetuste tuse ning saamise tingimused ja korra seadus. Riigi alla, kuid nii eelarve kui finantsarvestuse vaatest leid- majandus- ja sotsiaalpoliitika ning eelarve kujundab sime, et siiski mitte, kuna selliste tunnustuste saamisel Riigikogu, kes määrab ka sotsiaalse kaitse saamise tin- ei nõuta füüsilistelt isikutelt aruandlust. Samuti näiteks gimused, ulatuse, korra ning abi liigid (vt § 28 p 15. preemia puhul isik ise ei taotle seda. Seega näeme vaja- Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 2020). Seega dust erisuguse toetuse liigi järgi. ei ole võimalik ministril anda sotsiaaltoetust ja ka ka- vandada selleks valitsemisala eelarvesse raha, kui sea- dus konkreetset toetust ette ei näe. 111 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 141 Riigikontroll Arvamuse eel- 10. Kohalike omavalitsuste rahastamise ja muude toe- Arvestamata Seisukohaga ei saa nõustuda. nõu kohta: tuste andmise reeglite korrastamine muudab ebavajali- § 50 tervikuna kuks riigieelarve seaduse §-i 50, mis puudutab juhtu- RES § 531 on disainitud riigisiseste projektipõhiste toe- mipõhiseid toetusi. Riigieelarve seaduse § 50 tuleks tuste andmiseks, mida ei ole ette nähtud teistes seadus- tunnistada kehtetuks. tes. Nimetatud toetust antakse reeglina füüsilistele või juriidilistele isikutele riigieelarve vahenditest üldjuhul Eelnõu loob selguse, et juhtumipõhiseid toetusi ei kä- avatud taotlusvooru kaudu. Säte ei ole mõeldud eksklu- sitata omavalitsuste tulubaasi osana, vaid need on siivselt KOVide toetamiseks. RES § 50 seevastu on mõeldud sihtotstarbeliste toetustena valdkondade mõeldud vaid KOVile ja tema valitseva mõju all ole- arendamiseks. Samuti ei pea § 50 alusel antavaid juh- vale üksusele sihtotstarbeliseks juhtumipõhiseks toetu- tumipõhiseid toetusi enam üleriigilise omavalitsuslii- seks investeeringuteks või tegevuskuludeks, mis ei duga läbirääkimistel kokku leppima. Seetõttu pole va- nõua projektipõhist taotlemist taotlusvoorudena. Juhtu- jalik ka omavalitsustele mõeldud toetuse andmise mipõhist toetust võib KOVidele anda valemipõhiselt, aluse sätestamine riigieelarve seaduse neljanda peatüki ilma omafinantseeringusse panustamise kohustuseta. 5. jaos. Juhtumipõhist toetust ühekordseteks KOV ülesanneteks Praktikas ei rakendata §-i 50 tegelikult juba praegu. võib eraldada ka taotluste alusel või kombineeritult, kus Enamiku riigisisestest toetusprogrammide rahast saa- valemipõhiselt piirsumma, mille piires esitab KOV vad omavalitsused riigieelarve seaduse § 531 alusel. konkreetsed projektid (nt COVID-19 investeeringud ja Nende toetuste hulgas on nii üksnes omavalitsustele UA sõjapõgenike korterid). mõeldud toetusi kui ka toetusi, kus omavalitsused on Paindlikkuse tagamiseks KOVile toetuse andmiseks tu- sihtrühmaks koos era- ja kolmanda sektori üksustega. leks RES § 50 säilitada. Samuti antakse samal alusel toetusi, mida on vaja eraldi taotleda, ja ka selliseid, mida omavalitsused saa- vad valemipõhiselt. Regionaal- ja põllumajandusmi- nister on leidnud, et omavalitsused ei saa ette arves- tada ega omada õigustatud ootust riigilt juhtumipõhise toetuse saamiseks, sest sellest rahast ei sõltu omavalit- suste ülesannete täitmise igapäevane toimetulek. Seega pole Riigikontrolli arvates ühtki mõistlikku põhjust, miks §-i 50 ei saaks kehtetuks tunnistada ja jätkata toetuste andmist vastavalt praegusele valdavale praktikale. Seda enam, et juhtumipõhiste toetuste üle otsustamisel on seletuskirjas välja toodud nende toetuste andmisega 112 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame seotud läbipaistmatust, näiteks, kui „mingid tege- vustoetused on ette ära otsustatud“ või mõjutab toe- tuse andmise tingimusi „poliitiline soov“. Eelnõus plaanitavad muudatused ei muuda toetuse üle otsusta- mist ka läbipaistvamaks. Asjakohane ei ole §-i 50 va- jalikkust põhjendada ka kriisiga, sest ei kriisi ega ka selle mõjude suurust ei ole võimalik ette planeerida. Kriisiga seotud ettenägematuid kulusid võib hüvitada Vabariigi Valitsuse reservist. 113 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 142 Riigikontroll Arvamuse eel- 11. Võimalus luua toetuste jaoks andmekogu on üld- Selgitame Andmekogu puudutavad sätted on eelnõust välja jäetud. nõu kohta: joontes mõistlik, kuid vältida tuleb muid tüüpilisi and- Eelnõus on üksnes toetuste andmisega seonduvalt punkt 54,55 mete kogumisega seotud probleeme (dubleerimine, isikuandmete töötlemine. Pikemalt selgitatud märkuste mitteliidestumine) ja võimalust, et erinevate toetuste tabeli punktis 20 jaoks luuakse erinevad andmekogud. Andmekogu loo- misel on küsitav soov piirata andmetele juurdepääsu, samuti soov kanda andmekogusse füüsilise isiku erilii- gilisi isikuandmeid (eelnõu § 1 p-d 54 ja 55). Seaduseelnõu §-s 1 punktis 53 sisalduv § 551 lõige 5 näeb ette, et andmekogu andmed ei ole avalikud. Sele- tuskirjas on seda põhjendatud füüsilisest isikust toe- tuse saajate andmetega, kuid eelduslikult ei hakka või- malik loodav andmekogu sisaldama ainult füüsiliste isikute andmeid. Põhjendusi, miks juriidiliste isikute andmed avalikud olla ei tohiks, seletuskirjas ei käsit- leta. 143 Riigikontroll Arvamuse eel- 12. Riigieelarve ülekantud raha võib kasutada riigiee- Arvestatud, Sätte sõnastusest on välja jäetud segadust ja küsimusi nõu kohta: larvega määratud otstarbeks.§ 591 lõike 2 sõnastust selgitame tekitav teine lause: vahendite administratiivset liigen- punkt 59, § 591 muudetakse, sest edaspidi võib vajaduse korral üle- dust võib ülekandmise korral muuta vaid juhul, kui ei lg 2 kandmisel muuta riigieelarve liigendust, mis sõnasta- muutu kulu otstarve. Lause oli seotud riigieelarve sea- takse eelnõu §-s 26 lõikes 51, kui muutmine on seotud duse 2017. aastal tehtud muudatusega, mille kohaselt ministeeriumi valitsemisala riigiasutuse, tulemusvald- riigieelarves ei plaanitud esitada administratiivset lii- konna või programmi tegevuse ümberkorraldamise või gendust. Kavas oli, et administratiivne jaotus ja kulu lõpetamisega. otstarve määratakse Vabariigi Valitsuse liigendusega. Kuna vastav ettepanek ei realiseerunud, ei ole võimalik Kehtiva riigieelarve seaduse § 591 lõike 2 teise lause enam sisuliselt rakendada ka kehtiva §591 teist lauset, kohaselt võib raha administratiivset liigendust üle- kui ülekandmisel peab säilima riigieelarvega määratud kandmisel muuta vaid juhul, kui ei muutu kulu ots- otstarve. tarve. Kuivõrd administratiivse liigenduse mõiste ei ole keh- tivas seaduses piisavalt ühemõtteliselt reguleeritud (võrdle § 26 lõiget 3 § 31 lõikega 2), siis palun veen- duda ja vajaduse korral täpsustada seaduse sõnastust 114 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame nii, et raha ülekandmisel poleks seda võimalik kasu- tada muuks otstarbeks, kui riigieelarvega algselt mää- rati. 144 Riigikontroll Arvamuse eel- 13. Eelarvenõukogu moodustatakse Eesti Panga sea- Selgitame Kaalusime eelnõu koostamise käigus Eesti Panga sea- nõu kohta: duse alusel, mistõttu tuleks Riigikontrolli arvates kaa- duse muutmise vajadust, konsulteerisime ka keskpanga punkt luda, kas lisaks riigieelarve seaduses tehtavatele muu- juristidega. Ka eelnõu kooskõlastusringil ei näinud datustele vajaks eelarvenõukogu osas täiendamist ka Eesti Pank vajadust Eesti Panga seaduse muutmiseks. Eesti Panga seadus. 145 Riigikontroll Arvamuse eel- 14. Riigikontrolli arvates on riigieelarve sisukamaks ja /…/ /.../ nõu kohta: kasutatavamaks muutmiseks vaja tähelepanu pöörata punkt probleemidele, mida seaduseelnõus ja seletuskirjas ei käsitleta. Toome järgnevalt välja paar probleemi, mille lahendamiseks ei ole vaja muuta ühtegi õigusakti, vaid muuta on vaja senise praktikat. 146 Riigikontroll Arvamuse eel- 14.1. Riigieelarves olevate kuluridade (tegevuste) Selgitame Nõustume, et seletuskiri ei vaja juurde pikkust, vaid nõu kohta kohta ei ole suures osas võimalik seletuskirjast leida täpsust ja konkreetsust. Oleme teinud seletuskirjas mit- üheselt mõistetavat ja kogu kulu katvat ehk selgitavat meid täiendusi, et seostada omavahel seadus ja seletus- infot. Riigieelarve ja seletuskirja arvud sageli ei ühti. kiri - näiteks nummerdame seaduse read, mille järgi on Riigieelarve arusaadavuse eelduseks on piisavad selgi- võimalik leida selgitused seletuskirjast. Lisame seletus- tused ja arusaadav kontekst, milles seda esitatakse, kirjas täiendavat majandusliku sisu detailsust ja aastate mis eelarvedokumentides sisalduvat infot aitavad vahelist võrdlust, et selgitada kulude dünaamikat. Need mõista. Arusaadavuse tagamiseks ei ole vaja seletus- kirja rohkem teksti ja atraktiivsemaid esitusviise, vaid 115 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame ühes kohas asuvaid täpsemaid ja korrektsemaid ar- ja mitmed teised täiendused on välja töötatud koos Rii- vandmeid riigieelarves olevate kuluridade sisu kohta; gikogu rahanduskomisjoniga, kes on seletuskirja pea- selgesõnalisemat kasutusotstarvet iga kulu kohta ning miseks kasutajaks. kavandatava kulu võrreldavust eelmistel aastatel sa- maks otstarbeks tehtud kuludega. Seletuskiri ei vaja juurde pikkust, vaid täpsust ja konkreetsust. 147 Riigikontroll Arvamuse eel- 14.2. Rahandusministeeriumil tuleks tagada, et pärast Selgitame Nii see tõesti on, ka ühegi teise seaduse seletuskirja ei nõu kohta eelarve vastuvõtmist Riigikogus oleks kõigil huvilistel uuendata peale Riigikogu menetlust. Seletuskirja ees- võimalik saada kogu eelarvet hõlmavat selgitavat in- märk on toetada eelnõu arutelu Riigikogus ja avalikku- fot. Seletuskiri on praeguse eelarveformaadi juures ai- ses. On riike, kus riigieelarve seletuskiri on siduv, täp- nus dokument, millest riigieelarves olevatele summa- sustab riigieelarve seadust ning kirjeldab kulude otstar- dele on lootust mingitki selgitust saada. vet ning seda ka Riigikogu otsusega aasta jooksul muu- Ka Rahandusministeerium on suunanud huvitatuid se- detakse. letuskirja juurde juhtudel, kui on tekkinud küsimusi Siiski, Rahandusministeerium on aastaid tagasi uuenda- raha planeeritud kasutamise kohta. Riigikogu menet- nud riigieelarve seletuskirja selliselt nagu Riigikontroll luse käigus riigieelarve eelnõu muutub, kuid seletus- seda soovib. Selleks kulus teiste protsessidega paral- kiri seletab riigieelarve versiooni, mille Vabariigi Va- leelselt arvestatav hulk töötunde. Kuna seletuskirja ka- litsus on Riigikogule esitanud. Mõistlik oleks, et Ra- sutajate hulk oli väike ja tehtavale tööle puudus õigus- handusministeerium avaldab pärast riigieelarve menet- lik alus, uuendamine lõpetati. See otsus räägiti läbi ka lemist Riigikogus oma veebilehel dokumendi, milles Riigikontrolliga. on kajastatud terviktekstina selgitused vastuvõetud Arutame rahanduskomisjoniga ja hindame, kas see töö- eelarve kohta. koormus, mis läheb lugematute tabelite ja lisade uuen- damisse on kasutajate ringi arvestades asjakohane. Peale riigieelarve kinnitamist on avalikkusel võimalus saada täiendavat infot eelarve juhtimislaualt Rahandus- ministeeriumi kodulehel. Sarnaselt seletuskirjale ei ole juhtimislaual õiguslikku jõudu, kuid on kooskõlas kõigi eelarve muudatustega kogu aasta jooksul. Samuti on võimalik jälgida eelarve kasutamist eelarve täitmise juhtimislaual, Rahandusministeeriumi kodulehel. 116 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 148 Riigikontroll Arvamuse eel- Võttes kokku Rahandusministeeriumi seatud neli ees- Selgitame Oleme lähtunud just nende muudatuste väljatöötamisel nõu kohta märki, mida seadusemuudatustega lahendada soovi- paljuski Riigikontrolli varasematest märkustest. Me ot- takse, leiab Riigikontroll, et need on saavutatud vaid sime lahendusi järjepidevalt ja ei lükka muudatusi tule- osaliselt. Mööda ei saa vaadata ka Rahandusministee- vikku, mõned teemad vajavad pikaajalisemat arendust riumi endagi tõdemusest, et hulga probleemidega ha- ja võtavad aega ning mitmete osapoolte kaasamist. katakse tegelema alles kunagi tulevikus. See pole hea, sest selgust oleks vaja luua kiiremini ning rakenduvad vahelahendused tekitavad kõigile eelarve ettevalmista- jatele palju ebavajalikku lisatööd. Loodan, et leiate Riigikontrolli mõtetest abi nii riigieelarve seaduse muutmisel kui ka riigieelarve koostamise praktika kii- rel ja sisukal ümberkujundamisel. 149 Majandus- ja Kooskõlastame On tervitatav, et riigieelarvest antavate toetuste temaa- Selgitame Muudatused on läbi mõeldud ja osaliselt ka tulenevalt Kommunikatsioo- seaduse järg- tikat on asutud korrastama, kuid palume veelkord läbi valitsemisalade ettepanekutest muudetud. niministeerium miste märkus- mõelda riigisiseste toetuste andmise tingimuste täien- tega: punktid damine. Rahandusministeeriumi ja valitsemisalade fi- 48-51, § 53¹, § nantsjuhtide vahel toimusid 06. ja 11. augustil 2025 53² ja § 53³ kohtumised, kus arutleti väga põhjalikult just eelnõu punktide üle, millega täiendatakse riigisiseste toetuste andmise tingimusi. Valitsemisalad esitasid e-posti teel ning tõid kohtumistel välja palju kitsaskohti, mis ker- kisid esile seoses § 53¹, § 53² ja § 53³ tehtavate muu- datustega. Seetõttu leiame, et oleks otstarbekas need muudatused läbi mõelda ja arvestada valitsemisaladelt saadud infoga. 150 Majandus- ja Kooskõlastame Mõistet „riigisisene“ ei ole eelnõu seletuskirjas selgi- Arvestatud, Seletuskirja on täiendatud ja selgitatud riigisisese toe- Kommunikatsioo- seaduse järg- tatud. Jääb arusaamatuks, kas see tähendab toetuste selgitame tuse tähendust. niministeerium miste märkus- andmist Eestis registreeritud juriidilistele isikutele või tega: punktid toetuste andmist Eesti riigi eelarvelistest vahenditest 48-51, § 53¹, § (st mitte välisvahenditest). 53² ja § 53³ 117 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 151 Majandus- ja Kooskõlastame Praktikas on tulnud ette juhuseid, kus riigieelarve eel- Selgitame Projektipõhise toetuse andmisel tuleb igal juhul eelis- Kommunikatsioo- seaduse järg- nõu ja/või riigi eelarvestrateegia koostamisel tulevad tada avatud taotlusvoorude korraldamist. Seda ka Vaba- niministeerium miste märkus- Riigikogu ja/või Vabariigi Valituse poolt rahastusotsu- riigi Valitsuse ja Riigikogu algatusel ministeeriumi va- tega: punktid sed, kus on täpselt määratletud, kellele ja mille jaoks litsemisala eelarvesse toetuse eelarve lisamisel. Kui 48-51, § 53¹, § toetus on ette nähtud. Loeme nõuet kehtestada selliste projektipõhise toetuse andmise määruses on võimalus 53² ja § 53³ toetuste andmiseks kas valdkonna eest vastutava mi- erandina ja põhjendatult otsustuskorras toetust anda, nistri määrus või vastav kord, ebamõistlikuks ning siis on see võimalik. Mõistlik ja vajalik on, et nii toe- halduskoormust ja lisabürokraatiat tekitavaks (eelnõu tuste andmine kui ka kasutamine oleks läbipaistev, § 53¹ ja § 53²). säästlik ja sihipärane. 152 Majandus- ja Kooskõlastame Teeme ettepaneku täiendada § 56 selliselt, et ministril Arvestamata, Ettepanek laiendada ministri otsustusõigusi veelgi ei Kommunikatsioo- seaduse järg- on õigus teatud mahus muuta valitsemisala eelarvet selgitame ole põhjendatud ega kokku lepitud Riigikogu rahandus- niministeerium miste märkus- kulude ja investeeringute vahel riigieelarve seadust komisjoniga. Rahanduskomisjon on välistanud minist- tega: punktid muutmata. rile antava õiguse muudatuste tegemiseks kulude ja in- 54-56, § 56 Esineb juhuseid, kus seoses hangete ja soetuste käigus vesteeringute vahel. selgunud majandusliku sisu täpsustumisega klassifit- seeruvad osad algselt kuluna planeeritud soetused raa- matupidamise reeglitest tulenevalt ümber investeerin- guteks või investeeringud kuludeks. Kehtiva riigieelarve seaduse kohaselt tuleb selliste tehniliste muudatuste tõttu Riigikogul muuta jooksva aasta riigieelarve seadust. Andes ministrile õiguse tea- tud mahus muuta valitsemisala eelarvet kulude ja in- vesteeringute vahel, suureneb eelarve kasutamise paindlikkus ja väheneb halduskoormus riigieelarve muudatuste menetlemisel. 118 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 153 Justiits- ja Digimi- Ei kooskõlasta: 1.Eelnõu § 1 p 58 kohaselt täiendatakse RES §-i 58 vt. järgmine vt. järgmine lahter nisteerium punkt 58, § 58 lõikega 5. Muudatuse tulemusena ei ole Vabariigi Va- lahter lõige 5 litsuse reservi eelarve kasutamata jääk järgmisesse eelarveaastasse ülekantav. Seletuskirjas on selgitatud, et riigieelarve seadust täiendatakse põhimõttega, et erinevalt teistest riigieelarvega (RE) kindlaks määra- tud vahenditest, reservi kasutamata jäänud eelarvet järgmisel aastal kasutada ei saa. Vabariigi Valitsuse reservi vahenditest on RE ja Rii- gieelarve strateegia 2023–20262 kujunemise protsessi raames eraldatud püsivrahastus informatsiooni- ja kommunikatsiooni tehnoloogia (IKT) küberturvalisuse meetmeks (KüberToetus). KüberToetuse eraldab Ra- handusministeerium koostöös Justiits- ja Digiminis- teeriumi riikliku küberturvalisuse talitusega. Küber- Toetuse eraldamine toimub kahes taotlusvoorus: era- korraliste ja kriitiliste kübersündmuste lahendamise taotlusvoor (Kriisifond) ja oluliste ühiskondlike funkt- sioonide häiringute ennetamise taotlusvoor (Ennetus- fond). Ennetusfondi voor avatakse aasta alguses eel- mise eelarveaasta Kriisifondi voorust tekkinud jäägi ulatuses. See tähendab, et kui eelnõu § 1 punktis 58 kavandatu kohaselt eelarveaastal tekkinud jääki ei kanta üle järgmisesse aastasse, siis Ennetusfondi vooru avada ei saa. Justiits- ja digiministri 03.04.2025. a käskkirja nr 24 „Toetus riikliku küberturvalisuse tugevdamiseks" alu- sel hindab taotlusi esmalt meetme hindamiskomisjon. Seejärel maksab Rahandusministeerium hindamisko- misjoni heakskiidu saanud projektidele Vabariigi Va- litsuse 31.07.2014 määruse nr 123 „Vabariigi Valit- suse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud va- hendite kasutamise kord“4 alusel välja toetused. Seni 119 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame kandis Rahandusministeerium automaatselt Küber- Toetuse eelarve jäägi üle järgmisesse aastasse. RES §-i 58 lõikega 5 kavandatud muudatuse kehtesta- misel muutub võimatuks KüberToetuse praegune toi- mimine Kriisifondi ja Ennetusfondi voorudena. Kriisi- fondi taotlusvoorus toetatakse: erakorralise kü- bersündmuse tulemusena tekkinud olukorra lahenda- mist; taotlusele eelnenud 12 kuu jooksul avastatud kriitilise turvanõrkuse ja küberintsidendi mõju ära- hoidmist; ootamatute küberriskide eskaleerumise väl- timist; taotlusele eelnenud 12 kuu jooksul toimunud kriitilise küberintsidendi järelmite lahendamist, kui te- gevus ei ole edasilükatav ega rahastatav muudest kin- nitatud eelarvetest. Ennetusfondi taotlusvoorus toeta- takse: turvaauditi tulemuste rakendamist ulatusliku po- sitiivse mõju tagamiseks; koolitusi ja õppusi kü- berkriisi ennetamiseks; tegevusi kriitilise küberturvali- suse ohu ärahoidmiseks või toimunud kriisijuhtumi mõju lõpetamiseks; infoturbe halduse süsteemi meet- mete rakendamist; vananenud tarkvara väljavaheta- mist. Mõlemad fondid on vajalikud küberjulgeoleku tagamiseks, mis on laiema julgeoleku tagamise oluline osa. /... jätkub järgmises lahtris.../ 120 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 154 Justiits- ja Digimi- Ei kooskõlasta: 1.Seetõttu ei toeta Justiits- ja Digiministeerium kavan- Arvestamata, Eelnõuga kehtestatav muudatus seisneb selles, et järg- nisteerium punkt 58, § 58 datud muudatust ja jätab eelnõu punkti 58 kooskõlas- selgitame misel aastal vajaminevaid sihtotstarbelisi vahendeid lõige 5 tamata. Justiits- ja Digiministeerium palub jätkata IKT hinnatakse edaspidi samal ajal kui koostatakse järgmise küberturvalisuse toetusmeetme rahade ülekandmise aasta eelarvet, et oleks selgus järgmise aasta sihtotstar- senist praktikat, tagamaks nii Kriisi- kui ka Ennetus- belise reservi eelarve kogumahus ning koheselt oleks fondi jätkuv toimimine. Kriisi- ja/või Ennetusfondide pildil ka nn jooksvast aastast eelarve ülekandmise vaja- toimimise lõpetamine nõrgestab Eesti küberjulgeole- dus. kut, mis tuleb praeguses julgeolekukontekstis välis- Kui on suure tõenäosusega teada, et sihtotstarbelise re- tada. Siinkohal juhime tähelepanu ka asjaolule, et En- servi planeeritud vahendeid jooksval aastal reservist ei netusfondi (ulatusliku küberintsidendi korral ka Kriisi- ole tarvis eraldada, kuid järgmisel aastal on neid siiski fondi) tegelik vajadus on kordades suurem kui hetkel teatud tingimustel vaja, ei jää vahendid ülekandmist tagatud rahastus, sest tehnoloogia kiire arengu (tehi- ootama, vaid planeeritakse need koheselt järgmise aasta saru, kvantarvutite areng) kontekstis tekivad uued kü- sihtotstarbelise reservi koosseisu või teatud juhtudel berohud ning toimub riikide vahel tihe konkurents. juba valitsemisala eelarvesse. Justiits- ja Digiministeerium palub jätta eelnõu §-st 1 välja p 58. Kui Rahandusministeerium peab kavanda- tud muudatust siiski vältimatult vajalikuks, siis pa- lume IKT küberturvalisuse meetmele võimaldada ka- vandatavast riigieelarve muudatusest erandit või anda 1 kuni 2 üleminekuaastat meetme ümberkujundami- seks ning selleks, et toetuse taotlejatel (ministeeriumid oma valitsemis- ja haldusala ja valdkonna jaoks, Riigi- kantselei, Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsleri Kantselei ning Riigikohus) oleks samuti aega muudatusega kohane- miseks. 121 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 155 Justiits- ja Digimi- Ei kooskõlasta 2. Seletuskirjas on selgitatud: “Lõikeid täiendatakse, Arvestatud Eelnõu § 1 punktiga 2 kavandatud muudatus on eel- nisteerium punkti 2: punk- et ära nimetada, milliseid akte annavad põhiseaduslike nõust välja jäetud. tid 1 ja 2; § 3 institutsioonide juhid ja riigisekretär, kui neile kohal- lõige 2 ja 3 dub RES säte, mille kohaselt minister annab õigusakti või haldusakti. See on küsimusi tekitanud näiteks rii- gieelarvest toetuste andmise olukorras, kuivõrd riigi- sekretäril ja põhiseaduslike institutsioonide juhtidel ei ole määruste andmise õigust.“ Kavandatud lausete sõnastus „Õigusakt või haldusakt [---]“ võib tekitada vääriti mõistmist, sest haldusaktid on samuti õigusaktid. Haldusmenetluse seaduse5 (HMS) § 51 lõike 1 kohaselt on haldusakt haldusor- gani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õi- guste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõ- petamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Palume sõnastada kavanda- tud muudatused järgmiselt: „Õigusaktid, mille [---]“. Muudatuste kavandamisel põhiseaduslike institutsioo- nide ning riigisekretäri volitustes tuleb arvestada sea- duses sätestatud pädevusnormidega. Justiits- ja Digi- ministeerium on seisukohal, et eelnõu § 1 punktis 1 kavandatud lahendus on põhjendatud, kuna põhisea- duse tasandil on reguleeritud põhiseaduslike institut- sioonide sõltumatus ja erisused. Samuti sätestab kehtiv RES § 3 lõike 2, et põhiseaduslikele institutsioonidele ja nende haldusala asutustele kohaldatakse käesolevas seaduses ministeeriumi, ministeeriumi valitsemisala ja riigiasutuse kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega kavandatav täiendus täp- sustab seda erisust õigusaktide ja haldusaktide kehtes- tamise suhtes, andes põhiseaduslikele institutsiooni- dele paindlikkuse oma aktide vormistamisel. 122 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame Erinevalt eelnõu § 1 punktis 1 kavandatud muudatu- sest on eelnõu § 1 punktis 2 tehtava muudatuse suhtes Justiits- ja Digiministeerium seisukohal, et kavandatud lahendus on vastuolus määrusandluse üldpõhimõte- tega. Üksikaktiga (näiteks riigisekretäri haldusaktiga) ei ole olemuslikult võimalik reguleerida samu küsi- musi, mille seadusandja on delegeerinud otsustami- seks valitsusele ning andnud selleks valitsusele voli- tuse määruse kehtestamiseks. /... jätkub järgmises lahtris.../ 123 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 156 Justiits- ja Digimi- Ei kooskõlasta 2. Eesti Vabariigi põhiseadus ei anna riigisekretärile Arvestatud Eelnõu § 1 punktiga 2 kavandatud muudatus on eel- nisteerium punkti 2: punk- iseseisvat üldaktide (sealhulgas määruste) kehtesta- nõust välja jäetud. tid 1 ja 2; § 3 mise õigust. Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 79 lõige 2 ja 3 lõike 7 kohaselt annab riigisekretär Riigikantselei juh- timisel, samuti tema juures asuvate Vabariigi Valit- suse teenindamiseks vajalike asutuste tegevuse korral- damiseks käskkirju. Eelnõust ilmneb, et toetuste and- mise reeglite sätestamiseks on valdkonnapoliitikat juh- tiva ministri pädevuses kehtestada määrusega muu hulgas nii toetuse andmise eesmärke, toetuse jaota- mise ja taotlemise põhimõtteid kui ka toetuste tagasi- nõudmise tingimused ja kord. Loetletud küsimuste ül- daktiga reguleerimise laiem eesmärk on tagada nii riigi raha vastutustundlik ja sihtotstarbeline kasuta- mine kui ka võrdne kohtlemine, sest võimalik toetuse saajate ring on lai. Toetuste taotlemise ja tagasinõud- mise reeglid peavad olema läbinud vajaliku kaasamise ja otsustusprotsessi ning toetuste saamisele peab järg- nema järelevalve. Eelnõu pinnalt ei ole võimalik tu- vastada, kuidas tagatakse riigisekretäri haldusaktile ministri määrusega samaväärne õigusjõud. Justiits- ja Digiministeerium ei nõustu eelnõu pakutud lahendusega, mille järgi on üldakti tasandil reguleeri- mist vajavate küsimuste lahendamine võimaldatud rii- gisekretäri kehtestatud üksikaktis. Palume eelnõu § 1 punkt 2 eelnõust välja jätta. 124 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 157 Justiits- ja Digimi- Täiendada sele- 3. Eelnõu § 1 punkti 41 kohaselt muudetakse RES § Arvestatud Seletuskirja on täiendatud. Hoolimata sellest, et KOV nisteerium tuskirja: punkt 50 lõiget 1. Muudatuste tulemusena saab ministeerium tulubaasi mõistet ei ole õigusaktides täpselt määratle- 41, § 50 lõige anda juhtumipõhist toetust lisaks kohaliku omavalit- tud, on juhtumipõhine toetus osa KOV eelarve tuludest, 1, seletuskiri suse üksusele (KOV) ka KOV valitseva mõju all ole- kuuludes saadud toetuste liigi alla (KOFS § 7 lg 1 p 3). vatele üksustele (äriühingud või sihtasutused täidavad Küll aga ei ole juhtumipõhise toetuse andmine edaspidi omavalitsuslikke ülesandeid). Seega laiendaks kavan- enam eelarveläbirääkimiste osa, millel käsitletakse tulu- datav muudatus toetuse saajate ringi. baasi toetuste andmise põhimõtteid. Seletuskirja (lk 28) kohaselt muudetakse mõnevõrra RES § 50 juhtumipõhise toetuse põhimõtteid. Seletus- kirja kohaselt ei ole juhtumipõhised toetused osa KOV-ide tulubaasist. JDM-i hinnangul võib siiski asuda seisukohale, et juhtumipõhine toetus on osa KOV tuludest. Riigieelarvest antakse KOV-ile toetust kolmel viisil: tasandusfondist, toetusfondist ja juhtu- mipõhiselt konkreetse tegevuse või investeeringu toe- tamiseks (RES § 46 lg 1). Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise sea- duse (KOFS) kohaselt jaotatakse kassapõhise eelarve põhitegevuse tulude eelarveosas tulud majandusliku sisu järgi vähemalt järgmisteks liikideks: maksutulud, tulud kaupade ja teenuste müügist, saadavad toetused ja muud tegevustulud (KOFS § 7 lg 1). Juhtumipõhine toetus on oma olemuselt saadud toetus, mis on ette nähtud investeeringuteks või tegevuskuludeks (RES § 50 lg 1). Seega, hoolimata sellest, et KOV tulubaasi mõistet ei ole õigusaktides täpselt määratletud, on juhtumipõhine toetus osa KOV eelarve tuludest, kuuludes saadud toe- tuste liigi alla (KOFS § 7 lg 1 p 3). Palume täiendada eelnõu seletuskirja selle tähelepa- neku põhjal. 125 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 158 Justiits- ja Digimi- Säte kavandada 4. Eelnõu § 1 punkti 46 kohaselt täiendatakse RES § Osaliselt ar- Eelnõust on välja võetud RES § 51 täiendamine lõi- nisteerium eriseadusesse: 51 (riikliku ülesande kulude katmine) lõikega 8 järg- vestatud kega, mille kohaselt Vabariigi Valitsus võis anda mää- punkt 46, § 51 miselt: „Vabariigi Valitsus võib erakorralise seisu- rusega KOVidele erakorralise seisukorra või sõjaseisu- lõige 8, korra või sõjaseisukorra olukorras või vahetult nen- korra olukorras täitmiseks riikliku ülesande tunnusega deks valmistumise ajaks anda määrusega erakorralise ülesande koos rahastamiskohustusega. JDM märkis, et ja ühekordse riikliku ülesande tunnustega ülesande ko- küsimus selle kohta, kes (milline isik või organ), millal haliku omavalitsuse üksusele täitmiseks, hüvitades (olukorrad), millise õigusaktiga ja milliseid ülesandeid riikliku ülesande täitmise kulu kohaliku omavalitsuse saab KOV-ile anda erinevates erikordades ja nendeks üksusele määruses sätestatud alustel ja korras. Üle- valmistumisel, ei ole RES raames lahendatav küsimus. sande andmine kooskõlastatakse omavalitsusüksuse RES reguleerib rahastamist, ehk juhul kui riigi poolt või üleriigilise omavalitsusüksuste liiduga.“ antakse KOV-le teatud tingimustele vastav ülesanne, siis RES-is võib sätestada kuidas sellisel juhul KOV Tunnustame püüdlust leida lahendus erinevate kriiside kulud kaetakse. Sarnaselt Riigikontrollile tegi ka JDM olukorras KOV-le antavate ülesannete rahastamisele. ettepaneku põhiseaduslikes erikordades (erakorraline Samas on pakutud sätte sõnastus liiga lai ning väljub seisukord ja sõjaseisukord) KOV-dele riiklike üle- RES reguleerimisalast. Oleme seisukohal, et küsimus sannete andmise erisätted kavandada Riigikogu menet- selle kohta, kes (milline isik või organ), millal (olu- luses olevas eriseaduses (tsiviilkriisi ja riigikaitse sea- korrad), millise õigusaktiga ja milliseid ülesandeid dus (TsirkS)) või KOV valdkonnaseaduses. saab KOV-ile anda erinevates erikordades ja nendeks valmistumisel, ei ole RES raames lahendatav küsimus. Samas ei saa nõustuda seisukohaga, et riikliku ülesande RES reguleerib rahastamist, ehk juhul kui riigi poolt kohustuse panemiseks KOVidele oleks sobilik lahendus antakse KOV-le teatud tingimustele vastav ülesanne, igakordne valdkonnaseaduse täiendamine. Ühekordsed siis RES-is võib sätestada kuidas sellisel juhul KOV erakorralise iseloomuga ülesanded tekivadki ootama- kulud kaetakse. tult, seetõttu ongi keerukas neid n-ö ennetavalt vald- konnaseaduses ette näha (KOVi pädevuses olevana Kriisiks valmistumine on rahuaeg, ehk erikorda ei ole konkreetse erakorraliselt tekkinud riikliku iseloomuga veel kehtestatud, mistõttu vajab eelnõu koostajate ülesande täitmist). Näiteks olid taolisteks ülesanneteks täiendavat analüüsi, millal on PS § 154 lõike 2 nõue- mitmed COVID-19 kriisis KOVide täidetavad ajutised test, mille kohaselt antakse riiklikke ülesandeid KOV- lisaülesanded, mida seadustes ette ei nähtud, ja Ukraina le reeglina seaduse alusel või kokkuleppel KOV-ga, sõjapõgenike majutamisega tegelemise ja põgenikele kõrvale kaldumine lubatav. Samuti tuleb arvestada sel- vältimatu abi pakkumise ülesanded. Nimetatud üle- lega, et kehtiva riigikaitseseaduse § 13 lõike 1 sannete kiireloomuliseks täitmiseks seaduseelnõu välja- (RiKS)8 kohaselt on näiteks sõjaseisukorra eelseks töötamine ja Riigikogus menetlemine ei ole latentse seisundiks, kui Eesti Vabariigi julgeolekut ähvardab 126 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame suurenenud oht, VV poolt kehtestatud „kõrgendatud kriisiolukorra lahendamiseks mõeldav. Kõiki erakorra- kaitsevalmidus“, mille Riigikogu omakorda heaks kii- lisi tulevikus tekkivaid ühekordseid KOV täidetavaid dab. Eelnõus esitatud sätte lai sõnastus võimaldab eel- riiklikke ülesandeid ei ole võimalik ette näha ka Riigi- dada, et igasuguses erakorraliseks seisukorraks või sõ- kogu menetluses olevas tsiviilkriisi ja riigikaitse sea- jaseisukorraks valmistumise olukorras saab VV anda duse eelnõus (668 SE). määrusega KOV-le täitmiseks riikliku ülesande. Mär- gime lisaks, et kavandatud sätte sõnastuse puhul jääb selgusetuks, mis on mõeldud riikliku ülesande tunnus- tega ülesande all. Seletuskiri ei paku selle termini kohta selgitusi. Palume põhiseaduslikes erikordades (erakorraline sei- sukord ja sõjaseisukord) KOV-dele riiklike ülesannete andmise erisätted kavandada Riigikogu menetluses olevas eriseaduses (tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus (TsirkS)) või KOV valdkonnaseaduses. 127 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 159 Justiits- ja Digimi- Sisuline ettepa- 5. Eelnõu § 1 punktide 49 ja 51 kohaselt täiendatakse Selgitame Projektipõhise toetuse andmisel tuleb igal juhul eelis- nisteerium nek: punkt 49 RES sätetega, mis hakkavad reguleerima riigisisese tada avatud taotlusvoorude korraldamist. Seda ka Vaba- ja 51, §531 projektipõhise toetuse ja riigisisese tegevustoetuse riigi Valitsuse ja Riigikogu algatusel ministeeriumi va- andmist. Seletuskirjas on selgitatud (lk 33): „Vaid litsemisala eelarvesse toetuse eelarve lisamisel. Kui erandjuhtudel ja põhjendatult võib anda projektipõhist projektipõhise toetuse andmise määruses on võimalus toetust otsustuskorras. [---] Olukord, kus on vajalik ot- erandina ja põhjendatult otsustuskorras toetust anda, sustuskorras projektipõhise investeerimistoetuse and- siis on see võimalik. Ministril on eelnõu kohaselt või- miseks [---] on näiteks riigi asutatud sihtasutusele an- malik otsustuskorras projektipõhist toetust anda, kui tavad kas korralised või erakorralised (nt talle kuuluva RES § 53-1 lõike 1 alusel antud määrusega on see regu- hoone remont uputuse tõttu) investeeringutoetused.“. leeritud. Kavandatu puhul peab arvestama sellega, et ministril puudub otsustusõigus erandjuhul või otsustuskorras toetuse andmiseks. Vastavad toetused on võimalik anda näiteks Riigikogu või Vabariigi Valitsuse otsuse alusel. Ministri pädevuses on kehtestada toetuse kasu- tuskord ja aruandlus (RES § 531 lg 1). Olukorras, kus toetuse andmise üle otsustatakse näiteks riigieelarve lugemistevahelisel ajal (otsustuskorras) ei ole enneta- valt võimalik määruse tasandil toetuse andmisega seonduvat kavandada. Eelnõu § 1 punktide 49 ja 53 edukaks rakendamiseks palub JDM võimaldada ministril otsustuskorras toe- tuste andmist ilma, et vastava toetuse andmise põhi- mõtted oleksid ennetavalt kehtestatud määrusega. 160 Justiits- ja Digimi- Seletuskirja 6. Eelnõu § 1 punkti 51 kohaselt täiendatakse RES-i Arvestatud Eelnõu sõnastust täpsustatud, seletuskirja täiendatud. nisteerium täiendamine: §-dega 532 ja 533, mis hakkavad reguleerima riigisi- punkt 51, § 532 sese tegevustoetuse ja sotsiaaltoetuse andmist. Kavan- ja § 533, sele- datu kohaselt peab minister kehtestama määrusega te- tuskiri gevustoetuse andmise korra ja põhimõtted. Seletuskir- jast ei selgu, mis on täpsemad nõuded ministri määru- sele, ehk kuidas peaks toetuse andmise korra ja põhi- mõtted sisustama. Palume selles küsimuses seletus- kirja täiendada. 128 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 161 Justiits- ja Digimi- Sisuline ettepa- 7. Kavandatud RES § 53² lõike 1 kohaselt on ministril Osaliselt ar- Eelnõus asendatud "valitsemisala programmis" "vald- nisteerium nek: punkt 51, õigus anda valitsemisala vahendite arvelt riigisisest te- vestatud konna arengudokumentides". § 532 gevustoetust seaduses sätestatud juhul või kõnesolevas paragrahvis sätestatud alustel, kui seda antakse vald- konna valitsemisala programmis sisalduvate tegevuste tõttu. Palume sättes kasutatud termini „valdkonna va- litsemisala programm“ asemel kasutada laiemat termi- nit, näiteks „ministeeriumi prioriteedid“, sest vald- konna valitsemisala programmi muudatused on reeg- lina aeganõudvad, mis võib põhjustada viivitusi vaja- like toetuste andmises. 162 Justiits- ja Digimi- punktid 48-51, 8. Eelnõus on kasutatud mõisteid „riigisisene projekti- Arvestatud, "Riigisisene" selgitatud märkuste tabelis eespool. Sele- nisteerium § 531, § 532 , põhine toetus“ ja „riigisisene tegevustoetus“. Palume selgitame tuskirja on täiendatud selgitustega. CO2 osakute müügi- seletuskiri eelnõu seletuskirjas selgitada kavandatud terminite tulu jagamist, sh nendest vahenditest toetuste andmist sisu. Samuti palume täpsustada, kas mainitud toetuste reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus. Teadusrahasid alla kuuluvad ka CO2 osakute müügitulust antavad aga TAIKS. toetused ja teadus- ja arendusvahendid ning kas nende andmisel tuleb lähtuda eelnõuga kavandatud sätetes ning lisaks reguleerida toetustega seonduvat ministri määrusega? 163 Justiits- ja Digimi- Sätte dubleeri- 9. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse RES § 4 lõi- Arvestatud Nõustume ettepanekuga, Eesti Panga seadus on vastava nisteerium mine ja seletus- kega 4, mille kohaselt on eelarvenõukogul õigus saada nõude juba piisaval määral sätestanud kiri: punkt 5, § ministeeriumitelt ja teistelt valitsussektorisse kuuluva- 4 lõige 4 telt üksustelt oma ülesannete täitmiseks vajalikke and- meid. Märgime, et eelarvenõukogul on vastav õigus Eesti Panga seadusest (EPS) tulenevalt juba olemas. EPS § 42 lõike 6 kohaselt on eelarvenõukogul õigus saada ministeeriumilt, valitsussektorisse kuuluvatelt asutuselt ja Eesti Pangalt oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid. Kui kahe sätte erinevus seisneb üksnes sõnades „üksus“ ja „asutus“, siis soovitame muuta EPS § 42 lõike 6 sõnastust, mitte sätet dublee- rida. Samuti palume täpsustada seletuskirjas, millised 129 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame on nõukogu õigused asutusesiseseks kasutamiseks tun- nistatud teabe saamisel. 164 Justiits- ja Digimi- punkt 53, § 551 10. Eelnõu § 1 punkti 53 kohaselt täiendatakse RES §- Arvestatud Andmekogu puudutavad sätted on eelnõust välja jäetud. nisteerium ga 551, milles sätestatakse uue andmekogu (Toetuste Eelnõus on üksnes toetuste andmisega seonduvalt andmekogu) loomine. Kavandatavas RES § 551 lõikes isikuandmete töötlemine. Pikemalt selgitatud märkuste 1 on sätestatud, et projektipõhise toetuse andmisega tabeli punktis 20 seotud ülesannete täitmiseks võib asutada andmekogu ja selle põhimääruse kehtestada Vabariigi Valitsus või tema volitatud valdkonna eest vastutav minister mää- rusega. Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul ei ole õigusselguse ega isikuandmete töötlemise põhimõte- tega kooskõlas lubava volitusnormi sätestamine and- mekogu asutamiseks ja selle põhimääruse kehtestami- seks. Kuna andmekogus kavandatakse töödelda muu hulgas ka isikuandmeid, siis tuleb andmekogu asutada seadusega. See tähendab, et andmekogu regulatsiooni kehtestamisega seaduse tasandil loetakse andmekogu asutatuks, seaduses määratakse kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärk, kategooriad, säilitamine, andme- kogu vastutav töötleja ning seaduses kindlaks määra- tud raamides antakse vastavalt kas Vabariigi Valitsu- sele või ministrile volitus andmekogu põhimääruse kehtestamiseks. Seaduse regulatsiooni kehtestamisel tuleb lähtuda isikuandmete kaitse üldmääruses (IKÜM) sätestatud põhimõtetest, muu hulgas ka mini- maalsuse põhimõttest, mille kohaselt võib isikuand- meid töödelda vaid ulatuses, mis on vajalik määratle- tud eesmärkide saavutamiseks. Kui hetkel ei ole aga 130 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame teada, kas andmekogu asutamine on üleüldse vajalik, siis ei ole võimalik ka kindlaks määrata, milliseid and- meid seal andmekogus töötlema hakatakse ning kui kaua neid tuleb eesmärkide saavutamiseks säilitada. Seaduse tasandil andmekoosseisu kindlaks määramine tähendab seda, et andmekogus tuleb neid andmeid töö- delda. Kui andmekogus mõnda sätestatud andmekate- gooriat ei töödelda, tuleb see regulatsioonist välja jätta. Seega ei ole võimalik näha ette andmekogu regu- latsiooni juhuks, kui mõni valdkond vajab mõne toe- tuse menetlemiseks andmekogu. Eelnevast tulenevalt palub JDM toetuste andmekogu regulatsiooni kavan- datud sätted (eelnõu § 1 p 53) eelnõust välja jätta või sätestada andmekogu asutamine seaduse tasandil ning anda kohustav volitusnorm andmekogu põhimääruse kehtestamiseks. 165 Justiits- ja Digimi- punkt 53, § 551 11. Eelnõuga kavandatavas RES § 551 lõikes 3 on sä- Arvestatud Andmekogu puudutavad sätted on eelnõust välja jäetud. nisteerium lõige 3 testatud andmekogu põhimääruse volitusnormi selged Eelnõus on üksnes toetuste andmisega seonduvalt raamid. Selle lõike punkti 6 kohaselt nähakse põhi- isikuandmete töötlemine. Pikemalt selgitatud märkuste määruses ette andmete ja andmetöötluse logide säilita- tabeli punktis 20 mise täpsem kord. Justiits- ja Digiministeerium mär- gib, et kui logide säilitamine jääb andmete säilitamise maksimaalse tähtaja raamidesse, siis ei ole vaja sea- duse tasandil logisid eraldi reguleerida. 131 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 166 Justiits- ja Digimi- punkt 53, § 551 12. Kavandatav RES § 551 lõige 4 sätestab, mis and- Arvestatud Andmekogu puudutavad sätted on eelnõust välja jäetud. nisteerium lõige 4 meid kantakse Toetuste andmekogusse. Nimetatud Eelnõus on üksnes toetuste andmisega seonduvalt lõike punktide 3 ja 4 kohaselt kantakse andmekogusse isikuandmete töötlemine. Pikemalt selgitatud märkuste toetuse taotlemise, andmise ja kasutamisega seotud tabeli punktis 20 andmed ja otsused ja muud andmekogu pidamise ees- märgiga otseselt seotud andmed. Seaduse tasandil tu- leb PS §-st 3 ja 26 tulenevalt sätestada töödeldavate isikuandmete kategooriad, samas ei ole punktide 3 ja 4 põhjal selge, milliseid andmeid nende punktide all on mõeldud. Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul on punktides 3 ja 4 nimetatud kategooriad liiga laiad, sest nende alla saab mahutada piiramatu hulk andmeid. Pa- lume kavandatud RES § 551 lg 4 punkte 3 ja 4 täpsus- tada ja sätestada nendes töödeldavate isikuandmete kategooriad. 132 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 167 Justiits- ja Digimi- punkt 53, § 551 1 13. Kavandatava RES § 55 lõikes 5 on sätestatud: Arvestatud Andmekogu puudutavad sätted on eelnõust välja jäetud. nisteerium lõige 5 „Andmekogus sisalduvad andmed ei ole avalikud. Eelnõus on üksnes toetuste andmisega seonduvalt Andmekogule on juurdepääs andmekogu vastutaval ja isikuandmete töötlemine. Pikemalt selgitatud märkuste volitatud töötlejal ning andmeandjal enda kohta käiva- tabeli punktis 20 tele andmetele.“ Avaliku teabe seaduse11 (AvTS) § 3 kohaselt on avalik teave (edaspidi teave) mis tahes vii- sil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja doku- menteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Nimetatud teabele juurdepääsu võib piirata seaduses sätestatud korras. Seega lähtub AvTS eeldusest, et kõik teave, mida riik töötleb oma üle- sannete täitmisel, on avalik, välja arvatud juhul, kui teabe suhtes on kehtestatud juurdepääsupiirang. Teabe asutusesiseseks tunnistamise alused ehk juurde- pääsupiirangud, on sätestatud AvTS §-s 35. Juurde- pääsupiirangud ei kohaldu automaatselt, vaid teabe- valdajal on kohustus iga kord kaaluda, kas piirangut teabe suhtes kohaldada või mitte (välja arvatud mõned üksikud nii-öelda absoluutsed juurdepääsupiirangud). Justiits- ja Digiministeeriumi seisukoht on, et AvTS-is sätestatud juurdepääsupiirangud peaksid katma üldju- hul kõik võimalikud juhud, millal võib olla õigustatud andmetele juurdepääsu piirata. Kuigi AvTS § 35 lg 1 p 19 võimaldab eriseadustes juurdepääsupiiranguid keh- testada, siis seda saab teha üksnes põhjendatud juhtu- del (muu hulgas tuleb hinnata, kas AvTS § 35 alused ei ole piisavad). Samas ka eriseadustes juurdepääsupii- rangute ettenägemisel peab teabevaldajale jääma kaa- lutlusõigus, see tähendab, et andmed ei ole automaat- selt juurdepääsupiiranguga, vaid teabevaldaja langetab iga kord eraldi otsustuse, kas andmetele seada juurde- pääsupiirang. Arvestada tuleb sellega, et ka asutusesi- 133 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame seseks kasutamiseks tunnistatud teavet saab teabe- nõude korras välja nõuda ning teabevaldaja peab hin- dama, milline osa on juurdepääsupiiranguga ning mil- line mitte (AvTS § 38 lg 2). /... jätkub järgmises lahtris.../ 134 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 168 Justiits- ja Digimi- punkt 53, § 551 8 13. AvTS § 43 lõike 1 kohaselt peavad andmekogus Arvestatud Andmekogu puudutavad sätted on eelnõust välja jäetud. nisteerium lõige 5 töödeldavad andmed olema avalikult kättesaadavad, Eelnõus on üksnes toetuste andmisega seonduvalt kui neile ei ole seadusega või selle alusel kehtestatud isikuandmete töötlemine. Pikemalt selgitatud märkuste juurdepääsupiirangut. Andmekaitse Inspektsiooni and- tabeli punktis 20 mekogude juhendis12 (lk 12) on kirjas: „AvTS või- maldab teabele, sh andmekogudele, juurdepääsupii- rangu seada, kas AvTS § 35 alustel või eriseaduse alu- sel. Seega peabki eriseaduses vajadusel sätestama eri- normina AvTS-ist andmete juurdepääsupiirangu. Juur- depääsupiirangu norm peab olema konkreetne ja selge ning sellest peab selguma, miks juurdepääsupiirang kehtestatakse.“. Eriseaduses andmekogu andmetele absoluutse juurdepääsupiirangu kehtestamisel tuleb lähtuda sellest, et selline juurdepääsupiirang on luba- tud kehtestada üksnes olukorras, kui on teada, et kõik andmekogus olevad andmed on juurdepääsupiiran- guga. See tähendab, et seadusandja peab eriseaduses absoluutse juurdepääsupiirangu kehtestamisel tegema andmekogus sisalduva kogu teabe suhtes kaalutlusot- suse, hinnates ühelt poolt avalikku huvi nende and- mete avalikustamise suhtes ning teiselt poolt selle teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamisega kaitstavat huvi. Näiteks on üheks selliseks absoluutse- teks juurdepääsupiiranguks AvTS-is ette nähtud § 35 lg 1 punkt 5, mis näeb kohustuslikuna ette, et kaitse- väe valdusse sõjalise valmisoleku tõstmisel ja mobili- satsiooni korral üleantava riigivara kohta käiva teabe peab teabevaldaja tunnistama asutusesiseseks kasuta- miseks ilma, et tal oleks sealjuures antud võimalus kaaluda sellise piirangu põhjendatust. Samas on valda- valt AvTS § 35 lõikes 1 loetletud juurdepääsupiiran- gute puhul seadusandja pannud teabevaldajale siiski kohustuse juurdepääsupiirangu vajalikkust hinnata. 135 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame Näiteks AvTS § 35 lg 1 p 7, mille kohaselt tuleb asu- tusesiseseks teabeks tunnistada teave, mille avalikuks tulek ohustaks (see tähendab teabevaldaja peab igal ju- hul hindama, kas ohustab või ei ohusta) muinsuskaitse all olevat objekti või muuseumikogusse kuuluvat mu- seaali. /... jätkub järgmises lahtris.../ 136 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 169 Justiits- ja Digimi- punkt 53, § 551 13. 2020. aasta 1. detsembril jõustus ametlikele doku- Arvestatud Andmekogu puudutavad sätted on eelnõust välja jäetud. nisteerium lõige 5 mentidele juurdepääsu Euroopa Nõukogu konvent- Eelnõus on üksnes toetuste andmisega seonduvalt sioon (Tromsø konventsioon)13, mille Eesti ratifitsee- isikuandmete töötlemine. Pikemalt selgitatud märkuste ris 201614. aastal. 2024. aastal antud hinnangus15 tabeli punktis 20 Eesti õigusaktide kooskõlale nimetatud konventsioo- niga on välja toodud, et absoluutsed seadusega ette nähtud erandid teabe avalikkusest peavad olema mini- maalsed. Lisaks on Eesti eelnevalt nimetatud hinda- mise raames antud selgitustes viidanud, et isegi, kui sellised absoluutsed erandid teabe avalikustamisest on kehtestatud, siis on seadusandja selle kehtestamise raames hinnanud juba, kas erandiga kaitstud huvi kaa- lub igal juhul üle avaliku huvi nimetatud teabe vastu. Tromsø konventsiooni rakendamine eeldab, et erisea- duses sätestatav täiendav juurdepääsupiirang peab jääma Tromsø konventsiooni artikliga 3 antud raami- desse. Konventsiooni artikkel 3 annab ammendava loetelu põhjustest, millest tulenevalt võib piirata amet- likele dokumentidele juurdepääsu ning liikmesriigil ei ole õigust seda loetelu laiendada. Eelnevast tulenevalt on Justiits- ja Digiministeerium seisukohal, et eriseaduses saab täiendava juurdepääsu- piirangu ette näha üksnes juhul, kui AvTS sellekohast alust ei leidu. Eriseaduses sätestatud juurdepääsupii- rangu normist peab nähtuma selgelt piirangu kehtesta- mise eesmärk ehk millist huvi avaliku huvi vastu kaa- lutakse. Seletuskirjas tuleb välja tuua, millise Tromsø konventsiooni artiklis 3 sätestatud aluse alla kavanda- tav juurdepääsupiirang mahub ja millise mõttekäigu tulemusel sellise järelduseni jõutud on. 137 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 170 Justiits- ja Digimi- punkt 53, § 551 14. Seoses kavandatud RES § 551 lõikes 5 sätestatud Arvestatud Andmekogu puudutavad sätted on eelnõust välja jäetud. nisteerium lõige 5 andmekogu vastutava ja volitatud töötleja õigusega Eelnõus on üksnes toetuste andmisega seonduvalt andmetele juurdepääsuks märgime, et seda ei pea isikuandmete töötlemine. Pikemalt selgitatud märkuste eraldi sätestama, kuna andmekogu vastutaval töötle- tabeli punktis 20 jale ja volitatud töötlejale peab igal juhul olema taga- tud juurdepääs andmetele oma ülesannete täitmiseks. 171 Justiits- ja Digimi- punkt 53, § 551 15. Kavandatud RES § 551 lõikes 5 on sätestatud, et Arvestatud Andmekogu puudutavad sätted on eelnõust välja jäetud. nisteerium lõige 5 andmekogule on juurdepääs andmeandjal enda kohta Eelnõus on üksnes toetuste andmisega seonduvalt käivatele andmetele. Palume täpsustada, kas kavanda- isikuandmete töötlemine. Pikemalt selgitatud märkuste tud sättes on andmeandja puhul mõeldud siiski andme- tabeli punktis 20 subjekti? Kui mõeldud on andmesubjekti, siis tuleneb tema õi- gus oma andmetega tutvuda isikuandmete kaitse üld- määruse16 (IKÜM) artiklist 15 ning seda eraldi riigisi- seses õiguses sätestama ei pea. Andmesubjekti õigust oma andmetega tutvuda hõlmab IKÜM-i kohaselt ka õigust saada oma andmetest koopia. Kui koopia and- mist tuleb mingil põhjusel piirata, siis tuleb seda teha seaduse tasandil viidates IKÜM artikli 23 lõikes 1 loetletud piirangu alusele, mis õigustab andmesubjekti õiguste piiramist. Kavandatud RES § 551 lõike 5 kohta on seletuskirjas (lk 41) selgitatud, et on igati asjakohane, kui toetuse andja avalikustab oma veebilehel juriidilistele isiku- tele ja füüsilisele isikutele antud toetuse kohta vähe- malt järgmised andmed: saaja nimi, toetuse andmise õiguslik alus, summa. JDM-i hinnangul on seletuskir- jas (lk 41) oluline märkus füüsilise isiku andmete tööt- lemise kohta: „Seejuures tuleb siiski füüsiliste isiku puhul jälgida, et füüsiliste isikute puhul tuleb tagada vastavus IKÜM-ile (ja isikuandmete kaitse seadusele). 138 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame Eriti oluline on seda jälgida toetuste puhul, mida an- takse kindlale sihtrühmale tulenevalt inimese rahvu- sest, kuuluvusest teatud sotsiaal-majanduslikku gruppi või tervislikust seisundist. Sellisel juhul ei ole füüsili- sest isikust toetuse saajate andmete veebilehel avalda- mine võimalik, sest eriliigilised isikuandmed vajavad kõrgendatud kaitset ning spetsiifilisele grupile toetuste suunamisel ja sealt toetuse saanute andmete avaldami- sel võib hõlpsasti teha järeldusi konkreetse inimese rahvuse, tervisliku seisundi või sotsiaal-majanduslikku gruppi kuulumise kohta.“. JDM lisab, et füüsilise isiku kohta ükskõik milliste andmete avalikustamiseks peab olema seaduses sätestatud, milliseid isikuandmeid avalikustatakse ja mis eesmärgil ning seletuskirjas esi- tatud põhiseaduspärasuse analüüs. 139 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 172 Justiits- ja Digimi- punkt 53, § 551 16. Kavandatud RES § 551 lõike 6 kohaselt säilita- Arvestatud Andmekogu puudutavad sätted on eelnõust välja jäetud. nisteerium lõige 6 takse andmeid viis aastat lõppmakse tegemisest. Kuna Eelnõus on üksnes toetuste andmisega seonduvalt andmekogu eesmärk on ka taotluste menetlemine, siis isikuandmete töötlemine. Pikemalt selgitatud märkuste sisaldab andmekogu ilmselt ka andmeid nende taot- tabeli punktis 20 luste kohta, mida ei rahuldatud ning mille osas kunagi väljamakseid ei tehta. Kavandatud sätte sõnastusest ei selgu, kui kaua selliste taotlustega seotud andmeid säi- litatakse. Andmete säilitamisega seoses tuleb arves- tada ka sellega, et kui seaduses on sätestatud, et and- meid säilitatakse viis aastat, tuleb andmeid säilitada täpselt viis aastat, see tähendab viie aasta täitumisel tuleb andmerida viivitamata kustutada. Kui aga and- meid soovitakse kustutada kogumis, siis tuleks seadu- ses ette näha, et andmeid säilitatakse maksimaalselt viis aastat ning põhimääruses näha ette, et andmeid säilitatakse näiteks neli aastat ja kaks kuud ning seejä- rel kustutatakse andmed kaheksa kuu jooksul. Selliselt saab andmeid kogumis kustutada. Kui loodava andme- kogu puhul on sooviks võimaldada andmete kogumis kustutamine, siis tuleb põhimääruse volitusnormi piiri- des (kavandatud RES § 551 lõikes 3) sätestada, et põ- himääruses sätestatakse andmete säilitamise täpsusta- tud tähtajad. 140 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 173 Justiits- ja Digimi- Seletuskiri, Palume arvestada kooskõlastuskirja lisas esitatud eel- Arvestatud Esitame täiendatud eelnõu ja seletuskirja Justiits- ja nisteerium normitehnilised nõu seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste Digiministeeriumile enne Vabariigi Valitsuse istungile märkused ning märkustega ning märkustega eelnõu mõju hindamise esitamist. märkused eel- kohta. nõu mõjuhinda- mise kohta Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi17 § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiits- ja Digiministeeriu- mile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle vasta- vust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale. 174 Riigikantselei Riigikantselei Eelnõus tehakse mitmeid sisuliselt ja õiguslikult põhi- Arvestatud Põhiseaduslikkuse analüüs on esitatud seletuskirja pea- kooskõlastab mõttelise tähendusega muudatusi, sealhulgas riigiee- tükis 2.1.2. Eelnõust on välja võetud punktid, mis and- eelnõu järg- larve detailsuse ja liigenduse muutmine, otsustusõi- sid võimaluse riigieelarvet tagantjärele korrigeerida. miste märkus- guse jaotus seadusandliku ja täidesaatva võimu vahel tega. ning võimalus riigieelarvet tagantjärele korrigeerida. Sellest tulenevalt palume seletuskirja täiendada põhi- seaduslikkuse analüüsiga (HÕNTE § 43 lg 1 p 5). Sa- muti tuleb põhiseaduslikkuse analüüsi käigus adres- seerida õiguskantsleri poolt tõstatatud riigieelarve Põ- hiseadusele vastavuse küsimust. 141 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 175 Riigikantselei Riigikantselei Üldise ja läbiva märkusena palume hinnata riigiee- Selgitame Käesolev eelnõu ei käsitle riigieelarve paindlikkust krii- kooskõlastab larve seaduse rakendatavust erinevates kriisiolukorda- siolukordades, sh sõjaolukorras. Eelnõust on välja võe- eelnõu järg- des, sealhulgas sõjaolukorras, kus võib olla vajalik kii- tud RES § 51 täiendamine lõikega, mille kohaselt Va- miste märkus- resti ja paindlikult muuta riigieelarves rahastuse ots- bariigi Valitsus võis anda määrusega KOVidele erakor- tega. tarvet ning ümber jaotada vahendeid valitsemisalade ralise seisukorra või sõjaseisukorra olukorras täitmiseks vahel. Palume hinnata, kas käesolev eelnõu võimaldab riikliku ülesande tunnusega ülesande, kuna RESi raa- erinevates kriisiolukordades riigil riigieelarve vaatest mes ei ole lahendatav küsimus selle kohta, kes (milline piisavalt paindlikult ja kiirelt reageerida, ning vajadu- isik või organ), millal (olukorrad), millise õigusaktiga sel lisada vastavad muudatused eelnõusse. Riigikant- ja milliseid ülesandeid saab KOV-ile anda. selei on valmis kriisiolukordi käsitlevates küsimustes Kehtiva riigieelarve seaduse sätetes on reguleeritud eri- omalt poolt kaasa aitama. nevad kriisiolukorrad: finantskriis, kõrgendatud kaitse- valmidus, mobilisatsioon või sõjaolukord (RES § 45, § 60, § 61, § 66, § 69, § 71, § 73). Käesoleva ajani on hinnatud, et Riigikogu käib koos ka kriisiolukordades, st riigieelarvega seotut saab reeglina Riigikogu ise kii- remas korras otsustada. 176 Riigikantselei Riigikantselei Eelnõu § 1 punktiga 3 (riigieelarve seaduse § 4 lg 2 Osaliselt ar- Avaldamise võib näha ette Rahandusministeeriumi vee- kooskõlastab muutmine) lisatakse, et kui Vabariigi Valitsus ei ar- vestatud, sel- bilehel. Kahe kuu nõue tuleneb ülevõetavast direktii- eelnõu järg- vesta eelarvenõukogu arvamusega, vormistatakse selle gitame vist. VV otsuse valik tuleneb vajadusest korrastada miste märkus- kohta Vabariigi Valitsuse istungi otsus hiljemalt kahe eelarvenõukogu arvamustele reageerimist. tega: punkt 3, § kuu jooksul ning otsuse põhjendus avalikustatakse Va- 4 lg 2 bariigi Valitsuse veebilehel. Palume kaaluda, kas Va- bariigi Valitsuse veebilehe asemel oleks mõistlik aval- dada otsuse põhjendus Rahandusministeeriumi veebi- lehel, kus avaldatakse ka kõik muud riigieelarve prot- sessiga seotud materjalid. Samuti palume seletuskirja täiendada põhjendusega, miks on ajavahemikuks vali- tud just kaks kuud. Eelnõus on märgitud, et otsuse näol on tegemist Vabariigi Valitsuse istungi otsusega, samas eelnõus teiste valitsuse otsuste puhul pole vormi esile toodud. Palume eelnõu sellest tulenevalt tervikuna üle vaadata, et tagada läbivalt ühtne lähene- mine. 142 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 177 Riigikantselei Riigikantselei Eelnõu § 1 punktiga 18 (riigieelarve seaduse § 9 täien- Arvestatud kooskõlastab damine) lisatavas § 9 lõike 4 viimases lauses on lause eelnõu järg- algusest jäänud puudu sõna „pikendatakse“ („Kui riik- miste märkus- likku vabastusklauslit taotletakse või pikendatakse tega: punkt 18, mõnel muul põhjusel, esitab valdkonna eest vastutav § 9 lg 4 minister Vabariigi Valitsusele põhjendused riikliku vabastusklausli taotlemise või pikendamise vajaduse kohta.“). 178 Riigikantselei Riigikantselei Eelnõu § 1 punkt 30 (riigieelarve seaduse § 27 muut- Selgitame Juulikuus kooskõlastamisele saadetud eelnõust jäetakse kooskõlastab mine) võimaldab riigieelarvet tagantjärele pärast välja § 27 puudutavad muudatused. Eelnõule antud mit- eelnõu järg- konkreetse eelarveaasta lõppu korrigeerida. Palume mes tagasisides (k.a Riigikontroll) viidati, et õigus miste märkus- seletuskirja täiendada, millistel alustel ja olukordades muuta pärast eelarveaasta lõppu kahe kuu jooksul valit- tega: punkt 30, on edaspidi pärast eelarveaasta lõppu kahe kalendri- semisalade eelarveid või teha kehtivuse kaotanud rii- § 27, seletuskiri kuu jooksul võimalus erandkorras eelarvet muuta. gieelarve alusel uusi eelarveotsuseid, ei ole siiski põhi- Mõistame, et täiendamise vajadus on tekkinud iga-aas- seadusega kooskõlas. tase riigieelarve seaduse kehtivuse tõlgendamise ja tekkepõhise eelarvestamise koosmõjus, kuid seletus- kirjas võiks täiendavalt hinnata, mida see tähendab ku- lude tekitajatele halduskoormuse mõttes võrreldes kehtiva olukorraga. Ühe näitena toome välja, et seni on erinevate aruannete (nt tulemusaruanded) varase- mal esitamisel olnud probleemiks, et eelarveandmed muutuvad eelarveaastale järgneva aasta esimestel kuu- del, mis ei võimalda aruannet varem esitada ning see- tõttu esitatakse lõplik tulemusaruanne Rahandusminis- teeriumile mai lõpuks. See lahendus on kaasa toonud olukorra, kus eelmise aasta tegevuste ja kulude aruanne laekub järgmise aasta keskel, mistõttu on seda sisendit võimatu kasutada varasemates aruandluse protsessides, nt eelarve- ja struktuurikava aruande esi- tamiseks, mis peab Euroopa Komisjonile esitatud olema aprilli lõpuks. Palume seletuskirjas täpsustada, kas planeeritav muudatus, mille kohaselt antakse võimalus erandkorras aasta esimese kahe kuu jooksu 143 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame teha vajalikud ja olulised paranduskanded ning täpsus- tused, aitaks potentsiaalselt kaasa aruandluse varase- maks toomisele või jääb olukord praegusega samaks ning tegemist on ainult eelarve korrigeerimist puudu- tava sättega. Palume selguse ja võimalike tõlgendusriskide vältimi- seks seletuskirjas ka avada, kuidas kavandatav muuda- tus suhestub riigieelarve tähtajalise kehtivuse põhi- mõttega. 179 Riigikantselei Riigikantselei Eelnõu § 1 punktiga 36 (riigieelarve seaduse § 46 Arvestatud Selgitus seletuskirja lisatud. kooskõlastab täiendamine lõikega 6) sätestatakse, et kohalikule eelnõu järg- omavalitsusele ei maksta hüvitist, kui õigusakti keh- miste märkus- testamise tulemusena kohaliku omavalitsuse üksuse tega: punkt 36, eelarve sissetulekud vähenevad või väljaminekud suu- § 46 lg 6, sele- renevad vähem kui 10 000 eurot. Palume selle muuda- tuskiri tuse puhul täiendada seletuskirja. Praegu ei selgu sele- tuskirjast, kes hindab, kas summa jääb alla või üle 10 000 euro, ning mis saab siis, kui nt riik ja kohalik omavalitsus mõlemad teevad analüüsi ja tulemused erinevad. 144 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 180 Riigikantselei Riigikantselei Eelnõu § 1 punktiga 46 (riigieelarve seaduse § 51 Arvestamata, Tulenevalt Justiits- ja Digiministeeriumi ning Riigi- kooskõlastab täiendamine lõikega 8) võimaldatakse erakorralise sei- selgitame kontrolli märkustest on säte eelnõust välja jäetud. eelnõu järg- sukorra ja sõjaseisukorra olukorras riigil anda määru- RES § 50 kohasest juhtumipõhisest toetusest on võima- miste märkus- sega riikliku ülesande täitmine kohalikule omavalitsu- lik katta vajadusel ka KOV täidetava erakorralise ja tega: punkt 46, sele. Palume analüüsida ja seletuskirjas selgitada, ühekordse iseloomuga ülesannete kulusid. Taolise üle- § 51 lg 8, sele- miks on lõike 8 sõnastus piiratud üksnes erakorralise sande täitmise eelduseks on eelnev kokkulepe KOVi- tuskiri ja sõjaseisukorraga (nt võiks kaaluda ka hädaolukorra dega või üleriigilise omavalitsusliiduga, kellega tuleb või eriolukorra lisamist). Tuleb arvestada, et lõike 8 kooskõlastada taolise riikliku ülesande panemine KO- sõnastuse kohaselt saab Vabariigi Valitsus anda vas- Videga. PS § 154 lõike 2 kohaselt võib kohalikule oma- tava määruse ka erakorralise seisukorra või sõjaseisu- valitsusele panna kohustusi ainult seaduse alusel või korra valmistumise ajal, s.o enne nimetatud erikordade kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. väljakuulutamist. Kuigi sõnastus „vahetult nendeks valmistumise ajaks“ on määratlemata, viitab see osa normi sõnastusest ennekõike erandlikule vajadusele korraldada ülesannete täitmine sõltumata sellest, mil- line erikord riigis parajasti on välja kuulutatud. See- tõttu leiame, et erakorralise ja ühekordse riikliku üle- sande tunnustega ülesande andmist ei peaks seaduses ajaliselt piiritlema mõne kehtiva „erikorraga“, vaid rõhk peaks olema eelkõige erandlikkusel ja ühekord- susel. 145 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 181 Riigikantselei Riigikantselei Eelnõu § 1 punkti 48 kohta on seletuskirjas lk 34 esile Selgitame Riigi vaates on oluline läbi mõelda ja korraldada stra- kooskõlastab toodud, et kaaluti eriregulatsiooni kehtestamist stratee- teegiliste partnerite rahastamine. Vabaühenduste Liidu eelnõu järg- giliste partnerite valimiseks ja neile toetuse andmi- kooskõlastamisel esitatud kirjast nähtub, et toetuse and- miste märkus- seks, kuid leiti, et see pole vajalik. Toetame seda järel- mine peaks vastama järgmistele kriteeriumidele: tega: punkt 48, dust. Samas juhime tähelepanu, et seletuskirja järgi 1) eesmärk; § 531 lauseosa „on ka edaspidi võimalik strateegilisi partne- 2) toetuse sihtotstarbelisus; reid toetada taotlusvooru kaudu, andes projektipõhist 3) mõõdikud (teostavate tegevuste tulemusmäärad); toetust“ ei ole korrektne. Olemuselt on strateegiliste 4) ajakava; partnerite toetus siiski tegevustoetus, millele võib, aga 5) pikaajaline ja püsiv koostöö; ei pruugi, lisanduda projektitoetus. Ühenduste rahasta- 6) organisatsiooni kulude katmine baasvõimekuse hoid- mise juhendmaterjali järgi on projektitoetus ühekord- mise eesmärgi saavutamiseks; selt elluviidav tegevus või tegevuste kogum, kuid te- 7) avatud konkurss; gevustoetuse eesmärk on toetada ühenduse tegevust ja 8) aruandlus. arengut tervikuna, eesmärgiga säilitada või tõsta selle Kõigile nendele tingimustele vastab projektipõhine toe- võimekust. Eelnõu põhjal on strateegiliste partnerite tus, sh saab strateegiline partnerlus ja strateegiliste part- toetamiseks sobilikem just lisatav § 533. Juhul kui eel- nerite tegevuskulude rahastamine toimuda ka projekti- nõu koostajad on sama mõelnud, teeme ettepaneku see põhiselt, tööjõu- ja majandamiskulude sihtfinantseeri- soovitusena ka seletuskirjas ebaselguse vältimiseks misena. Samuti ei pea see olema tingimata üheaastane kajastada. otsustus, sest riigiasutus saab vajadusel võtta kohustusi ka järgnevatele aastatele, kui kohustuste võtmise piir- määr seda võimaldab (RES § 60 lg 4). 182 Riigikantselei Riigikantselei Eelnõu § 1 punktiga 51 (riigieelarve seaduse § 532 Arvestamata, Eelnõu kohaselt antakse tegevustoetust keskvalitsuse kooskõlastab täiendamine) lisatakse § 532 lõikega 2 teine lause „Te- selgitame juriidilisele isikule, see ei ole ekslik säte. Nende välised eelnõu järg- gevustoetuse saajaks võib olla keskvalitsuse juriidiline juriidilised isikud võivad saada projektipõhist toetust. miste märkus- isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti“. Sõnastus Tegevustoetus on mõeldud nendele juriidilistele isiku- tega: punkt 51, võib jätta eksliku mulje, et kavandatava sätte järgi tele, mille riik on asutanud või milles osaleb. Teised ju- § 532 võib tegevustoetust anda üksnes keskvalitsuse juriidi- riidilised isikud ei saa eeldada ja oodata, et riik nende lisele isikule, kuigi tavapärane praktika on, et seda an- tegevust üleval peab. Lõike 2 mõte on, et tegevustoetust takse (üldjuhul konkursi korras) ka mittetulundusühin- antakse ainult keskvalitsuse juriidilistele isikutele. gutele ja sihtasutustele. Teeme ettepaneku lõike teksti täpsustada, lisades, et „Tegevustoetuse saajaks võib olla ka keskvalitsuse juriidiline isik…“. 146 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 183 Riigikantselei Riigikantselei Eelnõu § 1 punktiga 53 (riigieelarve seaduse täienda- Selgitame Andmekogu puudutavad sätted on eelnõust välja jäetud. kooskõlastab mine §-ga 551) luuakse volitusnormiga võimalus and- Eelnõus on üksnes toetuste andmisega seonduvalt eelnõu järg- mekogu loomiseks. Kuna eelnõu annab võimaluse, isikuandmete töötlemine. Pikemalt selgitatud märkuste miste märkus- mitte kohustuse luua toetuste andmekogu, siis palume tabeli punktis 20 tega: punkt 53, avada seletuskirjas, milline on praktikas vajadus täien- § 551 dava andmekogu loomiseks. 184 Riigikantselei Riigikantselei Eelnõu § 1 punktidega 54–56 (riigieelarve seaduse § Selgitame Sätteid korrigeeritakse tulenevalt sellest, et riigieelarve kooskõlastab 56 muutmine ja täiendamine) tehtavad muudatuste liigendus muutub. Näiteks riigiasutused esitatakse valit- eelnõu järg- osas palume täiendada seletuskirja, st mis võrreldes semisala alla ilma tegevuspõhise jaotuseta. Kuid ees- miste märkus- kehtivaga muutub (sh kas ja mis muutub paindliku- märk on säilitada tänane paindlikkus asutuste eelarvete tega: punkt 54- maks) ja milline on muudatuste oodatud mõju prakti- kasutamisel programmi tegevuste lõikes. Seega, muu- 56, § 56 kas. Seletuskirjas tuuakse esile, et kehtima jääb senine datus tehakse selleks, et kehtima jääks praegune riigiee- riigieelarve kasutamise paindlikkus, kuid ei avata, mis larve kasutamise paindlikkus. Endiselt kehtiks ministril praktikas võrreldes kehtiva õigusega muutub. Selles õigus muuta riigieelarvega kindlaks määratud prog- osas tuleks täiendada mõjuanalüüsi ning lisada ka mil- rammi tegevuse piirmääraga vahendite täiendavat de- list halduskoormust muudatused võivad praktikas tailsemat majandusliku sisu liigendust nii, et kehtiks ka kaasa tuua või mille osas halduskoormus väheneb. riigieelarve tekstiparagrahvis sätestatud programmi te- gevuse paindlikkuse tingimused 5 mln euro ulatuses. Samuti jääb ministrile õigus muuta ka valitsemisala rii- giasutuse või nende gruppide eelarveid. Vabariigi Valit- suse seaduse § 49 alusel kinnitab minister muude talle pandud ülesannete hulgas ka riigiasutuste eelarved. Põhiseaduslikul institutsioonil jääb samuti õigus muuta riigieelarvega kindlaks määratud piirmääraga kulude täiendavat detailsemat majandusliku sisu liigendust nende kogumahtu ületamata. Juurde võib tekkida juurde töökoormust, kuid 2025. aasta eelarve lisas esitatud eelarve liigendus näeb ette veelgi detailsema eelarve jälgimise ja eelarve ebatäp- suste korral vajaks see veelgi tihedamat muutmist. Ka praegu tuleb muudatuse sisu selgitada, et mõista muu- datuse vajadust. Täiendav töökoormus võib tekkida muudatuste esitamisel Riigikogu rahanduskomisjonile ja seoses kaasnevatele küsimustele vastamistega. 147 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 185 Riigikantselei Riigikantselei Eelnõu § 1 punktiga 57 (riigieelarve seaduse § 58 Arvestatud, Eelnõuga kehtestatakse Vabariigi Valitsuse reservile kooskõlastab lõike 1 täiendamine) sätestatakse, et Vabariigi Valit- selgitame maksimaalne lubatud suurus. (3% riigieelarve kõikidest eelnõu järg- suse reservi maht on kuni kolm protsenti kogu riigiee- kuludest ja investeeringutest). See ei ole ületamiseks. miste märkus- larve kulude ja investeeringute kogumahust. Palume Analüüsitud lähiaastate (2018 - 2024) reservikasutus tega: punkt 57, täiendada seletuskirja selgitusega olukorra kohta, kui näitab, et lubatud (3%) piiri ei ole ületatud ka COVID- § 58 3% saab täis: kas sellisel juhul on võimalik konkreetse kriisi aastatel. riigieelarve seaduse muutmise kaudu reservi suuren- Selgitame täiendavalt, et eelnõuga kavandatavat valit- dada või mitte. suse reservi maksimaalset lubatud mahtu ei planeerita eelarvesse igaks juhuks, vaid muutuvast keskkonnast tulenevaid reservivajadusi tuleb iga-aastaselt võimali- kult õigesti eelarve jaoks hinnata. Seletuskirja on täiendatud lausega: Kui eelarveaastaks planeeritud Vabariigi Valitsuse reservi ei ole õigesti hinnatud ja see vajab muutmist, saab seda teha üksnes riigieelarve seaduse muutmise või lisaeelarve vastuvõt- misega Riigikogus ning käesoleva eelnõuga kehtestatud maksimaalse lubatud mahu piires. 148 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 186 Majandus- ja Täiendada sele- Kirjutan teile seoses manuses oleva riigieelarve sea- Selgitame Seletuskirjas on selgitatud keskvalitsuse juriidilise isiku Kommunikatsioo- tuskirja: punkt duse muutmise seaduse EN-ga. Täpsemalt seoses EN definitsiooni, mis on toodud kehtiva RES § 2 lõike 2 niministeerium 51, § 532 , sele- p-s 51 kavandatud RES §-ga 53-2, mille eesmärk on punktis 3. Kuna RES § 2 lõike 2 punktis 3 on viidatud tuskiri luua õiguslik alus keskvalitsuse juriidilistele isikutele EL määrusele nr 549/2013, siis on ka seletuskirjas sel- tegevustoetuse andmiseks. SK-s on selgitatud, et tege- lele viidatud. Eelnõuga lisatud RES § 53-2 sõnastusest mist on isikutega, kes on riigi käepikendus ja neid tu- ilmneb, et "tegevustoetuse saajaks võib olla ...". Seega leb toetada nende põhikirjaliste eesmärkide täitmise ei kohusta säte andma kõigile keskvalitsuse juriidilis- eesmärgil. SK-s on minule arusaamatult viidatud selle tele isikutele tegevustoetust, kuid see on üks nende ra- sätte kooskõlale Euroopa Parlamendi ja nõukogu mää- hastamise viis. Pigem on eesmärk välistada teised isi- rusega (EL) nr 549/2013, kuid sõnagi pole SK-s selle kud tegevustoetuse saamise võimalusest. Tegevustoe- sätte kooskõlast riigihanke- ja riigiabiõigusega. Veidi tuste andmisel tuleb lähtuda ka muudest õigusaktidest, kurja kuulutavalt on SK-s vaid öeldud: "...ei ole põh- millega võib toetuse andmisel puutumus olla. Kõiki jendatud panna näiteks riigi asutatud sihtasutusi kon- akte ei ole võimalik ette lugeda, kuna erinevat liiki ju- kureerima oma igapäevaseks toimimiseks vajalike va- riidiliste isikute puhul ja erinevat liiki tegevusalade pu- hendite (ehk tegevustoetuse) eest teiste eraõiguslike hul võivad olla need erinevad. Riigieelarvest toetuse juriidiliste isikutega. Sellisel juhul peaks piisama, kui andmisel tuleb alati lähtuda sellest, et tegemist võib olla valitsemisala on välja töötanud tegevustoetuse and- riigiabiga ja seda tuleb ka toetuse andmisel analüüsida. mise põhimõtted ja lähtub nendest." Samasugune olukord on kehtiva RES § 53-1 lõike 1 alusel toetuste andmisel. Toetusi tuleb eristada teenuse Minu parima arusaama kohaselt peab niipea, kui mis ostmisest, mis juhul tuleb kohaldada riigihankeõigust. tahes isik osutub asjakohase tegevuse raames "ettevõt- Samuti tuleb toetuste andmist eristada haldusülesande jaks" EL konkurentsiõiguse tähenduses, st majandus- täitmiseks volitamisest (haldusleping). Seda on seletus- tegevusega tegelevaks üksuseks, olenemata selle ük- kirjas ka selgitatud. Kui isik saab riigilt tegevustoetust, suse õiguslikust vormist või rahastamisviisist, kohal- peab ta ise hindama, kas ta võib olla hankija RHS-i duma neilt teenuste hankimisele riigihankeõigus ja mõistes. Erandiks on riigi asutatud sihtasutused (st sih- neile toetuse andmisele riigiabiõigus. Sellest tulene- tasutused, mille ainuasutaja või üks asutaja on riik), kes valt palve: palun täiendage SK-d selgitusega, milline on igal juhul avalikud hankijad RHS-i § 5 lg 2 punkti 4 on selle sätte kohaldamisala võttes mh arvesse, et ju- mõistes. Kui toetus, soodustus vms kvalifitseerub rii- hul, kui riigist eraldiseisvale, sh riigi asutatud isikule giabiks, tuleb abi andmisel järgida Euroopa Liidu rii- delegeeritakse täidesaatva riigivõimu volitusi sisaldav giabi reegleid. Täpsemalt vaata Rahandusministeeriumi haldusülesanne (st ülesanne, mille täitmisel ei ole isik riigiabi kodulehel asuvast riigiabi käsiraamatust. ettevõtja EL konkurentsiõiguse tähenduses), reguleeri- Küsimuste korral tuleks pöörduda Rahandusministee- takse haldusülesande täitmise rahastamine haldusle- riumi riigihangete ja riigiabi osakonna poole aadressil pinguga. Palun vastavasisulist selgitust, sest minule [email protected] . 149 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame teadaolevalt ei eksisteeri mingit sellist riigihanke- ja riigiabiõigusest välja jäävat nn halli ala, mida saaks ministri määrusega sisustada, nagu kavandatud RES § 532 lg 3 seda visioneerib. V.a toetused, mis ületavad VTA ülemmäära, kuid ei moonuta konkurentsi ja/või liikmesriikide vahelist kaubandust. Eelnevaga seoses vabandan, et MKM seda palvet eel- nõu kooskõlastamisel ei esitanud ja palun seda mõista kui heatahtlikku kaasamõtlemist, sest mina - olles oma hariduselt ja seniselt töökogemuselt spetsialiseerunud konkurentsiõigusele - ei mõista, kuhu te kõnesoleva sätte kehtivas õiguses asetate. Kui isegi mina seda ei mõista, kardan, et see viib selle sätte kuritarvitamisena nende sisuinimeste ja juristide poolt, kellel ei ole vara- semat kokkupuudet EL konkurentsiõigusega, või see on olnud liiga põgus, et nad oskaksid seda sätet koos- mõjus muude kehtivate konkurentsiõiguse reeglitega kohaldada. 150 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame 188 Rein Parelo Täiendada § 26 Pakutava muudatus eesmärgiks on luua piisavalt üldi- Selgitame Täname sisuka ettepaneku eest! Oleme nõus, et nii lõige 51 selt tasemel arusaam riigi põhilisetest ressurssidest eelarvestamisel kui finantsarvestuses on oluline pidada ning nende seosest tegevuste/programmidega ning sa- ülevaadet riigi kasutatavatest ressurssidest. Ettepanek muti tagada võrreldavus valdkondade ja asutuste lõi- on tuua ressursid riigieelarve seaduse ridadele valitse- kes. Pakutud kujul eelarvestamine võimaldab sisulist misalade lõikes. Sellisel juhul suureneks riigieelarve ri- arutelu nii ressursimahtude kui ühikuhindade osas. dade arv mitmekümnekordselt ning seletuskiri muutuks Paragrahvi 26 lõige 51 muudetakse ja sõnastatakse veelgi mahukamaks. Leiame, et ressursside juhtimine järgmiselt: „(51) Riigieelarves liigendatakse asutuste on pigem asutuse operatiivtasandi ülesanne. Ülevaade kulud ressursiliikide ja gruppide lõikes järgmiselt – ressursside kasutamisest riigiüleselt on aga riigi finants- antud toetused, otsekulud, ametikohtade kulud ISCO juhtimise seire ja andmeanalüüsi küsimus. Ressursside pearühmade lõikes, kinnistuste kulud hoone tüüpide viimine seaduse tasandile eeldaks operatiivtasandi juh- lõikes, IT varade (süsteemide) kulud, maismaa-, vee- timiseks täiendavat paindlikkust. Ei ole mõistlik, et Rii- ja õhusõidukid, masinad ja seadmed, organisatsiooni gikogu tasandil otsustataks eelarve ressursigruppide (nt haldus – ja arenduskulud. Ametikohtade osas esita- IT-varad, sõidukid või ametikohad) lõikes. Asutusel takse ISCO gruppide lõikes ka täistööajale taandatud peab olema võimalus juhtida oma ressursside kasutust töötajate arv (FTE) ning ametikoha keskmine kulu. paindlikult ja vajadusel ümber planeerida temale mää- Kinnistute osas esitatakse hoone tüüpide lõikes ka ratud eelarve ja volituste piires. Riigikogu tasandil asu- ruutmeetrite arv ja ruutmeetri maksumus. Riigigüm- tuse ressursside juhtimine viiks meid eemale tõhusast naasiumite, hev-koolide, kutseõppeasutuste, rakendus- riigivalitsemisest ja suurendaks töökoormust eelarve kõrgkoolide, teadus- ja arendusasutuste kulud esita- muutmise menetlusel Riigikogus. Ressursside põhine takse grupeerituna. eelarve viiks ka Riigikogu arutelu fookuse strateegilis- Ministeeriumi valitsemisala programmi tegevuse ja telt suundadelt, suurtelt eesmärkidelt ja poliitilistelt põhiseadusliku institutsiooni kulud liigendatakse tege- prioriteetidelt kõrvale ja keskenduks varade arvestusele vuspõhise sisu põhjal järgmiselt: Antud toetused, otse- ja ühikukulule. See info on oluline, kuid eelkõige mi- kulud, ametikohtade kulu, muud ressurssidega seotud nisteeriumi ja asutuse tasandil. kulud. Ametikohtade kulude juures esitatakse kulu ko- Nagu olete välja toonud, on ressursiarvestus eelarvek- gusumma ja kogukulu täistööajale taandatud inimaas- lassifikaatori järgi kasutusel nii eelarvestamises kui raa- tates (FTE). matupidamises. Oleme nõus, et arvestust saab paran- dada standardiseerimise kaudu ning parandades/täiusta- des asutuste kuluarvestust ning võttes paremini kasutu- sele mooduli 5. Selleks jätkame eelarve arendustega ning kavandame võtta kasutusele uue infosüsteemi. Ettepanek esitada tööjõukulu juures info kogukulu täis- 151 Jrk Arvamuse, Kooskõlastus Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud, Vastus nr märkuse, ettepa- ja eelnõu arvestamata, neku esitaja punkt osaliselt ar- vestatud, sel- gitame tööajale taandatud inimaastates (FTE) väärib analüüsi- mist, kuidas seda infot otsustajale esitada. Soomes on see näide olemas. 152