Hankija vastus

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tallinn Tartu mnt 85, Tallinn 19.09.2025 Digiallkirjastatud Edastatud e-posti teel: [email protected] Riigihange viitenumber: 296710 Hankija: Aktsiaselts Eesti Post Registrikood: 10328799 Pallasti tn 28, 10001, Tallinn e-post: [email protected] Esindajad: vandeadvokaadid Kadri Härginen ja Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen Rotermanni 6, 10111, Tallinn Tel: 6 400 900 e-post: [email protected] [email protected] Vaidlustajad: ühispakkujad advokaadibüroo WALLESS OÜ ja Ernst & Young Baltic AS Registrikood: 14024560 Liivalaia tn 36 , 10132, Tallinn Esindaja: vandeadvokaat Merit Lind-Tsoganoff Advokaadibüroo WALLESS OÜ e-post: [email protected] Kolmas isik: KPMG Baltics OÜ Registrikood: 10096082 Ahtri tn 4, 10151, Tallinn e-post: [email protected] HANKIJA VASTUS VAIDLUSTUSELE 1. TAOTLUSED 1. Jätta vaidlustus RHS § 197 lg 1 p 4 alusel rahuldamata. 2. Jätta läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata vaidlustajate taotlused 1-3. 3. Mitte avaldada vaidlustajatele käesoleva vastuse lisasid 1-3, kuna tegemist on hankija ja kolmanda isiku ärisaladusega EKTÄKS § 5 lg 2 mõttes. 4. Jätta hankija menetluskulud vaidlustajate kanda. Mõista hankija kantud menetluskulud hankija kasuks välja vaidlustajatelt.  Sorainen – 2/9 – 2. ASJAOLUD 1. Aktsiaselts Eesti Post (edaspidi hankija) viib läbi lihthanget “Erikontrolli läbiviimine” (viitenumbriga 296710). Hanke eesmärgiks on leida nõustaja, kes hindaks hankes nimetatud isikute suhtes perioodil 01.07.2020-31.05.2025 juhtorganite tegevuste ja otsuste mõju ettevõtte majandustulemustele ning finantsseisundile. 2. Pakkumused esitasid kolm pakkujat: KPMG Baltics OÜ, ühispakkujad Advokaadibüroo Walless OÜ ja Ernst & Young Baltic AS (edaspidi vaidlustajad) ning ühispakkujad Grant Thornton Baltic OÜ ja Advokaadibüroo COBALT OÜ. 3. Hankija teavitas pakkujad 10.09.2025 otsustest, millega tunnistas kõik pakkumused vastavaks, tunnistas edukaks KPMG Baltics OÜ (edaspidi kolmas isik) pakkumuse ning kvalifitseeris kolmanda isiku ja jättis ta menetlusest kõrvaldamata. 4. Vaidlustajad esitasid 15.09.2025 vaidlustuse hankija otsustele kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta. 5. Vaidlustajad on vaidlustuses esitanud kokku kuus nõuet, milledest esimese kolme puhul soovivad hankijalt teatud teabe välja nõudmist ja vaidlustajatele esitamist ning hankija otsuste kehtetuks tunnistamist. Viimaseks soovivad vaidlustajad menetluskulude väljamõistmist tema kasuks. 6. Kokkuvõtlikult on vaidlustajad vaidlustanud kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise kolmel peamisel argumendil: 1) Vaidlustajate hinnangul eeldasid riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD) seda, et pakkuda saab üksnes ühispakkuja formaadis ning mudel, kus advokaadibüroo on pakkuja alltöövõtja, on vastuolus nii advokatuuriseadusest (edaspidi AdvS) kui ka äriseadustikust (edaspidi ÄS) tulenevate nõuetega (vt vaidlustuse p-d 6-24); 2) Kolmanda isiku poolt nimetatud vandeadvokaadiks võib olla K.K, kelle puhul esineb kahtlus, et ta on andnud valekinnituse oma sõltumatuse osas. Vaidlustajad spekuleerivad, et vandeadvokaat K.K oli kolmanda isiku meeskonnas, mis tegeles hankija äri reorganiseerimisega aastal 2021, mille raames asutati hankija sidusühing, Finbite OÜ (vt vaidlustuse p-d 26-32); 3) Hankija ei ole pakkumuste hindamist nõuetekohaselt läbi viinud ning pole usutav, et hankija on hindamisel järginud enda seatud nõudeid, mis näevad ette selle, et iga hindaja annab pakkumustele individuaalsed hinnangud koos põhjendustega (vt vaidlustuse p-d 34-39). 7. Vaidlustajate arvamused igas eelnevalt käsitletud kolmes teemas on ekslikud ning hankija otsused on õiguspärased. Hankija on seisukohal, et vaidlustus hankija otsuste suhtes tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustuse nõuded teabe esitamiseks vaidlustajatele, tuleb jätta läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata, kuivõrd RHS selliseid taotlusi ette ei näe. Kui vaidlustus jääb rahuldamata, siis ei kuulu rahuldamisele ka vaidlustajate menetluskulude taotlus. 3. HANKIJA OTSUSED ON ÕIGUSPÄRASED 3.1. Kolmanda isiku pakkumus vastab RHAD-s sätestatud vastavustingimustele 8. Alljärgnevalt selgitab hankija detailselt, millised vastavustingimused on RHAD-s seatud ja miks hankija leidis, et kolmas isik neile tingimustele vastab. Sealhulgas selgitab hankija seda, miks on ebaõige ka vaidlustaja käsitlus AdvS ja ÄS nõuete mõjust kolmanda isiku pakkumuse vastavuse kontrollimisele ning hankelepingu sõlmimise õiguspärasusele.  Sorainen – 3/9 – 3.1.1. Hankija saab pakkumuse vastavust kontrollida vastavustingimuste suhtes, mille on seadnud – hankija pole nõudnud pakkumuse esitamist üksnes ühispakkujate poolt 9. Vaidlustajad väidavad vaidlustuses, et kolmanda isiku pakkumus pole vastav, kuna pakkumust ei ole esitanud pakkujana/ühispakkujana advokaadibüroo pidaja, kuigi hankes kehtestatud tingimuste kohaselt on nõutav õigusteenuse osutamine vandeadvokaadi poolt, milleks on õigusaktidest tulenevalt kohustuslik kliendilepingu sõlmimine kliendi (hankija) ja advokaadibüroo pidaja vahel. Väidetavat vastuolu põhjendavad vaidlustajad kokku ca neljal leheküljel (vt vaidlustuse p-d 6-24). 10. Alustada tuleb siinkohal sellest, et pakkumus saab teoreetiliselt olla mittevastav ainult tingimuse suhtes, mille hankija on RHAD-s sätestanud.1 See tähendab, et pakkumusele ei saa ette heita mittevastavust tingimusele, mida ei ole RHAD-s sätestatud.2 See kitsaskoht vaevab ka vaidlustajate esitatud argumentatsiooni, kuivõrd selliseid tingimusi, nagu vaidlustajad oma vaidlustuses paljusõnaliselt kirjeldavad, RHAD ette ei näe. 11. Nimelt, ainus vaidlustajate arvukate väidetega kuidagigi seonduv vastavustingimus on sõnastatud järgmiselt: Pakkuja peab erikontrolli läbiviimiseks komplekteerima meeskonna, mis on vähemalt kaheliikmeline ja koosneb vandeadvokaadist ning vandeaudiitorist. Seega ei ole hankija RHAD-s esitanud selliseid vastavustingimusi, millele vaidlustajad viitavad. Hankijale ei saa ette heita sellise RHAD tingimuse järgimata jätmist, mida pole seatud. 12. Ühtlasi, vaidlustajad vaidlevad siinkohal kehtiva RHAD-ga, mida tulnuks vaidlustada seaduses sätestatud tähtaja jooksul enne pakkumuste esitamist. Riigihangete õigusmaastikul üldteadaolevalt on kehtiv RHAD järgimiseks kohustuslik. Kuivõrd RHAD ei näe sellist tingimust ette, mida vaidlustajad seal näha soovivad, siis pole võimalik seda takka järgi sinna tõlgenduste teel ka lisada. 13. Siiski poleks hankijal olnud võimalik sellist tingimust ka RHAD-sse üleüldsegi sätestada, kuivõrd RHS ei näe hankijale ette võimalust keelduda pakkumusi aktsepteerimast pakkujatelt, kes esitavad pakkumuse peatöövõtja ja alltöövõtja mudelis, mitte ühispakkujatena. 14. RHS § 7 lg 1 määratleb selle, kes saab olla riigihankes pakkuja. Pakkuja saab olla iga ettevõtja, kes vastab hankija seatud nõuetele (õiguspäraseks piiranguks on nt asjakohased kvalifitseerimistingimused jms). Sama sätte lg 4 täiendab, et ettevõtjatel on õigus esitada ka ühispakkumus. Ainsana on hankijal õigus teatud tingimustel nõuda ühispakkujatelt ühise ettevõtja loomist ehk sekkuda üksnes ühel, seaduses sätestatud juhul pakkuja otsustusse sellest, millises õiguslikus formatsioonis ettevõtja hankijale pakkumuse esitab (RHS § 7 lg 6). 15. Samasugust regulatsiooni RHS aga nö peatöövõtja-alltöövõtja mudelile ette ei näe. Sellest tuleneb, et hankijal on RHS alusel kohustus lubada ettevõtjatel pakkumus esitada mistahes nende poolt asjakohaseks peetud nö formatsioonis. Nii oleks selline RHAD tingimus olnud ka õigusvastane, kui hankija oleks vaidlustajate teooriat aluseks võttes juba algselt RHAD-s näinud ette piirangu, et pakkumust saab esitada üksnes ühispakkujatena ning peatöövõtja-alltöövõtja mudel on keelatud. 16. Pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse vaidlustamisel ei puutu asjasse ka vaidlustajate viited hankelepingu p-dele 1.4 ja 4.1, kuivõrd tegemist on hankelepingu täitmise tingimustega, mida hankija pakkumuse vastavuse faasis ei kontrolli ega peagi kontrollima. Seda tõsiasja on tunnistatud ka värskemas haldus- ja kohtupraktikas.3 Sama kohaldub ka vaidlustajate viidatud lähteülesande p-des 2.2.3 ja 2.2.4 sätestatule, kuna need kohustused on suunatud samamoodi hankelepingu täitmise etappi, mida pakkumuse vastavuse faasis kontrollida ei saa. 1 Vrd VaKo 230-20/223677, p 15. 2 VaKo 21-19/180426, p 24. 3 Vt nt TlnHKo 3-23-2824, p 32 ja 39; TlnHKo 3-25-246, p 33jj; TlnRKo 3-25-246, p 7-9.  Sorainen – 4/9 – 17. Eeltoodu tähendab, et vaatamata vaidlustajate väidetele, sai hankija kontrollida kolmanda isiku pakkumuse vastavust ainult tingimustele, et erikontrolli meeskonnas oleks vähemalt üks vandeadvokaat ja kontrollida sellise vandeadvokaadi varasemat kogemust ning sõltumatust erikontrolli subjektidest. 18. Kuivõrd vaidlustajad on eraldiseisvalt vaidlustanud kolmanda isiku vandeadvokaadi sõltumatuse erikontrolli subjektidest, siis käsitleb hankija seda eraldiseisvalt edaspidi. 19. Eeltoodud argumentatsioon viib meid lõppastmes selleni, et kuna vastavustingimusena oli antud kontekstis sätestatud üksnes nõue, et erikontrolli meeskonnas oleks vähemalt üks vandeadvokaat, siis selle tingimuse vaieldamatult kolmas isik täitis. Selles saab VaKo iseseisvalt veenduda riigihangete registri vahendusel, kuivõrd kolmanda isiku pakkumuses on vähemalt üks vandeadvokaat nimetatud (vt fail nimega 7_1_CV.pdf, lk 1, 3 ja 4 – slaididel märgituna slaidid 58, 60 ja 61). 3.1.2. Hankelepingu sõlmimine kolmanda isikuga ei riku ka AdvS ega ÄS-i nõudeid 20. Kuivõrd hankijal puudunuks eelnevalt käsitletud põhjendustel alus ja õigus kolmanda isiku pakkumuse tagasilükkamiseks tulenevalt sellest, et ta esitas pakkumuse nö peatöövõtja- allöövõtja mudelis, siis on tegelikult toimetud ka kõik vaidlustajate väited sellest, millised potentsiaalsed riskikohad kolmanda isiku ning tema alltöövõtja äritegevuses kutsenõuete alusel tõusetuvad. 21. Esmalt viitab hankija sellele, et mis puudutab vaidlustajate väiteid kolmanda isiku pakkumuse vastuolust näiteks advokatuuriseaduse, äriseadustiku või muude valdkondlike õigusaktidega, siis selliste väidete hindamine ei ole VaKo pädevuses. Vaidlustuskomisjoni pädevus on RHS § 185 lg 1 kohaselt piiratud RHS-i rikkumisega (käesoleva seaduse rikkumine hankija poolt). Seega ei ole VaKo pädevuses kontrollida ega tuvastada hankija otsuste või pakkujate pakkumuste vastuolu mingite muude õigusaktidega.4 Sellises olustikus on ilmne, et vaidlustus tuleb antud etteheidete osas jätta rahuldamata. 22. Kui VaKo peaks siiski leidma, et vaidlustajate väidete sisuline hindamine RHS regulatsioonist väljuvate õigusaktide alusel on vaidlustusmenetluses võimalik, ei kaasneks nn audiitorbüroo ja advokaadibüroo pakkumusega valitud peatöövõtja-alltöövõtja mudelis kuidagi seda vastuolu, mida vaidlustajad püüavad väita. 23. Esiteks ei piira RHAD tingimused kuidagi seda, et vandeadvokaadil poleks võimalik seda tööd teostada alltöövõtjana. Hankelepingu projekti p 1.3.2 võimaldab kontrollijal alltöövõtjaid hankija nõusolekul kaasata. Kolmas isik on juba pakkumuses teavitanud, et kaasab õigusanalüüsi puudutavas osas alltöövõtja. Advokaadibüroo osalemine hankelepingu täitmisel nähtub kolmanda isiku pakkumusest (fail nimega 8_1_Pakkumus.pdf, slaidid 9 ning ekspertide andmetest slaididel 58, 60, 61, 74 ja 75). 24. Hankija ei näe ka vaidlustajate viidatud väidetavaid probleeme kliendilepingu ja huvide konflikti küsimustes. On ilmne, et KPMG Baltics OÜ ja Advokaadibüroo KPMG Law OÜ vahel tekib kliendisuhe AdvS tähenduses. AdvS § 55 lg 4 ei kohusta käesoleval juhul pooli sõlmima ka kirjalikku kliendilepingut, kuivõrd tegemist pole kliendi esindamisega kohtuvaidluses ega ametiasutuses. Seega toimub advokaadibüroo poolt teenuse osutamine kooskõlas AdvS nõuetega, kuivõrd advokaadibürool on õigus AdvS § 40 lg 1 alusel kutsetegevusena osutada õigusnõustamise teenust. 25. AdvS ei määratle ära seda, kes on klient. AdvS § 55 lg 1 võimaldab kliendilepingu sõlmida isikuga, määratlemata seda, milline on lubatavate nö kliendiks kvalifitseeruvate isikute 4 Vrd VaKo 251-24/283470, p 15; 215-24/282741, p 9.3.1; 12.2-9/3507, p 13; 12.2-9/2378, p 12; 125-17/188223, p 34; 80-24/275897, p 9.1.3; 40-22/241921, p 22; 189-21/239228, p 14; 122-21/232391, p 12.2.  Sorainen – 5/9 – ring. Seega lubab AdvS olukorda, kus üks ettevõtja võtab teiselt ettevõtjalt teostamiseks üle laiema käsundi, andes sellest teatud kitsama käsundi teostamiseks edasi üle advokaadibüroole. Tegemist on nö projekt-tüüpi käsundiga, millest üksnes ühe osa teostamseks on vajalik advokaadibüroo pädevuse rakendamine. Kuivõrd AdvS võimaldab sõlmida ka VÕS § 80 lg 1 tähenduses lepinguid kolmanda isiku kasuks, siis just sellise suhtega on käesoleva hanke puhul nö peatöövõtja-alltöövõtja mudelis tegemist. 26. Mõistetamatuks jäävad ka vaidlustajate väited võimalikust huvide konfliktist, kuivõrd KPMG Baltics OÜ-l ei saa olla hankelepingu täitmisel selliseid huve, millega Advokaadibüroo KPMG Law OÜ satuks vastuollu. Kui KPMG Baltics OÜ teeb Advokaadibüroo KPMG Law OÜ-le ülesandeks teostada hankija poolt tellitud õigusanalüüs, siis teostatakse see analüüs hankija, mitte KPMG Baltics OÜ huvidest ja nõuetest lähtuvalt. 27. Liiatigi ei ole huvide konflikti oht ületamatu takistus. Advokatuuri eetikakoodeksi5 § 13 lg 1 näeb ette, et kliendi või klientide nõusolekul on advokaadil õigus mõlemat isikut edasi nõustada või esindada. Samas ei kohaldu ka see viidatud säte käesolevasse olukorda, kuivõrd hankija ning KPMG Baltics OÜ huvid ei ole omavahel hankelepingu täitmisel ehk erikontrolli läbiviimisel vastuolus. 28. Lõppeks tasuks vaidlustajatel mõelda sellelegi, et vaidlustajate valitud ühispakkuja mudel on samasuguste teoreetiliste õiguslike riskidega, nagu ta väidab seda olevat nn peatöövõtja- alltöövõtja mudelil. Advokaadibüroo, kes osaleb hankelepingu täitmises ühe ühispakkujana, vastutab RHS § 110 lg-st 4 tulenevalt hankija ees solidaarselt. AdvS § 40 lg 1 alusel ei saa advokaadibüroo tegevus väljuda õigusnõustamise või isiku kohtus või ametiasutuses esindamisest. 29. Niisiis, olukorras, kus advokaadibürool pole võimalik teostada audiitortegevuse seaduse alusel audiitori pädevusi, kuivõrd see on talle AdvS alusel lubamatu, siis võib samasuguse teoreetilise mõttekäigu hankelepingu sõlmimise ja täitmise õigusvastsusest püstitada nn ühispakkuja mudelis, kus ühise pakkumuse esitasid advokaadibüroo ja audiitorbüroo. 30. Eelnev mõttemäng on käesoleva vaidluse kontekstis aga üksnes õigusteoreetiliselt huvitav. Vaidlustajate viidatud väidetav problemaatika pole esiteks RHAD-ga vastuolus. Vastupidi, alltöövõtjate kasutamine hankelepingu täitmiseks on lubatav (vt hankelepingu projekti p 1.3.2). Teiseks ei ole hankeleping vaidlustajate viidatud põhjustel tühine ega ole ka seadusest tuleneva keeluga vastuolus (TsÜS vastavad tehingu tühisuse või õigusvastasuse alused). Nii on hankelepingu sõlmimine hankija ja KPMG Baltics OÜ vahel seaduslik, nagu on seaduse nõuetele vastav ka AdvS tähenduses kliendilepingu sõlmimine Advokaadibüroo KPMG Law OÜ ja Advokaadibüroo KPMG Law OÜ vahel. 31. Vastuolu puudub ka ÄS §-ga 330, kuivõrd selle sätte lg 3 lubab erikontrolli teostajaks määrata audiitorid, vandeadvokaadid või advokaadiühingud. Kolmas isik on esitanud erikontrolli teostajaks nii audiitori kui ka vandeadvokaadi. Kolmanda isikuga hankelepingu sõlmimine tagab seega ÄS § 330 lg-s 3 sätestatud nõude täitmise. 3.2. Kolmanda isiku vandeadvokaat ei ole AS-i Eesti Post või tema tütar- ja sidusettevõtjaid juhtimisküsimustes nõustanud 32. Teiseks väidavad vaidlustajad spekulatiivselt, et kolmas isik on vandeadvokaadiks esitanud K.K. kelle puhul vaidlustajad kahtlustavad, et viimane osales hankija nõustamises projektis, millega eraldati hankijast infoäri ja nutikate arvelahenduste teenus OÜ-sse Finbite. 5 Interneti kaudu kättesaadav: https://advokatuur.ee/et/advokatuuri-teenused/advokaat-juhindub/kutse- eetika/eetikakoodeks (18.09.2025).  Sorainen – 6/9 – 33. Vaidlustajatel ei ole selle väite tõendamiseks mitte mingeid tõendeid ega isegi usutavat põhistust ning vaidlustajad ei põhjenda siinjuures isegi seda, miks nende arvates oleks viidatud projekti nõustamise puhul tegemist konsulteerimisega juhtimisküsimustes. 34. Alustada tuleks siinkohal sellest, et hankija on vastavustingimustes ette näinud, kuidas ta vandeadvokaadi sõltumatust kontrollib. Selle tarbeks on hankija sätestanud, et erikontrolli meeskonna liikmed peavad esitama sõltumatuse ja konfidentsiaalsuse kinnituse deklaratsiooni vastavalt lisale 2 (sõltumatuse kinnitamise vorm). Seega on hankija määratlenud, kuidas ta mh vandeadvokaadi sõltumatust kontrollib. 35. Väljakujunenud haldus- ja kohtupraktikas on tõdetud, et kui hankija on tingimusele vastamise kontrollimiseks ette näinud teatava viisi, siis ei saa vaidlustaja nõuda, et hankija kontrolliks nõude täitmist mingil muul moel. Samamoodi ei saa ka vaidlust lahendav organ sekkuda hankija kaalutlusõigusesse ja leida, et hankija valitud kontrollimise viis ei ole kohane.6 36. Vaidlustuskomisjon saab kolmanda isiku pakkumustest veenduda, et kõik erikontrolli meeskonna liikmeteks esitatud isikud on kohase sõltumatuse kinnituse vormi allkirjastanud ja nõnda oma sõltumatust vastavalt RHAD-s sätestatud mehhanismile tõendanud. 37. Ületades oma hoolsuskohustust, on hankija täiendavalt kontrollinud ka kolmanda isiku esitatud vandeadvokaadi sõltumatust talle kättesaadavate andmete põhjal. Nõnda on hankija kontrollinud, et kolmanda isiku pakutud vandeadvokaat ei ole erikontrollile eelnenud viie aasta jooksul konsulteerinud AS-i Eesti Post või tema tütar- ja sidusettevõtjaid juhtimisküsimustes. Samuti pole kolmanda isiku pakutud vandeadvokaat hankijat nõustanud vaidlustajate viidatud projektis, mis on tõendatud mh selle projektiga seotud arvetega (lisad 1-3). 38. Seega ei ole vaidlustajate etteheidetel siingi alust ning vaidlustus tuleb jätta ka selles osas rahuldamata. 3.3. Hankija hindas kõiki pakkumusi vastavalt hindamismetoodikale 39. Lõppeks heidavad vaidlustajad hankijale ette sedagi, et viimane poleks justkui pakkumuste hindamisel RHAD-s sätestatud tingimusi järginud ja kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus pole põhjendatud. 40. Alustades viimasest etteheitest, et kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus pole põhjendatud, siis hankijale ei selgu vaidlustusest, millel selline etteheide üldse põhineb. Vaidlustajad on küll püüdnud väita, et hankija pole hindamismetoodikat kohaselt rakendanud, kuid põhjendamispuuduste kohta mistahes argumentatsioon puudub. Kui vaidlustaja ei ole oma seisukohti vaidlustuses põhjendatud, siis tuleb vaidlustus rahuldamata jätta. 41. Isegi, kui vaidlustajad oleksid oma väiteid millegagi põhjendanud, siis on juba hankija otsusest ja nende kohta esitatud põhjendustest ilmne, et hankija otsus vastab RHS § 117 lg 1 teises lauses esitatud nõudmistele. Nõnda nähtub hankija otsusest, et kolmas isik on edukas seetõttu, et tema pakkumusele omistati kõige enam väärtuspunkte ja igale pakkujale on registri teabevahetuse kaudu 11.09 ja 12.09 esitatud teave nii talle kui ka teistele pakkujatele omistatud hindepunktide ning nende kujunemise kohta. Seeläbi on hankija täitnud ka RHS § 47 lg 3 p-s 3 sätestatud kohustuse teavitada kõiki pakkujaid eduka pakkuja eelistest. 42. Mis puudutab vaidlustajate etteheidet sellest, et hankija pole pakkumusi hinnanud vastavalt hindamismetoodikale, siis on need väited spekulatiivsed. Asjaolu, et vaidlustajatele esitatud teabe pinnalt ei nähtu, et pakkumusi oleks hinnatud individuaalselt, ei tähenda, et sellist hindamist poleks toimunud. Riigihangete seadus ega RHAD ei kohusta hankijaid esitama pakkujatele, sh ka vaidlustajatele, hindajate individuaalseid hindamislehti. Samuti ei kohusta 6 RKHKo 3-19-1464, p 16; 3-24-3485, p 29.  Sorainen – 7/9 – RHAD ega RHS hankijat oma otsuse põhjendustes kirjeldama või selgitama, kuidas ja milliste hankekomisjoni liikmete individuaalsete hinnangute põhjal hindepunktid kujunesid. 43. VaKo-le on hindajate individuaalsed hindamislehed riigihangete registrist kättesaadavad (sektsioonis hanke tulemid, sisedokumendid), mis on hindajate poolt hindamise järgselt digitaalselt allkirjastatud (vastavalt 22.07.2025 ja 23.07.2025). Nõnda saab VaKo veenduda, et vaidlustajate etteheitel sellest, kuidas individuaalset hindamist pole toimunud, alust ei ole. 44. Siirdudes etteheite juurde, et hankija ei ole kohaselt järginud väärtuspunktide määramise arvutuskäiku, siis hankija on esitanud teabe hindajate punktisummade keskmisest, mitte aga iga hindamiskriteeriumi osas omistatud punktide keskmisest. Sellel erinevusel ei ole aga hankija otsuse õiguspärasuse kontrollimisel sisulist tähendust, kuivõrd otsuse põhjendusest, sh ka individuaalsetest hindamislehtedest on igale pakkujale arusaadav, et kõik pakkujad said pakkumuse sisu kirjelduse kriteeriumi osas igas kategoorias maksimumpunktid. 45. Teisisõnu see, kas igale pakkujale tuli omistada 5 keskmist hindepunkti, mis teisendusid 60-ks kogupunktiks või 20 punkti punktisummade keskmise alusel, mis samamoodi teisendusid 60-ks kogupunktiks, pakkujate paremusjärjestust kuidagi ei muudaks. Seetõttu oleks halvimal juhul tegemist hankija otsuse põhjenduse formaalse puudusega, mis hankija otsuse kehtetuks tunnistamist kaasa ei tooks.7 46. Viimaks heidavad vaidlustajad ette sedagi, et nende arvates pole usutav, et hankija sai kõigile pakkumustele omistada maksimaalsed hindepunktid. Käesolevas riigihankes esitasid kõik pakkujad väga kvaliteetsed pakkumused, mida võiks kõrgelt kvalifitseeritud ja valdkonnas professionaalsetelt pakkujatel ka eeldada. Selles, et kõik pakkujad saavad kvalitatiivsete hindamiskriteeriumite alusel maksimaalsed punktid, ei ole ka midagi ennekuulmatut. 47. Hindajate ülesanne on pakkumuste hindamisel kohaldada hindamismetoodikat õigesti ja objektiivselt. Kui kõigi pakkujate pakkumused vastavad võimalikus parimas ulatuses kõigile hinnatavatele tingimustele, siis ei saa hindajatele ette heita, et nad ei asunud nt kunstlikult otsima põhjuseid, miks ühe või mõne pakkuja pakkumust maksimaalsetest punktides vähemaga hinnata. Sisuliselt on tegemist analoogse olukorraga sellele, milles kõikide pakkujate suhtes tehakse positiivne otsus, kuivõrd ka sellisel juhul ei eelda RHS, et positiivset otsust peab kuidagi iseäranis põhjalikult selgitama. 48. Ehk veelgi lihtsamalt öeldes, kui iga hindaja leidis, et kõik pakkumused vastavad RHAD- s sätestatud eeldustele, et saada maksimaalsed hindepunktid igas kategoorias, oleks liiast nõuda, et hindajad peaksid sellisel juhul oma kaalutlusi eriti detailselt põhjendama. Hankija viitab sellelegi, et vaidlustajate etteheitest nähtub justkui oleks hankijal keelatud iga pakkumuse suhtes hindamiskriteeriume rakendada, kui selle tulemiks on pakkujale maksimumpunktide andmine. On pikemalt selgitamatagi ilmne, et selline mõttekäik pole õiguslikult adekvaatne. 4. VAIDLUSTAJATE TAOTLUSED 1-3 TULEB JÄTTA LÄBI VAATAMATA VÕI RAHULDAMATA 49. Hankija hinnangul tuleb jätta vaidlustajate taotlused 1-3 jätta alljärgnevatel põhjendustel läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. 4.1.1. RHS ei võimalda selliste taotluste VaKo poolt lahendamist 50. Vaidlustuskomisjoni pädevus on ammendavalt reguleeritud RHS-i 8. peatükis ja on seotud selliste taotluste lahendamisega, mille seadusandja on ette näinud. Nendeks taotlusteks on RHS § 190 lg-s 4 ja 5 sätestatud taotlused, § 193 lg-s 1, 4 ja 5 sätestatud taotlused, § 194 lg- 7 Vrd RKHKo 3-3-1-24-13, p 26.  Sorainen – 8/9 – s 7 ja § 195 lg-s 9 sätestatud taotlus. Võimalik, et vastavaid taotluseid leiab RHS-ist veel, kuid igal juhul ei näe RHS ette sellist taotlust, nagu vaidlustajad on esitanud, millega sisuliselt taotletakse VaKo-lt, et viimane nõuaks hankijalt välja kolmanda isiku pakkumuse olulised osad ja edastaks need vaidlustajatele. 51. Olustikus, milles RHS sellist taotlust ette ei näe, peaks VaKo sellise taotluse jätma läbi vaatamata, sarnaselt kõigile teistele taotlustele, mille lahendamine ei ole VaKo pädevuses.8 VaKo on ka järjepidevalt oma praktikas leidnud, et tema pädevuses ei ole oma otsusega kohustada hankijat vaidlustajale dokumente edastama.9 52. Hankija ei vaidle antud juhul RHS § 194 lg-st 1 tuleneva VaKo õigusega, selgitada asja lahendamiseks välja olulised asjaolud, sh tehes tõendite esitamise menetlusosalistele kohustuseks, kuid hankijale arusaadavalt ei võimalda ka see säte VaKo välja nõutud tõendeid vaidlustajatele esitada. 4.1.2. Vaidlustajate taotlused 1-3 tuleb jätta rahuldamata 53. Kui VaKo peaks leidma, et RHS võimaldab vaidlustajatel selliseid taotlusi esitada ning VaKo-l selliseid taotlusi ka rahuldada, sh vaidlustajatele kolmanda isiku pakkumuse olulisi osi avaldada, siis tuleb vaidlustajate taotlused jätta rahuldamata vähemalt teabe neile väljastamist puudutavas osas. 54. Ka palub hankija VaKo-l arvestada sellegagi, et vaidlustajate taotlused 1-3 on tervikuna põhjendamata ning vaidlustajad ei ole vaevunud isegi selgitama, mille jaoks nad taotluses viidatud dokumente vajavad ja kuidas need vaidlustuse lahendamisele kaasa aitavad. 55. Palutud dokumentide osas märgib hankija järgmist: 1) VaKo märkis 16.09.2025 kirjas, et palub hankijal vastusega esitada kirjalik vastus vaidlustuse kohta ning kõik vaidlustuse lahendamiseks vajalikud dokumendid, mis pole kättesaadavad riigihangete registrist. Hindajate individuaalsed hindamislehed on VaKo- le kättesaadavad riigihangete registrist. 2) Vaidlustajate taotluses 2 nõutud teave on VaKo jaoks leitav riigihangete registrist kolmanda isiku pakkumusest. Hankijale ei ole hetkel teada, kas kolmas isik käsitleb teavet pakutud meeskonna liikmete kohta enda ärisaladusena EKTÄKS § 5 lg 2 mõttes. Arvestades VaKo värskemat praktikat, saab pakkuja ärisaladusena määratleda isegi juriidilised isikud, kelle kvalifikatsioonile pakkuja tugineb,10 mistõttu ei ole välistatud, et kolmas isik käsitleb ka pakutavaid meeskonna liikmeid enda ärisaladusena EKTÄKS § 5 lg 2 mõttes. Kuivõrd ärisaladuse avaldamine on KarS § 377 lg 1 mõttes kuritegu, siis ei võta hankija seda riski, et asub oma vastuses vaidlustusele nimeliselt avaldama kolmanda isiku meeskonna liikmeid. 3) Rahuldamata tuleb jätta ka vaidlustajate taotlus nr 3, kuivõrd nii nagu selgitas hankija juba eespool, siis vaidlustajate soovitud dokument ei ole vaidlustusmenetluses asjasse puutuv tõend. Riigihanke alusdokumentides puudub tingimus, mille kohaselt peaks pakkuja ja mistahes advokaadibüroo pidaja vahel olema sõlmitud leping seoses riigihankes pakkumuse esitamise ja erikontrolli läbiviimisega. Sellise lepingu olemasolu ei eelda ka RHS, mistõttu ei täidaks sellise lepingu välja nõudmine ega esitamine vaidlustusmenetluses ainsatki eesmärki. Liiatigi takistab hankijat sellist teavet VaKo-le esitamast ka tõsiasi, et kuna RHAD-s ei olnud sellise dokumendi esitamist hankijale nõutud, siis ei ole sellist lepingut ka hankija 8 Vrd VaKo 184-25/295631, p 3; 83-25/290732, p 4; 127-22/251730, p 3. 9 Vrd VaKo 168-25/289723, p 7.1; 77-25/282302, p 8.2 jj. 10 Vt VaKo 77-25/282302, p 8.2.3.  Sorainen – 9/9 – valduses. See, kas ja milliseid lepinguid on kolmas isik sõlminud, teab ainult kolmas isik ning hankija ei saa kolmanda isiku lepinguid, mis tema valduses ei ole, ka VaKo-le esitada. Lisaks on hankija käesolevas vastuses eespool selgitanud, et AdvS ei eelda õigusanalüüsi teostamiseks nn audiitorbüroo ja advokaadibüroo vahel kirjaliku lepingu sõlmimist. Veel vähem nõuab AdvS sellise lepingu ennetavat sõlmimist olukorras, kus hankija ei ole kolmanda isikuga veel hankelepingut ülesande sooritamiseks sõlminudki. Kolmandal isikult ei saa eeldada, et ta võtab enne hankelepingu sõlmimist siduvaid kohustusi alltöövõtja ees, kui talle endale pole hankelepingu sõlmimine veel kindel.11 5. MENETLUSLIKUD TEATED 56. Tulenevalt VaKo 16.09.2025 kirjaliku menetluse teatest paluti hankijal esitada vastus vaidlustusele hiljemalt 19.09.2025. Seega on vastus tähtaegne. 57. Hankija on nõus kirjaliku menetlusega. 58. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu (RHS § 190 lg 11). Lisad: 1) KPMG 26.11.2020 arve (Konfidentsiaalne); 2) KPMG 29.12.2020 arve (Konfidentsiaalne); 3) KPMG 11.02.2021 arve (Konfidentsiaalne). Lugupidamisega Kadri Härginen Mario Sõrm vandeadvokaat vandeadvokaat 11 Vrd VaKo 163-21/240266, p 5.5; 152-22/256269, p 8.