Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Edastatud digitaalselt allkirjastatuna aadressile [email protected] 26. september 2025 VAIDLUSTUS riigihanke viitenr 299212 „Kohtla-Järve linnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmine“ hankedokumentide peale VAIDLUSTAJA: OÜ N&V registrikood: 16297634 Kaasiku tn 28, 41541 Jõhvi ESINDAJA: vandeadvokaat Diana Minumets Advokaadibüroo WIDEN A. Laikmaa tn 15// Rävala pst 4, 10145 Tallinn e-post: [email protected] HANKIJA: Kohtla-Järve Linnavalitsus registrikood: 75001017 Keskallee 19, 30395 Kohtla-Järve VASTUTAV ISIK: Aleksandr Keivabu e-post: [email protected]; [email protected] RIIGIHANGE: Kohtla-Järve linnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmine, riigihanke viitenr 299212 VAIDLUSTAJA 1. Peatada RHS § 193 lg 1 alusel riigihanke „Kohtla-Järve linnas TAOTLUSED: korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmine“ (viitenr 299212) hankemenetlus; 2. Kohustada RHS § 197 lg 1 p 5 alusel Kohtla-Järve Linnavalitsust (registrikood: 75001017) viima kooskõlla õigusaktides ettenähtud nõuetega riigihanke alusdokumentide „AD Lisa III Lepingu projekt“, „Hankepass täiendavate selgitustega“, ning „Hankepass rahvusvahelises formaadis (ESPD) v2.0 laiendatud“ järgmised punktid: 1) „AD Lisa III Lepingu projekt“ p-d 7.3, 9.3, 9.4, 10.7 ja 10.8.; 2) „AD Lisa III Lepingu projekt“ osas, milles see ei sisalda tasu tõstmise regulatsiooni seoses saastetasu muutumisega; 3) „Hankepass täiendavate selgitustega“ lk-l 22 ning „Hankepass rahvusvahelises formaadis (ESPD) v2.0 laiendatud“ olev tingimus „ÜLDINE AASTAKÄIVE“; 4) „Hankepass täiendavate selgitustega“ lk-del 24-25 ning „Hankepass rahvusvahelises formaadis (ESPD) v2.0 laiendatud“ olev tingimus „TEENUSLEPINGUTE PUHUL: TÄPSUSTATUD LIIKI TEENUSTE OSUTAMINE“. 1  3. Jätta vaidlustusmenetluse kulud Kohtla-Järve Linnavalitsuse (registrikood: 75001017) kanda ja mõista Kohtla-Järve Linnavalitsuselt (registrikood: 75001017) välja OÜ N&V (registrikood: 16297634) poolt vaidlustusmenetluses kantavad menetluskulud. I ASJAOLUD 1. 27.08.2025 avaldas Kohtla-Järve Linnavalitsus (edaspidi: hankija) riigihangete registris kontsessiooniteate riigihanke nr 299212 „Kohtla-Järve linnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmine“ läbiviimiseks kontsessioonilepingu sõlmimise menetlusena (edaspidi: Riigihange). Riigihange on jagatud kaheks osaks/jäätmeveo piirkonnaks: Järve ja Kukruse linnaosa (Piirkond I – Osa I) ning Ahtme, Sompra ja Oru (Piirkond II – Osa II). Pakkumuste esitamise tähtajaks on kontsessiooniteates märgitud 09.10.2025. 2. 31.01.2023 jõustus EKOMAJANDUSE GRUPP OSAÜHING (registrikood: 16297634; ühendav ühing), EKONV GRUPP OSAÜHING (registrikood: 16504926; ühendatav ühing 1) ja OSAÜHING N&V (registrikood: 14453225: ühendatav ühing 2) ühinemine. Ühing jätkas tegevust ärinime OÜ N&V (edaspidi: vaidlustaja) all (vt Lisa 1 – OÜ N&V registrikaart; Lisa 2 – Ühinemisleping). Vaidlustaja on ettevõte, kelle põhitegevusalaks on muu puhastustegevus (81231) ning lisategevusalaks sh prügilasse ladestamine või püsiv ladustamine (38321). Vaidlustaja on huvitatud Riigihanke mõlemas osas osalemisest. 3. Riigihanke alusdokumendid (edaspidi: RHAD) näevad ette mh järgmisi tingimusi: 1) „AD Lisa III Lepingu projekt“ (edaspidi: leping) p 9.3: „Töövõtja esitab tellijale pangagarantii 50 000 (viiskümmend tuhat) euro suuruse summa ulatuses lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks lepingu perioodil enne lepinguliste kohustuste täitma asumist. Pangagarantii peab kehtima vähemalt kolm kuud pärast lepingu lõppemist. Garantii ei tohi olla tingimuslik. Kasusaajaks määratakse garantiikirjas Kohtla-Järve Linnavalitsus (tellija).“ 2) Lepingu p 9.4: „Tellijal on õigus töövõtjapoolse lepingu rikkumise korral, kui töövõtja ei tasu rikkumise eest tähtaegselt leppetrahvi või loobub lepingu täitmisest, pöörduda vastavate summade sissenõudmiseks otse garantiiandja poole.“ (Jäätmeveo lepingu projekti p-des 9.3- 9.4 sätestatud tingimus edaspidi ühiselt: garantii tingimus) 3) Lepingu p 10.8: „Juhul kui tellija võtab töövõtjalt lepingu punktides 12.5 toodud alustel enne korraldatud jäätmeveo ainuõiguse algust või ennetähtaegselt ära ainuõiguse teostada veopiirkonnas korraldatud jäätmevedu, on töövõtja kohustatud maksma tellijale leppetrahvi.“ (tingimus edaspidi: leppetrahvi tingimus) 4) Lepingu p 10.7: „Töövõtja on kohustatud maksma tellijale igakordsel fikseeritud lepingu rikkumisel leppetrahvi summas kuni 5 000 (viis tuhat) eurot.“ (edaspidi: leppetrahvi suuruse ja selle nõudmise eelduse tingimus) 5) Lepingu p 7.3: „Kui jäätmevaldaja ei saa töövõtja poolt kokkulepitud ajal kvaliteetset teenust, kaasa arvatud asendusteenuse pakkumine kolme tööpäeva jooksul pärast korralise teenuse ärajäämist, on tal õigus nõuda töövõtja süül saamata jäänud teenuse korvamist järgmise korralise teenuse 0 (null) hinnaga saamise teel, koos saamata jäänud teenuse täitmisega.“ (tingimus edaspidi: kvaliteedi nõue) 6) Dokumendid pealkirjaga „Hankepass täiendavate selgitustega“ (lk 22), „Hankepass rahvusvahelises formaadis (ESPD) v2.0 laiendatud“ ja Riigihangete registris „Hanke alusandmete“ all olev peatükk „Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused“ (Kvalifitseerimistingimuste tingimus nr B1): „Pakkuja riigihanke algatamise (s.t kontsessiooniteate avaldamise) ajaks viimase kolme lõppenud majandusaasta summaarne netokäive tavajäätmete kogumise osas peab olema vähemalt 3 000 000 (kolm miljonit) eurot. Hankija esitab hankepassis kinnituse vastavas suuruses netokäibe olemasolu kohta. […] 2  Tingimuse kirjeldus: Miinimumnõue: 3000000 Valuuta: EUR.“ (tingimus edaspidi: netokäibe tingimus) 7) Dokumendid pealkirjaga „Hankepass täiendavate selgitustega“ (lk 24-25), „Hankepass rahvusvahelises formaadis (ESPD) v2.0 laiendatud“ ja Riigihangete registris „Hanke alusandmete“ all olev peatükk „Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused“ (Kvalifitseerimistingimuste tingimus nr C2): „Tingimuse selgitus: Pakkuja peab olema osutanud viimasel kolmel aastal vähemalt kolmes veopiirkonnas korraldatud jäätmeveo teenust. Pakkuja esitab lepingute nimekiri koos teabega nende maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta. […] Tingimuse kirjeldus: Minimaalne teostatud tööde arv: 3 Kirjeldus: Pakkuja peab olema osutanud viimasel kolmel aastal vähemalt kolmes veopiirkonnas korraldatud jäätmeveo teenust. Pakkuja esitab lepingute nimekiri koos teabega nende maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta.“ (tingimus edaspidi: varasemate lepingute tingimus) 4. Vaidlustaja hinnangul takistavad ebaselged ja õigusvastased riigihanke alusdokumentide tingimused vaidlustajal riigihankes osaleda ning teha seda õiguspärastel tingimustel. Vaidlustaja põhjendused on esitatud menetlusdokumendi ptk-s II. Peatükis III on esitatud hankemenetluse peatamise taotlus. II VAIDLUSTUSE PÕHJENDUSED Garantii tingimus 5. Garantii tingimuse kohaselt peab töövõtja esitama pangagarantii 50 000€ suuruse summa ulatuses hankelepingust tulenevate kohustuste täitmiseks Riigihankes sõlmitava lepingu perioodil enne lepinguliste kohustuste täitma asumist. Vaidlustaja leiab, et tegemist on ebaproportsionaalse ja ebavajalikult kitsa tingimusega RHS § 3 p-de 1 ja 2 tähenduses, sest hankija pole garantii tingimuses lubanud pangagarantiile alternatiivselt ka tagatisraha ehk deposiidi tasumist hankija arvele. 6. Pangagarantii asemel deposiidi lubamine on levinud ning tavapärane praktika. Nii näeb näiteks ka RHS § 90 lg 3 ette, et pakkuja saab esitada pakkumuse tagatise krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiina või rahasumma deponeerimisena hankija arvelduskontole. Sarnaselt näeb ka TsMS ette, et hagi tagamise abinõu saab asendada pangagarantii või raha tasumisega kohtu määratud kontole (TsMS § 385; vt ka TsMS § 388 lg 5 ja § 389 lg 3). Eelnev illustreerib, et pangagarantii asendamine rahasumma deponeerimisega on mõistlik ja praktikas tunnustatud alternatiiv kohustuse täitmise tagamiseks. 7. Rahasumma deponeerimine on mugavam nii hankija kui ka töövõtja jaoks. Hankijal oleks võimalik deposiidile töövõtja poolse rikkumise korral koheselt ligi pääseda, ilma selleta, et ta peaks pöörduma garantiiandja poole. Pakkuja aga ei peaks tasuma pangagarantiiga seotud lisakulusid, mis on Riigihankes sõlmitava lepingu pikkust arvestades märkimisväärne lisakulu töövõtja jaoks. 8. Veel enamgi lihtsustaks deposiit hankelepingus ettenähtud kohustuste täitmist ning tagaks, et tellijal (hankijal) oleks tagatis ka hankelepingu pikenemisel. Nimelt kui lepingu kehtivustähtaja lõppemisele järgnevaks päevaks ei ole uus vedaja selgunud või ei ole uus vedaja suuteline jäätmevedu alustama, kohustub vedaja jätkama tellija nõudel jäätmevedu samadel tingimustel ja hankelepingu kehtivuse tähtaeg pikeneb automaatselt päevani, mil uus vedaja on suuteline jäätmevedu alustama (lepingu p 2.4). Kuivõrd vedaja peab tagama, et pangagarantii kehtiks vähemalt kolm kuud pärast lepingu lõppemist (lepingu p 9.3), kohustuks vedaja lepingu pikendamisel pikendama ka pangagarantiid. Siiski võib pangagarantii pikendamine osutuda keeruliseks või võimatuks, mis jätaks tellija (hankija) ilma tagatiseta. Deposiit aga tagaks, et tellijal (hankijal) oleks deposiit hankelepingu kehtivuse jooksul alati kättesaadav ning maandaks riski, et lepingu pikenemisel osutub pangagarantii pikendamine keeruliseks või võimatuks. 9. Hanketingimus on proportsionaalne, kui see on kohane ja vajalik. Tingimus on kohane, kui see soodustab sellele seatud eesmärgi saavutamist, ning vajalik, kui eesmärki ei saa saavutada mõne teise, vähem koormava, kuid vähemalt sama efektiivse abinõu või tingimusega. Järelikult 3  ei tohi hankija kohaldatav piirang minna kaugemale riigihankes taotletava eesmärgi saavutamiseks mõistlikult vajalikust. […] Tingimust ei saa pidada vajalikuks juhul, kui tingimus ka leebemal kujul annaks hankijale piisava kindluse hankelepingu täitmise kohta. 1 10. Kuivõrd hankija eesmärk (hankelepingust tulenevat kohustuste täitmise tagamine ning täitmata jätmisel tagatise omamine) on saadaval ka leebemal kujul, s.o pangagarantii asemel rahasumma deponeerimise võimaldamisega, on tingimus, mis lubab vaid pangagarantii esitamist, ebaproportsionaalne ning ebavajalikult kitsas. Hankija seisukohast ei ole erilist vahet, kas tagatis on esitatud pangagarantiina või deposiidina – deposiit on vaidlustaja hinnangul hankijale lausa kasulikum (vt eelnevad punktid). Pakkuja jaoks aga vähendaks rahasumma deponeerimine jooksvaid kulusid ning tagaks kohustuste täitmise ka hankelepingu pikenemise korral. Puudub mõistlik ja objektiivne õigustus vastava võimaluse piiramiseks vaidlustatud RHAD-s. 11. Deposiidi kasutamise võimaluse loomiseks tuleks täiendada „AD Lisa III Lepingu projekt“ p-de 9.3 ja 9.4 selliselt, et lubatav oleks ka tagatisraha tasumine hankija poolt määratud kontole ning et hankijal oleks võimalik oma nõudeid rahuldada ka deponeeritud rahasumma arvelt (mitte üksnes garantiiandjale nõude esitamisega). Leppetrahvi tingimus 12. Lepingu p 10.8 ehk leppetrahvi tingimuse kohaselt on töövõtja kohustatud maksma tellijale leppetrahvi, kui tellija võtab lepingu punktides 12.5 toodud alustel enne korraldatud jäätmeveo ainuõiguse algust või ennetähtaegselt ära ainuõiguse teostada veopiirkonnas korraldatud jäätmevedu. Vaidlustaja hinnangul on leppetrahvi tingimuse näol tegemist RHS § 3 p-ides 1-3 sätestatud üldpõhimõtetega vastuolus oleva tingimusega ning VÕS § 42 tähenduses tühise tüüp-tingimusega, sest jäätmeveo lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu on töövõtja kahjuks oluliselt rikutud. 13. Nimelt lepingu p 12.5 sätestab järgmist: „Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad üle 90 (üheksakümmend) päeva, võivad pooled lugeda lepingu lõppenuks selle täitmise võimatuse tõttu. Sellisel juhul ei ole kummalgi poolel õigus nõuda teiselt poolelt lepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitatud kahju hüvitamist.“ Seega reguleerib lepingu p 12.5 olukorda, kus pooled loevad jäätmelepingu lõppenuks tulenevalt selle täitmise võimatusest seoses vääramatu jõu asjaolude kestusega üle 90 päeva. 14. Eelnevast tulenevalt seab lepingu p-s 10.8 toodud leppetrahvi tingimus töövõtjale kohustuse maksta leppetrahvi olukorras, kus pooled loevad jäätmeveo lepingu lõppenuks tulenevalt vääramatu jõu esinemisest, mis takistab lepingu täitmist üle 90 päeva. Kirjeldatud tingimus on ebamõistlik ning vastuolus leppetrahvi instituudi olemuse ja selle eesmärgiga. 15. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Sellest tulenevalt saab kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tasumist vaid siis, kui teine lepingupool on lepingut rikkunud, st leppetrahvi maksmise kohustuse eelduseks on lepingu rikkumine. Samuti sätestab lepingu p 12.1, et lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mille saabumist pooled lepingu sõlmimisel ette ei näinud ega võinud ette näha (st vääramatu jõu asjaolud VÕS § 103 lg 2 tähenduses). 16. Lepingu p 10.8 annab seega hankijale õiguse nõuda leppetrahvi olukorras, kus töövõtja ei ole lepingu p 12.1 kohaselt lepingut rikkunud ja tema rikkumine on seaduse järgi vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ja 2). Selline lepingupunkt ei vasta leppetrahvi nõudmise eeldustele ning annab hankijale õiguse nõuda leppetrahvi ka siis, kui see on vastuolus leppetrahvi eesmärgi ja olemusega. Selline tingimus on vastuolus hea usu põhimõttega ning lepptrahvi instituudi eesmärgiga (s.o hüvitada kahjustatud poolele tekkinud kahju või tagada, et lepingupool täidaks oma kohustust). 17. Leppetrahvi tingimus kahjustab töövõtjat ebamõistlikult, sest annab hankijale õiguse nõuda leppetrahvi ka siis, kui töövõtja ei ole lepingut rikkunud ning kui seaduse järgi on töövõtja 1 Simovart, M. A., Parind, M. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, § 3, p 53. 4  vastutus välistatud (VÕS § 103 lg 1 ja 2). Eelnimetatud tingimus kahjustab töövõtjat ebamõistlikult ning annab hankijale põhjendamatult võimaluse saada töövõtja arvelt lisahüvitist. Seega on tingimus vastuolus RHS § 3 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ning sisult õigusvastane. Leppetrahvi suuruse ja selle nõudmise eelduse tingimus 18. Lepingu p-i 10.7 kohaselt on töövõtja kohustatud maksma tellijale (hankijale) igakordselt fikseeritud lepingu rikkumisel leppetrahvi summas kuni 5000€. Vaidlustaja leiab, et eelnimetatud tingimus on vastuolus RHS § 3 p-s 2 sätestatud läbipaistvuse nõudega, sest pole arusaadav, milliste rikkumiste korral millises summas hankija leppetrahvi tasumist nõuda võib. 19. Vaidlustaja hinnangul jääb ebaselgeks, millised on p-s 10.7 nimetatud sanktsiooni kohaldamise alused. Leping ei näe ette, milliste rikkumiste eest on hankijal õigus leppetrahvi nõuda. Leping viitab ainult „lepingu rikkumisele“ (p 10.1, 10.3. 10.7) või „lepingust tulenevate kohustuse rikkumisele“ (p 10.6). Lepingu p 10.1 mainib rikkumisi, mis puudutavad teenuse osutamise kvaliteeti, õigeaegsust või kahju tekitamist, kuid ei defineeri neid rikkumisi põhjalikumalt (nt milles seisneb teenuse osutamise kvaliteedi rikkumine). Lepingu p 3 ja selle alapunktid toovad välja töövõtja kohustused; samas aga sätestavad ka lepingu teised punktid erinevaid töövõtja kohustusi, nt p-d 7.5.2, 7.5.3, 8.4, 8.6, 8.12. Sellest tulenevalt on ebamäärane, milliste rikkumiste korral leppetrahvi kohaldatakse. Kui kõigi rikkumiste, st ka väiksemategi rikkumiste korral, on see tingimus sisult ebaproportsionaalne, kuna kuni 5000- eurose leppetrahvi tasumine pole õigustatud väiksemate ja ebaoluliste minetuste korral. Seda eriti veel juhul, kui rikkumine hankijale vähimatki kahju ei tekita või mistahes negatiivset mõju ei avalda. 20. Vaidlustaja seisukohta toetab ka VAKO praktika. Nimelt leidis VAKO 12.09.2014 asjas nr 214- 14/154639, et järgmises lepingupunktis toodud sanktsiooni kohaldamise alused on ebaselged ning pole seetõttu kooskõlas RHS § 3 p-s 1 (otsuses viidati RHS § 3 p-le 2, kuid tegemist on RHS-i vana redaktsiooniga; eelnimetatud punktile vastab praeguse RHS redaktsioon § 3 p 1) sätestatud riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse printsiibiga: „Kontsessionäär on kohustatud maksma Hankijale igakordsel fikseeritud Lepingu rikkumisel leppetrahvi 1000 (üks tuhat) eurot.“ [p-d 9-9.1]. Eelnevas vaidluses käsitletud lepingupunkt on sisult analoogne Riigihankes sõlmitava lepingu p-ga 10.7. 21. Vaidlustaja hinnangul pole lepingu p 10.7 piisavalt läbipaistev ning on seega vastuolus RHS § 3 p-ga 2. Õiguskirjanduses on leitud, et läbipaistvuse nõuet silmas pidades peab töövõtja jaoks olema arusaadav, milliste rikkumiste korral millises summas hankija leppetrahvi tasumist nõuda võib, vastasel korral on leppetrahvitingimus vastuolus RHS § 3 p-ga 2.2 Kuivõrd lepingu p-st 10.7 ei ole üheselt arusaadav, milliste rikkumiste eest ning mis suuruses leppetrahvi hankijal õigus nõuda on, ei ole eelviidatud punkt piisavalt läbipaistev ning on seega vastuolus RHS § 3 p-ga 1. Läbipaistvuse nõude tagamiseks peaks leping selgelt ette nägema, milliste rikkumiste eest hankija leppetrahvi nõuda võib (nt nimekirja vms näol) ning selgitama, milliste kriteeriumite alusel leppetrahvi suurust arvutatakse. Kvaliteedi nõue 22. Lepingu p-i 7.3 kohaselt kui jäätmevaldaja ei saa töövõtja poolt kokkulepitud ajal kvaliteetset teenust, kaasa arvatud asendusteenuse pakkumine kolme tööpäeva jooksul pärast korralise teenuse ärajäämist, on tal õigus nõuda töövõtja süül saamata jäänud teenuse korvamist järgmise korralise teenuse 0 (null) hinnaga saamise teel, koos saamata jäänud teenuse täitmisega. Seega viidatud punkti kohaselt on hankijal õigus jätta töövõtjale järgmise osutatava teenuse eest tasumata juhul, kui hankija ei saa kvaliteetset teenust. 23. Vaidlustaja hinnangul on viidatud lepingupunkt sisult ebaselge ning seeläbi töövõtjat põhjendatult kahjustav. Tingimus ei ole läbipaistev ega kontrollitav RHS § 3 p 1 mõttes, sest mõiste „kvaliteetne teenus“ on üldsõnaline ning subjektiivselt tõlgendatav termin. Töövõtjale jääb arusaamatuks, mida vastavas tingimuses kvaliteetse teenuse silmas on peetud. Kas tegemist on lepingu rikkumisega või millise kvaliteediga teenuse (madala, keskmise või kõrge 2 Simovart, M. A., Parind, M. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, § 8, p 36. 5  kvaliteediga teenuse) osutamist töövõtjalt lepingu alusel üldse eeldatakse. Kuna termin kvaliteetne teenus ega teenuse osutamise kvaliteedi tase ei ole lepingus kuidagi määratletud, jääb lepingu pinnalt ebaselgeks, millised kriteeriumid peavad olema täidetud, et vältida lepingu p-s 7.3 sätestatud sanktsioonide kohaldamist. 24. Euroopa Kohus on kohtuasja C-27/15 p-s 37 märkinud, et iga riigihanke korraldamist reguleerivad läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtted nõuavad, et menetluse põhitingimused, mis puudutavad hankes osalemist, peavad olema enne selgelt määratletud ja avalikustatud, et pakkujatele oleksid menetluse nõuded täpselt teada ning nad oleksid kindlad selles, et samad nõuded kehtivad kõikide konkurentide kohta. See tähendab, et riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimused peavad olema sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt.3 25. RHAD-s sätestatud kvaliteedi tingimus aga pole selge, täpne ega ühemõtteline: puuduvad objektiivselt hinnatavad kriteeriumid, millest lähtudes saaks väita, et osutatud teenus on või ei ole kvaliteetne. Lepingus puuduvad mistahes kriteeriumid, mille alusel lugeda teenus ebakvaliteetseks. Seetõttu on ebaselge ja RHS § 3 p-ga 1 vastuolus tingimus, mis lubab hankijal rakendada lepingu p-s 7.3 sätestatud sanktsioone juhul, kui tellija ei saa kvaliteetset teenust. Varasemate lepingute tingimus 26. RHS § 101 lg 1 p 2 sätestab, et hankija võib nõuda nimekirja hankija kindlaksmääratud tunnustele vastavate asjade müügi või teenuste osutamise lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega nende maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta. 27. Samas ei või hankija jätta pakkujat või taotlejat kvalifitseerimata põhjusel, et tal puuduvad varasemad hankelepingud RHS § 8 tähenduses (RHS § 98 lg 3). RHS § 8 lg 1 kohaselt on hankeleping hankija ja töövõtja vahel sõlmitud rahaliste huvidega seotud leping, sealhulgas kontsessioonileping, mille esemeks on asjad, teenused või ehitustööd. 28. JäätS § 67 lg 1 sätestab, et korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks korraldab kohaliku omavalitsuse üksus iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse lähtuvalt riigihangete seaduses sätestatust. JäätS § 68 lg 1 kohaselt on korraldatud jäätmeveo riigihanke tulemusel kohaliku omavalitsuse üksusega hankelepingu sõlminud isikul õigus osutada korraldatud jäätmeveo teenust määratud jäätmeliikide osas ja veopiirkonnas. Eelnevast lähtudes saab on isikul õigus osutada jäätmeveo teenust vaid hankelepingu alusel, st jäätmeveo teenuse osutamine eeldab hankelepingu sõlmimist. 29. RHAD-s seatud varasemate lepingute tingimus näeb ette, et pakkuja peab olema osutanud viimasel kolmel aastal vähemalt kolmes veopiirkonnas just korraldatud jäätmeveo teenust. Seega on hankija piiranud pakkujate ringi selliselt, et pakkumuse saavad esitada ainult need töövõtjad, kellel on varasemad hankelepingud RHS § 8 tähenduses. Selline tingimus on vastuolus RHS § 98 lg-ga 3 ning piirab põhjendamatult konkurentsi, diskrimineerides töövõtjaid, kellel on olemas sisuline võimekus ja kogemus tööde tegemiseks, kuid kes on teinud vastavaid töid muu kui hankelepingu alusel. Ka vaidlustajal on erasektori ja teiste hankelepingute alusel sisuline kompetents ja võimekus jäätmete käitlemise ja vedamise teenuse osutamiseks olemas, kuid vaidlustajal puudub vastava teenuse osutamise kogemus korraldatud jäätmeveo raames. 30. Ka VAKO on varasemalt leidnud, et juhul, kui hankija kvalifitseerimise tingimus on seotud üksnes RHS §-s 8 loetletud hankelepingute täitmisega, puuduks Vaidlustajal põhimõtteline vajadus kvalifitseerimise tingimust vaidlustada, kuna hankijal on RHS § 98 lg-st 3 tulenev keeld jätta pakkuja üksnes seetõttu kvalifitseerimata, et ta pole varasemalt täitnud hankelepinguid. RHS § 98 lg-s 3 sätestatud keeld rakendub juhul, kui pakkuja kvalifitseerimise 3 VAKO 15.09.2025 otsus nr 193-25/298031, p 7.3. 6  tingimus on esitatud selliselt, et selle täitmine on võimalik üksnes ja ainult riigihanke tulemusel sõlmitud hankelepingute täitmise kaudu.4 31. Seega on hankija varasemate lepingute tingimusega rikkunud RHS § 98 lg-s 3 sätestatud keeldu, kuna pakkuja kvalifitseerimise tingimus on esitatud selliselt, et selle täitmine on võimalik üksnes ja ainult riigihanke tulemusel sõlmitud hankelepingute täitmise kaudu. Vaidlustaja palub kohustada hankijat viima vastav tingimus õigusaktide nõuetega vastavusse, võttes tingimustest ära nõude, mille kohaselt peab varasemate lepingute täitmine olema seotud just korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisega. Netokäibe tingimus 32. RHS § 100 lg 1 p 4 näeb ette, et hankija võib üldjuhul nõuda andmeid pakkuja või taotleja kogu majandustegevuse netokäibe kohta või netokäibe kohta hankelepinguga seotud valdkonnas või selle esemele vastavas osas kuni viimase kolme riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta jooksul, sõltuvalt pakkuja või taotleja asutamise või äritegevuse alguse kuupäevast ja nõutud minimaalse aastakäibe, sealhulgas hankelepingu valdkonnas nõutud minimaalse aastakäibe andmete olemasolust. 33. Hankija kogu majandustegevuse netokäibele kvalifitseerimise tingimuse kehtestamine on eelduslikult alati lubatud, nõutavat käivet võib aga täpsemalt valdkondlikult piiritleda, kui hankijal on põhjendatud huvi, et pakkuja suudaks näidata majanduslikku võimet tegutseda mõnes spetsiifilises, lepingu täitmise võime seisukohalt olulises valdkonnas. Kuna valdkondliku käibe nõue ahendab võimalike pakkujate ringi, peab kitsam nõue lähtuma tegelikust vajadusest vastava võimekuse järele.5 34. Majandusliku ja finantsseisundi kontrollimise eesmärk on tuvastada töövõtja eeldatav võime kanda hankelepingu täitmise majanduslikku koormat, mitte tuvastada tema spetsiifilist erialast kogemust. Ka VAKO praktika kinnitab, et võimalusel tuleks hankijal eelistada laiemat ja leebemat nõuet kui netokäivet kitsalt hankelepingu esemele vastavas valdkonnas, kuna suure tõenäosusega tõendaks töövõtja piisavat majanduslikku ja finantsvõimekust ka teataval tasemel netokäive mõnevõrra laiemas valdkonnas.6 Kui pakkujate majandusliku ja finantsseisundi sobivuses on võimalik veenduda ka leebema kriteeriumiga, ei ole asjaomane tingimus õiguspärane.7 35. Vaidlustaja leiab, et pakkujate majandusliku ja finantsseisundi sobivuses on võimalik veenduda ka leebema tingimusega, s.o tingimusega, et pakkuja riigihanke algatamise ajaks viimase kolme lõppenud majandusaasta summaarne netokäive peab olema vähemalt 3 000 000 eurot. Vaidlustaja hinnangul puudub põhjus piiritleda summaarset netokäive nõuet tavajäätmete kogumise valdkonnale, sest majandusliku ja finantsseisundi kontrollimise eesmärk on saavutatav ka laiemalt netokäibe kontrollimisel (s.o läbi kõikide valdkondade, millega pakkuja tegeleb). Netokäibe eesmärk ei ole kontrollida erialast kogemust, vaid siiski seda, kas pakkuja on majanduslikult ja finantsseisundi poolt võimeline sõlmitavat lepingut täitma. 36. Vaidlustaja netokäive oli 2023. aastal 7 413 525€ ja 2024. aastal 8 942 614€ (vt Lisa 3 – 2023. aasta majandusaasta aruanne, lk 3; Lisa 4 – 2024. aasta majandusaasta aruanne, lk 3)8. Summaarselt kahe aasta peale kokku on vaidlustaja netokäive 16 356 139€, s.o ligi 5,5 korda suurem hankija poolt määratud summaarsest netokäibe nõudest (ja see on kahe aasta summaarne netokäive, mitte kolme)! Võrdluseks on Riigihanke ühe aasta eeldatav tasu 600 000€ (3 000 000€/5 aastat), mis on kordades madalam kui vaidlustaja üldine netokäive. Vaidlustaja leiab, et eelnimetatud netokäive sisuliselt tõendab, et vaidlustaja on majanduslikult ja finantsseisundi poolest võimeline Riigihanke hankelepingut täitma, vaatamata sellele, et tegemist on üldise netokäibega, mitte valdkonna spetsiifilise käibega. 4 VAKO 04.09.2020 otsus nr 176-20/225540, p 8. 5 Simovart, M. A., Parind, M. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, § 100, p 27. 6 Simovart, M. A., Parind, M. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, § 100, p 28; VAKO 06.10.2017 otsus nr 140- 17/190645, p 15. 7 VAKO 06.10.2017 otsus nr 140-17/190645, p 15. 8 Vaidlustaja ühinemine toimus 2023. aasta alguses, mistõttu on summaarse netokäibe arvestamisel asjakohased 2023. aasta ja 2024. aasta. 7 37. Eelnevale tuginedes on põhjendamatu ning RHS § 100 lg 1 p 4 eesmärgiga vastuolus piiritleda netokäibe tingimust tavajäätmete valdkonnale. Tingimus ei ole proportsionaalne, asjakohane ega põhjendatud ning jätab konkurentsi efektiivselt ära kasutamata (RHS § 3 p-de 1, 2 ja 3 tähenduses). Netokäibe tingimus, mis on rangelt kitsendatud kindlale valdkonnale, ei ole vajalik pakkuja majanduslikku võimekuse tõendamiseks ning piirab oluliselt pakkujate ringi, kes saaksid esitada pakkumuse Riigihankes. Kuna pakkujate majandusliku ja finantsseisundi sobivuses on võimalik veenduda leebema kriteeriumiga, ei ole tingimus õiguspärane. Lepingus puudub tasu tõstmise regulatsioon 38. Vaidlustaja hinnangul on õigusvastane ka see, et RHAD-s ja lepingus puudub regulatsioon tasu tõstmiseks juhul, kui saastetasu tõuseb. Tehnilise kirjelduse kohaselt kohaldatakse korraldatud jäätmevedu järgmistele liikidele: prügi (segaolmejäätmed), paber ja kartong, biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed ning suurjäätmed. Eelnimetatud jäätmed on käsitletud tavajäätmetena, sest need ei kuulu ohtlike jäätmete hulka (JäätS § 3). Tavajäätmete osas on aga aastaid soovitud oluliselt tõsta saastetasumäära (vt nt Lisa 5 – Artiklid saastetasu tõstmise kohta) – järgmisest aastast aga plaanitakse tasu päriselt muuta. 39. Nimelt on Riigikogu menetluses jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 9: 40. Jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja (vt Lisa 6 – Seletuskiri; edaspidi: seletuskiri) kohaselt plaanitakse teha keskkonnatasude seaduses muudatused, et motiveerida keskkonnatasude kaudu jäätmekäitlusega tegelevaid ettevõtteid, kuid ka läbi teenuste hinnatõusu jäätmevaldajaid, jäätmete ringlussevõtu eelistamist jäätmete põletamisele ja ladestamisele ning et üha rohkem arvestataks ringmajanduse põhimõtetega. Selleks kehtestatakse alates 1. jaanuarist 2026 uue saastetasuna jäätmete energiakasutuse tasu (segaolmejäätmetele 60 eurot/t ja ülejäänud tavajäätmetele, v.a puidujäätmed, 50 eurot/t). 2015. aastast muutumatuna püsinud tavajäätmete kõrvaldamise tasumäär tõstetakse seniselt 29,84 eurolt/t 90 euroni/t, st tavajäätmete kõrvaldamise saastetasumäära tõstetakse circa 3 korda! [lk 3, lk 6]. Kuna tegemist on ainult plaaniga, siis ei saa vaidlustaja pakkumuse tegemisel vastava kulutõusuga samas kindlalt arvestada. Seetõttu oleks tarvilik sätestada lepingus regulatsioon, mis vastava muudatuse ja kulutõusuga arvestab. 41. Vaidlustaja hinnangul on õigusvastane panna kogu saastetasuga seotud kohustused ja riskid ainult pakkuja õlule. Regulatsiooni sisaldumine on eriti oluline tulenevalt saastetasumäära tõusu olulisusest (määr võib kolmekordistuda) ning lepingu tähtaja pikkusest. Määra tõusu suurus ning lepingu kestus teevad pakkuja riski väga kõrgeks. VAKO on leidnud, et tehnilises kirjelduses või teistes riigihanke alusdokumentides tuleks hankijal see piiritleda nii, et selle töö mahu arvestamise risk, mida pakkujatel mitmeaastase lepinguperioodi jooksul tuleb kanda, ei oleks täielikult pandud pakkujatele.10 Eeltoodust tulenevalt on sellise tasuregulatsiooni muutumist puudutava tingimuse puudumine lepingus vastuolus riigihangete korraldamise läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõttega (RHS § 3 p 1). III TAOTLUS HANKEMENETLUSE PEATAMISEKS 42. RHS § 193 lg 1 kohaselt võib vaidlustuskomisjon vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse riigihanke peatamise kohta, võttes arvesse peatamisest tulenevaid võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada. Viitega RHS § 193 lg-le 1 palub vaidlustaja käesolevaga peatada käesoleva Riigihanke 9 Internetis kättesaadav: Eelnõu - Riigikogu 10 VAKO 22.01.2021 otsus nr 282-20/228027, p 18. 8  hankemenetlus, kuna peatamata jätmine muudaks lahendi täitmise võimatuks ning vaidlustaja õigused saaksid pöördumatult kahjustada. 43. Nimelt on Riigihanke hanketeate kohaselt pakkumuste esitamise tähtajaks märgitud 09.10.2025 kell 9.00. Kuna RHS § 81 kohaselt ei saa hankija pärast pakkumuste esitamise tähtaega hankedokumente enam muuta, siis muutub lahendi, millega kohustatakse hankijat viima hanke alusdokument vastavusse õigusaktide nõuetele, täitmine võimatuks. Seega vaidlustuse suhtes tehtava lahendi täitmise võimatuse ning vaidlustajale kahju vältimiseks palub vaidlustaja peatada Riigihanke hankemenetlus. IV MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 44. Vaidlustaja on tasunud vaidlustuselt riigilõivu 1280 eurot (vt Lisa 7 – Maksekorraldus). 45. Vaidlustaja lepinguline esindaja kinnitab enda õigust vaidlustaja esindamiseks käesolevas asjas ning palub kogu menetlusposti saata otse lepingulisele esindajale. 46. Vaidlustaja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Diana Minumets vandeadvokaat Lisa: Lisa 1 – OÜ N&V registrikaart; Lisa 2 – Ühinemisleping; Lisa 3 – 2023. aasta majandusaasta aruanne; Lisa 4 – 2024. aasta majandusaasta aruanne; Lisa 5 (a) – Artikkel saastetasu tõstmise kohta; Lisa 5 (b) – Artikkel saastetasu tõstmise kohta; Lisa 6 – Seletuskiri; Lisa 7 – Maksekorraldus. 9  Äriregistri kehtivate andmete väljatrükk seisuga 16.09.2025 kell 10:13 OÜ N&V (registrikood 16297634) kohta on avatud Tartu Maakohtu registriosakonna äriregistrikaart nr 1: Ärinimi ja aadress 5. kanne: Ärinimi on OÜ N&V 1. kanne: Aadress on Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Jõhvi küla, Kaasiku tn 28, 41541 4. kanne: Elektronposti aadress on [email protected] Kapital 1. kanne: Osakapital on 2 500 eurot 2. kanne: Osade registripidaja on Nasdaq CSD SE (40003242879), aadress Valnu iela 1, Riia, Läti Esindusõigus 8. kanne: Juhatuse liige on Igor Gorjatšjov, isikukood 37309042223 * Osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. Õiguslik seisund 1. kanne: Õiguslik vorm on osaühing 7. kanne: Põhikiri on jõustunud 31.05.2023 1. kanne: Majandusaasta algab 01.01 ja lõppeb 31.12 5. kanne: EKOMAJANDUSE GRUPP OÜ, uue ärinimega OÜ N&V (ühendav ühing), EKONV GRUPP OÜ (ühendatav ühing, registrikood 16504926, aadress Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Jõhvi küla, Kaasiku tn 28, 41541) ja Osaühing N&V (ühendatav ühing, registrikood 14453225, aadress Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Jõhvi küla, Kaasiku tn 28, 41541) ühinevad 01.11.2022. a sõlmitud ühinemislepingu alusel. Ühinemisotsus on vastu võetud 20.10.2022. a. Ühinemine jõustub käesoleva kande tegemisega, misjärel ühendatavad ühingud kustutatakse. Osanike nimekirjas kehtivad andmed puuduvad. Kannete loetelu Tartu Maakohtu registriosakonnas tehtud kanded: 1. kanne: Kinnitatud 23.08.2021 (esmakanne) 2. kanne: Kinnitatud 15.02.2022 (muutmiskanne) 4. kanne: Kinnitatud 20.10.2022 (muutmiskanne) 5. kanne: Kinnitatud 31.01.2023 (teine, konstitutiivne ühinemiskanne (ühendava isiku registrikaardile)) 7. kanne: Kinnitatud 31.05.2023 (muutmiskanne) 8. kanne: Kinnitatud 28.02.2024 (muutmiskanne) Väljatrüki lõpp Allikas: e-äriregister (https://ariregister.rik.ee/est/company/16297634)  JÕHVI NOTAR ANDREI LÕSSENKO NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATUS REGISTREERIMISE NUMBER 3172 ÜHINEMISLEPING Notariaalakti koostas ja tehingu tõestas Jõhvi notar Andrei Lõssenko oma büroos Eesti Vabariigis Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas Jõhvi linnas Rakvere tn 4, tel. +372 3356210, faks +372 3356211, elektronposti aadress: [email protected], esimesel novembril kahe tuhande kahekümne teisel aastal (01.11.2022. a). EKOMAJANDUSE GRUPP OSAÜHING, registrikood 16297634, aadress Kaasiku tn 28, Jõhvi küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond, elektronposti aadress: [email protected], edaspidi nimetatud samuti Ühendav ühing, mille esindajana tegutseb äriregistrisse kantud juhatuse liige Jevgeni Makarov, isikukood 38701162228, edaspidi nimetatud samuti Ühendava ühingu esindaja, notar tuvastas osaleja isiku notarite elektroonilises infosüsteemis (Politsei- ja Piirivalveameti osa) sisalduvate andmete alusel videosilla vahendusel (käesolevas lõigus nimetatud andmed äriühingu olemasolu ja juhatuse liikme esindusõiguse kohta on tehingu tõestanud notari poolt kontrollitud notarite elektroonilises infosüsteemis (Tartu Maakohtute registriosakonna keskandmebaasi osa) sisalduvate andmete alusel), osaleja avaldas tehingu tõestanud notarile, et ta ei valda piisavalt eesti keelt ja soovisid notariaalakti suulist tõlkimist vene keelde, notar selgitas talle õigust nõuda notariaalakti kirjaliku tõlke koostamist, kuid osaleja loobus sellest, EKONV GRUPP OSAÜHING, registrikood 16504926, aadress Kaasiku tn 28, Jõhvi küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond, elektronposti aadress: [email protected], edaspidi nimetatud samuti Ühendatav ühing 1, mille esindajana tegutseb äriregistrisse kantud juhatuse liige Jevgeni Makarov, isikukood 38701162228, edaspidi nimetatud samuti Ühendatava ühingu 1 esindaja (käesolevas lõigus nimetatud andmed äriühingu olemasolu ja juhatuse liikme esindusõiguse kohta on tehingu tõestanud notari poolt kontrollitud notarite elektroonilises infosüsteemis (Tartu Maakohtute registriosakonna keskandmebaasi osa) sisalduvate andmete alusel), OSAÜHING N&V, registrikood 14453225, aadress Kaasiku tn 28, Jõhvi küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond, elektronposti aadress: [email protected], edaspidi nimetatud samuti Ühendatav ühing 2, mille esindajana tegutseb äriregistrisse kantud juhatuse liige Jevgeni Makarov, isikukood 38701162228, edaspidi nimetatud samuti Ühendatava ühingu 2 esindaja (käesolevas lõigus nimetatud andmed äriühingu olemasolu ja juhatuse liikme esindusõiguse kohta on tehingu tõestanud notari poolt kontrollitud notarite elektroonilises infosüsteemis (Tartu Maakohtute registriosakonna keskandmebaasi osa) sisalduvate andmete alusel). Jevgeni Makarov’i asukoht on kaugtõestamise hetkel tema enda ütluse kohaselt Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Eesti Vabariigis. 1 Ühendatav ühing 1 ja Ühendatav ühing 2 on edaspidi koos nimetatud samuti ühendatavad ühingud. Ühendav ühing, Ühendatav ühing 1 ja Ühendatav ühing 2 on edaspidi koos nimetatud samuti lepingupooled. Lepingupooled sõlmivad käesoleva lepingu alljärgnevas: 1. ÜHENDAV ÜHING 1.1. Ühendavaks ühinguks on Ekomajanduse Grupp Osaühing, registrikood 16297634, aadress Kaasiku tn 28, Jõhvi küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond, osakapitali suurusega kaks tuhat viissada (2500) eurot (osaühing on asutatud sissemakset tegemata). 1.2. Ühendava ühingu osad on registreeritud Nasdaq CSD SE (40003242879) väärtpaberite regirtris ning seisuga 01.11.2022 koosneb Prügimajanduse Osaühingu osakapital ühest (1) osast ja Ühendava ühingu osanikuks on: 1.2.1. Natalia Ossipenko, isikukood 47102082211, elukoht Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida- Viru maakond, Eesti, kellele kuulub üks (1) osa – nimiväärtusega kaks tuhat viissada (2500) eurot, mis moodustab 100 % osakapitalist. 1.3. Ühendava ühingu osa kuulumine käesoleva lepingu punktis üks kaks üks (1.2.1.) nimetatud osanikule ning osa suhtes kolmandate isikute õiguste puudumine on tehingu tõestanud notari poolt kontrollitud tehingu tõestamise päeval Eesti Väärtpaberikeskuse elektroonilises andmebaasis sisalduvate andmete alusel. 2. ÜHENDATAV ÜHING 1 2.1. Ühendatavaks ühinguks 1 on Ekonv Grupp Osaühing, registrikood 16504926, aadress Kaasiku tn 28, Jõhvi küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond, osakapitali suurusega kaks tuhat viissada (2500) eurot (osaühing on asutatud sissemakset tegemata). 2.2. Ühendatava ühingu 1 osad on registreeritud Nasdaq CSD SE (40003242879) väärtpaberite registris ning seisuga 01.11.2022 koosneb Ekonv Grupp Osaühingu osakapital ühest (1) osast ja Ühendatava ühingu 1 osanikuks on: 2.2.1. Natalia Ossipenko, isikukood 47102082211, elukoht Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida- Viru maakond, Eesti, kellele kuulub üks (1) osa – nimiväärtusega kaks tuhat viissada (2500) eurot, mis moodustab 100 % osakapitalist. 2.3. Ühendatava ühingu 1 osa kuulumine käesoleva lepingu punktis kaks kaks üks (2.2.1.) nimetatud osanikule ning osa suhtes kolmandate isikute õiguste puudumine on tehingu tõestanud notari poolt kontrollitud tehingu tõestamise päeval Eesti Väärtpaberikeskuse elektroonilises andmebaasis sisalduvate andmete alusel. 3. ÜHENDATAV ÜHING 2 3.1. Ühendatavaks ühinguks 2 on Osaühing N&V, registrikood 14453225, aadress Kaasiku tn 28, Jõhvi küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond, osakapitali suurusega kaks 2  tuhat viissada (2500) eurot. 3.2. Ühendatava ühingu 2 osad on registreeritud Nasdaq CSD SE (40003242879) väärtpaberite regirtris ning seisuga 01.11.2022 koosneb Osaühingu N&V osakapital ühest (1) osast ja Ühendatava ühingu 2 osanikuks on: 3.2.1. Natalia Ossipenko, isikukood 47102082211, elukoht Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida- Viru maakond, Eesti, kellele kuulub üks (1) osa – nimiväärtusega kaks tuhat viissada (2500) eurot, mis moodustab 100 % osakapitalist. 3.3. Ühendatava ühingu 2 osa kuulumine käesoleva lepingu punktis kolm kaks üks (3.2.1.) nimetatud osanikule ning osa suhtes kolmandate isikute õiguste puudumine on tehingu tõestanud notari poolt kontrollitud tehingu tõestamise päeval Eesti Väärtpaberikeskuse elektroonilises andmebaasis sisalduvate andmete alusel. 4. LEPINGUPOOLTE AVALDUSED JA KINNITUSED 4.1. Lepingupooled avaldasid ja kinnitasid, et: 4.1.1. lepingupooled omavad kõiki õigusi sõlmida käesolevat lepingut selles toodud tingimustel; 4.1.2. lepingupooled on tutvunud käesoleva lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega ja aktsepteerivad neid täielikult ega soovi täiendavate dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist tehingu tõestanud notari poolt; 4.1.3. lepingupooled volitavad tehingu tõestanud notarit tegema käesolevas notariaalaktis täiendusi, parandusi ja esitama avaldusi ulatuses, mis ei muuda lepingupoolte kokkuleppeid ega too enesega kaasa lepingupoolte jaoks tahtevastaseid tagajärgi; 4.1.4. käesolevasse lepingusse on sisse lülitatud kõik lepingutingimused ning käesoleva lepingutingimusteks ei loeta poolte varasemaid tahteavaldusi, tegusid ega kokkuleppeid, mis ei ole käesolevas lepingus otseselt sätestatud; 4.1.5. lepingupooled kohaldavad käesoleva lepingu sõlmimisel Eesti Vabariigi seadus ning tegutsevad heas usus ja kooskõlas heade kommete, äritavade ja Eesti Vabariigi seadusandlusega; 4.1.6. käesoleva lepingu sõlmimine toimub kooskõlas Ühendava ühingu ja Ühendatavate ühingute põhikirjadega. 4.2. Jevgeni Makarov Ühendava ühingu esindajana avaldas ja kinnitas, et: 4.2.1. tema esindusõigus on kehtiv, ei ole piiratud või tühistatud, teda ei ole juhatusest tagasi kutsutud ning tal on äriseadustikust ja äriühingu põhikirjast tulenevalt kõik õigused ja kooskõlastused käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatava nimel; 4.2.2. käesoleva lepingu punktis üks (1) toodud andmed on õiged, ei ole muutunud, samuti ei ole Ühendava ühingu osanikud võtnud vastu otsust nimetatud andmete muutmiseks; 4.2.3. kuni käesoleva lepingu sõlmimiseni ei ole Ühendava ühingu ainuosaniku poolt vastu võetud otsust Ühendava ühingu osakapitali suuruse muutmiseks; Ühendav ühing on asutatud sissemakset tegemata ning käesoleva lepingu sõlmimise ajaks ei ole 3  sissemakse täielikult ega osaliselt osaniku poolt tasutud; 4.2.4. Ühendava ühingu osa ei ole koormatud kolmandate isikute õigustega ning ühelgi kolmandal isikul ei ole seadusest ega tehingust tulenevat õigust selliste õiguste taotlemiseks; 4.2.5. Ühendava ühingu vara ei ole koormatud kommertspandiga; 4.2.6. Ühendava ühingu suhtes ei ole algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlust ega esitatud pankrotihoiatust; 4.2.7. ei esine käesolevas lepingus nimetamata asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Ühendava ühingu õigust sõlmida käesolev leping. 4.3. Jevgeni Makarov Ühendatava ühingu 1 esindajana avaldas ja kinnitas, et: 4.3.1. tema esindusõigus on kehtiv, ei ole piiratud või tühistatud, teda ei ole juhatusest tagasi kutsutud ning tal on äriseadustikust ja äriühingu põhikirjast tulenevalt kõik õigused ja kooskõlastused käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatava nimel; 4.3.2. käesoleva lepingu punktis kaks (2) toodud andmed ei ole muutunud, samuti ei ole Ühendatava ühingu 1 ainuosanik võtnud vastu otsust nimetatud andmete muutmiseks; 4.3.3. Ühendatava ühingu 1 osa ei ole koormatud kolmandate isikute õigustega ning ühelgi kolmandal isikul ei ole seadusest ega tehingust tulenevat õigust selliste õiguste taotlemiseks; Ühendatav ühing 1 on asutatud sissemakset tegemata ning käesoleva lepingu sõlmimise ajaks ei ole sissemakse täielikult ega osaliselt osaniku poolt tasutud; 4.3.4. Ühendatava ühingu 1 vara ei ole koormatud kommertspandiga; 4.3.5. Ühendava ühingu 1 suhtes ei ole algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlust ega esitatud pankrotihoiatust; 4.3.6. ei esine mingeid asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Ühendatava ühingu 1 õigust sõlmida käesolev leping. 4.4. Jevgeni Makarov Ühendatava ühingu 2 esindajana avaldas ja kinnitas, et: 4.4.1. tema esindusõigus on kehtiv, ei ole piiratud või tühistatud, teda ei ole juhatusest tagasi kutsutud ning tal on äriseadustikust ja äriühingu põhikirjast tulenevalt kõik õigused ja kooskõlastused käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatava nimel; 4.4.2. käesoleva lepingu punktis kolm (3) toodud andmed ei ole muutunud, samuti ei ole Ühendatava ühingu 2 ainuosanik võtnud vastu otsust nimetatud andmete muutmiseks; 4.4.3. Ühendatava ühingu 2 osa ei ole koormatud kolmandate isikute õigustega ning ühelgi kolmandal isikul ei ole seadusest ega tehingust tulenevat õigust selliste õiguste taotlemiseks; 4.4.4. Ühendatava ühingu 2 vallasvara on koormatud kommertspandiga; kommertspant on kantud kommertspandi registrisse ning Tartu Maakohtu registriosakonna kommertspandi registrikaardile number 1 on kantud alljärgnevad andmed: 5.4.4.1. kommertspandi nr - on 001; 5.4.4.2. pandi järjekoht - on esimene; 4  5.4.4.3. pandisumma - on 325 000 eurot; 5.4.4.4. pandipidaja - on AS LHV Pank, registrikood 10539549; 5.4.4.5. märkused - seoses ühinemisega on üle kantud ühendatava ühingu kommertspant; (käesolevas lõigus toodud andmed on tehingu tõestanud notari poolt kontrollitud notarite elektroonilises infosüsteemis (Tartu Maakohtu registriosakonna keskandmebaasi kommertspandiregistri osa) sisalduvate andmete alusel); 4.4.5. Ühendava ühingu 2 suhtes ei ole algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlust ega esitatud pankrotihoiatust; 4.4.6. ei esine mingeid asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Ühendatava ühingu 2 õigust sõlmida käesolev leping. 5. ÜHINEMINE 5.1. Ühendatav ühing 1 ja Ühendatav ühing 2 ühinevad Ühendava ühinguga käesolevas lepingus sätestatud tingimustel. Ühendav ühing ühendab Ühendatavad ühingud endaga. 5.2. Ühendatavad ühingud annavad ühinemise käigus oma vara, sealhulgas kohustused, tervikuna üle Ühendavale ühingule Ühendava ühingu ainuosa üleandmise vastu. 5.3. Ühinemise tagajärjel Ühendava ühingu osakapitali ei suurendata. Ühendava ühingu osakapitali suuruseks pärast ühinemist on kaks tuhat viissada (2500) eurot. 5.4. Ühendatava ühingu 1 ainuosanik ja Ühendatava ühingu 2 ainuosanik saab ühinemisel Ühendava ühingu osanikuks ning tema osad asendatakse Ühendava ühingu osadega; osade asendussuhe on 1:1. 5.5. Üleantud osa annab õiguse kasumiosale Ühendavas ühingus alates ühinemise kandmisest Ühendava ühingu registrikaardile. 5.6. Ühinemise tulemusel lõppevad Ühendatav ühing 1 ja Ühendatav ühing 2 ning Ühendav ühing saab Ühendatavate ühingute õigusjärglaseks. 5.7. Ühinemisel jätkab Ühendav ühing tegevust ärinime – OÜ N&V all. 5.8. Ühinevate ühingute juhatuse liikmetele ei anta ühinemisega seoses mingeid soodustusi. 5.9. Ühinemisaruannet ei koostata, kuna sellega on nõus kõik Ühineva ühingu ja Ühendatavate ühingute ainuosanik. 5.10. Audiitorit ei määrata, kuna Ühineva ühingu ja Ühendatavate ühingute ainuosanik on nõus, et audiitor ühinemislepingut ei kontrolli. 6. ÜHENDATAVATE ÜHINGUTE VARA ÜLEANDMINE 6.1. Lepingupooled leppisid kokku, et Ühendatavate ühingute vara tervikuna antakse üle Ühendavale ühingule. 6.2. Ühendatavate ühingute kogu vara, kaasa arvatud õigused ja kohustused, lähevad Ühendavale ühingule üle ühinemise kandmisest Ühendava ühingu registrikaardile, kui 5  seaduses ei ole ette nähtud teisiti. 6.3. Ühendav ühing esitab viivitamatult pärast ühinemise kande tegemist Ühendava ühingu registrikaardile, avaldused vararegistritesse kantud Ühendatavate ühingute vara registreerimiseks Ühendava ühingu varana. 7. KOMMERTSPANDI KEHTIVUS 7.1. Lepingupooled leppisid kokku, et Ühendatava ühingu 2 vallasvarale seatud ja käesoleva lepingu punktis neli neli neli (4.4.4.) nimetatud kommertspant jääb kehtima pärast ühinemist Ühendava ühingu vallasvara suhtes. 7.2. Lepingupooled leppisid kokku, et kommertspandiga koormatakse Ühendava ühingu vallasvara ning Tartu Maakohtu registriosakonna kommertspandi registrikaardile kantakse alljärgnevad andmed: 7.2.1. kommertspandi nr - on 001; 7.2.2. pandi järjekoht - on esimene; 7.2.3. pandisumma - on 325 000 eurot; 7.2.4. pandipidaja - on AS LHV Pank, registrikood 10539549. 8. TÖÖTAJAD 8.1. Ühendatavate ühingute kõik töötajat saavad Ühendava ühingu töötjateks. Ühendatavate ühingute töötajatega sõlmitud töölepingut ei muudeta ning uueks tööandjaks on Ühendav ühing. 9. ÜHINEMISE BILANSI PÄEV 9.1. Ühinemise bilansi päev ehk aeg, millest alates Ühendatava ühingu tehingud loetakse tehtuks Ühendava ühingu arvel, on esimesel jaanuaril kahe tuhande kahekümne kolmandal aastal (01.01.2023. a). 10. NOTARI POOLT OSALEJALE ANTUD SELGITUSED Käesoleva tehingu tõestanud notar on osalejale selgitanud tehingu tähendust ja õiguslikke tagajärgi, muu hulgas järgmist: 10.1. Käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik ühinemisega seotud kokkulepped. Vastavalt Võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. 10.2. Äriseadustiku § 391 lg 1 kohaselt, võib äriühing (ühendatav ühing) ühineda teise äriühinguga (ühendav ühing), ühendatav ühing loetakse lõppenuks. 6 10.3. Äriseadustiku § 391 lg 4 kohaselt, läheb ühinemisel ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule. 10.4. Äriseadustiku § 391 lg 5 kohaselt, saavad ühendatava ühingu osanikud ühinemisel ühendava ühingu osanikeks. 10.5. Äriseadustiku § 392 lg 4 kohaselt, ühinemisleping peab olema notariaalselt tõestatud. 10.6. Äriseadustiku § 393 lg 2 kohaselt, ei pea ühinemisaruannet koostama, kui ühendatava ühingu ainus osa või kõik aktsiad kuuluvad ühendavale ühingule või kui sellega on nõus ühineva ühingu kõik osanikud või aktsionärid. 10.7. Äriseadustiku § 394 lg 2 kohaselt, ei pea audiitor ühinemislepingut kontrollima, kui ühendatava ühingu kõik osad või aktsiad kuuluvad ühendavale ühingule või ühineva ühingu kõik osanikud või aktsionärid on nõus, et audiitor ühinemislepingut ei kontrolli. 10.8. Äriseadustiku § 397 kohaselt, tekivad ühinemislepingust õigused ja kohustused, kui ühinemislepingu on heaks kiitnud kõik ühinevad ühingud, ühinemisotsus peab olema kirjalik; vähemalt kaks nädalat enne ühinemislepingu heakskiitmise otsustamist tuleb osanikele või aktsionäridele võimaldada tutvumist ühinemislepingu, ühinemisaruande ja audiitori aruandega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti; osanik või aktsionär võib nõuda ühinemislepingu ja -otsuse ärakirja. 10.9. Äriseadustiku § 399 lg 1 kohaselt, avaldab ühendav ühing viivitamata pärast ühinemise kandmist ühendava ühingu registrikaardile väljaandes Ametlikud Teadaanded ühinemise kohta teate ühinenud ühingute võlausaldajale ja teatab võimalusest esitada ühendavale ühingule oma nõuded tagatise saamiseks kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest. 10.10. Äriseadustiku § 400 lg 1 kohaselt, ühineva ühingu juhatus või ühingut esindama õigustatud osanikud esitavad mitte varem kui ühe kuu möödumisel ühinemislepingu heakskiitmisest avalduse ühinemise oma ühingu asukoha äriregistrisse kandmiseks. Avaldusele lisatakse: 1) ühinemislepingu notariaalselt kinnitatud ärakiri; 2) ühinemisotsus; 3) osanike koosoleku protokoll, kui ühinemisotsus tehti koosolekul; 4) ühinemise luba, kui see on nõutav; 5) ühinemisaruanne või nõusolekud selle koostamata jätmiseks; 6) audiitori aruanne, kui see on nõutav, või nõusolekud selle koostamata jätmiseks; 7) ühendatava ühingu lõppbilanss, kui avalduse esitab ühendatav ühing; 9) Konkurentsiameti otsus koondumiseks loa andmise kohta, kui kohustus selle taotlemiseks tuleneb konkurentsiseadusest; 10) kui ühineva ühingu aktsiad või osad on registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris, siis Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja kinnitus selle kohta, et ühineva ühingu juhatus on teda teavitanud ühinemisest. 10.11. Äriseadustiku § 400 lg 2 kohaselt, võib registripidaja ühinemise registrisse kanda ainult siis, kui ühendatava ühingu lõppbilanss on koostatud seisuga mitte varem kui kaheksa kuud enne avalduse esitamist äriregistrile, lõppbilansi koostamisele ja kinnitamisele kehtivad majandusaasta aruande koostamise ja kinnitamise kohta käivad sätted, lõppbilanss koostatakse ühinemise bilansi päevale eelneva päeva seisuga. 10.12. Äriseadustiku § 403 lg 1 kohaselt, ühinemise kandmisega ühendava ühingu asukoha äriregistrisse läheb ühendatava ühingu vara üle ühendavale ühingule, pärast ühinemise kandmist ühendava ühingu asukoha äriregistrisse tehakse vara ülemineku kanded registrites ühendava ühingu avaldusel. 10.13. Äriseadustiku § 403 lg 2 kohaselt, ühendatav ühing loetakse lõppenuks ühinemise kandmisega ühendava ühingu registrikaardile. Registripidaja kustutab ühendatava ühingu äriregistrist. 10.14. Äriseadustiku § 413 lg 1 kohaselt, ühendava osaühingu osakapitali suurendamisel 7  seoses ühinemisega ei ole teistel osanikel eesõigust osade omandamisele (§ 193). 10.15. Äriseadustiku § 416 kohaselt, kui ühendav ühing on osaühing, mille osakapitali seoses ühinemisega suurendatakse, tuleb osaühingu mitterahalise sissemakse hindamiseks ettenähtud korras (§ 143) hinnata, kas ühendatavate ühingute varast piisab osakapitali suurendamiseks. Vara hindamist tõendavad dokumendid esitatakse koos ühinemise avaldusega äriregistrile. 10.16. Kommertspandiga koormatud vara, mis moodustab ettevõtte või käitise, üleminekul jääb kommertspant sellele püsima (Kommertspandiseaduse § 6 lg 2). 10.17. Kui äriühingute ühinemise korral oli enam kui ühe ühineva ühingu varale seatud kommertspant, võib ühinemise kanda äriregistrisse ainult juhul, kui koos avaldusega ühinemise registrisse kandmiseks esitatakse äriregistri pidajale pandipidajate notariaalselt tõestatud kokkulepe pandikannete järjestamise kohta; sama kehtib äriühingu jagunemisel, kui mitme jagunemises osaleva äriühingu varale oli seatud kommertspant (Kommertspandiseaduse § 7 lg 1). 11. LEPINGU ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE 11.1. Käesolev notariaalakt on koostatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis on kasutusel elektroonilises käibes ning osalejatele kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee. Notar teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule. Osalejate soovil väljastatakse osalejale vajadusel notariaalakti ärakiri paberkandjal, mis asendab originaali. 11.2. Äriseadustiku § 400 lg 1 tulenevalt, ühineva ühingu juhatus esitab ühinemislepingu notariaalselt kinnitatud ärakiri äriregistrile. 12. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 12.1. Lepingu sõlmimisega seotud notari tasu tasub Ekomajanduse Grupp Osaühing. 12.2. Notari tasu tasutakse ülekandega tehingu tõestanud notari pangakontole kolme (3) pangapäeva jooksu vastava arve kättesaamisest. Kui notari tasu maksmiseks kohustatud isik ei ole esitanud kohtule notari tasu maksmisest vabastamise taotlust, on notaril õigus kuni notari tasu ja toimingu käigus tekkinud kulude tasumiseni, kuid mitte kauem notari tasu seaduse §-s 42 sätestatud aegumistähtajast, notari tasu maksmise tagamiseks kinni pidada notariaaltoimingu tegemiseks esitatud tagastamisele kuuluvaid dokumente ning notariaaltoimingu raames koostatud notariaalakti ärakirju. Notari tasu ja tehtud kulutuste nõude aegumistähtaeg on üks aasta, arvates notariaaltoimingu lõpuleviimise päevast, tehnilise teenuse osutamisest, muu kulu tekkimisest või notari tasu maksmisest vabastamise taotluse kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest. Notari tasu: - äriühingute ühinemistehingu tõestamise eest (tehinguväärtus vastavalt notari tasu seaduse § 3 lg 2 ja § 18 lg 2 on 2500 eurot) on notari tasu seaduse § 22 ja § 23 p 2 kohaselt 42,00 eurot; - kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu eest on notari tasu seaduse § 2 lg 2¹ kohaselt 20,00 eurot. Notari tasu kokku: 62,00 eurot. Käibemaks 20%: 12,40 eurot. Kokku: 74,40 eurot. 8 Käesolev notariaalakt on osalejale tehingu tõestanud notari poolt suuliselt tõlgitud eesti keelest vene keelde, antud enne heakskiitmist osalejale läbivaatamiseks ning seejärel osaleja poolt heaks kiidetud ja notari juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Käesolevale notariaalaktile lisatud põhikiri on osalejale tehingu tõestanud notari poolt suuliselt tõlgitud eesti keelest vene keelde, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud, seejärel osaleja poolt heaks kiidetud ning notari ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud. Ühendava ühingu esindaja Jevgeni Makarov /allkirjastatud digitaalselt/ Ühendava ühingu 1 esindaja Jevgeni Makarov /allkirjastatud digitaalselt/ Ühendava ühingu 2 esindaja Jevgeni Makarov /allkirjastatud digitaalselt/ Jõhvi notar Andrei Lõssenko /allkirjastatud digitaalselt/ 9  Ühinemislepingu lisa OSAÜHING N&V PÕHIKIRI 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Osaühingu ärinimi on: OÜ N&V 1.2. Osaühingu asukoht on: Eesti Vabariik, Ida-Virumaa, Jõhvi vald 1.3. Osakapitali miinimumkapitali suurus on 2500 eurot ja maksimumkapitali suurus 10 000 eurot. 1.4. Osade eest võib tasuda nii rahalise kui mitterahalise sissemaksega. Rahaline sissemakse tuleb tasuda osaühingu pangaarvele. Mitterahalist sissemakset hindab juhatus või tema poolt nimetatud kolmas isik, koostades selle kohta hindamisakti. Hindamist kontrollib audiitor vastavalt seadusele. Mitterahalise sissemakse väärtuse ebaõige hindamisega tekitatud kahju eest vastutavad seda hinnanud isikud ja hindamist kontrollinud audiitor solidaarselt. 1.5. Osa eest võib tasuda ülekursiga. 2. OSA, OSANIK JA RESERVKAPITAL 2.1. Osaühingu osanikule makstakse tema kasumiosa (dividendi) võrdeliselt tema osa nimiväärtusega. 2.2. Osaühingu osa võõrandamisel on ostueesõigus teistel osanikel, kui osa võõrandatakse kolmandale isikule. 2.3. Osaühingu osa võib pantida. 2.4. Osaühingu osa osalisel võõrandamisel on ostueesõigus teistel osanikel, kui osa võõrandatakse kolmandale isikule. 2.5. Osaühingul on reservkapital ja selle suurus on 10% osakapitali suurusest. 2.6. Osaühingu likvideerimisel jagatakse allesjäänud vara osanike vahel ainult rahaliste väljamaksetena. 2.7. Osaühingu osale või osanikule ei ole määratud eriõigusi. 3. OSAÜHINGU JUHATUS 3.1. Osaühingu osanike koosolekul, samuti koosolekuta otsustamisel annab osaühingu iga osa üks sent ühe hääle. 3.2. Osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui osaleb vähemalt 51% osadega esindatud häältest. 3.3. Osanike otsus on vastu võetud, kui osanike koosolekul antakse selle poolt kohalolijate häältest või koosolekuta otsustamise puhul kõigist häältest 51% ning seadus või põhikiri ei sätesta teisiti. 3.4. Osaühingu põhikirja muutmise otsus, äriseadustiku § 192 lõikes 1 ja § 197 lõikes 1 nimetatud otsus, osaühingu lõpetamise otsus, lõpetatud osaühingu tegevuse jätkamise otsus, äriühingute ühinemise või jagunemise otsus või osaühingu ümberkujundamise otsus on: äriseadustiku § 174 lõikes 2 nimetatud viisil vastu võetud siis, kui selle poolt antakse vähemalt 2/3 osanike häältest. 3.5. Osanike osade märkimise eesõiguse võib välistada otsusega, mis on: äriseadustiku § 174 lõikes 2 nimetatud viisil vastu võetud siis, kui selle poolt antakse vähemalt 3/4 osanike häältest. 3.6. Osaühingu juhatus valitakse tähtajatult ning juhatuse liikmete arv on 1-5. 3.7. Osaühingu juhatusel ei ole õigust osakapitali suurendamiseks. 3.8. Osaühingu likvideerimisel on likvideerijateks juhatuse liikmed, kui osanike otsusega või kohtulahendiga ei ole määratud teisiti. 10 3.9. Osaühingul ei ole nõukogu. 3.10. Osaühingul ei ole audiitorit, välja arvatud juhul, kui audiitori olemasolu nõue tuleneb seadusest. 3.11. Osakapitali tingimuslikuks suurendamiseks: võib lasta välja vahetusvõlakirju. 11  MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2023 aruandeaasta lõpp: 31.12.2023 ärinimi: OÜ N&V; registrikood: 16297634 tänava/talu nimi, Kaasiku tn 28 maja ja korteri number: küla: Jõhvi küla vald: Jõhvi vald maakond: Ida-Viru maakond postisihtnumber: 41541 telefon: +372 53807018 e-posti aadress: [email protected] OÜ N&V 2023. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 4 Bilanss 4 Kasumiaruanne 5 Rahavoogude aruanne 6 Omakapitali muutuste aruanne 7 Raamatupidamise aastaaruande lisad 8 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 8 Lisa 2 Raha 9 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 10 Lisa 4 Varud 10 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 11 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 11 Lisa 7 Kapitalirent 12 Lisa 8 Laenukohustised 13 Lisa 9 Võlad ja ettemaksed 13 Lisa 10 Võlad töövõtjatele 14 Lisa 11 Osakapital 14 Lisa 12 Müügitulu 14 Lisa 13 Muud äritulud 15 Lisa 14 Kaubad, toore, materjal ja teenused 15 Lisa 15 Mitmesugused tegevuskulud 15 Lisa 16 Tööjõukulud 16 Lisa 17 Muud ärikulud 16 Lisa 18 Seotud osapooled 16 Aruande allkirjad 18 Vandeaudiitori aruanne 19 2 OÜ N&V 2023. a. majandusaasta aruanne Tegevusaruanne Ekomajanduse Grupp OÜ 31.01.2023.a. ühendas endaga Ekonv Grupp OÜ ja Osaühing N&V. Ühinemise tulemusena muudeti ka Ekomajanduse Grupp OÜ ärinime ning nüüdsest on selle uueks ärinimeks OÜ N&V. OÜ N&V põhitegevus on teede ja tänavate hooldus, ehitus-ja remonditööd, hotellindus, ning mujal liigimata muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine. Lisaks tegeleb ettevõtte väikeses mahus infoteenuste osutamisega. 2023.a. toimus igapäevane ettevõtte tegevus. Aastaringselt tehakse teede ja tänavate hooldust ja suveperioodil teedeehitust. 2023.aastal oli OÜ N&V netokäive 7 413 525 eurot. 2023 aasta kahjum oli 2 017 076 eurot, bilansimaht 8 158 086 eurot. 2023 aasta lõpuga töötas ettevõttes 219 inimest ja töötajate töötasu koos maksudega moodustas 4 274 484 eurot. Juhatuse liikmele tasu ei makstud. Kulutusi uurimis-ja arendustegevuse projektidesse äriühingul ei olnud. N&V OÜ tegevus ei avalda olulist mõju looduskeskonnale. 2023. aastal müüdi asfalditehas seoses asfalditöödete finantseerimise vähendamisega. 2024 aasta eesmärgiks on hoida ettevõtte tegevust stabiilsena. Kõige raskemaks hindab juhtkond 2024.a. teedeehituse lepinguid- arvestades üleüldist maailma majanduses toimuvat, siis tooraine soetamine on kujunendud äärmiselt kalliks ja keeruliseks. Selles aastas plaanis alltöövõtjate teenustest keelduda, sellega kindlasti vähendab kulu, kavatseme osaleda riigihangetes. Suuri investeeringuid põhivarasse ei planeerita. Ekovir OÜ olulisemad finantssuhtarvud olid: 2023 2022 Müügimahu kasv (2023.a.müügitulu - 39544,52 - 2022.a.müügitulu)/2022.a.müügitulu*100 Puhasrentaablus -27,21 99,72 (Puhaskasum/müügitulu)* 100 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 0,67 - (käibevara/lühiajalised kohustused) ROA varade tootlus -24,72 100 (puhaskasum/varad)*100 ROE omakapital tootlus -41,27 100 (puhaskasum/omakapital)*100 3 OÜ N&V 2023. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 4 512 408 2 Nõuded ja ettemaksed 1 566 442 18 240 3 Varud 80 009 0 4 Kokku käibevarad 1 650 963 18 648 Põhivarad Nõuded ja ettemaksed 310 690 0 3 Materiaalsed põhivarad 6 196 433 0 6 Kokku põhivarad 6 507 123 0 Kokku varad 8 158 086 18 648 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised 493 810 0 8 Võlad ja ettemaksed 1 982 869 0 9 Kokku lühiajalised kohustised 2 476 679 0 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 793 621 0 7 Kokku pikaajalised kohustised 793 621 0 Kokku kohustised 3 270 300 0 Omakapital Osakapital nimiväärtuses 2 500 2 500 11 Sissemaksmata osakapital 0 -2 500 Kohustuslik reservkapital 250 0 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 6 902 112 0 Aruandeaasta kasum (kahjum) -2 017 076 18 648 Kokku omakapital 4 887 786 18 648 Kokku kohustised ja omakapital 8 158 086 18 648 4 OÜ N&V 2023. a. majandusaasta aruanne Kasumiaruanne (eurodes) 2023 2022 Lisa nr Müügitulu 7 413 525 18 700 12 Muud äritulud 441 977 0 13 Kaubad, toore, materjal ja teenused -2 906 051 0 14 Mitmesugused tegevuskulud -559 131 -52 15 Tööjõukulud -4 274 484 0 16 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -989 463 0 6 Olulised käibevara allahindlused -266 291 0 Muud ärikulud -803 195 0 17 Ärikasum (kahjum) -1 943 113 18 648 Intressitulud 13 0 Intressikulud -73 976 0 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist -2 017 076 18 648 Aruandeaasta kasum (kahjum) -2 017 076 18 648 5 OÜ N&V 2023. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2023 2022 Lisa nr Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) -1 943 113 18 648 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 989 463 0 Kasum (kahjum) põhivarade müügist -266 745 0 Muud korrigeerimised 389 964 0 Kokku korrigeerimised 1 112 682 0 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -1 858 892 -18 240 Varude muutus -80 008 0 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 1 982 869 0 Kokku rahavood äritegevusest -786 462 408 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -30 973 0 soetamisel Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade 1 363 750 0 müügist Antud laenud -1 831 100 0 Antud laenude tagasimaksed 1 971 850 0 Kokku rahavood investeerimistegevusest 1 473 527 0 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud 421 500 0 Saadud laenude tagasimaksed -472 000 0 Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -558 485 0 Makstud intressid -73 976 0 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -682 961 0 Kokku rahavood 4 104 408 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 408 0 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 4 104 408 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 4 512 408 2 6 OÜ N&V 2023. a. majandusaasta aruanne Omakapitali muutuste aruanne (eurodes) Kokku Osakapital Kohustuslik Sissemaksmata Jaotamata kasum nimiväärtuses reservkapital osakapital (kahjum) 31.12.2021 2 500 0 -2 500 0 0 Korrigeeritud saldo 0 0 0 0 0 31.12.2021 Aruandeaasta kasum 0 0 0 18 648 18 648 (kahjum) 31.12.2022 2 500 0 -2 500 18 648 18 648 Aruandeaasta kasum 0 0 0 -2 017 076 -2 017 076 (kahjum) Muud muutused 0 250 2 500 6 883 464 6 886 214 omakapitalis 31.12.2023 2 500 250 0 4 885 036 4 887 786 7 OÜ N&V 2023. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Üldine informatsioon OÜ N&V 2023. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas finantsaruandluse standardiga, mida täiendavad väljaantavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid. OÜ N&V kasutab kasumiaruande koostamisel kasumiaruande skeemi nr. 1 Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. OÜ N&V on koostanud keskmise suurusega ettevõtja täismahus aruande. Raha Raha ja selle ekvivalentidena on kajastatud sularaha kassas ja arvelduskontode jääke. Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Ostjate tasumata summad on hinnatud lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Summad, mille laekumine on ebatõenäoline, on kantud aruandeperioodi kuludesse ning allahindlus on bilansis kajastatud eraldi real “Ebatõenäoliselt laekuvad summad”. Summad, mille sissenõudmiseks ei ole võimalik või majanduslikult kasulik meetmeid rakendada, on hinnatud lootusetuks ning bilansist välja kantud. Aruandeperioodil laekunud, kuid eelnevalt kuludesse kantud summad on kajastatud samal kulukirjel vastukandena. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses. Varud kantakse kuluks FIFO meetodil. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Põhivaraks loetakse varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 3 196 eurot. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 3 196 eurot, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse 100%-liselt kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Amortisatsioonimäärad aastas on põhivara gruppidelejärgmised: • Ehitised ja rajatised 2% • Muud masinad ja seadmed 10-25% Rendid Kapitalirendina käsitletakse renditehingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud renditehingud kajastatakse kasutusrendina. Kapitalirent võetakse arvele vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas. Makstavad rendimaksed jagatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud kajastatakse rendiperioodi jooksul. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna. Finantskohustised Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Eraldis kajastatakse juhul, kui ettevõttel lasub enne bilansipäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline või faktiline kohustus, kohustuse realiseerumine on tõenäoline ja selle summat on võimalik usaldusväärselt mõõta. Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks. Muud võimalikud või eksisteerivad kohustused, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, on avalikustatud aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena. Tulud Tulu kaupade ja teenuste müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omaniga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja 8 OÜ N&V 2023. a. majandusaasta aruanne tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt. Kulud Kulusid kajastatakse samas perioodis, kus kajastatakse nendega seotud tulusid. Kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel perioodidel, kajastatakse nende tekkimise hetkel varana ning kajastatakse kuluna perioodidel, mil nad loovad majanduslikku kasu (näiteks kulutused materiaalsele põhivarale). Kulutused, mis osalevad majandusliku kasu tekitamisel aruandeperioodil või ei osale majandusliku kasu tekitamisel, kajastatakse kuluna nende tekkimise perioodil. Maksustamine Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Dividendidena jaotatud kasumi maksumääraks on 20/80 väljamakstavalt netosummalt. Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018.a. esimene arvesse võetav aasta. Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustusena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval. Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel erinevusi vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustusi. Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustust, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneks juhul, kui kogu jaotamata kasum makstaks välja dividendidena, on esitatud aastaaruande lisades. Seotud osapooled Ettevõte loeb osapooli seotuks juhul, kui üks osapool omab kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele. Ettevõtte seotud osapooled on tegevjuhtkond ja olulise osalusega eraisikust osanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad ja nende lähedased pereliikmed. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 Arveldusonto 4 512 408 Kokku raha 4 512 408 9 OÜ N&V 2023. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2023 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Nõuded ostjate vastu 928 171 928 171 0 0 Ostjatelt 1 194 462 1 194 462 0 0 laekumata arved Ebatõenäoliselt -266 291 -266 291 0 0 laekuvad nõuded Nõuded seotud 508 696 508 696 0 0 18 osapoolte vastu Laenunõuded 3 000 3 000 0 0 Ettemaksed 4 259 4 259 0 0 Muud makstud 4 259 4 259 0 0 ettemaksed Muud 433 006 122 316 310 690 0 Kokku nõuded ja 1 877 132 1 566 442 310 690 0 ettemaksed 31.12.2022 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Nõuded ostjate vastu 18 240 18 240 0 0 Ostjatelt 18 240 18 240 0 0 laekumata arved Nõuded seotud 0 0 0 0 18 osapoolte vastu Kokku nõuded ja 18 240 18 240 0 0 ettemaksed 31.12.2023 Laenunõude alusvaluuta on EUR,tähtaeg 2022 ning intressimäär 2-3% Tagatishoiuste tähtaeg on 11.12.2023-30.09.2026 Real "Muud" on kajastatud tellijatele antud garantiide tagatishoiused summas 380 090 eurot. Antud garantiide summa kokku on 322 110 eurot. Ettevõttel on pooleliolev vaidlus ostjaga leppetrahvinõude osas summas 227 591 eurot. Ostja esitas lepptrahvinõude hilinenud töövõtulepingute täitmise tõttu ning tasaarveldas selle põhinõudega. Juhatus on seisukohal, et ostjal puudub leppetrahvinõue, mistõttu ka tasaarveldus on alusetu, sest töövõtulepingute täitmisega ei hilinetud ning lepingud täideti viimases pikenduses kokku lepitud tähtajaks. Juhtkonna hinnangul on esitatud argumentide ja tõendite pinnalt tõenäoline, et kohus rahuldab ettevõtte hagi seoses alusetu leppetrahvi nõudega. Lisa 4 Varud (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 Tooraine ja materjal 76 508 0 Müügiks ostetud kaubad 3 501 0 Kokku varud 80 009 0 10 OÜ N&V 2023. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 0 0 0 0 Käibemaks 0 182 393 0 0 Üksikisiku tulumaks 0 47 903 0 0 Erisoodustuse tulumaks 0 97 0 0 Sotsiaalmaks 0 96 796 0 0 Kohustuslik kogumispension 0 1 891 0 0 Töötuskindlustusmaksed 0 6 766 0 0 Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 0 73 041 0 0 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 0 408 887 0 0 Real muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad on näidatud ajatatud maksuvõlad. Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Muud materiaalsed Transpordivahendid põhivarad 31.12.2022 Soetusmaksumus 0 0 0 0 0 Akumuleeritud kulum 0 0 0 0 0 Jääkmaksumus 0 0 0 0 0 Ostud ja parendused 0 0 38 973 0 38 973 Lisandumised äriühenduste kaudu 75 352 1 681 572 6 464 403 600 8 221 927 Amortisatsioonikulu 0 -42 712 -946 150 -600 -989 462 Müügid (jääkmaksumuses) 0 0 -1 075 005 0 -1 075 005 31.12.2023 Soetusmaksumus 75 352 1 681 572 5 428 371 600 7 185 895 Akumuleeritud kulum 0 -42 712 -946 150 -600 -989 462 Jääkmaksumus 75 352 1 638 860 4 482 221 0 6 196 433 Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas 2023 Masinad ja seadmed 1 363 750 Transpordivahendid 1 363 750 Kokku 1 363 750 11 OÜ N&V 2023. a. majandusaasta aruanne Lisandunud äriühingud, kust põhivara üle tuli on Ekomajanduse Grupp OÜ, Ekonv Grupp OÜ ja N&V OÜ. Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas. Lisa 7 Kapitalirent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rendileandja 31.12.2023 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Baltem AS 40 163 40 163 0 0 rendileping EUR juuli 2024 LHV Pank AS 6-kuu november 154 306 51 760 102 546 0 EUR Euribor+5.5% 2026 Scania Finans AB 3-kuu veebruar 70 842 32 519 38 323 0 Euribor+3,95% EUR 2026 aastas Scania Finans AB 3-kuu veebruar 55 441 25 449 29 992 0 Euribor+3,95% EUR 2026 aastas Scania Finans AB 3-kuu oktoober 106 733 37 342 69 391 0 Euribor+3,95% EUR 2026 aastas Scania Finans AB 3-kuu oktoober 106 733 37 342 69 391 0 Euribor+3,95% EUR 2026 aastas Scania Finans AB 3-kuu detsember 61 013 20 143 40 870 0 Euribor+3,95% EUR 2026 aastas VGFS Financial Services september 63 568 22 514 41 054 0 2.99% EUR Estonia OÜ 2026 VGFS Financial Services oktoober 99 598 34 194 65 404 0 2.99% EUR Estonia OÜ 2026 VGFS Financial Services oktoober 89 398 30 692 58 706 0 2.99% EUR Estonia OÜ 2026 VGFS Financial Services oktoober 89 398 30 692 58 706 0 2.99% EUR Estonia OÜ 2026 VGFS Financial Services september 123 934 41 282 82 652 0 2.99% EUR Estonia OÜ 2026 VGFS Financial Services september 102 402 34 109 68 293 0 2.99% EUR Estonia OÜ 2026 VGFS Financial Services september 102 402 34 109 68 293 0 2.99% EUR Estonia OÜ 2026 Kapitalirendinõuded 1 265 931 472 310 793 621 kokku Aruandekohustuslane kui rentnik 12 OÜ N&V 2023. a. majandusaasta aruanne 31.12.2023 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Kapitalirendikohustised 1 265 931 472 310 793 621 kokku Renditud varade bilansiline jääkmaksumus 31.12.2023 31.12.2022 Masinad ja seadmed 2 139 223 0 Kokku 2 139 223 0 Lisa 8 Laenukohustised (eurodes) 31.12.2023 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa nr 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Lühiajalised laenud Muud laenud 21 500 21 500 2% EUR 31.03.2024 Lühiajalised laenud 21 500 21 500 kokku Kapitalirendikohustised 1 265 931 472 310 793 621 7 kokku Laenukohustised 1 287 431 493 810 793 621 kokku 31.12.2023 seisuga oli panditud: 1.Kinnistu Kaasiku 28, Jõhvi küla hüpoteek summas 395 000 eurot. 2.Kinnistu Kaasiku 28b, Jõhvi küla hüpoteek summas 185 000 eurot. 3.Kinnistu Suve,Karjama küla, Alajõe vald Ida -Virumaa hüpoteek 800 000 eurot. 4.Kinnistu Kevade/Sügise, Karjamaa küla, Alutaguse vald, Ida-Virumaa 215 000 eurot. 5.Varadele on seatud kommertspant summas 325 000 eurot. Lisa 9 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2023 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 839 236 839 236 Võlad töövõtjatele 730 807 730 807 10 Maksuvõlad 408 887 408 887 5 Muud võlad 3 843 3 843 Muud viitvõlad 3 843 3 843 Saadud ettemaksed 96 96 Muud saadud ettemaksed 96 96 Kokku võlad ja ettemaksed 1 982 869 1 982 869 13 OÜ N&V 2023. a. majandusaasta aruanne Lisa 10 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 Lisa nr Töötasude kohustis 496 984 0 Puhkusetasude kohustis 233 823 0 Kokku võlad töövõtjatele 730 807 0 9 Lisa 11 Osakapital (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 Osakapital 2 500 2 500 Osade arv (tk) 2 1 Lisa 12 Müügitulu (eurodes) 2023 2022 Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Müük Euroopa Liidu riikidele Eesti 7 413 525 18 700 Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 7 413 525 18 700 Kokku müügitulu 7 413 525 18 700 Müügitulu tegevusalade lõikes Teede ja kiirteede ehitus 1 079 424 0 Muu puhastustegevus 3 586 386 0 Maastiku hooldus ja korrashoid 2 485 983 0 Restoranid ja toitluskohad 26 880 0 Hotellid 93 089 0 Reklaami vahendamine meedias 54 098 0 Mujal liigitamata muude mittemetalsetest 54 834 0 Muud 32 831 18 700 Kokku müügitulu 7 413 525 18 700 14 OÜ N&V 2023. a. majandusaasta aruanne Lisa 13 Muud äritulud (eurodes) 2023 2022 Kasum materiaalsete põhivarade müügist 337 583 0 Hüvitis 84 276 0 Kindlustuse tagastamine 7 536 0 Muud 12 582 0 Kokku muud äritulud 441 977 0 Lisa 14 Kaubad, toore, materjal ja teenused (eurodes) 2023 2022 Tooraine ja materjal 953 217 0 Energia 707 207 0 Kütus 707 207 0 Alltöövõtutööd 577 562 0 Transpordikulud 30 008 0 Kaupade ja materjalide kulud 94 820 0 Tehnika, seadmete remondi- ja hoolduskulud 465 333 0 Trükikulud 47 808 0 Muud 30 096 0 Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused 2 906 051 0 Lisa 15 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2023 2022 Üür ja rent 18 297 0 Energia 77 900 0 Elektrienergia 51 207 0 Soojusenergia 26 693 0 Mitmesugused bürookulud 94 345 0 Koolituskulud 10 962 0 Riiklikud ja kohalikud maksud 46 744 0 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest 3 079 0 Kindlustus kulud 84 660 0 Remondi teenused ja materjalid 17 798 0 Tööriided, töökaitsevahendid 22 835 0 Vesi 3 977 0 Muud 178 534 52 Kokku mitmesugused tegevuskulud 559 131 52 15 OÜ N&V 2023. a. majandusaasta aruanne Lisa 16 Tööjõukulud (eurodes) 2023 2022 Palgakulu 3 242 775 0 Sotsiaalmaksud 1 031 709 0 Kokku tööjõukulud 4 274 484 0 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 219 0 Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: Töölepingu alusel töötav isik 215 0 Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, välja 4 0 arvatud füüsilisest isikust ettevõtja Lisa 17 Muud ärikulud (eurodes) 2023 2022 Kahjum materiaalsete põhivarade müügist 42 087 0 Trahvid, viivised ja hüvitised 181 448 0 Muud 579 660 0 Kokku muud ärikulud 803 195 0 Lisa 18 Seotud osapooled (eurodes) Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes LÜHIAJALISED 31.12.2023 31.12.2022 Lisa nr Nõuded ja ettemaksed Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise 508 696 18 240 3 mõju all olevad ettevõtjad Kokku nõuded ja ettemaksed 508 696 18 240 Võlad ja ettemaksed Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise 243 0 mõju all olevad ettevõtjad Kokku võlad ja ettemaksed 243 0 16 OÜ N&V 2023. a. majandusaasta aruanne ANTUD LAENUD Antud laenud Antud laenude tagasimaksed Lisa nr Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva 1 831 100 1 970 350 või olulise mõju all olevad ettevõtjad Kokku antud laenud 1 831 100 1 970 350 MÜÜDUD 2023 2022 Teenused Teenused Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust 0 18 700 omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Kokku müüdud 0 18 700 OSTETUD 2023 2022 Teenused Teenused Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust 152 495 0 omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Kokku ostetud 152 495 0 N&V OÜ juhatuse liikmetele 2023.a. tasusid ei makstud. 17 Aruande digitaalallkirjad Aruande lõpetamise kuupäev on: 31.12.2023 OÜ N&V (registrikood: 16297634) 01.01.2023 - 31.12.2023 majandusaasta aruande andmete õigsust on elektrooniliselt kinnitanud: Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg IGOR GORJATŠJOV Juhatuse liige 24.04.2024 Aruande osanike koosoleku kinnitamise staatus Osanike koosoleku poolt kinnitatud  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE OÜ N&V osanikele Arvamus Oleme auditeerinud OÜ N&V (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2023 ning kasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2023 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on eespool toodu osas oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Merili Pruuel Vandeaudiitori number 638 Assertum Audit OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 62 Lõõtsa tn 2a, Tallinn, Harju maakond, 11415 24.04.2024 Audiitorite digitaalallkirjad OÜ N&V (registrikood: 16297634) 01.01.2023 - 31.12.2023 majandusaasta aruandele lisatud audiitori aruande on digitaalselt allkirjastanud: Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg MERILI PRUUEL Vandeaudiitor 24.04.2024 Kasumi jaotamise ettepanek (eurodes) 31.12.2023 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 6 902 112 Aruandeaasta kasum (kahjum) -2 017 076 Kokku 4 885 036 Müügitulu jaotus tegevusalade lõikes Müügitulu Tegevusala EMTAK kood Müügitulu % Põhitegevusala (EUR) Muu puhastustegevus 81291 3618466 48.81% Jah Maastiku hooldus ja korrashoid 81301 2485984 33.53% Ei Teede ja kiirteede ehitus 42111 1079424 14.56% Ei Hotellid 55101 93089 1.26% Ei Mujal liigitamata muude mittemetalsetest mineraalidest toodete 23991 54834 0.74% Ei tootmine Reklaami vahendamine meedias 73121 54097 0.73% Ei Restoranid jm toitlustuskohad 56101 26880 0.36% Ei Sorteeritud materjali taaskasutusele võtmine 38321 751 0.01% Ei Sidevahendid Liik Sisu Mobiiltelefon +372 53807018 E-posti aadress [email protected]  MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2024 aruandeaasta lõpp: 31.12.2024 ärinimi: OÜ N&V registrikood: 16297634 Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Jõhvi küla, postiaadress: Kaasiku tn 28 postisihtnumber: 41541 telefon: +372 53807018 e-posti aadress: [email protected] OÜ N&V 2024. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 4 Bilanss 4 Kasumiaruanne 5 Rahavoogude aruanne 6 Omakapitali muutuste aruanne 7 Raamatupidamise aastaaruande lisad 8 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 8 Lisa 2 Raha 9 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 10 Lisa 4 Varud 10 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 11 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 12 Lisa 7 Kapitalirent 13 Lisa 8 Laenukohustised 15 Lisa 9 Võlad ja ettemaksed 16 Lisa 10 Võlad töövõtjatele 16 Lisa 11 Tingimuslikud kohustised ja varad 16 Lisa 12 Osakapital 17 Lisa 13 Müügitulu 17 Lisa 14 Muud äritulud 17 Lisa 15 Kaubad, toore, materjal ja teenused 18 Lisa 16 Mitmesugused tegevuskulud 18 Lisa 17 Tööjõukulud 19 Lisa 18 Muud ärikulud 19 Lisa 19 Seotud osapooled 19 Lisa 20 Tegevuse jätkuvus 20 Aruande allkirjad 22 Vandeaudiitori aruanne 23 2 OÜ N&V 2024. a. majandusaasta aruanne Tegevusaruanne 2024.a. toimus igapäevane ettevõtte tegevus. Aastaringselt tehakse teede ja tänavate hooldust ja suveperioodil teedeehitust. 2024.aastal oli OÜ N&V netokäive 8 942 614 eurot. 2024 aasta kasum oli 12 277 eurot, bilansimaht 7 953 272 eurot. 2024 aasta lõpuga töötas ettevõttes 217 inimest ja töötajate töötasu koos maksudega moodustas 4 897 222 eurot. Juhatuse liikmele tasu oli 12 851 eurot. 2024. aastal toimus põhivara ümberhindamine hindamisaktide alusel summas 985 281 eurot. Kulutusi uurimis-ja arendustegevuse projektidesse äriühingul ei olnud. N&V OÜ tegevus ei avalda olulist mõju looduskeskonnale. 2024. aastal loobusime enamikust alltöövõtjatest, vähendades sellega kulusid. 2025 aasta eesmärgiks on hoida ettevõtte tegevust stabiilsena. Kõige raskemaks hindab juhtkond 2025.a. teedeehituse lepinguid- arvestades üleüldist maailma majanduses toimuvat, siis tooraine soetamine on kujunendud äärmiselt kalliks ja keeruliseks. Suuri investeeringuid põhivarasse ei planeerita. Tegevuse jätkuvus Seisuga 31.12.2024 ületavad lühiajalised kohustised lühiajalisi varasid 1 miljoni euro ulatuses. Ettevõttel on tähtajaks tasumata kohustisi ja ajatatud maksuvõlad. Need asjaolud võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana, mille tõttu ei pruugi ettevõte olla võimeline normaalse äritegevuse käigus realiseerima oma varasid ja täitma oma kohustusi. Tegevuskavas on aktiivne osalemine riigihangetes müügimahu kasvatamiseks ning kulude kokkuhoid ressursside efektiivse kasutamise kaudu. Eesmärk on püsida ajatamisgraafikus ning jooksvalt toimub koostööpartnerite võlgade tasumine. Juhtkonna hinnangul on ettevõte vaatamata märkimisväärse kahtluse esinemisele jätkuvalt tegutsev. N&V OÜ olulisemad finantssuhtarvud olid: 2024 2023 Müügimahu kasv (2024.a.müügitulu - 20,63 39544,52 2023.a.müügitulu)/2023.a.müügitulu*100 Puhasrentaablus 0,14 -27,21 (Puhaskasum/müügitulu)* 100 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 0,63 0,67 (käibevara/lühiajalised kohustused) ROA varade tootlus 0,15 -24,72 (puhaskasum/varad)*100 ROE omakapital tootlus 0,25 -41,27 (puhaskasum/omakapital)*100 3 OÜ N&V 2024. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 9 461 4 512 2 Nõuded ja ettemaksed 1 399 072 1 566 442 3 Varud 281 976 80 009 4 Kokku käibevarad 1 690 509 1 650 963 Põhivarad Nõuded ja ettemaksed 409 084 310 690 3 Materiaalsed põhivarad 5 853 679 6 196 433 6 Kokku põhivarad 6 262 763 6 507 123 Kokku varad 7 953 272 8 158 086 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised 511 180 493 810 7,8 Võlad ja ettemaksed 2 183 363 1 982 869 9 Kokku lühiajalised kohustised 2 694 543 2 476 679 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 358 666 793 621 7,8 Kokku pikaajalised kohustised 358 666 793 621 Kokku kohustised 3 053 209 3 270 300 Omakapital Osakapital nimiväärtuses 2 500 2 500 12 Kohustuslik reservkapital 250 250 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 4 885 036 6 902 112 Aruandeaasta kasum (kahjum) 12 277 -2 017 076 Kokku omakapital 4 900 063 4 887 786 Kokku kohustised ja omakapital 7 953 272 8 158 086 4 OÜ N&V 2024. a. majandusaasta aruanne Kasumiaruanne (eurodes) 2024 2023 Lisa nr Müügitulu 8 942 614 7 413 525 13 Muud äritulud 1 182 929 441 977 14 Kaubad, toore, materjal ja teenused -3 421 261 -2 906 051 15 Mitmesugused tegevuskulud -505 573 -559 131 16 Tööjõukulud -4 926 863 -4 274 484 17 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -932 294 -989 463 6 Olulised käibevara allahindlused 0 -266 291 Muud ärikulud -270 643 -803 195 18 Ärikasum (kahjum) 68 909 -1 943 113 Intressitulud 0 13 Intressikulud -56 632 -73 976 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 12 277 -2 017 076 Aruandeaasta kasum (kahjum) 12 277 -2 017 076 5 OÜ N&V 2024. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2024 2023 Lisa nr Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) 68 909 -1 943 113 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 932 294 989 463 6 Kasum (kahjum) põhivarade müügist 115 286 -266 745 Muud korrigeerimised -985 281 389 964 6 Kokku korrigeerimised 62 299 1 112 682 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 210 977 -1 858 892 3 Varude muutus -201 967 -80 008 4 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 170 494 1 982 869 9 Kokku rahavood äritegevusest 310 712 -786 462 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -65 064 -30 973 6 soetamisel Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade 375 518 1 363 750 6 müügist Antud laenud -1 724 600 -1 831 100 3 Antud laenude tagasimaksed 1 582 600 1 971 850 3 Kokku rahavood investeerimistegevusest 168 454 1 473 527 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud 197 624 421 500 8 Saadud laenude tagasimaksed -154 624 -472 000 8 Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -460 585 -558 485 7,8 Makstud intressid -56 632 -73 976 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -474 217 -682 961 Kokku rahavood 4 949 4 104 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 4 512 408 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 4 949 4 104 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 9 461 4 512 2 6 OÜ N&V 2024. a. majandusaasta aruanne Omakapitali muutuste aruanne (eurodes) Kokku Osakapital Kohustuslik Sissemaksmata Jaotamata kasum nimiväärtuses reservkapital osakapital (kahjum) 31.12.2022 2 500 0 -2 500 18 648 18 648 Aruandeaasta kasum 0 0 0 -2 017 076 -2 017 076 (kahjum) Muud muutused 0 250 2 500 6 883 464 6 886 214 omakapitalis 31.12.2023 2 500 250 0 4 885 036 4 887 786 Aruandeaasta kasum 0 0 0 12 277 12 277 (kahjum) 31.12.2024 2 500 250 0 4 897 313 4 900 063 7 OÜ N&V 2024. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Üldine informatsioon OÜ N&V 2024. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas finantsaruandluse standardiga, mida täiendavad väljaantavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid. OÜ N&V kasutab kasumiaruande koostamisel kasumiaruande skeemi nr. 1 Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. OÜ N&V on koostanud keskmise suurusega ettevõtja täismahus aruande. Raha Raha ja selle ekvivalentidena on kajastatud sularaha kassas ja arvelduskontode jääke. Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Ostjate tasumata summad on hinnatud lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Summad, mille laekumine on ebatõenäoline, on kantud aruandeperioodi kuludesse ning allahindlus on bilansis kajastatud eraldi real “Ebatõenäoliselt laekuvad summad”. Summad, mille sissenõudmiseks ei ole võimalik või majanduslikult kasulik meetmeid rakendada, on hinnatud lootusetuks ning bilansist välja kantud. Aruandeperioodil laekunud, kuid eelnevalt kuludesse kantud summad on kajastatud samal kulukirjel vastukandena. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses. Varud kantakse kuluks FIFO meetodil. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Põhivaraks loetakse varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 3 196 eurot. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 3 196 eurot, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse 100%-liselt kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Amortisatsioonimäärad aastas on põhivara gruppidelejärgmised: • Ehitised ja rajatised 2% • Muud masinad ja seadmed 10-25% Kuigi kõigi toimkonna juhendite korrektne rakendamine tagab üldjuhul õiglase ülevaate ettevõtte finantsseisundist, -tulemustest ja rahavoogudest, leiab juhtkond, et RTJ 5 juhendi tavapärane rakendamine ei võimaldaks käesoleval juhul anda õiglast ülevaadet ettevõtte finantsseisundist. Juhtkonna hinnangul on ettevõtte varade realistlik väärtus olulise tähtsusega aruande kasutajatele, sealhulgas võlausaldajatele. Seetõttu kajastatakse materiaalsetesse põhivaradesse kuuluvad kinnisvarad ning olulised masinad ja seadmed bilansipäeva seisuga nende õiglases väärtuses. Õiglane väärtus on hind, mille eest vara võiks müüa või kohustuse tasuda tavapärase äritehingu raames hindamispäeval sõltumatute, teadlike ja huvitatud turuosaliste vahel. Õiglase väärtuse hindamisel kasutatakse selliseid meetodeid, mis on antud tingimustes asjakohased ning mille kohta on piisavalt andmeid. Eesmärgiks on maksimeerida jälgitavate (turupõhiste) sisendite ja minimeerida mittejälgitavate (hindajapõhiste) sisendite kasutamist. Kinnisvara hindas sõltumatu ja tunnustatud kinnisvaraekspert ning masinad ja seadmed hindas nende seadmete tuntud edasimüüja Baltikumis. Vastavalt sellele kajastatakse nimetatud põhivara ümberhinnatud väärtuses, mis vastab nende õiglasele väärtusele seisuga 31.12.2024. Ümberhindluse kuupäeval elimineeritakse varade senine soetusmaksumus ja akumuleeritud kulum ning asendatakse see ümberhinnatud väärtusega. Bilansilise jääkväärtuse suurenemine, mis tuleneb ümberhindlusest, kajastatakse kasumiaruandes. Pärast ümberhindlust kajastatakse vara edaspidi bilansis tema ümberhinnatud maksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Muud materiaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi aruandes jääkväärtuses ehk soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Rendid Kapitalirendina käsitletakse renditehingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud renditehingud kajastatakse kasutusrendina. Kapitalirent võetakse arvele vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas. Makstavad rendimaksed jagatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud kajastatakse rendiperioodi jooksul. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna. Finantskohustised 8 OÜ N&V 2024. a. majandusaasta aruanne Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Eraldis kajastatakse juhul, kui ettevõttel lasub enne bilansipäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline või faktiline kohustus, kohustuse realiseerumine on tõenäoline ja selle summat on võimalik usaldusväärselt mõõta. Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks. Muud võimalikud või eksisteerivad kohustused, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, on avalikustatud aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena. Tulud Tulu kaupade ja teenuste müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omaniga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt. Kulud Kulusid kajastatakse samas perioodis, kus kajastatakse nendega seotud tulusid. Kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel perioodidel, kajastatakse nende tekkimise hetkel varana ning kajastatakse kuluna perioodidel, mil nad loovad majanduslikku kasu (näiteks kulutused materiaalsele põhivarale). Kulutused, mis osalevad majandusliku kasu tekitamisel aruandeperioodil või ei osale majandusliku kasu tekitamisel, kajastatakse kuluna nende tekkimise perioodil. Maksustamine Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Dividendidena jaotatud kasumi maksumääraks on 22/78 väljamakstavalt netosummalt. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustusena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval. Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel erinevusi vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustusi. Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustust, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneks juhul, kui kogu jaotamata kasum makstaks välja dividendidena, on esitatud aastaaruande lisades. Seotud osapooled Ettevõte loeb osapooli seotuks juhul, kui üks osapool omab kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele. Ettevõtte seotud osapooled on tegevjuhtkond ja olulise osalusega eraisikust osanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad ja nende lähedased pereliikmed. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Arveldusonto 7 768 2 853 Kassa 1 693 1 659 Kokku raha 9 461 4 512 9 OÜ N&V 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2024 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Nõuded ostjate vastu 986 339 986 339 0 0 Ostjatelt 986 339 986 339 0 0 laekumata arved Nõuded seotud 250 551 250 551 0 0 19 osapoolte vastu Laenunõuded 145 000 145 000 0 0 19 Ettemaksed 17 182 17 182 0 0 Muud 409 084 0 409 084 0 Kokku nõuded ja 1 808 156 1 399 072 409 084 0 ettemaksed 31.12.2023 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Nõuded ostjate vastu 928 171 928 171 0 0 Ostjatelt 1 194 462 1 194 462 0 0 laekumata arved Ebatõenäoliselt -266 291 -266 291 0 0 laekuvad nõuded Nõuded seotud 508 696 508 696 0 0 19 osapoolte vastu Laenunõuded 3 000 3 000 0 0 19 Ettemaksed 4 259 4 259 0 0 Muud makstud 4 259 4 259 0 0 ettemaksed Muud 433 006 122 316 310 690 0 Kokku nõuded ja 1 877 132 1 566 442 310 690 0 ettemaksed 31.12.2024 Laenunõude alusvaluuta on EUR, tähtaeg 2022 ning intressimäär 2-3% Tagatishoiuste tähtaeg on 28.01.2026-07.10.2026 Real "Muud" on kajastatud tellijatele antud garantiide tagatishoiused ja tellijatele makstud tagatisdeposiidid. Ettevõttel on pooleliolev vaidlus ostjaga leppetrahvinõude osas summas 227 591 eurot. Lisainfo on avalikustatud lisas 11. Lisa 4 Varud (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Tooraine ja materjal 281 159 76 508 Müügiks ostetud kaubad 817 3 501 Kokku varud 281 976 80 009 10 OÜ N&V 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 0 0 0 Käibemaks 149 845 0 182 393 Üksikisiku tulumaks 46 996 0 47 903 Erisoodustuse tulumaks 105 0 97 Sotsiaalmaks 92 939 0 96 796 Kohustuslik kogumispension 1 792 0 1 891 Töötuskindlustusmaksed 6 512 0 6 766 Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 227 957 0 73 041 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 526 146 0 408 887 Real muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad on näidatud ajatatud maksuvõlad. 11 OÜ N&V 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Muud materiaalsed Transpordivahendid põhivarad 31.12.2022 Soetusmaksumus 0 0 0 0 0 Akumuleeritud kulum 0 0 0 0 0 Jääkmaksumus 0 0 0 0 0 Ostud ja parendused 0 0 38 973 0 38 973 Lisandumised äriühenduste kaudu 75 352 1 681 572 6 464 403 600 8 221 927 Amortisatsioonikulu 0 -42 712 -946 150 -600 -989 462 Müügid (jääkmaksumuses) 0 0 -1 075 005 0 -1 075 005 31.12.2023 Soetusmaksumus 75 352 1 681 572 5 428 371 600 7 185 895 Akumuleeritud kulum 0 -42 712 -946 150 -600 -989 462 Jääkmaksumus 75 352 1 638 860 4 482 221 0 6 196 433 Ostud ja parendused 95 064 0 95 064 Amortisatsioonikulu 0 -46 597 -882 337 0 -928 934 Müügid (jääkmaksumuses) 0 0 -490 804 0 -490 804 Muud muutused 0 720 796 261 124 0 981 920 31.12.2024 Soetusmaksumus 75 352 2 349 699 4 978 130 600 7 403 781 Akumuleeritud kulum 0 -36 640 -1 512 862 -600 -1 550 102 Jääkmaksumus 75 352 2 313 059 3 465 268 0 5 853 679 Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas 2024 2023 Masinad ja seadmed 375 518 1 363 750 Transpordivahendid 375 518 1 363 750 Kokku 375 518 1 363 750 2024. aastal toimus põhivara ümberhindamine hindamisaktide alusel summas 985 281 eurot, mis on kajastatud real "Muud muutused". Lisainfo ümberhindluse kohta on toodud lisas 1. Laenukohustiste ja seotud isikute kohustiste tagatiseks on seatud hüpoteegid põhivaradena kajastatud kinnisvaradele. Täpsem info on avalikustatud lisas 8 ja 19. 12 OÜ N&V 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Kapitalirent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 31.12.2024 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul LHV Pank AS 6-kuu november 106 031 55 641 50 390 0 EUR Euribor+5.5% 2026 Scania Finans AB 3-kuu veebruar 39 610 33 757 5 853 0 Euribor+3,95% EUR 2026 aastas Scania Finans AB 3-kuu veebruar 30 999 26 418 4 581 0 Euribor+3,95% EUR 2026 aastas Scania Finans AB 3-kuu oktoober 71 690 37 991 33 699 0 Euribor+3,95% EUR 2026 aastas Scania Finans AB 3-kuu oktoober 71 690 37 991 33 699 0 Euribor+3,95% EUR 2026 aastas Scania Finans AB 3-kuu detsember 42 219 20 390 21 829 0 Euribor+3,95% EUR 2026 aastas VGFS Financial Services september 41 055 23 197 17 858 0 2.99% EUR Estonia OÜ 2026 VGFS Financial Services oktoober 65 404 35 231 30 173 0 2.99% EUR Estonia OÜ 2026 VGFS Financial Services oktoober 58 706 31 623 27 083 0 2.99% EUR Estonia OÜ 2026 VGFS Financial Services oktoober 58 706 31 623 27 083 0 2.99% EUR Estonia OÜ 2026 VGFS Financial Services september 82 652 42 532 40 120 0 2.99% EUR Estonia OÜ 2026 VGFS Financial Services september 68 292 35 143 33 149 0 2.99% EUR Estonia OÜ 2026 VGFS Financial Services september 68 292 35 143 33 149 0 2.99% EUR Estonia OÜ 2026 Kapitalirendikohustised 805 346 446 680 358 666 0 kokku 13 OÜ N&V 2024. a. majandusaasta aruanne 31.12.2023 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Baltem AS 40 163 40 163 0 0 rendileping EUR juuli 2024 LHV Pank AS 6-kuu november 154 306 51 760 102 546 0 EUR Euribor+5.5% 2026 Scania Finans AB 3-kuu veebruar 70 842 32 519 38 323 0 Euribor+3,95% EUR 2026 aastas Scania Finans AB 3-kuu veebruar 55 441 25 449 29 992 0 Euribor+3,95% EUR 2026 aastas Scania Finans AB 3-kuu oktoober 106 733 37 342 69 391 0 Euribor+3,95% EUR 2026 aastas Scania Finans AB 3-kuu oktoober 106 733 37 342 69 391 0 Euribor+3,95% EUR 2026 aastas Scania Finans AB 3-kuu detsember 61 013 20 143 40 870 0 Euribor+3,95% EUR 2026 aastas VGFS Financial Services september 63 568 22 514 41 054 0 2.99% EUR Estonia OÜ 2026 VGFS Financial Services oktoober 99 598 34 194 65 404 0 2.99% EUR Estonia OÜ 2026 VGFS Financial Services oktoober 89 398 30 692 58 706 0 2.99% EUR Estonia OÜ 2026 VGFS Financial Services oktoober 89 398 30 692 58 706 0 2.99% EUR Estonia OÜ 2026 VGFS Financial Services september 123 934 41 282 82 652 0 2.99% EUR Estonia OÜ 2026 VGFS Financial Services september 102 402 34 109 68 293 0 2.99% EUR Estonia OÜ 2026 VGFS Financial Services september 102 402 34 109 68 293 0 2.99% EUR Estonia OÜ 2026 Kapitalirendikohustised 1 265 931 472 310 793 621 0 kokku Renditud varade bilansiline jääkmaksumus 31.12.2024 31.12.2023 Masinad ja seadmed 1 744 276 2 139 223 Kokku 1 744 276 2 139 223 14 OÜ N&V 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 8 Laenukohustised (eurodes) 31.12.2024 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa nr 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Lühiajalised laenud Muud laenud 24 500 24 500 2% EUR 30.06.2025 Muud laenud 20 000 20 000 36% EUR 28.02.2025 Muud laenud 20 000 20 000 2% EUR 30.06.2025 Lühiajalised laenud 64 500 64 500 kokku Kapitalirendikohustised 805 346 446 680 358 666 0 7 kokku Laenukohustised 869 846 511 180 358 666 0 kokku 31.12.2023 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa nr 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Lühiajalised laenud Muud laenud 21 500 21 500 2% EUR 31.03.2024 Lühiajalised laenud 21 500 21 500 kokku Kapitalirendikohustised 1 265 931 472 310 793 621 0 7 kokku Laenukohustised 1 287 431 493 810 793 621 0 kokku 31.12.2024 seisuga oli panditud: 1. Kinnistu Kaasiku 28b, Jõhvi küla hüpoteek summas 185 000 eurot. 2. Varadele on seatud kommertspant summas 325 000 eurot. 15 OÜ N&V 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 9 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2024 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 857 178 857 178 Võlad töövõtjatele 764 932 764 932 10 Maksuvõlad 526 146 526 146 5 Muud võlad 35 107 35 107 Muud viitvõlad 35 107 35 107 Kokku võlad ja ettemaksed 2 183 363 2 183 363 31.12.2023 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 839 236 839 236 Võlad töövõtjatele 730 807 730 807 10 Maksuvõlad 408 887 408 887 5 Muud võlad 3 843 3 843 Muud viitvõlad 3 843 3 843 Saadud ettemaksed 96 96 Muud saadud ettemaksed 96 96 Kokku võlad ja ettemaksed 1 982 869 1 982 869 Lisa 10 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Töötasude kohustis 516 332 496 984 Puhkusetasude kohustis 248 600 233 823 Kokku võlad töövõtjatele 764 932 730 807 Lisa 11 Tingimuslikud kohustised ja varad (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Lisa nr Tingimuslikud kohustised Antud garantiid 242 900 322 110 3 Kokku tingimuslikud kohustised 242 900 322 110 Ettevõttel on pooleliolev vaidlus ostjaga leppatrahvinõude osas summas 227 591 eurot. Ostja esitas lepptrahvinõude hilinenud töövõtulepingute täitmise tõttu ning tasaarveldas selle põhinõudega (lisa 3). Juhatus on seisukohal, et ostjal puudub leppetrahvinõue, mis tõttu ka tasaarveldus on alusetu, sest töövõtulepingute täitmisega ei hilinenud ning lepingud täideti viimases pikenduses kokku lepitud tähtajaks. Viru Maakohus rahuldas 31.01.2025 ettevõtte hagi täielikult. Ostja esitas Tartu Ringkonnakohtusse apellatsioonkaebuse, millele ettevõte on juba ka vastanud. Ringkonnakohus ei ole veel otsustanud istungi pidamist või asja lahendamist kirjalikus menetluses. Juhatuse hinnangul on tänaseks esitatud argumentide ja tõendite pinnalt tõenäoline, et eelduslikult peaks vaidluse tulemus saama selline nagu on Viru Maakohus 31.01.2025 otsus. 16 OÜ N&V 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 12 Osakapital (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Osakapital 2 500 2 500 Osade arv (tk) 2 2 Lisa 13 Müügitulu (eurodes) 2024 2023 Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Müük Euroopa Liidu riikidele Eesti 8 942 614 7 413 525 Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 8 942 614 7 413 525 Kokku müügitulu 8 942 614 7 413 525 Müügitulu tegevusalade lõikes Teede ja kiirteede ehitus 1 395 820 1 079 424 Muu puhastustegevus 4 973 075 3 586 386 Maastiku hooldus ja korrashoid 2 381 587 2 485 983 Restoranid ja toitluskohad 24 163 26 880 Hotellid 76 961 93 089 Reklaami vahendamine meedias 50 213 54 098 Mujal liigitamata muude mittemetalsetest 0 54 834 Muud 40 795 32 831 Kokku müügitulu 8 942 614 7 413 525 Lisa 14 Muud äritulud (eurodes) 2024 2023 Lisa nr Kasum materiaalsete põhivarade müügist 72 357 337 583 Kasum materiaalse põhivara õiglase väärtuse muutusest 985 281 0 1,6 Kindlustuse tagastamine 5 114 7 536 Hüvitis 118 090 84 276 Muud 2 087 12 582 Kokku muud äritulud 1 182 929 441 977 17 OÜ N&V 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 15 Kaubad, toore, materjal ja teenused (eurodes) 2024 2023 Tooraine ja materjal 1 026 401 953 217 Energia 721 050 707 207 Kütus 721 050 707 207 Alltöövõtutööd 338 130 577 562 Transpordikulud 79 744 30 008 Kaupade ja materjalide kulud 78 128 94 820 Tehnika, seadmete remondi- ja hoolduskulud 480 553 465 333 Trükikulud 51 792 47 808 Prügikoristus 195 237 0 Tehnika rent 445 266 0 Muud 4 960 30 096 Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused 3 421 261 2 906 051 Lisa 16 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2024 2023 Üür ja rent 23 713 18 297 Energia 95 404 77 900 Elektrienergia 57 700 51 207 Soojusenergia 37 704 26 693 Mitmesugused bürookulud 103 723 94 345 Koolituskulud 15 427 10 962 Riiklikud ja kohalikud maksud 57 317 46 744 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest 582 3 079 Kindlustus kulud 107 386 84 660 Remondi teenused ja materjalid 22 955 17 798 Tööriided, töökaitsevahendid 25 074 22 835 Vesi 4 886 3 977 Töötervishoiuteenused 20 355 0 Muud 28 751 178 534 Kokku mitmesugused tegevuskulud 505 573 559 131 18 OÜ N&V 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 17 Tööjõukulud (eurodes) 2024 2023 Palgakulu 3 737 510 3 242 775 Sotsiaalmaksud 1 159 712 1 031 709 Kokku tööjõukulud 4 897 222 4 274 484 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 217 219 Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: Töölepingu alusel töötav isik 214 215 Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, välja 3 4 arvatud füüsilisest isikust ettevõtja Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 1 0 Lisa 18 Muud ärikulud (eurodes) 2024 2023 Kahjum materiaalsete põhivarade müügist 187 643 42 087 Trahvid, viivised ja hüvitised 81 909 181 448 Muud 1 091 579 660 Kokku muud ärikulud 270 643 803 195 Lisa 19 Seotud osapooled (eurodes) Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes LÜHIAJALISED 31.12.2024 31.12.2023 Lisa nr Nõuded ja ettemaksed Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise 395 551 508 696 3 mõju all olevad ettevõtjad Kokku nõuded ja ettemaksed 395 551 508 696 Võlad ja ettemaksed Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise 646 243 mõju all olevad ettevõtjad Kokku võlad ja ettemaksed 646 243 19 OÜ N&V 2024. a. majandusaasta aruanne ANTUD LAENUD Antud laenud Antud laenude tagasimaksed Lisa nr Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva 1 831 100 1 970 350 või olulise mõju all olevad ettevõtjad Kokku antud laenud 1 831 100 1 970 350 ANTUD LAENUD 31.12.2023 Antud laenud Antud laenude 31.12.2024 Lisa tagasimaksed nr Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva 0 1 724 600 1 582 600 142 000 3 või olulise mõju all olevad ettevõtjad Kokku antud laenud 0 1 724 600 1 582 600 142 000 MÜÜDUD 2024 2023 Kaubad Teenused Põhivara Kaubad Teenused Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust 0 267 951 88 000 0 0 omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Kokku müüdud 0 267 951 88 000 0 0 OSTETUD 2024 2023 Kaubad Teenused Põhivara Kaubad Teenused Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust 178 818 0 152 495 omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Kokku ostetud 178 818 0 152 495 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2024 2023 Arvestatud tasu 12 852 0 Seisuga 31.12.2024 on seatud isiku kohustiste tagatiseks hüpoteegid põhivarana kajastatud kinnisvarale (lisa 6): 1.Kinnistu Kaasiku 28, Jõhvi küla hüpoteek summas 425 000 eurot. 2.Kinnistu Kaasiku 28b, Jõhvi küla hüpoteek summas 25 000 eurot. 3.Kinnistu Suve,Karjama küla, Alajõe vald Ida -Virumaa hüpoteek 975 000 eurot. 4.Kinnistu Kevade/Sügise, Karjamaa küla, Alutaguse vald, Ida-Virumaa 215 000 eurot. Lisa 20 Tegevuse jätkuvus Seisuga 31.12.2024 ületavad lühiajalised kohustised lühiajalisi varasid 1 miljoni euro ulatuses. Ettevõttel on tähtajaks tasumata kohustisi ja ajatatud maksuvõlad. Need asjaolud võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana, mille tõttu ei pruugi ettevõte olla võimeline normaalse äritegevuse käigus realiseerima oma varasid ja täitma oma kohustusi. 20 OÜ N&V 2024. a. majandusaasta aruanne Tegevuskavas on aktiivne osalemine riigihangetes müügimahu kasvatamiseks ning kulude kokkuhoid ressursside efektiivse kasutamise kaudu. Eesmärk on püsida ajatamisgraafikus ning jooksvalt toimub koostööpartnerite võlgade tasumine. Juhtkonna hinnangul on ettevõte vaatamata märkimisväärse kahtluse esinemisele jätkuvalt tegutsev. 21 Aruande digitaalallkirjad Aruande lõpetamise kuupäev on: 31.12.2024 OÜ N&V (registrikood: 16297634) 01.01.2024 - 31.12.2024 majandusaasta aruande andmete õigsust on digitaalselt kinnitanud: Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg Igor Gorjatšjov Juhatuse liige 28.05.2025 Aruande osanike koosoleku kinnitamise staatus Osanike koosoleku poolt kinnitatud  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE OÜ N&V osanikele Märkusega arvamus Oleme auditeerinud OÜ N&V (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2024 ning kasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates, välja arvatud meie aruande osas „Märkusega arvamuse alus” kirjeldatud asjaolu mõjud, kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2024 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Märkusega arvamuse alus Bilansikirje „Materiaalsed põhivarad“ sisaldab seisuga 31.12.2024 põhivarade ümberhindluse tulemusena kajastatud väärtuse suurenemist summas 985 281 eurot, mis ei ole kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardis sätestatud arvestuspõhimõtetega. Nimetatud standardi kohaselt tuleb materiaalset põhivara kajastada selle soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Juhtkonna hinnangul ei võimalda standardi tavapärane rakendamine anda õiglast ülevaadet ettevõtte finantsseisundist ning lähtub seetõttu õiglase kajastamise põhimõttest. Ümberhindlus tugineb ettevõtte väliste ekspertide hinnangutele ning arvestuspõhimõtte rakendamise kohta on esitatud teave raamatupidamise aastaaruande lisas 1. Me avaldame märkusega arvamuse, sest materiaalsed põhivarad ei ole kajastatud vastavalt Eesti finantsaruandluse standardile. Kui ümberhindlust ei oleks tehtud, oleksid seisuga 31.12.2024 bilansis varad ja omakapital ning 31.12.2024 seisuga lõppenud perioodi kasumiaruandes muud äritulud 985 281 euro võrra väiksemad. Me ei tee märkust õiglase väärtuse määramise usaldusväärsuse kohta. Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie märkusega arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on eespool toodu osas oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Välja arvatud eespool osas "Märkusega arvamuse alus" kirjeldatud asjaolu mõjud tegevusaruandes esitatud finantsnäitajatele avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Tegevuse jätkuvusega seotud oluline ebakindlus Juhime tähelepanu raamatupidamise aastaraunde lisale 20, milles on avalikustatud informatsioon tegevuse jätkuvusega seotud olulise ebakindluse kohta. Seisuga 31.12.2024 ületavad ettevõtte lühiajalised kohustised lühiajalisi varasid 1 miljoni euro ulatuses. Ettevõttel on tähtajaks tasumata kohustisi ja ajatatud maksuvõlad. Need asjaolud võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana, mille tõttu ei pruugi ettevõte olla võimeline normaalse äritegevuse käigus realiseerima oma varasid ja täitma oma kohustusi. Nagu kirjeldatud lisas 20, on juhtkonna tegevuskavas aktiivne osalemine riigihangetes müügimahu kasvatamiseks ning kulude kokkuhoid ressursside efektiivse kasutamise kaudu. Eesmärk on püsida ajatamisgraafikus ning jooksvalt toimub koostööpartnerite võlgade tasumine. Juhtkonna hinnangul on ettevõte vaatamata märkimisväärse kahtluse esinemisele jätkuvalt tegutsev. Eeltoodud asjaolud viitavad olulise ebakindluse esinemisele, mis võib tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Meie auditi arvamus ei ole modifitseeritud selle asjaolu suhtes. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Merili Pruuel Vandeaudiitori number 638 Assertum Audit OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 62 Lõõtsa tn 2a, Tallinn, Harju maakond, 11415 28.05.2025 Audiitorite digitaalallkirjad OÜ N&V (registrikood: 16297634) 01.01.2024 - 31.12.2024 majandusaasta aruandele lisatud audiitori aruande on digitaalselt allkirjastanud: Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg MERILI PRUUEL Vandeaudiitor 28.05.2025 Kasumi jaotamise ettepanek (eurodes) 31.12.2024 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 4 885 036 Aruandeaasta kasum (kahjum) 12 277 Kokku 4 897 313 Müügitulu jaotus tegevusalade lõikes EMTAK EMTAK Müügitulu Müügitulu Tegevusala Põhitegevusala kood versioon (EUR) % Muu puhastustegevus 81231 EMTAK 2025 4973075 55.61% Jah Maastiku hooldus ja korrashoid 81301 EMTAK 2025 2381587 26.63% Ei Maanteede ja kiirteede ehitus 42111 EMTAK 2025 1395820 15.61% Ei Hotellid 55101 EMTAK 2025 76961 0.86% Ei Reklaami vahendamine meedias 73121 EMTAK 2025 50213 0.56% Ei Restoranide ja kohvikute tegevus 56111 EMTAK 2025 24163 0.27% Ei Abrasiivtoodete tootmine 23911 EMTAK 2025 22177 0.25% Ei Prügilasse ladestamine või püsiv ladustamine 38321 EMTAK 2025 18618 0.21% Ei  err.ee Jäätmetonni prügilasse vedamine võib oluliselt kallimaks minna Tallinna prügila Jõelähtmel. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR EESTI Madis Hindre 02.11.2021 15:49 Keskkonnaministeerium teeb ettepaneku jäätmete prügilasse andmine oluliselt kallimaks muuta. Ministeerium loodab, et sel juhul jõuab rohkem jäätmeid ringlusesse. Seitse aastat tagasi jõudis prügilasse kuus ja pool protsenti olmejäätmetest. Olukord on läinud halvemaks ning prügilasse jõuab iga viies tonn olmejäätmeid. "Ja selle põhjuseks on see, et prügilasse ladestamine ja põletamine on peaaegu samas hinnas," ütles keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma. "Näiteks prügila puhul on see kuskil 75 euro juures tonnist ja Iru põletusjaamas üle 65 euro. Samal ajal ringlusesse võtmine on veelgi kallim – üle 100 euro." Keskkonnaministeerium soovib turu ümber korraldada nii, et jäätmete ladestamine oleks selgelt kõige kallim lahendus. Värske eelnõuga võetakse appi saastetasu, mida praegu tuleb maksta 30 eurot iga prügilasse maetud jäätmetonni eest. Ministeeriumi ettepaneku järgi tõuseks tavajäätmete saastetasu 60 euroni tonnist ja olmejäätmete tasu koguni 90 euroni tonnist. "Olmejäätmed tekivad igapäevategevuse tulemusena kodudes, restoranides, büroodes," loetles Heinma. "Aga tavajäätmed on kõik teised jäätmed, näiteks ehitus-lammutusjäätmed, erinevad tööstuses tekkivad jäätmed." Heinma sõnul on madalad prügilatasud alla surunud ka põletamise eest võetavat hinda. "Kui ladestamise hind tõuseb, siis see tekitab võimaluse, et ka põletamise hind tõuseb kõrgemaks, mis omakorda muudabki konkurentsivõimelisemaks ringlussevõtu," rääkis Heinma. Tänavu maikuus vastu võetud seadusmuudatusele viidates märgib ta, et jäätmete ringlusessevõttu püütakse tagant lükata ka teiste meetmetega. "Üks nendest on näiteks see, et ei tohi põletada liigiti kogutud jäätmeid. Biojäätmete kohtkogumine muutub kohustuslikuks aastaks 2024," ütles Heinma. Ühelt poolt peaks saastetasu tõstmine meelitama jäätmekäitlejat prügimäe asemel põletusahju eelistama. Teisalt peaks see motiveerima prügitekitajat. "Tõenäoline on see, et korraldatud jäätmevedu muutub kallimaks segaolmejäätmete osas ehk need, mis inimene paneb kõik kokku ja millega sisuliselt ei olegi muud teha, kui neid kas prügilasse ladestada või põletada," rääkis Heinma. "Aga see, kes kodus liigitab jäätmeid korrektselt, kes annab need korrektselt üle ja, loomulikult, kellel on kohalik omavalitsus selleks võimaluse loonud, nende puhul ka tulevikus need jäätmearved ei tohiks tõusta." Heinma möönis, et üldise hinnatõusu valguses ei saa viimast küll päris kindlalt väita. Kui inimesed ja ettevõtted vaatamata hinnasurvele oma käitumist ei muuda, jõuab näiteks 2025. aastal riigieelarvesse 7,9 miljonit eurot rohkem ladestustasu. Aga ministeerium ootab, et siis viiakse prügilasse kõige rohkem kümnendik olmejäätmetest ja riigieelarve saab 4,8 miljonit lisaeurot. Plastimaks: 370 eurot tonnist Sama eelnõuga tuuakse seadusesse ka päris uus pakendijäätmete saastetasu. Kaupo Heinma meenutas Euroopa Liidus sündinud kokkulepet, mille järgi maksavad kõik riigid liidukassasse 800 eurot iga ringlusest välja langenud plastitonni eest. Eestis jääb ringlusesse võtmata ligi 60 protsenti plastpakenditest, kuid 2025. aastaks loodetakse see piir 50 protsendini viia. Eelnõu järgi peaks plastpakendi turule lasknud ettevõte maksma 370 eurot iga pakenditonni eest, mis ringlusesse tagasi ei jõua. Kaupo Heinma sõnul mõtlevad sarnases suunas ka paljud teised Euroopa riigid. "Näiteks Itaalias ja Hispaanias on ettepanek, et see oleks 450 eurot tonni kohta, aga seejuures kogu turule lastud pakendi eest. Meie oleme teinud ettepaneku, et seda tasu korjataks ainult selle osa eest, mis jääb ringlusesse võtmata," rääkis Heinma. Pakendijäätmete saastetasu tuleb maksta ettevõtetel endil või neid ühendavatel taaskasutusorganisatsioonidel. "Me soovime selle plastpakenditasuga, et hinnad, mida organisatsioonid küsivad eri pakendite eest, muutuksid erinevaks. Et ei oleks nii, et üks tasumäär on kõikidele plastidele, vaid oleks nii, et kelle pakendit on võimalik kergemini ringlusesse võtta, see peaks maksma ka vähem," ütles Heinma. Kui ka 2025. aastal jõuab ringlusesse nii palju pakendeid kui 2019. aastal, tuleb ettevõtetel välja käia 4,4 miljonit eurot plastpakenditasu. Ministeerium loodab, et ringlusesse jõuaks vähemalt pool tekitatud plastpakenditest ning sel juhul tuleks ettevõtetel maksta 2,4 miljonit eurot. Eelnõu järgi peaks prügilasse viidud jäätmete saastetasu kerkima järgmise aasta juulis, plastpakenditasu on plaanis kehtestada 2025. aastal. Toimetaja: Mirjam Mäekivi prügi jäätmed keskkonnaministeerium palstimaks  err.ee Saastetasude järsk tõstmine võib viia jäätmed metsa alla või välismaale Prügikonteinerid Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR EESTI Johannes Voltri 29.05.2023 06:13 Keskkonnaministeerium plaanib tõsta jäätmete ladestustasu ning kehtestada ka tasu jäätmete põletamisele, et motiveerida inimesi jäätmeid usinamalt liigiti koguma. Eksperdid hoiatavad, et kui tõsta saastetasusid liiga kiirelt ja järsult, võivad jäätmed leida tee hoopis metsa alla või välismaale. Eesti on Euroopa Liidu liikmesmaana andnud lubaduse, et 2025. aastal peab ringlusesse jõudma 55 protsenti olmejäätmetest. Viimased kümmekond aastat pole aga edusamme tehtud ning ringlusesse jõuab vaid vähem kui kolmandik olmejäätmetest. Keskkonnaministeerium on nüüd välja töötamas järjekordset keskkonnatasude paketti, et jäätmete liigiti kogumist edendada. Keskkonnakorralduse asekantsler Kaupo Heinma ütles ERR-ile, et plaan on tõsta jäätmete ladestamise tasu ning töötada välja ka uus tasu, mis kataks jäätmete põletamist. Asekantsleri sõnul peaks selleks, et inimeste käitumist muuta ning motiveerida neid rohkem jäätmeid liigiti koguma, olema segaolmejäätmete äravedu praegusest palju kallim. Heinma lisas, et jäätmevedu ei tohiks samas muutuda liiga kalliks neile, kes jäätmeid korralikult liigiti koguvad. Ta märkis, et osa jäätmetest, näiteks laste mähkmed või katkised taldrikud peavadki minema segaolmekonteinerisse, sest nendega ei ole midagi mõistlikumat peale hakata. "Üks töösuund on meil siis selline, et need inimesed, kes koguvad jäätmeid korralikult liigiti ja segaolmejäätmete konteinerisse jääb üle vaid selline jääk, siis nende jaoks oleks selle konteineri tühjendamine ka oluliselt odavam kui neil, kes panevad kõik jäätmed sinna segaolmesse kokku. Teatud osa segaolmejäätmetest peabki tekkima ja neid inimesi ei peaks karistama. Jäätmekäitlus peaks olema kallim neil, kes teevad asju valesti, et tekiks selline selge hierarhia, kus kodune käitumine peegeldub lõpuks ka jäätmekäitluse hinnas," selgitas Heinma. See, kui kõrge jäätmete ladestustasu või uus kehtestatav põletustasu olema saab, ei ole veel selge. Ministeerium plaanib nende ettepanekutega avalikkuse ette tulla sügisel. Ladestamistasu on püsinud alates 2015. aastast sama – 29,84 eurot. Kaks aastat tagasi esitas keskkonnaministeerium kooskõlastamiseks eelnõu, millega plaaniti kolmekordistada jäätmete ladestustasu 90 eurole tonni kohta. Heinma ütles, et selline ladestustasu suurusjärk on ilmselt ka praegu asjakohane. Ta rõhutas samas, et kõik arutelud on alles ees ning tasu võib olla ka madalam. "Kindlasti peavad tasumäärad olema sellised, et ladestamine või põletamine oleks kallim kui jäätmete ringlusesse võtmine. Praegu on kahjuks olukord selline, et paljudel juhtudel on jäätmete uuesti kasutusse võtmine kallim kui näiteks nende põletamine," lausus Heinma. Asekantsler tõi välja, et kõige kulukam on plastjäätmete ringlusesse võtmine, see peaks ministeeriumi arvutuste kohaselt maksma umbes 100 eurot tonni kohta. Asekantsler ütles, et ilmselt on see praegu kõrgemgi. Prügila Autor/allikas: Priit Mürk/ERR Eksperdid: saastetasusid ei tohi tõsta liiga järsult Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse vanemekspert Harri Moora ütles, et ladestamistasu tõstmine on mõistlik, sest ladestamine on keskkonna seisukohast halvem variant kui jäätmete ringlusesse võtmine või põletamine. Ladestamistasu ei tohiks Moora sõnul tõsta aga liiga järsult. Ta ütles, et pigem võiks tasu tõusta igal aastal järk-järgult, näiteks viis või 10 eurot aastas. "Segaolmejäätmete ja teiste tavajäätmete ladestamise või mis tahes lõppkäitlemise tasu suurenemine võib tekitada olukorra, kus inimesed ja ettevõtted hakkavad prügi viima hoopis metsa alla, et kulusid kokku hoida. Me peame ka sellega arvestama," ütles ta. Sama arvas ka Jõelähtme prügilat haldava Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse juhatuse liige Marti Viirmäe. Põletamistasust rääkides ütles keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma, et põletamise eest n-ö väravas küsitud hind peab olema kindlasti üle 100 euro tonni kohta. Iru soojuselektrijaam küsib praegu jäätmete põletamise eest pressiesindaja sõnul väravatasu 60–70 eurot tonni kohta. Marti Viirmäe tõi välja, et Soome jäätmepõletusjaamad on enda väravatasusid viimastel aastatel hoopis langetanud, sest energiakriis on tekitanud nõudluse rohkema soojusenergia järele. Kui varem olid Soomes põletamise väravatasud 70–90 eurot tonni kohta, siis nüüd on need 40–60 eurot tonni kohta, jäätmepõletustehastes on jäätmete defitsiit. Ta lausus, et jäätmeid imporditakse Soome isegi Itaaliast. "Kui me tõstame jäätmete põletamisel järsult saastetasu, siis on küsimus logistikakulus, et kas on mõtet neid taaskasutustoiminguid teha siin Eestis või on mõistlikum neid jäätmeid hoopis eksportida. Kui teisel pool lahte on väravatasu mitukümmend eurot madalam ja nüüd lisandub ka põletamistasuga mitukümmend eurot, siis saab jäätmeid suures koguses üle lahe viia juba küll," ütles Viirmäe. Ka Harri Moora ütles, et kui varem imporditi Soomest jäätmeid Eestisse, siis saastetasude järsk tõstmine võib tekitada hoopis olukorra, kus jäätmed viiakse üle lahe Soome. Eesti majandus sellest vaid kaotaks, nentis ta. Prügila Autor/allikas: Priit Mürk/ERR Rootsi hoopis loobus põletamistasust Valdav osa jäätmetest, mis ei satu ringlusesse, põletatakse energia saamiseks Iru soojuselektrijaamas. Iru soojuselektrijaama omaniku Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim ütles, et enne põletamistasu kehtestamist, peaks riik analüüsima, kas põletamistasu kehtestamine paneb üldse inimesi rohkem jäätmeid liigiti koguma. "Põhjamaades on seda katsetatud, aga kuna sel puudus ringlusesse võtmisele ja liigiti kogumisele soovitud mõju, siis Rootsi pööras selle näiteks eelmisel aastal tagasi," lausus ta. Harri Moora sedastas, et kuigi Rootsi tõesti otsustas põletamistasu kaotada, siis vähemalt teoreetiliselt peaks ladestus- või põletamistasu kehtestamine tõstma inimeste jaoks segaolmejäätmete käitlemise hinda ning seeläbi motiveerima neid jäätmeid liigiti koguma. See seos ei pruugi tema sõnul olla aga üks-ühele ning oluline on tegeleda samal ajal ka teiste meetmetega. "Eesti on siin ainulaadne riik. Me ei ole tegelikult pööranud piisavalt tähelepanu liigiti kogumise ja ringlusessevõtu põhistiimulite arendamisele. Siin on kaks osapoolt, kes peaksid olmejäätmete valdkonnas oluliselt rohkem panustama – kohalikud omavalitsused ja pakendiettevõtjad. Täna on riik loonud olukorra, kus nad ei tunneta seda vastutust ning neil on ka vähe võimalusi ja hoobasid liigiti kogumisse panustada," ütles ta. Moora lausus, et muud meetmed mõjutavad jäätmete ringlusesse võttu veel enamgi, kui prügimajanduse maksudega reguleerimine. Lõppkokkuvõttes taandub kõik tema sõnul aga sellele, kui lihtne ja arusaadav on inimestel neid jäätmeid iga päev liigiti sorteerida. Euroopa Liit ja sealhulgas ka Eesti on võtnud eesmärgiks, et alates 2025. aastast tuleb ringlusse võtta vähemalt 55 protsenti kodumajapidamisest pärinevaid olmejäätmeid. Alates aastast 2030 tuleb ringlusse võtta juba 60 protsenti olmejäätmetest ning 2035. aastast 65 protsenti olmejäätmetest. 2021. aastal võeti statistikaameti andmetel ringlusesse 30,4 protsenti olmejäätmetest. Prügila Autor/allikas: Priit Mürk/ERR Toimetaja: Urmet Kook prügi jäätmed saastetasud harri moora olmejäätmed kaupo heinma prügi põletamine marti viirmäe põletamistasu  Jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus e eelnõu seletuskiri Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u 1. Sissejuhatus PAGEREF _Toc198037365 \h 2 1.1. Sisukokkuvõte PAGEREF _Toc198037366 \h 2 1.2. Eelnõu ettevalmistaja PAGEREF _Toc198037367 \h 4 1.3. Märkused PAGEREF _Toc198037368 \h 4 2. Seaduse eesmärk PAGEREF _Toc198037369 \h 5 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs PAGEREF _Toc198037370 \h 7 3.1 Jäätmeseaduse muudatused PAGEREF _Toc198037371 \h 7 3.2 Kaugkütteseaduse muutmine PAGEREF _Toc198037372 \h 69 3.3 Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmine PAGEREF _Toc198037373 \h 69 3.4 Keskkonnatasude seaduse muudatused PAGEREF _Toc198037374 \h 70 3.5 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muudatused PAGEREF _Toc198037375 \h 80 3.6 Pakendiseaduse muudatused PAGEREF _Toc198037376 \h 80 4. Eelnõu terminoloogia PAGEREF _Toc198037377 \h 101 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele PAGEREF _Toc198037378 \h 102 6. Seaduse mõjud PAGEREF _Toc198037379 \h 102 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud PAGEREF _Toc198037380 \h 102 8. Rakendusaktid PAGEREF _Toc198037381 \h 102 9. Seaduse jõustumine PAGEREF _Toc198037382 \h 102 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon PAGEREF _Toc198037383 \h 103 Lisa 1. Mõjuanalüüs PAGEREF _Toc198037384 \h 104 Lisa 2. Rakendusaktide kavandid PAGEREF _Toc198037385 \h 104 Lisa 3. Jäätmete energiakasutuse tasu riigiabi analüüs PAGEREF _Toc198037386 \h 104 Lisa 4. Märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel PAGEREF _Toc198037387 \h 104 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõukohase seadusega on kavandatud muuta jäätmeseadust ( JäätS ) , k eskkonnaseadustiku üldosa seadust ( KeÜS ) , kaugkütteseadust ( KKütS ), keskkonnatasude seadust ( KeTS ), kohaliku omavalitsuse korralduse seadust (KOKS) ja pakendiseadust ( PakS ) . Eelnõu eesmärk on keskkonna hoidliku majanduskasvu edendamine. Ringlussevõtutööstusele eeliste loomiseks vähendatakse jäätmete ladestamist ja põletamist, suurendatakse jäätmete liigiti kogumist ja parandatakse konkurentsitingimusi jäätmeveos. Alameesmär giks on rolliselguse loomine valdkonnas. Selleks tõhustatakse taaskasutusorganisatsioonide tegevus t ja vähendatakse kohaliku omavalitsuse piiranguid jäätmehoolduse korraldamisel. Muudatustega luuakse eeldused Euroopa Liidu s kehtestatud taaskasutuse sihttasemete õigeaeg s e ks saavutami seks . Jäätmeseaduse muudatustega tugevdatakse kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi ka KOV või omavalitsusüksus ) osa jäätmehoolduse korraldamisel. Kõigile o mavalitsus üksus tele seatakse konkreetne tulemusnäitaja , milleks on olmejäätmete liigiti kogumise sihtarv . Muudetakse korraldatud jäätmeveo ja jäätmekäitluse teenuse tellimise korraldust. Eelnõukohase seadusega ühildatakse paber- ja kartongpakendijäätmete kogumine paberi- ja kartongijäätmete (vanapaberi) kogumisega. Kogutud jäätmete ning nende taaskasutamise ja kõrvaldamise tellimisele s e a tud tingimustega toetab omavalitsus üksus riigi tasemel olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu saavutamis t . Täpsustatakse ja muudetakse selgemaks jäätmeveo teenustasu kujunemise põhimõtteid, et tagada läbipaistev ja stabiilne valdkonna rahastus. Selleks sätestatakse eelnõus võimalus, et omavalitsus kogub ise jäätmeveo teenustasu, mis sisaldab seaduses selgelt piiritletud ulatuses ja mahus jäätmehoolduskulude katteks makstavat osa. Võrreldes kehtiva üldise ja ka õiguskantsleri hinnangul liialt üldise sõnastusega muutub jäätmeveo teenustasu kogumine ja kasutamine läbipaistvaks ning saab olema rangelt seotud vaid jäätmehoolduse arendamise ja korraldamisega. Juba täna kehtiv JäätS § 11 lg 2 sätestab, et jäätmehoolduse kulud kannab jäätmevaldaja. JäätS § 66 lg 5 seab tingimuseks, et jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulud. Mitmed omavalitsused on juba asunud jäätmehooldust osaliselt rahastam a korraldatud jäätmeveo teenustasu kaudu. Üle 20 KOVi korraldab jäätmeveo teenustasu eest jäätmejaama opereerimist, mõned KOVid koguvad KOVile kuuluva käitluskoha kaudu nn kasutusõiguse tasu või katavad teenustasuga ka jäätmevaldajate kogumisvahendite kulu . Sellisel moel jäätmehoolduse rahastamine ei ole piisavalt läbipaistev . Eelnõu kohaselt võimaldab alternatiivse korraldatud jäätmeveo rakendamine ja KOV kaudu jäätmeveo teenustasu kogumine saavutada sarnaseid tulemusi korrektselt ja oluliselt läbipaistvamalt, võimaldades tasu kasutamist jälgida nii jäätmevaldajatele esitatud arvetelt kui ka KOV veebilehtedelt. Eelnõukohase seadusega sätestatakse valdkonnapõhine järelevalvemenetlus ja antakse Keskkonn a ametile pädevus teha haldusjärelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse le jäätmeseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamise kohustuse täitmise õiguspärasuse üle. See aitab täita normidega seatud eesmärke, eelkõige saavutada jäätmete raamdirektiiviga seatud olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarve. Arvestades, et omavalitsused on seotud kehtivate korraldatud jäätmeveo hankelepingutega, antakse omavalitsus üksus tele uute sätete rakendamiseks üleminekuaeg 2030. aasta lõpuni. Eelnõukohase seadusega muudetakse senist jäätmearuandlus t ning luuakse alused jäätmete liikumise ahela paremaks jälgitavuseks. Tavajäätmete üleandmisel ja vastuvõtmisel võetakse kasutusele saatekirjad ( digitaalsed veodokumendid) sarnaselt ohtlike jäätmete saatekirjade ga . J äätmearuanne tuleb esitada üks kord kvartalis . Selle tulemusel vabanevad ettevõtted senisest kohustusest esitada riigile iga aasta 31. jaanuariks jäätmearuanne ning vajalikud koondaruanded luuakse infosüsteemi s saatekirjade andmete ja jäätmekäitluskohtade kvartaalselt esitatavate jäätmearuannete alusel. Samuti liidetakse edasimüüjad jäätmeveo saatekirjade süsteemi. Kaugkütteseadust täiendatakse õigusselguse huvides, et soojuse piirhinda ei arvata keskkonnatasude seadusega sätestatud jäätmete energiakasutuse saastetasu. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduses täiendatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi eesmärke. Muudatus on vajalik selleks, et koondada tava- ja ohtlike jäätmete veo saatekirjad ühtsesse infosüsteemi, mis lihtsustab andmete säilitamist, kasutamist ja kättesaadavust ning annab parema ülevaate. Keskkonnatasude seaduses tehakse muudatused, et motiveerida keskkonnatasude kaudu jäätmekäitlusega tegelevaid ettevõtteid, kuid ka läbi teenuste hinnatõusu jäätmevaldajaid , jäätmete ringlussevõtu eelistamist jäätmete põletamisele ja ladestamisele ning et üha rohkem arvestataks ringmajanduse põhimõtetega. Selleks kehtestatakse alates 1. jaanuarist 2026 uue saastetasuna jäätmete energiak a s utuse tasu ( segaolmejäätmetele 60 eurot/t ja ülejäänud tavajäätmete le, v.a puidujäätmed, 50 eur ot /t ). 2015. a astast muutumatuna püsinud tavajäätmete kõrvaldamise tasumäär tõstetakse senise lt 2 9,84 eur o l t /t 90 eur o ni /t . Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses täiendatakse volikogu ainupädevuse loetelu. Muudatuse eesmärk on anda volikogule õigus juhul, kui jäätmevedu on korraldatud JäätS § 66 1 lõike 1 alusel , kehtestada jäätmeveo teenustasu suurus e määramise ja selle tasumise kord. Samuti antakse volikogule õigus juhul, kui JäätS § 135 lg 2 alusel puudub KOVil korraldatud jäätmeveo korraldamise kohustus , kehte stada jäätme veo teenustasu suuruse määramise ja selle tasumise kord. Eelnõukohase seadusega tehakse olulisi muudatusi pakendiseaduses. Hiljemalt 2030. aasta lõpuks peab kohaliku omavalitsuse üksus olmes tekkivate tagatisrahata pakendijäätmete kogumise korraldama korraldatud jäätmeveoga. Tiheasustusalal korraldatakse tagatisrahata pakendi jäätmete kogumine valdavalt tekkekohalt . V äljaspool tiheasustusala jääb KOVi otsustada, kas pakendijäätmed kogutakse tekkekohal või avalike konteinerite kaudu liigiti . Kokku kogutud pakendijäätmed viiakse kohaliku omavalitsuse üksuse ja taaskasutusorganisatsioonide (edaspidi ka TKO ) vahel ühiselt kokkulepitud pakendijäätmete ladustuskohta. Jäätmevaldaja kannab tagatisrahata pakendi jäätmete tekkekohalt kogumise veokulust 0, 50 eurot tühjenduskorra kohta iga kogumismahuti äraveo või tühjenduse eest . Eelnõukohase seadusega sätestatakse, et olmes tekkivate tagatisrahata pakendijäätmete kokku kogumise korraldamine on tulevikus küll kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne, kuid taaskasutusorganisatsioonid vastutavad nende pakendijäätmete kogumiskulude ning käitlemise ja taaskasutuse sihtarvude täitmise eest. Seni kuni kohaliku omavalitsuse üksuses ei ole rakendunud uut korda, millega oleks pakendijäätmed hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, on taaskasutusorganisatsioonid kohustatud korraldama olmes tekkivate tagatisraha t a pakendijäätmete kokku kogumist. Eelnõukohase seadusega täpsustatakse taaskasutusorganisatsioonidele esitatavaid nõuded. Plastpakendi omavahendi suurus väheneb aastaks 2030 vähemalt 6 mln euro võrra aastas. Tootjate kulud ühelt poolt vähenevad tänu 3 TKO paralleelveoringidele ja kogumisvahendite kulu vähenemisele, teisalt kasvavad seoses liigiti kogutava pakendimahu kasvu ja tekkekohalt kogumisega. Tootja le hüvitatavat veokulu vähendab vanapaberi positiivne rahavoog ning jäätmevaldaja vastutusele jääv 0, 50 senti iga mahuti tühjenduskorra kohta. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu ) on ette valmistanud K liimaministeeriumi (edaspidi K LIM ) ringmajanduse osakonna olmejäätmete valdkonna juht Katrin Koppel (626 0700, [email protected] ), ringmajanduse osakonna nõunikud Laurina Šinkejeva ( teenistussuhe lõppenud ), Dagny Kungus (62 6 0735 , dagny.kungus @kliimaministeerium.ee ), Kertu Sapelkov (6262862; [email protected] ), ehitus- ja lammutusjäätmete valdkonna juht Görel Grauding (626 2897, [email protected] ), projektijuht Alar Valdmann (626 2 710 , [email protected] ) , jäätmekorralduse ja digitaliseerimise valdkonna juht Kristel Kibin (628 5893; [email protected]) , tootjavastutuse ja ohtlike jäätmete valdkonna juht Piret Otsason (626 2859, [email protected]), ringmajanduse osakonna juhataja Peep Siim ( 626 9756, [email protected] ) ning keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna nõunik Aivi Aolaid -Aas ( 626 0743 , [email protected] ) . Eelnõu õigusekspertiisi tegi d Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik ud Käthlin Oeselg (626 0798, [email protected] ) , Annemari Vene (tel 626 2824, e-post [email protected] ) ja õigusosakonna jurist Kristina Parnaul-Ollik (626 2870, [email protected] ) . Keeletoimetuse tegi Justiits - ja Digi ministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ( aili.sandre@just digi . ee ). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 202 4 – 2027 aluspõhimõt t ega 03.03.17 „ Soosime maksupoliitikaga ringmajandust ja ressursside taaskasutust “ ja VVTP ülesandega „ Jäätmereformi eelnõu “ . Eelnõu on seotud Euroopa Liidu jäätmete raamdirektiivi rakendamisega. Eelnõu kohase seadusega muudetakse seaduste järgmisi redaktsioone: 1 ) jäätmeseadus ( RT I, 31 . 12 .202 4 , 7 ); 2) kaugkütteseadus (RT I, 08.10.2024, 10) ; 3 ) keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 04.12.2024, 9); 4 ) keskkonnatasude seadus ( RT I, 11.06.2024, 9 ) ; 5 ) kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (RT I, 14 .0 3 .202 5 , 9 ) ; 6 ) pakendiseadus (RT I, 31.12.2024, 16). Eelnõu kohase seadusega ei muudeta konstitutsioonilisi seadusi. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide, Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingute ning Euroopa Liidu õigusega. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu kohase seadus e peamine eesmärk on olmejäätmetes sisalduva teisese toorme suurem kasutuselevõtt. Eelnõu kohase seadusega suurendatakse kohalik u omavalitsuse üksuste vastutust ja võimalusi jäätmehoolduse korraldamisel, tõhustatakse pakendite ja pakendijäätmete ringlussevõttu läbi nende ulatuslikuma kokku kogumise , kehtestatakse ringlussevõttu motiveerivad tasusüsteemid ning suurendatakse jäätmeandmete läbipaistvust ja ajakohasust. Muudatused on vajalikud, et suunata olmejäätmed ringmajandusse. See eeldab struktuurse id muudatus i ( nn jäätmereformi ) , mis tagaksid olmejäätmete piisava liigiti kogumise ja ringlussevõtu ning olmejäätmete ja pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvude saavutamise. Liigit i kogutud ja ringlusse võetavate jäätmete kogus e järkjärguline suurenemine võimaldab Eestis arendada ringlussevõtutööstust , kuna kvaliteetsete jäätmevoogude tagamine ja stabiilne teke (ehk stabiilne liigiti kogumine) on investeeringute tegemisel ja ringlussevõtutööstuse arendamisel oluliseks eelduseks . Ringlussevõtu eesmärke väljendatakse Euroopa Liidu tasandil kokku lepitud ringlussevõtu sihtarvudena. Olmejäätmete (sh olmes tekkivate pakendijäätmete) korduskasutuseks ette valmistamise ja ringlussevõtu ning eraldi pakendijäätmetele seatud ringlussevõtu Euroopa Liidus kokku lepitud sihtarvud on esitatud tabelis 1. Tabel 1 . Olmejäätmete sihtarv väljendab olmejäätmete osakaalu, mis nende kogumassist kalendriaasta jooksul tuleb korduskasutuseks ette valmistada ja ringlusse võtta, pakendijäätmete sihtarv väljendab pakendijäätmete osakaalu, mis kalendriaasta lõpuks tuleb ringlusse võtta. K ehtiv EL sihtarv Sihtarv 2025 Sihtarv 2030 Sihtarv 2035 Olmejäätmed 50% 55% 60% 65% K õik pakendijäätmed 55% 65% 70% - P lastpakend 22,5% 50% 55% - P uitpakend 15% 25% 30% - Mustmetallist pakend 50% 70% 80% - Alumiiniumist pakend 50% 60% - K laaspakend 60% 70% 75% - P aber- ja kartongpakend 60% 75% 85% - Euroopa Komisjoni 2023. aastal koostatud varajase hoiatamise aruande kohaselt on oht, et Eesti ei saavuta 2025. aastaks seatud olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu eesmärke. Pakendijäätmete ringlussevõtu määr on Eestis küll 74%, kuid sihtarvude saavutamisega on probleeme plastpakendijäätmete puhul , neist ainult 44% jõuab ringlusesse (2022. a andmetel). Seega tuleb 2025. ja 2030. a plastpakendijäätmete sihtarvude saavutamiseks senist tegevust muuta. Selleks, et plastpakendijäätmeid oleks võimalik suuremas mahus ringlusse suunata , tuleb parandada selle eelduseks olevat liigiti kogumist, mis võimaldab ringlussevõtuks kätte saada puhtama ja kvaliteetsema materjali. Suurimad muudatused tehakse jäätmeseadus es , pakendiseadus es ja keskkonnatasude seadus es . Jäätmeseadus es (edaspidi JäätS ) sätesta takse korraldatud jäätmeveoga hõlmatavate jäätmete veo ja käitlemise korraldamine KOVi poolt eraldi hangelepingutega, mis eeldatavasti tagab läbipaist vuse, selge vastutuse ja konkurentsi elavnemise . Omavalitsustele luuakse eelnõukohase seadusega võimalus kehtestada alternatiivne korraldatud jäätmevedu ning koguda ise otse jäätmeveo teenustasu, mis sisaldab saastaja-maksab põhimõttest lähtuvalt läbipaistvat jäätmehooldusk ulude katteks makstava t tas u. Vastavaid kulusid on seni kaetud ka jäätmevedaja teenuse kaudu, kuid kehtiva süsteemi piiratuse tõttu läbipaistmatul kujul. Läbipaistev ja selgelt ette planeeritav kulude kate jäätmehooldusele on vajalik nii KOV j äätmehoolduse pikaajaliseks korraldamiseks ja arendamiseks kui ka jäätmete liigiti kogumise suurendamiseks ning seeläbi jäätmete ringlussevõtu suurendamiseks. Omavalitsustele seatakse olmejäätmete liigiti kogumise sihtarv, millega kohustatakse kõik i KOVe koguma teatud ulatuses olmejäätmeid liigiti. Muudatus on vajalik tänase madala liigiti kogumise taseme suurendamiseks ning võimalda b rohkem jäätmeid ringlusse võtta. Sätestatakse ka liigit i kogumise sihtarvu saavutamist toetav a haldusjärelevalve alused ja ulatus ning vastutus seaduse rikkumise eest. Samuti on jäätmeseaduses sätestatud kohustus, et keskkonnakaitseluba omavad isikud (v . a vahendajad, edasimüüjad ja suletud prügilate käitajad) peavad esitama kord kvartalis jäätmearuande. Keskkonnatasude seadus es (edaspidi KeTS ) tehakse muudatused lähtudes sellest, et keskkonnatasudega motiveerida eelistama jäätmete ringlussevõttu jäätmete põletamisele ja ladestamisele ning et üha rohkem arvestataks ringmajanduse põhimõtetega. Selle saavutamiseks kehtestatakse tavajäätmetele, välja arvatud puidujäätmetele, jäätmete põletamise tasu ja tõstetakse ca kolm korda tavajäätmet e kõrvaldamise saastetasumäära . Pakendiseadus es (edaspidi PakS ) sätestatakse olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kokku kogumine korraldatud jäätmeveo raames ja teatud juhtudel väljaspool korraldatud jäätmevedu, mis suurendab pakendijäätmete liigiti kogumist. Muudetakse taaskasutusorganisatsioonide kohustusi pakendijäätmete tekke vältimisel, kogumisel ja taaskasutamisel eesmärgiga vähendada pakendijäätmete teket ning suurendada tekkinud jäätmete ringlusse jõudmist. Läbipaistvuse parandamiseks täpsustatakse taaskasutusorganisatsioonidele seatavaid nõudeid. Ausa konkurentsi tagamiseks sätestatakse, et taaskasutusorganisatsiooni liige, osanik või aktsionär ei või olla isik, kelle põhitegevusalaks on jäätmekäitlus jäätmeseaduse tähenduses, või kes kuulub sellise isikuga ühte kontserni . Enne seaduseelnõu ja seletuskirja koostamist koostati väljatöötamiskavatsus (VTK) , mis esitati avalikule konsultatsioonile märtsis 2024. VTK kooskõlastas või kooskõlastas märkustega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Rahandusministeerium ning Eesti Linnade ja Valdade Liit. Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium ning Välisministeerium vastust ei esitanud. Lisaks esitasid VTK kohta arvamuse MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Maksu- ja Tolliamet, Enefit Green AS, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Proviisorapteekide Liit, Eesti Ravimihulgimüüjate Liit, Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Eesti Tööandjate Keskliit, MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon, OÜ Tootjavastutusorganisatsioon, Eesti Pakendringlus OÜ, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kaupmeeste Liit, Kiili Vallavalitsus, Saaremaa Vallavalitsus, Saue Vallavalitsus, Tallinna Strateegiakeskus, Raplamaa Omavalitsuste Liit, korduskasutuspakendite valdkonna ettevõtted ja eksperdid ( ühispöördumine ), Eesti Omanike Keskliit, Paikre OÜ, Ragn-Sells AS, Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS, Tetra Pak , Eesti Toiduainetööstuse Liit, Vaitorg OÜ, Viru Keemia Grupp AS. VTK avalikustamise järel saadud kirjaliku ja suulise tagasiside põhjal muudeti osaliselt eelnõu kontseptsiooni. Eelnõust on välja jäetud pakendiaktsiisi seaduse muudatused , mille eesmärk oli kehtestada aktsiis turule lastavatele pakenditele. Riske hinnates ja osade ettevõtjate avalikke sõnavõtte jälgides ei saanud siiski välistada olukorda, kus toidutootjad tõstavad hinda rohkem kui aktsiisimuudatus ette näeks. See võib praeguse elukalliduse kasvu taustal omakorda haavata väiksema sissetulekuga leibkondasid. Lisaks on loobutud jäätmereformi raames Iru jäätmepõletustehase liitmisest Euroopa Liidu heitmekaubandussüsteemiga . Eelnõu koostamise l jõuti järeldusele, et põletustasu kehtestamine on esialgu piisavalt suure mõjuga muudatus jäätmete ringlussevõtu edendamiseks. 3 . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist, mille st esimesega muudetakse ja täiendatakse jäätmeseadust , teisega kaugkütteseadust, kolmandaga keskkonnaseadustiku üldosa seadust , neljandaga keskkonnatasude seadust , viiendaga kohalike omavalitsu s te korralduse seadust, kuuendaga pakendiseadust ning seitsmenda paragrahvi ga reguleeritakse seaduse jõustumise aega. 3.1 Jäätmeseaduse muudatused Eelnõu §-ga 1 muudetakse jäätmeseadust . JäätS i § 1 l õike 1 punkt 3 Muudatusega täpsustatakse JäätSi reguleerimisala, lisades JäätSi nõuete täitmise haldusjärelevalve alused. JäätS i § 1 lõige 5 Lõiget 5 muudetakse ning lisatakse, et riigihanke seaduses sätestatut kohaldatakse edaspidi ka korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise tellimisele. Sättest jäetakse välja piirang riigihangete seaduse § 12 rakendamise kohta korraldatud jäätmeveo tellimisel, kuna see esitatakse sama paragrahvi lõikes 5 1 . Ka muude kohaliku omavalitsuse korraldusel kokku kogutud jäätmete käitleja leidmiseks tuleb rakendada riigihangete seaduse s sätestatut. Omavalitsus üksus e korraldusel kokku kogutud jäätmete hulka kuuluvad kõik KOV algatusel kokku kogutud jäätmed, sh jäätmejaamas, avalikes kogumispunktides (jäätmepunktides, keskkonnapunktides), kogumisringide käigus jm viisil kogutud jäätmed. Muudatusega viiakse jäätmehoolduse korraldamine kooskõlla jäätmedirektiivi artiklist 4 tulenevate kohustustega . Artikli 4 lõike 2 kohaselt peavad liikmesriigid jäätmedirektiivis ette nähtud jäätmehierarhia kohaldamisel võtma asjakohaseid meetmeid, et soodustada lahendusi, mis annavad parima üldise keskkonnatulemuse. K a jäätmedirektiivi artik kel 13 näeb ette, et liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada jäätmete käitlemine viisil, mis ei sea ohtu inimeste tervist ega kahjusta keskkonda. Jäätmedirektiivi 6. põhjenduspunkt i kohaselt peab igasuguse jäätmepoliitika eesmärk olema vähendada miinimumini jäätmetekke ja -käitluse kahjulik mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. Artikli 16 lõike 1 järgi on liikmesrii k kohustatud l ooma kas ise või vajaduse korra l koostöös teiste riikidega üht s e ja sobiv a võrgustik u , mis koosneb jäätmekõrvaldusrajatistest ja rajatistest eramajapidamistest kogutud segaolmejäätmete, asjakohasel juhul ka teistelt jäätmetekitajatelt kogutud s ama liiki jäätmete taaskasutamiseks, võttes sealjuures arvesse parimat võimalikku tehnikat. Artikli eesmär k on esmalt tagada ühenduse kui terviku sõltumatus jäätmete kõrvaldamise valdkonnas ning teiseks võimalda d a liikmesriikidel iseseisvalt seda eesmärki saavutada . Selleks peavad liikmesriigid arvestama geograafilisi tingimusi või vajadust spetsiaalsete rajatiste järele teatud jäätmeliikide jaoks . S elliselt määratletud eesmärki arvestades ei saa liikmesriik direktiivi nõuetekohaseks ülevõtmiseks ja kohaldamiseks piirduda kindla jäätmekäitluskoha valimisega ega ole ka kohustatud otsima ja rakendama kõige sobivamat käitlusviisi, et vähendada nii palju kui võimalik jäätmete negatiivset mõju keskkonnale ja seega inimeste tervisele. Selle tagajärjel jäetaks turult välja kvalifitseeritud ettevõtjad, kes sooviksid turule siseneda. See omakorda võib tekitada olukorra, et ohtu satub riigi le jäätmete käitlemiseks sobiva ja kestva infrastruktuuri loomine, mis võib piirata liikmesriigi võimalust käidelda jäätmeid iseseisv alt. Konkreetse käitluskoha kindlaksmääramine piirab ka konkurentsivabadust. Sellele probleemile on korduvalt tähelepanu juhtinud Konkurentsiamet, kes on soovitanud muuta jäätmeseadust ning avada kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmehooldus vabale konkurentsile. Tegemist on kaaluka ja tihti isegi äärmusliku sekkumisega põhiseadusega kaitstud ettevõtlusvabadusse, sest selle tulemusena võidakse teiste ettevõtjate majandustegevus sel alal ühemõtteliselt lõpetada. Sealjuures ei ole pelk soov kaitsta ühte ettevõtjat konkurentsi eest eraldi võttes suure tõenäosusega aktsepteeritavaks põhjenduseks ja seda eriti olukorras, kus on olemas sama teenust odavamalt ja efektiivsemalt pakkuvad ettevõtjad. Õiguskantsleri märgukirjas Narva linnas kehtestatud jäätmehoolduseeskirja punktile , mis seab kohustuse viia segaolmejäätmed järelsortimiseks ühte konkreetsesse jäätmesortimistehasesse , leiti, et see piirab ulatuslikult ettevõtja ettevõtlusvabadust, sest ettevõtjal ei ole võimalik valida parima hinnaga ja/või parima kvaliteediga teenuse pakkujat. Ettevõtlusvabadus kaitseb ettevõtja võimalust toimida turu tingimustes riigi põhjendamatu sekkumiseta. Seejuures on ettevõtlusvabadusest tuletatav õigus riigi sekkumisele, mh konkurentsi piiramisele, vaid juhtudel, kui mingit liiki ettevõtlusega tegelemine üksnes turu toimimise tingimustel oleks võimatu. Jäätmekäitlusteenus ei ole selline teenus, mida saab pakkuda konkurentsita või vähese konkurentsiga. PS i §-s 65 on sätestatud Riigikogu pädevus otsustada erinevaid riigielu küsimusi, milleks on ka põhiõiguste riive aluseks oleva volitusnormi kehtestamine PS i § 3 l õikest 1 tulenevast seaduslikkuse põhimõttest lähtu des . Ettevõtlus- ja lepinguvabaduse kasutamisele riiklike piirangute kehtestamine või kehtetuks tunnistamine on seadusandja pädevuses. Nimetatud pädevus ei kuulu KOV i le ega ole seetõttu kohaliku elu küsimus. Seega ei ole hanke kohustus vastuolus omavalitsusüksuse enesekorraldusõigusega, sest KOV i põhiseadusliku tagatise riive ei ole võimalik. Selle järgi ei riiva KOV i enesekorraldusõigust see, kui seadusandja võtab KOV i lt õiguse piirata põhiõiguste kandjate põhiõigusi või -vabadusi, sh ettevõtlus- ja lepinguvabadust. Riigiabi analüüs Kui turg on konkurentsile avatud, siis võib riiklik rahastamine mõjutada konkurentsi ja seetõttu kohaldatakse tõenäoliselt riigiabi eeskirju, mistõttu on sisetehingute raames oluline järgida EL siseturuga kokkusobivust, et mitte kahjustada konkurentsi . Riigiabiks loetakse riigi, linna või valla poolt või nende vahenditest ükskõik missugusel kujul antav soodustus, mis moonutab või võib moonutada konkurentsi, soodustades mõnda ettevõtjat või mingite kaupade tootmist või müüki. Kui sisetehing toimub turutingimustele vastava tasu eest, siis on võimalik aga eelise – ja selliselt ka riigiabi – olemasolu tervikuna välistada. Selleks, et välistada eelise olemasolu, peab olema kindel, et teenuse osutamise eest makstav tasu on turutingimusi silmas pidades mõistlik. Antud juhul saab kasutada erainvestori testi määramaks, kas sarnastel asjaoludel oleks tavalistes turumajanduslikes tingimustes tegutsev sarnase suurusega erainvestor olnud valmis tegema kõnealust investeeringut. Riigiabi andmise küsimus tekib olukorras, kus riigi või KOVi vahenditest antakse otseselt või kaudselt valikuline eelis äriühingule, kes tegeleb majandustegevusega ning riigiabi olemasolu seisneb eelkõige selles, et pakkujalt ostetakse teenust turuhinnast kõrgema hinnaga ehk ettevõtja saab kasu, mida ettevõtja ei oleks saanud tavalistes turutingimustes (nt tehing turutingimustest soodsamalt). Seega saab äriühingu puhul meedet kvalifitseerida riigiabiks siis, kui ettevõtte rahaline koormus, mida tal tavapärastel turutingimustel kanda tuleb, on vähenenud. Juhul, kui sisetehingu alusel ostetakse teenust hinnaga, mis on turuhinnast kõrgem, on see käsitletav riigiabina, sest riigi eelarvel lasub suurem koormus kui siis, kui teenuse eest turuhinda makstaks. Kui teenuse pakkujat ei ole valitud avaliku pakkumismenetluse teel (nt läbi riigihanke), siis saab tehingu vastavust tavapärastele turutingimusele kindlaks teha ka alljärgnevalt: võrdlusuuringu kaudu võrreldavate olukordadega või üldtunnustatud standardhinnangu alusel metoodikaga . Lisaks eelpool nimetatud analüüside läbiviimisele on KOVil võimalik teenus määrata üldhuviteenuse osutamiseks (Services of general economic interest ehk SGEI). Nimelt leidis Euroopa Kohus 2003. a oma Altmarki otsuses, et teatud tingimustel (nn Altmarki kriteeriumi) ei kujuta hüvitised avaliku teenuse osutamise eest endast riigiabi, st ei kuulu asutamislepingu artikli 107 lõike 1 kohaldamisalasse. Kui teenust osutatakse üldise majandushuvi teenusena, siis on eelise esinemine välistatud ka siis, kui järgitakse nö Altmarki kriteeriume: abi saav ettevõtja peab olema reaalselt vastutav avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest ja see kohustus peab olema täpselt määratletud; parameetrid, mille alusel arvutatakse ettevõttele antav hüvitis, peavad olema objektiivselt ja läbipaistvalt kindlaks määratud; hüvitis ei ületa netokulusid ja mõistlikku kasumit; teenuse osutamine toimub väikseima kogukuluga – teenus on hangitud riigihankemenetlusega, mis tagab väikseima kulu või kompensatsioon on määratud selliselt nagu iga efektiivne ettevõtja nõuaks ja seda ei ületata. Tingimuste vabalt saab üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavale ettevõtjale riigiabi anda 3 aasta jooksul 750 000 eurot. Kui kogumaksumus on suurem, tuleb lähtuda Euroopa Komisjoni 20.12.2011 otsusest, mille alusel saab üldhuviteenuste osutamiseks anda riigiabi 15 miljonit eurot aastas ning leping peab sisaldama järgmisi andmeid: avalike teenuste osutamise kohustuse täpne laad ja kestus; asjaomane ettevõtja ja vajaduse korral territoorium; ülesande andva ametiasutuse poolt ettevõtjale antavate ainu või eriõiguste laad; hüvitusmehhanism ning hüvitise arvutamise, kontrollimise ja läbivaatamise parameetrid; ülemääraste hüvitiste maksmise vältimise ja tagasinõudmise kord ning viide Euroopa Komisjoni otsusele . JäätS i § 1 lisatakse lõi ge 5 1 JäätSi § 1 l õike s 5 1 taasesitatakse kehtiva JäätS § 1 lõige 5 osas, mis puudutab korraldatud jäätmeveo tellimisele RHS § 12 kohaldamis e keelamist . Konkurentsiamet on hinnanud , et „ sisetehingu lubamine jäätmeveol tooks tõenäoliselt kaasa konkurentsiolukorra edasise halvenemise ja tarbija huvide kahjustamise“. Arvestades pea olematut konkurentsi korraldatud jäätmeveo teenuse turul on sisetehingu keelu säilitamine otstarbekas. KOV i äriühing või asutus võib samuti osaleda riigi hankel, kui tal on võimeline osutama seda teenust. Korraldatud jäätmeveo teenust osuta b riigi hangete tulemusel 202 5 .a üks KOVile kuuluv ettevõte (Tallinna J äätmete Taaskasutus keskus AS , mis kuulub Tallinna linnale ) ja üks KOVide koost ööorganisatsioon (MTÜ Lääne-Viru Jäätmek e s k us). JäätS i § 1 lõi k e 7 muudatus on seotud valdkonna eest vastutava ministeeriumi valitsemisala asutuse haldusjärelevalvega. Lõige sätestab, et haldusjärelevalvele kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse üle kohaldatakse Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) sätteid , arvestades JäätSi erisusi. Tegemist on üldsätetega. Valdkondlikus eriseaduses nähakse ette võimalus teha Keskkonnaametil haldus järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksusele seatud olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu täitmise kohustuse üle . Eriseaduses sätestatakse järelevalve kord ning seda on VVS i ga võrreldes laiendatud täiendavate järelevalv aja õigustega ning täpsustatud on järelevalve eesmärki. Tegemist on erinormiga VVSis sätestatud üldnormist . JäätS i § 11 lõige 2 Paragrahv 11 sätestab „ saastaja maksab “ põhimõtte . Muudatusega jäetakse välja välistus, mille järgi ei ole jäätmekäitluse järelevalve kulud jäätme valdaja kanda . Muudatus on kooskõlas jäätmete raamdirektiivi artik li 14 punktiga 1 . Jäätmekäitlus on JäätS i § 13 kohaselt nii jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine, s h sortimine, kui ka kõrvaldamine, s h vahendamine või edasimüümine. Järelevalve kulud on näiteks järelevalvespetsialisti p alkamisega , valvekaamerate paigaldamisega, j äätmete liigiti kogumise kon trollimisega ja prügistajate tuvastamisega seotud kul u . Muudatuse järgi on omavalitsusel võimalik edaspidi jäätmehoolduskulude hulka arvestada ka järelevalvekulu ning koguda selle katteks jäätmeveo teenus tasu . JäätS i § 12 täiendatakse lõi ke ga 4 Paragrahvi 12 lõi ke ga 4 nähakse ette , et jäät m ehoolduse arendamiseks loodud riiklike st toetusprogrammide st ( Keskkonnaministri 31.01.2020 määrus nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“) toetuse andmisel võib seada omavalitsusü ksusele tingimuseks olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu täitmise. Sel moel on võimalik motiveerida omavalitsusi sihtarvu saavutamiseks vajalikke muudatusi tegema. Seejuures ei ole kavas kuni üleminekuperioodi lõpuni (2030. a lõpp) sihtarvu saavutamist toetuse saamisel eeltingimuseks seada. See puudutab ka ELi ühtekuuluvusfondi toetusperioodil 2021–2027 jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetusmeetmest toetuse andmist. Kui toetusvoorus seatakse toetuse saamise eeltingimuseks sihtarvu saavutamine, siis võetakse aluseks Keskkonnaagentuuri koostatud ja hiljemalt 1. aprilli l Keskkonnaportaalis avaldatud aruanne. JäätS i § 24 l õige 4 1 Jäätmeseaduse § 24 lisatakse lõige 4 1 . Lõikes 4 1 esitatakse uuesti kehtiv jäätmeseaduse § 117 lõige 3. Toote valmistajal või maaletoojal on juba olemas usaldusväärne teave, kuna t ootel peaks olema teave ohtlike ainete kohta, aga kui teave puudub, peab olema võimalik seda saada. Toote valmistaja või maaletooja peab olema valmis jagama teavet oma turule lastud tootes sisalduvate ainete ja jäätmetes sisalduvate ainete ning jäätmekäitluse kohta . T eavet tuleb anda, et vältida potentsiaalset keskkonna- või terviseohtu . Asjakohane teave tagab, et jäätmeid ei kõrvaldata sobimatul viisil, mis võib seada ohtu keskkonna ja inimese tervise. JäätS i § 26 1 l õiked 1 5 ja 1 6 P aragrahvi 26 1 lisatakse lõiked 1 5 ja 1 6 . Lõikes 1 5 e sitatakse uuesti kehtiv § 117 lõige 2 1 ja l õikes 1 6 § 117 lõige 2 2 . Lõike 1 5 ko haselt on muu isik kui tootja, kes võtab jäätmevaldajalt vastu probleemtootest tekkinud jäätmeid ning taaskasutab või kõrvaldab neid, kohustatud esitama probleemtooteregistrile andmed probleemtootest tekkinud jäätmete käitlemise kohta §-s 25 1 sätestatud kohustuste ja § 26 lõike 3 alusel kehtestatud nõuete kohaselt. J äätmekäitlejal, kes ei ole tootja ning kes taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid , tuleb esitada aruanne probleemtooteregistrisse . Lõi g e 1 6 sätestab, et probleemtoodete tootja aruande esitamise kohustus loetakse täidetuks ka juhul, kui lõikes 1 5 nõutud andmed esitatakse probleemtoote tootja nimel. JäätS i § 26 9 l õige 1 P aragrahvi 26 9 l õikes 1 parandatakse viited. Kuna jäätmeseaduse § 117 l õige 2 1 esitatakse § 26 1 lõikesse 1 5 , tuleb § 26 9 lõige 1 viia kooskõlla muudatusega. JäätS i § 31 Paragrahvi 31 lõi get 1 1 täiendatakse nii, et KOV i üksuse korraldatud jäätmete liigiti kogumise eesmärk on lisaks olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvude täitmisele ka olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu täitmine igal aastal. Paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 3 1 , mille kohaselt tuleb kogu da paberi- ja kartongijäätmed (vanapaber) koos paber- ja kartongpakendijäätmetega samasse kogumis vahendisse ( kott, süvamahuti, konteiner vm). Materjali kaupa kogumine toimub kõigi kogumisviiside puhul, st nii tekkekohalt kogumisel, kogumis punktides, jäätmejaama des v õi muul viisil kogudes . Paberit ja kartongi ei koguta koos plast- ja metallpakendi ja joogikartongiga samasse mahutisse , kuna siis ei ole enam tegemist materjali põh jal kogumisega ning kogutava paberi ja kartongi väärtus materjalina võib määrdumise tõttu langeda. Kui omavalitsuses kogutakse tekkekohalt vaid plast- ja metallpakendit koos joogikartongiga , tuleb luua võimalus ka paberi ja kartongi üleandmiseks. Muudatuse eesmärk on suurendada olmejäätmete liigiti kogumist ja ringlussevõttu , vähendad es segadust paberi- ja kartongijäätmete kogumisel, mida on põhjustanud senine paberi - ja kartongijäätmete eraldamise nõue selle järgi , kas tegemist on pakendiga või mitte. Praktikas visatakse vanapaber sageli paber- ja kartongpakendi konteinerisse ning vastupidi , kusjuures mõlema konteineri soovituslik värv on sinine. Paber i - ja kartongijäätme d kogu takse eelnõu kohaselt edaspidi eelkõige korraldatud jäätmeveo ga ning need jäätmed antakse pärast kokku kogumist üle taaskasutusorganisatsioonidele, kes korraldavad kooskogutud paber- ja kartongpakendi ning vanapaberi edasise käitluse neid jäätmeliike üksteisest eraldamata . Paragrahvi 31 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks, kuna see lisatakse pakendiseadusesse (eelnõukohane § 15) . Paragrahvi 31 lõi ke 6 täiend use kohaselt võib KOV näha ette erandi pakendiseaduse § -s 15 sätestatud pakendijäätmete liigiti kogumisest juhul, kui ta on selle vajalikkust ja põhjendatust analüüsinud jäätmekavas ja sätestanud jäätmehoolduseeskirjas ning on täidetud vähemalt üks § 31 lõikes 6 loetletud eeltingimustest. KOV võib põhjendatud juhul teha erandi näiteks pakendijäätmete tekkekohal kogumisest teatud jäätmetekkekohatüüpide puhul. Juhul, kui KOV peab põhjendatuks j a rakendab erandi, mi llega kaasneb pakendijäätmete ulatuslikum kogumine , kui on sätestatud PakS § 15 lg 4 - 8 , on TKOd kohustatud ka vastavad kulud hüvitama. Erandite tegemise põhjendatust hindab vajadusel Keskkonnaamet haldusjärelevalve käigus. L õikes 7 täpsustakse , et omavalituse korraldatud olmejäätmete liigiti kogumine peab arvestama piirkon na iseärasus i . See tähendab, et omavalitsus peab jäätmete liigiti kogumise lahenduse valimisel lähtuma lisaks liigiti kogumise sihtarvu saavutamise ja kulude optime erimise eesmärgi le ka kohalikest oludest . Jäätmete kogumiseks tuleb valida selline lahendus, mis arvesta b veopiirkonna eeldatavaid jäätmekoguseid, teedevõrku , hoonestust , asustustihedust ja muid ting imu si. Omavalitsus peab läbi mõtlema, milliseid jäätmeveokeid ( lisaks veoki täismassile ka mitme jäätmeliigi kogumist võimaldav kambrite arv ), kogumis mahuteid (jagatud sisuga mahutid, süvamahutid , jäätmekotid, kastid vm ), veosagedusi ja kogumisringe on otstarbeks piirkonnas rakendada. Näiteks võib mõnes väga tiheda hoonestuse ja kitsaste tänavatega piirkonnas olla keeruline korraldada jäätmete liigiti kogumist erinevate konteineritega, kuna nende jaoks ei ole võimal ik leida tänaval piisavalt ruumi. Sel juhul võiks kaalu da näiteks jäätmete üleandmist kottidega. Samas väga hõreda asustusega piirkonnas ei pruugi mitme jäätme lii gi eraldi veoringidega tekkekohalt äravedu olla kulutõhus ega keskkonnahoidlik. Sellistes piirkondades peaks kaaluma ühismahutite paigaldamis e võimalust , kogumisringide korraldamist või jagatud sisuga konteinerite ja mitmekambriliste jäätmeveokite kasutuselevõttu. Kohalike tingimustega arvestamine muudab teenuse jäätmevaldajatele mugavamaks. O mavalitsustele on sobivate tingimuste valimisel abiks Keskkonnaagentuuri arendatav jäätmete liigiti kogumise taristu mudel. Paragrahvi 31 lisatakse lõige 8 , mille kohaselt jäätmete liigiti kogumise korraldus peab olema elanikele mugav ning se lle teenuse hin d ja muud omadused peaks inimesi motiveerima jäätmeid liigiti koguma ning olema kulutõhus . Mugavaks saab lugeda kogumislahendusi, m ille puhul inimene ei pea liigiti kogutud jäätmete üleandmiseks tegema ülemääraseid pingutusi . Mugavaks saab lugeda näiteks jäätmete tekkekohal kogumist või kui see pole võimalik, siis jäätmete üleandmist kogumispunktis , mis jääb majapidamisest jalutuskaugusele või sõidukig a liikudes tavapärasele liikumistrajektoorile või kaupluse juurde. Motiveerivaks saab lugeda sellist liigiti kogumist, mille puhul liigiti kogumine tasub ära ehk liigiti kogu tud jäätmete üleandmine on soodsam kui liigiti kogumata jäetud jäätmete üleandmine. Motiveeriv on ka selline kogumislahendus, kus jäätmete liigiti kogumine ja nende üleandmine on lihtsam kui liigiti kogumata jäätmete üleandmine (nt liigiti kogutud jäätmeid saab üle anda sagedamini). Jäätmete liigiti kogumine on kulutõhus, kui liigiti kogumisega hoitakse kulusid kokku. Näiteks võib KOV jäätmete üleandmise hinnakirja kehtesta da selliselt, et liigiti kogutud jäätmete üleandmi s e ks tehtav kulu on vähemalt kolm korda väiksem kui segaolmejäätmete ja valesti liigitatud jäätmete üleandmise ks tehtav kulu. Lõikes 8 sätestatud põhimõt et tuleb järgida nii korraldatud jäätmeveo korraldamisel , jäätme jaama teenuse puhul kui ka teiste kogumislahenduste puhul. Tartu Ülikooli ja Earth Care OÜ 2020.a uuringu kohaselt mõjutab lõpptarbija käitumist kaotus (nt lisakulu või rakendatav tasu) rohkem kui võit (nt lisaboonus või soodustus). Seetõttu on tarbijad tundlikumad nende valikutele kehtestatud tasudele kui soodustuste saamisele ning seetõttu on suurema tasu rakendamine suurema tõhususega meede , kui on hinnasoodustuse pakkumine liigiti kogutud jäätmete üleandmisel. Jäät S i § 42 Paragrahvi 42 l õiget 1 muudetakse. Lõikes sätestatakse, et jäätmekava antakse kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu kehtestatud õigusaktiga. Edaspidi ei ole vajalik, et jäätmekava oleks kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava ga koos kehtestatud . Muudatus on tingitud praktikas ilmnenud vajaduse st . Muudatuse eesmärk on suurendada paindlikkust, vähendada administratiivset koormust ja tugevdada jäätmekorralduse valdkondlikku käsitlust. Jäätmekava on oma olemuselt valdkondlik dokument, mis keskendub jäätmehoolduse korraldamisele, mitte KOV üldistele strateegilistele eesmärkidele. Jäätmekava eraldi koostamine võimaldab selle muutmisel kiiremat ja paindlikumat menetlust. Arengukava muutmine on keeruline ja ajamahuks protsess . S eega kui jäätmekava ei ole enam arengukava osa , saab seda vajadusel kiiremini uuendada ja kooskõlla viia jäätmealaste eesmärkidega. Lõikest eemaldatakse teine lause: "Jäätmekava koostamisel võetakse arvesse valdkonna arengukavas sätestatut.", mis taasesitatakse uues lisanduvas lõikes 1 1 . Paragrahvi 42 lisatakse lõige 1 1 , kus taasesitatakse kehtiva jäätmeseaduse lõike 1 teine lause , mille kohaselt võetakse j äätmekava koostamisel arvesse valdkonna arengukavas sätestatut. Lisatakse, et jäätmekava koostamisel ja rakendamisel peab alati arvesse võtma olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamise kohustust. Kuna nimetatud kohustus on KOV i le seadusega pandud kohustus, peab see olema jäätmekava koostamisel ja rakendamisel esmane lähtekoht, vastasel juhul võivad kohustuste täitmiseks vajalikud meetmed jääda planeerimata. Lõike 3 punkti 3 täiendatakse nõudega, et o mavalitsus üksus peab kavandama jäätmekavas olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamist iga l aasta l . Selleks on neil vaja hinnata praegust olmejäätmete liigiti kogumise taset, analüüsida , kuidas kavandatavad muudatused liigiti kogumist mõjutavad , ning kontrollida, et eeldatav liigiti kogumise tase on piisav sihtarvu saavutamiseks igal aastal. Olmejäätmete liigiti kogumise ta seme arvestamisel võetakse arvesse samu jäätmeliike, mida arvestatakse olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu ( JäätS § 136 3 lg 2) saavutamisel. See arvutusmetoodika on alates 2025. aasta st ühesugune kõigi l EL i liikmesriikide l ning on esitatud k omisjoni rakendusotsuses (EL) 2019/1004. Lõike 3 punkt i 6 alusel peab omavalitsus üksus hindama uute kogumissüste emide loomise vajadust. Sätet täpsustatakse nii, et omavalitsus üksus peab hindama ka olemasolevate kogumissüsteemide muutmise vajadust . Analüüsi teh e s t u leb arvesse võtta olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamise kohustust ja erandite rakendamise kavatsust . Lisaks tuleb arvestada, et olmejäätmete liigiti kogumi se korraldamisel tuleb lähtuda piirkondlikest iseärasustest ning liigiti kogumine peab olema jäätmevaldaja le võimalikult mugav , motiveeriv ja kulutõhus . Lõike 3 punkti 7 täiendatakse nõudega analüüsida jäätmehoolduse rahastamise peatükis ka jäätme veo teenustasu kogumist , selle osana jäätmeh oolduskulude katteks makstava tasu kogumis e eesmärke ja korraldust. Jäätmekavas planeerib omavalitsus üksus vajalikud tegevused liigiti kogumise sihtarvu saavutamiseks ning vajalikud investeeringud. Seega tuleb jäätmekavas analüüsida, kas jäätmehoolduskulude katteks jäätmeveo teenustasu kogumine on vajalik , milliste kulutuste katteks on see vajalik , millised kulutused ka etakse jätkuvalt omavalitsuse eelarvest ning kuidas teenustasu jäätmevaldajatelt kogumine ja arveldamine võiks toimuda . Jäätmekavas tuleb käsitleda jäätmehoold u se rahastamist vähemalt jäätmekava perioodil , kuid vajaduse korra l tuleb hinnata ka pikemat prognoosi, eriti kui kava ga nähakse ette suuremad investeeringud. Jäätmehoolduse rahastamise planeerimisel peaks arvesse võtma ka võimalikke toetusmeetmeid ja arvestama neile seatud eeltingimusi. Lõike 3 punkti 13 muud atuse kohaselt esitatakse jäätmekavas plaan, milliste meetmetega omavalitsus üksus vähendab oma piirkonnas tekkivate selliste olme jäätmete ja biolagunevate jäätmete prügilasse ladestamist ja põletamist, mis sobi vad korduskasutuseks ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks või muul moel taaskasutamiseks. Selline analüüs on vajalik, kuna omavalitsus üksuse korralduslike tegevuste kaudu kogutud jäätmed suunab käitlusse omavalitsus ise ( eelnõu kohane JäätSi § 70 ). Se lle plaaniga saavad omavalitsus üksused kavandada jäätmeseaduse § 70 lõike 2 täitmist . Lõike 2 kohaselt peab korraldatud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise eesmärk olema ka olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvude täitmine , mis on sätestatud jäätmeseaduse § 136 3 lõi getes 1 ja 2. Omavalitsus üksus ei pea kavandama kokku kogutud laiendatud tootjavastutuse alla kuuluvate jäätmeliikide (pakendijäätmed, patarei - ja aku jäätmed, romusõidukid ja kasutuselt kõrvaldatud mootorsõiduki d , elektroonikajäätmed ja nende osad , vanarehvid, põllumajanduspla st , kalapüügivahendite jäätmed ) edasist k ä itlus t . S ee ülesanne on tootjatel. Lõike 3 punkti 14 täiendatakse selliselt, et omavalitsus üksus analüüsib lisaks pakendijäätmete kogumise ja vedamise korraldamisele ka nende taaskasutus organisatsioonidele üleandmist. P akendijäätmete kogumine on seni olnud taaskasutusorganisatsioonide ülesanne (kui kohustusi pole TKOle üle antud, siis tootja ülesanne). P ärast üleminekuperioodi l õppemist on olmes tekkivate tagatisrahata pakendijäätmete ko gumine kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne, kuid pakendijäätmete käitlemi se korraldamine jääb TKO kohustuseks. KOV analüüsib pakendijäätmete veosagedust, et ei tekiks olukorda, ku s pakendijäätmeid veetakse ülemäära sageda sti, millega kaasnevad täiendavad kulud tootjatele ja välditav keskkonnamõju. Omavalitsus üksus e kokku kogutud pakendijäätmed veetakse ladustuskohta või käitluskohta (klaasipakendijäätmete puhul) , kus need antakse turuosade järgi üle kolmele taaskasutusorganisatsioonile või TKO ga kokkuleppel otse käitlejale . Pakendijäätmete lad u stuskoha või käitluskoha (klaasipakendijäätmete puhul) võiks taaskasutuso r ganisatsioonidega kokku leppida võim a luse korra l juba jäätmekava koostamisel . Kui jäätmekava on valminud, uuendab KOV oma jäätmehoolduseeskirja ning seejärel korraldab käitluse ja veo hanked. Veo teenuse hankes on pakendijäätmete ladustuskoha määramine juba kohustuslik. Paralleelselt jäätmehoolduseeskirja koostamisega uuendab KOV taaskasutusorganisatsioonidega oma lepingud , kus fikseeritakse iga le TKO le üleantavate pakendijäätmete ladustuskoht (üleandmiskoht) . Kui kokkulepet mingil põhjusel ei saavutata, on omavalitsus üksus el õigus ladustuskoht ise määrata. Selleks võib olla näiteks omavalitsuse territooriumil asuv jäätmejaam. Oluline on ladustus kohad ära tuua pakendijäätmete veoteenuse hanke alusdokumendis . Veokulud kannab pakendiseaduse § 15 2 lõikes 7 määratud ulatuses jäätmevaldaja ja ülejäänud osa TKO (tootja). Lisaks tuleb jäätmekavas kirjeldada pakendijäätmete kogumis e korraldust hajaasu s tuses ja tiheasu s tuses, tekkekohalt kogumise tingimusi ja ühi s konteinerite (avalike konteinerite ) kasutamist ning pakendijäätmete kogumi st pakendiliikide kaupa ( klaaspakend ijäätmed , paber - ja kartongpakend ijäätmed koos vanapaberi jäätmete ga, plast- ja m etallpakend ijäätmed ). Muuhulgas analüüsib KOV avalikuks kasutuseks mõeldud pakendijäätmete kogumissüsteemi laiendamist müügikohtade juurde. Kohaliku omavalitsuse üksus peab põhjendama müügikohtade juurde kogumisvõrgustiku rajamist ning analüüsima muid võimalikke lahendusi eesmärgi täitmiseks . K ui analüüs näitab, et selles osas on vajadust, siis peab püüdma KOV vastavad kokkulepped müügikohaga saavuta d a. Kui kokkulepet ei saavutata, siis müügikohta vastavaid pakendikonteinereid ei saa paigutada. Sellisel juhul tuleb leida KOVil alternatiivne koht, mis aitab saavutada olmejäätmete liigiti kogumise eesmärgi KOVis . Müügikohad, mis ka ise on pakendiettevõtjad, jäävad suurema tõenäosusega valdava osa jäätmevaldajate liikumistrajektoorile . Seetõttu võib avalike pakendimahutite olemasolu kaupluste juures olla vajalik liigiti kogumise edendamiseks nii tihe- kui ka hajaasustuses . Kogumise planeerimisel saab kasutada abivahendina Keskkonnaagentuuri arendatavat jäätmetaristu mudelit. Jäätmekavas on otstarbekas planeerida ka teavitustööd pakendijäätmete kohta koostöös TKOdega , millel on pakendiseaduse järgi kohustus teavitada tarbija id pakendijäätmete teemal. Lõiget 3 täiendatakse punktiga 17 , mille alusel peab omavalitsus üksus e jäätmekava sisaldama ka korduskasutuse edendamise ja jäätmetekke vältimise kava. Omavalitsusel on mitmeid hoobasid jäätmetekke vältimise edendamiseks. Näiteks saab KOV i jäätmejaamas korraldada kasutuskõlblike asjade vastuvõtmis t ja edasiandmist neile, kes neid asju vajavad . Omavalitsus üksus saab toetada korduskasutusele või esemete parandamisel e ja korrastamisel e suunatud algatusi . Oluline on ka toidujäätmete tekke vältimise ja vähendamise võimaluste tuvastamine ja kavandamine , näiteks koolitoidu puhul või toidujagamiskappide toetamise kaudu. Samuti on kohaliku omavalitsuse üksustel võimalik suunata jäätmetekke vähendamist, s h toidujäätmete tekke vähendamist, avalikele üritustele kehtestatavate nõuetega. Lõiget 3 täiendatakse punktiga 18 , mille kohaselt tuleb KOVi jäätmekavas esitada teiste omavalitsus üksus tega koostöö tegemise plaan. Säte lisatakse selleks, et suunata omavalitsusi omavahel koostööd tegema ning detailsemalt koostöö eeliseid või puudus i läbi mõtlema , s h hindama mastaabiefekt ist saadav at kasu ning pädevuse suurenemi st . Jäätmekavas analüüsib KOV, kas tal on otstarbekas teha teiste omavalitsustega koostööd laiaulatuslik ult kogu jäätmehooldus e valdkonnas või kitsalt m õ ne projekti elluviimisel või ülesande täitmisel. Analüü sis peaks käsitlema vähemalt jäätmekava ja jäätmehoold use eskirj a koostamist, veopiirkondade määramist, veo teenuse , käitlusteenuse ja mu id jäätmehooldusehan keid , kogumisringide korraldamist, jäätmejaamade rajamist ja kasutamist ühiselt või omaette ning omavalitsuste koostööorganisatsiooniga liitumi st. Omavalitsus üksus võib põhjendatud juhul leida ka, et koostöö ei ole otstarbekas. Oluline on, et arutelu koostöö tegemise üle toimub KOVis juba jäätmehoolduse kavandmise ehk jäätmekava koostamise etapis, mitte hiljem , kui koostöö võimalustele on juba jäätmehoolduseeskirja vastuvõtmise ja riigi hangete tegemisega seatud olulised piirangud. JäätS i § 44 lõige 4 Paragrahvi 44 lõikes 4 tehakse parandus ja asendatakse viide kehtetule sättele ( § 39 lg 3) viitega kehtivale sättele ( § 39 lg 3 1 ). JäätS i § 64 JäätS i § 64 tunnistatakse kehtetuks. Uue jäätmearuandluse süsteemi kasutuselevõtu l minna kse kõigi jäätmevedude, sh tavajäätmete vedude puhul üle digitaalsetele jäätmeveo saatekirjade le ning eraldi ohtlike jäätmete saatekirj u enam ei nõuta. Jäätmeveo saatekirj u käsitletakse eelnõukohase seaduse §-s 117 1 . Edaspidi esitatakse nii tava- kui ka ohtlike jäätmete saatekirjad keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. JäätS i § 65 lõige 2 Paragrahvis 65 täpsustatakse, et KOV korraldab lisaks kodumajapi damises tekkivate ohtlike jäätmete kogumisele ka nende käitlemise. See säte on kooskõlas eelnõu kohase § -ga 70 , mill e alusel KOV korraldab kõigi oma korralduslike tegevuste kaudu kogutud jäätmete (v.a laiendatud tootjavastutuse alla kuuluvad jäätmed) edasise käitluse. Sel moel on kohalik u omavalitsus e üksuste l võimalik edendada jäätmete ringlussevõttu. JäätS i § 66 l õige 2 Lõike 2 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „ nende sortimisjääkide ja olmejäätmete tekkekohas liigiti kogumisel tekkinud jäätmeliikide “ , mis on täienduse, mis lisati jäätmeseadusesse 19.07.2010. Muudatuse eesmärk oli anda KOVi korraldada ka sortimistehases tekkiv a te segaolmejäätmete sortimisjää kide vedu . Kuigi iseenesest on tegemist legitiimse eesmärgiga, ei ole seda kehtival kujul võimalik rakendada. Sortimine toimub juba käitluskohas ja sortimisjääkide veo korraldab käitleja . S äte nimetab edaspidi liigiti kogutud jäätmeliigid, mis peavad kohustuslikus korras olema korraldatud jäätmeveoga hõlmatud ( biojäätmed ning olme s tekkiva d tagatisrahata pakendijäätmed ) . O lmejäätmete muude liikide või muude jäätmete kogumine korraldatud jäätmeveoga on ka edaspidi võimalik. JäätS i § 66 l õige 6 Lõike 6 sõ nastust muudetakse , et oleks selge, et korraldatud jäätmeveo teenustasu võib olla k a kaalupõhine. Seni on Eestis kasutusel mahupõhine jäätmeveo teenuse hin d , st makstakse selle järgi , kui suur on jäätmete üleandmise ks kasutatav mahuti , olenemata sellest, kas tühjenduskorral on mahuti täis või näiteks pooltühi. Hinna s elline määramine on tekitanud osa l inimeste l vastumeelsust jäätmeid liigiti koguda – liigiti kogumisel segaolmejäätmete mahuti täituvus väheneb, kuid maksta tuleb ikkagi kogu mahuti eest. Mahupõhine hin d on piisav, kui kasutatavad mahutid vastavad jäätmete tegelikule tekkekogusele. Kui a ga on kasutusel suurem konteiner ( ajast, m il jäätmete liigiti kogumisel ei olnud nii suurt rõhku või on soetatud igaks juhuks suurem konteiner ) , siis võib motiveeri da inimest paremini jäätmeid liigiti koguma kaalupõhine hin d . Sel juhul fikseerib jäätmeveok iga kord tühjendatava mahuti kaalu ning saab nii teada üleantavate jäätmete tegeliku koguse. Arve esitatakse sel juhul tegelikult üleantud jäätmete kogus e põhjal , mitte konteineri suurusest lähtu des . Kaalu järgi võib määrata vaid segaolmejäätmete üleandmise või ka liigiti kogutud jäätmete üleandmise hinna . Teiste riikide kogemuse põhjal saab järeldada, et kaalupõhise hinna tulemusel väheneb segaolmejäätmete teke ja suureneb jäätmete liigiti kogumine. Kaalu põh ja l hinna määramisel on siiski ka ohte . Näiteks võib inimesel tekkida motivatsioo n oma jäätmearvet veelgi vähendada ja ta otsustab käi delda jäätmeid ebaseaduslikult . Kaalu põh jal hinna määramiseks peab omavalitsus looma mugavad võimalused liigiti kogutavate jäätmete üleandmiseks ning tagama piisava järelevalve jäätmehooldusnõuete täitmise üle. Uu s saatekirjadel põhinev reaalajalähedase jäätme aruandluse teenus on kavandatud nii, et see toeta b mõlemat (nii kaalu- kui mahupõhist) hinna määramise viisi ja mõlemal juhul on nii andmete täpsus kui ka usaldusväärus oluliselt parem võrreldes praeguse (kord aastas) jäätme aruandlusega. JäätS i § 66 1 – 66 8 ja põhiseaduspärasuse analüüs Jäätmeseadust täiendatakse §-ga 66 1 – 66 8 , mille s sätestatakse alternatiivne korraldatud jäätmeveo alus JäätS § 66 lg 1 suhtes , selliselt korraldatud jäätmeveo teenustasu suuruse määramise ja tasumise kord, arvestamise alused ja kasutamise põhialused . Lisaks sätestatakse võimalus jäätmeveo teenustasu kehtestamiseks KOV-des , kes ei ole käeoleva seaduse § 135 lg 2 alusel kohustatud korraldatud jäätmevedu korraldama. Alternatiivne jäätmekorralduse alus JäätS § 66 lg 1 suhtes on vajalik, et täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/98/EÜ (jäätmedirektiiv) ette nähtud kohustused. Üldkorrast erinev korraldatud jäätmeveo mudel võimaldab KOVle j äätmeveo korraldamisel paindlikumat ja spetsiifilisema te tingimustega lahendust , et saavutada jäätmedirektiiviga seatud eesmärgid ning rakendada tõhusalt saastaja maksab põhimõtet. Jäätmedirektiivi üldeesmärk on luua õiguslik raamistik jäätmete käitlemiseks ELis ning kaitsta keskkonda ja inimeste tervist, tõstes esile nõuetekohase jäätmekäitluse, taaskasutuse ja ringlussevõtu tähtsust, et vähendada ressursside kasutamise üldmõju ja suurendada sellise kasutamise tõhusust. Nii peavad direktiivi artikli 11 lõike 1 teise lõigu järgi liikmesriigid looma liigiti kogumise süsteemid, et edendada kvaliteetset ringlussevõttu; kolmanda lõigu kohaselt seavad liikmesriigid sisse vähemalt paberi, metalli, plasti ja klaasi ning alates 1. jaanuarist 2025 ka tekstiili liigiti kogumise; artikli 22 lõike 1 kohaselt tagavad liikmesriigid, et hiljemalt 31. detsembril 2023 biojäätmed kas eraldatakse ja võetakse tekkekohal ringlusse või neid kogutakse eraldi ega segata muud liiki jäätmetega. Sama artikli lõike 2 järgi tuleb alates 2025. aastast olmejäätmeid korduskasutuseks ette valmistada või ringlusse võtta vähemalt 55%, viie aasta pärast juba 60% ning 2035. aastaks peab olema ringlussevõtt suurenenud 65%- ni . Jäätmedirektiivi artikli 15 lõike 1 järgi peavad liikmesriigid võtma vajalikud meetmed tagamaks, et jäätmetekitajad osalevad ühiselt direktiivi 2008/98 artikli 11 lõikes 1, artiklis 14 ja artikli 15 lõikes 1 ette nähtud eesmärkide täitmiseks vajalikes investeeringutes seetõttu, et nad on kaasa aidanud jäätmete tekkimisele (Direktiivi artikkel 14 on üle võetud JäätSi § 11 lõikega 2. See on kooskõlas ka PSi §-ga 53 ning saastaja maksab põhimõttega ( KeÜS § 12 lg 1). Jäätmehoolduse korraldamine, sh liigiti kogumise korraldamine, on Eesti õiguses kohaliku omavalitsuse üksuse vastutusalas, n-ö tema olemuslikud ülesanded (KOKS § 6 lg 1; JäätS § 12 lg 2; § 31 lg 1; lg 1 1 , lg-d 3 ja 4). Eelnõuga kavandatakse seada KOV ülesandeks ka liigiti kogumise sihtarvu saavutamine oma territooriumil kogutud olmejäätmete massi põhjal (eelnõukohase § 136 3 lõige 5). Euroopa Komisjon on koostanud 08.06.2023 Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele aruande, milles tehakse kindlaks liikmesriigid, kellel on ohus 2025. aastaks püstitatud olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu eesmärgi, 2025. aastaks seatud pakendijäätmete ringlussevõtu eesmärgi ning 2035. aastaks võetud jäätmete prügilasse ladestamise vähendamise eesmärgi saavutamine. Aruande punktis 3 märgitakse, et Euroopa Keskkonnaameti hinnangu kohaselt on oht, et Eesti ei saavuta 2025. aastaks seatud olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu eesmärke. Seega on viidatud aruanne juba näidanud, et Eesti on Komisjoni tähelepanu all. Varajase hoiatamise aruande eesmärk on abistada liikmesriike. Aruandes on ühe jäätmekäitluse parandamise meetmena soovitus kaaluda võimalust, et KOVid saavad vähemalt osa jäätmekäitlusmaksu tulust. Raha saaks kasutada jäätmevoogude tõhusate liigiti kogumise süsteemide loomiseks, jäätmejaamade rajamiseks ja prügi koristamiseks. Maailmapanga 2021 aruandes „Eesti tahkete jäätme käitlemise süsteemiga seotud poliitikasoovitused ja tegevuskava“ on olulisemate poliitikasoovitustena märgitud järgmist. 1. Omavalitsusüksuste eesmärgid. Panna kodumajapidamis- ja muude sarnaste jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlusse võtmise eesmärkide täitmise vastutus KOVidele . Lubada KOVidel nõuda jäätmetekitajatelt tasu. 2. Omavalitsusüksuste nõutav tasu. Lubada KOVidel nõuda jäätmetekitajatelt tasu või maksu. KOVidel peaks olema õigus otsustada, kas jätkata praegusel moel, kus jäätmekäitlustasu nõuab kodumajapidamistelt ja juriidilistelt isikutelt teenuseosutaja, või kehtestada omavalitsusüksuses olmejäätmete tasu/maks ning edastada kõik sellised maksed teenuseosutajatele KOVi eelarve kaudu. Üks võimalik alternatiiv on ka omavalitsusüksuses kehtestatud tasu, mis katab KOVi korraldatud teenuste kulud, ja käitlejate küsitava teenustasu kombinatsioon. Selline säte oli Eesti õiguses olemas kuni 2015. aastani. See peaks võimaldama KOVidel oma territooriumil jäätmekäitlusteenuste korraldamisel suuremat paindlikkust, suurendama KOVide koostöövõimalusi ning looma tingimused kulude õiglasemaks jaotumiseks eri jäätmevoogude ja tegevuste vahel. Seega saab Eesti rikkumise riski vähendada, kui ülalmärgitud aruannetes tehtud soovitused võetakse kasutusele. Euroopa Kohus on kohtuasjas C-425/12 punktis 34 märkinud, et liikmesriigi kohustus võtta kõik vajalikud meetmed direktiivis ette nähtud tulemuse saavutamiseks on siduv kohustus, mis on kehtestatud ELTL artikli 288 lõikega 3 73 ja direktiivi enesega. See kohustus võtta kõik üld - ja üksikmeetmed on siduv liikmesriikide kõigi asutuste suhtes ning üksuste suhtes, kellele on tehtud ülesandeks osutada avalikku teenust ja kellel on selleks laiad volitused. Kuna jäätmehoolduse korraldus (sh liigiti kogumine) on KOV vastutusalas, tuleb rakendada meetmeid direktiivi täielikuks rakendamiseks. Kuid riigi ülesanne on kehtestada kogu riigi territooriumil ühtne õiguslik raamistik, mille alusel saavad omavalitsusüksused jäätmehooldust JäätSi § 11 lõike 1 tähenduses korraldada avalikust huvist lähtudes. Piisava rahastuseta ei ole võimalik eesmärke ellu viia, direktiivi mittetäitmine toob rikkumismenetluse ja märkimisväärse rahalise kahju riigile. Seadusandja võib näha ette jäätmekorralduse tingimused, aga võib sätestada ka lisapiiranguid, kui see on vajalik näiteks tarbija- ja keskkonnakaitseliste huvide kaitseks või muul eesmärgil. Riigi ülesanne on kehtestada kogu riigi territooriumil ühtne õiguslik raamistik, mille alusel saavad omavalitsusüksused jäätmehooldust JäätSi § 11 lõike 1 tähenduses korraldada avalikust huvist lähtudes. Jäätmekäitluse kui avaliku teenuse puhul avaldub avalik huvi muu hulgas Eesti puhtuse ja korrashoiu tagamises ning isikute tervise või looduskeskkonna kaitsmises (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 10. juuni 2009. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-44-09, p 13). Õigusliku raamistiku kehtestamisel tuleb riigil kaaluda seega erinevate eesmärkide ja kohustuste vahel. Kooskõlas jäätmedirektiivi artikliga 14 ja põhimõttega, et saastaja maksab, peab jäätmekäitluse, sh taristu ja selle toimimise kulud kandma esmane jäätmetekitaja või jäätmevaldaja või eelmine jäätmevaldaja. See rahaline kohustus lasub jäätmevaldajatel seetõttu, et nad on aidanud kaasa nimetatud jäätmete tekkimisele. 20 Seega on jäätmehoolduskulude ka tm ise kohustus saastajapõhine tasusüsteem, mille puhul nõutakse jäätmetekitajatelt tasu tekkinud jäätmete koguse järgi, sealhulgas maksab jäätmetekitaja vähem, kui ta täidab jäätmete liigiti kogumise kohustust. See omakorda stimuleerib ringlusse võetavate jäätmete liigiti kogumist ja segaolmejäätmete vähendamist. JäätSi § 66 1 Lõike s 1 sätestatakse alus, millega tekib kohaliku omavalitsuse üksusel õigus korraldada jäätmevedu selliselt, et KOV tellib jäätmete veo- ja käitlusteenuse ja vahendab seda jäätmevaldajale . JäätS i § 66 1 l õige 1 on alternatiivne jäätmekorralduse alus JäätS i § 66 l õike 1 suhtes, mis sätestab, et korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse omavalitsus üksuse valitud ettevõtja poolt. K ui kohalik u omavalitsuse üksus kehtestab alternatiivse korraldatud jäätmeveo , lasub jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise kohustus KOV üksusel või viimase volitatud isikul. Tegemist on omavalitsusüksuse või tema volitatud isiku jäätmekäitlusega, sest JäätS § 13 järgi tähendab jäätmekäitlus muu hulgas jäätmete kogumise, vedamise, taaskasutamise ja kõrvaldamise vahendamist või edasimüümist. Teenuse vahendamiseks JäätSi § 66 1 lõige 1 alusel korraldab KOV üksus või tema volitatud isik jäätmete veo teenuse , loob haldamiskeskuse ja kehtestab osutatud teenuse eest hinna, mis tuleb jäätmetekitajal tasuda omavalitsusüksusele või selle volitatud isikule . Jäätmetekitajal on sellisel juhul kohustus tasuda omavalitsusüksusele või selle volitatud isikule jäätmekäitluse eest. Teisisõnu on omavalitsusüksusel või selle volitatud isikul õigus astuda ise jäätmevedaja asemel jäätmetekitajaga õigussuhtesse ja v eoteenuse tasu on avalik-õiguslik rahaline kohustus (vt Riigikohtu üldkogu 22. detsembri 2000. a otsus asjas nr 3-4-1-10-00 , p 20; Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 8. oktoobri 2007. a otsus asjas nr 3-4-1-15-07 , p 17; Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 1. juuli 2008. a otsus asjas nr 3-4-1-6-08 , p 38). Seega J äätSi § 66 1 lõige 1 alusel nõutakse jäätmevaldajalt tasu avalik-õiguslikus suhtes, milles üheks pooleks on avaliku võimu kandjana omavalitsusüksus või avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik isik, kellele on seaduse alusel üle antud avaliku võimu volitused (vt Riigikohtu erikogu 20. detsembri 2001. a otsus asjas nr 3-3-1-15-01, p 11 ; RK 3-4-1-34-14 p 36 ). Tegemist on avalik-õigusliku rahalise kohustusega (vt Riigikohtu üldkogu 22. detsembri 2000. a otsus asjas nr 3-4-1-10-00, p 20; Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 8. oktoobri 2007. a otsus asjas nr 3-4-1-15-07, p 17; Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 1. juuli 2008. a otsus asjas nr 3-4-1-6-08, p 38). Jäätmeveo teenustasu suuruse kujunemise määratlevad JäätS § 66 lg-d 4- 6. Samas ei ole JäätS § 66 lg 4 delegatsiooninorm piisav avalik-õigusliku rahalise kohustuse tekitamiseks, kuna a valik-õiguslike rahaliste kohustuste kehtestamise delegeerimine täidesaatvale võimule võib olla lubatav tingimusel, et see tuleneb rahalise kohustuse iseloomust ning seadusandja määrab kindlaks diskretsiooni ulatuse, mis võib seisneda tasu alam- ja ülemmäära seadusega sätestamises ning tasu suuruse arvutamise aluste kehtestamises. KOVid on 2022. a kevadel oma kirjalikes vastustes Keskkonnaministeeriumile välja toonud, et jäätmehoolduse rahastamiseks puuduvad piisavad võimalused, mistõttu on vaja luua seaduse tasandil kohaliku omavalitsuse üksustele jäätmehoolduse arendamiseks vajaminevate rahaliste vahendite kogumise õigus (nt Anija vald , Jõelähtme vald, Raasiku vald, Põltsamaa vald, Paide linn, Kanepi vald, Saarde vald, Tori vald, Tartu linn, Tõrva vald, Valga vald). 2023. aastal kulutasid KOVid jäätmehooldusele keskmiselt 15 eurot elaniku kohta aastas ehk 35 eurot leibkonna (2,35 in) kohta. Arvutuslikult on omavalitsusüksuste eelarvest kaetav jäätmehoolduse kogukulu 20,5 mln eurot aastas. Enam kui 20 KOVis on juba korraldatud jäätmeveo teenustasu sisse arvestatud ka jäätmejaama teenus. Näiteks on korraldatud jäätmeveo hankes jäätmevedaja ülesandeks pandud jäätmejaama opereerimine, mille eest jäätmevedajale eraldi ei maksta ning vedajal on kohustus KOVi elanikelt teatud jäätmeid tasuta vastu võtta. Mõnes KOVis on vedajale pandud ka avalike konteinerite või jäätmemajade teenindamise kohustus. Need kulud kannavad hanke tulemusel korraldatud jäätmeveo teenustasuga elanikud ise (nt Harku vald, Lüganuse vald, Kanepi vald). Teise kasutusel oleva lahenduse kohaselt on volikogu otsusega määratud korraldatud jäätmeveo raames kogutavate jäätmete üleandmise kohaks KOVile kuuluv jäätmejaam ning jäätmevedaja maksab jäätmeid üle andes vastuvõtutasu. Jäätmejaam on antud eraldi hankega rendile jäätmekäitlejale, kellel on kohustus maksta KOVile ( KOVi ettevõttele) n-ö jäätmejaama kasutustasu. Seega maksavad jäätmevaldajad jäätmeveo teenustasu kaudu kinni jäätmete veo, käitluse, jäätmejaama ülalpidamise ning jäätmejaama omaniku arvele kantava kasutustasu (nt Saaremaa vald). Analoogne lahendus on kasutusel ka Hiiumaa vallas, kus jäätmevedajal on ka jäätmejaama opereerimise ülesanne ning ta peab maksma vallale jäätmejaama kasutustasu. Tartu linnas on segolmejäätmete ja biojäätmete käitluskohaks määratud Aardlapalu jäätmekeskus, mille operaator on leitud eraldi hankega. Operaatoril on kohustus tasuda linnavalitsusele kontsessioonitasu. Seega, JäätS § 66 lõiked 4-6 koostoimes kohustavad KOV kehtestama teenustasu nii, et see oleks piisav jäätmehoolduskulude katmiseks. Samas üldkorras korraldatud jäätmevedu, mil jäätmeveo teenustasu kujuneb hanke tulemusel, võib kulude kujunemine olla läbipaistmatu ja ebapiisav. Alternatiivne alus jäätmeveo korraldamisel võimaldab veo- ja käitlusteenuse ning jäätmehoolduskulude täpsemat eristamist ja piiritlemist, tagades selle suuruse kindlaksmääramise objektiivsetel alustel , m is võimaldab selgema ja õiglasema kulude jaotuse. Alternatiivne jäätmekorralduse mudel loob KOV le võimaluse finantseerida kontrollitult ja läbipaistvalt jäätmehoolduskulusid oma haldusterritooriumil. Tasu suuruse määramine vastavalt selle eesmärgist ja tegelikust kulust võimaldab KOV-l planeerida jäätmehooldust pikaajaliselt ja katkestusteta. Kohaliku omavalitsuse üksus teab kõige täpsemalt jäätmehoolduse kulusid ning lahendusi nende mõistlikuks jaotamiseks. 1. juuli 2008. a otsus asjas nr 3-4-1-6-08, p 41 järgi seadusandaja võib delegeerida avalik-õigusliku rahalise kohustuse kehtestamise täidesaatvale võimule, kui see tuleneb rahalise kohustuse iseloomust ja seadusandja määrab kindlaks diskretsiooni ulatuse, mis võib seisneda kohustuse alam- ja ülemmäära seadusega sätestamises, kohustuse suuruse arvestamise aluste kehtestamises või muus, mis tagab selle suuruse kindlaksmääramise objektiivsetel alustel, võimaldab kohustatud subjektil piisava täpsusega näha ette kohustuse ulatust ja selle täitmise üksikasju ning tagab isikute võrdse kohtlemise. Lõikega 2 volitatakse jäätmeveo teenustasu suurus t ja selle tasumise korda kehtestama omavalitsusüksuse volikogu. Säte ei nõua, et volikogu kehtestaks ise jäätmeveo teenustasu määrad ( RKPJKo 30.10.2018, 5-18-2, p 56). Volikogu võib teha valla või linna ametiasutusele või hallatava asutusele ( KOKS § 30 l õigete 3 ja 4 alusel ) ülesandeks korraldada teenuse hinnakirja koostamine ehk kehtestama konkreetse teenuse hinna. H indade kehtestamist teistele isikutele (nt koostööorganisatsioon, jäätmeveo teenuse osutaja ) edasi volitada ei saa. Tasu suurus peab vastama tegelikele kuludele ja vastama jäätmeseaduses jäätmeveo teenustasu osas kehtestatud nõuetele. Jäätmevaldajale peab olema arusaadav tasu kujunemise alused , tasu peab olema proportsionaalne ega tohi koorma ta ühte sihtrühma rohkem kui teist . Jäätmehoolduse kulud võivad omavalitsustes erineda sõltuvalt elanikkonna arvust ja infrastruktuurist, mistõttu tasu suuruse ja tasumise korra määramine toimub arvestades kohalikke olusid ja vajadusi . Tasu m aksmise kord peab olema selge – kuidas, kellel e ja millal. Selged reeglid aitavad vältida vaidlusi ja makseviivitusi . KOV sa ab ette näha maksmisel paindlikust erinevate makseviiside kasutamisel (e-arve, püsimakse, perioodiline või ühekordne makse), et muuta tasu maksmine mugavamaks. JäätSi § 66 2 Lõikes 1 taasesitatakse jäätmeveo teenustasu mõiste viitega JäätS § 66 lg 5. Nii sätestab JäätS § 66 lg 5, et jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulud ning sama paragrahvi lõike 6 järgi jäätmeveo teenustasu suuruse kindlaksmääramisel juhindutakse jäätmete liigist, kogusest, omadustest, jäätmeveo teenindussagedusest ning teistest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad käitlemise maksumust. JäätS § 11 lg 2 kohustab jäätmevaldajat katma jäätmehoolduse kulu. Jäätmehooldus on JäätS § 11 lg 1 järgi jäätmekäitlus, sealhulgas selleks vajaliku jäätmerajatiste taristu rajamine ja hooldus, järelevalve jäätmekäitluse üle ning jäätmekäitluskohtade rajamine ja hooldus, sealhulgas järelhooldus . J äätS § 12 järgi j äätmehoolduse arendamine on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset . JäätS § 13 kohaselt on j äätmekäitlus jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine, sealhulgas sortimine, ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendamine või edasimüümine. Riigikohus on 30.10.2018 kohtuotsuse s , asjas nr 5-18-2, punktis 43 märkinud, et sõltumata õiguslikust alusest, millele tuginedes on olmejäätmete jäätmevedu korraldatud, samuti sellest, kas konkreetset teenust osutab eraõiguslik juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse üksus või viimase poolt volitatud mittetulundusühing, on teenuse osutajal õigus nõuda, et jäätmevaldaja hüvitab jäätmehoolduse kulud. Seega on jäätmeveo teenustasu sisuks, et see on tasu , mis hõlmab kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduskulude katteks jäätmevaldaja poolt makstav at jäätmehoolduse tasu ja korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajale osutatud jäätmete veo ning käitluse, välja arvatud pakendijäätmed, teenustasu (vt T abel 2. Jäätmehooldusega seotud kulude jaotumine ) . Ehk jäätmeveo teenustasu on kahe osaline tasu, mis koosneb jäätmeveoga seotud teenustasudest: jäätmete äraveo tasust ja lõppkäitlusteenuse tasust (jäätmete jäätmekäitluskohas vastuvõtmine, töötlemine, taaskasutamine ja kõrvaldamine) ning tasust, mis on mõeldud katma jäätmehoolduse arendamise ja korraldamise kulusid (RK 3-16-1267 p. 19, 22). Jäätmete kogumine, vedu ja käitlus on jäätmehoolduse vältimatu osa. Korraldatud jäätmeveo kulud sõltuvad veosagedustest ja jäätmete mahtudest ning lõppkäitluse st. See kulu määratakse vastavalt jäätmevaldaja teenuse kasutusele. Kuna veo ja käitluse teenustasu sõltub jäätmevaldaja üleantavatest jäätmete kogusest , motiveerib see jäätmevaldajat liigiti koguma ja vähendama segaolmejäätmete teket. Lisaks jäätmeveoga seotud kuludele tuleb katta ka jäätmehoolduse üldkulud, mis ei sõltu sellest kui palju või kui sageli jäätmeid ära veetakse. KOV ülesanne on korraldad a jäätmehooldust - arenda d a süsteeme ja ta ristut (jäätmemahutid, kogumispunktid, jäätmejaamad) , tegema järelevalvet . Samas üksnes jäätmeveoga seotud tasude maksmisel oleks jäätmehoolduse üldine arendamine ja korraldamine ebastabiilne ja alarahastatud. Jäätmedirektiivi artikli 15 lõike 1 järgi peavad liikmesriigid võtma vajalikud meetmed tagamaks, et jäätmetekitajad osalevad ühiselt direktiivi 2008/98 artikli 11 lõikes 1, artiklis 14 ja artikli 15 lõikes 1 ette nähtud eesmärkide täitmiseks vajalikes investeeringutes seetõttu, et nad on kaasa aidanud jäätmete tekkimisele (vt. JäätS § 11 lg 2). Jäätmevaldajale esitataval arvel tuuakse eraldi välja nii korraldatud jäätmeveoga seotud kulude eest makstav tasu kui jäätmehoolduse kulu katteks kogutav tasu (vt. eelnõukohase § 66 4 lg 5 selgitusi) . Lõikes 2 sätestatakse, et jäätmehoolduskulude katteks makstav tasu on tasu , millega see KOV katab jooksvad jäätmehoolduse kulutused, investeeringud jms kulud, mis ei ole otseselt seotud konkreetse jäätmevaldajaga ja tema tekitatud jäätmete kogumise ja käitlemisega. Teisisõnu on jäätmehooldus kulude katteks makstav tasu käesoleva paragrahvi lõikes 4 (vt . lg 4 selgitust) nimetatud tegevuste kulutuste katteks võetav tasu, m ida kohalik omavalitsusüksus kasutab jäätmehoolduse korraldamiseks ja arendamiseks. Lõikes 3 sätestatakse, et k orraldatud jäätmeveoga seotud veo ja käitlemise teenustasu on jäätmekäitlejale jäätmeveo raames osutatud jäätmete veo- ja käitlusteenus e hind . Korraldatud jäätmevedu tähendab, et KOV on sõlminud jäätmete k ogumise ja käitluse lepingu vastava teenusepakkujaga. Jäätmete veo hind katab jäätmete kogumise ja transpordi kulud jäätmetekkekohas t ning käitlus kulud on jäätmete töötlemise, taaskasutamise ja kõrvaldamise hind . Vastav teenuste hinnakiri peab olema avalikult kättesaadav. Jäätmeval d aja peab teadma, kuidas teenustasu kujuneb ja millised hinnad on erinevatel jäätmeliikidel. KOV ametlik veebileht on peamine infokanal, mis peab jagama asjakohast teavet korraldatud jäätmeveoga seotud hindade kohta. Lõikes 4 sätestatakse kulud, mida KOV võib arvestada jäätmehoolduse kulude hulka. Lubatud teenuste loetelu kehtestamine on seotud vajadusega suurendada kulude kujunemise läbipaistvust. KOV võib vajaduse korral jäätmehoolduskulu hulka arvestada kõik või osa lõikes 4 nimetatud jäätmehoolduse korraldamiseks ja arendamiseks vajalikest kuludest, lähtudes sellest, mis on KOVis jäätmehoolduse tulemuslikuks korraldamiseks vajalik. Kui KOV soovib jäätmeveo üles ehitada spetsiifilisele kogumislahendusele, võib ka selle kulud arvestada jäätmehoolduskulu hulka (nt kaaluga veok, mitmesektsiooniliste konteinerite tühjendamiseks sobilik veok ja konteinerid). Veoki võib KOV anda hanke lepingu alusel eraettevõtte kasutusse. Tegemist ei ole avatud, vaid hübriidloeteluga. Esmalt on loetletud nö suletud loetelu põhitegevustest, mida võib katta ning, et lisada paindlikkust, on KOVil võimalus jäätme veo teenus tasuga katta ka muid kulutusi, mis on otseselt seotud jäätmehoolduse arendamisega. Täiend võimaldab arvestada erandlikke olukordi või uusi vajadusi. Tabel 2. Jäätmehooldusega seotud kulude jaotumine. Korraldatud jäätmeveo kulud Korraldatud jäätmeveoga seotud jäätmete veokulu Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veokulu jäätmevaldaja juurest jäätmete üleandmiskohta, mida maksavad korraldatud jäätmeveoga liidetud jäätmevaldajad. Korraldatud jäätmeveo kulu sisaldab lisaks transpordikulule ka otseselt veoteenusega seotud lisateenuseid (nt vooderduskoti vahetus), kuid ei hõlma vabatahtlikke lisateenuseid (nt konteineri pesu). Veokulu ei sisalda ka jäätmevedajale hankelepinguga pandud muid ülesandeid (nt jäätmejaama opereerimine).Veokulu suuruses on kokku lepitud jäätmevedaja(te) ga sõlmitud hankelepingu(te)s. Pakendijäätmete veokulu jäätmevaldajale on kindlaks määratud pakendiseaduses. TKOde poolt hüvitatava pakendijäätmete veokulu suurus on kokku lepitud pakendijäätmete veoteenuse hankelepingus ning sellest arvutatakse maha jäätmevaldaja poolt makstav osa. Korraldatud jäätmeveoga seotud jäätmete käitluskulu Korraldatud jäätmeveo kulu, mida maksavad korraldatud jäätmeveoga liidetud jäätmevaldajad. Käitluskulu alla kuulub kokku kogutud jäätmete , v.a pakendijäätmed, edasise käitlemise kulu, mille suuruses on KOV käitlejatega kokku leppinud vastavates hankelepingutes. Jäätmehoolduse kulu d Tekkekohalt kogumiseks vajalike kogumis mahutite kulu KOV võib kogumis mahutid (nt era- ja kortermajade pakendijäätmete mahutid) soetada ise ja anda need jäätmevaldajate kasutusse (viia kohale), arvestades selle kulu jäätmehooldu skulude hulka . Näiteks jäätmete tekkekohas liigiti kogumiseks vajalikud kogumiskotid (nt biolagunevad ja komposteeruvad kilekotid või paberkotid biojäätmete kogumiseks), biojäätmete kogumisnõud ja õue paigutatavad ühiseks või individuaalseks kasutuseks mõeldud kogumismahutid, sh pakendijäätmete kogumiseks mõeldud kogumis mahutid (jäätmekott, konteiner, süvamahuti, ohtlike jäätmete kogumispunkt vm), kompostrid, konikastid, kogumis mahutite ja kogumispunktidega seotud digitaalsed ja nutikad lahendused (nt kiibiga avatavad mahutid korteriühistutele, mehitamata jäätmejaam, nende kasutamiseks vajalik tarkvara). Kui KOV ei soeta ja ei anna ise jäätmevaldaja kasutusse kogumis mahuteid , siis seda kulu jäätme hoolduskulude katteks makstava tasu ega korraldatud jäätmeveo kulu sisse ei arvestata, jäätmevaldaja soetab või rendib puuduoleva kogumis mahuti eraettevõttelt ning kannab selle kulu ise. Avalikuks kasutuseks mõeldud kogumismahutite kulu Kui KOV rajab või peab üleval avalikke kogumispunkte, võib ta selle kulu arvestada jätmehoolduskulu hulka või kanda KOV üldisest eelarvest. Näiteks kulud, mis tekivad kogumispunkti rajamisel, kogumismahutite soetamisel, nende tühjendamisel ja kogumispunkti hooldamisel. V äljaspool korraldatud jäätmevedu kogutud jäätmete kogumise ja käitlemise kulud KOV võib arvestada jäätmehooldus kulu hulka väljaspool korraldatud jäätmevedu kogutavate jäätmete kogumise ja käitlemise kulud. Näiteks kulud, mis tekivad seoses ohtlike jäätmete tasuta vastuvõtu korraldamisega jäätmejaamas, kogumisringide läbiviimisega ning sel moel kokku kogutud jäätmete edasise veo ja käitlemisega. J äätmekäitluskoha rajamise, kasutamise, sulgemise ja järelhoolduse kulud, sh jäätmekäitluskoha rajamise ettevalmistamise kulud Jäätmekäitluskohaga seotud kulud võib arvestada jäätmehoolduse kulu hulka. Näiteks uue jäätmejaama rajamisega, olemasoleva jäätmejaama laiendamisega, jäätmejaama opereerimisega, biojäätmete käitlemisega ning olemasolevate või suletud käitluskohtade opereerimis- või järelhooldusega ning jäätmete ringlussevõtuga seotud rajatiste omavalitsuse territooriumile rajamiseks vajalike eeltöödega seotud kulud. K orduskasutuslahendustega ja jäätmetekke vältimisega seotud kulud Jäätmetekke vähendamise ja korduskasutuse edendamiseks tehtavad kulutused võib arvestada jäätmehoolduse kulu hulka. Näiteks korduskasutuskeskuse või parandustöökoja rajamise, ülalpidamise või nende toetamisega seotud kulud, tekstiilikonteinerite, toidujagamiskappide , ringlusnõude kasutamisega seotud kulud. Andmehalduse, sealhulgas jäätmevaldajate registri pidamise ning jäätmevaldajatega arveldamise kulud Jäätmevaldajate registri loomise, arendamise ja majutamisega seotud kulud ning jäätmevaldajatega arveldamisega seotud kulud võib arvestada jäätmehoolduse kulu hulka. J äätmealase teavituse ja nõustamisega seotud kulud Jäätmevaldajate teavitamise ja nõustamise kulud võib arvestada jäätmehoolduse kulu hulka, sh juhendmaterjalide koostamine ja levitamine, teavituskampaaniate ettevalmistamine ja läbiviimine ning koolitused, kleebised, infotahvlid, sildid, otsepostitus, jäätmeteemalised õppematerjalid. K ulud järelevalvele jäätmeseaduse ja jäätmehoolduseeskirja nõuete täitmise üle Järelevalve teostamiseks vajalikud kulud, sh töövahendite ja tööjõukulu ning PrügiBinGo -laadsete teenuste kulu võib arvestada jäätmehoolduse kulu hulka. M uud kulud, mille eesmärk on tõsta jäätmehoolduse taset või täita jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise sihtarve Jäätmehoolduse kulu hulka võib arvestada muid kulusid vaid juhul, kui need on seotud jäätmehoolduse korraldamisega. Näiteks jäätmehooldusega seotud tööjõukulu, uuringud, prügistamise likvideerimine, prügikoristustalgud, toetused jäätmevaldajatele (korteriühistutele prügiaedikute rajamiseks), taaskasutuskeskuste le, korduskasutuse ja liigiti kogumise edendamiseks, liikmemaks asjakohases organisatsioonis ( KOVi koostööorganisatsioon, ZeroWaste Cities vms). Juhul, kui TKOdele ladustuskohas üleantavad pakendijäätmed sisaldavad võõriseid üle kokkulepitud määra ja KOVil tekib kohustus sellega seotud kulud kanda, võib ka need kulud arvestada jäätmehoolduse kulu hulka . Lõikes 5 loetletakse kulusid, mida ei või jäätmehoolduskulude hulka arvestada. Jäätmehoolduskulude hulka ei ole lubatud arvestada korraldatud jäätmeveo raames jäätmevaldajale osutatud veo ja käitluse teenustasu , omavalitsusele määratud sunniraha või rahatrahvi ega kulusid, mis on kaetud mõne toetusmeetme kaudu, v.a omafinantseeringu osa. Samuti ei või jäätmehoolduskulude hulka arvestada jäätmehooldusega otseselt mitteseotud tegevuste kulusid, näiteks: võõrliikide tõrjumise kulu; reoveesette käitluskulu; KOVile kuuluvate või KOVi hallatavate kinnistute haldus-, remondi- ja jäätmeveokulud; randade, parkide, kalmistute jt avalikuks kasutuseks mõeldud alade või kinnistute hooldus, v.a jäätmete kogumise ja käitlemise kulu; jäätmetega mitteseotud keskkonnahoiu tegevuste kulud (nt üritused, teavitusmaterjalid). JäätSi § 66 3 Lõike s 1 sätestatakse , et jäätmeveo teenustasu maksab korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja. Termini t "jäätmevaldaja" eelnõuga ei muudeta. Kooskõlas direktiivi 2008/98 artikliga 14 ja põhimõttega, et saastaja maksab, peab jäätmekäitluse, s h taristu ja selle toimimise kulud kandma esmane jäätmetekitaja või jäätmevaldaja või eelmine jäätmevaldaja. See rahaline kohustus lasub jäätmevaldajatel seetõttu, et nad on kaasa aidanud nimetatud jäätmete tekkimisele. Direktiivi artikkel 14 on ülevõetud jäätmeseaduse § 11 l õikega 2. See on kooskõlas PS i §-ga 53 ning saastaja - maksab - põhimõttega (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 12 lg 1). Olmejäätmete käitlemise ja kõrvaldamise kulude rahastamise kohta olukorras, kus tegemist on kõigile jäätme valdajatele kollektiivselt osutatava teenusega, peab riik direktiivi 2008/98 artikli 15 alusel põhimõtteliselt tagama, et kõik selle teenuse kasutajad – olles valdajad selle sama direktiivi artikli 3 tähenduses – kannavad kollektiivselt nimetatud jäätmete kõrvaldamise kogukulu. Samad põhimõtted kehtivad ka nende tasude kehtestamise kohta, mille eesmärk on rahastada jäätmete käitlemiseks, k.a ringlussevõtt, vajalikke investeeringuid. Direktiivi 2008/98 artikli 15 lõike 1 järgi peavad liikmesriigid võtma vajalikud meetmed tagamaks, et jäätmetekitajad osalevad ühiselt direktiivi 2008/98 artikli 11 lõikes 1, artiklis 14 ja artikli 15 lõikes 1 ette nähtud eesmärkide täitmiseks vajalikes investeeringutes seetõttu, et nad on kaasa aidanud jäätmete tekkimisele. Lõike 2 annab KOV õiguse rakendada jäätmeveo teenustasu käesoleva seaduse § 66 2 lõikes 2 nimetatud osas ka korraldatud jäätmeveoga liitumisest § 69 lõigete 2 1 , 4 ja 4 1 alusel vabastatud jäätmevaldajale . Sellisel juhul ku ju neb tasu suur u s vastavalt nende jäätmehooldusteenuse tarbimise hinnangulisele mahule. Jäätmeveo teenustasu maksab alternatiivse korraldatud jäätmeveo korral jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja proportsionaalselt üleantud jäätmete kogusele . T ulenevalt EKo otsusest C-335/16, punktist 30 tuleb jäätmeveo teenustasu suuruse arvutamisel tagada, et jäätmevaldaja kanda ei jää ilmselgelt ebaproportsionaalne kulu võrreldes nende jäätmete koguse või liigiga, mida need tekitavad. Eelnõu sätte kohaselt võib rakendada jäätmeveo teenustasu käesoleva seaduse § 66 2 lõikes 2 nimetatud osas ka neile jäätmevaldaja tele , kes on korraldatud jäätmeveost JäätS § 69 lõike 2 1 , 4 ja 4 1 alusel erandkorras teatud tähtajaks vabastatud . Liitumisest vabastatud isik maksab vastavalt jäätmehoolduse tarbimise hinnangulise mahuga . S ee on nö teoreetiline hinnang , kui palju nad oleksid võimelised jäätmeid tekitama, kui nad oleksid liitunud. Vabastatud jäätmevaldaja ei osale jäätmeveosüsteemis, seega ei ole nende tegelikku jäätmekogust võimalik mõõta nii nagu jäätmeveoteenusega liitunud jäätmevaldajatel. Seetõttu tuleb seda mõõta hinnanguliselt, võttes aluseks kõige väiksemad jäätmevaldajate kogused , mis annab ülevaate nende võime st tekitada jäätmeid. Kuna jäätmevedu toimub korrapäraselt, saab seda kasutada alusena vabastatud isikute osas. Välistatud on, et vabastatud jäätmevaldajal ei teki jäätmeid. Lisaks kasutavad nad süsteemi kaudselt ja tagavad osalemisega süsteemi olemasolu. Jäätmehoolduse korraldamine ei hõlma üksnes jäätmeveoga seotud tegevusi vaid ka väljaspool korraldatud jäätmevedu kogutud jäätmete käitlemise kulu, jäätmejaamade haldamist, halduse ja korralduse, sh järelevalve kulusid (§ 66 2 lg 4 ). Jäätmehoolduse arendamine teeni b kogu kogukonna huve, ka neid, kes on jäätmeveost vabastatud, sest nad saavad kasutada jäätmejaamu või muid kogumissüsteeme ning muid teenuseid, mis aitavad hoida keskkonda korras ja vältida jäätmete ebaseaduslikku ladestamist. Seega isegi, kui nad jäätmeid üle ei anna, kasutavad nad süsteemi kaudselt ( JäätS § 135 lg 4; nt jäätmejaamad, kogumisvõrgustikud, puhas keskkond) ning peavad seetõttu osalema süsteemi jätkusuutlikkuse tagamises. J äätmeveo teenustasu aitab luua ühtse ja sobiva jäätmekõrvaldamisrajatiste võrgustiku (ja seda alal hoida) ja annab vabastatud jäätmevaldajale juurdepääsu jäätmete kõrvaldamise süsteemile, kui nad seda vajavad. Jäätmehooldus on avalik teenus ja selle toimimine nõuab infrastruktuuri, p la neerimist ja haldamist, sõltumata sellest, kas konkreetne isik kasutab teenust igapäevaselt või mitte. Korraldatud jäätmeveost vabastatud isik ei osale küll rahastamisse täies mahus, kuid siiski panustab süsteemi jätkusuutlikusse. Riigikohus otsuses haldusasjas nr 3-2-1-80-13 punktis 60 on märkinud, et jäätmekäitlussüsteemi toimimise tagamiseks saab iseenesest pidada põhiseaduse järgi lubatavaks ka nende isikute tasu maksmise kohustust, kes jäätmeid korraldatud veoks üle ei anna, st maksustamist solidaarsuspõhimõttel, kuna raske on määrata täpselt kindlaks iga jäätmetekitaja tekitatud jäätmekogust. Samas ei tohi jäätmetekitaja kanda jätta ebaproportsionaalselt suuri kulusid võrreldes nende jäätmete koguse või liigiga, mida ta tekitas (vt ka Riigikohtu 18. novembri 2009. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-44-09, p 20). Sisuliselt võib jäätmeveo teenustasu seega hõlmata ka mõistlikku tasu süsteemi valmisoleku eest (vt ka nt Riigikohtu 1. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-125-10, p 70). Kui KOV kehtestab jäätmeveo teenustasu maksmise kohustuse ka jäätmeveost vabastatule , siis selle suurus arvutatakse eelnõu § 66 4 lõikes 4 ja § 136 2 4 sätestatud alustel . Omavalitsus võib neid kulusid diferentseerida sõltuvalt sellest, millise jäätmetekkekohatüübiga on tegemist. JäätSi § 66 4 Riigikohus on 06.01. 2015 kohtuotsuses, asjas nr 3-4-1-34-14 , punktis 43 märkinud, et JäätS § 66 lg-d 5 ja 6 näevad ette omavalitsusüksusele ulatusliku kaalutlusruumi jäätmekäitluse teenustasu kehtestamisel, sätestamata selle ülemmäära ega selle arvestamise aluseid muu hulgas osas, mis ulatuses võib omavalitsusüksuste teenuse osutamisega seotud kulusid ja volitatud isiku tegevuskulusid korraldatud jäätmeveo puhul tarbijalt küsitavasse teenustasusse lisada, mistõttu ei ole välistatud, et KOVi poolt jäätmeveo korraldamise kaudu soovitakse teenida omavalitsusüksuse eelarvesse lisatulu. Seega välistab lisatav § 66 4 selle, et jäätmeveo teenustasusse lisatakse kulud, mis ei seostu jäätmehooldusega ja , mistõttu suureneks põhjendamatult tarbija kulu jäätmehooldusele. Säte tagab jäätmetekitaja kaitse temalt kogutud tasude suurusele ja kasutamisele. Lõike 1 kohaselt j äätmeveo teenustasule kohaldatakse käesoleva seaduse § 66 lõigete 5 ja 6 sätestatut. Jäätmeveo teenustasu peab olema põhjendatud, vastavuses teenuse osutamise kuludega ja lähtuma kulutõhususest. JäätS § 66 lg 5 järgi jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulud ning sama paragrahvi lõike 6 järgi jäätmeveo teenustasu suuruse kindlaksmääramisel juhindutakse jäätmete liigist, kogusest, omadustest, jäätmeveo teenindussagedusest ning teistest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad käitlemise maksumust. Eelnõukohane § 66 1 lg 2 sätestab, et alternatiivse korraldatud jäätmeveo teenustasu suuruse määramise ja selle tasumise korra kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu. Seega kehtestab KOV jäätmeveo teenustasu määramise alused ja tingimused, kuid need pea vad olema proportsionaal sed , põhjendatud , ettenähtavad ja lähtuma seaduse eesmärgist. Kõik jäätmeveo teenustasu sisse arvestatud komponendid peavad olema seotud jäätmehoolduse korraldamisega, põhjendatud, vajalikud ja mõistlikud eesmärgi täitmiseks ning ka kuluefektiivsed. KOV ei või ettekavatsetult ning põhjendamatult koguda jäätmevaldajatelt konkreetse aasta jooksul rohkem jäätmehooldus e tasu , kui on konkreetse aasta jooksul jäätmehoolduse korraldamiseks vajalik. Küll aga võib KOV koguda etteulatuvalt suurema summa, kui see on vajalik järgnevatel aastatel jäätmevaldkonna investeeringute tegemiseks. KOV il on õigus rakendada jäätmehoolduskulude ka t mise kohustust vastavalt teenuse kuludele ja tegelikule vajadusele. Tasude tõstmine peab olema selgelt põhjendatud, nt majanduslik muudatus, inflatsioon, teenuse parandamine, jäätmehoolduskulude muu suurenemine jms. Kui tasu suurus ületab põhjendatud kulusid või muutub inimesele ülemäära koormavaks, võib see olla vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Seega KOV on tasu muutmisel kohustatud jälgima õigusriigi põhimõtteid ning tagama õiguskindluse ja prognoositavuse - jäätmevaldajal peab olema võimalus muudatusi ette teada ja neid ette näha. Ootamatu muudatus, ilma üleminekuajata on vastuolus õiguskindluse põhimõttega. Piisav aeg annab jäätmevaldajale aega sellega arvestamiseks ja kohustuse täitmiseks. Halduspraktikas peetakse mõistlikuks etteteatamise tähtajaks 1-3 kuud, sõltuvalt muudatuse olulisusest. Muudatuse aeg ja põhjused peavad olema jäätmevaldajale selgelt edastatud, nt veebilehel. Kuivõrd KOV kehtestatud jäätmeveo teenustasu on avalik-õiguslik rahaline kohustus, saab iga jäätmevaldaja temale pandud kohustust vaidlustada, kui ta leiab, et selle suurus on ebaproportsionaalne (§ 66 7 lg 4) . Lõikes 2 sätestatakse jäätmeveo teenustasu koosseis. Jäätmeveo teenustasu koosneb jäätmete äraveo tasust, lõppkäitlusteenuse tasust (jäätmete jäätmekäitluskohas vastuvõtmine, töötlemine, taaskasutamine ja kõrvaldamine) ja tasust, mis on mõeldud katma jäätmehoolduse arendamise ja korraldamise kulusid (RK 3-16-1267 p. 19, 22). Lõikes 3 sätestatakse piir sellele, kui suur saab olla § 66 2 lõikes 4 loetletud jäätmehoolduse arendamiseks vajalik u jäätmehooldu skulude katteks makstava tasu osakaal jäätmevaldajalt kogutavast jäätmeveo teenustasust . K ooskõlas jäätmete raamdirektiivi artikliga 14 ja põhimõttega, et saastaja maksab, peab jäätmekäitluskulud kandma esmane jäätmetekitaja või jäätmevaldaja või eelmine jäätmevaldaja, kuna nad on kaasa aidanud nimetatud jäätmete tekkimisele . Samas ei tohi tasu , mida nõutakse jäätmehoolduse arendamiseks, viia selleni, et jäätmevaldaja kanda jääb ilmselgelt ebaproportsionaalne kulu võrreldes nende jäätmete koguse või liigiga, mida nad tekitavad. Seega j äätmehoolduse kulu katteks kogutava tasu suurus arvutatakse protsendipõhiselt vastavalt jäätmevaldajale esitatud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud kuludest. See on otseselt seotud tema tarbimisega ja jäätmehooldus kulude katteks makstav tasu võib olla kuni 100% jäätme te veo- ja käitlustasust ehk mitte rohkem kui 50% jäätmeveo teenustasust. Kui inimene tekitab vähem jäätmeid on jäätmeveo teenustasu suurus väiksem ja vastupidi. See tähendab, et kui jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga seotud jäätmete veo- ja käitlustasu on näiteks 2 eurot kuus, siis saab § 66 2 lõikes 4 loetletud komponentide summaarne maksumus olla selle jäätmevaldaja jaoks maksimaalselt 2 eurot või minimaalselt 1 eurot kuus. Sätte eesmärk on tagada jäätmevaldaja kulude proportsionaalsus tema jäätmetekkega. Kui jäätmevaldaja, kes kogub enamiku jäätmetest liigiti, tasub jäätmeveo teenustasu eeltoodud näite puhul kokku kuni 4 eurot kuus, siis jäätmevaldaja, kes jätab jäätmed liigiti kogumata, tasub kõrgemat hinda korraldatud jäätmeveo eest (nt 6 eurot kuus) ja sel juhul tema jäätmehooldus kulude katteks makstav tasu võib olla kuni 6 eurot kuus, seega kokku 12 eurot kuus. Nii on jäätme veo teenus tasu arvestamise alusena ette nähtud, et tasu suurus on otseses seoses jäätmevaldaja makstava korraldatud jäätmeveo tasuga. See tagab, et jäätmehoolduse katteks makstava arve suurus kujuneb jäätmevaldaja tekitatud jäätmete koguse (mahu või kaalu järgi) või liigi järgi. P rotsendipõhine lähenemine on õiglane, motiveeriv ja proportsionaalne - inimene maksab vastavalt oma tegelikule jäätmetekitamisele. Selline lähenemine aitab omakorda kaasa jäätmete vähendamisele ja taaskasutamise edendamisele. Miinimum äär on seatud, võttes arvesse , et 2023. aastal kulutasid KOVid jäätmehooldusele keskmiselt 15 eurot elaniku kohta aastas ehk 35 eurot leibkonna (2,35 in) kohta. Seega tagab miinimummäär jäätmehoolduse süsteemi rahastamise ja ei sõltu ajas muutuva jäätme valdaja käitumisega , mis võib kaasa tuua ebapiisava rahastuse süsteemi . Isegi kui jäätmevaldaja tekitab vähe jäätmeid , tuleb KOV il tagada jäätmekäitluse in frastruktuur , üldine jäätmehoolduse korraldus ja järelevalve . Miinimumtaseme määramine tagab , et kõik jäätmevaldaja d panustavad süsteemi vähemalt miinimum määra s , mis on vajalik jäätmehoolduse korraldamise tagamiseks sõltumata jäätmete tekkekogustest . Lõikes 4 sätestatakse jäätmeveo teenustasu suuruse määramise alus eelnõukohase § 66 2 lõike 2 nimetatud osas neile jäätmevaldajatele, kes on korraldatud jäätmeveost vabastatud. Vabastatud j äätmevaldajatelt kogutava jäätmehoolduse tasu suurus ei või olla suurem kui sama KOV ter r itooriumi l korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja eelmise aasta kõige madalam jäätmehoolduskulude katteks makstav tasu . Selliselt on tagatud, et vabastatud jäätmevaldaja ei maksa suuremat jäätmehoolduse tasu kui liitunud jäätmevaldaja. Jäätmehoolduse korraldamine ei hõlma üksnes jäätmeveoga seotud tegevusi vaid ka väljaspool korraldatud jäätmevedu kogutud jäätmete käitlemise kulu, jäätmejaamade haldamist, halduse ja korralduse, sh järelevalve kulusid (§ 66 2 lg 4 ). Jäätmehooldus teeni b kogu kogukonna huve, ka neid, kes on jäätmeveost vabastatud, sest nad saavad kasutada jäätmejaamu või muid kogumissüsteeme ning muid teenuseid, mis aitavad hoida keskkonda korras ja vältida jäätmete ebaseaduslikku ladestamist. Seega isegi, kui nad jäätmeid üle ei anna, kasutavad nad süsteemi kaudselt ( JäätS § 135 lg 4; nt jäätmejaamad, kogumisvõrgustikud, puhas keskkond) ning peavad seetõttu osalema süsteemi jätkusuutlikkuse tagamises. Liitumisest vabastatud isik maksab vastavalt jäätmehoolduse tarbimise hinnangulise mahuga, nö teoreetiline hinnang kui palju nad oleksid võimelised jäätmeid tekitama, kui nad oleksid liitunud. Vabastatud jäätmevaldaja ei osale jäätmeveosüsteemis, seega ei ole nende tegelikku jäätmekogust võimalik mõõta nii nagu jäätmeveoteenusega liitunud jäätmevaldajatel. Seetõttu tuleb seda mõõta hinnanguliselt, võttes aluseks madalaimad jäätmevaldajate kogused ehk nende võime tekitada jäätmeid. Kuna jäätmevedu toimub korrapäraselt, saab seda kasutada alusena vabastatud isikute osas. Välistatud on, et vabastatud jäätmevaldajal ei teki jäätmeid. Ehk jäätmehooldus e tasu aitab luua ühtse ja sobiva jäätmekõrvaldamisrajatiste võrgustiku (ja seda alal hoida) ja annab vabastatud jäätmevaldajale juurdepääsu jäätmete kõrvaldamise süsteemile, kui nad seda vajavad. Jäätmehooldus on avalik teenus ja selle toimimine nõuab infrastruktuuri, planeerimist ja haldamist, sõltumata sellest, kas konkreetne isik kasutab teenust igapäevaselt või mitte. Korraldatud jäätmeveost vabastatud isik ei osale küll rahastamisse täies mahus, kuid siiski panustab süsteemi jätkusuutlikusse. Riigikohus otsuses haldusasjas nr 3-2-1-80-13 punktis 60 on märkinud, et jäätmekäitlussüsteemi toimimise tagamiseks saab iseenesest pidada põhiseaduse järgi lubatavaks ka nende isikute tasu maksmise kohustust, kes jäätmeid korraldatud veoks üle ei anna, st maksustamist solidaarsuspõhimõttel, kuna raske on määrata täpselt kindlaks iga jäätmetekitaja tekitatud jäätmekogust. Samas ei tohi jäätmetekitaja kanda jätta ebaproportsionaalselt suuri kulusid võrreldes nende jäätmete koguse või liigiga, mida ta tekitas (vt ka Riigikohtu 18. novembri 2009. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-44-09, p 20). Sisuliselt võib jäätmeveo teenustasu seega hõlmata ka mõistlikku tasu süsteemi valmisoleku eest (vt ka nt Riigikohtu 1. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-125-10, p 70). Lõikes 5 sätestatakse jäätmevaldajale ja korteriühistu liikmele esitataval jäätmeveo tee n ustasu arvel toodavad kuluread. Sätte eesmärk on suurendada jäätmekulude läbipaistvust ja motiveerida jäätmetekitajaid koguma jäätmeid liigiti. N ii korraldatud jäätmeveo ga hõlmatud veo- ja käitlus tasu kui ka jäätmehooldus e tasu tuuakse ära samal arvel. Arvel (näidis on toodud tabelis 3) tuuakse eraldi välja: 1) jäätmehoolduse tasu ; 2) veoteenus (nt tühjenduskordade alusel), sh eraldi pakendite veokulu; 3) käitlusteenus jäätmeliikide kaupa (üleantud jäätmete kaalu või kogumis mahuti mahu alusel); 4) lisateenused (nt kogumismahuti rendikulu) . Tabel 3. Jäätme veo teenustasu arve näidis 60 korteriga kortermaja puhul. Teenus kogus ühik ühikuhind summa Veoteenus pakendijäätmed 12 tühjenduskord 0, 50 6 ,00 muud jäätmed 8 tühjenduskord 2,00 16,00 Käitluseteenus pakendijäätmed 13,2 m 3 0,00 0,00 biojäätmed 0,96 m 3 12,96 12,44 segaolmejäätmed 3,2 m 3 16,44 52,61 Korraldatud jäätmeveo kulu kokku 8 7 ,05 Jäätmehooldus kulude katteks makstav ta su 50% 4 3,53 Lisateenused (nt mahuti rent) 5 tk 1,00 5,00 Arve kokku 13 5,58 Korteriühistu puhul võib jäätmearve esitada korteriühistu liikmele või ühistule, kes sel juhul ise jagab arve korterite vahel, tuues samuti arvel välja lõikes 13 nimetatud kuluread, sh jäätmehooldus kulude katteks makstava tasu osa . Näiteks kui korteriühistu korraldatud jäätmeveo kulu on 200 eurot kuus, siis võib jäätmehooldus kulude katteks makstava tasu suurus olla maksimaalselt sellega võrdne summa ehk samuti 200 eurot kuus. See summa jagatakse ära korteriühistu liikmete vahel. KOVil on õigus kehtestada jäätmehoolduseeskirjas nõue, et korteriühistu peab arveid esitama läbipaistvalt ja vastavalt kehtestatud jaotuspõhimõtetele. Kui KOV saab kaebusi, et ühistu ei jaga arveid õiglaselt, võib ta algatada järelevalvemenetluse, et tagada nõude täitmine. Arve võib esitada kas kord kuus, kord kvartalis või kord aastas. Kortermajades on kasutusel ühised konteinerid, mistõttu on võimatu täpselt määrata iga leibkonna tekitatud jäätmete kogust. Jäätmehooldustehnoloogia, mis suudaks seda eristada ja mõõta, on keeruline ja kulukas. Kuna kõik kortermaja elanikud kasutavad ühist jäätmekäitluse süsteemi, on mõistlik kulud leibkondade vahel jagada analoogselt üldelektri või koristusteenuse kulude jagamisega. Kulude vähendamisele aitab kaasa kortermaja ühine vastutus ehk kõik elanikud peaksid jäätmeid liigiti koguma ja vähendama, kuna see toob kaasa väiksemad kulud. Selleks on vaja teadlikkust suurendada. Seega on kortermajas kulude jagamine elanike vahel proportsionaalne ja õiglane lahendus, kuna muul viisil on tehnilised piirangud. Individuaalse arvestussüsteemi loomine kortermajade juurde on ebamõistlikult keeruline ja kallis, mis lõppkokkuvõttes suurendaks jäätmehoolduskulusid kõigile elanikele. Ka Euroopa Kohus ( C254/08 punktis 49 ) on märkinud, et tihti on raske, isegi kulukas, määrata kindlaks iga „valdaja” poolt kogumisse antud olmejäätmete täpset kogust. Punktis 50 on märgitud, et neil tingimustel võib tuginemine kriteeriumidele, mis põhinevad esiteks „valdajate” jäätmete tekitamise võimel, mis on arvutatud nende kasutatava kinnisvara pindala ning selle kasutusotstarbe alusel, ja/või teiseks tekitatud jäätmete liigil, võimaldada arvutada nende jäätmete kõrvaldamise kulud ja jaotada need erinevate „valdajate” vahel juhul, kui need kaks parameetrit mõjutavad otseselt nimetatud kulude summat. JäätSi § 66 5 Lõikes 1 sätestatakse, et jäätmevaldajatelt jäätmeveo teenustasude laekumisest rahastatakse üksnes jäätmehoolduse korraldamist ja arendust, et tagada jäätmedirektiivis sätestatud ülesannete ja eesmärkide täitmine. Kogutud jäätmeveo teenustasu ei või kasutada muul otstarbel kui jäätmehoolduse korraldamiseks. K ui KOV on kulumäärad oma parima teadmise alusel määranud ja seda koguneb aasta lõpuks rohkem , kui olid selle aasta kulud, tuleb jääk ära kasutada järgnevatel aastatel jäätmehoolduse korraldamiseks , st ka enamkogutud tasu ei või kasutada muuks otstarbeks kui KOV i jäätmehooldus eks . Jäätmevaldajatelt kogutud tasu kasutamist võib kontrolli da KOV volikogu revisjonikomisjon . Kuna PS § 154 lõige 1 näeb KOV pädevuse piiranguna ette lihtsa seadusereservatsiooni, võib riik KOV kohaliku elu küsimuste otsustamise ja korraldamise õigust piirata iga vabalt seatud eesmärgi saavutamiseks, mis ei ole PS- ga vastuolus (poliitiline vastutus, avaliku võimu tegevuse avalikkus ja läbipaistvus vm). / RKPJKo 08.06.2007, 3-4-1-4-07, p 29; RKPJKo 01.04.2010, 3-4-1-7-09, p 31). Vt ka Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud veebiväljaande (2020) PS § 154 kommentaare. L õige 1 loob läbipaistvuse kogutud j tasude kasutamisele. Seadus sätestab selgelt, et kogutud tasu ei kasutata muudes valdkondades, kui vaid jäätmehooldusega seotud kulude katmiseks. See on kooskõlas saastaja maksab põhimõttega - jäätmetekitaja kannab jäätmehoolduse kulu. Vastupidisel juhul lülitatakse jäätmehoolduse kuludesse kulud, mis ei seostu jäätmehooldusega, mistõttu suureneb põhjendamatult tarbija kulu jäätmehooldusele. Tegemist on nö tasakaalustatud nõudega jäätmeseaduses, mis tagab jäätmetekitaja kaitse temalt kogutud tasude kasutamisele. Sellest tulenevalt ei riiva KOV enesekorraldusõigust see, kui seadusandja võtab KOV-lt õiguse piirata põhiõiguste kandjate põhiõigusi või -vabadusi. Lõigete s 2 ja 3 sätestatakse ülevaat e koostamise ja avaldamise kohustus. KOV teeb igal aastal enesekontrolli ja avaldab selle tulemused oma veebilehel hiljemalt järgmise aasta esimese kvartali lõpuks . Nimetatud kohustus e eesmärk on vajadus tagada avaliku võimu läbipaistvus ja õiguspärasus. Kohaliku omavalitsuse üksuste tegevuse läbipaistvuse nõue lähtub põhimõttest, et avaliku võimu allikas ja kõrgeima võimu kandja on rahvas, kes soovib saada ülevaadet võimuorganite tegevusest. Võimu teostamise läbipaistvus, kontroll ja õiguspärasus on kaalukad põhjused, millest lähtumine teenib avalikkuse huve. Ülevaate koostamine ja selle avalikustamine tagab jäätmetekitaja kaitse omavalitsusüksuse või selle volitatud isiku kehtestatud jäätmekäitluse teenustasude selguse kaudu. Seega on valitud lahendus kooskõlas põhimõttega anda rahvale kui kõrgeima riigivõimu kandjale kindlustunne, et kogutud rahalisi vahendeid kasutatakse seaduslikult ja tulemuslikult ning tagatud on nende kasutamise läbipaistvus. Ülevaade annab nii avalikkusele kui KOV ile endale ülevaate rahaliste vahendite kasutamise üle. See suurendab läbipaistvust ja usaldusväärsust ning tagab kiire ja ajakohase tagasiside jäätmevaldajale sellest, kuidas on nende tasutud raha kasutatud. Andmete kogumine annab KOV i le aegsasti väärtuslikku infot jäätmehoolduse eelarve ja tasusüsteemi planeerimiseks ning võimaldab elanikel esitada ettepanekuid, mis võivad parandada jäätmehoolduse süsteemi. Ülevaate õigsust aitavad kontrollida finants-ja tegevusauditid ning läbipaistev ning kontrollitav dokumenteerimine. Ka kohalik omavalitsus on seotud seaduslikkuse põhimõttega (PS § 3) ning on kohustatud tagama õigusi ja vabadusi (PS § 14). Ülevaatest peab selgum a , kui palju jäätmeveo teenustasu laekus ja milleks seda kasutati ning kui suur oli TKOde poolt makstud pakendijäätmete veo tasu . Eraldi tuuakse välja korraldatud jäätmeveoga seotud veo- ja käi tluseteenuse tasu (summa, osakaal) ja jäätm e hoolduse katteks kogutud tasu laekumine ning kulutamine JäätS § 66 2 lõi kes 1 toodud kulukomponentide lõikes. Ülevaa te võ i b veebilehel esitada infograafik una. JäätSi § 66 6 Lõi get e s 1 ja 2 sätestatakse jäätmeveo teenustasu koguja. Jäätmeveo teenustasu kogumise korraldab linna- või vallavalitsus, kes võib seda kogud a ise või volitada halduslepingu alusel tasu koguma teise isiku : 1 ) KOKSi § -s 62 sätestatud koostöövormi ga hõlmatud isik u ; 2 ) halduslepingu alusel KOVi enda valitseva mõju all oleva äriühing u , mittetulundusühing u või sihtasutus e . KOV jääb vastutavaks oma ülesande täitmise eest ka siis, kui ülesanne on edasi delegeeritud. KOV peab tagama, et delegeerimisega ei kaotata kontrolli ülesande täitmise eest. Kui delegeeritakse KOKS järgse koostöövormi kaudu, siis jagavad juhtimist ja vastutust kõik osalevad KOVid vastavalt kokkulepetele, KOV otsese mõju all olevate äriühingute korral säilitab KOV omanikuna otsustava kontrolli. Toimub pidev aruandlus KOVle , mis hõlmavad nii finantsaruandeid kui tegevusaruandeid. Delegeerimine on vajalik, kui see aitab tõhusamalt KOVil oma ülesandeid täita või aitab saavutada kulutõhusust. Lõikes 3 sätestatakse, et jäätmeveo teenustasu võib koguda korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja kaudu, kes esitab sel juhul arve jäätmevaldajale, kuid arvel toodu d summa tasutakse ka s iis KOVile . V olitus selleks antakse korraldatud jäätmeveo hankelepingu ga . KOV üksuse kaudu kogutav tasu tagab läbipaistvuse, tõhususe ja õiglase rahastamise, aidates saavutada nii kohalikke kui riiklike jäätmehoolduseesmärke. Samuti muudab tasu kogumine KOV kaudu jäätmeveoteenuse korraldamise paindlikumaks ning KOVil on võimalik kiiremini kohaneda jäätmevaldajate muutunud vajadustega. 1) Tänane süsteem ei ole jäätmehoolduseesmärke aidanud tõhusalt saavutada. Vedaja keskendub üksnes jäätmete äraveole ja tasu kogumisele ega keskendu keskkonnaeesmärkide saavutamisele. KOV vastutab jäätmehoolduse eesmärkide täitmise eest. Kui ta ei halda tasusid, on tal keeruline suunata vahendeid vajalikesse tegevustesse ja arendada selliselt süsteemi terviklikult. Riigikontrolli 2016. aasta aruandes „Riigi ja kohalike omavalitsuste tegevus olmejäätmete kogumisel ja taaskasutusse suunamisel“ on selgelt välja toodud, et enamikus omavalitsustes ei kontrollita sisuliselt, kas on teada kõik jäätmete tekitajad, kas jäätmeid sorditakse, kas kõik jäätmed antakse üle jäätmekäitlejale, kas neid kogutakse liigiti ja kas jäätmevedajad täidavad omavalitsuste kehtestatud reegleid. Samas on KOV tegevusega seotud jäätmedirektiivist tulenevate kohustuste täitmine. Seega, kui KOV on vedajale tasu maksja, tekib tal terviklikum ülevaade süsteemist, ta saab jälgida tasude laekumist ja neid planeerida jäätmekorralduses. 2) Jäätmevedaja, kes tegeleb ka arveldamisega, saab turueelise. Konkurentsiamet on oma analüüsis tõdenud: "Konkurentsiamet peab oluliseks, et jäätmetasude arvestust korraldaksid KOVid või KOVide koostööorganisatsioonid, kes vastutavad valdkonna eest ning valvavad hanketingimuste täitmise järele. On tõenäoline, et kui tasu kogumine oleks teenuseosutaja ülesanne, siis saaks ettevõtja konkurentide ees teatud informatsioonilise eelise. Näiteks sisaldavad arved väärtuslikke kvantitatiivseid andmeid, mille konsolideerimine ja säilitamine on muutunud üha olulisemaks, arvestades andmeanalüüsi ja digilahenduste kiiret arengut. Andmed võimaldavad teha statistilisi analüüse, prognoosida trende ning hinnata tarbijakäitumist, sealhulgas lisateenuste kasutust. Seetõttu tuleks andmete haldamine usaldada neutraalsele poolele, mis aitab vähendada informatsiooni asümmeetriat, toetab täpsemate hangete korraldamist ning aitab maandada jäätmevedajate ja -käitlejate äritegevusega seotud riske." 3) Jäätmete vedamine on vaid üks osa terviklikust korraldatud jäätmeveoteenusest. Eelnõu kohaselt peab KOV sõlmima pakendijäätmete vedajaga eraldi hankelepingu, ülejäänud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veoks võib leida ühise või erinevad jäätmevedajad. KOV sõlmib eraldi hankelepingu ka biojäätmete käitlejaga, segaolmejäätmete käitlejaga ja ülejäänud KOV korralduslike tegevuste kaudu kogutud jäätmete (v.a pakendijäätmed) käitlejaga. KOV võib rakendada alternatiivset korraldatud jäätmevedu selliselt, et jäätmeveo teenustasu maksavad ka korraldatud jäätmeveost vabastatud jäätmevaldajad, seega ka need isikud, kellele jäätmevedaja teenust ei osuta. Jäätmevedaja poolt arvete koostamine ja esitamine on mõistev olukorras, kus jäätmevedaja osutab kogu tervikteenust. Eelnõukohase seadusega seda olukorda muudetakse, mistõttu ei ole arve esitamine ühe jäätmevedaja poolt enam otstarbekas. Eelnõuga on see võimalus siiski ette nähtud, et võimaldada KOVidele paindlikku jäätmereformi elluviimist. 4) KOV saab arvete mahtu vähendada. Arvete esitamine võib toimuda kord kuus, kord kvartalis või kord aastas. Kord aastas arvete esitamine ja tasumine on mõistlik, kui jäätmevaldaja valib oma teenusepaketi ära ja ei ole vajadust seda aasta(te) jooksul muuta (veetavad jäätmeliigid, kogumis mahutid ja veosagedused ei muutu). 5) Kui arveldajaks on jäätmevedaja, siis toob jäätmevedaja vahetumine jäätmevaldajale kaasa täiendavat asjaajamist (nt pangas püsimaksekorralduse muutmine). Sageli nõuab jäätmevedaja kliendilt ka lepingu sõlmimist, mistõttu igakordse vedaja vahetumisega peaks jäätmevaldaja sõlmima uue lepingu (sh aktsepteerima jäätmevedaja kehtestatud tüüptingimusi). 6) Vältida tuleks jäätmehoolduse eest mitme arve esitamist. Ebamõistlik oleks olukord, kus jäätmevedaja esitab jäätmevaldajale arve oma teenuse eest ning KOV esitab arve jäätmehoolduse kulu ja jäätmekäitluse teenuse eest. Seega on otstarbekas arveldamine korraldada nii, et jäätmevaldajale esitatakse arve tervikteenuse eest, mis tasutakse tervikteenuse tellijale ja vastutajale (KOV) ning KOV tasub omakorda teenuseosutajatele. 7) Arveldamise kohustus oleks turutõrkeks uutele jäätmevedajatele turule sisenemisel. Kui jäätmeveo teenuse kohustuslik osa on jäätmevaldajatele arvete koostamine, välja saatmine ja võlgade sissenõudmine, siis ei ole tõenäoline, et jäätmeveoteenuse turul konkurents lähiajal suureneb. Tegemist on jäätmeveoteenusega võrreldes hoopis teise valdkonna teenusega. Jäätmevedajal, kes tahaks teenust pakkuda, ei pruugi olla selleks ei kompetentsi ega vajalikku tarkvara. 8) Jäätmevedaja poolt jäätmeveo teenustasu kogumine võib liigituda riigiabiks. Kui KOV siiski tellib jäätmevedajalt arveldamise teenuse, on oluline, et arve tasutakse KOVile , mitte jäätmevedajale. Vastasel juhul võib tegemist olla finantsvõimenduse ja EL õiguse tähenduses riigiabiga. Nimelt, kui ettevõtja jäätmeveo teenustasu kogub, saab ta ajutiselt enda arvele suurema summa, mida ta teenuse osutamiseks ei vaja ning millega saab seega täiendava likviidsuse – lubamatu riigiabi, riigi ressurssidest antav eelis – saab avalikku raha tasuta kasutada vastutasuta ehk ajutiselt soodsamad rahastamistingimused kui need, mille ta saaks krediidiasutustelt laenuna oma tegeliku maksevõime alusel. Kohtuasjas T‑674/11 punkt 159 on märgitud , et juhul kui summa makstakse ühele osapoolele, kes on kohustatud selle tervenisti edasi kandma kolmandale isikule, siis võib olla tegu eelisega, mis on antud poolele, kes tegutseb vaid „makseasutuse” või „maksekanaliga” , kui raha läbi mine üksi toob asjaomasele poolele kaasa kasu nt intressi saamise näol ajavahemiku eest, mil see summa oli tema valduses. 9) Maksevõimetuse risk – jäätmev e daja pankroti korral liiguvad kogutud , kuid KOVle veel välja maksmata jäätmeveo teenustasud pankrotivarasse. KOV tuleb esitada nõue pankrotimenetluses, tõenäoliselt on võlausaldajaid palju, ning nõude rahuldamine ei pruugi olla võimalik. Selleks on mõistlik vähendada sõltuvust jäätmevedajast. Järgnevalt on tabelis 4 toodud erineva lahendus ed raha liikumise vaatepunktist. Kõikide lahenduste puhul on jätkuvalt võimalik ja tõenäoline, et osa jäätmehoolduse ga se o tud kuludest kantakse KOV eelarvest maksumaksja, mitte saastaja arvelt . Olukorras, kus KOV alternatiivset korraldatud jäätmevedu ei rakenda , on maksumaksja panus oluliselt suurem, seetõttu on see skeemil eraldi välja toodud. Tabel 4 . Raha liikumine erinevate jäätmeveo teenustasu kogumise ja arveldamise võimaluste rakendamise korral. KOV ei rakenda alternatiivset korraldatud jäätmevedu , jäätmeveo teenustasu kogub üks vedaja Arveldamisega tegelev jäätmevedaja (nt vedaja 1, kes veab segaolmejäätmeid) esitab mõlema vedaja osutatud veoteenuse ja käitlusteenuste eest arved jäätmevaldajatele ning tasub seejärel teise jäätmevedaja (pakendijäätmete vedaja) ja jäätmekäitlejate arved. Korraldatud jäätmeveo teenust kasutav jäätmevaldaja tasub arve jäätmevedajale (vedaja 1), sh 0,50 eurot iga pakendimahuti tühjenduskorra eest. 3 TKO-d tasuvad KOVile ülejäänud olmes tekkivate tagatisrahata pakendijäätmete veokulu. KOV kannab pakendijäätmete vedajale TKOde poolt tasutud veokulu. Korraldatud jäätmeveost vabastatud jäätmevaldaja jäätmehooldus kulude katteks tasu ei maksa . KOV kannab ülejäänud jäätmehoolduse korraldamiseks vajalikud kulud oma eelarvest. KOV rakendab alternatiivset korraldatud jäätmevedu ja kogub jäätmeveo teenustasu ise Korraldatud jäätmeveo teenust kasutav jäätmevaldaja tasub KOVile jäätme veo teenustas u , mille hulgas on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo ja käitluse teenustasu, sh 0, 50 eurot iga pakendimahuti tühjenduskorra eest , ning jäätmehoolduskulude katteks makstav tasu . KOV võib otsustada, et k orraldatud jäätmeveost vabastatud jäätmevaldaja d maksavad tasu jäätmehoolduskulude katteks. 3 TKO-d tasuvad KOVile ülejäänud olmes tekkivate tagatisrahata pakendijäätmete veokulu. KOV tasub jäätmevedajatele ja –käitlejatele. KOV kannab jäätmehoolduskulude katteks kogutud tasu arvelt muude jäätmehooldusega seotud teenuste kulud. KOV rakendab alternatiivset korraldatud jäätmevedu ja delegeerib jäätmeveo teenustasu arve esitamise ühele jäätmevedajale Korraldatud jäätmeveo teenust kasutav jäätmevaldaja tasub ühe vedaja esitatud arve alusel KOVile jäätmeveo teenustasu , mille hulgas on jäätmehoolduskulude katteks makstav tasu . K OV võib otsustada, et k orraldatud jäätmeveost vabastatud jäätmevaldaja d maksavad jäätmehoolduse kulude katteks tasu KOVile ühe vedaja esitatud arve alusel. 3 TKO-d tasuvad KOVile ülejäänud olmes tekkivate tagatisrahata pakendijäätmete veokulu. KOV tasub jäätmevedajatele ja –käitlejatele. KOV kannab jäätmehoolduskulude katteks kogutud tasu arvelt muude jäätmehooldusega seotud teenuste kulud. KOV rakendab alternatiivset korraldatud jäätmevedu ja delegeerib jäätmeveo teenustasu kogumise koostööorganisatsioonile Korraldatud jäätmeveo teenust kasutav jäätmevaldaja tasub koostööorganisatsioonile jäätmeveo teenustasu , mille hulgas on jäätmehoolduskulude katteks makstav tasu ja korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo ja käitluse teenustasu, sh 0, 50 eurot iga pakendimahuti tühjenduskorra eest. KOV võib otsustada, et korraldatud jäätmeveost vabastatud jäätmevaldajad maksvad jäätmehoolduskulude katteks tasu koostööorganisatsioonile . 3 TKO-d tasuvad koostööorganisatsioonile ülejäänud olmes tekkivate tagatisrahata pakendijäätmete veokulu. Koostööorganisatsioon tasub jäätmevedajatele ja –käitlejatele. Koostööorganisatsioon kannab jäätmehoolduskulude katteks kogutud tasu arvelt muude jäätmehooldusega seotud teenuste kulud. JäätS § 66 7 Lõikes 1 sätestatakse selge ja üheselt mõistetav makse kohustus jäätmevaldajale. KOV või tema volitatud isik esitab jäätmevaldajale jäätmeveo teenustasu maksmiseks arve, milles märgitakse nõutav summa , tasumise aeg ja makse saaja. Lõikes 2 sätestatakse, millal loetakse jäätmeveo teenustasu õigeaegselt makstuks. Säte aitab tagada õigus selgust ja KOV finantsstabiilsust ning välistab vaidluse maksekohustuse õigeaegse täitmise üle - maksekohustuse täitmise hetk on määratud arvel märgitud tähtajaga. Säte välistab mitmeti tõlgendamise võimaluse ning tagab, et jäätmevaldaja ja KOV saavad üheselt aru, millal ta su maksmise kohustus on täidetud. Jäätmehoolduse rahastamine sõltub tasude laekumisest. Õigeaegselt laekumata tasud võivad takistada jäätmehoolduse arendamist ja korrald amist, mistõttu on tasumise täpsus vajalik eelarve planeerimisel. Lõikes 3 sätestatakse makse tasumisel või enammakse tegemisel intressi arvestamise õigus. Tasumise viivitus toob KOV eelarvesse puudujäägi, mis mõjutab jäätmehoolduse korraldamist. Intressi nõudmine hilinemisel on vajalik, et motiveerida tasu maksjaid tasuma arveid õigeaegselt . Intress aitab vältida olukorda, kus maksetega hilinejad saavad soodsama kohtlemise, kui tasu õigeaegselt tasuvad jäätmevaldajad. Samuti saab nõuda intressi jäätmevaldaja, kui KOV hoiab põhjendamatult jäätmevaldaja enammakstud summat enda käes või selle tagastamine viibib. Lõikes 4 sätestatakse jäätmeveo teenustasu vaidlustami se võimalused . Sätte eesmärk on tagada jäätmevaldajale tema õiguste kaitse ja võimalus vaidlustada ebaõiglaselt määratud tasu , kui see ei ole õiguspärane võ i proportsionaalne. Jäätmeveo teenustasu peab olema kehtestatud seaduslikul alusel kooskõlas õigusaktidega, see ei tohi olla ebamõistlikult suur ja panna jäätmevaldajale ebapro portsionaalset koormust. Jäätmeveo teenustasu peab olema vastavuse t egelike kulude ja saastaja maksab põhimõttega. Jäätmeveo teenustasu suurus peab olema kontrollitav – kas tasu suurus on õigustatud, kas arvutamise aluseks olevad kriteeriumid on selged ja arusaadavad. JäätS § 66 8 Lõikes 1 sätestatakse alus, millega tekib ka sellel kohaliku omavalitsuse üksusel õigus kehtestada jäätmevaldajale jäätmeveo teenustasu, mis hõlmab eelnõukohase seaduse §-s 66 2 lõikes 4 nimetatud kulusid , kes ei ole käeoleva seaduse § 135 lg 2 alusel kohustatud korraldatud jäätmevedu korraldama . Lõike ga 2 volitatakse jäätmeveo teenustasu suuru st ja selle tasumise korda kehtestama omavalitsusüksuse volikogu. Säte ei nõua, et volikogu kehtestaks ise jäätmeveo teenustasu määrad ( RKPJKo 30.10.2018, 5-18-2, p 56). Volikogu võib teha valla või linna ametiasutusele või hallatava asutusele (KOKS § 30 lõigete 3 ja 4 alusel) ülesandeks korraldada teenuse hinnakirja koostamine ehk kehtestama konkreetse teenuse hinna. Hindade kehtestamist teistele isikutele (nt koostööorganisatsioon, jäätmeveoteenuse osutaja) edasi volitada ei saa. Tasu suuruse määramine ja selle tasumise kord võimaldab KOV il planeerida jäätmehooldust pikaajaliselt ja katkestusteta. Kohaliku omavalitsuse üksus teab kõige täpsemalt jäätmehoolduse kulusid ning lahendusi nende mõistlikuks jaotamiseks. Tasu suurus peab vastama tegelikele kuludele ja vastama jäätmeseaduses jäätme veo teenus tasu osas kehtestatud nõuetele. Jäätmevaldajale pea vad olema arusaadav ad tasu kujunemise alused, tasu peab olema proportsionaalne ega tohi koormata ühte sihtrühma rohkem kui teist. Jäätmehoolduse kulud võivad omavalitsustes erineda sõltuvalt elanikkonna arvust ja infrastruktuurist, mistõttu tasu suuruse ja tasumise korra määramine toimub arvestades kohalikke olusid ja vajadusi. Tasu maksmise kord peab olema selge – kuidas, kellele ja millal. Selged reeglid aitavad vältida vaidlusi ja makseviivitusi. KOV saab ette näha maksmisel paindlikust erinevate makseviiside kasutamisel (e-arve, püsimakse, perioodiline või ühekordne makse), et muuta tasu maksmine mugavamaks. Lõikes 3 sätestatakse, et jäätmeveo teenustasule kohaldatakse § 66 2 lõi keid 2, 4 ja 5 , mis sätestavad jäätmeveo teenustasu hulka kuuluva jäätmehoolduskulude katteks makstava tasu mõiste, selle hulka kuuluvad vajalikud kulud ja kulud, mida tasu hulka ei arvestata; § 66 4 lõi keid 1 , 2 ja 5 , mis sätestavad, et jäätmeveo teenustasu peab olema põhjendatud , selle koosseisu ning jäätmeveo teenustasu maksmiseks esitatakse jäätmevaldajale arve; § 66 5 , mis sätestab jäätmeveo teenustasu kasutamise põhialused, sh KOV iga-aastase ülevaate tegemise jäätmeveo teenustasu kasutamisest; § 66 6 lõikeid 1 ja 2 , mis sätestab jäätmeveo teenustasu kogumise korralduse ning § 66 7 , mis sätestab jäätmeveo teenustasu maksmise ja vaidlustamise. S ätteid kohaldatakse niivõrd, kuivõrd see on võimalik ja jäätmeveo teenus tasuga seotud. Lõikes 4 sätestatakse jäätmeveo teenustasu saaja (KOV) ja maksja (selle KOV haldusterritooriumil elu-või tegevuskohta omav jäätmevaldaja). Lõikes 5 sätestatakse jäätmeveo teenustasu suuruse maksimu m- ja miinimummäär, mis on kuni 100 protsenti jäätmekäitlejale eelmisel aastal üleantud olmejäätmete hinnast jagatuna selle kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil elu- või tegevuskohta omavate isikute arvuga, kuid mitte alla ühe euro ühes kalendrikuus jäätmevaldaja kohta. Kooskõlas jäätmete raamdirektiivi artikliga 14 ja põhimõttega, et saastaja maksab, peab jäätmekäitluskulud kandma esmane jäätmetekitaja või jäätmevaldaja või eelmine jäätmevaldaja, kuna nad on kaasa aidanud nimetatud jäätmete tekkimisele, ei tohi jäätmehooldus kulude katteks makstav tasu , mida nõutakse jäätmehoolduse arendamiseks, viia selleni, et jäätmevaldaja kanda jääb ilmselgelt ebaproportsionaalne kulu võrreldes nende jäätmete koguse või liigiga, mida nad tekitavad. Jäätmedirektiivi artikli 15 lõike 1 järgi peavad liikmesriigid võtma vajalikud meetmed tagamaks, et jäätmetekitajad osalevad ühiselt direktiivi 2008/98 artikli 11 lõikes 1, artiklis 14 ja artikli 15 lõikes 1 ette nähtud eesmärkide täitmiseks vajalikes investeeringutes seetõttu, et nad on kaasa aidanud jäätmete tekkimisele (vt. JäätS § 11 lg 2). Seega j äätmete kogusest sõltuv jäätmeveo teenustasu rakendab „saastaja maksab“ põhimõtet õiglasel viisil, võttes jäätmekäitlussüsteemi kasutajatelt tasu vastavalt nende tekitatavate jäätmete kogusele. See pakub stiimuleid nii kasutajatele (st tasu on väiksem, kui tekitatakse vähem jäätmeid) kui ka kohalikule omavalitsusele (st tulude stabiilsus tänu tasu kindlasummalisele osale). Miinimumäär on seatud, võttes arvesse, et 2023. aastal kulutasid KOVid jäätmehooldusele keskmiselt 15 eurot elaniku kohta aastas ehk 35 eurot leibkonna (2,35 in) kohta. Seega tagab miinimummäär jäätmehoolduse süsteemi rahastamise ja ei sõltu ajas muutuva jäätmevaldaja käitumisega, mis võib kaasa tuua ebapiisava rahastuse süsteemi. Isegi kui jäätmevaldaja tekitab vähe jäätmeid, tuleb KOVil tagada jäätmekäitluse infrastruktuur, üldine jäätmehoolduse korraldus ja järelevalve. Miinimumtaseme määramine tagab, et kõik jäätmevaldajad panustavad süsteemi vähemalt miinimummääras, mis on vajalik jäätmehoolduse korraldamise tagamiseks sõltumata jäätmete tekkekogustest. Lõikes 6 sätestatakse kriteeriumid, millest KOV i l tuleb jäätmeveo teenustasu määramisel lähtuda. Vältida tuleb olukorda, kus jäätmeveo teenustasu suurus viib selleni, et teatud jäätmevaldajate kanda jäetakse ilmselgelt ebaproportsionaalne kulu võrreldes nende jäätmete koguse või liigiga, mida nad tekitavad. Selleks tuleb eelkõige arvesse võtta kriteeriumeid, mis on seotud kasutajate kasutatava kinnisvara liigi, pindala ja kasutusotstarbega, jäätmete kogusega, mida „jäätmevaldajad“ suudavad tekitada, kasutajate kasutusse antud konteinerite mahu ning nende tühjendamise sagedusega juhul, kui need parameetrid mõjutavad otseselt jäätmekäitluse ja -kõrvaldamise kulude summat. JäätS i § 66 1 -66 5 vastavus Eesti Vabariigi põhiseaduse le ja Euroopa Liidu õiguse le PS i § 3 l õike 1 kohaselt teostatakse Eesti Vabariigis riigivõimu ainult põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. PS i § 11 lubab õiguste ja vabaduste piiramist ainult kooskõlas põhiseadusega, kusjuures piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust, ning PS i § 102 kohaselt peab kogu seadusloome olema kooskõlas põhiseadusega. Avalik-õiguslikud rahalised kohustused riivavad vältimatult omandipõhiõigust, mistõttu avalik-õigusliku rahalise kohustuse põhiseaduslikkuse kontroll sisaldab PS i § 113 järgi ka omandipõhiõiguse kontrolli; kui omandipuutumatust on riivatud avalik-õigusliku rahalise kohustuse kehtestamisega, ei piirdu asjasse puutuvate sätete põhiseaduspärasuse kontroll omandipõhiõiguse riive kontrolliga, vaid seda kontrollitakse PS i § 113 järgi. Seetõttu analüüsitakse esmalt § 66 1 vastavust PS i § -le 113. PS i § 113 sätestab, et riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. Riigikohtu üldkogu on leidnud: „Sõnastuselt hõlmab § 113 kaitseala riiklikke makse, koormisi, lõive, trahve ja sundkindlustuse makseid. Tegelikult on selle sätte kaitseala laiem. Selles sättes on püütud võimalikult täielikult loetleda kõiki avalik-õiguslikke rahalisi kohustusi. Üldkogu on seisukohal, et § 113 kaitsealas on kõik avalik-õiguslikud rahalised kohustused, sõltumata sellest, kuidas neid ühes või teises õigusaktis nimetatakse .“ Eelnõu järgi antakse omavalitsus üksusele õigus korraldada jäätmevedu selliselt, et KOV tellib jäätmete veo- ja käitlusteenuse ja vahendab seda jäätmevaldajale. JäätSi § 66 1 lõige 1 on alternatiivne jäätmekorralduse alus JäätSi § 66 lõike 1 suhtes, mis sätestab, et korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse omavalitsusüksuse valitud ettevõtja poolt. Kui kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab alternatiivse korraldatud jäätmeveo teenustasu , lasub jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise kohustus KOV üksusel või viimase volitatud isikul. 26 Tegemist on omavalitsusüksuse või tema volitatud isiku jäätmekäitlusega, sest JäätS § 13 järgi tähendab jäätmekäitlus muu hulgas jäätmete kogumise, vedamise, taaskasutamise ja kõrvaldamise vahendamist või edasimüümist. Teenuse vahendamiseks JäätSi § 66 1 lõige 1 alusel korraldab KOV üksus või tema volitatud isik jäätmete veo teenuse, loob haldamiskeskuse ja kehtestab osutatud teenuse eest hinna, mis tuleb jäätmetekitajal tasuda omavalitsusüksusele või selle volitatud isikule. Jäätmetekitajal on sellisel juhul kohustus tasuda omavalitsusüksusele või selle volitatud isikule jäätmekäitluse eest. Teisisõnu on omavalitsusüksusel või selle volitatud isikul õigus astuda ise jäätmevedaja asemel jäätmetekitajaga õigussuhtesse 27 ja veoteenuse tasu on avalik-õiguslik rahaline kohustus (vt Riigikohtu üldkogu 22. detsembri 2000. a otsus asjas nr 3-4-1-10-00 , p 20; Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 8. oktoobri 2007. a otsus asjas nr 3-4-1-15-07 , p 17; Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 1. juuli 2008. a otsus asjas nr 3-4-1-6-08 , p 38 ; RK 3-4-1-34-14, p 36 ). Seega JäätSi § 66 1 lõige 1 alusel nõutakse jäätmevaldajalt tasu avalik-õiguslikus suhtes, milles üheks pooleks on avaliku võimu kandjana omavalitsusüksus või avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik isik, kellele on seaduse alusel üle antud avaliku võimu volitused (vt Riigikohtu erikogu 20. detsembri 2001. a otsus asjas nr 3-3-1-15-01, p 11; RK 3-4-1-34-14 p 36). Tegemist on avalik-õigusliku rahalise kohustusega (vt Riigikohtu üldkogu 22. detsembri 2000. a otsus asjas nr 3-4-1-10-00, p 20; Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 8. oktoobri 2007. a otsus asjas nr 3-4-1-15-07, p 17; Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 1. juuli 2008. a otsus asjas nr 3-4-1-6-08, p 38). 28 Alternatiivne jäätmekorralduse alus JäätS § 66 lg 1 suhtes kehtestatakse, et täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/98/EÜ 21 (jäätmedirektiiv) ette nähtud kohustused , et arendada jäätmehooldust ja täita jäätmedirektiiviga ette nähtud kohustused, mis on liikmesriikidele kehtestatud, et kaitsta keskkonda ja inimeste tervist, seega avalikes huvides (eesmärke pikemalt käsitletud allpool) . Üldkorrast erinev korraldatud jäätmeveo mudel võimaldab KOVle jäätmeveo korraldamisel paindlikumat ja spetsiifilisemate tingimustega lahendust, et saavutada jäätmedirektiiviga seatud eesmärgid ning rakendada tõhusalt saastaja maksab põhimõtet. PS i §-ga 113 hõlmatud avalik-õiguslike rahaliste kohustuste olemus ja eesmärk on erinev. Jäätmeveo teenustasu erineb olemuslikult maksust selle poolest, et selle määr sõltub otseselt konkreetse kulu suurusest, milleks on jäätmehoolduse arendamiseks kuluv summa. Maks ei ole otseselt seotud konkreetse teenusega, vaid selle eesmärk on riigile või kohalikule omavalitsuse üksusele nende tegevusteks vajalike tulude saamine. Ka ei ole jäätmeveo teenustasu lõiv, kuna selle eest ei saa isik mingit vastusoorit ust ega hüve. Kuigi kaudselt võib selliseks hüveks pidada paremas seisundis keskkonda ja tervist, ei ole sedavõrd üldine vastutasu lõivu määratlusele vastav. J äätmeveo teenustasu ei ole PS i §-s 113 nimetatutest ka koormis (mitterahaline kohustus), trahv ega sundkindlustuse makse, kuna see väljendub rahas, pole olemuselt sanktsioon ega too endaga kaasa kindlustatust mingite riskide vastu. Seega on jäätmeveo teenustasu PS i §-s 113 nimetamata avalik-õiguslik rahaline kohustus. PS i § 157 l õike 2 järgi on omavalitsusüksusel seaduse alusel õigus kehtestada avalik-õiguslikke rahalisi kohustusi. Omavalitsus üksusele antav õigus kehtestada ja koguda jäätmeveo teenustasu on kooskõlas põhiseadusega juhul, kui kõik avalik-õigusliku rahalise kohustuse elemendid on PS i § 113 kohaselt kindlaks määratud seaduses – üksikute elementide korral ei ole lubatud otsustusõiguse delegeerimine täitevvõimule. Avaliku võimu kandjaks võib olla ka avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik isik, kellele on seadusega või seaduse alusel üle antud avaliku võimu volitused (vt Riigikohtu erikogu 20. detsembri 2001. a otsus asja s nr 3-3-1-15-01, p 11). Ühest selgust ei ole küsimuses, millisest PS sättest tuleks juhinduda KOVü-de kehtestatavate teenustasude ja muude avalik-õiguslike rahaliste kohustuste puhul. Selle üle otsustamisel on võimalik lähtuda avalik-õigusliku rahalise kohustuse iseloomust – kui võetav tasu on seotud KOVü-le pandud riikliku ülesande täitmisega, kohalduvad PS §-st 113 tulenevad põhimõtted. Kui tasu on olemuslikult seotud kohaliku ülesandega, kohaldub PS § 157 lg 2, mis võimaldab KOVü suuremat otsustusõigust osa tasuelementide üle. Avalik-õiguslike rahaliste kohustuste kehtestamise võib delegeeri da täidesaatvale võimule tingimusel, et see tuleneb rahalise kohustuse iseloomust ning seadusandja määrab kindlaks diskretsiooni ulatuse, mis võib seisneda tasu alam- ja ülemmäära seadusega sätestamises, tasu suuruse arvestamise aluste kehtestamises vms (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 19. detsembri 2003. a otsus asjas nr 3-4-1-22-03, p 19). Volitusnorm avalik-õigusliku rahalise kohustuse kehtestamiseks peab tagama tasu suuruse kindlaksmääramise objektiivsetel alustel, võimaldama kohustatud subjektil piisava täpsusega näha ette kohustuse ulatust ja selle täitmise üksikasju ning tagama isikute võrdse kohtlemise (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 1. juuli 2008. a otsus asjas nr 3-4-1-6-08, p 41). PS i § 113 järgi võib KOV kehtestada avalik-õigusliku kohustuse üksnes siis, kui selleks on olemas piisavalt määratletud seadusandja volitus. J äätmeveo teenustasu määrade kehtestamise saab delegeeri da kohaliku omavalitsuse üksusele , kuna rahalise kohustuse iseloom võimaldab seda , tasu on seotud olem s ulikult KOV ülesandega ning see on vajalik, et täita jäätmedirektiiv iga ette nähtud kohustused. Jäätmedirektiivi üldeesmärk on luua õiguslik raamistik jäätmete käitlemiseks ELis ning kaitsta keskkonda ja inimeste tervist, tõstes esile nõuetekohase jäätmekäitluse, taaskasutuse ja ringlussevõtu tähtsust, et vähendada ressursside kasutamise üldmõju ja suurendada sellise kasutamise tõhusust. Nii peavad direktiivi artikli 11 lõike 1 teise lõigu järgi liikmesriigid looma liigiti kogumise süsteemid, et edendada kvaliteetset ringlussevõttu; kolmanda lõigu järgi seavad liikmesriigid sisse vähemalt paberi, metalli, plasti ja klaasi ning alates 1. jaanuarist 2025 ka tekstiili liigiti kogumise; artik li 22 l õike 1 järgi tagavad liikmesriigid, et hiljemalt 31. detsembril 2023 biojäätmed kas eraldatakse ja võetakse tekkekohal ringlusse või neid kogutakse eraldi ega segata muud e jäätmetega; lõike 2 järgi tuleb 2025. aastast olmejäätmeid korduskasutuseks ette valmistada või ringlusse võtta vähemalt 55%, viie aasta pärast 60% ning 2035. aastaks 65%. Jäätmehoolduse korraldamine, s h liigiti kogumise korraldamine , on Eesti õiguses kohaliku omavalitsuse üksuse vastutusalas, n - ö tema olemuslikud ülesanded ( KOKS § 6 lg 1; JäätS § 12 lg 2; § 31 lg 1; lg 1 1 ; lg -d 3 ja 4). E elnõuga kavandatakse seada KOV i ülesandeks ka liigiti kogumise sihtarvu saavutamine oma territooriumil kogutud olmejäätmete massi põhjal (eelnõu kohane § 136 3 lg 5 ). Euroopa Komisjon on koostanud 08.06.2023 aruande Euroopa Parlamendile, n õukogule, Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele . Selles tehakse kindlaks liikmesriigid, kelle puhul on ohus 2025. aastaks püstitatud olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu eesmärgi, 2025. aastaks seatud pakendijäätmete ringlussevõtu eesmärgi ning 2035. aastaks võetud jäätmete prügilasse ladestamise vähendamise eesmärgi saavutamine. Aruande punktis 3 märgitakse, et Euroopa Keskkonnaameti hinnangu l on oht, et Eesti ei saavuta 2025. aasta olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu eesmärke. Aruande punktis 4 märgitakse, et korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu olulised eeltingimused on suur kogumismäär ja liigiti kogumise kvaliteet; sellele võivad tõhusalt kaasa aidata jäätmete kohustusliku liigiti kogumise eesmärgid kohaliku omavalitsuse tasandil. Nende kasutamine peaks põhinema stiimulitel ja aruandekohustusel (nt võib luua nende eesmärkide saavutamisest sõltuva rahalise premeerimise ja karistamise süsteemi). Euroopa Kohus selgitab oma 12.12.2013 otsuses kohtuasja C-425/12 punktis 34, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt on liikmesriigi kohustus võtta kõik vajalikud meetmed direktiivis ette nähtud tulemuse saavutamiseks siduv kohustus, mis on kehtestatud ELTL artikli 288 lõikega 3 ja direktiivi enesega. See kohustus võtta kõik üld - ja üksikmeetmed on siduv liikmesriikide kõigi asutuste suhtes (vt 18. detsembri 1997. aasta otsus kohtuasjas C 129/96 : Inter- Environnement Wallonie , EKL 1997, lk I 7411, punkt 40 ja seal viidatud kohtupraktika) ning üksuste suhtes, kelle le on tehtud ülesandeks osutada avalikku teenust ja kellel on selleks laiad volitused. S eadusandja on omavalitsus üksusele andnud jäätmehoolduse korraldamisel vastutava rolli , seega on KOVid koos riigiga seotud kohustusega rakendada meetmeid jäätmedirektiivi sätete täieliku ks rakendamise ks selle toime täielikuks saavutamiseks. Selge rahastuseta on risk, et direktiivi eesmärke , sh sihtarvude saavutami n e , se ega ka keskkonna ja inimese tervise kaitse eesmärke ei ole võimalik ellu viia. Direktiivide täitmist jälgib EL . M ittenõuetekoha ne täitmi ne võib Eestile kaasa tuua märkimisväär s e kahju. Põhiseaduse § 14 järgi on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Olukorras, kus olemasolevaid ülesandeid arvestades puuduvad kohalik u omavalitsus e üksustel piisavad võim alused , et tõhusalt täita jäätmedirektiivi nõudeid ja kohustusi, mis seab muu hulgas ohtu keskkonna ja inimeste tervise kaitse, on KOVile vaja anda õigus korraldada käesoleva seaduse § 66 lõikes 1 nimetatud jäätmeveo selliselt, et KOV tellib jäätmete veo- ja käitlusteenuse ja vahendab seda jäätmevaldajale. JäätS § 66 lõiked 4-6 koostoimes kohustavad KOV kehtestama teenustasu nii, et see oleks piisav jäätmehoolduskulude katmiseks. Samas üldkorras korraldatud jäätmevedu, mil jäätmeveo teenustasu kujuneb hanke tulemusel, võib kulude kujunemine olla läbipaistmatu ja ebapiisav. Alternatiivne alus jäätmeveo korraldamisel võimaldab veo- ja käitlusteenuse ning jäätmehoolduskulude täpsemat eristamist ja piiritlemist, tagades selgema ja õiglasema kulude jaotuse. Alternatiivne jäätmekorralduse mudel loob KOV võimaluse finantseerida kontrollitult ja läbipaistvalt jäätmehoolduskulusid oma haldusterritooriumil. Tasu suuruse määramine vastavalt selle eesmärgist ja tegelikust kulust võimaldab KOV-l planeerida jäätmehooldust pikaajaliselt ja katkestusteta. Kohaliku omavalitsuse üksus teab kõige täpsemalt jäätmehoolduse kulusid ning lahendusi nende mõistlikuks jaotamiseks. D irektiivi täieliku toime saavutamiseks ning jäätmeseadusega omavalitsus üksusele pandud ülesannete täitmiseks, mille lõppeesmär k on keskkonna ja inimeste tervise kaitse, on vaja kohaliku omavalitsuse üksusele anda võimalus paindlikumalt juhtida oma eelarvelisi vahendeid. Jäätmeveo teenustasu KOV keskselt kehtestamise ja kogumise õigus võimaldab KOVil arendada tõhusamalt jäätmehooldust ja tugevdab kohaliku võim u suutlikkust täita direktiivi ga seatud ülesan deid. Jäätmeveo teenustasu suuruse määramine vastavalt selle eesmärgist ja tegelikust kulust võimaldab KOV-l planeerida jäätmehooldust pikaajaliselt ja katkestusteta. JäätS i § 66 1 l õike s 1 sätestatu ei riiva omavalitsus üksuste enesekorraldusõigust, kuivõrd selle tagajärjel ei muutu nende üksuste võimalused langetada valikuid, kuidas jäätmehooldust oma territooriumil korraldada. Lisatud säte määrab vaid lisa võimaluse KOV ile korraldada oma territooriumil jäätmevedu. JäätS i § 66 1 l õige 1 ei välista omavalitsus üksuste õigust korraldada jäätmevedu ka edaspidi üksnes JäätS i § 66 l õike 1 alusel. Jäätmeveo teenustasu alammäär on seaduses sätestatud, kuid ülem määr ei ole määratud konkreetse suurusena , vaid jäetud kohaliku omavalitsuse üksuse määrata. Samas on seadusandja kehtestanud tasu alammäära ja ülem määra kujundavad kriteeriumid ja seega on r e eglid põhiseadusega formaalselt kooskõlas. JäätS i § 66 2 l õikes 1 sätestatud jäätmeveo teenustasu on seaduse § 66 lõikes 5 määratletud tasu, mis jaguneb jäätmehoolduskulude katteks makstavaks tasuks ja korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajale osutatud jäätmete veo ja käitluse, välja arvatud pakendijäätmete käitluse, teenustasuks. JäätS i § 66 1 l õike 2 kohaselt kehtestatakse jäätmeveo teenustasu suuruse määramise ja selle tasumise kord volikogu määrusega. JäätS i § 66 4 l õi getes 1- 4 sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse diskretsiooni ulatus – tasu kogusuurus , koosseis, miinimummäär ning põhimõte, et iga jäätmevaldaja jäätmehoolduse kulude katteks määratud tasu määr peab lähtuma kulust, mis on seotud üksnes j äätmevaldajalt sissenõutavatest korraldatud jäätmeveo ga hõlmatud jäätmete veo- ja käitlusteenuse kuludega või liitumisest vabastatud jäätmevaldajal tema jäätmehoolduse tarbimise hinnangulise mahuga (eelnõukohane § 66 3 lg 2). JäätS i § 66 2 l õige 4 sätestab kulu liigid, mi da võib kohaliku omavalitsuse üksus lisada jäätmehoolduse tasusse . Need on kulud, mis on otseselt seotud jäätmehoolduse arendamisega ning selle ks vältimatult vajalikud ja põhjendatud. Jäätmehooldus e tasu suurus on vahetult seotud jäätmevaldaja makstava korraldatud jäätmeveo tasuga või jäätmehoolduse hinnangulise tarbimisega ( JäätS § 66 4 l õiked 3 - 4 ). Jäätmeliigid, mi da kogutakse korraldatud jäätmeve oga , veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenuse tasu piirmäär ja jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kor ra kehtesta b valla või linna volikogu määrusega ( JäätS § 66 lg 4). Jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis e , kasutamis e, sulgemis e ja järelhooldus e ning jäätme veo kulud ( JäätS § 66 lg 5). Jäätmeveo teenustasu suuruse määramisel juhindutakse jäätmete liigist, kogusest, omadustest, veo sagedusest ning teistest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad käitlemise maksumust ( JäätS § 66 lg 6). Arvestades seda, et PS i § 113 on lihtsa seadusereservatsiooniga norm, võib seadusandja avalik-õigusliku rahalise kohustuse kehtestada mis tahes eesmärgil, mis ei ole PSiga vastuolus. A astaks 2025 peavad E Li liikmesriigid ringlusse võtma vähemalt 55% ja aastaks 2030 vähemalt 60% tekkinud olmejäätmete massist . A rvesse on võetud direktiivi artikli 15 lõiget 1, mille kohaselt peavad liikmesriigid võtma vajalikud meetmed tagamaks, et jäätmetekitajad osalevad ühiselt direktiivi 2008/98 artikli 11 lõikes 1, artiklis 14 ja artikli 15 lõikes 1 ette nähtud eesmärkide täitmiseks vajalikes investeeringutes seetõttu, et nad on kaasa aidanud jäätmete tekkimisele . P õhiseaduse täiendamise seaduse § 2 järgi kohaldatakse Eesti kuulumisel Euroopa Liitu Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Seega on Euroopa Liidu õigusest tulenev eesmärk saavutada nõuetekohane jäätmekäitlus, taaskasutus ja ringlussevõtt, et vähendada ressursside kasutamise üldmõju ja suurendada sellise kasutamise tõhusust põhiseadusega kooskõlas. Jäätmehoolduskulu ka t mise k ohustus on vastavuses keskkonnaõiguse üldtunnustatud põhimõttega, et saastaja maksab. Seadusega kehtestatud kohustus kanda jäätmeveo teenustasu riivab jäätmevaldaja omandipõhiõigust (PS § 32). PS i § 3 lõike 1 esimesest lausest tulenev üldise seadusereservatsiooni põhimõte lubab põhiõigusi piirata üksnes seaduslikul alusel. Kuigi demokraatlikus riigis peab kõik põhiõiguste realiseerimise seisukohalt olulised otsused langetama seadusandja, võib vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid kehtestada täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormi alusel määrusega (Riigikohtu üldkogu 3. detsembri 2007. a otsus asjas nr 3-3-1-41-06 , punktid 21 ja 22). Riigikohus on rõhutanud, et PS i § 32 l õike 2 kohaselt on omandipõhiõigus lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus, mis ei piira seadusandjat avalik-õigusliku rahalise kohustuse eesmärkide määratlemisel, kui need eesmärgid on PS i ga kooskõlas. Lähtu des seadusandjale PS i §-ga 113 antud laiast kaalutlusõigusest, hindab seadusandja, kas tasu suurus ei riiva jäätmevaldaja omandipõhiõigust enam, kui legitiimse eesmärgi saavutamiseks on tarvis. Kooskõlas direktiivi 2008/98 artikliga 14 ja põhimõttega, et saastaja maksab, peab jäätmekäitluse, s h vajaliku taristu ja selle toimimise kulud kandma esmane jäätmetekitaja või praegune jäätmevaldaja või eelmine jäätmevaldaja. See rahaline kohustus lasub jäätmevaldajatel seetõttu, et nad on kaasa aidanud nimetatud jäätmete tekkimisele. Direktiivi artikkel 14 on üle võetud JäätSi § 11 l õikega 2. See on kooskõlas ka PS i §-ga 53 ning saastaja maksab põhimõttega ( KeÜS § 12 lg 1). Olmejäätmete käitlemise ja kõrvaldamise kulude rahastamise kohta olukorras, kus tegemist on kõigile valdajatele kollektiivselt osutatava teenusega, peab riik direktiivi 2008/98 artikli 15 alusel põhimõtteliselt tagama, et kõik selle teenuse kasutajad – olles valdajad sama direktiivi artikli 3 tähenduses – kannavad kollektiivselt nimetatud jäätmete kõrvaldamisest tuleneva kogukulu. Direktiivi artikkel 15 sätestab jäätmevaldaja vastutuse oma jäätmete nõuetekohase käitlemise eest, s h viia jäätmed ise jäätmekäitleja juurde või korraldada seda jäätmekoguja kaudu . ELTL i artikli 192 alusel ei ole vastu võetud liidu õigusakti, mis näeks liikmesriikidele ette täpse olmejäätmete kõrvaldamise kulude rahastamise meetodi, mistõttu võib seda rahastamist asjassepuutuva liikmesriigi valikul tagada mis tahes vahenditega – kas maksu või lõivu abil või muul viisil. Seega võib tuginemine kriteeriumidele, mis põhinevad kasutajate kasutusse antud konteineri mahul, mis on arvutatud nende kasutatava kinnisvara pindala ja selle kasutusotstarbe alusel, võimaldada arvutada nende jäätmete kõrvaldamise kulud ja jaotada need valdajate vahel juhul, kui see parameeter mõjutab otseselt nimetatud kulude summat. D irektiiviga on kooskõlas olmejäätmete käitluse ja kõrvaldamise kulude rahastamiseks sätestada hind, mis on arvutatud tekkinud jäätmete mahu hindamise alusel, mitte tegelikult tekitatud ja kogutud jäätmete koguse alusel. Samad põhimõtted kehtivad ka nende tasude kehtestamise kohta, mille eesmärk on rahastada jäätmete käitlemiseks, k.a ringlussevõtt, vajalikke investeeringuid. Direktiivi 2008/98 artikli 15 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid võtma vajalikud meetmed tagamaks, et jäätmetekitajad osalevad ühiselt direktiivi 2008/98 artikli 11 lõikes 1, artiklis 14 ja artikli 15 lõikes 1 ette nähtud eesmärkide täitmiseks vajalikes investeeringutes , kuna nad on kaasa aidanud jäätmete tekkimisele. Vaatamata laiale kaalutlusõigusele, tuleb jäätmeveo teenustasu suuruse arvutamisel tagada, et jäätmevaldaja kanda ei jää ilmselgelt ebaproportsionaalne kulu võrreldes nende jäätmete koguse või liigiga, mida n ee d tekitavad. Selleks on jäätmeveo teenustasu arvestamise alusena ette nähtud, et selle suurus on otseses seoses jäätmevaldaja makstava jäätmeveo ja käitluse tasuga või jäätmehooldusteenuse hinnangulise tarbimisega . See tagab jäätmeveo teenustasu katteks makstav a tasu suuruse kujunemise vastavuse jäätmevaldaja tekitatud jäätmete koguse/konteineri mahu ja liigiga või tarbimisega. Kuivõrd KOV kehtestatud jäätmeveo teenustasu maksmise kohustus on avalik-õiguslik rahaline kohustus, saab iga jäätmevaldaja temale määratud tasu suurust vaidlustada halduskohtus, kui ta leiab, et selle suurus on ebaproportsionaalne. Kokkuvõtvalt, kuna jäätmeveo teenustasu maksmise kohustus on kehtestatud üksnes jäätmehoolduse edendamiseks, seda eesmärki on võimalik kehtestatud tasu süsteemiga saavutada ning kulu k atmise kohustus ei ole selle kehtestamisega taotletavaid eesmärke silmas pidades ilmselgelt põhjendamatu, on see kooskõlas PS i §-st 113 tulenevate nõuetega. JäätS i § 67 l õige 1 Paragrahvi 67 lõiget 1 täiendatakse selliselt, et korraldatud jäätmeveo tellimise korraldamise võib delegeerida ka koostööorganisatsioonile. Lisaks muudetakse sätte sõnastusest selliselt, et korraldatud jäätmeveo tellimisele tuleb kohaldada riigihangete seaduse sätteid jäätmeseaduse erisu s tega. Korraldatud jäätmeveo võib korraldada selliselt, et see kas sisaldab või ei sisalda lisaks jäätmete transportimisele ka logistikat, klienditeenindust ja arvete esitamist jäätmevaldajatele. Samuti võib KOV tellida kõigi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide veoteenuse ühelt vedajalt või erinevate jäätmeliikide puhul erinevatelt vedajatelt. JäätS i § 67 l õige 2 Sättega l aiendatakse võimalike koostööorganite ringi. Kohaliku omavalitsuse üksus võib koostööd teha ka äriühinguga (osaühing, aktsiaselts) , kus tal on valitsev mõju. Valitsev mõju tähendab kohaliku omavalitsuse üksuse võimet otsustada ühingu finants- ja äripoliitika üle (nt omatakse ühingus üle 50% hääleõigusest või õigust kutsuda tagasi enamikku tegevjuhtkonnast või kõrgema juhtorgani liikmetest). JäätS i § 67 l õige 3 Sätte sõnastust muudetakse ning jäetakse välja sõna „kontsessioon“. Punktis 4 täpsustatakse, et KOV peab korraldatud jäätmeveo riigihanke lepingu sõlmimiseks märkima riigihanke alusdokumentides jäätme käitlus k ohad ja pakendijäätmete veoteenuse hankes pakendijäätmete ladustuskoha ( d ) . Käitluskoha määramiseks peab omavalitsusüksus e nne korraldatud jäätmeveo hanke korraldamist e elnõu kohase § 70 järgi eda s pidi hankima käitlusteenuse ja sõlmima eraldi hankelepingud nii segaolmejäätmete kui biojäätmete käitlemiseks, ülejäänud olmejäätmete käitlemiseks võib sõlmida ühe lepingu. Riigiha n kelepingute sõlmimiseks võib omavalitsus rakendada riig i hangete seaduses sätestatud hankemenetlusi ja hankelepinguid. Ne nde lepingute alusel kokku lepitud käitluskohad võivad olla erinevad, kuid võivad ka osaliselt kattuda. Jäätmekäitluskoha na mõeldakse kohta, millele on antud vastavate jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba. Samuti tuleb korraldatud jäätmeveo hanke alusdokumentides määrata korraldatud jäätmeveo ga kokku kogutavate pakendijäätmete ladustuskoh t või - koha d, mis vastavad jäätmeseaduse § 19 n imetatud tingimustele ning kus antakse pakendijäätme d üle taaskasutusorganisatsioonidele pakendiseaduse eelnõu kohase § 15 lõike 10 alusel . Punkti ga 7 lisatakse nõue, et korraldatud jäätmeveo riigihanke alusdokum en tides tuleb määrat a veotingimuste juures k a otse selt jäätme veoga seotud lisateenused . KOV i jäätmehoolduseeskirjades on juba sageli loetelu toimingutest, mille eest ei või küsida jäätmev aldajalt eraldi tasu. Lõike 7 kohaselt tuleb riigihanke alusdokumentides märkida , mil lised on need jäätmeveog a seotud va batahtlikud lisateenused, mille eest võ etakse jäätmevaldajalt lisatasu ( jäätmevaldaja peab iga lisateenuse eest maksma) ja millised on teenused, mis sisalduvad jäätmevaldaja jaoks veo teenuse kulus ning täiendavalt ta nende eest maksma ei pea . Va batahtlikud lisateenused tuuakse jäät mevaldajale esitataval arvel eraldi välja. Veoteenusega otseselt seotud lisateenuseid e raldi välja ei tooda, kuna need sisalduvad veoteenuse hinna sees. Omavalitsus üksus peab § 31 lõiget 8 arvesse võttes kujundama teenustasu selliselt, et liigiti kogutud jäätmete üleandmi ne on mugav, motiveeriv ja kulutõhus. Paragrahvi 67 lõike 3 punktiga 7 koosmõjus peab liigiti kogutud jäätmete üleandmisel rakendatav teenustasu sisaldama ka jäätmeveoga otseselt seotud lisateenuseid (vältimatu i d teenuse i d) . N äiteks võib KOV määrata , et biojäätmete veo kulu sisse tuleb arvestada selleks vajalikud ja üldjuhul vältimatud lisateenused nagu biolagunevad kotid, biojäätmete konteineri vooderduskotid ja nende paigaldamine igal tühjendu s korral , konteineri käsi transpo rt veokini määratud meetrite ulatuses. Arv e stades kulutõhus use põhimõtet peab see teenus jäätmevaldajale olema odavam ku i sama koguse segaolmejäätmete üle andmine. Tiheasustusalal võib vältimatuks lisateenuseks olla ka konteineri ligipääsu tagamine (nt tõkkepuu või värava avamine luku, kiibi või helistamisega, tagurdamine jm s ). Omavalitsus kehtestab ise , mis on vältimatud lisateenused , lähtudes sellest, millised on kohalikud olu d ja jäätmehooldusee s kirjas sätestatud spetsiifilised nõuded . Vältimat uks saab pidada ne i d toimingu i d, mis abistavad ja toetavad jäätmete liigiti kogumist ja nende üleandmist ning mille kasut amise vajadus on enamikul jäätmevaldajatest . Muudatuse tulemusena on kulutused, mida inimesel tuleb teha liigiti kogutud jäätmete üleandmiseks , väiksemad kui kulutused, mida tuleb teha segaolmejäätmete ja valesti kogutud jäätmete üleandmiseks. Mitmes viimastel aastatel kehtestatud hinnakirjas on liigiti kogutud jäätmete üleandmisega seotud lisateenus tel eraldi hi n d . Seetõttu võib liigiti kogutud jäätmete üleandmine kujuneda inimesele pea sama kalliks kui segaolmejäätmete üleandmine ning selli s el juhul väheneb majanduslik motivatsioon jäätmeid liigiti koguda. Punktis 8 tuuakse välja , millised veopiirkonda iseloomustavad andmed tuleb hankes esitada selleks , et vedaja saaks teha tegelikust hankemahu st lähtu des võimalikult optimaalse pakkumise. Selleks on vaja esitada hanke alusdokumentides andmed jäätmevaldajate kohta ( aastaringselt ja perioodiliselt liitunuks loetud jäätmevaldajad) , andmed nende poolt kasutatavat e kogumis mahutite kohta nagu tüüp, suurus, arv ja teenindusvälp ning andmed eeldatavasti kasutatavate vabatahtlike teenuste kohta (teenuse liik, kasutuskorrad jms) . Kui vabatahtlike teenuste kasutamise kohta andmed jäätmevaldajate registris puuduvad, siis on hankijal võim a lik küsi da need andmed veopiirkonna viimaselt vedajalt. Vajadusel tuleb ka muud hankemahtu iseloomustavad andmed pakkuja jaoks selgelt välja tuua, nt e rinevatele j äätmevaldajatele ( eramaja, korteriühistu jt) kohustuslikud teenused . Punktis 9 sätestatakse, et juhul, kui jäätmevaldajatega arveldamise ja arve esitamise ülesanne delegeeritakse halduslepingu ga jäätmevedajale , tuleb riigihanke alu s dokumendis märkida tingimused, millele see teenus peab vastama . Hankes seatakse tingimused ka klienditeeninduse le, et tagada arveldamise ja arve esitamise teenuse kvaliteet jäätmevaldajatele (nt vastamise tähtaeg, lisateenuste võimaldamise tähtajad jms). Üldine jäätmeveo korralduse haldamine on jätkuvalt KOVi vastutada , kuid j äätmevaldaja suhtleb otse vedajaga, kui tekivad küsimused arve, maksetähtaja või tasumisega seotud probleemide kohta. Juhul , kui KOV on andnud arveldamise ja arve esitamise üle, tuleb KOV il tagada selge ja läbipaistev kommunikatsioon, millise konkreetse küsimusega tuleb pöörduda vedaja poole ja millal KOV poole, isikutele tuleb esitada selged juhised ja kontaktandmed. Vedaja ülesanne on tagada veebirakendus, kust jäätmevaldajad saavad lihtsalt vaadata ja maksta arveid, esitada küsimusi või kaebusi, muuta enda andmeid, tellida lisateenuseid ja kontrollida jäätmeveo graafikut. KOV peaks sätestama klienditeeninduse kvaliteedistandardid nagu kliendipäringutele vastamise aeg, kättesaadavad teeninduskanalid (telefon, e-post, veebileht, live-chat ) ning tagama klientide võimaluse anda tagasisidet ning kasutama seda teenuse parandamiseks. Vedaja peab tagama klien t idele teavituse olulistest muudatustest ja probleemidest - veograafiku muudatused, maksetähtaegade meeldetuletused SMS i või e-posti teel. Punktis 10 sätestatakse, et rii gi hanke alusdokumendis tuleb määra ta , kuidas jäätmevedaja kontrollib üleantavate jäätmete kvaliteeti. Jäätmete korrektne liigiti kogumine on vajalik selleks, et tagada üleantavate jäätmete hea kvaliteet ja suur ringlussevõtumäär. Üleantavate jäätmete kontroll on vajalik ka selleks, et vältida olukorda, kus madalama hinnaga antakse üle tegelikult liigiti kogumata jäetud jäätmeid. Kui üleantav a te jäätmete võõrise osakaal on liiga suur, võib KOV rakendada kõrgemat hinda või lubada jäätmevedajal jätta sellised jäätmed ära vedamata. Kui vedaja rakendatava kontrolli tulem u sena selgub, et avalikuks kasutuseks mõeldud mahutites (nt avalikud pakendimahutid) on võõrise osakaal liiga s uur, võib olla põhjendatud pakendijäätmete tekkekohalt kogumise laiendamine. JäätSi § 67 l õige 3 1 Lisatakse § 67 lg 3 1 , milles sätestatakse, et KOV sõlmib eraldi hankelepingu jäätmevedajaga, kelle ülesandeks on paberi- ja kartongijäätmete (vanapaber koos paber- ja kartongpakendiga), klaas pakendijäätmete , plast- ja metallpakendijäätmete vedamine ladustuskohta ning sellega otseselt seotud teenuste osutamine aga ei korraldata eraldi hanget . Pakendijäätmete vedaja ülesandeks on olmes tekki vate tagat is rahata pakendijäätmete vedamine nii jäätmevaldaja juurest (tekkekohalt), jäätmejaamast, avalikest kogumispunktidest jm, kus KOV on nende pakendijäätmete kogumise korraldanud. KOV võib korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätme te vedajate leidmiseks viia läbi ühe osadeks jagatud hanke, mille üks osa on pakendijäätmete veoteenus ja teine osa segaolmejäätmete, biojäätmete j a vajadusel ka teiste jäätmete veoteenus ning mille osade kohta sõlmitakse eraldi hankelepingud . Eraldi hankeleping pakendijäätmete veoteenuse osutamiseks on vajalik, et tagada selgus pakendijäätmete veokulude kujunemisel . Pakendijäätmete veokulu peavad eelnõukohase PakS § 15 2 lõike 5 kohaselt kandma TKOd . Seega on oluline kulude kujunemise selgus ning see, et ei toimuks kulude ristsubsideerimist teiste veo teenustega. Pakendijäätmete vedu jäätmevaldaja juurest ladustuskohta võivad teostada eritehnikat omavad jäätmevedajad (erikujulised avalikud pakendikonteinerid) , mid a muude jäätmeliikide veoks ei ole vaja . JäätS i § 67 lõige 5 Paragrahv i 67 lõikes 5 reguleeritakse veopiirkonna suurus t . Veopiirkonna suurus peab olema selline, et s ee võimaldab optimaalselt ja kuluefektiivselt osutada jäätmeveoteenust ni ng sellega seotud teenuseid (käitlusteenus, kogumisringide teenus, kogumismahutite soetamine jms). Kui veopiirkonna suurus on piiritletud kuni 100 000 elanikuga, on võimalik vähendada veopiirkondade arvu 93-lt umbes 23-ni. Tallinnas saa ks sel juhul olla viis veopiirkonda senise 13 asemel, Tartus, Pärnus ja Saaremaal 1 veopiirkond senise 4, 3 ja 2 asemel. Veopiirkond võib kattuda kogu maakonnaga , v.a Harjumaal , Tartumaal ja Ida-Virumaal, kus maakonnas üle 100 000 elaniku. Koostööorganisatsiooni kuuluvatest omavalitsustest võib moodustada ühe või mitu veopiirkonda koostööpiirkonna suuruse põhjal . Veopiirkonna maksimaal ne suurus on vaja määrat a selleks , et tekitada ja säilitada konkurents i jäätmeveoturul ning tagada uutele teenusepakkujatele turule sisenemise võimalus . Liiga suurte veopiirkondade puhul on oht turu koondumiseks ühe või paari ettevõtte kätte. Konkurentsi vähenemisega võib kaasneda teenuse kvaliteedi halvenemine ning kesine motivatsioon uuenduslike lahenduste pakkumiseks. Veopiirkonna minimaalset suurust ei määratleta . V eopiirkonn aks võib olla alla 100 000 elanikuga KOVi haldusterritoorium , kus on näiteks 5000 elanikku. JäätS i § 67 lõige 7 Lõike sõnastust muudetakse seoses riigihangete korraldamise muudatusega (vt eelnõu § 1 lg 5 ja 5 1 muudatused). JäätS i § 68 lg 1 Lõike sõnastust muudetakse seoses riigihangete korraldamise muudatusega (vt eelnõu § 1 lg 5 ja 5 1 muudatused). JäätSi § 69 lõige 2 1 Parag rahvi 69 täiendatakse lõikega 2 1 ja lisatakse korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamise alus . KOV võib taotluse alusel vaba stada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost erandkorras teatud tähtajaks, kui Kaitseministeeriumi valitsemisalas või Kaitseministeeriumi valitsemisala valduses oleval eesmärgil kasutatava l kinnistu l on teenuse osutamine riigi julgeolekunõuete tõttu oluliselt takistatud. Nimetatud kinnistutele sisenemisel rakenda takse mitmesuguseid julgeolekunõudeid nagu eelnev taustakontroll ja juurdepääsupiirang ud . KOV hindab iga taotlus t eraldi. Taotleja peab põhjendama, millised olulised tingimused korraldatud jäätmeveo teenuse teostamist takistav ad. JäätS § 135 lg 4 on sätestatud, et jäätmevaldajad, kelle valla- või linnavalitsus on määratud tähtajaks lugenud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks, korraldavad jäätmekäitlust ise kuni valla- või linnavalitsuse määratud tähtaja lõpuni. Sealjuures tuleb jätkuvalt täita olmejäätmete liigiti kogumise nõudeid. JäätS i § 69 l õige 4 3 Säte tunnistatakse kehtetuks, kuna se e esitatakse muudetud kujul pakendiseaduses. JäätS i § 69 lõiked 5 ja 5 1 Paragrahv i 69 lõiked 5 ja 5 1 tunnistatakse kehtetuks , et vähenda da bürokraatiat. Eeldusel, et KOV järgib § 69 l õiget 4 2 (sh on teinud paikvaatluse) ning on korraldatud jäätmeveost erandkorras vab a stamise otsust tehes veendunud, et vabastamine on asjakohane ja põhjendatud , ei ole j äätmevaldajalt lisa kinnituse küsimine otstarbekas ning põhjustab töökoormuse kasvu KOV i teenistujale aasta alguses ning liigset asja a jamist jäätmevaldajale . Kehtiva korra kohaselt peab KOV kontrollima, kas kõik vabastuse saanud isikud on kinnituse esitanud , ja tegema vastava märke näiteks jäätmevaldajate registrisse ning liitma jäätmeveoga need, kes kinnitust ei esitanud. Tegelikkuses võib vabastatud jäätmevaldaja olla unustanud või polegi tea d lik kinnituse esitamise kohustusest. Sel juhul esitab ta tõenäoliselt uue jäätmeveost vabastamise taotluse, mida KOV peab nõuetekohaselt menetlema, sh tegema paikvaatluse. JäätS i § 70 lõige 1 Jäätmeseaduse § 70 lõikes 1 sätestatakse, et KOV korraldab kõigi tema korraldu s liku tegevuse kaudu kok ku kogutud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise. Säte ei puud u ta neid jäätmeid, mis kuuluvad laiendatud tootjavastutuse alla ja mille käitlemiskulud kanna vad tootjad. JäätS i § 70 lõiked 1 1 – 1 4 Sätestatakse tingimused käitlus teenuse hanke lepingule , mille KOV peab sõlmima jäätmekäitlejaga tema korraldus el kokku kogutavate jäätmete käi tlemiseks . KOV i korraldusel kokku kogutud jäätmete na mõeldakse korraldatud jäätmeveo, jäätmejaamade, kogumisringide, avalike kogumispunktide jms kaudu kogutud jäätme id. Nende jäätmete edasise käitluse korraldamis eks sõlmib KOV jäätmeveohankest eraldi hanke lepingu . Sealjuures võib KOV teha ühe hankemenetluse, mis on jagatud osadeks ( biojäätmete käitlus, segaolmejää t mete käitlus, ülejäänud jäätmete käitlus) või korraldada eraldi hanked erinevate jäätmeliikide edasise käitluse korraldamiseks ja vajaduse korra l eri aegadel . KOVil võib olla mõistlik ühildada erinevate kogumisviiside kaudu kogutud jäätmete käitlusteenus , nt ohtlikud jäätmed , mida koguti ko gumisringi raames , käideldakse koos ohtlike jäätmetega , mis võeti vastu KOV i jäätmejaamas . Oluline on hanke lepingus seada tingimused, kuidas jäätmeid tuleb käidelda , ning leppetrahv, kui lepingupartner nõudeid ei täida. KOV võib e nne hanke korraldamist turuosalistega läbipaistvalt ja avatult konsulteerida , et selgitada välja, millised on jäätmehierarhiat arvesse võttes parimad võimalused konkreetse jäätmeliigi käitlemiseks hanke lepingu eeldataval perioodil. K äitlusteenuse hanke lepingu tingimused peavad tagama jäätmeseaduses toodud nõuete täitmise ( sh § 22 1 sätestatud jäätmehierarhia, § 28 1 ja § 35 sätestatud korduskasutuseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks liigit i kogutud jäätmete põletamise ja prügilasse ladestamise keeld ning § 70 l õikes 2 sätestatud ringlussevõtu sihtarvu täitmise eesmärk) . Lisaks tuleb arvestada omavalitsuse jäätmekavas toodud olmejäätmete energiakasutuse otstarbel põletamise ja ladestamise vähendamise plaani ja meetmetega . KOV ei korralda paberi - ja kartongi jäätmete ( vanapaberi ) , pakendi jäätmete , elektroonikajäätmete, vanarehvide ja teiste jäätmeliikide käitlust, mis kõik peale vanapaberi kuuluvad laiendatud tootjavastutuse alla ja mille käitl emise kulud peavad kandma tootjad. Käitlushanke tulemusel sõlmitakse e r a l di leping biojäätmete lõpp k äitlejaga (mitte vahendajaga) ja segaolmejäätmete käitlejaga . Biojäätmete käitlemiseks võib hankelepingu sõlmida vaid isikuga, kellel on keskkonnaluba biojäätmete ringlussevõtuks . Arvestades, et biojäätmed võivad sisaldada mõningal määral võõriseid , ei pea käitlus tagama 100% kogutud jäätmete ringlussevõttu . Jäätmeseaduse § 2 1 võimaldab jäätmete jäätmeoleku lakkamist Euroopa Komisjoni rakendusakti, valdkonna eest vastutava ministri määruse või üksikjuhtumi alusel. Arvestades Eesti jäätmekäitlustaristut ja õigusruumi , tähendab lõige 3 seega, et biojäätmed tuleb käidelda käitluskohas, kus toodetakse sertifitseeritud komposti või sertifitseeritud kääritusjääki või jäätmed lakkavad olemast jäätmed või jäätmed võetakse ringlusse muul viisil, näiteks E Li väetisetoodete määruse ( Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2019/1009, millega kehtestatakse ELi väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise nõuded ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1069/2009 ja (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2003/2003 ) , alusel. Arvestades kehtivat olukorda biojäätmete käitlemisel, on siiski enamasti tegemist sertifitseeritud komposti või kääritusjäägi tootmisega , kuid eelnõuga ei piiritleta biojäätmete käitlemist vaid neile tehnoloogiatele . Arvestades ringlussevõttu kinnitava sertifikaadi saamiseks kuluvat aega (komposti puhul on sertifi t seerimisprotsess keskmiselt 6 kuud ja kääritusjäägi puhul 9 – 12 kuud), saab KOV anda käitlejale mõistliku aja sertifitseerimise ks , kui käitlejal veel ei ole sertifikaati kompostile või kääritusjäägile . Sel moel on tagatud ka uutele käitleja te le ligipääs biojäätmete käitlusturule. Käitlusteenuse hankelepingu kestus on maksimaalselt viis aastat. Ka veohanke maksimaalne pikkus on viis aastat, see võimaldab hankeid korraldada paralleelselt. Kui hankeid paralleelselt ei korraldata ja veoperioodi kestel muutub jäätmete käitluskoht, võib muutuda ka jäätmete veokulu – sellega peab KOV veohanget korraldades arvestama. Jäätmekäitlusettevõtetel on võimalik ringlussevõtu võime suurendamiseks taotleda toetus t SF21+ perioodi vastavast meetmest. Sel juhul on tõenäoline, et ettevõtte investeeringu tasuvusaeg jääb viie aasta sisse. Muudatus on vajalik selleks, et KOVil oleks võimalus tagada võimalikult suures ulatuses jäätmete ringlussevõtt ning elanikele selgus, mida liigiti kogutud jäätmetega edasi tehakse. Inimesed on motiveeritud jäätmeid liigiti koguma, kui sellest on reaalselt kasu ning kui on teada, kuhu need jäätmed edasi liiguvad ja mida nendega tehakse . Paragrahvis 70 säte statu täitmise üle teeb Keskkonnaamet haldusjärelevalvet, kuna kokku kogutud olmejäätmete edasine käitlus on määrava tähtsusega teisese toorme kasutamise suurendamise l ning riigi tasemel olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu saavutamise l . JäätS i § 70 lõige 2 Muudatuse kohaselt on nii korraldatud jäätmeveo ga hõlmatud kui ka KOV üksuse korraldusel kokku kogutud jäätmete taaskasutamise eesmärk saavutada § 136 3 lõigetes 1 ja 2 nimetatud sihtarvud . JäätS i § 71 l õi g e 2 T äpsustatakse, mi da KOV peab sätestama jäätmehoolduseeskirjas. Punkti 2 muudatuse kohaselt peab biojäätmete äravedu kinnistult toimuma korrapäraselt vähemalt üks kord 4 nädala jooksul . Kui on tagatud biojäätmete kompostimine tekkekoha s, siis nende äravedu toimuma ei pea. S egaolmejäätmete regulaarne äravedu peab toimuma vähemalt kord 12 nädala jooksul. Segaolmejäätmete äravedu kord 12 nädala jooksul on ka praegu tiheasustusalal võimalik, kui d eeldab KOVilt harvema jäätmeve o taotlemist. Tulenevalt jäätmeseaduse §-st 136 12 ei saa a lates 01.01.2024 enam olla olukorda, kus kinnistul biojäätmeid ei kompostita või ei veeta regulaarselt ära . S eega puudub harvema jäätmeveo taotlemiseks ja tao tluse asjaolude kontrollimiseks vajadus. Kohustuslik biojäätmete äravedu või kompostimine vähendab segaolmejäätmete mahtu ja lõhna , seega on harvem a ärave o võimaldamine otstarbekas. Olmes tekkivate tagatisrahata pakend ijäätmete äravedu peab analoogselt segaolmejäätmetega toimuma vähemalt üks kord 12 nädala jooksu l olenemata sellest, kas see toimub tekkekohalt, ühismahutitega või avalike pakendimahutite ga . KOV sätestab jäätmehoolduseeskirjas ka pakendijäätmete maksimaalse veosageduse , mis arvestades kohalikke olu sid on kulutõhus ja keskkonnahoidlik. See tähendab, et KOV peab keht e stama sellise veosageduse , mis on vajaduspõhine ja kooskõlas kogumis mahuti tegeliku täituvuse ga. Pooltühjade mahutite tühjendamine ei ole kulutõhus ega keskkonnahoidlik. Samuti tuleb optimeerida pakendijäätmete üleandmiseks kasutatavate mahutite suurust ja arvu , et oleks välistatud põhjendamatult sage pakendimahutite tühjendamine . KOV kehtestab jäätmehoolduseeskirjas ka maksimaal se veosageduse biojäätmete veol ja segaolmejäätme te veol võttes arvesse piirkonna eripära, jäätmete tekkekogus t , aastaaeg a vm asjaolu sid . Ülejäänud o lmejäätmete hulka kuuluvate jäätmeliikide äravedu võib toimuda ka harvemini. Kohalikud omavalitsused on liitnud korraldatud jäätmeveoga ka suurjäätmeid, tekstiilijäätmeid, ohtlikke jäätmeid jt jäätmeliike. Kuna neid jäätmeliike ei teki iga päev, ei ole otstarbekas nõuda nende sagedast äravedu . Tiheasustus ala määra b omavalitsus üldjuhul oma üldplaneeringus. Kui tiheasustusalana määrata kse üldplaneeringust erinev ala, tuleks see selguse mõttes esitada jäätmehoolduseeskirjas nii ala piiride kirjelduse kui ka kaardina. Punk tist 8 jäetakse välja nõue sätestada jäätmehoolduseeskirjas jäätmete kogumiskoht või kohad, kuhu tuleb korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasi vedamiseks toimetada. Kuna jäätmehoolduseeskiri koostatakse üldjuh u l enne eelnõukohase jäätmekäit l usteenuse hanke korraldamist, ei ole võimalik ega otstarbekas määrata eeskirjas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumiskohti. Ka pakendijäätmete ladustuskohad ei pruugi olla selgunud jäätmehoolduseeskirja kehtestamise ajaks. Pakendijäätmete ladustuskohad määratakse KOVi ja TKO vahelises lepingus. Punktis 12 täpsustatakse, et kui KOV on § 66 lõike 3 alusel jätnud jäätmeveo oma haldusterritooriumi hajaasustusega osades korraldamata , tuleb jäätmehoolduseeskirjas sätestada muu kogumislahendus. Muuks kogumislahenduseks võib olla näiteks kogumine jäätmejaamade, kogukondlike jäätmemajade, avalikuks kasutuseks mõeldud kogumispunktide või KOVi korraldatud kogumisringide kaudu. Sealjuures on oluline, et KOV oleks loonud asjakohased, kättesaadavad ja piisavad võimalused jäätmete üleandmiseks liigiti kogutuna nii, et oleks välistatud jäätmete kahjulik mõju keskkonnale. Näiteks väikesaartel ei ole otstarbekas või võimalik kasutada korraldatud jäätmevedu. Sel juhul peab KOV looma tingimused, et ka väikesaarte elanikel on võimalik oma liigiti kogutud jäätmeid üle anda, tehes seda näiteks lähimas mandril või suursaarel asuvas sadamas, kuhu on paigaldatud saareelanike tarbeks ühiskonteiner . Punkti ga 13 kaotatakse nõue, et suurjäätmete kogumiskohad peavad asuma jäätme valdajast maksimaalselt 15 km kaugusel, kuna seda nõuet ei ole võimalik kuluefektiivselt täita. Senises sõnastuses säte nõuab väga tiheda jäätmejaamade või suurjäätmete kogumispunktide võrgustiku rajamist. Mitmed omavalit s use d on selle asemel hõlmanud suurjäätmed korraldatud jäätmeveoga või korraldavad eraldi kogumisringe. Eelnõukohase sätte alusel peab KOV eeskirjas sätestama , kuidas korraldatakse KOV i territooriumil suurjäätmete kogumine . JäätSi § 71 1 lõige 1 1 T äpsustatakse j äätmevaldajate registri eesmärk i, milleks on pidada arvestust jäätmevaldajate üle ja avaldada teavet jäätmehoolduse kohta. Jäätmevaldajate registri s peetakse andmeid, mis on kohalikule omavalitsusele vajalikud jäätmehoolduse korraldamiseks, jäätmehoolduse teabe aval d amiseks ja seotud andmekogudega (nt kliendihaldus tarkvara , jäätmeveo ettevõtte majandustar k vara j t ) andmete vahetamiseks. JäätSi § 71 1 lõige 2 T äpsustatakse , et j äätmevaldajate registrisse andmete esitamise, registrist andmete väljastamise ja seotud andmekogudega andmete vahetamise eest ei ole õigus tasu küsida. E esmärk on ennetada võimalik k e vaidlus i ja segadust . T avaliselt tellib kohalik omavalitsus jäätmevaldajate registri ja selle haldamise eraturu pakkujalt , kes või b ärimudeli üles ehitada odavale algpakkumisele , mida kompenseeritakse hiljem teenustasudega päringute j t kaudsete teenuste eest. Ee smärk on sellise ärimudeli kasutamist vältida . JäätSi § 71 1 lõi ked 3 - 4 Lõigetes 3 kuni 5 sätestatakse isikuandmete töötlemise tingimused kohaliku omavalitsuse jäätmevaldajate registris. Lõike 3 kohaselt töödeldakse jäätmevaldajate registris isikuandmeid. Üldandmete all peetakse silmas: 1) füüsilisest isikust jäätmevaldaja või tema esindaja andmed – isikukood, ees- ja perekonnanimi; 2) füüsilisest isikust jäätmevaldaja kontaktandmed, sealhulgas e-posti aadress, telefon inumber ja aadress; 3) juriidilisest isikust jäätmevaldaja esindaja andmed – ees- ja perekonnanimi. Lõike 4 kohaselt s äilitatakse jäätmevaldajate registri arhiivi kantud isikuandmeid kuni 5 aastat , mis on andmete säilitamise maksimaalne aeg. Isikuandmete säilitamine on vajalik võimalike võlgade sissenõudmiseks , mis on tekkinud kuni viieaastase veoperioodi jooksul. KOV tohib neid andmeid säilitada vaid seni, kuni on vaja nende kogumise eesmärgi täitmiseks. Seega tuleb KOV il määrata põhjendatud säilitustähtaeg. JäätS i § 71 2 Lisatakse § 71 2 , mis täpsustab KOVide koostöö tingimusi. KOVid võivad KOKSi § 62 alusel teha omavahel koostööd , näiteks koostada jäätmekava ( JäätS § 59 lg 2), teha korraldatud jäätmeveo hanke (§ 67 lg 1 ja 2 ), määrata ühis ed veopiirkon nad (§ 67 lg 1) jms . Eelnõu kohaselt võivad KOVid koostööd teha ka käitlushangete korraldamisel (eeln õu § 70) ja jäätmevaldajatelt jäätme veo teenus tasu kogumisel (§ 66 6 lg 2 ) . KOV võib ka muid jäätmehoolduse ülesandeid teisele isikule delegeerida. Koostöö organisatsiooni õigused, kohustused ja vastutuse määravad koostööd tegevad omavalitsused ise omavahel sõlmitavas koostööleppes. K ui omavalitsus üksus on osa jäätmehoolduse ülesande i d delegeerinud teisele isikule, vastutab ta siiski ise nende nõuetekohase täitmise eest. Omavalitsuste koost öö jäätmehooldusega seotud ülesannete täitmisel võimaldab suurendada pädevust ja kuluefektiivsust mastaabiefekti tõttu . T oetus meetmete puhul võib riik anda eelise omavalitsus üksuste koostööprojektidele, kuna need on suurema mõjualaga ja kuluefektiivsemad. JäätS § 85 lõige 1 Jäät S i kohaselt või b loa andja lisaks KeÜSi § 61 lõikes 1 sätestatud alustele peatada jäätmeloa kehtivuse kuni kolmeks kuuks, kui loa omaja ei ole esitanud selle jäätmeloaga seotud jäätmekäitluskoha jäätmearuannet tähtaja ks . Uuele jäätmearuandluse süsteemile üle minekul esitatakse jäätmearuanne üks kord kvartalis ( var em üks kord aastas ) , mistõttu ei ole proportsionaalne peatada loa kehtivus p ärast e smakordset aruande esitamata jät mist . Seetõttu sätestatakse , et loa andja võib jäätmeloa kehtivuse peatada, kui loa omaja ei ole kordu valt selle jäätmeloaga seotud jäätmekäitluskoha jäätme aruannet tähta jaks esitanud . Ühtlasi pikendatakse jäätmeloa kehtivuse võimalikku peatamise aega kolmelt kuult ühe aastani, et ühtlustada ajaperiood keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ga kavandatava KeÜS - i § 61 lõikes 1 muudatusega , mille kohaselt võib teatud juhtudel keskkonnaloa kehtivuse täielikult või osaliselt peatada kuni üheks aastaks . Samuti lisatakse võimalus peatada jäätmeloa kehtivus kuni üheks aastaks , kui loa omaja on jätnud korduvalt esitamata jäätmeveo saatekirja, kui saatekiri on nõutav. JäätSi § 85 lõige 1 1 JäätSi kohaselt võib loa andja lisaks KeÜSi § 6 2 lõikes 2 sätestatud alustele tunnistada jäätmeloa kehtetuks , kui loa omaja ei ole korduvalt esitanud selle jäätmeloaga seotud jäätmekäitluskoha jäätmearuannet tähtaja ks . Eelnõukohase seadusega lisatakse võimalus tunnistada jäätmeluba kehtetuks , kui loa omaja on jätnud korduvalt esitamata jäätmeveo saatekirja, kui saatekiri on nõutav. JäätSi § 94 1 lõi k e 8 punkt 1 JäätSi kohaselt võib loa andja lisaks KeÜSi § 62 lõikes 1 sätestatud juhtudele tunnista da jäätmehoidla käitamiseks antud jäätmel oa kehtetuks , kui loa omaja ei ole tähtaja jooksul esitanud jäätmearuannet eelmise kalendriaasta kohta. Uuele jäätmearuandluse süsteemile üle minekul esitatakse jäätmearuanne üks kord kvartalis ( var em kord aastas ) , mistõttu ei ole proportsionaalne luba kehtetuks tunnistada p ärast esmakordset aruande esitamata jätmist. L oa andja võib jäätmeloa kehtetuks tunnistada , kui loa omaja ei ole korduvalt selle jäätmeloaga seotud jäätmekäitluskoha jäätme aruannet tähta jaks esitanud . Samuti lisatakse võimalus tunnistada jäätmeluba kehtetuks , kui loa omaja on jätnud korduvalt esitamata jäätmeveo saatekirja, kui saatekiri on nõutav. JäätS § 98 6 punkt 4 JäätSi kohaselt keeldub Keskkonnaamet ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks jäätmeloa andmisest kui taotlejal puuduvad tehnilised vahendid ja võimalus JäätSi §-s 64 nimetatud digitaalallkirjaga kinnitatud saatekirja koostamiseks autoriseeritud kasutajana ohtlike jäätmete saatekirjade andmekogus. Seoses uuele jäätmearuandluse süsteemile üleminekuga on kavas saatekirjade koostamise nõuet laiendada ka tavajäätmetele. Ohtlike jäätmete saatekirjadega seonduvat reguleeri v JäätS i § 64 tunnistatakse eelnõukohase seadusega kehtetuks ja JäätS`i lisatakse uuena §117 1 , mis käsitleb jäätmeveo saatekirjadega seonduvat . Seetõttu muudetakse JäätSi § 98 6 punkti 4 sõnastust ja viiakse see kooskõlla uue jäätmeveo saatekirjade süsteemiga. JäätSi § 98 11 lõi k e 2 punkt 4 JäätSi kohaselt on registreeringu andjal lisaks KeÜSi § 52 lõikes 2 sätestatud alusele õigus keelduda registreerimisest, kui registreeringu taotleja ei ole tähtajaks esitanud jäätmearuannet eelmise kalendriaasta kohta. Uuele jäätmearuandluse süsteemile üle minekul esitatakse jäätmearuanne üks kord kvartalis (varem kord aastas ) , mistõttu ei ole proportsionaalne keelduda registreeringu väljastamisest p ärast esmakordset aruande esitamata jätmist. Seetõttu sätestatakse, et registreeringu andja võib keelduda registreerimisest , kui registreeringu taotleja ei ole korduvalt tähtaja jooksul jäätme aruannet esitanud. Samuti lisatakse võimalus keelduda registreeringu andmisest, kui taotleja on jätnud korduvalt esitamata jäätmeveo saatekirja, kui saatekiri on nõutav. JäätSi § 98 15 lõi k e 2 punkt 2 JäätSi kohaselt on registreeringu andjal lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 6 2 lõikes 2 sätestatud alusele õigus tunnistada registreering kehtetuks , kui registreeritud isik ei ole esitanud jäätmearuannet tähtaja jooksul . Uuele jäätmearuandluse süsteemile üle minekul esitatakse jäätmearuanne üks kord kvartalis (varem üks kord aastas) , mistõttu ei ole proportsionaalne tunnistada registreering kehtetuks peale esmakordset aruande esitamata jätmist. Eelnevast tulenevalt sätestatakse eelnõukohase seadusega, et registreeringu andja l on õigus tunnistada registreering kehtetuks , kui registreeri tud isik ei ole korduvalt selle registreeringuga seotud tegevuskoha jäätme aruannet tähtaegselt esitanud. Samuti lisatakse võimalus tunnistada registreering kehtetuks , kui registreeritud isik on jätnud korduvalt esitamata jäätmeveo saatekirja, kui saatekiri on nõutav. JäätSi § 116 lõi g e 2 JäätSi kohaselt peavad keskkonnakaitseluba omavad isikud ja ohtlike jäätmete tekitajad (v . a kodumajapidamised) pidama pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või ladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta, s h korduskasutuseks ettevalmistatud või ringlusse võetud asjade hulga ja omaduste kohta . K ui jäätmed antakse üle teisele jäätmekäitlejale, peavad nimetatud isikud pidama arvestust ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta. Eelnõukohase seadusega laiendatakse arvestuse pidamise koh u stust ka tavajäätmete tekitajatele (v . a kodumajapidamised). Arvestuse pidamise koh u stus t on vaja laienda da , et tagada järelevalve tarvis info tavajäätmete , sh nende tekke ja nõuetekohase üleandmise kohta. JäätSi § 117 lõige 1 Praeguse jäätmearuandluse süsteemi kohaselt esitavad keskkonnakaitseluba omavad isikud (v . a edasimüüjad, vahendajad ja suletud prügilate käitajad) iga aasta 31. jaanuariks keskkonnaotsuste infosüsteemi aruande oma eelmise kalendriaasta jäätmealase tegevuse kohta. Jäätmearuand e andmed esitatakse aastase viitega, lisaks võtab aega aruannete kontrollimine ja vajaduse korra l ka aruannete parandamine, mistõttu võib lõplike andmete saamine võtta umbes poolteist aastat. Samuti on andmete sellisel kujul esitamine väga aja- ja töömahukas tegevus, mis võib kaasa tuua ettevõtete eksimusi andmete esitamisel . L isaks on korraga suure hulga andmete esitamise korral järelevalvel keerulisem kontrolli da andmete tõele vastavus t . Poliitikakujundamise otsused tehakse , tuginedes jäätmearuannetes esitatud andmetele, mis ei ole praegust jäätmearuandluse süsteemi kasutades aga piisavalt ajakohased ega usaldusväärsed. Eelnõu s sätestatakse, et edaspidi tuleb jäätmearuanne esitada üks kord kvartalis kes k konnaotsuste infosüsteemi kaudu (keskkonnaotsuste infosüsteemi allsüsteemina loodavas uues jäätmeinfosüsteemis) . Selle tulemusel vabanevad ettevõtted senisest kohustusest esitada riigile iga aasta 31. jaanuariks jäätmearuanne ning vajalikud koondaruanded luuakse infosüsteemi s saatekirjade andmete ja jäätmekäitluskohtade igakuis te aruannete alusel . Kuna jäätmearuannet nõutakse ainult keskkonnakaitseluba omavatelt isikutelt, siis asendatakse selguse huvides eelnõus viide JäätS-i § 116 lõike s 2 nimetatud isikutele viitega keskkonnakaitseluba omavale isikule. JäätSi § 117 lõige 1 1 Eelnõukohase seadusega muudetakse jäätme aruan d e esitamise kohustusest vabastatud isikute ringi. § 11 JäätSi § 117 lõikes 1 tehtud muudatuse tõttu, millega asendati jäätmearuande esitamise kohustuse osas viide JäätSi § 116 lõikes 2 nimetatud isikutele viitega keskkonnakaitseluba omavale isikule, tunnistatakse kehtetuks JäätSi § 117 lõike 1 1 punkt 1. Kuna uue jäätme andmete esitamise süsteemi kohaselt tuleb nii tava- kui ohtlike jäätmete veol koostada kõigi jäätmeveoste kohta reaalajalähedased jäätmeveo saatekirjad , mille alusel on keskkonnaotsuste infosüsteemi al l süsteemina loodavas uues jäätmeinfosüsteemis võimalik automaatselt luua jäätmevedude kohta koond aruanne, vabastatakse jäätmevedajad jäätmearuande esitamise kohustusest . Samuti vabastatakse jäätmearuande esitamise kohustusest keskkonnakompleksluba omavad isikud, kellele ei ole keskkonnakompleksluba väljastatud jäätmete käitlemiseks. Isikud, kellele on keskkonnakompleks luba väljastatud jäätmete käitlemiseks, peavad ka edaspidi esitama oma jäätmealase tegevuse kohta jäätmearuande. Oma majandustarkvara kasutaja saab nii lühiajalise kui pikaajalise katkestuse korral koostada saatekirjasid oma infosüsteemis ja katkestuse ajal koostatud saatekirjade andmed edastada riigile peale katkestuse lõppemist. Iseteeninduse kasutaja peab katkestuse ajal koostama saatekirjad paberil või arvutifailina ja katkestuse ajal tehtud saatekirjade andmed sisestama riiklikku süsteemi peale katkestuse lõppemist. JäätSi § 117 lõige 2 JäätS § 117 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. Seni on andnud see säte Keskkonnaametile võimaluse nõuda vajaduse korra l jäätmearuan net jäätmetekitajalt, kelle tegutsemiseks keskkonnakaitseluba ei nõuta, kuid kelle tekitatud tavajäätmete kogus ületab 10 tonni aastas või ohtlike jäätmete kogus 100 kilogrammi aastas , ning jäätmete vahendajatelt ja edasimüüjatelt . Selle sätte eesmärgiks o li saada vajaduse korra l infot ee s pool nimetatud isikute jäätmealase tegevuse kohta. Eelnõukohase seaduse kohaselt peavad kõik jäätmetekitajad edaspidi enda tegevuses tekkinud jäätmete üle arvestust pidama . K ui Keskkonnaamet soovib jäätmetekitajate jäätmealase tegevuse kohta lisateavet saada, si is on seda võimalik küsida jäätmetek itajatelt JäätS -i § 11 6 lõike le 2 tuginedes, lisamata jäätmetekitajate le jäätmearuande koostamise ga kaasnevat haldus koormust . Eelnõuk ohase seaduse kohaselt peavad JäätS-i § 98 7 lõike 2 punkti 3 alusel registreeritud edasimüüjad esitama jäätmearuande , mistõttu ei ole edasimüüjate puhul viide aruande väljanõudmise õig use le enam asjakohane . JäätS-i § 98 7 lõike 2 punkti 2 alusel registreeritud v ahendajad tegutsevad keskkonnakaitseluba omavate isikute nimel, mistõttu kajastuvad nende tehtavad toimingud nimetatud isikute jäätmearuannetes , ja vahendajate l ei ole samuti vaja esitada jäätmearuan net . JäätSi § 117 lõige 2 1 JäätS-i § 117 lõige 2 1 tunnistatakse kehtetuks , kuna see ei sobi sisu poolest jäätmearuannet reguleeriva sse paragrahvi. Kõnealune säte esitatakse uuesti eelnõukohase § 26 1 lõikena 1 5 . JäätSi § 117 lõige 2 2 JäätS-i § 117 lõige 2 2 tunnistatakse kehtetuks, kuna see ei sobi sisu poolest jäätmearuannet reguleeriva sse paragrahvi. Kõnealune säte esitatakse uuesti eelnõukohase § 26 1 lõikena 1 6 . JäätSi § 117 lõige 3 JäätS-i § 117 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks, kuna see ei sobitu oma sisu poolest jäätmearuannet reguleeriva sse paragrahvi. Kõnealune säte esitatakse uuesti eelnõukohase § 24 lõikena 4 . JäätSi § 117 lõige 4 JäätS-i § 117 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna see ei sobitu oma sisu poolest jäätmearuannet reguleeriva sse paragrahvi. Kõnealune säte esitatakse uuesti eelnõukohase § 117 3 lõikena 3. JäätSi § 117 lõige 5 2019. aasta 1. jaanuaril jõustunud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse s (RT I, 21.12.2019, 1) sätestati, et jäätmearuanne on mõeldud as utusesiseks kasutamiseks . Eelnõukohase seadusega tunnistatakse see säte kehtetuks. Kliimaministeeriumi tellimusel koosta s Advokaadibüroo EnvirLaw OÜ 2023. a astal töö „ Reaalajamajandusel põhineva uue jäätmearuandluse rakendamise õiguslik inventuur ja eelanalüüs “ (edaspidi analüüs) , milles analüüsiti muuhulgas isikute senisest suurema jäätmealase tegevuse andmete avalikustamise võimalust. Analüüsi tulemusena jõuti muuhulgas järeldusele, et Jäät S i § 117 lõikes 5 sätestatud üldine reegel, mille kohaselt on jäätmearuanne mõeldud tervikuna asutusesiseseks kasutamiseks , ei ole kooskõlas Århusi konventsiooni ja ke skkonnainfo direktiiviga. Analüüsis toodi muuhulgas välja järg mine : „ Tuleb rõhutada, et Århusi konventsioon ja keskkonnainfo direktiiv ei kohusta jäätmetega seotud andmeid avalikustama üldsusele kättesaadavas andmekogus. Asjaolu, et andmeid ei avalikustata andmekogus ei tähenda seda, et isik teabenõude alusel andmeid jäätmete kohta, kui keskkonnateavet ei võiks välja nõuda. Tulenevalt Euroopa Kohtu lahendist võib käsitleda jäätmetega seotud teavet samuti teabena, mida ei ole võimalik ärisaladuse või isikuandmete kaitsele viidates jätta isikule väljastamata. Samas rõhutatakse ka antud lahendis, et see ei tähenda seda, et pädev asutus ei saaks üldse arvesse võtta ärisaladuse kaitse vajadust. Seda seetõttu, et pädeval asutusel ei ole vastava info omaalgatuslikult avalikustamise kohtustust vaid on kohustus info väljastada taotluse alusel. “ Seetõttu tunnistatakse kõne a lu s e säte kehtetuks , mis aga ei tä henda seda , et jäätmearuanded oleksid vaikimisi avalikud dokumendid. Århusi konventsioonist ja keskkonnainfo direktiivist lähtudes on isikutel õigus saada teabenõude korras infot keskkonda sattuvate heitmete kohta, kuid info väljastamisel tuleb tagada isikuandmete ja ärisaladuse kaitse. Ärisaladuse kaitse alla loetakse analüüsi kohaselt kaubanduslikku laadi teavet, nagu teave kulude hindamise metoodika, tarneallikate, ostumüügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta. Ka finantsalane teave võib olla ärisaladuseks, eelkõige puudutab see finantsarvestuslikke andmed, mis ei tulene majandusaasta aruandest, näiteks konkreetse ettevõtte käitamisega seotud finantsandmed, vabade rahaliste vahendite hulk teatud ajahetkel, teatavatel juhtudel ka krediidireitingud jms. Konkurentsiameti praktikas on ärisaladuseks loetud ka näiteks ettevõtja ostu-müügimahtu ja kauba lepingulise hinna arvestamise metoodikat, mis ei põhine üksnes kuludel. Eelneva põhjal võib asuda seisukohale, et jäätmearuandes esitatav teave aruande esitaja jäätmealase tegevuse kohta võib kuuluda ärisaladuse kaitse alla, kuivõrd see annab ülevaate jäätmete valdaja äritegevuse kohta, millest tulenevalt võib andmete esitaja taotleda ärisaladuse kaitsega seonduvate piirangute rakendamist. Samas ei saa pidada nende andmete avalikustamist, mis nähtuvad juba keskkonnakaitseloast (nt jäätmeliik) ning on seetõttu juba nii või teisiti avalikustatud, ärisaladuse kaitse alla kuuluvaks. Igal juhul, kui jäätmearuanded summeerida selliselt, et puudub võimalus tuvastada kindel jäätmevaldaja, siis ei ole tegemist ärisaladusega. JäätSi § 117 1 Selleks, et saavutada paremat läbipaistvust ja kontrolli jäätmevoogude üle ning andmete ajakohasust , on kavas võtta tavajäätmete üleandmisel ja vastuvõtmisel kasutusele samalaadsed saatekirjad, nagu on ohtlike jäätmete puhul . S õltumata sellest, kas veetakse tavajäätmeid või ohtlikke jäätmeid tuleb enne veo algust esitada veose kohta keskkonnaotsuste infosüsteemis (keskkonnaotsuste infosüsteemi al l süsteemina loodavas uues jäätmeinfosüsteemis) jäätmeveo saatekiri. S aatekirja koostab jäätmete vedaja, üleandja , edasimüüja või vastuvõtja sõltuvalt sellest, kuidas nimetatud osapooled omavahel kokku lepivad. K ui kohustus ei ole täidetud ja jäätme id on veetud ilma saatekirjata, tuleb saatekiri esitada jäätmete vastuvõtjal enne jäätmete vastuvõtmist. Saatekiri tuleb koostada ka juhul, kui jäätmete vedu toimub et tevõtte enda erinevate tegevuskohtade vahel. Edaspidi peavad ka jäätmete vahendajad hakkama esitama oma tegevuse kohta andmeid. Praktikas on ilmnenud, et olukord, kus edasimüüjad ei ole kohustatud jäätmearuannet esitama, võib tekitada jäätmete liikumise jälgitavuses lünga. Kui jäätmed antakse üle edasimüüjale, näidatakse jäätmearuandes jäätmete vastuvõtjana üldjuhul edasimüüjat. Kuna edasimüüjal ei ole jäätmearuande esitamise kohustust, katkeb sellega jäätmete jälgitavuse ahel ning jäätmearuannete analüüsimise ja keskkonnajärelevalve käigus on tekkinud olukordi, kus jäätmevood jäävad seetõttu lõpuni tuvastamata. Selleks, et tagada jäätmete liikumise läbipaistvus, on oluline, et ka jäätmete edasimüüjad esitaksid sarnaselt jäätmete vedajatele oma jäätmealase tegevuse andmed ja need andmed kajastuksid jäätmeveo saatekirjadel. Enne veo algust saatekirja koostamise nõuet ei kohaldata füüsilise isiku suhtes kodumajapidamises tekkivate jäätmete , juriidilise isiku suhtes selle isiku enda tegevuses tekkivate jäätmete ja päästeasutuse suhtes päästetööl kogutud jäätmete üleandmisel jäätmekäitlejale . Sellisel juhul koosta b saatekir ja jäätmete vastuvõtja hiljemalt kvartaalse aruande esitamisel. Seda võib teha tagantjär ele ühe nn koondsaatekirjana, milles kajastuvad nt eelmisel kuul kodumajapidamistest saadud jäätmed ühe kirjena. Kui selliselt vastu võetud jäätmed on kaalumata, siis on nii koondsaatekirja kui ka kvartaalse aruande andmed hinnangulised ja neid tuleb parandada tegevuskohast väljaveo saatekirja alusel p ärast seda, kui jäätmed on viidud käitlejale ja fikseerit ud nende kaal. Kui jäätmete vastuvõtja kvartaalse aruande esitamise ks jäätmed kaalub, siis ei ole vaja andmeid tagantjär ele väljaveo saatekirjade alusel korrigeerida . Lisaks antakse valdkonna eest vastutavale ministrile õigus kehtestada jäätmeveo saatekirja andmekoosseis , sh isiku üldandmed, ning saatekirja esitamise k ord . Isiku üldandmete all peetakse silmas isiku nime, isikukoodi ja kontaktandmeid. Tegemist on valdkonnaspetsiifilise küsimusega, mis ei puuduta teiste ministeeriumite valitsemisala, mistõttu on kohane anda volitus ministri määruse kehtestamiseks. Tegemist on korraldusliku ja tehnilise iseloomuga normi kehtestamisega, mistõttu ei ole kohane selle seadusega reguleerimine. Määrus es sätestatakse tingimus ed , millest lähtuvad jäätme te üleandjad, jäätme vedajad , jäätmekäitlejad, Keskkonnaamet ja Keskkonnaagentuur. JäätSi § 117 2 lõige 1 Esitatakse uuesti JäätS-i § 117 lõige 4 . JäätS i 11. peatüki pealkiri Muudetakse JäätSi 11. peatüki pealkirja, kuna haldusjärelevalve lisamisega muutub peatüki reguleerimisala. JäätSi § -d 119 7 – 119 9 ja põhiseaduspärasuse analüüs JäätS i § 119 7 JäätSi täiendatakse §-ga 119 7 ning sätestatakse valdkondlikus eriseaduses erinorm Vabariigi Valitsuse seaduses ( VVS ) sätestatud üldnormist ning valdkonna eest vastutava ministeeriumi valitsemisala asutusele nähakse ette valdkondlik haldusjärelevalve kohalik u omavalitsu se üksus te tegevuse üle olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamisel. VVS i § 75 1 sätestab haldusjärelevalve mõiste. VVS i § 75 3 lõike 1 järgi teeb kohalik u omavalitsus e üksuste haldusaktide üle järelevalvet Justiitsministeerium. VVSi § 75 3 lõigetes 3–11 sätestatud menetlussätteid kohaldatakse juhul, kui järelevalvemenetlust toimetab Rahandusministeerium või valdkondlikus eriseaduses ette nähtud juhul valdkonna eest vastutav ministeerium. Valdkonna eest vastutav ministeerium teeb valdkondlikku järelevalvet samadel tingimustel, nagu teeb Justiitsministeerium ehk ei ületa järelevalve pädevusraamistikku. Valdkonnapõhise haldusjärelevalve sätestamine on vajalik, et täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/98/EÜ (jäätme direktiiv) ette nähtud kohustused. D irektiivi artikli 11 lõike 1 teise lõigu järgi peavad liikmesriigid looma liigiti kogumise süsteemid, et edendada kvaliteetset ringlussevõttu; kolmanda lõigu kohaselt seavad liikmesriigid sisse vähemalt paberi, metalli, plasti ja klaasi ning alates 1. jaanuarist 2025 ka tekstiili liigiti kogumise; artikli 22 lõike 2 järgi tuleb a lates 2025. aastast olmejäätmeid korduskasutuseks ette valmistada või ringlusse võtta vähemalt 55%, viie aasta pärast juba 60% ning 2035. aastaks peab olema ringlussevõtt suurenenud 65%- ni . Jäätmehoolduse, s h liigiti kogumise korraldamine on Eesti õiguses kohaliku omavalitsuse üksuse vastutusalas, n.ö tema olemuslikud ülesanded ( KOKS § 6 lg 1; j äätmeseadus § 12 lg 2; § 31 lg 1; lg 1 astmes 1; lg -d 3 ja 4). Eelnõuga on kavandatud kohaliku omavalitsuse üksusele kohustus tagada jäätmete liigiti kogumise sihtarv (§ 136 3 lg 5). Riigikontroll on 12.12.2016 aruandes „ Riigi ja kohalike omavalitsuste tegevus olmejäätmete kogumisel ja taaskasutusse suunamisel“ Riigikogule märkinud, et enamikus omavalitsustes ei kontrollita sisuliselt, kas on teada kõik jäätmete tekitajad, kas jäätmeid sorditakse, kas kõik jäätmed antakse üle jäätmekäitlejale, kas neid kogutakse liigiti ning kas jäätmevedajad täidavad omavalitsuste kehtestatud reegleid. Euroopa Komisjon on koostanud 08.06.2023 aruande Euroopa Parlamendile, n õukogule, Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, milles tehakse kindlaks liikmesriigid, kelle puhul on ohus 2025. aastaks püstitatud olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu eesmärgi, 2025. aastaks seatud pakendijäätmete ringlussevõtu eesmärgi ning 2035. aastaks võetud jäätmete prügilasse ladestamise vähendamise eesmärgi saavutamine. Aruande punktis 3 märgitakse, et Euroopa Keskkonnaameti hinnangu kohaselt on oht, et Eesti ei saavuta 2025. aastaks seatud olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu eesmärke. Aruande punktis 4 märgitakse, et korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu olulised eeltingimused on kõrge kogumismäär ja liigiti kogumise kvaliteet; sellele võivad tõhusalt kaasa aidata jäätmete kohustusliku liigiti kogumise eesmärgid kohaliku omavalitsuse tasandil. Nende kasutamine peaks põhinema stiimulitel ja aruandekohustusel (nt võib luua nende eesmärkide saavutamisest sõltuva rahalise premeerimise ja karistamise süsteemi). Õiguskantsler on 24.01.2022 märgukirjas „ Keskkonnaameti halduspraktika kooskõla hea halduse tavaga, olmejäätmete sortimine“ märkinud, et teadaolevalt puudub riigil praegu majanduslik plaan ja õigusraamistik, mis sunniks kohalikke omavalitsusi rohkem hoolitsema selle eest, et jäätmeid oleks mugav ja tulemuslik liigiti koguda ja ära anda. Sellise plaani ja raamistiku loomine on aga riigi võimalus ja ülesanne. Probleemile on tähelepanu juhtinud ka Maailmapank. Euroopa Kohus selgi ta b 12.12.2013 otsuses kohtuasjas C-425/12, punkt 34, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt on liikmesriigi kohustus võtta kõik vajalikud meetmed direktiivis ette nähtud tulemuse saavutamiseks kohustus, mis on kehtestatud ELTL i artikli 288 lõikega 3 ja direktiivi enesega. See kohustus on siduv liikmesriikide kõigi asutuste suhtes (vt 18. detsembri 1997. aasta otsus kohtuasjas C 129/96: Inter- Environnement Wallonie , EKL 1997, lk I 7411, punkt 40 ja seal viidatud kohtupraktika) ning üksuste suhtes, kelle le on tehtud ülesandeks osutada avalikku teenust ja kellel on selleks laiad volitused. Seetõttu on seadusandja andnud kohaliku omavalitsuse üksusele jäätmehoolduse korraldamisel vastutava rolli ning kohalikud omavalitsused koos riigiga on seotud kohustusega rakendada meetmeid jäätmedirektiivi sätete täieliku rakendamise eest selle toime täielikuks saavutamiseks. Euroopa Komisjon i 08.06.2023 aruande kohaselt esineb risk, et jäätmedirektiivi eesmärke , sh sihtarvude saavutamise ning keskkonna ja inimese tervise kaitse eesmärke ei ole võimalik ellu viia. Direktiivide täitmist jälgib EL ning mittenõuetekohase täitmisega võib kaasneda Eestile märkimisväärne kahju. Eesti Vabariik on PS i § 2 lõike 2 kohaselt riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus. Kohaliku omavalitsuse üksused tegutsevad riigi tasandiga samas ruumis nii faktiliselt kui ka õiguslikult. Nad on osa avalikust sektorist ja avaliku võimu teostamise süsteemist, kelle tegevuse vastu avalike vahendite kasutamisel on rahval nii riigivõimu kandjana kui ka kohaliku kogukonna esindajana põhjendatud huvi. Riigi huvi kohaliku omavalitsuse üksuste õiguspärase tegevuse vastu on seotud ka asjaoluga, et ne nde üksus te eelarved on osa riigieelarve süsteemist ning nad mõjutavad oma tegevusega ka riigi majanduslikku seisundit. Ka kohaliku omavalitsuse üksustele laieneb seaduslikkuse põhimõte (PS § 3 l g 1), mille kohaselt peavad nad oma võimu teostamisel lähtuma põhiseadusest ja nii riigi kui ka endi kehtestatud õigusaktidest. Lõikega 1 antakse Kliimaministeeriumi valitsemisala asutusele Keskkonnaametile ( KeA ) haldusjärelevalve pädevus kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse üle olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamisel. Haldusjärelevalve õiguse andmine KeAle on võimalik ega too kaasa põhimõttelisi muudatusi tema töökorralduses. Õigus kontrollida seadusega kohaliku omavalitsus e üksusele pandud või omavalitsusüksuse enda halduslepinguga võetud keskkonnakaitse- ja -kasutus ega seotud ülesannete täitmi ne on sätesta tud juba keskkonnajärelevalve seaduse § 7 lõi kes 1. H aldusjärelevalve õiguse andmi ne KeAle olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu täitmise osas võimaldab tõhusama t järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse õiguspärase tegevuse üle Olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamine on seotud nii riiklike kui EL alaste keskkonnaeesmärkide saavutamisega. Jäätmedirektiiv näeb ette konkreetsed sihtarvud liikmesriigile ning KOV on keskne roll nende eesmärkide saavutamisel. Sihtarvu täitmata jätmine võib tuua kaasa rikkumismenetluse ja trahvid. Lõikega 2 sätestatakse haldusjärelevalve eesmärk. Haldusjärelevalve eesmärk on avaliku huvi kaitse. Haldusjärelevalve hõlmab üksnes haldusakte, millel on avalik-õiguslik ja regulatiivne iseloom ning välismõju. Järelevalve eesmär k on tuvastada, kas kohaliku omavalitsuse üksuse tegevus jäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamisel on õiguspärane ega riku avalikku huvi. Mõlemad eeldused peavad esinema korraga. Järelevalve ei võimalda hinnata haldusakti otstarbekust. Ehk haldusjärelevalve eesmärk on selgitada õiguspärasuse kontrolli käigus , kas kohaliku omavalitsuse üksus järgib seaduslikkuse põhimõte t , sest see omakorda aitab saavutada jäätmehoolduse korraldamise kvaliteedi ja tulemuslikkuse (täidetud on liigiti kogutud jäätmete sihtarv). Kuivõrd haldusjärelevalve eesmärk on tagada liigiti kogutud jäätmete sihtarvu saavutamine , on haldusjärel evalve teostajal õigus kontrollida KOV i tegevusi järgmistes valdkondades : liigiti kogutud olm e jäätmete sihtarvu saavutamist ; j äätmekava ; j äätmehoolduseeskir ja ; k orraldatud jäätmeve du ; korraldatud jäätme käitlus t ; jäätmejaama teenus t ; jäätmeala st teavitus t ja nõustami st . Lõike 3 järgi s ihtarvu saavutamist kontrollitakse Keskkonnaagentuuri ( KAUR ) poolt keskkonnaportaalis avaldatud vastava info alusel , veebileht: https://keskkonnaportaal.ee/et ( JäätS § 136 3 lg 6). JäätS i § 119 8 sätestab haldusjärelevalve teostaja pädevuse. Lõike s 1 sätestatakse meetmed, mida saab konkreetse haldusjärelevalve käigus rakendada. Haldusjärelevalve üldsätted on VVS i § 75 3 lõigetes 3–11. K ui eriseadus näeb ette teistsuguse menetluskorra, kohaldatakse eriseaduse sätteid. Seega kohaldub KeA tehtavale haldusjärelevalvele VVS i § 75 3 lõigetes 3–11 sätestatud menetluskord jäätmeseaduses sätestatud erisustega. Lisaks neile meetmetele võib eriseadusest tuleneda teisi meetmeid, mida saab lisaks VVSis sätestatule rakendada konkreetse s haldusjärelevalve s. Nii sätestatakse jäätmeseaduses haldusjärelevalv e teostajale õigus: 1 ) tutvuda kohaliku omavalitsuse üksuse käsutuses olevate tõendite ja andmetega, mille alusel on võimalik kindlaks teha haldusjärelevalve teostaja ülesannete täitmiseks olulised asjaolud, saada nendest ärakirju . 2 ) saada kohaliku omavalitsuse üksuse juhtorganilt seletusi; 3 ) saada kohaliku omavalitsuse üksuselt teavet õigusaktide ja jäätmehoolduseks eraldatud sihtotstarbeliste vahendite rakendamise kohta; 4 ) teha kohaliku omavalitsuse üksusele ettepanekuid tegevuse parandamiseks. Märgitud meetme alla sobivad ka KeA ettepanekud jäätmehoolduse arendamiseks eraldatud toetuste taotlemiseks ning kaasabi taotluse esitamisel. 5 ) teha kohaliku omavalitsuse üksusele ettekirjutusi seadusega ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuete rikkumise ennetamiseks või lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks. Punktiga 5 antakse haldusjärelevalv e teostajale õigus teise haldusekandja kontrollimisel teha ettekirjutusi, mille täitmata jätmise korral on ATSS- i s sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemäär 9600 eurot (VVS § 75 1 lg 4). Punktiga 4 seonduvalt tegeleb Keskkonnaamet ka KO V ide nõustamise ga . Selleks koostab KeA juhendeid, viib läbi infotunde, vastab spetsiifilistele küsimustel e. Kui KeA on KAURi poolt keskkonnaportaalis avaldatud vastava info alusel tuvastanud, et KOV ei täida olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu, on KeA-l haldusjärelevalve käigus õigus teha KOV le ettepanek läbi viia eneseanalüüs järgnevates punktides: jäätmekava (kas kava sisaldab sihtarvu saavutamiseks vajalike tegevuste analüüsi ja rahastamist; kui KOV on teinud JäätSi § 31 lõike 6 alusel erandi, siis selle põhjendus; kas KOV on planeerinud "mugavad, motiveerivad ja kulutõhusad" liigiti kogumise võimalused); jäätmehoolduseeskiri (kas jäätmehoolduseeskiri vastab jäätmeseadusele ja keskkonnaministri 03.06.2022 määrusele nr 281, kas JäätS § 71 lg 2 p 1 ja 2 nõuetest lähtuvalt on KOV sätestanud mh nõuded kogumismahuti tüübile, materjalile, suurusele, paiknemisele, kasutamisele ja äraveo tihedusele (tiheduse ja kättesaadavuse tagamine), kas nõuete täitmine praktikas on tagatud); kas jäätmehoolduse korraldamiseks planeeritud rahastus jälgib proportsionaalsuse ja saastaja-maksab-põhimõtet); korraldatud jäätmevedu (kas korraldatud jäätmeveoga liitmine ning jäätmeseaduses ja pakendiseaduses määratud jäätmeliikide üleandmine on tagatud, kas jäätmeveost vabastuse andmine vastab jäätmeseaduse nõuetele); korraldatud jäätmekäitlus (kas käitlusteenuse riigihange vastab jäätmeseaduse nõuetele); jäätmejaama teenus (kas jäätmejaama teenus vastab keskkonnaministri 03.06.2022 määrusele nr 28); jäätmealane teavitus, nõustamine (kas jäätmealane teave ja nõustamine on jäätmevaldajatele kättesaadav). Valitud tegevused on kriitilise tähtsusega jäätmehoolduse korraldamisel ning nende tegevuste nõuetekohane täitmata jätmine mõjutab suuresti jäätmehooldussüsteemi toimivust ja sellest tulenevalt laiemalt ka keskkonna- ja tervisekaitset. KOV jäätmekava on KOV jäätmehoolduseeskirja koostamiseks vajalik arengudokument. Jäätmekavade koostamise nõue tuleneb jäätmete raamdirektiivist 2008/98 art 28 ning EL nõuab jäätmekorralduste tulemuste jälgimist ja aruandlust kogu riigi territooriumi kohta. Jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri on oluline, kuivõrd need on strateegilised dokumendid, mis määravad KOV jäätmehoolduse korraldamise alused ja suunad. Jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja kehtestamise nõuded peavad sh kooskõlas olema EL jäätmehoolduseesmärkidega ning need on otseselt seotud kohaliku kogukonna elukvaliteediga. Korraldatud jäätmeveo korraldamine on KOV keskne ülesanne, mis tagab jäätmehooldussüsteemi tõhusa toimivuse. Sellega tagatakse, et jäätmed jõuavad õigesse kohta, mitte keskkonda. Kõik jäätmevaldajad peavad olema süsteemi osa, et tagada jäätmete nõuetekohane üleandmine ja kulude kandime. Jäätmevaldaja vabastamine toimub piiratud juhtudel. Koguda tuleb eri jäätmeliike. Jäätmejaamade töö vastavus seaduse nõuetele on oluline, et tagada jäätmevaldajatelt jäätmete vastuvõtmine, mitte nende keskkonda ladustamine ning ringlussevõtu ja taaskasutuse sihtarvude täitmine. Lõike s 2 sätestatakse, et esmajoones keskendub haldusjärelevalve nende KOV ide tegevuse kontrollimisele, kel lel on rasku s i li igiti kogumise s i htarvu saavutamise ga. Vastavad andmed kogub ja avaldab keskkonnaportaalis Keskkonnaa gentuur ( JäätS § 119 7 lg 3; § 136 3 lg 6). JäätS i § -s 119 9 reguleeritakse ettekirjutuse andmist ja selle täitmata jätmist. Enne e ttekirjutuse tegemist nõustab KeA konkreetseid kohalik u omavalitsus e üksusi , lähtudes muuhulgas § 119 7 lõike 2 selgituse juures märgitud aspektidest. Lõike s 1 sätestatakse ettekirjutuses sisalduvad andmed. Lõike s 2 sätestatakse ettekirjutuse täitmata jätmisel sunniraha ülemmäär, mis on 9600 eurot (VVS § 75 1 lg 4). Sunniraha on vahend, mis peaks motiveerima isikut talle tehtud ettekirjutust vabatahtlikult täitma. Riigikontroll i 2016. aasta aruandes „Riigi ja kohalike omavalitsuste tegevus olmejäätmete kogumisel ja taaskasutusse suunamisel“ on selgelt välja toodud, et enamikus omavalitsustes ei kontrollita sisuliselt, kas on teada kõik jäätmete tekitajad, kas jäätmeid sorditakse, kas kõik jäätmed antakse üle jäätmekäitlejale, kas neid kogutakse liigiti ja kas jäätmevedajad täidavad omavalitsuste kehtestatud reegleid. Samas on KOV i tegevusega seotud jäätmedirektiivist tulenevate kohustuste täitmine. Euroopa Kohus selgitas oma 12.12.2013 otsuses kohtuasja C-425/12 punktis 34, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt on liikmesriigi kohustus võtta kõik vajalikud meetmed direktiivis ette nähtud tulemuse saavutamiseks siduv kohustus, mis on kehtestatud ELTL artikli 288 lõikega 3 ja direktiivi enesega. See kohustus võtta kõik üld - ja üksikmeetmed on siduv liikmesriikide kõigi asutuste suhtes (vt 18. detsembri 1997. aasta otsus kohtuasjas C129/96 : Inter- Environnement Wallonie , EKL 1997, lk I7411, punkt 40 ja seal viidatud kohtupraktika) ning üksuste suhtes, kellele on tehtud ülesandeks osutada avalikku teenust ja kellel on selleks laiad volitused. Jäätmehoolduse korraldamine, sh liigiti kogumise korraldamine, on Eesti õiguses kohaliku omavalitsuse üksuse vastutusalas, n-ö tema olemuslikud ülesanded ( KOKS § 6 lg 1; JäätS § 12 lg 2; § 31 lg 1; lg 1 1 , lg-d 3 ja 4). Eelnõuga kavandatakse seada KOV ülesandeks ka liigiti kogumise sihtarvu saavutamine oma territooriumil kogutud olmejäätmete massi põhjal (eelnõukohase § 136 3 lõige 5). S eadusandja on KOVi üksusele andnud jäätmehoolduse korraldamisel vastutava rolli, seega on KOVid koos riigiga seotud kohustusega rakendada meetmeid jäätmedirektiivi sätete täielikuks rakendamiseks selle toime täielikuks saavutamiseks. Direktiivide täitmist jälgib EL ning mittenõuetekohase täitmisega võib kaasneda Eestile märkimisväärne kahju. Tõenäosus, et rikkumismenetlus algatatakse on kõrge, kuna keskkonnalased rikkumised on Komisjoni kõrgendatud tähelepanu all. Euroopa Komisjon on koostanud 08.06.2023 Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele aruande, milles tehakse kindlaks liikmesriigid, kellel on ohus 2025. aastaks püstitatud olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu eesmärgi, 2025. aastaks seatud pakendijäätmete ringlussevõtu eesmärgi ning 2035. aastaks võetud jäätmete prügilasse ladestamise vähendamise eesmärgi saavutamine. Aruande punktis 3 märgitakse, et Euroopa Keskkonnaameti hinnangu kohaselt on oht, et Eesti ei saavuta 2025. aastaks seatud olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu eesmärke. Seega on viidatud aruanne juba näidanud, et Eesti on Komisjoni tähelepanu all. Samas saab Eesti rikkumise riski vähendada, kui eelnõuga kavandatud meetmed võetakse täies mahus kasutusele. Sunniraha suurus motiveerib KOV üksust oma tegevusi jäätmehoolduse korraldamisel tõhustama ning jäätmedirektiivist tulenevat eesmärki täitma. Sunniraha võib rakendada alates 1. jaanuarist 203 1 . Üleminekuaja pikkuse määramisel on võetud arvesse, et omavalitsuste korraldatud jäätmeveo hankelepingud sõlmitakse praegu kuni viieks aastaks. 2024. aastal sõlmitud hankelepingud võivad kehtida kuni 2030. aasta lõpuni. Korraldatud jäätmevedu on KOVis üks jäätmete liigiti kogumise põhilisi tööriistu ning kui jäätmeveoga ei ole hõlmatud piisavalt jäätmeliike, võib KOVil olla sihtarvu saavutamine raskendatud. Samuti on arvesse võetud jäätmeandmete digiteerimise protsessi. 2026. aastaks minnakse üle reaalajamajanduse loogikast lähtuvale jäätmearuandlusele. Tänu sellele paraneb oluliselt jäätmeandmete kvaliteet, sh omavalitsuste kaupa andmed selle kohta, kui palju jäätmeid koguti ja kellele need üle anti. Praegu sed jäätmeandmed ei ole piisava lt täpsed selleks, et hinnata olm e jäätmete liigiti kogumise määra kohalikes omavalitsustes. Keskkonnaagentuur tegi asjakohase analüüsi aastatel 2023-2024 ning jõudis järeldusele, et jäätmearuandluse alusel võib liigiti kogumise taseme KOVide kaupa hindamine anda eksitava tulemuse (nt kui inimene viib oma jäätmed teise KOVi jäätmejaama ja vastuvõtja ei registreeri jäätmete tegelikku tekkekohta, vaid märgib KOVi , kus jäätmed vastu võeti). Enne ettekirjutuse ja sunniraha rakendamist nõustab Keskkonnaamet omavalitsus üksus t ning annab soovitus i jäätmete liigiti kogumise paremaks korraldamiseks. Eelnõuga kavandatud JäätS i § -de 119 7 – 119 9 vastavus põhiseaduse le Kohaliku omavalitsuse üksuste enesekorraldusõigus tähendab PS i § 154 lõike 1 kohaselt õigust seaduste alusel iseseisvalt otsustada ja korraldada kõiki kohaliku elu küsimusi. Selle õiguse põhisisu on kohaliku omavalitsuse otsustus- ja valikudiskretsioon kohaliku elu küsimuste lahendamisel (RKPJK 16. jaanuari 2007. aasta otsus kohtuasjas nr 3-4-1-9-06, punkt 22) ehk õigus otsustada, kas, millal ja kuidas kohaliku elu küsimusi lahendada. PS i § 160 sätestab, et kohaliku omavalitsuse korralduse ja järelevalve selle üle sätestab seadus. Samu põhimõtteid kanna vad ka Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (EKOH) artikli 4 lõike 1 esimene lause ja lõike 4 teine lause. Seega viidatud sätted rõhutavad seadusandja pädevust reguleerida kohaliku omavalitsuse üksuse korraldust ja järelevalvet selle üle ning on samas põhiseaduslikud volitusnormid kohaliku omavalitsuse üksuse garantii piiramiseks. Kohaliku omavalitsuse üksuse üle kehtestatava järelevalve ulatuse, viiside ja tegija valikul on seadusandjal tema üldisest seadusandlikust pädevusest (PS § 65 p 1) suur otsustusvabadus ( https://www.riigikohus.ee/lahendid?asjaNr=3-4-1-17-08 ). Koostoimes EKOH art ikli ga 8 järeldub sätte osast „ja järelevalve nende tegevuse üle sätestab seadus“, et: 1) riigil on õigus teostada järelevalvet omavalitsusüksuste tegevuse üle (EKOH art 8 lg 1); 2) järelevalve juhud, tingimused ja kord sätestatakse seadusega (EKOH art 8 lg 1); 3) järelevalve eesmärk on üldjuhul vaid õiguspärasuse tagamine, tegevuse kooskõla seaduste ja konstitutsiooniliste põhimõtetega (EKOH art 8 lg 2, vrd PS § 139 lg 1 ning § 133 p-d 3 ja 4); 4) järelevalve peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega (PS § 11), st järelevalve sekkumise ulatus ning viisid peavad olema tasakaalus kaitstavate avalike huvide tähtsusega (EKOH art 8 lg 3). Jäätmedirektiivi üldeesmärk on luua õiguslik raamistik jäätmete käitlemiseks ELis ning kaitsta keskkonda ja inimeste tervist, tõstes esile nõuetekohase jäätmekäitluse, taaskasutuse ja ringlussevõtu tähtsust, et vähendada ressursside kasutamise üldmõju ja suurendada sellise kasutamise tõhusust. Nii peavad jäätmedirektiivi artikli 11 lõike 1 teise lõigu kohaselt liikmesriigid looma liigiti kogumise süsteemid, et edendada kvaliteetset ringlussevõttu; kolmanda lõigu kohaselt seavad liikmesriigid sisse vähemalt paberi, metalli, plasti ja klaasi ning alates 1. jaanuarist 2025 ka tekstiili liigiti kogumise; artik li 22 l õike 1 kohaselt tagavad liikmesriigid, et hiljemalt 31. detsembril 2023 biojäätmed kas eraldatakse ja võetakse tekkekohal ringlusse või neid kogutakse eraldi ega segata muud liiki jäätmetega; sama artikli lõike 2 järgi tuleb a lates 2025. aastast olmejäätmeid korduskasutuseks ette valmistada või ringlusse võtta vähemalt 55%, viie aasta pärast juba 60% ning 2035. aastaks peab olema ringlussevõtt suurenenud 65%- ni . Kohustuslikud omavalitsuslikud ülesanded on sätestatud KOKS i § 6 lõigetes 1 ja 2. KOKS i § 6 lõike 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesan ne korraldada vallas või linnas jäätmehooldust. Märgitud valdkonda reguleeritakse täpsemalt eriseadustega ( j äätmeseadus e § 12 lg 2; § 31 lg 1; lg 1 1 ; lg -d 3 ja 4). E elnõuga on kavandat ud seada KOV i ülesandeks ka liigiti kogumise sihtarvu saavutamine (§ 136 3 lõiked 5 ja 6). Kohustuslikud omavalitsuslikud ülesanded on sellised ülesanded, mille täitmist riik suurest avalikust huvist tulenevalt kohalikult omavalitsuselt nõuab. Kohalik omavalitsus on kohustuslike omavalitsuslike ülesannete puhul vaba otsustama üksnes seda, kuidas ülesannet täita, mitte aga seda, kas seda teha. Euroopa Komisjon on koostanud 08.06.2023 aruande Euroopa Parlamendile, n õukogule, Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, milles tehakse kindlaks liikmesriigid, kelle puhul on ohus 2025. aastaks püstitatud olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu eesmärgi, 2025. aastaks seatud pakendijäätmete ringlussevõtu eesmärgi ning 2035. aastaks võetud jäätmete prügilasse ladestamise vähendamise eesmärgi saavutamine. Aruande punktis 3 märgitakse, et Euroopa Keskkonnaameti hinnangu kohaselt on oht, et Eesti ei saavuta 2025. aastaks seatud olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu eesmärke. Aruande punktis 4 märgitakse, et korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu olulised eeltingimused on suur kogumismäär ja liigiti kogumise kvaliteet; sellele võivad tõhusalt kaasa aidata jäätmete kohustusliku liigiti kogumise eesmärgid kohaliku omavalitsuse tasandil. Nende kasutamine peaks põhinema stiimulitel ja aruandekohustusel (nt võib luua nende eesmärkide saavutamisest sõltuva rahalise premeerimise ja karistamise süsteemi). Euroopa Kohus oma 12.12.2013 otsuses kohtuasjas C-425/12 ( punkt 34 ) selgitab, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt on liikmesriigi kohustus võtta kõik vajalikud meetmed direktiivis ette nähtud tulemuse saavutamiseks siduv kohustus, mis on kehtestatud ELTL i artikli 288 lõikega 3 ja direktiivi enesega. See kohustus võtta kõik üld - ja üksikmeetmed on siduv liikmesriikide kõigi asutuste suhtes (vt 18. detsembri 1997. aasta otsus kohtuasjas C 129/96 : Inter- Environnement Wallonie , EKL 1997, lk I 7411, punkt 40 ja seal viidatud kohtupraktika) ning üksuste suhtes, kelle le on tehtud ülesandeks osutada avalikku teenust ja kellel on selleks laiad volitused. Selleks, et eel nimetatud sihttasemed saavutada, tuleb omavalitsus üksustel senisest rangemalt suhtuda olmejäätmete liigiti kogumise süsteemide arendamisse. Euroopa Komisjon i 08.06.2023 aruande kohaselt esineb risk, et jäätmedirektiivi, sh sihtarvude saavutamise ja sellest tulenevat keskkonna ja inimese tervise kaitse eesmärke ei ole võimalik ellu viia. Direktiivide täitmist jälgib EL ning mittenõuetekohase täitmisega võib kaasneda Eestile märkimisväärne kahju. Eesti Vabariik on PS i § 2 lõike 2 kohaselt riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus. Kohaliku omavalitsuse üksused tegutsevad riigi tasandiga samas ruumis nii faktiliselt kui ka õiguslikult. N ee d on osa avalikust sektorist ja avaliku võimu teostamise süsteemist ning nende tegevuse vastu avalike vahendite kasutamisel on rahval nii riigivõimu kandjana kui ka kohaliku kogukonna esindajana põhjendatud huvi. Riigi huvi kohaliku omavalitsuse üksuste õiguspärase tegevuse vastu on seotud ka asjaoluga, et need üksused on osa riigieelarve süsteemist ning mõjutavad oma tegevusega ka riigi majanduslikku seisundit. Ka kohaliku omavalitsuse üksustele laieneb seaduslikkuse põhimõte (PS § 3 lõige 1), mille kohaselt peavad nad oma võimu teostamisel lähtuma põhiseadusest ja nii riigi kui ka endi kehtestatud õigusaktidest. Riigikontroll 2016. aasta aruandes „Riigi ja kohalike omavalitsuste tegevus olmejäätmete kogumisel ja taaskasutusse suunamisel“ on selgelt välja toodud, et enamikus omavalitsustes ei kontrollita sisuliselt, kas on teada kõik jäätmete tekitajad, kas jäätmeid sorditakse, kas kõik jäätmed antakse üle jäätmekäitlejale, kas neid kogutakse liigiti ja kas jäätmevedajad täidavad omavalitsuste kehtestatud reegleid. Haldusjärelevalve õiguse Keskkonnaametile andmine võimaldab kontrolli kohaliku omavalitsuse üksuste tegevuse üle. Täpsemalt seisneb kohaliku omavalitsuse üksuste enesekorraldusõiguse riive haldusjärelevalve sätete alusel toimuva kontrollimisega. Keskkonnaameti ettepanekud ja ettekirjutus on üks kontrolli tegemise viise. Samas KOV ide üle teostatava haldusjärelevalve puhul on tegu haldusmenetlusega (vt https://www.riigikohus.ee/lahendid?asjaNr=3-3-1-38-04 , p 9; N. Parrest. Täidesaatva võimu kontroll iseenda üle. – Juridica 2016, nr 6, lk 385–386 ). Õigusriigi printsiibist (PS § 10) lähtudes teostatakse järelevalvet ranges vastavuses halduse seaduslikkuse nõudega, milles õiguskaitse on tagatud sõltumatute kohtute poolt (PS § 10 komm-d ; vt ka PS §-d 13–15). Nii näeb HMS ette haldusaktide ja -toimingute vaidlustamise vaidemenetluses (§ 71) ja õiguse edasi kae vata (kui vaie jäi rahuldamata või isiku õigusi vaidemenetluses rikuti) halduskohtusse HKMS-s sätestatud tingimustel ja korras (HMS § 87 lg 1). Kui seadus ei sätesta otseselt teisiti, on vaide esitamine enne kohtumenetlust vabatahtlik. Vaide esitamine on HMS kohaselt võimalik ka haldusjärelevalve korras antud haldusakti või sooritatud toimingu peale. Seega ei saa ettekirjutus kohaliku omavalitsuse üksuse enesekorraldusõigust riivata, kuivõrd kohaliku omavalitsuse üksus kui haldusekandja saab oma haldusjärelevalve käigus rikutud õigusi kaitsta vaidemenetluses ja halduskohtumenetluses (HKMS § 16 ja § 44 lg 4). Ka Keskkonnameti ettepanekute mõju, millega antakse soovitused kohaliku omavalitsuse üksusele tema tegevuse õiguspärasusele ja tulemuslikkusele suunamisel ja nende edasiseks vältimiseks saab olla soodne ja avalikkuse huve arvestav. Kui ettepanek on kohaliku omavalitsuse üksuse arvates põhjendamatu, on tal võimalik esitada vastulause. Kohaliku omavalitsuse autonoomia ei tähenda kontrollimatust – sellisest arusaamast lähtuvad nii põhiseadus kui ka Euroopa kohaliku omavalitsuse harta. Ka kohalik omavalitsus on seotud seaduslikkuse põhimõttega (PS § 3) ning on kohustatud tagama õigusi ja vabadusi (PS § 14). Riik on kohustatud looma järelevalvemehhanismi, mille ülesan ne on kontrollida , kas seadus i järgi vad kõigi vastavate normide adressaa did , ka KOVid . Seega on normi adressaatide l kohustus alluda sellisele kontrollile, taluda seda. Sellise talumiskohustusega kaasnev enesekorraldusõiguse riive on näiline. Haldusjärelevalve sätestamisel on järgitud põhiseadusest ja seadustest tulenevaid nõudeid ning KeA järgib järelevalve tegemisel hea halduse põhimõtteid, seega on riigi poolt kohalike omavalitsusüksuste tegevuse üle õiguspärasuse kontrolli mine kooskõlas põhiseadusega ega too kaasa enesekorraldusõiguse riivet. Ka ei muutu järelevalve ulatus ja järelevalve jääb endiselt valitsusasutuste pädevuseks. Haldusjärelevalve õigus nähakse ette valdkonna eest vastutava ministeeriumi valitsemisala asutusele – Keskkonnaametile, kes peab valdkondlikku järelevalvet tegema samadel tingimustel, nagu seda teeb Justiitsministeerium – ehk mitte ületama järelevalve pädevusraamistikku. Järelevalvet saab teha vaid haldusakti seaduslikkuse üle ning välistatud on haldusakti andmise otstarbekuse kontroll. JäätSi § 1 20 4 Kuna §-s 120 4 tuleb teha arvukalt muudatusi, võetakse need muudatused kokku ühe muudatusena, sest vastasel juhul muutuks paragrahv raskesti jälgitavaks. Paragrahvi pealkirja muudetakse sätte sisu järgi, asendades pealkirjas vii d e ohtlike jäätmete vedamisele viitega jäätmete vedamisele üldisemalt. Muudetakse juriidiliste isikute maksimaal set karistus määr a ohtlike jäätmete vedamisel saatekirjata või saatekirja nõudeid rikkudes. Samuti l isatakse lõiked, mille s sätestatakse karistused tavajäätmete vedamisel saatekirjata või saatekirja nõudeid rikkudes. Nii tavajäätmete kui ka ohtlike jäätmete vedamisel saatekirjade kasutamine aitab saavutada parema läbipaistvuse ja kontrolli jäätmevoogude üle. Jäätmete liikumise jälgitavus on oluline nii ausa konkurentsi kui ka keskkonnakaitse tagamiseks, kuid samuti jäätmestatistika jaoks. Seetõttu on asjakohane ka vastutussäte rikkumiste kohta, mis puudutavad saatekirja koostamata jätmist või selle koostamise nõuete rikkumist. Saatekirja nõuete rikkumiseks võib näiteks olla olukord, kus saatekirja ei koostata enne veo algust või saatekirjale on kantud valed jäätmekoodid või kogused . Võimalike maksimaalsete karistusmäärade määramisel on arvestatud teisi jäätmeseaduse mitteformaalsete rikkumiste karistusmäärasid, mis kergemate puhul on 100 000 eurot ja raskemate puhul 200 000 eurot. Eesmärk on, et formaalsete nõuete rikkumine ei tooks kaasa sisulisi rikkumisi ja seeläbi võimalikku keskkonnakahju ning ohtu inimeste tervisele. Samuti on arvestatud teist e jäätmeseaduse samalaadsete sätete karistusmäärade füüsiliste ja juriidiliste isikute karistusmäärade taseme te võrdlust (nt füüsiline isik 300 trahviühikut ja juriidiline isik 2 00 000 eurot). Lõikega 1 sätestatakse eraisikule tavajäätmete vedamisele jäätmeveo saatekirjata, kui jäätmeveo saatekiri on jäätmeseaduse § 117 1 kohaselt nõutav, või jäätmeseaduse 117 1 lõike 5 alusel kehtestatud jäätmeveo saatekirja nõudeid rikkudes maksimaalseks trahvimääraks 200 trahviühikut. Maksimaalne karistusmäär on kooskõlas teiste jäätmeseaduses kehtestatud vastutusmääradega. Lõikega 2 sätestatakse juriidilisele isikule tavajäätmete vedamisele jäätmeveo saatekirjata, kui jäätmeveo saatekiri on jäätmeseaduse § 117 1 kohaselt nõutav, või jäätmeseaduse 117 1 lõike 5 alusel kehtestatud jäätmeveo saatekirja nõudeid rikkudes maksimaalseks trahvimääraks 100 000 eurot. Maksimaalne karistusmäär on kooskõlas teiste jäätmeseaduses kehtestatud vastutusmääradega, mis jäävad vahemikku 100 000 kuni 400 000 eurot vastavalt rikkumise raskusastmele. Tavajäätmete saatekirjata vedu on potentsiaalselt väiksema negatiivse mõjuga keskkonnale ja majandusele kui ohtlike jäätmete saatekirjata vedu, seetõttu on tavajäätmete saatekirja rikkumise maksimaalne karistusmäär madalam kui ohtlike jäätmete saatekirja rikkumise maksimaalne karistusmäär. Tegemist on rahatrahvi ülemmääraga ning see ei tähenda automaatselt, et rikkumise eest mõistetav karistus peab olema maksimummääras rakendatud. Küll aga annab see paindliku võimaluse rakendada sellise suurusega rahatrahvi, mis täidaks oma eesmärgi ehk sunniks kohustatud isikut täitma seaduse nõudeid. Rikkumise eest karistust mõistes tuleb arvestada konkreetseid asjaolusid: isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, eri- ja üldpreventsiooni jne. Lõike s 3 esitatakse varasem lõige 1 varasemas sõnastuses. Lõikega 4 esitatakse uuesti varasem lõige 2. Seni kehtinud l õige 2 muudetakse ja sätestatakse juriidiliste isikute puhul maksimaalseks trahvimäära ks ohtlike jäätmete vedamisel ilma jäätmeveo saatekirjata , kui jäätmeveo saatekiri on jäätmeseaduse § 117 1 kohaselt nõutav, või jäätmeseaduse 117 1 lõike 5 alusel kehtestatud jäätmeveo saatekirja nõudeid rikkudes 200 000 eurot (varasem maksimaalne trahvimäär oli 32 000 eurot). Uus maksimaalne karistusmäär on kooskõlas teiste jäätmeseaduses kehtestatud vastutusmääradega, mis jäävad vahemikku 100 000 kuni 400 000 eurot vastavalt rikkumise raskusastmele. Maksimaalse karistusmäära puhul on arvestatud, et saatekirjata jäätmevedu, sh ohtlike jäätmete vedu, ei ole sama mõjuga keskkonnale ja majandusele nagu on näiteks jäätmete keskkonda viimine, kus kasum võib olla väga suur, samuti negatiivne mõju keskkonnale ja konkurentsile. Vastavalt jäätmete raamdirektiivile peavad karistused olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Tegemist on küll rahatrahvi ülemmäära muutmisega, kuid see ei tähenda automaatselt, et rikkumise eest mõistetav karistus peab olema maksimummääras rakendatud. Küll aga annab see paindliku võimaluse rakendada sellise suurusega rahatrahvi, mis täidaks oma eesmärgi ehk sunniks kohustatud isikut täitma seaduse nõudeid. Rikkumise eest karistust mõistes tuleb arvestada konkreetseid asjaolusid: isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, eri- ja üldpreventsiooni jne . JäätS i § 136 3 Eelnõu kohaselt kehtestatakse kõigile omavalitsustele kohustus saavutada oma territooriumi l olmejäätmete liigiti kogumise sihtarv. See tähendab, et iga omavalitsus peab hiljemalt seaduse jõus tumisel korraldama olmejäätmete liigiti kogumise nii, et tal oleks võim a lik saavutada liigiti kogumise sihtmäär. 202 7 . aastal on olmejäätmete liigiti kogumise sihtmäär 6 7 %, 2028. aastal 68% jne kuni 75%- ni alates 2035. aasta st . Olm e jäätmete liigiti kogumise ko rraldamine on ka seni olnud kohaliku omavalitsuse ülesanne ( JäätS § 31 lg 1 ), seega tegemist ei ole uue kohustusega. Lõikega 5 nähakse ette liigiti kogumise tulemuslikkus, mille iga omavalitsus peab saavutama. See on vajalik, kuna j äätmete liigiti kogumine on üldjuhul jäätmete ringlussevõtu eeldus. Seetõttu peab liigiti kogumise tase olema piisavalt kõrge, et riigile kehtivat ringlussevõtu sihtmäära ( JäätS § 136 3 ) oleks võimalik tervikuna saavutada. Arvestades, et liigiti kogutud jäätmed võivad sisaldada võõriseid ning et kõik liigiti kogutavad jäätmed ei ole veel ringlusse võetavad, peab liigiti kogumise määr olema ringlussevõtu sihtarvust suurem . Ringlussevõtu sihtarv 2025.a on 55%, 2030.a 60%, ning 2035.a 65%. Eelnõu s sätestatakse, et liigiti kogumise sihtarv on 10 protsendipunkti kõrgem vastava aasta ringlussevõtu sihtarvust, kuid kui ringlussevõtu sihtarv muutub iga viie aasta jä r el 5 protsendipunkti võrra, siis liigiti kogumise sihtarv muutub igal aastal 1 protsendipunkti võrra, et oleks tagatud järjepidev tegevus liigiti kogumise suurendamise nimel. Liigiti kogumise määra arvutamisel võetakse arvesse neid jäätmeliike, mida arvestatakse alates 2025. aastast ka olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu täitmise arvutuses. See arvutusmetoodika on alates 2025. aasta kohta andmete esitamisest ühesugune kõigi l EL liikmesriikide l ning on esitatud Komisjoni rakendusotsuses (EL) 2019/1004. Sihtarvu saavutamise kohustus rakendub omavalitsustele kohe seaduse jõustumise l . Sihtarvu saavutama ta jätmist , selle saavutamise taset või sihtarvu saavutamiseks tehtavaid pingut u s i võib riik arvestada rin g majanduse valdkonna toetus te jagamisel omavalitsustele (eelnõukohase § 12 lõi ke 4 alusel , kuid mitte enne 2031. aastat ). 2021 , 2022 ja 2023 . aastal oli Eesti keskmine olmejäätmete liigiti kogumise tase vastavalt 40 , 38 ja 43 protsenti. Tekkekohas ringlussevõetud biojäätmete arvesse võtmise metoodika on sätestatud Euroopa Komisjoni rakendusotsuse (EL) 2019/1004 II lisas. Selle metoodika kohaldamiseks teeb Keskkonnaagentuur eeluuringu 2025. aastal. Pärast vastava metoodika koost amist arvestatakse liigiti kogutud jäätmete hulka ka tekkekohas liigiti kogutud ja ringlussevõetud (kompostitud) biojäätmed . Sealjuures on oluline, et omavalit s us oleks veendunud , et tekkekohas kompostimine toimub. Tekkekohas kompostitud biojäätmete koguseid ei saa a rv esse võtta juhul, kui omavalitsus on jäätmevaldaja lugenud kompostijaks nö vaikimisi ilma, et jäätmevald a ja ise oleks biojäätmete aastaringsest kompostimisest omavalitsust teavitanud . Liigiti kogutud jäätmeteks loetakse ka koosk o gutud pakendijäätmed (nt kooskogutud klaas-, joogikartong, plast- ja metallpakend). Sihtarvu saavutamiseks peab KOV looma kasutajasõbralikud jäätmete liigiti kogumise lahendused (kogumisviisid ja taristu). Selleks on omavalitsusel üks olulisemaid tööriistu korraldatud jäätmevedu, millega on võimalik tagada mugav jäätmete liigiti kogumine tekkekohalt. Eelkõige peaks omavalitsus rõhku panema nende jäätmeliikide kogumisele, mille maht on kõige suurem (pakendijäätmed, biojäätmed , vanapaber). Taustsüsteem (avalikud konteinerid, jäätmejaamad, kogumisringid) peaks olema selline, et korraldatud jäätmeveoga hõlmamata liigiti kogutud jäätmete üleandmine poleks jäätmevaldajalt ülemäärast pingutust nõudev. Omavalitsused peaksid üle vaatama jäätmekäitlussüsteemi tõhususe tervikuna, sh jäätmejaamateenuse kättesaadavuse (jäätmejaamade võrgustiku tihedus, avatus, vastuvõetavate jäätmeliikide loetelu, kokkulepped teiste KOVide jäätmejaamade kasutamiseks), avalike konteinerite asukohad, kogumisringide sageduse jms. Oluline on üle vaadata ka see, milliseid jäätme i d antakse üle segaolmejäätmetena. Praktikas tuleb ette, et näiteks tootmisettevõtted annavad tootmis jäätmeid või kõrvalsaadusi üle segaolmejäätmetena. Kui tegemist pole aga olmejäätmete definitsiooni ( JäätS § 7) alla kuuluvate jäätmetega , siis suurendavad need kogused KOVi olmejäätmete üldkogust ja seega peab KOV s aavutama ka kõ rgema sihtmäära. Liigiti kogumise sihtarvu üle peab arvestust Keskkonnaagentuur, kes fikseerib igal aastal omavalitsuste lõikes olmejäätmete liigiti kogumise määra tuginedes keskkonnaotsuste infosüsteemi esitatud a n dmetele . Keskkonnaagentuur fikseerib omavalitsuste lõikes olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamise selle arvutamiseks loodud vastava infotehnoloogilise lahenduse abil . Sihtarvu saavutama jätmisel võib Keskkonnaamet esitada omavalitsusele ettekirjutuse ja rakendada sunniraha (alates 203 1 . aastast). Lõikega 6 antakse va ldkonna eest vastutavale ministrile õigus kehtestada olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu arvutamise , nende andmete kogumise ja avaldamise kord . Rakendusakti kavand on lisatud seletuskirjale. Rakendusa k tis sätestatakse olmejäätmete liigid, mida võetakse sihtarvu saavutamise arvutamisel arvesse , arvutamise valem ning tähtaeg ja koht, kus avaldatakse omavalitsuste lõikes andmed sihtarvu saavutamise kohta. Sihtarvu saavutamise kohta fikseerib andmed Keskkonnaagentuur ja avaldab tulemuse igal aastal hiljemalt 1. aprilliks Keskkonnaportaalis. Jäätmeandmete digiteerimise tulemusena laekuvad alates 2026. aastast andmed jäätmete kogumise kohta KAURi automaatselt. Nende andmete analüüs on võimalik korraldada samuti automaatselt. Seejärel on võimalik luua aruanne, milles esitatakse olmejäätmete liigiti kogumise osakaal (protsent) iga KOVi kohta ning määratakse kindlaks, kas KOV on sihtarvu saavutanud või mitte. Seadust täiendatakse rakendussätetega , millega tagatakse, et kohaliku omavalitsuse üksusel oleks oma tegevuse ümberkorraldamiseks piisavalt aega. JäätSi § 136 13 lõige 2 Paragrahvi täiendatakse rakendussättega, mille kohaselt omavalitsus peab jää t mekava ja jäätmehoolduseeskirja muutma vastavaks §-le 42 jäätmekava või jäätmehoolduseeskirja muutmisel, kuid mitte hiljem kui 31. detsembriks 2030. JäätS i § 136 23 Seadust täiendatakse §-ga 136 23 , mille kohaselt KOV peab paberi- ja kartongijäätmete (vanapaberi) kogumise ühildama paber- ja kartongpakendijäätmete kogumisega hiljemalt 31.detsembriks 2030. Paberi ja kar t ongi koos kogumi st tuleb selleks hetkeks rakendada nii korraldatud jäätmeveo , avalike konteinerite, jäätmejaama kui ka muude kasutatavate kogumisviiside kaudu kogumisel. JäätSi § 136 2 4 Rakendussättes määratakse ajuti n e alternatiivse korraldatud jäätmeveo teenustasu suuruse vahemik, kuna tasu esimesel rakendamise aastal puuduvad KOV il andmed korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja kõige madalama jäätmehoolduskulude katteks makstava tasu osa kohta. Järgnevatel aastatel on võimalik fikseeritud summa esitada tegelike andmete põhjal. Ajutine summa määramine on õiglane ja tagab kulude tasumise süsteemi jätkusuutlikkuse ka uue nõude rakendamise algfaasis. Tasu maksimaalne suurus on arvutatud, võttes aluseks kohalikelt omavalitsustelt saadud andmeid nende eelarvest viimasel aastal tehtud jäätmehoolduskulude ja KOVide täiendavate jäätmehoolduskulude kohta, samuti investeeringute summaarset kulu ühe leibkonna kohta aastas. 2023. aastal kulutasid KOVid jäätmehooldusele keskmiselt 15 eurot elaniku kohta aastas ehk 35 eurot leibkonna (2,35 in) kohta. JäätS i § 136 2 5 Seadust täiendatakse §-ga 136 2 5 , mille kohaselt Keskkonnaamet võib rakendada haldusjärelevalve tulemusena sunniraha al a tes 1. jaanuarist 203 1 . Sunniraha rakendatakse KOVile olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu täitmata jätmise eest. L iigiti kogumise korraldamisel on väga oluli ne tööriist korraldatud jäätmevedu , kuna selle raames kogutakse jäätmeliike, mida tekib kõige rohkem ( biojäätmed , paber ja kartong, pakendijäätmed) . Kuna omavalitsused võivad korraldatud jäätmeveo hankelepingud sõlmida kuni viieks aastaks, ei pruugi kõigi omavalitsuste varasemad hankelepingud enne 2030. aastat veel lõppenud olla. Hankelepingute ennetähtaegne lõpetamine on võimalik vaid siis, kui pooled saavad omavahel kokkuleppele. Seetõttu a rvestatakse sunniraha rakendamise l KOV i hankelepingute kehtivusajaga. Samas aga ei ole lubatav, et KOV hangib jäätmeveoteenuse pikalt ette ( riigi hange tehakse nt 2025. esimeses pooles , kuid veoperiood hakkaks kehtima oluliselt hiljem). Seetõttu on Kesk k onnaametil lubatud sunniraha rakendada alates 203 1 . aastast. Kuni 2030. aasta lõpuni on KOVidel üleminekuaeg, et teha vajalikud muudatused õigusaktides, investeeringud, luua koostöövormid jms. 3.2 Kaugkütteseaduse muutmine Eelnõu §-ga 2 täiendatakse kaugkütteseaduse § 8 lõikega 3 1 ja sätestatakse, et soojuse piirhinda ei arvata keskkonnatasude seaduse §- des 18 1 ja 20 1 sätestatud jäätmete energiakasutuse saastetasu. Muudatus on seotud käesoleva eelnõu raames keskkonnatasude seaduse muudatustega (muudatu ste selgitus pikemalt eelnõu seletuskirja § -s 4) . Vastav muudatus on eelnõusse sisse viidud Eesti J õujaamade ja K augkütte Ü hingu ettepanekul , kes juhtis tähelepanu, et soovitud ringlussevõtu eesmärgi saavutamine on võimalik üksnes sel juhul , kui lisanduva jäätmete energiakasutuse keskkonnatasu kandumine reguleeritud soojuse hinda on välistatud. Vastasel korral maksaks selle tasu kinni soojuse tarbija ja planeeritav regulatsioon ei täidaks soovitud eesmärki. Sellise olukorra vältimiseks ja Konkurentsiametiga , kes kooskõlastab müüdava soojuse piirhinna, vaidluste vältimiseks lisatakse õigusselguse huvides see säte kaugküttese a d usesse. Sätte lisamine tagab ka selle, et jäätmete põletustasust tulenevalt ei kalline tulevikus kaugkütte hind. 3. 3 Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmine Eelnõu §- ga 3 sätestatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muudatused. Eelnõukohase seadusega täiendatakse KeÜSi §-s 40 1 nimetatud keskkonnaotsuste infosüsteemi eesmärke ja määratakse infosüsteemi kaasvastutavate töötlejatena Keskkonnaamet ja Keskkonnaagentuur . KeÜS § 40 1 lg 1 Andmekogu eesmärgiks lisatakse ka jäätmete saatekirjade esitamise ning saatekirjaga seotud andmete säilitamise, kasutamise ja kättesaadavuse lihtsustamine. Tavajäätmete puhul on saatekirja koostamise nõue uus. Edaspidi esitatakse nii tava- kui ka ohtlike jäätmete saatekirjad keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (uus jäätmearuandluse infosüsteem saab olema KOTKASe allsüsteem ). Sellega koondub info ühte süsteemi ning Keskkonnaametil on ülevaade tegevusest. KeÜS § 40 1 lg 4 KeÜSi kohaselt on keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS vastutavaks töötlejaks Keskkonnaamet. Muudatusega sätestatakse infosüsteemi kaasvastutavate töötlejatena Keskkonnaamet ja Keskkonnaagentuur. Eelnõukohase seadusega muudetakse senist jäätmearuandluse ja jäätmeveo saatekirjade süsteemi ning minnakse üle uuele jäätmearuandluse süsteemile, kus jäätmearuanded esitatakse senise kord aastas esitamise asemel kord kvartalis ja jäätmeveo saatekirjade esitamise kohustus laiendatakse ohtlikelt jäätmetelt ka tavajäätmetele. Edaspidi esitatakse nii jäätmearuanded kui jäätmeveo saatekirjad KOTKASe allsüsteemina loodavasse infosüsteemi PISTRIK, mille omanik ja vastutav töötleja on Keskkonnaagentuur. Jäätmearuannete läbivaatamise ja nende põhjal riiklike koondite koostamisega tegeleb juba praegu Keskkonnaagentuur. Jäätmeveo saatekirjad seotakse edaspidi jäätmearuannetega ning saatekirjades olev info kantakse eeltäidetuna saatekirjadel kajastatud jäätmekäitluskohtade jäätmearuannetesse. Jäätmearuanded ja jäätmeveo saatekirjad on aluseks Keskkonnaametile riikliku järelevalve teostamiseks. Jäätmearuandluse ja saatekirjade teenuse omanik on juba hetkel Keskkonnaagentuur. Muudatus on oluline selleks, et jäätmearuandlusega seotud andmekogu pidajate rollid saaksid KOTKASes korrektselt määratletud. Keskkonnaamet tagab andmekogu pidamise, arendamise ja haldamise, teeb järelevalvet andmekogu pidamise üle, tagab andmekogusse kantud andmete kättesaadavuse ja asjakohasuse ning täidab muid asjakohaseid rolle KOTKASe osas ning Keskkonnaagentuur PISTRIKu osas. Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri täpsed rollid kirjeldatakse keskkonnaministri 29.06.2017 määruses nr 20 „Keskkonnaotsuste infosüsteemi asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“. 3. 4 Keskkonnatasude seaduse muudatused Eelnõu §-s 4 sätesta takse keskkonnatasude seaduse muudatused. KeTSis tehakse muudatused lähtu des sellest, et keskkonnatasude ga motiveerida sihtrühmi eelistama jäätmete ringlussevõt t u jäätmete põletamisele ja ladestamisele ning et üha rohkem arvestataks ringmajanduse põhimõtetega . 2023. aasta varajase hoiatuse aruandes on Eesti üks 18 liikmesriigist, mis tõenäoliselt ei suuda täita 2025. aastaks seatud eesmärki – võtta ringlusse 55% olmejäätmetest. Ühe soovitusena on selles raportis nimetatud segaolmejäätmete põletus tasu kehtestami st . Riigi jäätmekava olmejäätmete alapeatüki s (3.2) on välja toodud, et ringlussevõtt peaks olema motiveerivam kui ladestamine või põletamine : „ Lisaks kohalike omavalitsuste motiveerimisele tuleb läbi keskkonnatasude motiveerida jäätmete ringlussevõtu eelistamist jäätmete ladestamisele ja põletamisele. Eestis ei ole seni kehtestatud jäätmepõletustasu ja jäätmete ladestustasu ei ole tõstetud aastast 2015. Jäätmete ladestamine ja energiakasutus on seni üldjuhul majanduslikult soodsamad käitlusviisid kui ringlussevõtt. “ KeTS i § 3 l õige 2 Lõiget täiendatakse punktiga 7 1 , mille kohaselt on ü ks keskkonnakasutuse viis e ka jäätmete põletamine energia saamise eesmärgil (edaspidi ka jäätmete põletamine energiakasutuse otstarbel või jäätmete energiakasutus) . Ke T S i t ä henduses o n keskkonnatasu keskkonna kasutusõiguse hind ja selle põhjal lisatakse ka uue tasuliigi puhuks sellekohane punkt seadusesse. Vabariigi Valitsuse 08.12.2011 määruse nr 148 „ Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud “ (edaspidi määrus nr 148 ) § 2 punkti järgi on ü ks jäätmete taaskasutustoimingu test jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil (tähistus R1). Määruse nr 148 § 3 lõige 1 sätestab lisaks, et n imetatud taaskasutamistoiming (R1) on olmejäätmeid töötleva tele jäätmepõletustehas tele lubatud üksnes siis, kui nende energiatõhusus, arvestades jäätmete põletamise parima võimaliku tehnika nõudeid, on võrdne või suurem kui: 1) 0,60 jäätmepõletustehastel, mille tegutsemiseks on jäätmepõletusluba või keskkonnakompleksluba antud enne 1. jaanuari 2009. a; 2) 0,65 jäätmepõletustehastel, mille tegutsemiseks on jäätmepõletusluba või keskkonnakompleksluba antud pärast 31. detsembrit 2008. a. Kui jäätmeid ei põletata kütusena või kui energiatõhusus on väiksem eelnimetatust, loetakse see jäätmete kõrvaldami seks ( kõrvaldamistoiming D10 – põletamine maismaal ; määrus nr 148 § 4 p unkt 10 ) . Jäätmese a duse § 28 1 lõike 2 kohaselt on keelatud põletada korduskasutuseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks liigiti kogutud jäätmeid, välja arvatud jäätmed, mis tekivad liigiti kogutud jäätmete töötlemisel ning mille puhul on põletamine jäätmehierarhia kohaselt keskkonna jaoks parim lahendus. Olmejäätmete liigiti kogumise käigus kogutud segaolmejäätmed ei ole loeta jäätmeseaduse § 28 1 lõike 2 mõistes liigiti kogutud jäätmeteks ja neid võib eelneva töötluseta põletada. KeTS i § 3 lõige 6 S ätestatakse, et saastetasu määrade kehtestamisel arvestatakse lisaks heitekoha saastetundlikkus ele , saasteaine ohtlikkus ele ja parima võimaliku tehnika kasutamis ele ka ringmajanduse põhimõtteid . Ringmajanduse põhimõtte kohaselt kasutatakse ressursse viisil, mis vähendab miinimumini esmase toorme kasutust ja jäätmeteket, eelistades kohalikku ja taastuvat teisest tooret, mis tagab toodete ja ehitiste pikaajalise kasutamise. Ringmajandus on tootmis- ja tarbimismudel, mille puhul olemasolevaid materjale ja tooteid jagatakse, laenatakse, kordu s kasutatakse , parandatakse, uuendatakse ja võetakse ringlusse võimalikult kaua. Toote arendamisel, tootmisel ja tarbimisel tuleb järgida ringmajanduse põhimõtteid ning lähtuda jäätmehierarhiast ja tarbijate vajadusest. Ringmajanduse edenemisega tekib ka vähem jäätmeid. KeTS i § 4 lõige 1 S ätestatakse, et keskkonn a tasude ü ks eesmär ke on jäät mete tõhusa m kasutamine . Keskkonnatasude rakendamise eesmärk on vältida või vähendada keskkonnakasutusega, s h loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda väljutamisega j a jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju, suunata loodusvara ja jäätmeid tõhusamalt kasutama, hüvitada keskkonnahäiringut ning teenida riigile tulu loodusvara kasutada andmisest. J äätmete tõhusam kasutami ne tähendab, et jäätmeid käsit a takse kui ressurssi ja neid suunatakse e nne kõike ringlusse , mitte ei põletata ega kõrvaldata prügilas. KeTS § 4 lõige 3 Lõikesse lisatakse, et keskkonn a kasutusest riigile laekuvast tulust eraldatakse riigieelarvega Kliimaministeeriumile vahendid sihtotstarbeliseks kasutamiseks keskkonnaseadistiku üldosa §-s 1 sätestatud eesmärkide täitmiseks , s h ringmajanduse edendamiseks . Keskkonnaseadustiku üldosa §-s 1 on sätestatud järgmised eesmärgid: 1) keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses, et kaitsta keskkonda, inimese tervist, heaolu ja vara ning kultuuripärandit; 2) säästva arengu edendamine, et kindlustada tervise- ja heaoluvajadustele vastav keskkond praegusele põlvele ja tulevastele põlvedele; 3) loodusliku mitmekesisuse säilimine ja kaitse; 4) keskkonna hea seisund; 5) keskkonnale kahju tekitamise vältimine ja keskkonnale tekitatud kahju heastamine. Kuigi kaudselt käib ka r ingmajandus e edendami ne nimetatud eesmärkide hulka , siis selle sätte täiendamisega on üheselt sätestatud, et riigile laekunud keskkonnatasusid kasutatakse ka ringmajanduse edendamiseks. Ringmajanduse edendami se na mõeldakse näiteks ringmajanduslike ärimudelite soodustamist ja toetamist, jätkusuutlike tootmis - ja tarbimismudelite soodustamist , teadlikkuse par a ndamist jätkusuutlikest toodetest ning teenustest jne. Kogu ringmajanduse ed endamise eesmärk on säästev areng ja meie konkurentsivõimeline majandus. KeTS i § 5 lõige 1 Lõikes sätestatakse, et keskkonnatasu maksab teiste hulgas isik, kes on saanud keskkonnaloaga või seadusega sätestatud muul alusel õiguse põletada jäätmeid energiakasutuse otstarbel . Kui isikul on kohustus omada jäätmete põletamiseks energiakasutuse otstarbel keskkonnaluba (sh keskkonnakompleksluba) , on ta kohustatud maks ma keskkonnatasu nende jäätme te põletamise eest , millele on kehtestatud tasu määr . KeTS i § 5 lõige 4 Lõikes sätestatakse, et k ui isik põletab jäätmeid energiakasutuse otstarbel keskkonnaloas lubatust suuremas koguses, loa omamise nõuet eirates või keelatud kohas, maksab ta keskkonnatasu suurema määra järgi , nagu makstakse ka muude keskkonnakasutuse viiside korral . KeTS i § 5 lõige 6 Lõikesse lisatakse alus , et keskkonnatasu ei võeta ka siis, kui jäätmete energiakasutus keskkonnaloata või lubatust suuremas koguses toimub: 1) sellega tekitatud kahjustusest veelgi suurema kahju ärahoidmiseks; 2) inimohvreid põhjustada võiva õnnetuse ärahoidmiseks; 3) loodusõnnetuse toimel või loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks. Nimetatud juhtudel teeb keskkonnatasu maksmisest vabastamise otsuse valdkonna eest vastutav minister keskkonnatasu maksja põhjendatud taotluse alusel. KeTS i § 14 lõiked 1 ja 2 Lõikeid täiendatakse lähtu des sellest, et seadusesse lisatakse läbivalt ühe kes kkonnakasutuse viisina jäätmete põletamine energiakasutuse otstarbel . L õike 1 täienduse kohaselt rakendatakse saastetasu muu hulgas siis , kui jäätmeid põletatakse energiakasutuse otstarbel . Lõik es 2 täpsu statakse, et saastetasu ei rakendata , kui jäätmeid põletatakse nende energi akasutuse otstarbel kogustes ja viisil, mille jaoks keskkonna luba ei nõuta . Näiteks kui kodumajapidamiste küttekoldes põletatakse väheses koguses seal põletada lubatud jäätmei d (paber -papp pakend , ajalehed jms). KeTS i § 18 1 Seadust täiendatakse § -ga 18 1 , mi lle s sätestatakse , et saastetasu jäätmete energiakasutusel rakendatakse tavajäätmete, välja arvatud puidujäätmete , puhul. Jäätmeseaduse § 3 kohaselt on tavajäätmed kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Seega ohtlikele jäätmetele ei kehtestata jäätmete energiakasutuse tasu. Tihti on ohtlike jäätmete põletamine energiakasutuse otstarbel nende ainuke mõistlik käitlusviis ja tasu kehtestamine ei muudaks käitlusviisi valikut. Võrreldes tavajäätmetega on ohtlike jäätmete käitlemine, sh põletamine ka tunduvalt kallim (sõltub jäätmeliigist; kohati kuni 1 5 korda kallim ) . Samuti ei kehtestata jäätmete energiakasutuse saastetasu puidu jäätmete le . Selguse huvides defineeritakse seaduses ka puidujäätmed. Sarnaselt keskkonnaministri 3. novembri 2022 . a määruse nr 49 "Puidujäätmetest valmistatud kütusena kasutatava puiduhakke jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumid" § 2 punkti le 1 , defineeritakse keskkonnatasude seaduses puidujäätmed : puidujäätmed on puidu töötlemisel, tootmis-, ehitus- ja lammutustegevuses, kaubanduses, haljastuses või kodumajapidamistes ning teatud juhtudel metsamajanduses tekkinud kasutuselt kõrvaldatud puitmaterjal . Puidujäätmed on näiteks s aepuru, s h puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid , vineer ; metsamajandusjäätmed (näiteks o k sad, risu) ; puukoorejäätmed ; ehitus- ja lammutustegevuses tekkinud puidujäätmed , puitpakend jms. Ü ldjuhul suunatakse energiakasutusse sellised puidujäätmed, mida ei ole võimalik nende esialgsel otstarbel enam uuesti kasutada ega materjalina ringlusse võtta. Selleks, et soodustada selliste puidujäätmete taaskasutust , ei kehtestata puidujäätmetele saatetasumäära nende põletamisel energiakasutuse otstarbel . Puidujäätmeid põletatakse kaugkütte katlamajades ning puidutööstuste kuivatites ja katlamajades. Puidujäätmete põletamiseks on vajalik vastav jäätmekäitleja registreering, keskkonnaluba või keskkonnakompleksluba (edaspidi keskkonnakaitseluba). Täpsemad tingimused puidujäätmete põletamisele, sh puidujäätmete analüüsimise nõuded, määratakse vastava keskkonnakaitseloaga. Puidujäätmeid võib põletada nii jäätmetena kui keskkonnaministri 3. novembri 2022. a määruse nr 49 "Puidujäätmetest valmistatud kütusena kasutatava puiduhakke jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumid" alusel valmistatud puiduhakkena . Kui puidujäätmeid põletada jäätmetena, siis peab põletaja omama keskkonnakaitseluba , aga kui põletada tootena, siis ei ole keskkonnakaitseluba vaja. Kui kehtestataks põletustasu ka puidujäätmetel e , siis puidujäätmetest valmistatud tootestaatuses puidu hakke põletajad ei peaks seda tasu maksma, aga jäätme staatuses puiduhakke põletajad peaksid , mistõttu tekiks ebavõrdne olukord. Puidujäätmetele kui taastuvale kütusele erandi tegemine on igati kooskõlas ja aitab kaasa ka energiamajanduse korralduse seaduse § 32 lõikes 1 ja kliimakindla majanduse seaduse (eelnõu) §-s 26 sätestatud eesmärkide saavutamisele . Tabel 5 . E nergiakasutuse otstarbel põletatud (R1) tava jäätmete liigid ja kogused (tonn) 2020-2023. a (Allikas: Keskkonnaagentuur). Jäätmelii k Jäätmeliigi nimetus 2020.a 2021.a 2022.a 2023.a 15 01 02 Plastpakendid - 597,56 - - 15 01 06 Segapakendid 1 790,66 984,04 - - 19 12 10 Põlevjäätmed (prügikütus) 34 087,98 30 843,16 32 453,90 33 358,64 19 12 12 Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (s h materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 11* - - - 0,06 20 03 01 Prügi (segaolmejäätmed) 223 655,62 234 640,96 197 135,14 211 433,04 20 03 98 Prügi (segaolmejäätmete) sortimisjäägid - - 8 820,22 17 634,14 02 01 04 Plastijäätmed (välja arvatud pakendid) 0,56 - - - 03 03 11 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 03 10 - - 2,50 - 16 07 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed - - - 0,11 16 02 98 Muud kasutuselt kõrvaldatud seadmed ja aparaadid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 97* 0,01 - - - 18 01 01 Teravad ja torkivad esemed (välja arvatud koodinumbriga 18 01 03* nimetatud jäätmed) 0,10 - - 0,07 18 01 02 Kehaosad ja elundid, s h veresäilituskotid ja konservveri (välja arvatud koodinumbriga 18 01 03* nimetatud jäätmed) - - - 0,37 18 01 04 Jäätmed, mida ei pea nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt (näiteks sidemed, lahased, linad, ühekorrarõivad, mähkmed) 67,57 - - 551,92 18 02 01 Teravad ja torkivad esemed (välja arvatud koodinumbriga 18 02 02* nimetatud jäätmed) 0,02 - - - 19 12 04 Plastid ja kummi 80,74 - - - 20 02 01 Biolagunevad jäätmed 241,51 221,43 296,08 215,24 Kokku 2 59 924,7 7 26 7 287 ,15 23 8 707,84 26 3 193,6 0 03 01 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 412,09 1 878,00 585,00 1 024,60 15 01 03 Puitpakendid 5 015,98 10 250,55 9 747,17 5 300,66 02 01 07 Metsamajandusjäätmed (näiteks oksad, risu) - - 249,24 - 03 01 01 Puukoore- ja korgijäätmed - 2 409,00 5 224,00 - 03 01 05 Saepuru, s h puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04* 17 292,66 11 211,06 20 690,63 22 516,38 03 03 01 Puukoore- ja puidujäätmed 390,80 1 800,00 1 267,50 905,61 17 02 01 Puit 9 898,07 33 896,19 28 075,37 8 891,22 19 12 07 Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06* 37 386,26 54 605,74 15 562,08 6 546,72 20 01 38 Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 37* 1,84 - - - R1 KOKKU 330 322,46 383 337,69 320 108,83 308 378,78 Põletamisele (R1) minevatest jäätmetest moodustavad suurema osa prügi (segaolmejäätmed ; 2023. a ca 69%) ja põlevjäätmed (prügikütus; 2023. a ca 11 %) ning prügi (segaolmejäätmete) sortimisjäägid (2023. a ca 6%). Tavajäätmete põletamisest energiakasutuse otstarbel moodustavad 2023. a astal ca 8 5 % need jäätmed, millel e ke htestatakse jäätmete energiakasutuse tasu. Statistikaameti andmetel põletati Eestis 2022. a ca 12 000 tonni ehk 42% Eestis tekkinud olmejäätmetest. Rahvusvahelised võrdlusandmed näitavad, et Eestis kasutatakse olmejäätmete põletamist energiatootmiseks enam kui EL-is keskmiselt (26%). Rohkem kui Eestis põletatakse olmejäätmeid Belgias (46%), Rootsis (59%) ja Soomes (61%). Kokku põleta ti 2023. aastal tavaj äätmeid (sh puidujäätmed) energiakasutuse otstarbel 45 tegevuskohas (käitises) , neist viies ka tavajäätmeid (segaolmejäätmed, prügikütus jms) , mis ei ole puidujäätmed . Seletuskirjale on lisatud riigiabi analüüs jäätmete energiakasutuse tasu kohta (lisa 3). KeTS i § 20 1 Seadust täiendatakse § -ga 20 1 , milles sätestatakse saastetasumäär ad jäätmete energiakasutusel. Prügile (segaolmejäätmed; jäätmekood 20 03 01 ) sätestatakse tasumääraks 60 eurot/tonn ja teistele tavajäätmetele, välja arvatud puidujäätmetele , 50 eurot/tonn. Tasumäärade kehtestamisel on lähtutud eelnevalt nimetatud põhimõtetest. Odavam tasumäär (50 eurot/tonn) on näiteks järgmistel jäätmeliikidel: prügi (segaolmejäätmete) sortimisjäägid (jäätmekood 20 03 98), muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (s h materjalisegud; 19 12 12), vaid tavajäätmetest koosnevad tootmisjäätmete, välja arvatud olmejäätmed, segud (segatavajäätmed; 19 12 98) , põlevjäätmed (prügikütus; 19 12 10) , pakendijäätmed . Järelevalve ja halduskoormuse seisukohast oleks otstarbekas kehtestada kõikidele tavajäätmetele, välja arvatud puidujäätmed, ühtne tasumäär 60 eurot/tonn. Kuid arvestades eelnõu eesmärke ja, et jäätmete ringlussevõtt oleks odavam kui nende põletamine või ladestamine ning et ringlussevõetava materjali töötlemise käigus tekib jääke, mida ei saa ringlusse suunata , vaid tuleb põletada, k ehtestatakse tavajäätmete , väljaarvatud segaolme - ja puidu jäätmete , energ iakasutuse tasumääraks alates 1 . jaanuarist 2026 . aastast 5 0 eurot tonni kohta. Jäätmete energi a kasutuse tasu kehtestamine motiveerib ettevõtteid seni põletamisse suunatud jäätmeid tõhusamalt sortima ja ringlusse suunama ning vähem põletusse suunama . Siinkohal tuleb ka rõhutada , et jäätmeseaduse § 28 1 lõike 2 kohaselt on keelatud põletada korduskasutuseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks liigiti kogutud jäätmeid, välja arvatud jäätmed, mis tekivad liigiti kogutud jäätmete töötlemisel ning mille puhul on põletamine jäätmehierarhia kohaselt keskkonna jaoks parim lahendus. Kui võtta aluseks aastate 202 0 – 2023.a keskmi sed energiakasutuse otstarbel põletatud tava jäätmete (v.a puidujäätmed) , ja ee spool nimetatud tasumäärad , siis laeku ks iga l aasta l riigieelarvesse 14,5 – 15 m ln eurot . A astate jooksul see summa kindlasti väheneb, sest üha rohkem jäätmeid suunatakse ringlusse ja vähem põlet usse , mis on ka jäätmereformi ja seaduse muudatuse eesmärk. KeTS i § 21 lõi ke 1 punkt 2 Punkti muudetakse ja sätestatakse tavajäätmete le , v.a ohtlik ele jäätmetele , asbest ile , põlevkivi lend- ja koldetuh a le , põlevkivi poolkoks i le , tsemendi tootmisel tekkiva tele ohtlikke aineid sisaldava tele või aluselis tele tahke tele gaasipuhastusjäätme tele ning põlevkivi aheraine le (sh rikastusjäätmed) , alates 2026 . aasta 1. jaanuarist uu s saastetasumäär 90 eurot ühe kõrvaldatud jäätmetonni kohta , kuna praegune tasumäär kehtib muutumatuna al a tes 201 5 . aastast ega täida nüüdseks enam eesmärki vähendada oluliselt tavajäätmete ladestamist. Uu s tavajäätmete kõrvaldamise saastetasumäär pea b kaasa aitama ka järgmiste nõuete täitmisele: 1) a lates 2030. aasta 1. jaanuarist on prügilasse keelatud ladestada ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks sobivaid jäätmeid, eelkõige olmejäätmeid, välja arvatud jäätmed, mille ladestamine prügilas annab jäätmehierarhia kohaselt parima keskkonnaalase tulemuse ( JäätS § 134 lg 2) 2) a lates 2035. aasta 1. jaanuarist ei tohi prügilasse ladestatavate olmejäätmete kogus ületada 10 massiprotsenti samal aastal tekitatud olmejäätmete üldkogusest ( JäätS § 134 lg 3). Statistikaameti andme i l on tarbijahinnaindeks tõusnud perioodil jaanuar 2015– september 202 4 56 %. Korrigeerides praeguse saastetasumäära tarbijahinnaindeksiga saame tulemuseks 4 6 ,5 5 eurot jäätmetonni kohta. See summa ei pruugi aga reaalselt kajastada jäätmete kõrvaldamisega kaasnevat väliskulu . Jäätmete kõrvaldamise tasumäär peab vastama tekitatud väliskulule ehk keskkonnakasutaja vastutus hõlmab kogu oma tegevusega tekitatud negatiivse keskkonnamõju hüvitamist (saaste, järelhooldus , lähipiirkonna teede rikkumine, muuks kasutuseks väärtusliku maa hõivamine jmt) ning riigi halduskulu (riiklik keskkonnaseire, järelevalve, ametiasutuste töö). Lisaks eelnevale võib keskkonnatasu sisaldada ka majanduslikku motivatsiooni keskkonnamõju vähendamiseks ning riigitulu komponenti. Uue tasumäära suurus peab olema selline, et jäätmete kõrvaldamine on jäätmekäitlejale kallim kui jäätmete ringlussevõtt ning seeläbi toimub jäätmekäitluses nihe jäätmehierarhia ülemiste tegevuste poole. Sellisel juhul oleks võimalik tekitada ladestamise hinna piisavalt suur erinevus ringlussevõtu hinnast ning tagada neile, kes sooviksid investeerida ringlussevõttu, piisav majanduslik kindlus, et ladestamine ei hakka nendega konkureerima. Alternatiivina kaaluti ka tavajäätmete ladestustasu tõstmist järk-järgult 90 euroni tonni kohta , kuid siis teki ks jäätmete energiakasutuse tasu kehtestamisel (60 eur /t) olukord, kus tavajäätmeid on odavam suunata ladestamisele kui põletusse ning see ei ole enam kooskõlas jäätmehierarhia ega jäätmereformi eesmärkidega. Tabel 6 . 2020-2023. a energiakasutuse otstarbel põletatud (R1) ja ladestatud tavajäätmete (v.a põlevkivi , lend- ja koldetuh k , p õlevkivi aheraine) kogused (Allikas: Keskkonnaagentuur) . 2020. a 2021. a 2022. a 2023. a R1 330 322 383 338 320 109 308 379 Ladestatud prügilasse 167 110 201 501 151 279 155 730 Enamik u tavajäätmeteks liigituvate jäätmeliikide puhul on vastuvõtutasu (1 tonni kohta; sh saastetasu 29,84 eur ot ) 2024. a prügilates järgmised: Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuses 83,5 eur ot + km (segaolmejäätmed 155 eurot + km) , Torma prügilas (AMESTOP OÜ) 100 eur ot + km (segaolmejäätmed 300 eurot + km ) , Uik a la prügilas (EKOVIR OÜ) 126,5 eur ot + km (segaolmejäätmed 145,7 eurot + km) , Paikre prügilas ( Paikre OÜ) 125 eurot +km (segaolmejäätmed 185 eurot + km) , Väätsa prügilas (Väätsa Prügila AS) 105 eur ot + km (segaolmejäätmed 125 eurot/t) . Saastetasu moodustab keskmiselt 28% tavajäätmete vastuvõtutasust . Iru jäätmepõletustehases , kus põletatakse valdavalt segaolmejäätmeid, on see u 63,5 -70 +km eur ot /t. Perioodil 2019 – 2023 kasvas Iru jäätmepõletustehase vastuvõtutasu keskmiselt 3,8% aastas. V astuvõtutasude hinnad on seotud olmejäätmete ladestamise vastuvõtutasu kui alternatiivkuluga. Jäätmete ladestamise tasu tõstmise järel suurenevad hinnanguliselt samas suurusjärgus ka põletamiseks pakutavate jäätmete vastuvõtutasud. Ringlussevõtu hinda võib arvestada umbes 100 eur ot + km. Ladestamise tasumäära tõus peaks teatava viitega jõudma prügilate vastuvõtutasusse , mis muudaks tavajäätmete ladestamise kallimaks , kui seda on ringlussevõtt. See aga omakorda motiveeriks jäätmekäitlejaid suunama jäätmed võimaluse korral ringlussevõttu. T õstes tavajäätmete ladestamise saastetasu 9 0 eur ole tonni eest , tõusevad tavajäätmete vastuvõtutasud prügilates tõenäoliselt vahemikku 1 4 0 – 1 87 eur ot + km , prügi (segaolmejäätmete) puhul vahemikku 185-360 eurot + km . Võttes aluseks jäätmete energi a kasutuse tasumäära tavajäätmete puhul 5 0 eur ot /t ja prügi (segaolmejäätmed) 60 eur ot /t , kujuneks uueks põletamise vastuvõtutasuks hinnanguliselt 1 10 - 1 3 0 eur ot + km. Selleks , et ringlussevõtt kujuneks majanduslikult eelistatumaks käitlusviisiks, tule b ladestutasu tõsta kolm kord a, 90 eurole tonni kohta. 2023. a andmetel oli jäätmete ladestustasu kehtestatud EL -i 22 liikmesriigis ja keskmine tasumäär oli 39 – 46 eurot tonni eest . Enam ikes liikmes riikides on erinevatel jäätmeliikidel erinev tasumäär, sh Eestis või sõltub tasumäär prügila liigist. Kreekas, Prantsu s maal, Tšeh h is, Iirimaal, Maltas ja Portugalis on lähiaastatel ka v andatud ka jäätmete ladestustasu tõus. KeTS i § 22 punkt 8 KeTSi § 22 täiendatakse punktiga 8 , milles sätestatakse, et keskkonnatasusid arvestatakse suurema määra järgi ka siis kui jäätmeid põletatakse energiakasutuse otstarbel lubatust suuremas koguses või ilma loata . KeTS i § 25 1 Seadust täiendatakse §-ga 25 1 Saastetasu kõrgendatud määrad jäätmete energiakasutusel lubatust suuremas koguses ja sätestatakse, et j äätmete energiakasutusel keskkonnaloas lubatust suuremas koguses suurendatakse vastavat saastetasumäära sarnaselt tava jäätmete kõrvaldamisele viis korda . KeTS i § 26 T äiendatakse § 26 pealkirja sõnadega „ ning jäätmete energiakasutusel “ , et paragrahvi pealkiri oleks kooskõlas selle sisuga . Lisaks t äiendatakse § 26 lõikega 4 , milles sätestatakse , et j äätmete energiakasutusel ilma keskkonnaloata, s h põletatud jäätmeliigi puudumisel keskkonnaloalt, suurendatakse vastavat tasumäära 10 korda . Sama kord aja t (st x 10) rakendatakse ka siis, kui tavajäätmeid kõ rvaldatakse ilma keskkonnaloata , s amuti juhul, kui kõrvaldatud jäätmeliik puudub keskkonnaloalt. Ohtlikele jäätmetele ja puidujäätmetele ei rakendata saastetasu jäätmete energiakasutus el , seega ei rakendu see säte ka sel juhul kui neid jäätmeid põletatakse en ergiakasutuse eesmärgil ilma loata või kui need jäätmeliigid puuduvad vastavalt keskkonnaloalt. KeTS i § 32 lõige 6 Lõiget täiendatakse ja sätestatakse lisaks , et saastetasu arvutatakse energiakasutuse otstarbel põletamisse suunatud jäätmete mõõdetud või arvutatud koguste järgi. K oguse kindlaksmääramise viis sätestatakse keskk o nnaloas . Keskkonnaloa omaja peab esitama keskkonn a tasu arvutuse keskkonnatasu deklaratsioonis . Saastetasu a rvuta takse kord k vartalis keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS ministri poolt kehtestatud deklaratsioonivormi kohaselt ja maksmine toimub maksumaksja Maksu- ja Tolliameti ettemaksukonto kaudu. KeTS i § 32 lõige 6 1 Lõiget täiendatakse punktiga 4 , mille kohaselt saastetasu arvutus esitatakse jäätmete energiakasutusel jäätmekäitluskohtade kaupa. JäätSi § 19 lõike 1 kohaselt on j äätmekäitluskoht tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. L ähenemine sarnaneb jäätmete keskkonda viimisega ( kõrvaldamisega ) , sel juhul tuleb saastetasu arvutus (deklaratsioon) esitad a ka jäätmete kõrvaldamiskohtade kaupa. D eklaratsiooni vorm ke htestatakse KeTS i § 33 3 lõike 3 alusel keskkonnaministri 5. aprilli 2011 . a määruse nr 22 muudatusena . M äärusele lisatakse 7 . lisa S aastetasu deklaratsioon jäätmete energiakasutusel . Selles sätestatud deklaratsiooni andmekoosseis on sarnane 5. lisas „Saastetasu deklaratsioon jäätmete kõrvaldamisel“ sätestatud deklaratsiooni andmekoosseisuga. KeTS i § 33 1 lõige 6 Lõi get muudetakse ja selles sätestatakse, et Keskkonnametil on KeTSi nõuete täitmise kontrollimise eesmärgil õigus lisaks maksukorralduse seaduses sätestatule viibida jäätmekäitluskohas ning teha seal kontrollmõõtmisi ja võtta proove. Täiendus on vajalik, et Keskkonnaametil oleks õigus viia maksukontrolli läbi ka jäätmekäitluskohas, kus toimub jäätmete põletamine energiakasutuse otstarbel . KeTS i § 61 lõike 1 punkt 1 Punkti muudetakse ja selles sätestatakse , et Maksu- ja Tolliamet esitab valdkonna eest vastutaval e ministrile lisaks teistele saastetasu dele ka jäätmete energiakasutus e korral keskkonnatasu laekumise aruande. Põhiseaduspärasuse analüüs Eelnõukohase seadusega nähakse ette tavajäätmete kõrvaldamise saastetasu määra tõstmine ja jäätmete energiakasutuse otstarbel põletamise eest saastetasu kehtestamine , mis kujutab endast põhiseaduse (edaspidi ka PS ) §-s 31 ette nähtud ettevõtlusvabaduse riivet. Ettevõtlusvabaduse tuumaks on Riigikohus pidanud riigi kohustust mitte teha põhjendamatuid takistusi ettevõtluseks . Põhiõiguste riive on põhiseaduspärane üksnes siis, kui see on põhjendatud. Selleks et riive oleks põhjendatud, peab riive aluseks olev meede olema proportsionaalne. Proportsionaalne on meede siis, kui see järgib legitiimset eesmärki, on kohane ehk sobiv, vajalik ja proportsionaalne kitsamas tähenduses. Legitiimne eesmärk − PS i § 31 näeb ette, et ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja korda võib otsesõnu piirata seadusega, kuid ei täpsusta eesmärke, mis piiramist õigustavad, st legitiimne on iga eesmärk, mida seadusandja taotleb. Samas kuulub looduskeskkonna säästmine riigi põhikohustuste hulka (§ 53). Põhiseaduse §-des 5 ja 53 sätestatud keskkonnakaitselised põhimõtted ja kohustused võivad õigustada ka isikute põhiõiguste, näiteks ettevõtlusvabaduse (§ 31) või omandipõhiõiguse (§ 32) riiveid. Riive proportsionaalsus tähendab seda, et riive peab olema eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt eesmärgi tähtsust. Keskkonnatasude seaduse § 4 lõike 1 kohaselt on keskkonnatasude kehtestamise üldine eesmärk vältida või vähendada keskkonnakasutusega, s h loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda väljutamise ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju, suunata loodusvara tõhusamalt kasutama, hüvitada keskkonnahäiringut ning teenida riigile tulu loodusvara kasutada andmisest. Eelnõu ga on kavandatud lisa da , et keskkonnatasude ü ks eesmär ke on jäätmete tõhusam kasutamine ja et s aastetasumäärade kehtestamisel arvestatakse ringmajanduse põhimõ tteid . Analüüsitav meede – tavajäätmete kõrvaldamise saastetasumäära tõstmine. Tavajäätmete kõrvaldamise s aastetasumäära tõstmise eesmärk on ajakohastada tasumäär, et see täidaks KeTSiga ette nähtud eesmärki – hüvitaks keskkonnahäiringut (põhimõte, et saastaja maksab) ja eelkõige vähendaks nende ainete jõudmist keskkonda ning aitaks kaasa ringmajanduse põhimõtete juurutamis ele , sh jäätmete ringlussevõtu edendamisele . Tegemist on legitiimse eesmärgiga. Riigikohus on asjas nr 3-4-1-27-13 tehtud otsuses leidnud, et keskkonnatasude legitiimne eesmärk on suunata ettevõtjaid loodusressursse säästvalt kasutama ja suurendada riigieelarve tulusid, seejuures on keskkonnakaitse puhul tegemist kaaluka eesmärgiga (punktid 64 ja 73). Rakendatav abinõu – saastetasumäära tõstmine – on sobiv, kuna soodustab eesmärgi saavutamist. Keskkonnatasude, sh saastetasude toimivust seadusega nendele pandud eesmärgi täitmisel on varem analüüsitud ja leitud, et keskkonnatasudel on mõju ettevõtete keskkonnakäitumisele . Majanduslike instrumentide kasutamine keskkonnavaldkonnas on laienev, seda, sh tasumäärade tõstmist ja uute tasude kehtestamist, on soovitanud ka Euroopa Liit 2021. a aruandes , rõhutades, et efektiivs ed on vaid piisavalt kõrge d tasud. Keskkonnatasud on majandusmeetmena isikutele vähem koormavad, võrreldes isikute käitumist suunavate muude reguleerivate meetmetega, näiteks saasteainetele kasutuspiirangute või keeldude kehtestamine, kuna võimaldavad ettevõtjal oma tegevust võrreldes muude meetmetega paindlikumalt kujundada. Seega saab abinõu lugeda vajalikuks. Abinõu on ka mõõdukas, kuna meetmete eesmärk on oluline (kompenseerida ühiskonnale saastest tekkiv kulu, rakendades põhimõtet, et saastaja maksab, ja vähendada saasteainete kogust) ning põhiõigustesse sekkumine ei ole intensiivne. Seetõttu on meede proportsionaalne ja kehtestatud põhiseaduses lubatava eesmärgi saavutamiseks ning seega põhiseadusega kooskõlas. Analüüsitav meede – jäätmete energiakasutuse otstarbel põletamisele keskkonnatasu rakendamine Jäätmete põletamisele energiakasutuse otstarbel keskkonnatasu kehtestamine on üks meetme id , millega aidata kaasa tava jäätmete, enne kõike olmejäätmete , ringlussevõtu edendamisele ja et vähem jäätmeid põletataks või suunataks prügilatesse . Uus keskkonn a tasu aitab kaasa ka olmejäätmete ringlussevõtu eesmärkide saavutamisele . Jäätmete energiakasutuse keskkonnatasu kehtestamine loob olukorra, kus olmejäätmete põletamisel on käitluskulud suuremad kui ringlussevõtul. Tegemist on legitiimse eesmärgiga. Keskkonnatasude sobivust, vajalikkust ja mõõdukust isikute käitumise suunamisel on analüüsitud eespool. Antud meetme puhul vajab proportsionaalsuse hindamisel eraldi analüüsimi st see, et jäätmete põletamisel kohaldub edaspidi kaks keskkonnatasu – saastetasu välisõhku heidetavate saasteainete eest ja põletamise eest võetav tasu. Keskkonnatasu ei ole maks, vaid spetsiifilise eesmärgiga avalik-õiguslik rahaline kohustus. Keskkonnatasu on KeTS § 3 lõike 1 kohaselt keskkonna kasutusõiguse hind. Keskkonnatasu puhul ei teki seega küsimust topeltmaksustamises (kuigi ka topeltmaksustamine võib olla teatud juhtudel lubatav), vaid selles, kas keskko nnakasutuse eest võetav tasu on eesmärgipärane. Siinkohal ei ole ka oluline, kas tasu võetakse sama tegevuse eest ühes või mitmes osas/etapis , sama tasuliigina või erinevate tasuliikidena. Iga tasuliik võimaldab mõjutada tegevust erinevalt. Näiteks võimaldab välisõhu või vee saatetasu suunata isikute käitumist sellele, et isik teeb investeeringuid tehnoloogiasse (asendab kütuse taastuva või vähem saastava ma kütuse vastu või võtab kasutusele u usi puhastustehnoloogiaid ) ja seeläbi vähenevad heited keskkonda ja ka makstav saastetasu. Energiakasutuse otstarbel p õletamisele kehtestatav tasu omakorda võimaldab reguleerida seda, et tavajäätmeid, enne kõike segaolmejäätmeid , sorditaks ja suunataks rohkem ringlusse ning vähem põlet usse . Samasugune eesmärk on ka jäätmete kõrvaldamise saastetasul. Seega on antud juhul asjakohased - eesmärgipärased ja vajalikud - kõik tasuliigid . Oluline on tegevusele avalduv tervikmõju ja see, kas tegevusele kohalduv tasumäär kokku on põhjendatud. Antud juhul on mõlema tasuliigi kaudu kohalduv kogumõju põhjendatud arvestades, et ainult seeläbi suudetakse täita olmejäätmeete ringlussevõtu sihtmäärasid ja üha karmistuvaid jäätmete ladestamis e piiranguid ( JäätS 134) ja keel de ( JäätS § 35, 35 1 , 36 ) ning keskkonnanõudeid . M aksukohustus tasu maksjal küll suureneb, aga tõenäoliselt suunatakse see vastuvõtutasusse, mis omakorda tähendab ka jäätmetekitajale jäätme käitlus teenuse kulude kasvu, kuid samas motiveerib jäätmeid vähem tekitama ja otsima efektiivsemaid ning odavamaid käitlusviise. Põletustasu kehtestamiseta oleks teatud jäätmeliikide puhul jäätmete põletamine odavam kui nende ringlusse suunamine , mis aga ei ole kooskõlas jäätmehierarhiaga . 3. 5 Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus e muudatused Eelnõu §-ga 5 täiendatakse KOKS i § 22 lõiget 1 ehk volikogu ainupädevuse loetelu punktiga 36 8 , mille kohaselt kuulub volikogu ainupädevusse jäätme veo teenus tasu suuruse määramise ja selle tasumise korra kehtestamine , kui korraldatud jäätmevedu on korraldatud JäätS § 66 1 lg 1 alusel ja punktiga 36 9 , mille kohaselt kuulub volikogu ai nupädevusse jä ätme veo teenus tasu suuruse määramise ning selle tasumise korra kehtestamine, kui kohaliku omavalitsuse üksusus ei ole jäätmeseaduse § 135 lõike 2 alusel kohustatud korraldatud jäätmevedu korraldama . 3. 6 Pakendiseaduse muudatused Eelnõu §-ga 6 muudetakse pakendiseadust. Sõnade asendamine seaduse tekstis Pakendiseaduses asendatakse sõnad „kohaliku omavalitsuse organ“ sõnadega „kohaliku omavalitsuse üksus“ vastavas käändes. Uus sõnastus on kooskõlas valdkonna teistes õigusaktides kasutatava terminiga. PakSi § 4 1 Pakendis eadust täiendatakse §-ga 4 1 , milles sätestatakse võõrise mõiste pakendiseaduse tähenduses. Võõris on pakendiseaduse tähenduses materjal või ese, mis oma olemuselt ei kuulu pakendijäätmete hulka (nt biojäätmed ja muu olmelise tegevuse käigus tekkinud jäätmed (nt mähkmed) või mida pakendi seaduse alusel ei koguta koos pakendijäätmetega . Näiteks, v õõriseks ei loeta paberi- ja kartongijäätmeid (nn vanapaber) , mida kogutakse pakendiseaduse alusel koos paber- ja kartongpakendijäätmetega. Samuti ei loeta võõriseks seda, kui mistahes pakendimahutis on teisest materjalist pakendijäätmed. Võõriseks ei loeta seda, kui näiteks plast- ja metallpakendijäätmete hulgas on klaaspakendijäätmed või muid pakendijäätmeid (nt müügipakenditest puitpakendijäätmed) . Ka veo- ja rühmapakend e id ei loeta võõriseks . Võõriseks pakendijäätmetes loetakse pakendi ja pakendimaterjali tootmisel tekkinud jääke. PakSi § 10 1 lõige 1 Lõikes 1 sätestatakse nõue, et TKO mille asutajad ja liikmed ei või olla pakendiettevõtjad, kelle põhitegevusalaks on jäätmekäitlus jäätmeseaduse tähenduses, või kes kuulub sellise isikuga ühte kontserni. Muudatusega välistatakse jäätmekäitleja mõju TKO tegevuse üle. TKO autonoomsuse tagamiseks on oluline, et pakendijäätmete käitlemise korraldamisega on seotud just pakendiettevõtjad, kuna tegemist on laiendatud tootjavastutuse kohustuse täitmisega. Kui jäätmekäitleja asub kontrollima pakendijäätmete taaskasutustegevust, võib kujuneda olukord, kus jäätmekäitluse hinnad tõusevad. Jäätmekäitleja osalus TKOs seab kahtluse alla kõigi pakendiettevõtjate kaasamise TKO toimimisse, muudab läbipaistmatuks TKO ja tema liikmete vahelised finantssuhted ning välistab kõige olulisemana jäätmete käitlemisega seotud teenuste ostmise konkurentsi alusel. Lõikes 1 sätestatud nõue jõustub 2027. aasta 1. juulil. PakSi § 10 1 lõige 3 Lõikes 3 täpsustatakse sama paragrahvi lõi k e 2 nõuet ning selgitatakse taaskasutusorganisatsioonide ülesandeid kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo hankega kokku kogutud olmes tekkivate tagatisrahata pakendijäätmete taaskasutamise puhuks. Kui kohaliku omavalitsuse üksus on korraldanud pakendijäätmete kokku kogumise korraldatud jäätmeveo raames, on siiski pakendijäätmete edasine käitlemine taaskasutusorganisatsioonide ülesanne. KOV ei tohi korraldada kokku kogutud jäätmete edasist käitlust. Kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused pakendi ja pakendijäätmete kogumisel, taaskasutuse korraldamisel ning kulude jaotus on täpsustatud pakendiseaduse §-des 15 ja 15 2 . PakSi § 12 1 lõige 1 Muudetakse § 12 1 lõiget 1 ja lisatakse, et pakendiettevõtja kohustus on ka turule lastud pakendite ja pakendijäätmete tagasi võtmine. Tegemist ei ole uue kohustusega, tegu on varem § 20 lõigetes 1 ja 2 2 sisaldunud kohustusega. Paragrahv 20 tunnistatakse kehtetuks eesmärgiga liigutada sätted loogilisematesse asukohtadesse ja luua seeläbi selgust kohustustes. Muudatuse järel on §-ga 12 1 hõlmatud nii tagasivõtmine kui kogumine (kogumine kui käitlemine). Lõike 1 eesmärk ei ole kehtestada reeglit, et pakendi tagastaja saaks sõltumata ajast ja kohast igasuguseid pakendeid ükskõik kuhu tagastada. Sama paragrahvi lõige 2 täpsustab, et pakendiettevõtja võib valida, kas ta täidab kohustused individuaalselt või annab need kirjaliku lepinguga üle TKOle . Kui pakendiettevõtja annab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustused üle TKOle , vastutab nende kohustuste täitmise eest TKO. Eelnõukohaste muudatuste järgselt, kui on läbi viidud uued riigihanked, korraldab kohalik omavalitsus olmes tekkivate tagatisrahata müügipakendite kokkukogumise , sh selle, et KOVi territooriumil oleks laialdaselt pakendijäätmete tagastamisvõimalused olemas (nii tekkekohal kui ka avalikus ruumis). Rühma- ja veopakendite , samuti mitteolme lise päritoluga tagatisrahata müügipakendite ( nt ettevõtte sees seadmete komplekteerimise käigus pakendatud osade müügipakend ) , tagasivõtmise osas on jätkuvalt vastutus pakendiettevõtjal ja/või taaskasutusorganisatsioonil ning nad saavad valida, kuidas selliste pakendiliikide puhul tagasivõtmise kohustust korraldavad (täiendavalt jäätmejaamas kogumisele). PakSi § 12 1 lõige 2 1 Paragrahvi 12 1 täiendatakse lõikega 2 1 . Uus lõige näeb ette, et tagatisrahata müügipakenditest, välja arvatud korduskasutuspakenditest, tekkinud jäätmete käitlemise korraldamiseks on pakendiettevõtja kohustatud sõlmima kirjaliku lepingu TKOga . Seda kohustust ei ole võimalik ühekordseks kasutamiseks mõeldud tagatisrahata müügipakendite puhul täita individuaalselt. Muudatus on vajalik seetõttu, et kodumajapidamistes tekkivad pakendijäätmed on peamiselt just ühekordseks kasutamiseks mõeldud müügipakendid, mille kokku kogumise ja käitlemise rahastamisse peaksid ühtsete reeglite alusel panustama kõik pakendiettevõtjad, kes oma kauba pakendamiseks selliseid pakendeid kasutavad või kes lasevad Eesti turule müügipakendites kaupu. Seetõttu tuleks nende pakendite puhul laiendatud tootjavastutuse nõudeid täita just TKOde kaudu. Müügipakendi tagasivõtmise kohustuse täitmine TKO kliendiks olemata on keeruline. Rühma- ja veopakendite ning selliste korduskasutuspakendite, mis on ühtlasi müügipakendid, puhul jääb endiselt kehtima võimalus täita nende pakenditega seotud laiendatud tootjavastutuse kohustusi iseseisvalt, kui pakendiettevõtja suudab iseseisvalt korraldada nende pakendite tagasivõtmise, kokku kogumise ja ringlussevõtu selliselt, et täidetud on pakendiseaduses sätestatud ringlussevõtu sihtarvud. PakSi § 12 1 lõige 2 2 Paragrahvi 12 1 lisatakse lõige 2 2 , mille kohaselt ei saa tagatisrahaga pakendeid lõppkasutajale või tarbijale müüv pakendiettevõtja tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise kohustust TKOle üle anda. Sätte sisu ei ole uus, sama piirang sisaldus varem paragrahvi 20 lõikes 4, mis tunnistatakse kehtetuks, et liigutada sätted loogilisematesse asukohtadesse ja luua seeläbi selgust kohustustes. Tasutud tagatisraha tagastatakse, kui lõppkasutaja või tarbija viib pakendi, millele on kehtestatud tagatisraha, kauba müügikohta või selle vahetus läheduses asuvasse selleks ettenähtud kohta. PakSi § 12 1 lõike 4 punkt 1 Muudetakse paragrahvi 12 1 lõike 4 punkti 1. Lõige 4 käsitleb minimaalseid kulusid, mida pakendiettevõtja on kohustatud kandma pakendi ja pakendijäätmete käitlemisel. Kuna edaspidi antakse kohaliku omavalitsuse üksusele ülesanne korraldada pakendijäätmete kogumine tekkekohalt tiheasustusalal, on vaja selgitada, kuidas jaotuvad kulud pakendijäätmete liigiti kogumisel ja seejärel transportimisel korraldatud jäätmeveo raames. Tekkekohalt kogumise kulude kandmist jäätmevaldaja poolt käsitletakse pakendiseaduse § 15 2 lõikes 7. Seetõttu tehakse § 12 1 lõike 4 punktis 1 viide, et pakendiettevõtja on kohustatud kandma vähemalt kulud, mis tekivad pakendi ja pakendijäätmete liigiti kogumisel ja seejärel transportimisel, arvestades § 15 2 lõikes 7 tehtud erisusi. PakSi § 12 1 lõige 6 Paragrahvi 12 1 lõiget 6 täiendatakse, täpsustades, et pakendiettevõtjal on kohustus kanda kulud pakendi ja pakendijäätmete liigiti kogumisel ja seejärel transportimisel ning töötlemisel, sh töötlemisel, mis on vajalik pakendiseaduse §-s 36 sätestatud sihtarvude saavutamiseks. Seejuures tuleb võtta arvesse asjaomastest toodetest saadud teisese tooraine korduskasutamisest, müügist või sisse nõudmata tagatisraha tasudest saadavat tulu ka siis, kui kulu tuleneb pakendiseaduse §-st 15 2 . Nimetatud säte näeb ette, et TKOl tuleb hüvitada olmes tekkivate tagatisrahata pakendijäätmete kogumise kulud, mis kujunevad korraldatud jäätmeveo raames, arvestades varem TKOdega kokku lepitud ühist pakendijäätmete üleandmiseks kasutatava jäätmekäitluskoha asukohta. Kuna pakendiettevõtja saab oma müügipakenditega seotud kohustusi täita vaid TKO kaudu, on asjakohane täiendada vastava viitega §-i 12 1 . PakSi § 15 lõiked 3–1 2 Paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 3– 12 . Lõiked sätestavad kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused olmejäätmete hulka kuuluvate tagatisrahata pakendijäätmete kogumisel. Lõige 3 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus korraldab olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kokku kogumise korraldatud jäätmeveo raames jäätmeseaduse kohaselt. See tähendab, et sätte rakendumisel on olmes tekkivate tagatisrahata pakendijäätmete kokku kogumine taaskasutusorganisatsioonide asemel kohalike omavalitsuste ülesanne. Kuni omavalitsusüksused ei ole korraldanud pakendijäätmete tekkekohalt kogumist selle sätte alusel, kehtivad taaskasutusorganisatsioonidele pakendiseaduse § 17 1 nõuded. Muudatus on kooskõlas pakendidirektiivi artikli 7 lõike 1 punktiga a ja jäätmete raamdirektiivi artikli 11 lõikega 1. Lõike 4 kohaselt korraldatakse tiheasustusalal tagatisrahata pakendi jäätmete kogumine tekkekohalt. Tekkekohal kogumise all mõistetakse pakendijäätmete äraviimist n -ö koduukse juurest. Tiheasustusalal tuleb nii korteriühistute kui ka eramajade juures eraldi kahte kogumismahutisse koguda vähemalt järgmised pakendijäätmed: 1) paber- ja kartongpakendijäätmed koos paberi- ja kartongjäätmetega (nn vanapaber); 2) joogikartong koos plast- ja metallpakendijäätmetega. Tekkekohalt kogumine on seega tiheasustusalal vaikimisi lahendus ja miinimumstandard. Kogumis mahuti ei pea tähendama konteinerit. Kogumine võib toimuda ka koti, kasti vms süsteemiga. Ka seni on paljudes piirkondades juba TKOd pakkunud pakendijäätmete tekkekohalt kogumist nn “kollase koti teenusena”. Kohaliku omavalitsuse üksustel on võimalik sel viisil korraldada kogumine ka korraldatud jäätmeveo raames. Jäätmeseaduse § 31 lõike 6 täienduse kohaselt võib KOV näha ette erandi pakendiseaduse §-s 15 sätestatud pakendijäätmete liigiti kogumisest juhul, kui ta on selle vajalikkust ja põhjendatust analüüsinud jäätmekavas ja sätestanud jäätmehoolduseeskirjas ning on täidetud üks § 31 lõikes 6 loetletud eeltingimus. Vastavalt jäätmeseaduse § 31 lõikele 6 võib kohaliku omavalitsuse üksus korralda tiheasustusalal eramute juures klaaspakendijäätmete ning paberi- ja kartongpakendijäätmete ja paberi- ja kartongjäätmete kogumise avalike kogumissüsteemide kaudu nagu seda on seni tehtud. Kohaliku omavalitsuse üksusel on võimalus lubada koguda tagatisrahata pakendijäätmeid tekkekohal liigiti ka mitme majapidamise peale ühiselt (nt paarismajade puhul). Sellised tingimused peab kohaliku omavalitsuse üksus jäätmekavas ja jäätmehoolduseeskirjas välja tooma. Samuti on kohaliku omavalitsuse üksusel võimalik määrata eri jäätmeliikidele erinev veosagedus, selleks, et teha liigiti kogumine elanike jaoks mugavamaks. KOV võib põhjendatud juhul teha erandi näiteks pakendijäätmete tekkekohal kogumisest teatud jäätmetekke kohatüüpide puhul . Erandite tegemise põhjendatust hindab Keskkonnaamet haldusjärelevalve käigus. Tiheasustusala määrab omavalitsus üldjuhul kindlaks oma üldplaneeringus. Kui tiheasustusalana määratletakse üldplaneeringust erinev ala, tuleks see selguse mõttes esitada jäätmehoolduseeskirjas nii ala piiride kirjelduse kui ka kaardina. ELi ühtekuuluvusfondi toetusperioodil 2021–2027 toetatakse KOVe jäätmete liigiti kogumise taristu soetamisel ja rajamisel (sh olmejäätmete liigiti kogumiseks vajalikud kogumis mahutid , kompostrid jm). Toetusmeede on kavas avada 2025. a alguses. Lõike 5 kohaselt kogutakse tiheasustusalal klaaspakendijäätmed liigiti vastavalt jäätmeseaduse § 42 lõikes 3 punktis 14 nimetatud kavas analüüsitule avalike konteinerite kaudu või tekkekohal eraldi klaaspakendi jäätmete mahutites . Tekkekohal võib klaaspakendijäätmete kogumist korraldada lisaks konteineritele ka näiteks vastavasse kotti . Ka seni on paljudes piirkondades juba TKOd pakkunud pakendijäätmete tekkekohalt kogumist nn “kollase koti teenusena”. Kohaliku omavalitsuse üksustel on võimalik sel viisil korraldada kogumine ka korraldatud jäätmeveo raames (nt luues klaaspakendijäätmete kogumiseks alternatiivsena nn rohelise koti kogumislahenduse ) . Vastavalt jäätmereformi eelnõule laekunud tagasisidele on osades KOVides klaaspakendijäätmete liigiti kogumiseks eraldi taristu rajatud, seega on huvirühmade jaoks oluline, et juba tehtud pingutused ja kommunikatsioon ei läheks uute sätetega vastuollu. Seega näeb eelnõu koostaja, et klaaspakendijäätmete osas on oluline, et KOVid saavad selliste pakendijäätmete liigiti kogumist ise kujundada, võttes arvesse juba tehtud investeeringuid ja olemasolevat praktikat. E elnõu jätab vajaliku paindlikkuse kasutada erinevaid lahendusi klaaspakendijäätmete kogumisel. Seejuures on oluline, et KOV saavutaks olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu võimalikult kuluefektiivselt. Kuna kohaliku omavalitsuse üksus peab korraldatud jäätmeveo puhul arvesse võtma ka kuluefektiivsust, siis ei ole lubatud klaaspakendijäätmeid koguda koos plast- ja metallpakendijäätmetega, kuna sellisel juhul puruneb kooskogutud klaaspakend autopressi surve all ning rikub ringlussevõtuks plasti kvaliteedi. Selle olukorra vältimiseks on seni nn kollase koti teenust osutatud selliselt, kotte ei pressita kokku, kuid see vähendab kuluefektiivsus t (kogumisringil kogutakse üle kahe korra vähem jäätmeid kokku ). Lõike 6 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus korraldama väljaspool tiheasustusala olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kogumise tekkekohalt korraldatud jäätmeveo raames vastavalt jäätmeseaduse § 42 lõikes 3 punktis 14 nimetatud kavale, kas tekkekohal või avalike konteinerite kaudu eraldi kogumismahutisse . Liigiti kogumine tuleb korraldada eraldi vähemalt järgnevate pakendijäätmete liikide osas: 1) paber- ja kartongpakendijäätmed koos paberi- ja kartongijäätmetega (nn vanapaber) ; 2) joogikartong koos plast- ja metallpakendijäätmetega; 3) klaaspakendijäätmed. Kohaliku omavalitsuse üksus saab tugineda Keskkonnaagentuuri arendatavale jäätmemudelile, mis aitab planeerida oma piirkonnas jäätmete liigiti kogumist. Loodav jäätmemudel (e sime n e etap p valmis 202 5 . aasta esime s e s kvartal i s ) aitab kohaliku omavalitsuse üksustel mõista, millistel aladel tuleks rakendada tekkekohal pakendijäätmete liigiti kogumist ning millistes piirkondades ja mis mahus peaks säilima avalik kogumisvõrgustik. Väljaspool tiheasustusala, kus jäätmetekitajaid on vähe ja nendevahelised veokaugused on suuremad , võib eeldada, et kulude kokkuhoiu mõistes on mõistlikum näiteks korteriühistute juurde , külakeskustesse ja kaupluste juurde paigaldada avalikud jäätmemahutid erinevat liiki pakendi jäätmete liigiti kogumiseks . KOV peab pakendijäätmete liigiti kogumise korraldamisel lähtuma sellest, et KOVi piires saavutataks olmejäätmete liigiti kogumise sihtarv. Näiteks p iirkondades, kus KOV ei näe ette tekkekohal pakendijäätmete liigiti kogumist , peab KOV pakendijäätmete veo hanke lepingu kaudu tagama, et jäätmevaldajatel oleks võimalik tellida vabatahtlik lisateenus , mille osas kannab veokulud jäätmevaldaja ( PakS § 15 lg 8). Samuti kehtib lisateenuse tellimise võimalus siis, kui jäätmevaldaja soovib KOVi poolt määratu d jäätmeveo sagedusest tihedamat veosagedust. Kui KOV korraldab väljaspool tiheasustusala tekkekohal pakendijäätmete liigiti kogumise, siis rakendub PakS § 15 2 lõikes 7 nimetatud jäätmevaldaja veokulu, mille kohaselt jäätmevaldaja tasub tagatisrahata pakendi jäätmete tekkekohal kogumise veokulust 0,50 eurot kogumiskorra kohta iga kogumismahuti äraveo või tühjenduse eest. Lõige 7 näeb ette, et kohaliku omavalitsuse üksus peab korraldama tagatisrahata pakendi jäätmete kogumise avalikus ruumis nii tiheasustusalal kui ka mujal kui tiheasustusalal. Ka need konteinerid on tühjendamiseks korraldatud jäätmeveo raames. Otsustades, kuhu paigaldada või jätta alles avalikud konteinerid, peab kohaliku omavalitsuse üksus arvestama jäätmeseaduse § 42 lõike 3 punktis 14 nimetatud pakendite ja pakendijäätmete käitlemise kava (see on osa kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavast) ning eesmärki, et pakendijäätmete kogumissüsteem moodustaks terviku. Omavalitsusüksus peaks arvestama tervikliku kogumissüsteemi kujundamisel nii jäätmevaldajate paiknemist omavalitsuse territooriumil, kohti, kus elanikud ja ka turistid peamiselt liiguvad, taaskasutusorganisatsioonide kogemust jm. Samuti on võimalik omavalitsusüksusel koguda tagasisidet elanikelt konteinerite asukohtade eelistuste kohta, pidada läbirääkimisi kauplustega jne. Näiteks oleks mõistlik paigutada klaaspakendijäätmete konteinereid müügikohtade juurde, kus toimub ka tagatisrahaga pakendi jäätmete kogumine. Juhul kui KOV on seda analüüsinud ja ei pea avalike pakendikonteinerite paigaldamist vajalikuks, siis neid paigaldama ei pea. Oluline on, et kogumissüsteem moodustaks terviku ja oleks elanikele, kuid ka veoringide planeerimise mõttes mõistlik ja mugav. Avalike konteinerite asukohtade määramisel on abi Keskkonnaagentuuri jäätmemudelist. Avalikus ruumis pakendijäätmete konteinerite olemasolu aitab koguda võimalikult palju pakendijäätmeid liigiti kokku, näiteks väljaspool tiheasustusala, kus ei ole korraldatud liigiti kogumine tekkekohalt, samuti turistide tekitatud pakendijäätmed jm. Pakendijäätmete liigiti kokku kogumine on vajalik ka selleks, et TKOd saaks täita oma kohustusi ja saavutada sihtarvud. KOVi korraldused pakendijäätmete kogumisel peavad toetama ka TKOdele seatud eesmärkide täitmist. Jäätmeseaduse § 31 lõike 3 1 kohaselt tuleb koguda paberi- ja kartongijäätmed (vanapaber) koos paber- ja kartongpakendijäätmetega samasse mahutisse (kott, süvamahuti, konteiner vm). Materjali kaupa kogumine toimub kõigi kogumisviiside puhul, st nii tekkekohalt kogumisel, kogumispunktides, jäätmejaamades vm viisil kogudes. Paberit ja kartongi ei koguta klaas pakendijäätmete ning plast- ja metallpakendijäätmete mahutisse, kuna siis ei ole enam tegemist materjali kaupa kogumisega ning kogutava paberi ja kartongi väärtus materjalina võib määrdumise tõttu väheneda. Seega KOV ei saa korraldada selliste jäätmete kooskogumist. Kui aga nimetatud mahutitesse peaks sattuma muust materjalist pakendimaterjale, siis ei loeta neid võõristeks . Kohaliku omavalitsuse üksustel on võimalik avalikus ruumis kasutada seniseid TKOde konteinereid, kui asukohad on sobivad. TKOdel on võimalik kokkuleppel anda konteinerid kohaliku omavalitsuse üksuse kasutusse (nt rentida), müüa jm. Oluline on saavutada KOVi ja TKO vahel kokkulepe, mis senistest avalikest konteineritest saab. Lõige 8 sätestab, et k ohaliku omavalitsuse üksus peab jäätmeseaduse § 67 lõikes 3 1 nimetatud hankelepinguga võimaldama, lisaks PakS § 15 lõigetes 4-7 korraldatud jäätmete kogumisele, vabatahtlikku olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete tekkekohal liigiti kogumist, mille veokulu käitlus kohan i, kus pakendijäätmed antakse üle TKOdele , tasub jäätmevaldaja kohaliku omavalitsuse üksusele või jäätmeseaduse § 67 lõike 3 punkti 9 alusel pakendijäätmete vedajale . Sellega antakse võimalus neile jäätmevaldajatele , kes soovivad pakendijää tmeid tekkekohal koguda seal, kus seda KOVi poolt korraldatud ei ole (KOV korraldab piirkonnas pakendijäätmete kogumist nt avaliku pargi kaudu) või kui see on vedaja poolt võimaldatud, siis so ovi korral ka näiteks tihedamat veosagedust. Sellisteks olukordadeks peab KOV nägema riigi hankelepingus ette lisateenuse, mi lle osas ei pea taaskasutusorganisatsioonid täiendavat veokulu kandma , vaid jäätmevaldaja ka nnab selliste lisateenuste veokulud käitlus kohani ise . Lisateenused on lubatud jäätmeseaduse § 67 lg 3 p 7 alusel. Lõige 9 rõhutab, et kohaliku omavalitsuse üksuse tegevus pakendijäätmete korraldatud jäätmeveo raames kogumisel ei tohi takistada pakendiettevõtja ja taaskasutusorganisatsiooni kohustuste täitmist. See sisaldab ka pakendijäätmete taaskasutamise sihtarvude saavutamist. Seetõttu on oluline, et kohaliku omavalitsuse üksus pingutaks, et olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kogumissüsteem moodustaks omavalitsuse territooriumil terviku, oleks elanikele mugav, kättesaadav ja loogiline. See aitab tagada kvaliteetse materjali kogumise ja hõlbustada pakendijäätmete ringlussevõttu. Kohaliku omavalitsuse üksusel on võimalik pakendijäätmete kogumise korraldamisel arvestada taaskasutusorganisatsioonide tagasiside ja kogemusega. Ka Riigikohus on rõhutanud, et TKO võimalus täita seadusest tulenevaid kohustusi pakendijäätmete kogumisel ja taaskasutamisel sõltub olulisel määral omavalitsusüksuse otsustustest, ning leidis, et korraldatud jäätmeveo riigihanke alusdokumendid, mis sisaldavad pakendijäätmete tekkekohalt liigiti kogumist, võivad mõjutada TKO õigusi . KOV peab riigihanke tingimuste s ette nä gema kontrollimise viisi vedajale, kuidas kohustub vedaja jäätmevaldaja juures veenduma, et pakendijäätmete mahutisse on paigutatud õiged jäätmed ( JäätS § 67 lg 3 p 10) . Lõike 10 kohaselt antakse korraldatud jäätmeveo raames kokku kogutud pakendijäätmed enne edasisi käitlustoiminguid üle TKOdele jäätmeseaduse § 19 kohases jäätmekäitluskohas proportsionaalselt nende turuosadega. TKOde turuosad kujunevad pakendiregistrisse esitatud turule lastud pakendite koguste põhjal. Selleks, et taaskasutusorganisatsioonidel oleks võimalik saavutada pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvud ja täita neile seatud kohustusi, on oluline, et neil oleks võimalikult suur otsustusõigus selle üle, kuidas pakendijäätmeid käideldakse. Seetõttu on kohustus anda pakendijäätmed pärast kokku kogumist, kuid enne kõiki edasisi sorteerimis- ja muid käitlustoiminguid üle TKOdele . Lõikega 1 1 s ätestatakse, et kohaliku omavalitsuse üksus peab tagama jäätmeseaduse § 66 lõikes 3 nimetatud haldusterritooriumi hajaasustusega osades ja omavalitsus üksus es , kus jäätmevedu jäätmeseaduse § 135 lõikest 2 lähtuvalt ei ole korraldatud , olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kokku kogumise ja üleandmise TKOdele vastavalt PakS § 15 1 lõigetele 3-4. Sellisteks aladeks on nt Kihnu, Ruhnu ja Vormsi. Lõikega 12 sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused pakendijäätmete kogumisega seotud teavitustegevuste osas. Kohaliku omavalitsuse üksus teavitab avalikkust ja tarbijat olmes tekkivate tagatisrahata pakendijäätmete kogumisest korraldatud jäätmeveo raames. Üleüldine teadlikkuse tõstmine pakendijäätmete teemal on jätkuvalt taaskasutusorganisatsiooni ülesandeks, kuid kohaliku omavalitsuse üksus on kõige õigem jagama elanikele teavet pakendijäätmete kogumisest korraldatud jäätmeveo raames. Kohalik omavalitsus saab elanikele jagama teavet sellest, kuidas toimub olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kogumine (kus tekkekohalt, kus avalikus ruumis), mitmeks liigiks peab pakendijäätmeid koguma , millisesse mahutitüüpi jäätmed kogutakse jne. KOVi kohustus pakendi jäätmete teavitamisega seoses on kõik, mis puudutab kohaliku omavalitsuse tasandil jäätmete liigiti kogumisega seonduvad. See teavitus, mis puudutab KOJV ja kogumist peab tulema KOVilt (vastava KOVi territooriumi üleselt). TKOdel on jätkuvalt kohustus 2% käibest suunata teadlikkuse tõstmisele ja tarbijate teavitamine pakendi ja pakendijäätmete tagastamise korrast ja nõuetest väljaspool KOJVi ning jäätmetekke ja prügistamise vältimisest, sealhulgas ühekordselt kasutatavate plasttoodete prügistamise ning nende jäätmete muu sobimatu kõrvaldamise mõjust keskkonnale, eriti merekeskkonnale ( PakS § 17´4 lg 1 p 11). Kooskõlas PakS § 39 9 peab kohaliku omavalitsuse üksus olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete liigiti kogumise viima kooskõlla PakS § 15 lõigetes 3-1 2 sätestatuga alates uuest korraldatud jäätmeveo riigihankest, kuid mitte hiljem kui 2030. aasta 31. detsembriks. PakSi § 15 1 Seadust täiendatakse §-iga 15 1 , mis sätestab kohaliku omavalitsuse üksuse ja taaskasutusorganisatsiooni vahelised kokkulepped pakendijäätmete üleandmise kohta. Lõige 1 näeb ette, et kohaliku omavalitsuse üksuse ja kõikide olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmetega tegelevate TKOde vahel lepitakse enne korraldatud jäätmeveo korraldamist kirjalikult kokku ühine jäätmekäitluskoht pakendijäätmete üleandmiseks . See on jäätmekäitluskoht ( JäätS § 19 tähenduses), kus toimub korraldatud jäätmeveo raames kogutud pakendijäätmete üleandmine TKOdele turuosa järgi. Pakendijäätmete ül e andmiseks kasutatav jäätmekäitluskoht võib olla kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmejaam, jäätmekäitleja jäätmekäitluskoht või selleks otstarbeks eraldi rajatud jäätmekäitluskoht (tegemist ei ole ammendava loeteluga). Jäätmekäitluskohas peavad olema tagatud tingimused, mille kohaselt ei tohi seal halveneda pakendijäätmete kogumisjärgne seisund (nt segunemine teiste jäätmeliikidega või pinnase/kattematerjalidega). Kui avalikust süsteemist kogutud jäätmed on oluliselt halvema kvaliteediga ja saastunud muude jäätmeliikidega, siis ei ole lubatud tekkekohal kogutud pakendijäätmeid ja avalikus kogumissüsteemis kogutud pakendijäätmeid ühte hunnikusse või kogumismahutisse paigutada. Jäätmeseaduse § 14 lg 1 2 sätestab, et liigiti kogutud jäätmeid ei segata teiste jäätmete ega muude materjalidega, millel on erinevad omadused. Ka sortimismääruse § 3 lg 7 sätestab, et liigiti kogutud jäätmeid ei tohi segada nende kogumisel, kokkukorjamisel ega vastuvõtmisel teiste jäätmete ega muude materjalidega, millel on liigiti kogutud jäätmetest erinevad omadused. Pakendijäätmete üleandmiseks kasutatav jäätmekäitluskoht peab lisaks olema tehniliselt varustatud selliselt, et oleks võimalik kokku kogutud pakendijäätmeid hoiustada ja vastavalt turuosadele jagada taaskasutusorganisatsioonide vahel. Oluline on, et tagatud oleks sissetulevate ja üleantavate pakendijäätmete üle arvestuse pidamine (jäätmeseadus § 116). Seetõttu peab pakendijäätmete ladustuskohas olema võimalik pakendijäätmeid kaaluda. Pakendijäätmete üleandmiseks kasutatava käitluskoha nõuded sätestatakse JäätS § 29 lõike 4 punkti 11 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega ( lisa 2). Kõik TKOd on kohustatud korraldama üleriigiliselt kogutud pakendijäätmete käitlemist. Pakendi jäätmed tuleb jäätmekäitluskohas üle anda kogumisjärgses seisundis (st need ei tohi vahepeal teiste jäätmetega seguneda või läbida sorteerimistoiminguid). Ü leantavad pakendijäätmed peavad olema vastavuse §-s 15 2 lõikes 2 nimetatud võõriste osakaalu le seatud tingimustega. Lõike 2 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus TKOdega kokku leppida mitu ühist pakendijäämete üleandmiseks kasutatavat jäätmekäitluskohta. See tähendab, et kui omavalitsuses leitakse, et vajalik on erinevates piirkondades erinevad pakendijäätmete üleandmiseks kasutatavad jäätmekäitluskohad (nt Tallinnas), siis saab kokku leppida ka mitu ühist jäätmekäitluskohta. Oluline on, et kõikides ühiselt kokku lep itud p akendijäätmete üleandmiseks kasutatavates jäätmekäitluskohtades jaotatakse pakendijäätmed TKOde vahel proportsionaalselt turuosadele. TKOd ei saa korraldatud jäätmeveo raames kogutud pakendijäätmete vastuvõtmiseks kasutusele võtta erinevaid jäätmekäitluskoht i, need lepitakse kokku ühise lt . Klaaspakendijäätmete osas võivad KOV ja TKO leppida kokku eraldi üleandmise kohad, kuna liigiti kogutud klaaspakendijäätmete puhul on tagatud selline kvaliteet, mis võimaldab nimetatud jäätmed otse lõppkäitluskohta üle anda, mis välistab tarbetud veo- ning maha– ja pealelaadimiskulud pakendijäätmete ladustuskohas. Seega ei pea klaaspakendijäätmete üleandmine toimuma pakendijäätmete vahepealseks ladustamiseks mõeldud jäätmekäitluskohas. Lõike 3 kohaselt peavad ka need piirkonnad, kus ei ole pakendijäätmete kogumine hõlmatud korraldatud jäätmeveoga (Kihnu, Ruhnu ja Vormsi) samuti pakendijäätmete üleandmiseks sobilike jäätmekäitluskohtade osas kokkuleppe sõlmima ning TKOd on kohustatud transpordi- ja ladustamisega seotud kulud kandma. Kulude väljaselgitamiseks saab KOV võtta hinnapäringud, teha hanke või tõendab kulutõhusust muul moel. KOV peab kulude tegemisel lähtuma kulutõhususest ( JäätS § 31 lõige 8), nt üle mere veoks ei pea eraldi laevasõitu tellima, saab ühildada muu veosega. Vastavad tingimused saab KOVi ja TKO vahelises lepingus kokku leppida. Lõike 4 kohaselt võib pakendijäätmete üleandmiseks vajaliku jäätmekäitluskoha ja turuosade jagunemise määrata kohalik omavalitsus, kui kohaliku omavalitsuse üksuse ja TKO vahel ei õnnestu vastavat kokkulepet saavutada. TKOl on õigus ja kohustus vastu võtta tema turuosaga proportsionaalne osa korraldatud jäätmeveo raames kogutud pakendi jäätmetest. Pakendijäätmete üleandmiseks vajaliku jäätmekäitluskohaga seotud kulud jäävad laiendatud tootjavastutuse põhimõttest lähtuvalt TKO kanda. TKOde turuosad määratakse pakendiregistrisse esitatud turule lastud pakendite koguste põhjal. KOV peab pakendijäätmete üleandmiseks vajaliku jäätmekäitluskoha määramisel lähtuma kulutõhususest. Lõike 5 kohaselt võib KOV käesolevas seaduses nimetatud kirjaliku kokkuleppe sõlmida ise või anda selle ülesandeks teisele isikule: 1) KOKSi §-s 62 sätestatud koostöövormiga hõlmatud isik; 2) halduslepingu alusel KOVi enda valitseva mõju all oleva äriühing, mittetulundusühing või sihtasutus. PakSi § 15 2 Seadust täiendatakse §-ga 15 2 , mis sätestab TKO kohustused pakendi ja pakendijäätmete kogumisel ja taaskasutuse korraldamisel korraldatud jäätmeveo raames ning kulude jaotuse. Lõike 1 kohaselt on pakendijäätmete üleandmiseks kasutatava jäätmekäitluskoha tagamine taaskasutusorganisatsiooni ülesanne. Sealhulgas on pakendijäätmete üleandmiseks vajaliku jäätmekäitluskoha rajamise, hooldamise, rentimise jms kulud TKO kanda. TKOd peavad tagama KOVi korraldatud jäätmeveo raames kokku kogutud pakendijäätmetele üleandmiseks ühise jäätmekäitluskoha , võttes arvesse § 15 1 lõikeid 1 – 3 . Sarnaselt toimitakse Soomes, kuna seeläbi on võimalik pakendijäätmete ladustuskohtadega seotud kulusid minimaalsena hoida. Oluline on, et KOVid ja TKOd oleks pakendijäätmete üleandmiseks vajaliku jäätmekäitluskoha või kohad enne korraldatud jäätmeveo riigihanke korraldamist kokku leppinud. Sellisteks jäätmekäitluskohtadeks võivad olla ka KOVi jäätmejaamad, olemasolevad käitluskohad ja TKOde enda ladustuskohad (loetelu ei ole ammendav) . Pakendijäätmete ladustamisega seotud kulude kandmine on TKO kohustus (nt rajamise või rentimisega seotud kulud) ja TKOd kannavad kulusid proportsionaalselt nende turuosadega. Pakendijäätmete ladustuskoha haldusteenus on võimalik kõikidel seotud TKOdel sisse osta. See tagab, et pakendijäätmete ladustuskohas jaotatakse võrdsetel alustel pakendijäätmed vastavalt TKOde turuosadele. Lõike 2 kohaselt ei või TKO keelduda kohaliku omavalitsuse korraldusel liigiti kogutud pakendijäätmete vastuvõtmisest, kui võõrise osakaal neis on kuni viis mahuprotsenti kogutud pakendijäätmete mahust. . Viis protsenti on võetud aluseks, et KOVidel oleks motivatsioon pakendijäätmete liigiti kogumist võimalikult kvaliteetselt korraldada. See tähendab, et KOV peab ka pakendijäätmete veohankes ette nägema tingimused, millega jäätmevedaja kontrollib juba tekkekohal pakendijäätmete koostist ning rikkumiste korral on võimalik vale koostisega jäätme ma huti kokkulepitust teise hinnaga tühjendada. Olemasoleva praktika kohaselt on sektori tagasiside, et nt 1 0 % või 1 5 % võõriste sisalduse piiriks on liiga palju, kuna see sisaldab juba ka selliseid olmejäätmeid, mis ei ole loomulik pakendite võõris (nt teatud määral niiskust ja toidujääke). Muudatuse juures on oluline silmas pidada, et pakendijäätmed sisaldavad alati teatud koguse võõriseid ja niiskust ning seega tuleb arvestada, et ladustuskohta jõudnud pakendijäätmete osas ei saa arvestada 1:1-le tootjate poolt turule lastud pakendite koguseid, vaid ladustuskohta jõudnud pakendijäätmete kaal on suurem kui turule lastud pakendite kaal. Samuti, turule lastud koguste arvutus ei käi KOVide lõikes (nt X linnas lasti turule Y kogus pakendit), seega ei saa tekkida olukorda, et TKO keeldub konkreetses KOVis koguse ületamise tõttu pakendite vastuvõtmisest. Võõriseks ei loeta paberi- ja kartongijäätmeid (nn vanapaber), mida kogutakse pakendiseaduse alusel koos paber- ja kartongpakendijäätmetega . Kui plast- ja metallpakendijäätmete kogumismahutisse on ekslikult visatud klaaspakendijääde , s iis ei loeta ka seda võõriseks . Samas on oluline, et KOV ei korraldaks klaaspakendijäätmete kooskogumist plast- ja metallpakendijäätmetega ( PakS § 15 lg 5). Lõige 3 sätestab, et kui TKO on andnud hinnangu, et PakS § 15 2 lõikes 2 nimetatud võõrise osakaal on kogutud pakendijäätmete mahus ületatud, siis peab TKO seda tõendama selleks, et KOV kataks ületatud osaga seotud kulud. Lõike 4 kohaselt hüvitab kohalik omavalitsus ületatud võõrise protsendi ulatuses pakendijäätmetes sisalduvate võõriste käitlemisega seotud kulud TKOle , kui TKO tõendab, et ladustuskohta jõudnud pakendijäätmete võõrise osakaal ületab vii te protsenti kogumisjärgsest pakendijäätmete mahust. Seega , kui pakendijäätmed sisaldavad kuni viie protsendi ulatuses võõris eid , kannavad nende käitlusega seotud kulud TKO - d. I ga ületatud võõrise protsendi osas on kulu kandmise kohustus KOVil . Võõrise osakaalu tuleb vajadusel mõõta sissetulevast pakendijäätme veokoormast, et oleks võimalik tuvastada, millisest KOVist kogutud jäätmetega on tegu ning see annab aluse ületatud võõriste osas TKOle nõuda kulude katmist KOVi poolt. Lõige 5 sätestab kulude jaotuse olmes tekkivate tagatisrahata pakendijäätmete kogumisel. Sätte kohaselt tuleb TKOl hüvitada olmes tekkivate tagatisrahata pakendijäätmete kogumise kulud, mis kujunevad korraldatud jäätmeveo riigihanke tulemusel. Seejuures tuleb arvestada ka eelnevalt TKOga kokku lepitud pakendijäätmete ladustuskoha asukohta. Seega arvutatakse kohaliku omavalitsuse üksusele või jäätmevedajale hüvitatav summa sõltuvalt ladustuskoha asukohast. Korraldatud jäätmeveo eesmärk on riigihangete seadusest tulenevalt hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seega on läbi korraldatud jäätmeveo tagatud ka TKOle kõige optimaalsemad ja läbipaistvad kulud. Lõike 6 kohaselt hüvitab TKO käesoleva §-i lõikes 5 ja §-i 15 1 lõikes 3 nimetatud kulud jäätmeseaduse § 67 lõikes 3 1 nimetatud pakendijäätmete vedajale kohaliku omavalitsuse üksusele kaudu . Hüvitamine toimub kord kalendrikuus. Seega edaspidi toimub pakendijäätme kogumisega seotud kulude arveldamine läbi kohaliku omavalitsuse üksuse või jäätmevedaja, kellele KOV on delegeerinud arveldamise ülesande jäätmeseaduse § 67 lõike 3 punkti 9 alusel . Selline lähenemine tagab tootjavastutusega seotud kulude parema läbipaistvuse. Juhul, kui KOV on jäätmekavas pakendijäätmete kogumist analüüsinud ja jõudnud järeldusele, et ka hajaasustuses on osaliselt pakendijäätmete tekkekohalt kogumine vajalik (nt KOV liigiti kogumise sihtarvu saavutamiseks), siis on TKOdel kohustus vastavad kogumiskulud hüvitada (v.a 0, 50 eurot tühjenduskorra kohta, mis on jäätmevaldaja kulu). Lõige 7 selgitab, milliseid kulusid kogutakse jäätmevaldajalt ehk jäätmete tekitajalt pakendijäätmete kogumisel. Jäätmevaldaja kannab tagatisrahata pakendi jäätmete tekkekohalt kogumise veokulust 0, 50 eurot kogumiskorra kohta iga kogumismahuti äraveo või tühjenduse eest kohaliku omavalitsuse üksusele või jäätmeseaduse § 67 lõike 3 punkti 9 alusel pakendijäätmete vedajale. Näiteks, kui eramaja juures on kaks pakendikonteinerit, siis jäätmevaldaja tasub iga konteineri tühjenduskorra eest 0, 50 eurot. Seega kui eelpool mainitud kahte konteinerit tühjendatakse ühes kuus 4 korda (kahe konteineri peale 8 tühjenduskorda kokku), siis kogukulu pakendijäätmete kogumise, veo ja käitlemise eest oleks jäätmevaldajale 4 eurot kuus. Jäätmevaldajaks loetakse jäätmeseaduse 4. peatüki tähenduses ka korteriühistu, seega sama loogika kehtib korteriühistute juures kogutavatele jäätmetele, kus ühistu tasub 0, 50 eurot iga konteineri tühjenduskorra eest. Jäätmevaldaja tasu 0, 50 eurot on ainult tekkekohalt kogumise puhul, mitte avalike konteinerite ja jäätmejaamade puhul (neid kulusid on TKOd ka varem kand n ud, seega ei ole tegu täiendava kulu ga ja need kannab TKO 100% ise) . Sama jäätmevaldajalt kogutav tasumäär (0,50 eurot iga kogumismahuti tühjenduskorra kohta) on otsustatud jätta nii korteriühistutele kui ka ühepereelamutele, kuna korteriühistute juurest kogutakse ühe veoga väikselt alalt suur kogus pakendijäätmeid ning seetõttu on kulud ühe tonni pakendijäätmete kokku kogumisel väiksemad. Ühepereelamute juures on ühe tonni pakendijäätmete kogumise kulu suurem, seega on põhjendatud sellistel jäätmevaldajatelt ka väiksema mahu jäätmete üleandmisel proportsionaalselt suuremat tasu küsida.Jäätmevaldaja kuluks on ka pakendijäätmete konteineri rent või soetuskulu. Pakendiseaduse § 12 1 kohaselt on pakendiettevõtja kohustatud tagama oma turule lastud pakendatud kauba pakendi ja pakenditest tekkinud jäätmete käitlemise ning kandma selle kulud. Samas, vastavalt jäätmete raamdirektiivile, kui see on põhjendatud vajadusega tagada nõuetekohane jäätmekäitlus ja tootja laiendatud vastutuse süsteemi majanduslik elujõulisus, võivad liikmesriigid kalduda rahalise vastutuse jagamise põhimõttest kõrvale, tingimusel, et tootjad katavad vähemalt 80% kuludest ( kulud, mis tekivad jäätmete liigiti kogumisel ja seejärel transportimisel ning töötlemisel, sh töötlemisel, mis on vajalik liidu jäätmekäitluse sihtmäärade saavutamiseks). Jäätmete raamdirektiiv rõhutab, et 80/20 proportsiooni erandit ei tohi kasutada selleks, et vähendada seda osa kuludest, mida toodete tootjad (pakendiettevõtjad) kandsid tootja laiendatud vastutuse süsteemide raames, mis loodi enne 4. juulit 2018. Seetõttu on kavandatud ka kõnealune erisus, millega jäätmevaldaja katab pakendijäätmete veoga seotud kuludest 0, 50 eurot iga pakendikonteineri tühjenduskorra eest. Sealhulgas tuleb rõhutada, et direktiiv annab võimaluse selliseks erisuseks liikmesriikidele selleks, et tagada TKOde majanduslik elujõulisus, mistõttu näeb eelnõu koostaja, et üleminekuperioodil aastatel 2025-2032 on oluline, et jäätmevaldaja kannaks 0, 50 eurose kulu pakendijäätme kogumismahuti tühjenduskorra eest, et tagada TKOle majanduslik elujõulisus. Kui TKO on majanduslikult elujõuline, ei pea jäätmevaldaja pakendijäätmete veo kulu kandma. Tootjavastutuse põhimõte seisneb selles, et TKOga liitunud pakendiettevõtjad kannaksid enda poolt turule lastud pakendijäätmetega seotud kulud. Selleks, et hinnata 0, 50 eurose jäätmevaldaja kulu vajalikkust ja ajakohasust, saab riik vastavalt vajadusele analüüsida, kas jäätmevaldaja kulu on toojavastutuse põhimõttest lähtuvalt proportsionaalne ja vajalik. Tuleviku suund on, et pakendiettevõtjad võtavad enda poolt turule lastud pakendite osas suuremat vastutust ning on oluline, et TKOdele ette nähtud vähemalt 80% vastutuse kohustus oleks tagatud. Soomes läbiviidud jäätmereform, millega liiguti samuti kohaliku omavalitsuse üksuse kesksele jäätmemajanduse korraldamise mudelile näitab, et sarnaste muudatuste rakendamisel vähenes veokulu 40% (ka Soomes määrati pakendijäätmetele ladustuskohad, kus pakendijäätmed jagati taaskasutusorganisatsioonide vahel vastavalt turuosale). Seega võib ka Eestis tekkida olukord, kus TKOde poolt hetkel prognoositav kulude tõus võib olla hoopis vastupidine ja sellisel juhul läheb jäätmevaldajatelt kogutav 0, 50 eurone tühjenduskorra tasu vastuollu 80/20 printsiibiga. Sellise olukorra vältimiseks on Kliimaministeeriumil võimalik üle vaadata peale jäätmereformiga kavandatud muudatuste rakendumist jäätmevaldajale rakenduv kulu ning vajadusel teha ettepanek muudatusteks. Kliimaministeeriumile esitatud andmete alusel viidi läbi arvutuskäik, mille põhjal selgitati välja, millised on hinnangulised kulud TKOle (ETO, TVO ja EPR) enne jäätmereformi elluviimist ja hinnati, millised on võimalikud kulud jäätme reformi järgselt . Aluseks võeti olmes tekkivate tagatisrahata pakendi te eest vastutavate TKOde teenustasud ja nende klientide poolt turule lastud müügipakendite kogused . Sealhulgas võeti arvesse, et ca 70% jäätmevaldajatest elab tiheasustusalal. Arvesse võeti ka Statistikaameti edastatud 2024. aasta andmed eluhoonete ja mitte-eluhoonete kohta. Statistikaameti andmetel on Eestis üldse kokku 246 986 elamiseks mõeldud hoonet. Nendest 209 964 on ühepereelamud, 26 913 korterelamud, 6529 paariselamud ja 3580 mitte-elamud, kus asub vähemalt üks eluruum. Lisaks leiti ehitisregistri väljavõtte alusel, et mitte-eluhooneid, mille juures peab samuti pakendijäätmete tekkekohal kogumine toimuma on ca 18 000. Arvutustega mudeldati nimetatud elamute juurde muudatustega kavandatav pakendijäätmete konteinerite arv ning nende minimaalsed võimalikud tühjenduskorrad, võttes arvesse, et iga konteineri tühjenduskorra maksumuseks on 0, 50 eurot. Arvutuste põhjal leiti, et jäätmevaldajatelt kogutav aastane tulu TKOdele oleks ca 4,5 mln eurot. Huvirühmadega kohtumisel on nad selgitanud, et hinnanguliselt võib veokulu kogu pakendijäätmetega seotud kogumise ja käitlemise kulust moodustada ca 20% ühe tonni kohta. Võttes arvesse kolme TKO (TVO, ETO, EPR) teenustasude hinnad (kodulehtedel avalikud) ja nende klientide poolt turule lastud pakendite kogused ( 75 945 tonni, 202 3 ) saame müügipakenditega seotud kogukuluks 2025. aasta teenustasude vaates ca 12 mln eurot. Sellest 20% moodustab ca 2, 4 mln eurot. Osapooled on välja toonud, et eelnõukohase pakendiseaduse muudatusega kaasnevad tegevused võivad veokulu suurendada ca 2 -3 korda ehk veoga seotud kogukulu oleks ca 4,8 - 7. 2 mln eurot. Sellest ca 2,4 mln tasuvad TKOd juba praegu ise ning täiendav 4,8 mln veo kulu on võimalik katta jäätmevaldajatelt kogutava 0, 50 -eurose tühjenduskorra maksumusega. Seejuures saavad TKOd enda valdusesse paber- ja kartongpakendijäätmetega kooskogutavad paber- ja kartongjäätmed (nn vanapaberi), mille käitlusest saadav tulu jääb samuti taaskasutusorganisatsioonidele. Kliimaministeerium on 2022. aasta andmete põhjal hinnanud, et vanapaberikäitlusest saadav tulu võib järgnevate aastate jooksul olla 500 000-700 000 eurot aastas. Tulu ja k ulu, mis kaasneb vanapaberi veo ja käitlusega on arvestatud juba 0, 50 -eurose jäätmevaldaja kulu sisse ning arvesse on võetud ka seda, et edaspidi ei pea TKO kandma paberi- ja katrongpakendi jäätmete kogumistaristuga seotud kulusid, kuna need on tulevikus KOVi kanda. Sealhulgas lasub kohaliku omavalitsuse üksuse kanda ka muude pakendijäätmeliikide kogumistaristu tagatisrahata olmes tekkivate müügipakendite osas. Eelnevat arvesse võttes on põhjendatud, et jäätmevaldajatele rakenduv pakendijäätmete kogumismahuti tühjenduskorra tasu on 0, 50 eurot, arvestades jäätmete raamdirektiivist tulenevat kohustust, et TKOd peavad katma vähemalt 80% vajalikest kuludest. Raamdirektiivist tulenev kohustus ei võimalda pakendijäätmete kokku kogumise ja veokulusid korraldatud jäätmeveo raames ristsubsideerida , kuna see oleks vastuolus laiendatud tootjavastutuse põhimõttega. Võttes arvesse 80/20 proportsiooni on TKO kohustuslikud kulud pakendite ja pakendijäätmete transportimise, ladustamise ja käitlemisega seotud kulud. Kohaliku omavalitsuse üksuse kulud on üldised jäätmehooldusega seotud kulud, sh teavituse ja järelevalvega seotud kulud. Avalike pakendikonteineritega seotud kulu on osa KOVi jäätmehoolduse kuludest. Jäätmevaldajate kuluks tekkekohal kogumisel konteinerite ostu või rendiga seotud kulud (selle kulu võib kanda ka KOV, kes saab selle arvestada jäätmehoolduskuludesse) ning pakendijäätmete konteineri tühjenduskordade kulu. KOVidel on lähiaastail võimalik taotleda pakendijäätmete kogumistaristu soetamiseks toetust ühtekuuluvusfondist (2025-2027). Soomes on samuti pakendijäätmete liigiti kogumises toimunud muudatused sarnaselt Eestis kavandatavatele muudatustele. Ka Soomes kogutakse olmes tekkivad tagatisrahata pakendijäätmed korraldatud jäätmeveo raames ja seaduses on sätestatud miinimumnõuded pakendijäätmete liigiti kogumise kohta. Kulude kandmisel peavad teatud osa pakendijäätmete veokuludest ladustuskohta katma TKOd (KOV korraldab vedu ladustuskohani) ja sealt edasi on vedu korraldatud organisatsioonide poolt. Pakendijäätmete ladustuskohtadega seotud kulu on samuti TKOde kulu. Pakendijäätmete konteinerite eest maksab jäätmevaldaja. Seega on Eestis planeeritav jäätmereform sarnasel kujul Soomes läbiviidud, mille tulemused näitavad, KOVi poolt korraldatud pakendijäätmete kokku kogumine on veokulusid vähendanud hinnanguliselt 40%. Soome kogemus näitab, et muudat usega kaasnevad kulud on jõukohased nii jäätmevaldajatele kui ka tootjatele. Eelnõuga sätestatava PakSi § 15 2 vastavus põhiseadusele Eelkäsitletud muudatustega sätestatakse TKO kohustused kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo raames pakendijäätmete kogumise korral ning kulude jaotus, mis kujutab endast põhiseaduse (edaspidi ka PS) § 31 kohast ettevõtlusvabaduse riivet. Ettevõtlusvabaduse tuumaks on Riigikohus pidanud riigi kohustust mitte teha põhjendamatuid takistusi ettevõtlusele . Põhiõiguste riive on põhiseaduspärane üksnes siis, kui see on põhjendatud. Selleks et riive oleks põhjendatud, peab riive aluseks olev meede olema proportsionaalne. Proportsionaalne on meede siis, kui see järgib legitiimset eesmärki, on kohane ehk sobiv, vajalik ja proportsionaalne kitsamas tähenduses. Legitiimne eesmärk − PSi § 31 näeb ette, et ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja korda võib otsesõnu piirata seadusega, kuid ei täpsusta eesmärke, mis piiramist õigustavad, st legitiimne on iga eesmärk, mida seadusandja taotleb. Samas kuulub looduskeskkonna säästmine riigi põhikohustuste hulka (§ 53). Põhiseaduse §-des 5 ja 53 sätestatud keskkonnakaitselised põhimõtted ja kohustused võivad õigustada ka isikute põhiõiguste, näiteks ettevõtlusvabaduse (§ 31) või omandipõhiõiguse (§ 32) riivet. Riigi ülesanne on kehtestada riigi territooriumil ühtne õiguslik raamistik, mille alusel saavad KOVid jäätmehooldust JäätSi § 11 lõike 1 tähenduses korraldada avalikust huvist lähtudes. Jäätmekäitluse kui avaliku teenuse puhul avaldub avalik huvi muu hulgas Eesti puhtuse ja korrashoiu tagamises ning isikute tervise või looduskeskkonna kaitsmises . Õigusliku raamistiku kehtestamisel tuleb riigil kaaluda seega erinevate eesmärkide ja kohustuste vahel. Olemasolev süsteem, mis näeb ette TKOde kohustuse koguda pakendijäätmeid vaid avaliku konteinerpargi kaudu, ei ole piisavalt tõhusaks osutunud ning suur kogus liigiti kogumata pakendijäätmeid on endiselt segaolmejäätmete hulgas. Olmejäätmete hulka satuvad eelkõige müügipakendid, mitte veo- ja rühmapakendid. Pakendijäätmete tekkekohalt kogumine tiheasustusalal korraldatud jäätmeveoga on inimestel mugavam võimalus pakendijäätmeid liigiti ära anda, kui on seni üleriigiliselt kasutusel olevad avalikud pakendijäätmete kogumiskohad, mis on sageli üle täitunud. Jäätmete raamdirektiivi kohaselt on pakendiettevõtjad/taaskasutusorganisatsioonid kohustatud tagama oma turule lastud pakendatud kauba pakendi ja pakenditest tekkinud jäätmete tagasivõtmise ja käitlemise ning kandma nende tegevuste kulud. Riigihangete seaduses sätestatud korda järgides tagatakse hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seega on tagatud ka TKOdele kõige optimaalsemad ja läbipaistvad kulud. Lisaks on TKOdel enne korraldatud jäätmeveo riigihanget võimalik määrata pakendijäätmete üleandmise koht. Riive proportsionaalsus tähendab seda, et riive peab olema eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt eesmärgi tähtsust. Tiheasustusalal kogutakse väikselt alalt suur kogus pakendijäätmeid, mis tagab TKO jaoks optimaalseimad transpordikulud. Eelnõu koostaja ei pea proportsionaalseks nõuda pakendijäätmete tekkekohalt kogumist korraldatud jäätmeveo raames iga majapidamise juurest hajaasustusega piirkondades lausaliselt ja sellest tekkivate kulude kandmist TKOde poolt. Juhul, kui KOV on jäätmekavas pakendijäätmete kogumist analüüsinud ja jõudnud järeldusele, et ka hajaasustuses on osaliselt pakendijäätmete tekkekohalt kogumine vajalik (nt KOV liigiti kogumise sihtarvu saavutamiseks), siis on TKOdel kohustus vastavad kogumiskulud hüvitada (v älja arvatud 0, 50 eurot tühjenduskorra kohta ja lisateenusena tekkekohal kogumise veokulu mis on jäätmevaldaja kulu). Pakendiseadusega on kehtestatud üldine pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarv ning eraldi sihtarvud pakendimaterjali liikide kaupa. Üldine pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarv on praegu 55%, kuid see tõuseb 2025. aastaks 65%- le ning 2030. aastaks 70%- le . Senine avaliku pargi kaudu pakendijäätmete liigiti kogumise kord ei võimalda tagada pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarve. Olmes tekkivate pakendijäätmete korraldatud jäätmeveo raames liigiti kogumine on üks meetmeid, et aidata kaasa olmejäätmete ringlussevõtu edendamisele ja et vähem pakendijäätmeid põletataks või suunataks prügilatesse. Pakendiseaduse muudatused aitavad kaasa ka olmejäätmete ringlussevõtu eesmärkide saavutamisele ning teenivad laiemat keskkonnakaitselist eesmärki. Kuna muudatused teenivad legitiimset eesmärki, ei riiva need ebaproportsionaalselt PSi §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust. PakSi § 16 Paragrahvi 16 pealkirja muudetakse ning lisatakse, et see paragrahv käsitleb pakendiettevõtja kohustusi ka pakendi ja pakendijäätmete tekke vältimisel. Tegemist ei ole uute kohustuste lisamisega, vaid muudatus on seotud §-i 20 kehtetuks tunnistamisega eesmärgil liigutada pakendiettevõtja kohustused seaduse teistesse ja loogilisematesse sätetesse. PakSi § 16 lõige 3 Täiendatakse § 16 lõiget 3, täpsustades, et pakendiettevõtja, kes laseb turule pakendatud kaupa pakendimassiga rohkem kui viis tonni aastas ning ei anna seaduse § 12 1 lõikes 1 nimetatud kohustusi üle TKOle ega ei ole kohustatud seda tegema pakendiseaduse § 12 1 lõike 2 1 kohaselt, peab korraldama oma kauba pakendijäätmete kogumise igas oma kauba müügikohas, teavitama tarbijaid võimalusest tagastada pakendijäätmed müügikohta ning pidama oma kauba pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise arvestust iga müügikoha kohta eraldi. Oluline on rõhutada, et pakendiettevõtjal on oma kauba pakendijäätmete tagasivõtmise kohustus igal juhul ning see ei ole sõltuvuses viie tonni turule laskmise piirist, kui pakendiettevõtja täidab oma kohustusi iseseisvalt. PakSi § 16 lõiked 7 – 11 Paragrahvi 16 täiendatakse lõigetega 7–11. Lõiked sätestavad nõuded pakendiettevõtja teavitustegevuste kohta, eelkõige pakendijäätmete tekke vältimise teemadel, samuti nõuded pakendijäätmete kogumise kohta. Tegemist ei ole uute kohustustega, vaid varem § -s 20 sisaldunud sätted liigutatakse § 16. Muudatus tehakse, et liigutada pakendiettevõtja kohustused seaduse teistesse sobivamatesse sätetesse. Lõige 7 on varasem § 20 lõige 2 1 täpsustatud kujul. Sättest on jäetud välja kohustus pakendiettevõtjale, kes müüb pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale, informeerida pakendi tagasivõtmise kohast müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega, kuna see ei ole enam asjakohane. Olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kogumine on edaspidi kohaliku omavalitsuse üksuse korraldada korraldatud jäätmeveo raames ning KOV teavitab sellest elanikke ( PakS § 15 lõige 11). PakS § 16 lõige 7 näeb ka edaspidi ette, et pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale, annab infot jäätmetekke ja prügistamise vältimise kohta. Pakendiettevõtjad saavad selle kohustuse täitmiseks teha TKOdega koostööd, kasutada nende teabematerjale jm. Lõige 8 on senine § 20 lõige 2 1 . Säte näeb ette, et pakendiettevõtja, kes müüb lõppkasutajale või tarbijale ühekordselt kasutatavaid plasttooteid, jagab teavet nende toodete prügistamise ning nende jäätmete muu sobimatu kõrvaldamise mõjust keskkonnale, eriti merekeskkonnale. Lõige 9 on senine § 20 lõige 3 1 , mis näeb ette, et pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa ning kasutab selle kättetoimetamiseks postiteenust või muud majandus- või kutsetegevuses tegutsevat kauba üleandjat, võib korraldada lõppkasutajalt ja tarbijalt kauba üleandja kaudu pakendite ja pakendijäätmete tasuta tagastamise sellisest võimalusest lõppkasutajale ja tarbijale ette teatades. Lõige 10 on varasem § 20 lõige 5, mis näeb ette, et pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või materjali kaupa sorteeritud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega. Lõige 11 on varasem § 20 lõige 6, mis näeb ette, et pakendiettevõtja on kohustatud tagama lõppkasutajale ja tarbijale oma ohtlikke aineid sisaldavate pakendite ja pakendijäätmete tagastamise võimalused, arvestades jäätmeseaduses ja kemikaaliseaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud käitlemise nõudeid. PakSi § 17 1 Paragrahvi 17 1 pealkiri muudetakse ja täpsustatakse, et see paragrahv sätestab nõuded tagatisrahata pakendi jäätmete kogumisele väljaspool korraldatud jäätmevedu. PakS § 15 lõigete 3 ja 10 rakendumisel on olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kokku kogumine TKOde asemel edaspidi kohalike omavalitsuste ülesanne (nii avalikus ruumis kui ka tekkekohalt). Kuni kohaliku omavalitse üksused ei ole korraldanud pakendijäätmete kogumist, kehtivad TKOdele pakendiseaduse § 17 1 sätestatud kohustused. PakSi § 17 1 lõige 1 Muudetakse § 17 1 lõike 1 sissejuhatava lauseosa täpsustades, et nõuded kehtivad TKOle siis, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole korraldanud olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kogumise pakendiseaduse § 15 lõike 3 ja 1 1 alusel ehk korraldatud jäätmeveo raames. PakSi § 17 1 lõiked 1 3 , 4 1 ja 5 Paragrahvi 17 1 lõigetes 1 3 , 4 1 ja 5 tehakse viide sama paragrahvi lõikele 1, et täpsustada, et nendes lõigetes esitatud sätted kohalduvad vaid siis, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole korraldanud olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kogumist pakendiseaduse § 15 lõigete 3 ja 10 alusel. PakSi § 17 1 lõiked 6 –7 Paragrahvi 17 1 lisatakse lõige 6 , mis näeb ette, et TKO peab tagama nende pakendijäätmete, mida ei koguta PakS § 15 lõigete 3 ja 1 1 alusel kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusel, tasuta vastuvõtmise vähemalt kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmejaamade kaudu. Tasuta vastuvõtmise tagamine tähendab ka nende tegevuste rahastamist (nt tasumine konteineri eest). Kuna veo- ja rühmapakendid ning mitteolmelise tegevuse käigus tekkinud tagatisrahata müügipakendid (nt ettevõtte sees seadmete komplekteerimise käigus pakendatud osade müügipakend) ei ole korraldatud jäätmeveoga hõlmatud, siis kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmejaamades pakendijäätmete tasuta vastuvõtmine annab võimaluse näiteks väikeettevõttele selliseid veo- ja rühmapakendeid üle anda selliselt, et pakendijäätmete üleandmine oleks kulutõhus. Suurettevõtetel tekib veo- ja rühmapakendeid palju, seega neil on otstarbekas selliseid pakendiliike tekkekohas koguda ja otse jäätmekäitlejale või TKOle üle anda. Väikeettevõttel tekib selliseid pakendeid vähe, seega võivad tekkekohal kogumisega seotud kulud olla ebamõistlikult suured. TKO peab jäätmejaamas selliste pakendiliikidega seotud jäätmekäitluskulud ise kandma. Jäätmejaama toodud veo- ja rühmapakenditega seotud kulud jagatakse TKOde vahel proportsionaalselt turuosadega. TKOdel on võimalik veo- ja rühmapakendeid täiendavalt ka mujal kui jäätmejaamas koguda. Lõike 7 puhul ei ole tegemist uue kohustuse lisamisega, see on senine§ 20 lõige 4 2 . Muudetakse selguse huvides sätte asukohta seaduses. PakSi § 17 2 lõike 1 punkt 1 Paragrahvi 17 2 lõike 1 punktis 1 tehakse viide § 21 1 lõikele 1 senise § 20 lõike 2 asemel. Muudatus on seotud § 20 kehtetuks tunnistamise ja seal sisaldunud kohustuste liigutamisega selguse huvides sobivamatesse sätetesse. Tegemist ei ole sisulise muudatuse ega uue kohustusega. PakSi § 17 2 lõike 2 punkt 1 Muudetakse 17 2 lõike 2 punkti 1 sõnastust ning täpsustatakse, et TKOdelt punktis 1 nõutav kava peab kirjeldama, kuidas üle riigi kaasatakse eri piirkonnad nende pakendi ja pakendijäätmete, mille kogumine ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, kogumissüsteemi. Sellised pakendid ja pakendijäätmed on näiteks rühma- ja veopakendid ning ka müügipakendid seni kuni nende kogumine ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga , sealhulgas ka mitteolme lise tegevuse käigus tekkinud tagatisrahata müügipakendid (nt ettevõtte sees seadmete komplekteerimise käigus pakendatud osade müügipakend) . Varasem säte nägi ette kava, kuidas üleriigiliselt kaasatakse eri piirkonnad pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteemi. Edaspidi ei ole pakendijäätmete üleriigilise kogumissüsteemi rajamine tervikuna TKO ülesanne. Olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kogumist hakkab korraldama kohaliku omavalitsuse üksus valdavalt korraldatud jäätmeveo raames. Üleminekuperioodil saab TKO tuua kavas välja, kus piirkondades on need kohustused juba kohaliku omavalitsuse üksus neilt üle võtnud ning kuidas toimub eri piirkondades muude pakendijäätmete kogumine (mis on nende korraldada). PakSi § 17 2 lõike 2 punkt 6 Paragrahvi 17 2 lõike 2 punkti 6 muudetakse selliselt, et tegevusloa andmise aluseks olev tegevuskava sisaldaks senise meediaplaani asemel kommunikatsioonistrateegiat, mis sisaldab § 17 4 lõike 1 punktis 11 nimetatud tegevustest põhisõnumeid, kogumis- ja taaskasutussüsteemi ülevaadet ning sihtrühmi, nendeni jõudmise võimalustest ja meetoditest ning ajakavast. Täpsustatakse olemasolevat regulatsiooni ja näh a kse ette, et k ommunikatsioonistrateegia peab kirjeldama, kuidas laiemat avalikkust pakendi ja pakendijäätmete teemast teavitatakse, sh peaks olema kirjeldatud, milline on pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutussüsteem, ning mis saab Eestis kogutud pakendijäätmetest (sh kus ja kuidas ringlusse võetakse). Taaskasutusorganisatsioonidel on suur roll pakendivaldkonnas teadlikkuse suurendamisel ning PakS § 17 4 lõike 5 kohaselt peavad nad iga-aastaselt 2% käibest suunama teavitustegevusteks. Kommunikatsioonistrateegia tagab, et tegevusluba taotlema asud es on erinevad sihtrühmad kaardistatud ja teavitustegevused süsteemselt läbimõeldud . Tarbijate ja laiema üldsuse teavitamine on oluline, et teadlikkus pakendivaldkonnast kasvaks ning sellega on vaja pidevalt ja läbimõeldult tegeleda, mi s ongi taaskasutusorganisatsiooni kommunikatsioonistrateegia eesmärk . PakSi § 17 2 lõiked 3 ja 4 Lõige 3 sätestab, et TKOs ei tohi selle liige, osanik või aktsionär omada üle 25 protsendi liikmelisusega, osadega või aktsiatega määratud häältest. Tegemist on kehtiva sõnastusega, millest jäätakse välja lause teine pool ning seda reguleeritakse edaspidi sama paragrahvi lõikes 4. Lõike 4 kohaselt ei või TKO liikmeks, osanikuks või aktsionäriks ei või olla isik, kelle põhitegevusalaks on jäätmekäitlus jäätmeseaduse tähenduses, või kes kuulub sellise isikuga ühte kontserni. Turuosaliste tagasiside kohaselt loob praegu kehtiv kord ebavõrdse konkurentsiolukorra. Samuti on selgunud, et TKOd ei võta kolme võrreldavat pakkumist erinevatelt jäätmekäitlejatelt, vaid küsivad käitlushinna näiteks ainult temaga seotud jäätmekäitlejalt. Seega sätestatakse, et ausa ja läbipaistva konkurentsi tagamiseks ei tohi TKO liikmeks, osanikuks või aktsionäriks olla isik, kelle põhitegevusalaks on jäätmekäitlus jäätmeseaduse tähenduses, või kes kuulub sellise isikuga ühte kontserni. Lõikes 4 sätestatud nõue jõustub 2027. aasta 1. juulil. Täiendavad selgitused on toodud § 10 1 lõike 1 juures. PakSi § 17 3 Paragrahvi 17 3 sõnastust muudetakse. Edaspidi esitavad TKOd tegevusloa taotluse Kliimaministeeriumi asemel Keskkonnaametile. Kuna Keskkonnaametil on haldusjärelevalve pädevus ning rakendusasutusena on loastamisega seotud tegevused igapäevased, siis on otstarbekas, et lisaks TKOde tegevuse järelevalvele annab Keskkonnaamet neile ka tegevusloa. PakSi § 17 4 lõike 1 punktid 1 ja 2 Paragrahvi 17 4 täiendatakse ja sõnastatakse ümber lõike 1 punktid 1 ja 2. Lõike 1 punkti 1 kohaselt on TKOd kohustatud vastutama nende pakendite ja pakendijäätmete kokku kogumise eest, mis ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveo raames jäätmeseaduse § 66 lõike 2 kohaselt. Punkti 2 kohaselt peab TKO lisaks varasemale kogutud korduskasutuspakendi korduskasutusele ja pakendijäätmete taaskasutamisele tähelepanu pöörama ka sellele, et ringlussevõetavad pakendid ringlusesse jõuaksid. Senise sõnastuse kohaselt oli seaduses sätestatud ainult jäätmete taaskasutusse suunamises veendumine, mis hõlmab ka jäätmete põletamist energiakasutusena, kuid pakendijäätmete taaskasutamisel on oluline, et need jõuaksid eelkõige ringlusesse. Pakendiettevõtjatele on seatud iga pakendimaterjali kohta nii taaskasutusele üldse kui ka ringlussevõtule eraldi sihtarvud. Pakendiettevõtjale ei ole pakendijäätmete ringlussevõtuks ülemist piirmäära, sest ettevõtte või ka üksiku TKO tasemel võib see olla koguni 100% või isegi enam. Seega tuleb sorteerimisliinil eraldada kõik pakendid ning veenduda, et need jõuaksid võimalikult suurel määral ringlusesse, olenemata sellest, kas seadusega sätestatud ringlussevõtu sihtmäärad on juba saavutatud või mitte. Muudatus on kooskõlas pakendidirektiivi artikli 7 lõikega 4 ja jäätmete raamdirektiivi artikli 10 lõikega 4. PakSi § 17 4 lõike 1 punkt 5 Paragrahvi 17 4 lõike 1 punkti 5 täiendatakse ja sõnastatakse selliselt, et oleks paremini tagatud läbipaistvus ja kulutõhus jäätmekäitlus. Seni kehtinud sõnastuse kohaselt tuli samuti tagada hanke läbipaistvus ja teenuse pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtted ning lähtuda vahendite säästlikust kasutamisest, seega täpsustatakse teenuse hankimise tingimusi ja sätestatakse, et võrdsetel alustel tuleb küsida kolm võrreldavat pakkumust. TKO jälgib, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid hangitava teenuse eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Kolme pakkumuse küsimise eesmärk on, et TKO kasutab rahalisi vahendeid läbipaistvalt, säästlikult ja otstarbekalt ning sõlmib pakendi ja pakendijäätmete käitlemisega seotud teenuse lepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel. Juhul, kui kolme pakkumuse küsimine ei ole tulenevalt ostetava teenuse iseloomust võimalik, sest turul ei ole mitut teenuse pakkujat, ei pea kolme pakkumust võtma. PakSi § 17 4 lõike 1 punkt 11 Paragrahvi 17 4 lõike 1 punkti 11 täiendatakse. Muudatuse järgi on TKO ülesanne avalikkuse ja tarbijate teavitamine pakendi ja pakendijäätmete tagastamise korrast ja nõuetest, välja arvatud § 15 lõigetes 3 ja 10 nimetatud korral. See tähendab, et TKO ülesanne ei ole teavitada avalikkust ja tarbijaid korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikidest. See vastutus on edaspidi kohaliku omavalitsuse üksusel ( PakS § 15 lg 11). PakSi § 17 4 lõike 1 punkt 12 tunnistatakse kehtetuks, kuna need andmed on juba praegu majandusaastaaruannetest ja kodulehel avaldatud andmetena kättesaadavad ja täiendavaid andmeid on võimalik järelevalve käigus välja nõuda. PakSi § 17 4 lõike 1 punktid 13 – 19 Paragrahvi 17 4 lõikesse 1 lisatakse punktid 13–19. P unktiga 13 sätestatakse, et TKO ülesandeks on avaldada oma veebilehel iga aasta 31. juuliks tema eelmise kalendriaasta majandustegevuse aruanne. Tegemist ei ole uue kohustusega, varasemalt tulenes nõue § 17 4 lõikest 3. Punkti 14 kohaselt on TKO ülesanne tagada oma veebilehel teabe avaldamine eelmisel kalendriaastal kokku kogutud, taaskasutatud ja ringlussevõetud pakendijäätmete kohta pakendiliikide kaupa iga aasta 31. juuliks. Punkti 15 kohaselt on TKO ülesandeks tagada tagatisrahaga pakendite tagastamise ning teavitustegevuse ja selle maksumuse kohta teabe avaldamine oma veebilehel. Muudatustega vähendatakse ettevõtete halduskoormust, sest varem kehtis kohustus esitada valdkonna eest vastutavale ministrile iga aasta 31. juuliks oma eelmise kalendriaasta tegevuse kohta kirjalik ülevaade, mis tunnistatakse kehtetuks ning säilib vaid kohustus avaldada asjakohane teave ettevõtte veebilehel. Punkti 16 kohaselt on taaskasutusorganisatsiooni ülesandeks tagada järgneva kalendriaasta kommunikatsiooniplaani, mis sisaldab käesoleva lõike punktis 11 nimetatud tegevuste kavandamist, avaldamine oma veebilehel hiljemalt iga aasta 1. novembriks. Kuupäeva valikul on arvestatud asjaoluga, et TKO planeeriks piisava ajavaruga enne uue kalendriaasta algust sellel perioodil teostatavad kommunikatsioonitegevused. Nii saavad ka teised osapooled kommunikatsioonitegevusi selliselt planeerida, et riigis oleks kavandatavad tegevused kooskõlas. Sealhulgas annab aegsasti avaldatud kommunikatsiooniplaan ka Kliimaministeeriumile võimaluse planeerida taaskasutusorganisatsioonide sõnumite võimendamist. Punkti 17 kohaselt on TKO ülesanne tagada pakendiettevõtjate nõustamine ja teadlikkuse tõstmine pakendiseaduses sätestatud nõuete täitmise osas. T aaskasutusorganisatsioonid peavad nõustama pakendiettevõtjaid, kes on oma kohustused konkreetsele TKOle üle andnud ning tõstavad nende teadlikkust pakendiseaduses sätestatud nõuete osas. Oluline, et pakendiettevõtjad mõistaksid, millised nõuded pakendite turule laskmisel rakenduvad, sh millised suundumused on uute pakkematerjalidele üleminekul. Muudatus on vajalik selleks, et kui pakendiettevõtjad on tegemas investeeringuid pakkeliinide vahetamisel, peaks olema TKO roll see, et ettevõtja teeks parimaid võimalikke valikuid, mis oleksid ka seadusest tulenevate või Euroopa Liidu poolt tulenevate uute nõuetega kooskõlas. Tegemist ei ole täielikult uute sätetega, vaid lisanduvad punktid sisaldusid seni kehtinud § 17 4 lõigetes 2 ja 3 toodud kohustused. Punkti 18 kohaselt on TKO ülesandeks tagada oma veebilehel pakendi ja pakendijäätmete käitlemisega seotud teenuste ostmisele esitatavad tingimused ja hoida neid ajakohasena. Muudatusega tagatakse hangitavate käitlusteenuste läbipaistvus. See tagab pakendiettevõtjatele ja teistele turuosalistele selguse, millistel alustel teenushinnad kujunevad. Punkti 19 kohaselt on TKO ülesandeks tagada oma veebilehel strateegia, kuidas kaasatakse teisi pakendiettevõtjaid TKOsse ning ülevaade eelmisel kalendriaastal kaasatud uutest pakendiettevõtjatest iga aasta 31. juuliks. 01.05.2023 jõustus käesolevas seaduses muudatus, millega kaotati ära erisus, mis vabastas pakendiettevõtjad, kes lasid turule kaupa plastist pakendis, mille mass oli alla 100 kilogrammi aastas, ja muust materjalist pakendis, mille mass oli alla 200 kilogrammi aastas nende turule lastud pakendite tagasivõtmise, kokkukogumise ja taaskasutamise kohustusest. Seega on turule lisandunud uusi pakendiettevõtjaid, kellel on samuti tootjavastutusest tulenevalt kohustused. Turuosaliste tagasiside põhjal on selgunud, et esimestel TKO tegutsemisaastatel kaasasid TKOd aktiivselt uusi pakendiettevõtjaid, kuid viimastel aastatel seda enam ei tehta. Muudatuse eesmärk on tagada võimalikult paljude pakendiettevõtjate osalemine laiendatud tootjavastutuse põhimõtte täitmisel ja seeläbi vältida ebavõrdset olukorda juba tootjavastutuse süsteemiga liitunud pakendiettevõtjatele. PakSi § 17 4 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks. Muudatustega vähendatakse ettevõtete halduskoormust, sest seni kehtis kohustus esitada valdkonna eest vastutavale ministrile iga aasta 31. juuliks oma eelmise kalendriaasta tegevuse kohta kirjalik ülevaade. Nüüd seda enam ei nõuta, säilib vaid kohustus avaldada asjakohane teave ettevõtte veebilehel (vt eelmist selgitust). PakSi § 17 5 Paragrahvi 17 5 sõnastatakse ümber selliselt, et edaspidi annab Keskkonnaamet TKOdele tegevusloa. Seni kehtinud seaduse kohaselt andis tegevusloa valdkonna eest vastutav minister. Keskkonnaamet annab tegevusloa 63 päeva jooksul alates nõuetekohase taotluse saamisest. Tegevusloa andmise aeg jääb senisega võrreldes samaks. Seejuures on oluline, et kui Keskkonnaamet ületab talle seaduses toodud tähtaega loa andmisel, ei loeta tegevusluba automaatselt antuks. Tegevusloa menetlusele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seadusest, arvestades pakendiseaduses sätestatut. PakSi § 20 Paragrahv tunnistatakse kehtetuks ning selle sätted lisatakse sobivamatesse sätetesse (§ 12 1 , 16, § 17 1 ja § 21 1 ), et tagada selgus pakendiettevõtja kohustustes. Seadusest jäetakse välja seni kehtinud § 20 lõikes 3 sisaldunud kohustus, et pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa ning kasutab selle kättetoimetamiseks postiteenust või muud majandus- või kutsetegevuses tegutsevat kauba üleandjat, on kohustatud lõppkasutajat ja tarbijat teavitama tasuta pakendite ja pakendijäätmete tagastamise kohast. Kuna edaspidi korraldab KOV olmes tekkivate tagatisrahata müügipakendite kokku kogumist nii tekkekohal kui ka avalikus ruumis, siis ei ole eeltoodud säte enam asjakohane. PakSi § 21 lõige 4 Paragrahvi 21 lõikes 4 asendatakse viide pakendiaktsiisi seadusele karastusjoogi defineerimisel. Pakendiseadusesse lisatakse selgitus, et karastusjoogina mõistetakse jooki, mille kombineeritud nomenklatuuri (KN) rubriigid on 2009, 2201 või 2202 vastavalt nõukogu määrusele 2658/87/EMÜ tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 07.09.1987, lk 1–675). Tegu on ka pakendiaktsiisi seaduses sisalduva mõistega. PakSi § 21 1 Seadust täiendatakse paragrahviga 21 1 , milles sätestatakse nõuded tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise kohta. Nõuded ei ole uued, vaid §- is 20 sisaldunud kohustused esitatakse uues paragrahvis selguse eesmärgil. Lõige 1 on senine § 20 lõige 2. Säte näeb ette, et tagatisrahaga pakendites lõppkasutajale või tarbijale kaupa müüv pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja pakendijäätmed. Tagasivõtmise nõue kehtib vaid pakendi kohta, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja üleantava kauba pakendile. Seni kehtis kohustus ka olmes tekkiva tagatisrahata müügipakenditele ning selliste pakendite müüjal oli võimalik oma kohustused üle anda TKOle , kes täitis seaduses sätestatud tagasivõtmise nõuet. Kuna edaspidi on olmes tekkiva tagatisrahata müügipakendite kokku kogumise kohustus KOVil , siis edaspidi sätestatakse käesolevas lõikes nimetatud kohustust täitma neid pakendiettevõtjaid, kes müüvad tagatisrahaga pakenditesse pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale. Lõige 2 on senine § 20 lõige 4 1 . Säte näeb ette, et pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa ja kelle tiheasutusalal paiknev müügikoha suurus on alla 20 ruutmeetri, ei pea tagatisrahaga hõlmatud pakendi ja pakendijäätmeid tagasi võtma. Tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise korraldamise kohustuse seadmine pakendatud kauba igale müüjale eraldi tema müügikohas, eriti väikestele müügikohtadele nagu on alla 20 ruutmeetrised müügikohad, ei ole põhjendatud. Tagatisrahaga pakendite vastuvõtmiseks kasutavad tehnoloogiad ja seadmed on kallid ning nende omandamine või rentimine nõuab märkimisväärseid investeeringuid, mis võib olla väiksemate ettevõtjate jaoks keeruline. Lisaks ei ole väikestes müügikohtades neile seadmetele ka piisavat ruumi. Lõige 3 on senine § 20 lõige 4 3 . Säte näeb ette, et tagatisrahaga pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmise kohustus on seotud müügikoha suurusega. Kui müügikoha suurus on üle 200 m², tuleb pakend ja pakendijäätmed tagasi võtta müügikohas või selle teenindusmaal müügikoha kauplemise ajal. Lõige 4 on senine § 20 lõige 4 4 . Säte näeb ette, kui müügikoha suurus on kuni 200 m², võib pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmise korraldada väljaspool müügikoha teenindusmaa piire ainult kohaliku omavalitsuse nõusolekul. Seejuures tuleb arvestada, et alal, mille asustustihedus on väiksem kui 500 elanikku ühel ruutkilomeetril, oleks vähemalt üks pakendi tagasivõtmise koht kohaliku omavalitsuse territooriumil paiknevates asulates. Lõige 5 on senine § 20 lõige 4 5 . Säte näeb ette, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 kehtestatud kohustus loetakse pakendatud kauba müüja poolt täidetuks, kui kaks või enam müügikohta on üksteise vahetus läheduses ning pakendatud kauba müüjad on kokku leppinud tagatisrahaga pakendite tagasivõtmise korraldamise ühiselt ühe pakendatud kauba müüja müügikohas või teenindusmaal või mujal müügikoha vahetus läheduses. Tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise korraldamise kohustuse seadmine pakendatud kauba igale müüjale eraldi tema müügikohas ei ole tänasel päeval enam põhjendatud ning pakendatud kauba müüjatele tuleks luua paindlikum süsteem, mis arvestaks tänapäeva jagamismajanduse ja koostöö põhimõtteid. Esiteks on tagatisrahaga pakendite vastuvõtmiseks kasutavad tehnoloogiad ja seadmed üsna kallid ning nende omandamine või rentimine nõuab märkimisväärseid investeeringuid pakendatud kauba müüjalt. Sellise investeeringu tegemine iga müügikoha kohta ei ole põhjendatud näiteks olukorras, kus mitmed müüjad asuvad samas hoones, samal territooriumil või lihtsalt lähestikku. Ei ole mingit põhjust keelata neil pakendite vastuvõtul omavahel koostööd tegemast ning korraldamast pakendi vastuvõtt näiteks ühise vastuvõtupunkti kaudu, mis asuks mõne vastava müüja müügiruumides või -territooriumil või müügipunktide vahetus läheduses. Teisel on tihedalt asustatud aladel tekkinud olukord, kus üksteise vahetus läheduses on mitu vaevalt üle 200 m 2 suuruse müügikohaga pakendatud kauba müüjat ning kus igas müügikohas või müügikoha teenindusmaal peab olema tagatud tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise korraldamine. Sellises olukorras ei ole mõistlik, et iga pakendatud kauba müüja peab tegema investeeringud tagatisrahaga pakendite vastuvõtmiseks kasutavatesse tehnoloogiatesse. Sama kehtib ka suurte müüjate suhtes – sageli asuvad ühes hoones mitu müüjat ning ei ole ühtegi põhjust, miks keelata neil opereerimast „ühist vastuvõtupunkti“ kas ühe müüja müügipinnal või -territooriumil või nende vahetus läheduses. Eeltoodut arvestades on mõistlik tagada käesoleva seadusega paindlikum kord tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise korraldamiseks pakendatud kauba müüjate poolt. Selle eesmärgiks on optimeerida pakendatud kauba müüjate tehtavaid investeeringuid ning anda pakendatud kauba müüjatele võimalus teha omavahel koostööd tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise korraldamisel. Eesmärk ei ole vähendada tarbijate ja pakendi kasutajate mugavust ning võimalusi tagatisrahaga pakendite tagastamiseks. Vastupidi, koostöövõimalus suurendab tagatisrahaga pakendite vastuvõtukohtade oluliselt paremat toimimist müügikohtade kauplemisajal. Lisatava sätte kohaselt on võimalik pakendatud kauba müüjatel teha koostööd ning leppida kokku, et kaks või enam üksteise vahetus läheduses asuvat pakendatud kauba müüjat korraldavad tagatisrahaga pakendite vastuvõtu ühiselt, avades ühise tagatisrahaga pakendite vastuvõtu punkti. Lõige 6 on senine § 20 lõige 4 6 . Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ühiselt tegutsevad pakendatud kauba müüjad vastutavad solidaarselt kehtestatud tagatisrahaga pakendite tagasivõtmise koha toimimise eest. Lõikega 5 on kehtestatud kõigi ühte tagatisrahaga pakendite vastuvõtupunkti kasutavate pakendatud kauba müüjate solidaarvastutus tagatisrahaga pakendite vastuvõtupunkti toimise eest. Kui läheduses asuvad kaks kauplust ja üks kauplus võtab pakendeid vastu ning teine kauplus soovib oma pakendid sellesse tagastuspunkti suunata, siis peab neil olema sellekohane omavaheline kirjalik kokkulepe. Kokkuleppes peab märkima, kuidas jagunevad kulud, kas teises kaupluses saab panditsekke lunastada või mitte jne. Kui kauplused omavahel kokkuleppele ei jõua, siis peavad ikkagi mõlemad panustama pandi vastuvõttu eraldi. PakSi § 23 lõiked 2 ja 2 1 Paragrahvi 23 lõigetes 2 ja 2 1 asendatakse viide pakendiseaduse §-le 20 viitega §-dele 15 ja 17 1 . Muudatus on tehniline ja tehakse § 20 kehtetuks tunnistamise tõttu. PakSi § 25 lõiked 1 ja 2 Lõikes 1 täpsustati õigusselguse huvides pakendiregistri eesmärki, et oleks paremini arusaadav, milliseid ülesandeid läbi pakendiregistri täidetakse. Eraldi ei nimetata enam „andmeid õhukese ja eriti õhukese plastkandekoti kohta“, kuna sätestatakse, et pakendiregistrisse kantakse „andmed „ühekordselt kasutatavate plasttoodete kohta“. Eeltoodud sõnastusega on kaetud ka „andmed õhukese ja eriti õhukese plastkandekoti kohta“. Lõikes 2 täpsustakse volitusnormi, kuna avaliku teabe seaduse § 43 1 lõige 1 sätestab, et andmekogu kasutatakse seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks ning hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 11 lõigete 1 ja 3 kohaselt peab määruse andmiseks seaduse volitusnormis olema volituse selge sisu ja ulatus. Pakendiregistri põhimäärus sätestab loetletu juba praegu. PakS § 25 lõiked 7 ja 8 Paragrahvi 25 täiendati lõigetega 7 ja 8, millega tuuakse seaduse tasandile pakendiregistris töödeldavate isikuandmete koosseis (antud juhul teatud isikute üldandmed) ja andmete säilitamise tähtaeg. Seni olid eelnimetatud andmed reguleeritud ainult pakendiregistri põhimääruses. PakSi § 39 9 Lisatava paragrahvi kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete liigiti kogumise viima kooskõlla PakS § 15 lõigetes 3– 10 ja 1 2 sätestatuga alates uuest korraldatud jäätmeveo riigihankest, kuid mitte hiljem kui 2030. aasta 31. detsembriks. See tähendab, et kui kohaliku omavalitsuse üksus hakkab korraldama uut korraldatud jäätmeveo riigihanget, siis tuleb riigihankesse hõlmata ka olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete liigiti kogumine. Kuni uue riigihanke korraldamiseni võib toimetada vastavalt kehtivale korrale. Enne 2030. aasta 31. detsembrit peavad olema läbi viidud uued riigihanked ning need peavad rakenduma eelpool välja toodud ajaks. KOVides , millele kohaldub § 135 lg 2, käesolev säte ei kohaldu. Eeltoodud tähtaeg on piisav, et selleks jõuaksid kõik valmistuda. KOVid , kellel on kehtiv hankeleping lähiajal lõppemas, saavad enne seaduse jõustumist võimalusel pikendada kehtivat hankelepingut (mitmed KOVid on sõlminud hankelepingu kolmeks aastaks võimalusega seda kuni kahe aasta võrra pikendada). Enne seaduse jõustumist on KOVil võimalik teha riigi hange ja sõlmida hankeleping lühemaks ajaks (nt 1–2 aastat), mis annab võimaluse muudatuste ettevalmistamiseks. Kui seadus on jõustunud ja KOV asub korraldatud jäätmeveo ja käitlusteenuse hankeid korraldama, peavad need vastama kehtiva seaduse nõuetele. 4. Eelnõu terminoloogia Seaduseelnõus kasutatakse järgmisi uusi mõisteid, mida varem seaduse tasandil määratletud ei ole, kuid mis on vajalikud seaduse sisu paremaks mõistmiseks ja rakendamiseks: 1) alternatiivse korraldatud jäätmeveo teenustasu – tasu , mi s on määratletud JäätS § 66 lõigetes 5 ja 6 ja, mida rakend atakse , kui JäätS § 66 lõikes 1 nimetatud korraldatud jäätmevedu on korraldatud JäätSi § 66 1 lõi k e 1 alusel . Tasu hõlmab jäätmehoolduse korraldamiseks ja arendamiseks vajalike jäätmehoolduskulude ( JäätSi § 66 2 lg 4 ) katteks makstavat tasu , mida omavalitsus kogub jäätmevaldajatelt saastaja maksab põhimõttest lähtu des ük s nes jäätmehoolduse arendamiseks , ning korraldatud jäätmeveo käigus kogutud jäätmete veo ja käitl use , välja arvatud pakendijäätmed, teenustasu ; 2 ) puidujäätmed – puidu töötlemisel, tootmis-, ehitus- ja lammutustegevuses, kaubanduses, haljastuses või kodumajapidamistes ning teatud juhtudel metsamajanduses tekkinud kasutuselt kõrvaldatud puitmaterjal ; 3 ) võõris - pakendiseaduse tähenduses on võõris materjal või ese, mis oma olemuselt ei kuulu pakendijäätmete hulka või mida pakendi seaduse alusel ei koguta koos pakendijäätmetega . 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ, 19. november 2008 ( ELT L 312 22 .11.2008, lk 3 ) , mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid, rakendamisega . 6. Seaduse mõjud Seaduse rakendamisega kaasnev mõjuanalüüs on sedavõrd mahukas ja see lisatakse eraldi dokumendina – lisana 1. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevuste, eeldatavate kulude ja tulud analüüs on sedavõrd mahukas ja see lisatakse eraldi dokumendina – lisana 1. 8 . Rakendusaktid Määruste eelnõude kavandid („Jäätmeveo saatekirja andmekoosseis ning saatekirja koostamise, edastamise ja registreerimise kord“ , „Jäätmearuande andmekoosseis ja aruande esitamise kord“ , „ Olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu arvutamise, andmete kogumise ja avaldamise kord“ ja „Pakendijäätmete käitluskoha nõuded“ ) on seletuskirja lisas 2 . Jäätmeseaduse muudatuste jõustumisel tuleb muuta keskkonnami nistri 0 3.06.2022 määrust nr 28 “Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused” ja ajakohastada määruse eesmärki. Rakendusakti kavandit ei ole seletuskirjale lisatud, sest olemasolevas määruses sisulisi muudatusi teha ei ole vaja, vaja on muuta määruse eesmärki ( KOV eelnõuga seatud olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamise kohustuse tõttu ) ning seetõttu ei teki küsimust rakendusakti põhiseadusele vastavusega. Puudub vajadus rakendusakti kavandi formaalseks lisamiseks. Seoses eelnõu seadusena vastuvõtmisega muutuvad volitusnormi ( JäätS § 64 lg 2 3 ja 5) kehtetuks muutumise tulemusena kehtetuks järgmised rakendusak tid : keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 77 „Ohtlike jäätmete saatekirjade andmekogu asutamine ja andmekogu põhimäärus“ ; keskkonnaministri 15.01.2021 määrus nr 4 „Ohtlike jäätmete saatekirja andmekoosseis ning saatekirja koostamise, edastamise ja registreerimise kord 1“ . Edaspidi esitatakse nii tava- kui ka ohtlike jäätmete saatekirjad keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (vt eelnõuga lisatav § 117 1 ). 9 . Seaduse jõustumine Seaduse § 1 punkti d 4 8 — 5 8 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuarist. Hilisem jõustumisaeg on vajalik seoses muudatust toetavate süsteemide arendamisega. Uue le jäätmearuandluse süsteemile üleminek on kavas 2026. aasta 1. jaanuaril. Seaduse § 4 on kavandatud jõustuma 2026. aasta 1. juulil, arvestades maksukorralduse seaduse § 4 1 . Maksuseaduse, samuti selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Sätet ei kohaldata maksukohustuslast soodustava mõjuga maksuseaduse ja selle muudatuse korral. See annab kohustatud isikutele piisava aja muutustega kohanemiseks. Esimest korda tuleb jäätmete energiakasutuse tasu ja suurema määra järgi jäätmete kõrvaldamise saastetasu tasuda 2026. aasta oktoobris, arvestades, et KeTSi kohaselt tasutakse keskkonnatasu igas kvartalis. Seaduse § 6 punktid 3 ja 25 jõustuvad 2027. a asta 1. juulist. Eelnõu § 6 punktide 3 ja 25 jõustamiseks on ette nähtud mõistlik aeg, mille jooksul taaskasutusorganisatsioonid saaksid uute normidega tutvuda ning oma tegevuse vastavalt ümber korraldada. Seadus e § 4 on kavandatud jõustuma 202 6 . aasta 1. juulil , arvestades maksukorralduse seaduse § 4 1 . Maksuseaduse, samuti selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Sätet ei kohaldata maksukohustuslast soodustava mõjuga maksuseaduse ja selle muudatuse korral. See annab kohustatud isikutele piisava aja muutustega kohanemiseks. Esimest korda tuleb jäätmete energi a kasutuse tasu ja suurema määra järgi jäätmete kõrvaldamise saastetasu tasuda 202 6 . aasta oktoobris , arvestades, et KeTSi kohaselt tasu takse keskkonnatasu igas kvartal is . Ülejäänud osas jõustub seadus üldises korras . Jõustumise ettevalmistamine ei nõua pikemat aega, kuna rakendussätetega tagatakse piisav ajavaru vajalike tegevuste ümber korraldamise ks. 10 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitat i kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi ( EIS ) kaudu 24-1102 Eesti Linnade ja Valdade Liidule . Eelnõu esitat i e-posti teel arvamuse avaldamiseks järgmistele riigiasutustele ja institutsioonidele, ettevõtetele ja organisatsioonidele: Õiguskantsleri Kantselei, Riigikogu, Riigikontroll, Ringmajandusettevõtete Liit, Eesti Jäätmehoolduskeskus MTÜ, Eesti Korteriühistute Liit, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Pakendiringlus OÜ, Tootjavastutusorganisatsioon OÜ, MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon, Eesti Pandipakend OÜ, Enefit Green AS, Paikre OÜ, Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS, AS Väätsa Prügila, Amestop OÜ, Ekovir OÜ, Ragn-Sells AS, Eesti Keskkonnateenused AS, MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus, Vaitorg OÜ, Teeme Ära SA, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Keskkonnaühenduste k oda, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Plastitööstuse Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Proviisorapteekide Liit, Eesti Ravimihulgimüüjate Liit, Eesti Biogaasi Assotsiatsioon, SA Rohetiiger, SA Things , Eesti Rohetehnoloogia Liit, SEI Tallinn, Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool . Eelnõu kooskõlastas märkustega Eesti Linnade ja Valdade Liit. Eelnõu kohta saatsid arvamuse Riigikogu Kantselei, Vaitorg OÜ, Maardu Linnavalitsus, Tallinna Strateegiakeskus, Viimsi Vallavalitsus, Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus, Ringo Eco OÜ ( ühisp öördumine ), Saku Vallavalitsus, Eesti Keemiatööstuse Liit, Põlva Vallavalitsus, MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon, Viru Keemia Grupp AS, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Pärnu Linnavalitsus, Ragn-Sells AS, Enefit Green AS, Eesti Väike-ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Tööandjate Keskliit, Lüganuse Vallavalitsus, MTÜ Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Tootjavastutusorganisatsioon OÜ, Saaremaa Vallavalitsus, MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus, Paikre OÜ, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Riigikontroll, Tartu Linnavalitsus, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Ravimihulgimüüjate Liit, Saue Vallavalitsus. Tabel kooskõlastamisel esitatud märkuste ja ettepanekute kohta on lisatud seletuskirjale (lisa 4). Ministeeriumite ja huvirühmade märkuste ja ettepanekute alusel täiendatud eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu teistkordselt kooskõlastamiseks . Eelnõu esitati e-posti teel teadmiseks järgmistele riigiasutustele ja institutsioonidele, ettevõtetele ja organisatsioonidele: Eesti Linnade ja Valdade Liit , Õiguskantsleri Kantselei, Riigikogu, Riigikontroll, Maardu Linnavalitsus, Tallinna Strateegiakeskus, Viimsi Vallavalitsus, Saku Vallavalitsus, Põlva Vallavalitsus, Pärnu Linnavalitsus, Lüganuse Vallavalitsus, Saaremaa Vallavalitsus, Tartu Linnavalitsus, Saue Vallavalitsus, MTÜ Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Eesti Jäätmehoolduskeskus MTÜ, Eesti Korteriühistute Liit, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Pakendiringlus OÜ, Tootjavastutusorganisatsioon OÜ, MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon, Eesti Pandipakend OÜ, Enefit Green AS, Paikre OÜ, Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS, AS Väätsa Prügila, Amestop OÜ, Ekovir OÜ, Ragn-Sells AS, Eesti Keskkonnateenused AS, MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus, Vaitorg OÜ, Ringo Eco OÜ, Viru Keemia Grupp AS, Teeme Ära SA, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Keskkonnaühenduste koda, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Plastitööstuse Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Proviisorapteekide Liit, Eesti Ravimihulgimüüjate Liit, Eesti Biogaasi Assotsiatsioon, SA Rohetiiger, SA Things , Eesti Rohetehnoloogia Liit, Eesti Väike-ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, SEI Tallinn, Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool. Teisel kooskõlastusringil esitas id oma märkused eelnõule Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, AS Ragn-Sells , Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Paikre OÜ ning Eesti Linnade ja Valdade Liit. Lisa 1. M õjuanalüüs Lisa 2. Rakendusaktide kavandid Lisa 3. Jäätmete energiakasutuse tasu riigiabi analüüs Lisa 4. Märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Algatab Vabariigi Valitsus 19. mail 2025. a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Maksekorraldus NR 240124A Z000474 95 Maksja NIMI OÜ N&V ISIKUKOOD / REGISTRIKOOD 16297634 KONTONUMBER EE027700771003049711 MAKSJA PANGA NIMI, BIC KOOD JA AADRESS AS LHV PANK, LHVBEE22XXX, TARTU MNT 2, 10145 TALLINN, Estonia Saaja NIMI Rahandusministeerium ISIKUKOOD / REGISTRIKOOD KONTONUMBER EE777700771003813400 SAAJA PANGA NIMI, BIC KOOD JA AADRESS AS LHV PANK, LHVBEE22XXX, TARTU MNT 2, 10145 TALLINN, Estonia Makse KUUPÄEV 26.09.2025 SUMMA 1 280.00 EUR SUMMA SÕNADEGA üks tuhat kakssada kaheksakümmend EUR SELGITUS JA VIITENUMBER Riigilõiv OÜ N&V vaidlustuselt / 2900082126 PANGA KINNITUS TEENUSTASU 2025092646998819 Vastavalt hinnakirjale AS LHV PANK TARTU MNT 2, 10145 TALLINN 6800400 [email protected] LHV.EE