Vabariigi Valitsus
.09.2025 nr 1-1/15-729/1
Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan
Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning
Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre Hanimäe ja Züleyxa Izmailova
k.a 24. septembril algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (729 SE).
Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Hussar
Lisad: 1) eelnõu kahel lehel
2) seletuskiri neljal lehel
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]
Perehüvitiste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eesti perede sündimuskäitumine on viimastel aastakümnetel märgatavalt muutunud. Esmakordselt saadakse emaks keskmiselt 29. eluaasta paiku ning isaks 31–32-aastaselt. Lapsevanemaks saamise vanus on viimase 15 aastaga tõusnud ligi kolme aasta võrra. Kuigi see areng on osaliselt loomulik – seotud hariduse, töö- ja elukogemuse omandamise ning pere loomisega – on see toonud kaasa olukorra, kus sündide edasilükkamine on muutunud normiks. Majanduslik kindlustunne on üks peamisi tegureid, miks laste saamist edasi lükatakse. Praegune vanemahüvitise süsteem pakub küll nn järjestikuste sündide kaitset, mis võimaldab säilitada sissetuleku ka lühikese sünnivahe korral, kuid ei arvesta tööturul toimuvat palgakasvu või inflatsiooni. Selle tulemusena võib iga järgneva lapse sünni puhul hüvitise reaalväärtus osutuda oluliselt väiksemaks, kui pere tegelik majanduslik olukord vajaks. See suurendab survet järgmiste laste sündi edasi lükata, mis omakorda kasvatab riski, et soovitud laps jääb sündimata. Eelnõu eesmärk ongi vähendada laste saamise edasilükkamist ja suurendada perede kindlustunnet, tagades, et vanemahüvitis arvestab järjestikuste sündide vahel toimunud palgakasvu. See on kriitilise tähtsusega, sest hilisem sünnitusiga vähendab võimalust saada soovitud arv lapsi – bioloogilised piirangud ja terviseriskid suurenevad vanusega . Sotsiaalministeeriumi tellitud “Laste saamise ja kasvatamise toetamine: analüüs ja ettepanekud ” arvutused näitavad, et kahe lapse saamiseks 90% tõenäosusega tuleks rasestuda juba 27-aastaselt, mis tähendab, et iga meede, mis vähendab edasilükkamise survet, on rahvastikutaaste seisukohalt määrava tähtsusega. Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on parandada lastega perede toimetulekut . Kavandatav muudatus ei loo uut süsteemi, vaid ajakohastab olemasolevat ja tõestatud järjestikuste sündide kaitset. See on kulutõhus, demograafiliselt oluline ja kooskõlas perepoliitika põhimõtetega , milleks on järjepidevus , kestlikkus ja solidaarsus. Eelnõu toetab neid peresid, kes soovivad saada lapsi järjest lühikese ajaperioodi jooksul , vähendab majanduslikke takistusi soovitud laste sünniks ning tugevdab ühiskonna kestlikkust. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punktiga 1 sätestatakse põhimõte, et k ui vanemahüvitise taotlejal, kelle lapse sünni vahe eelmise lapse sünniga on lühem kui kolm aastat, siis lisaks vanemahüvitise suuruse säilitamisele korrigeeritakse seda Statistikaameti poolt avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise töötasu suuruse muutusega. Määratud vanemahüvitise suurus ei või olla väiksem varasemast määratud vanemahüvitise suurusest . Lisaks säilib kehtivas seaduses toodud nõue, et uus arvutatud vanemahüvitis ei tohi ületada vanemahüvitisele seatud ülempiiri . Vanemahüvitise ülempiir ühes kalendrikuus alates 01.01.2026 (üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava tulu kahekordne suurus) . Eelnõu § 1 punktiga 2 sätestatakse rakendussäte , mille kohaselt v anemahüvitise suuruse sidumine Statistikaameti poolt avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise töötasu suuruse muutusega rakendamine toimub vastavalt käesoleva seaduse 2026. aasta 1. jaanuaril jõustunud § 4 3 lõike 1 redaktsioonile alates 2026. aasta 1. jaanuarist. Ehk neid muudatusi rakendatakse 2026. aasta 1. jaanuaril või pärast seda eeldatavalt sündiva või sündinud lapse eest vanemahüvitise määramisel. Kavandatav muudatus täiendab senist järjestikuste sündide kaitset ja kohandab seda tänapäevase majanduskeskkonna tingimustele, kus palgakasv ja inflatsioon on kiired. Seeläbi väheneb vajadus järgmiste laste sünd e edasi lükata üksnes majanduslikel põhjustel. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigus ei sätesta standardeid peretoetuste suurusele, see on riigisiseses pädevuses. Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Sotsiaalne mõju • Kindlustunne peredele. Muudatus suurendab perede kindlustunnet, vähendades majanduslikku ebakindlust ja survet sünnitusi edasi lükata. • Soovitud laste arvu saavutamine. Toetab eriti teise ja kolmanda lapse sündi, mis on rahvastiku kestlikkuse seisukohalt otsustava tähtsusega. Näiteks 1970. aastate lõpu põlvkondades pärines ligi pool lastest (45–46%) lasterikastest peredest. • Sündimuse languse pidurdamine. Eestis oli aastatel 2019–2023 sündide arvu langus 22%, samas kui Euroopa Liidus keskmiselt 12%. Sihipärased sammud, mis vähendavad sündide edasilükkamist, on hädavajalikud. • Terviseriskide vähendamine. Väiksema vanusevahega laste sünd vähendab hilisema sünnitusea terviseriske ja soodustab laste kasvamist koos õdede-vendadega. Majanduslik mõju • Riigieelarve kontekst. Muudatus suurendab vanemahüvitise kulusid hinnanguliselt 8–15 miljonit eurot aastas. Samas vähenevad sündide arvu languse tõttu peretoetuste kulud niigi ca 10–11 miljonit eurot aastas, mis tähendab, et tegemist on osaliselt olemasolevate vahendite sihipärase ümberjaotamisega. • Pikaajaline kasu. Investeering sündidesse aitab leevendada rahvastiku vananemise tagajärgi – tööealiste osakaalu langust ja kasvavaid sotsiaalkulusid. Sooline mõju • Riskid. Võimalik on, et naised viibivad tööturult senisest pikemalt eemal, mis võib mõjutada nende karjääri, pensioniõigusi ja sissetulekuid. • Maandamine. Seda riski vähendavad: • isade kasvav osalus vanemapuhkusel (isade osakaal vanemahüvitise saajate seas on viimastel aastatel kahekordistunud, ulatudes 21%- ni ), • peresõbraliku töökultuuri edendamine, • tugimeetmed töölt eemal olnud vanemate naasmisel (sh emaduslõivu kompenseerimine). 7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Muudatus suurendab hinnanguliselt vanemahüvitise kulusid 8–15 miljonit eurot aastas. Lisaks kaasnevad ühekordsed IT-arenduste kulud. Kulude kasvu tasakaalustab osaliselt sündide vähenemisest tingitud toetuskulude vähenemine. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks ei ole kavandatud rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seaduse jõustu b 1.jaanuaril 2026.a. ________________________________________________________________________ Algata vad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon , Jaak Aab, Ester Karuse, Tanel Kiik, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova 24 .0 9 .202 5. a. (allkirjastatud digitaalselt) Helmen Kütt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ase esimees (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab Ester Karuse Riigikogu liige Riigikogu liige Andre Hanimägi Tanel Kiik Riigikogu liige Riigikogu liige Züleyxa Izmailova Riigikogu liige
EELNÕU Perehüvitiste seaduse muutmise seadus § 1 . Perehüvitiste seaduse s tehakse järgmised muudatused : 1) paragrahvi 43 l õige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui vanemahüvitise taotlejal, kelle lapse sünni vahe eelmise lapse sünniga on lühem kui kolm aastat, on käesoleva seaduse §-de 39–42 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmine tulu väiksem kui talle eelmisel korral määratud vanemahüvitise arvutamise aluseks olnud tulu või sellega võrdne, arvutatakse vanemahüvitise suurus varasemast tulust, mida korrigeeritakse Statistikaameti poolt avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise töötasu suuruse muutusega. Määratud vanemahüvitise suurus ei või olla väiksem varasemast määratud vanemahüvitise suurusest. 2) seaduse 5. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 6 3 11 järgmises sõnastuses: „ § 63 11 . Vanemahüvitise suuruse sidumine Statistikaameti poolt avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise töötasu suuruse muutusega ( laste järjestikuse sünni korral ) rakendamine Vanemahüvitise suuruse sidumine Statistikaameti poolt avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise töötasu suuruse muutusega rakendamine toimub vastavalt käesoleva seaduse 2026. aasta 1. jaanuaril jõustunud § 4 3 lõik e 1 redaktsioonile alates 2026. aasta 1. jaanuarist. “. § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 202 6 . aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 20 2 5 Algatavad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, Jaak Aab, Ester Karuse, Tanel Kiik, Andre Hanimägi, Züleyxa Izmailova 2 4 .0 9 .2025. a. (allkirjastatud digitaalselt) Helmen Kütt Sotsiaaldemokraatl iku Erakonna fraktsiooni ase esimees (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab Ester Karuse Riigikogu liige Riigikogu liige Andre Hanimägi Tanel Kiik Riigikogu liige Riigikogu liige Züleyxa Izmailova Riigikogu liige
.
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu Kantselei / 26.09.2025 / 1-1/15-729;
Riigikantselei / 26.09.2025 / 2-5/25-01809
Resolutsiooni teema: Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (729 SE)
Adressaat: Sotsiaalministeerium
Ülesanne: Palun Rahandusministeeriumi seisukoht läbi vaadata ja esitada ettepanek valitsuse
seisukoha kujundamiseks.
Tähtaeg: 16.10.2025
Adressaat: Rahandusministeerium
Ülesanne: Palun esitada seisukoht.
Tähtaeg: 09.10.2025
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 23.10.2025 istungil.
Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS, toimik nr 25-1058).
Kontroll: Doris Järv
Teadmiseks riigiasutustes: Justiits- ja Digiministeerium <
[email protected]>
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 26.09.2025
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/25-1058 - Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (729 SE)
Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 26.9.2025 resolutsioonile.
Osapooled: Sotsiaalministeerium; Rahandusministeerium
Tähtaeg: 16.10.2025 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8bb9ef8d-5b7b-41c7-8d69-8994adf948bf
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8bb9ef8d-5b7b-41c7-8d69-8994adf948bf?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main