Vaidlustus

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tallinn Tartu mnt 85, Tallinn 26.09.2025 Digiallkirjastatud, E-posti teel: [email protected] Riigihanke viitenumber: 297997 Vaidlustaja: Osaühing Joon Registrikood: 11147025 J. Kunderi tn 8a, 10128, Tallinn Esindajad: vandeadvokaadid Kadri Härginen ja Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen OÜ Rotermanni 6, 10111, Tallinn Tel: 640 0900 E-post: [email protected] [email protected] Hankija: Eesti Maaülikool Registrikood: 74001086 F. R. Kreutzwaldi tn 1, 51006, Tartu E-post: [email protected] Kolmas isik: Osaühing VALI PRESS Registrikood: 10300988 Pajusi mnt 22, 48106, Põltsamaa E-post: [email protected] VAIDLUSTUS HANKIJA 16.09.2025 OTSUSTELE 1. TAOTLUSED 1. Tunnistada RHS § 197 lg 1 p 5 alusel kehtetuks hankija otsus vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise kohta. 2. Tunnistada RHS § 197 lg 1 p 5 ja nn otsuste järgnevuse põhimõtte alusel kehtetuks hankija otsus kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. 3. Kui hankija on teinud otsused kolmanda isiku eduka pakkujana kvalifitseerimise või kõrvaldamata jätmise kohta, siis tunnistada needki otsused RHS § 197 lg 1 p 5 alusel kehtetuks nn otsuste järgnevuse põhimõtte alusel. 4. Jätta RHS § 198 lg 1 alusel vaidlustaja tasutud riigilõiv ja menetluskulud hankija kanda. Mõista vaidlustaja tasutud riigilõiv ja kantud menetluskulud vaidlustaja kasuks välja hankijalt.  Sorainen – 2/7 – 2. ASJAOLUD JA VAIDLUSTUSE ESE 1. Eesti Maaülikool (edaspidi ka hankija) korraldab avatud hankemenetlust „Trükiteenuste hange 2025-2028“ (viitenumber 297997). Riigihanke tulemusena sõlmitakse raamleping ühe pakkujaga. 2. Pakkumuse esitasid kuus pakkujat, sh osaühing Joon (edaspidi ka vaidlustaja) ja osaühing VALI PRESS (edaspidi kolmas isik). 3. Riigihangete registrist on nähtav hankija 16.09.2025 korraldus (edaspidi vaidlustatud otsus). Viidatud otsuse kohaselt lükati vaidlustaja pakkumus tagasi ja tunnistati edukaks kolmanda isiku pakkumus. Otsusest nähtub seegi, et hankija hankeosakonnale tehti ülesandeks kontrollida kolmanda isiku kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluseid. Vaidlustajale ei ole teada, kas hankija on kolmanda isiku, kui edukaks tunnistatud pakkuja suhtes edasisi otsuseid teinud. 4. Siinkohal ei saa välistada, et kui hankija on kolmanda isiku suhtes otsuseid teinud, siis võib kolmandaks isikuks osutuda mõni teine pakkuja, kuivõrd äriregistrist nähtub, et kolmandal isikul on ajatamata maksuvõlg. Selle selgitamise kohustus on aga hankijal. 5. Hankija teavitas 16.09.2025 vaidlustajat riigihangete registri vahendusel tema pakkumuse tagasilükkamise põhjendustest (edaspidi otsuse põhjendused).1 6. Vaidlustuse esemeks on hankija otsused vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise kohta ning otsus kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. Kui hankija on teinud otsuse kolmanda isiku eduka pakkujana kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise kohta, siis ka need otsused on käesoleva vaidlustuse esemeks. Kolmanda isiku suhtes tehtud otsused vaidlustab vaidlustaja nn otsuste järgnevuse põhimõtte alusel. 3. SUBJEKTIIVSETE ÕIGUSTE RIKKUMINE 7. Vaidlustuse esitamise õigus hankeasjades põhineb nn subjektiivsete õiguste rikkumise teoorial, väljendatuna RHS § 185 lg-s 1. Vaidlustaja vaidlustab hankija otsuse tema pakkumuse tagasilükkamise kohta, kuna olustikus, milles vaidlustaja pakkumust tagasi ei lükataks, osutuks edukaks vaidlustaja pakkumus. 8. Nimelt, kui vaidlustaja pakkumust tagasi ei lükataks, siis omistataks vaidlustajale hankes seatud hindamiskriteeriumite kohaselt 100 punkti ning kolmas isik saaks 94,3 punkti ja teised pakkujad veelgi vähem. Seega võiks vaidlustuse rahuldamise korral edukaks pakkujaks osutuda vaidlustaja. 9. Vaidlustuse rahuldamise korral ei saa õiguspärased olla hankija otsused kolmanda isiku edukaks tunnistamise ja tema eduka pakkujana kvalifitseerimiseks ja kõrvaldamata jätmise kohta, kui need kaks viimast otsust on tehtud. Seetõttu rikuvad vaidlustatud otsused vaidlustaja subjektiivseid õigusi ja vaidlustajal on vaidlustuse esitamise õigus. 1 Vaidlustajale teadaolevalt on VaKo-l riigihangete registri vahendusel kõigile vaidlustaja viidatud dokumentidele ligipääs.  Sorainen – 3/7 – 4. HANKIJA OTSUS VAIDLUSTAJA PAKKUMUSE TAGASI LÜKKAMISEKS ON ÕIGUSVASTANE 4.1. Hankija otsus ja selle põhjendused ei ole läbipaistvad ega kontrollitavad 10. Hankija otsuse p-s 2 on väidetud, et vaidlustaja esitatud pakkumus ei vasta riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ja on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madala maksumusega. 11. Hankija otsuse põhjendusest nähtub vaidlustajale, et hankija on vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamist eeskätt põhjendanud selle väidetava põhjendamatult madala maksumusega, mis tähendab vastuolu RHS §-ga 115. Millisel konkreetsel RHS §-s 115 sätestatud alusel hankija selle järelduse teinud on, vaidlustajale otsuse põhjendustest ei nähtu. Seetõttu saab vaidlustaja neid põhjusi üksnes oletada. 12. Valdav osa otsuse põhjendustest keskendub aga hankija mõtetele selle üle, kas vaidlustaja pakutava teenus osutamise vahendid talle sobivad. Vaatamata hankija paljusõnalistele väidetele, ei selgu otsuse põhjendustest, millise riigihanke alusdokumendi (edaspidi RHAD) tingimusega vaidlustaja pakkumus siis väidetavalt vastuolus on. 13. Eeltoodust lähtudes on vaidlustaja seisukohal, et hankija otsus ja selle põhjendused vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise kohta on juba eraldiseisvalt vastuolus RHS § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega. Hankija RHS § 47 lg 4 p-st 2 tulenev kohustus on esitada pakkujale tema pakkumuse tagasilükkamise põhjused. Sellel sättel puuduks mõte, kui viidatud normiga oleks kooskõlas põhjenduste esitamine, mis ei ole arusaadavad ega seostatud õiguslike alustega, mida hankija vähemalt enda arvates kohaldab. 14. Jah, vaidlustajale on hankija otsusest ja selle põhjendusest arusaadav, et tema pakkumus on tagasi lükatud, kuid millisel õiguslikul alusel ja miks, põhjendustest üheselt ei nähtu. 4.2. Hankija otsus vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamiseks ei ole kooskõlas RHS §-ga 115 ega RHS §-ga 3 15. Kuivõrd hankija otsus on oluliste põhjendamispuudustega, siis saab vaidlustaja oma seisukohti põhjendada eeskätt oletades, et mida hankija vaidlustatud otsuse ja iseäranis selle põhjendustega siis tegelikult mõelnud on. 16. Hankija on vaidlustatud otsuses väitnud, et vaidlustaja pakkumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madala maksumusega. Otsuse põhjendustes on selle etteheite kohta esitatud sisuliselt üksainus mõte, milles hankija väidab, et hindamiskriteeriumi „kujundaja tunnitasu“ puhul ei ole vaidlustaja arvestanud riiklike miinimumtasu nõuetega. Seejärel teeb hankija diskursuse tema enda kohustusele pidada kinni töö- ja maksuõiguslikest reeglitest, mille seost vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamisega ei suuda vaidlustaja siiani tuvastada. 4.2.1. Hankija ei saanud vaidlustaja pakkumust tagasi lükata RHS § 115 lg 9 alusel 17. Nagu eespool käsitletust juba mõista võib, ei selgu otsusest ega selle põhjendustest, kas hankija on vaidlustaja pakkumuse tagasi lükanud nt RHS § 115 lg 8 alusel või nt lg 9 alusel. Kuivõrd hankija põhjendustes esitatud mõtted näivad viitama sellele, et võib-olla on hankija soovinud vaidlustaja pakkumust tagasi lükata RHS § 115 lg 9 alusel, siis käsitleb vaidlustaja esmalt küsimust, kas hankija sai sellel alusel vaidlustaja pakkumuse tagasi lükata. 18. Lähtudes õiguskirjanduses ning haldus- ja kohtupraktikas väljendatust, lasub hankijal kohustus pakkumus RHS § 115 lg 9 alusel tagasi lükata siis, kui pakkumuse madala maksumuse  Sorainen – 4/7 – ja nt tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete eiramise vahel on põhjuslik seos.2 Teisiti öeldes peab pakkumuse põhjendamatult madal maksumus olema tingitud mh tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete eiramisest.3 Lõppastmes tähendab eeltoodu, et hankija peab tuvastama vähemalt põhjusliku seose pakkumuse madala maksumuse ja tööõiguse rikkumise vahel. 19. Vaidlustajale ei ole hankija otsuse põhjendustest mõistetav, kuidas hankija on tuvastanud põhjusliku seose vaidlustaja pakutud kujundaja tunnitasu ning RHS § 115 lg 9 rikkumise vahel. Nimelt, lähtuvalt riigihanke alusdokumentidest,4 hindas hankija suuresti talle pakutavate teenuste maksumusi – trükiteenuste kogumaksumust ning kujundaja ja küljendaja tunnitasu. 20. See, millise tunnihinnaga soostub mistahes pakkuja hankijale teenust osutama, ei ütle iseenesest midagi selle kohta, millist töötasu pakkuja töötajatele, sh kujundajale tasub. Ka ei nähtu RHAD-st, et hankija telliks teenust kujundajalt, vaid raamleping ja selle alusel sõlmitavad hankelepingud on hankija ja pakkuja vahel. Seega osutab hankijale kujundusteenust lõppastmes pakkuja, mitte aga pakkuja võimalikuks töötajaks olev kujundaja või muu spetsialist. 21. Ka ei nähtu RHAD-st, et hankija oleks hindamiskriteeriumite kaudu soovinud reguleerida pakkujate töötajate töötingimusi, sh töötasu. Õigupoolest oleks isegi teoreetiliselt raske näha, kuidas selline hindamiskriteerium oleks seotud hankelepingu esemega ja miks peaks mistahes hankija soovida hinnata seda, millist töötasu pakkujad oma töötajatele tasuvad. 22. Eeltoodu tähendab, et hankija ei saanud vaidlustaja pakutud kujundaja tunnitasu pinnalt tegelikult teha mistahes järeldusi selle kohta, kuidas vaidlustaja täidab nt tööõigusest tulenevaid kohustusi ega jõuda ka järelduseni, et vaidlustaja pakkumuse soodne maksumus põhineks sellel, et vaidlustaja rikub nt tööõiguse norme. 23. Vaidlustaja palgal ei ole täistööajaga kujundajaid ning vaidlustaja tellib valdava osa kujundusteenusest teistelt ettevõtjatelt sisse. Vaidlustaja spetsialistid ei tööta ka tunnitasu põhiselt ning vaidlustaja töötajate keskmine töötasu oli nt 2023-2024. majandusaastal ca 2050 eurot.5 See, millistel tingimustel tellib vaidlustaja kujundusteenust teistelt ettevõtjatelt, ei puuduta samamoodi mitte kuidagi seda, millist töötasu vaidlustaja oma töötajatele tasub. 24. Vaidlustaja on trükiteenuste valdkonnas tegutsenud 20 aastat, mistõttu vaevalt saab vaidlustaja endale konkurentsitihedal turul lubada, et ei järgi tööõigusest tulenevaid kohustusi ja tasuda kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistidele näiteks miinimumpalgast väiksemat töötasu. Kui vaidlustaja seda teeks, siis ta ei saaks trükiteenuste turul tegutseda. 25. Lisaks tuleb arvestada siinjuures sellegagi, et vaidlustaja spetsialistid ei täida ainult ühe tellija tellimusi, nt töötaja, kelle üheks ülesandeks on ka kujundus, teostab trükiettevalmistuse raames ühe kuu jooksul üle 600 erineva töö. Ka ei hoia vaidlustaja ega ükski teine valdkonnas tegutsev ettevõtja töötajaid palgal üksnes mistahes hankijale teenuse osutamiseks. 26. Praktika, mida hankija etteheidetest võiks justkui välja lugeda, tähendaks sisuliselt seda, et pakkujad peaksid iga tellija tellimuse jaoks määratlema eraldi spetsialistid, kes osutavad teenuseid ainult sellele tellijale, sealjuures raamlepingu olemusest tulenevalt isegi teadmata seda, kas ja kui palju teenuseid ettevõtjalt lõppastmes tellitakse. Niimoodi ükski pakkuja ju ometigi majandustegevust ei teosta. 27. Kui hankija argumentatsiooni uskuda, siis oleks tööõiguse rikkumine näiteks ka see, kui vaidlustaja esindajad osalevad õigusnõustajatena projektis, millega advokaadibüroo osutab pro bono õigusteenuseid. Sellisel juhul oleks ju vandeadvokaat Härgineni ja vandeadvokaat Sõrme 2 Vt RHS kommentaarid § 115/72. 3 Vrd VaKo 116-23/265056, p 8.4.1. 4 Vt nt RHAD „Lisa_3_Pakkumuse_maksumuse_ja_tarneaja_hindamise_tabel“. 5 Vt osaühing Joon 2023-2024 majandusaasta aruanne.  Sorainen – 5/7 – töötasu samamoodi justkui 0 eurot, kuid keegi tõsimeeli ju sellise argumentatsiooniga välja ei tule ega hakka advokaadibürood menetlema töötajatele alla miinimumtasu maksmise eest. 28. Seega, kui vaidlustaja otsustas hankijale kujundaja tunnihinnaks pakkuda sellist hinda nagu pakkumuses esitatud, siis see on vaidlustaja kalkuleeritud majanduslik otsus. Liiatigi on hankija tehnilises kirjelduses ise selgitanud, et kujundus- ja küljendusteenuse tellimine ei ole igapäevane – Trükiteenus võib sisaldada ka kujundus- ja küljendusteenust, mida tellitakse peamiselt siis, kui on vajalik juba olemasolevat kujundust, dokumenti või teksti kas täiendada või parandada kvaliteetse trükise saamiseks.6 29. See tähendab, et mistahes pakkuja, sh vaidlustaja, kujundusteenuse kulud ei moodusta tulevastes hankelepingutes kuigi suurt osa kõigist tellitavate teenuste kuludest. Nõnda selgitas vaidlustaja hankijale riigihangete registri teabevahetuses sedagi, et ka kujunduse puhul on vaidlustaja töövahendeid automatiseerinud, mis hoiab oluliselt kokku kujunduse ajakulu. 30. Lõpetuseks ei nähtu RHAD-st ka ristsubsideerimise keeldu, millele viitab hankija ka oma otsuse põhjendustes. Eelnev tähendab, et kui raamlepingu alusel sõlmitavate hankelepingute täitmisel peaks tõusetuma olukord, milles kujundusteenuse tunnitasu tuleks ristsubsideerida nn hankesiseselt või hankeväliselt, siis oleks vaidlustajal vähemalt teoreetiliselt võimalik kasutada ka ristsubsideerimise argumenti. Küll aga ei tähendaks ristsubsideerimine isegi teoreetilise argumendina seda, et vaidlustaja tasub oma spetsialistidele miinimumpalgast väiksemat tasu. 31. Kokkuvõttes on vaidlustaja seisukohal, et kuna vaidlustaja pakutud kujundaja tunnitasu maksumus ei ütle midagi selle kohta, millist töötasu tasub vaidlustaja oma spetsialistidele, sh sellele, kes kujundamise ülesandeid täidaks, siis ei saanud hankija selle pinnalt ka RHS § 115 lg 9 väidetavat rikkumist kuidagi tuvastada ega seda usutavalt põhistada. Kui hankija pole suutnud põhjuslikku seost pakkumuse ühe komponendi maksumuse ja väidetava RHS § 115 lg 9 rikkumise vahel tuvastada, siis on hankija otsus üksnes oletuslik. Ebakohaste oletuste najal ei ole ühegi pakkumuse tagasilükkamine aga õiguspärane. 4.2.2. Hankija ei saanud vaidlustaja pakkumust tagasi lükata RHS § 115 lg 8 alusel 32. Kuivõrd hankija otsus ja selle põhjendused ei ole vaidlustajale üheselt arusaadavad, siis peab vaidlustaja selgitama igaks-juhuks sedagi, et vaidlustaja pakkumust ei saanud tagasi lükata ka RHS § 115 lg 8 alusel. 33. Alustada tuleks sellest, et väljakujunenud haldus- ja kohtupraktika pinnalt ei saa hankijal tekkida pakkumuse maksumuse põhjendatuses kahtlusi ühe hinnakomponendi põhjalt. Seega saab hankijal tekkida alapakkumuse kahtlus vaid siis, kui pakkumuse maksumus tervikuna on ebatavaliselt madal, mitte aga siis, kui anomaalselt madal on mõni üksik ühikuhind kogu hinnapakkumuses.7 34. Arvestades hindepunkte, mille neli esimest pakkujat hindamiskriteeriumite põhjal saaks – 100, 94,3 ja 93,4 ja 85,2, siis vaevalt saaksime praeguses hankemenetluses üldse rääkida sellest, et vaidlustaja pakkumuse maksumus saaks tervikuna olla ebatavaliselt madal ning kaasa tuua hankija kontrollikohustuse RHS § 115 alusel. Ka ei ole vaidlustaja pakkumuse maksumus madalaim olulisima hindamiskriteeriumi – trükiteenuste kogumaksumuse – osas. 35. Hüva, kuivõrd hankija kontrollimenetlust siiski alustas, siis ta pidi sellega ka kuhugi jõudma. Hankija pöördus riigihangete registri teabevahetuses vaidlustaja poole üldsõnalise sooviga selgitada esitatud pakkumuses toodud hindadega teenuse osutamise võimalikkust (arvestades mh kohustuslikku töötasu alammäära) ja põhjendada esitatud pakkumuse madalat maksumust. 6 Vt RHAD Lisa_1_Tehniline_kirjeldus. 7 Vt nt VaKo 115-22/251620, p 16.  Sorainen – 6/7 – 36. Sellises sõnastuses päring ei vasta esiteks halduspraktikas aktsepteeritud standardile sellest, kuidas hankija peaks RHS § 115 alusel selgituspäringuid sõnastama.8 Seetõttu pole ka midagi imestada selle üle, et vaidlustajal oli keeruline mõista, millele ta oma vastuses peaks siis hankija arvates keskenduma. Sellele vaatamata vastas vaidlustaja hankija päringule nagu sel hetkel oskas ning selgitas sedagi, kuidas vaidlustajal on kujundusteenus korraldatud. 37. Igal juhul ei nähtu hankija otsuse põhjendustest, et hankija oleks asunud seisukohale, et vaidlustaja talle selgitust ei esitanud, vaid hankija otsuse põhjendustes esitatud kriitika keskendub vaidlustajale mõistetamatult hoopis küsimusele sellest, kas vaidlustaja kasutatavad töövahendid hankija ettekujutusele vastavad. Neid hankija väiteid käsitleb vaidlustaja eraldi. 38. Kokkuvõttes ei nähtu vähemalt hankija otsuse põhjendustest, et hankijal oleks olnud alust vaidlustaja pakkumus tagasi lükata RHS § 115 lg 8 alusel. 4.2.3. Vaidlustaja pakkumus ei saa olla ka konkurentsi kahjustav 39. Hankija on oma otsuse põhjendustes väitnud sedagi, et „Erinevate sisudega pakkumuste võrdlemine moonutab ka konkurentsi“. Kuigi ka siingi pole vaidlustajale mõistetav, mida hankija on täpselt püüdnud edasi anda, siis ei saa vaidlustaja pakkumus olla RHS § 115 ega ühegi teise RHS-i sätte mõttes konkurentsi kahjustav. 40. Tõepoolest, Riigikohus asus tuntud kohtuasjas 3-20-924 seisukohale, et pakkumuse maksumus tuleks RHS § 3 p 3 alusel lugeda põhjendamatult madalaks, kui pakkumuse alusel hankelepingu sõlmimine kahjustaks konkurentsi, milleks kohus pidas ennekõike Euroopa Liidu toimimise lepingu art 102 või KonkS § 16 rikkumist.9 41. Problemaatika sellest, kas mõni pakkumus „konkurentsi moonutab“ või on konkurentsi kahjustav, ei ole aga tunnetuslik. Igal hankija otsusel või toimingul peab olema lõppastmes seaduslik alus. Hankija tunnetus „konkurentsi moonutamisest“ ei saa eksisteerida väljaspool õigusruumi ega olla hankija otsuse õiguslikuks aluseks või põhjenduseks, kui alus pakkumust tagasi lükata konkurentsi kahjustamise või „moonutamise“ eest ei tulene lõppastmes seadusest. 42. Hankija ei ole tuvastanud, et vaidlustaja oleks turgu valitsev ettevõtja KonkS § 13 mõttes. Euroopa Liidu toimimise lepingu art 102 või KonkS § 16 rikkumist ei saa toime panna ettevõtja, kes pole turgu valitsev.10 Ükski muu Eesti õigusakt ei näe ette, et mingi muu tegevus saaks olla konkurentsi kahjustav või „konkurentsi moonutav“, välja arvatud keelatud kokkulepe KonkS § 4 tähenduses, millele hankija pole ka viidanud. Seega on hankija põhjendused „konkurentsi moonutamisest“ antud juhul sootuks õigusvälised kontseptsioonid. 4.3. Hankija ei saanud vaidlustaja pakkumust mittevastavana tagasi lükata 43. Hankija otsuse kohaselt on vaidlustaja pakkumus tagasi lükatud ka seetõttu, et pakkumus ei vasta riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele. Hankija otsuse põhjendustes pole aga viidatud ainsalegi RHAD tingimusele, millele vaidlustaja pakkumus ei vasta. Juba ainuüksi seetõttu tuleb hankija otsus kehtetuks tunnistada, kuivõrd mistahes põhjenduste puudumisel ei saa hankija otsus vastata RHS § 114 lg-s 1 sätestatud eeldustele. Samamoodi ei vasta selline otsus ka RHS § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttele. 44. Hankija tõenäoliselt peab kohaseks põhjendusteks oma otsuse põhjendustes esitatud mõtteid sellest, kuidas hankijale ei sobi vaidlustaja töövahendid, sh teenuste automatiseerimine ja tehisintellekti kasutamine. 8 Vrd VaKo 98-18/194709, p 21-24. 9 RKHKo 3-20-924, p 23. 10 Vrd RKHKo 3-19-509, p 15.  Sorainen – 7/7 – 45. Need hankija mõtted võiksid parimal juhul olla mingi otsuse põhjenduseks, kui hankija oleks need seostanud mõne RHAD tingimusega, mis keelaks mistahes pakkujal kasutada nt tänapäevaseid töövahendeid, sh protsesse automatiseerida ja rakendada tehisintellekti. Nii saaks vaidlustaja hankija argumentatsioonist ehk aru, kui hankija oleks RHAD-s vastavustingimusena nt ette näinud, et pakkuja peab trükiteenuseid osutama Gutenbergi käsitsi juhitava trükimasina (või samaväärse) trükimasinaga ning muude töövahendite kasutamine pole lubatud.11 46. Mõistagi on eeltoodu mõneti utreeritud näide, kuid vaidlustaja arvates on ilmne, et sellist tingimust, millele mittevastavust hankija põhjendab, RHAD-s ei ole. Pakkumus saab vastata ja ka mitte vastata ainult tingimustele, mille hankija on vastavustingimustena seadnud. Vaidlustaja on esitanud pakkumuses kujundaja tunnitasu, vastupidiselt sellele, mida väidab hankija. Seda, kuidas ja milliste töövahenditega pakkuja kujundaja abil teenust osutab, ei ole hankija RHAD- s üldse reguleerinud. Sama hästi võiks hankija asuda väitma, et kujundaja ei tohiks kasutada nt personaalarvutit või mingisuguseid programme, mis hankijale ei istu. Kui hankija aga midagi sellist soovis, siis ta oleks pidanud selle ka RHAD-s ette nägema. 47. Arvestada tuleb sellegagi, et tulenevalt väljakujunenud haldus- ja kohtupraktikast ei saa pakkuja selgitustega oma pakkumust muuta. Seega, isegi kui oletada, et RHAD-s oleks olnud tingimus, mis keelanuks tänapäevaseid töövahendeid kasutada, siis ei oleks RHS §-ga 3 isegi teoreetiliselt kooskõlas käsitlus, et hankija lükkab pakkumuse tagasi selgituse tõttu, millega pakkumust muuta ei saa, kuid mis tema arvates RHAD-le ei vasta. 5. MENETLUSLIKUD TEATED 48. Hankija teavitas vaidlustajat otsusest ja selle põhjendustest 16.09.2025. Seega on vaidlustus tähtaegne, kui see on esitatud hiljemalt 26.09.2025. 49. Vaidlustaja on lähtuvalt RLS § 258 lg 1 p-st 1 sätestatust tasunud vaidlustuse esitamisel riigilõivu 640 eurot, kuivõrd riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem (lisa 1). 50. Vaidlustaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 51. Advokaadi esindusõigust eeldatakse (RHS § 190 lg 11). Lisa: 1) maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. Lugupidamisega Kadri Härginen Mario Sõrm vandeadvokaat vandeadvokaat 11 Johann Gutenbergi peetakse trükimasina leiutajaks. Tema trükimasinat kasutati 19. sajandini. Konfidentsiaalne / Confidential / Конфиденциально Maksekorraldus Payment order Платёж Number / Номер 250155-29 Makse kuupäev / Payment value date / Дата платежа 26.09.2025 Maksja nimi, isikukood või registrikood / Payer`s name, personal identification code or registration number / Имя, личный код или регистрационный код плательщика OÜ JOON 11147025 (Registreerimisnumber) Maksja konto IBAN / Payer account IBAN / IBAN плательщика EE712200221028279414 Maksja pank / Payer Bank name / Банк плательщика Swedbank AS Saaja nimi, isikukood ja aadress / Beneficiary's name, personal code and address / Имя, личный код и адрес получателя RAHANDUSMINISTEERIUM Saaja konto IBAN / Beneficiary IBAN / IBAN получателя EE932200221023778606 Saaja pank / Beneficiary´s bank / Банк получателя Swedbank AS Makse summa ja valuuta / Amount in figures and currency/ Сумма платежа и валюта EUR 640.00 Makse selgitus / Details of payment / Пояснение платежа Riigilõivu viitenumber: 2900082126 vaidlustuse esitamise eest riigihankes 297997 Viitenumber / Reference number / Номер ссылки 2900082126 Teenustasu ja makse tüüp / Charges and payment priority / Стоимость услуги и тип платежа 0.00 Maksekorralduse lisainfo / Payment additional data / Дополнительная информация по платежу Makse unikaalne tunnus / End to end ID / Уникальный код платежа Tegeliku maksja nimi, isikukood ja aadress / Ultimate payer`s name, personal code and address / Имя, личный код и адрес фактического плательщика Tegeliku saaja nimi, isikukood ja aadress / Ultimate beneficiary´s name personal code and address / Имя, личный код и адрес фактического получателя 1/2  Konfidentsiaalne / Confidential / Конфиденциально Kinnitus / Confirmation / Подтверждение • Käesoleva maksekorralduse allkirjastamisega kinnitan, et olen tutvunud ja nõustun Swedbank AS kehtiva hinnakirja ja maksetehingute teostamise tingimustega. • By signing this payment order I warrant and represent that I have examined and consent to the effective price list and conditions for making payment transactions of Swedbank AS. • Подписанием настоящего платежного поручения подтверждаю, что я ознакомился(-ась) и согласен(-на) с действующими в Swedbank AS прейскурантом и условиями осуществления платежных операций. Allkirjad / Signatures / Подписи Maksja ees-ja perekonnanimi, allkiri / Payer’s name and surname, Panga esindaja ees- ja perekonnanimi, allkiri / Name, surname, signature / Имя, фамилия и подпись плательщика and signature of the bank's representative / Имя и фамилия представителя банка, подпись 2025092600517404 Swedbank AS Liivalaia 34, 15040 Tallinn Telefon (372) 631 0310 www.swedbank.ee 2/2