dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Otsus

Rahandusministeerium · 26. september 2025
Viit
12.2-10/25-199/245-11
Registreeritud
26. september 2025
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Kamo Ehitus OÜ , Tartu Ülikool, Pro Power OÜ
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/25-199
Vastutaja
Pille Elismäe (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Ühisosakond, Dokumendihaldustalitus)

Failid

  • 📎Kamo Ehitus OÜ vs Tartu Ülikool.asice223 KB

Sisu (failidest)

OTSUS Vaidlustusasja number 199-25/298105 Otsuse kuupäev 26.09.2025 Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk Vaidlustus Kamo Ehitus OÜ vaidlustus Tartu Ülikooli riigihankes „Tartu Ülikooli õppehoone Ravila 14a „Chemicum“ ehitustööd“ (viitenumber 298105) Pro Power OÜ pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise ning Pro Power OÜ hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise otsustele hanke osas 2 Menetlusosalised Vaidlustaja, Kamo Ehitus OÜ, esindaja Margus Must Hankija, Tartu Ülikool, esindaja Tuuli Ilula Kolmas isik, Pro Power OÜ, esindaja Aleksandr Orav Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. RHS § 197 lg 1 p 8 ja § 192 lg 3 p 7 alusel: Jätta läbi vaatamata Kamo Ehitus OÜ vaidlustus Pro Power OÜ vastavaks tunnistamise otsusele hanke osas 2. 2. RHS § 197 lg 1 p 4 alusel Jätta Kamo Ehitus OÜ vaidlustus Pro Power OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise ning Pro Power OÜ hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise otsustele hanke osas 2 rahuldamata. 3. RHS § 198 lg-de 3, 7 ja 8 alusel Jätta Kamo Ehitus OÜ vaidlustusmenetluse kulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 17.07.2025 avaldas Tartu Ülikool (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris (edaspidi RHR) avatud hankemenetlusega riigihanke „Tartu Ülikooli õppehoone Ravila 14a „Chemicum“ ehitustööd“ (viitenumber 298105) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid. Riigihange on jagatud kolmeks osaks: - Osa 1 - Siseviimistlus ja remont - Osa 2 - Katuse- ja fassaaditööd (edaspidi Osa 2) - Osa 3 - Ohutusduššide vahetus. Järgnevalt käsitleb vaidlustuskomisjon üksnes Osa 2. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid pakkumuse viis pakkujat, nende hulgas Kamo Ehitus OÜ ja Pro Power OÜ. 2. Tartu Ülikooli finantsjuhi 03.09.20225 korralduse nr 4-10/HR/81-18 (edaspidi Korraldus 1) p-idega 1-5 tunnistati Osas 2 vastavaks kõik pakkumused ja p-iga 12 tunnistati edukaks Pro Power OÜ pakkumus. Tartu Ülikooli finantsjuhi 04.09.2025 korralduse nr 4-10/HR/81-19 (edaspidi Korraldus 2) p- idega 1 ja 2 jäeti Pro Power OÜ kõrvaldamata ja kvalifitseeriti. 3. 04.09.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Kamo Ehitus OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsustele tunnistada Pro Power OÜ (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus edukaks ja jätta ta hankemenetlusest kõrvaldamata. 4. Vaidlustuskomisjon teatas 11.09.2025 kirjaga nr 12.2-10/199 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 16.09.2025 ja neile vastamiseks 19.09.2025. Vaidlustuskomisjoni määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Hankija 22.09.2025 seisukoht on esitatud hilinemisega ja vaidlustuskomisjon jätab selle tähelepanuta. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja, Kamo Ehitus OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt. 5.1. Kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega - keskmine töötasu on vaid ca 41% valdkonna keskmisest. Avalikult kättesaadavate andmete alusel on Kolmanda isiku keskmine brutopalk, millelt makstakse makse, 788,08 eurot, mis on 40,8% ehitusvaldkonna keskmisest töötasust (Vaidlustaja esitatud kuvatõmmis on tehtud 12.08.2025). 5.2. Kolmanda isiku suhtes esineb ka kõrvaldamise alus, kuna ta ei täida maksude tasumise kohustust. Kõrvaldamise aluste p-i B.2 (Sotsiaalkindlustusmaksete tasumine) kohaselt peab pakkuja kinnitama, et tal puudub maksuvõlg. Avalikest registritest (teatmik.ee) on leitav, et pakkumuse esitamise päeval oli Kolmandal isikul maksuvõlg summas 1008,18 eurot (Vaidlustaja esitatud kuvatõmmis on tehtud 12.08.2025). 5.3. 16.09.2025 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti. 2 (8) 5.3.1. Kõrvaldamise alus RHR-i pakkumuse jaotuses “Hankemenetlusest kõrvaldamise alused” p-is B, oli tarvis kinnitada JAH/EI nupuga kahes eri kohas, et pakkuja pole rikkunud maksude tasumise kohustusi. Pakkumuse esitamise päeval (12.08.2025) on Kolmandal isikul olnud maksuvõlg mõlemas osas ning kui Kolmas isik on maksukohustuste rikkumise vastuseks valinud EI, on ta esitanud valeandmeid. 5.3.2. Põhjendamatult madal pakkumus Vale on Kolmanda isiku väide, et 2025 aasta esimesed 6 kuud oli tööd vähe. Avalikest registritest leitava info põhjal oli 2025 aasta esimese 6 kuu käive 50% (ca 106 000 eurot) 2024 aasta kogukäibest (ca 211 000 eurot). 2025 aasta teise kvartali käbenumber on lähiaja käivetest teisel kohal. Vale on ka Kolmanda isiku väide, et keskmine töötasu on madal 0,5 määraga töötamise tõttu. Keskmine töötasu, mida kontrollitakse, kujuneb makstud töötasu ja töötamise määra suhtena. Kui Kolmas isik maksis töötajatele tasu 0,5 määra alusel, oleks tulnud väiksem töötamise määr kanda ka töötamise registrisse ja keskmine palk oleks kujunenud selliseks nagu Kolmas isik väidab. 6. Hankija, Tartu Ülikool, vaidleb vaidlustusele vastu. 6.1. Hankija ei nõustu Vaidlustaja seisukohtadega, et Hankija otsused Kolmanda isiku edukaks tunnistamise ja kõrvaldamata jätmise osas tuleb kehtetuks tunnistada, kuivõrd: - Kolmandal isikul esineb väidetavalt RHS § 95 lg 1 p-is 4 sätestatud kõrvaldamise alus sotsiaalkindlustusmaksete maksuvõla näol; ning - Kolmanda isiku pakkumus on vastavalt RHS § 115 lg 2 p-ile 2 põhjendamatult madala maksumusega pakkumus. 6.2. Kolmandal isikul ei esine kõrvaldamise aluseid 6.2.1. Hankija kontrollis 03.09.2025 Kolmandal isikul hankemenetlusest kõrvaldamise aluseid RHR-i automaatse päringusüsteemi kaudu. Päringust nähtub, et 03.09.2025 seisuga ei ole Kolmandal isikul maksuvõlga ega esitamata deklaratsioone. Kõrvaldamise alused puuduvad ka 09.09.2025 seisuga. Pakkuja kõrvaldamiseks peab pakkujal olema maksuvõlg kõrvaldamise otsuse tegemise ajal. 6.2.2. Isegi kui Kolmandal isikul oleks vaidlustatud otsuse tegemise hetkel esinenud maksuvõlg, siis ei too see asjaolu automaatselt kaasa kõrvaldamist, kuivõrd Hankijal tuleb eelnevalt lähtuda RHS § 95 lg-st 6 ning anda Kolmandale isikule lisaaega kas maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks. Seda aga Kolmanda isiku suhtes otsuste tegemisel teha vaja ei olnud. Seega Vaidlustaja esitatud tõendid, et pakkumuse esitamise päeval võis Kolmandal isikul olla maksuvõlg, ei ole asjakohased. 6.2.3. RHS § 95 lg 1 p-is 4 sätestatud kõrvaldamise alus ei hõlma igasugust pakkuja maksekäitumist mis tahes ajahetkel. RHS § 95 lg 1 p-i 4 koosseisu ei täida pakkuja üldine maksekäitumine hankimise hetkel ja minevikus, vaid pakkuja kõrvaldamiseks peab pakkuja konkreetne maksekäitumine RHS § 95 lg 1 p-is 4 loetletud maksude osas olema selline, et pakkujal on riigihanke menetluse käigus tuvastatud maksuvõlg ja ta ei ole seda hankija antud täiendava tähtaja jooksul kõrvaldanud. Kolmanda isiku puhul sellistele tunnustele vastavat olukorda ei esinenud. 6.3. Kolmanda isiku pakkumus ei ole põhjendamatult madala maksumusega Hankija on teostanud Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse osas sisulise 3 (8) kontrolli, mille tulemusel on Hankija seisukohal, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal. 6.3.1. RHS § 115 lg 2 näeb ette, et ehitustööde hankelepingu korral, mille eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, on hankija kohustatud nõudma pakkujalt, kelle pakkumuse ta kavatseb edukaks tunnistada, RHS § 115 lg-s 1 nimetatud selgitust kahel juhul: - kui vastavaks on tunnistatud vähemalt kolm pakkumust ja selle pakkuja pakkumuse maksumus on maksumuselt järgmise vastavaks tunnistatud pakkumuse maksumusest vähemalt 10 protsendi võrra madalam või selle pakkuja pakkumuse maksumus on vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumuste keskmisest vähemalt 20 protsendi võrra madalam või (RHS § 115 lg 2 p 1); - pakkuja või tema pakkumuses nimetatud alltöövõtja töötajate keskmine töötasu oli võrdlusperioodi jooksul väiksem kui 70 protsenti sama ajavahemiku keskmisest töötasust hankelepingu esemele vastavas valdkonnas (RHS § 115 lg 2 p 2). Kuivõrd Hankija ei olnud RHAD-is ette näinud RHS § 115 lg-s 21 sätestatud erisust kõrvalekalde protsentidest, pidi Hankija selgitust küsima tulenevalt nii RHS § 115 lg 2 p-ist 1 kui ka „Pakkumuse esitamise ettepaneku“ p-is 1.6 sätestatust juhul, kui pakkumuse maksumuse kõrvalekalde protsendid olid vastavalt 10% ja 20%. Kuigi Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse hinnaerinevus maksumuselt järgmise vastavaks tunnistatud pakkuja maksumusest (ehk Vaidlustaja pakkumuse maksumusest) oli ca 8,79%, siis Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse hinnaerinevus keskmisest oli 35%. Seega pidi Hankija küsima RHS § 115 lg 2 p-i 1 kohaselt Kolmandalt isikult § 115 lg-s 1 nimetatud selgitust. 6.3.2. Hankija palus Kolmandal isikul esitada ka Maksu- ja Tolliameti tõend pakkuja keskmise töötasu kohta. Tõenditest nähtus, et Kolmanda isiku töötajate keskmine töötasu oli võrdlusperioodi jooksul väiksem kui 70% sama ajavahemiku keskmisest töötasust hankelepingu esemele vastavas valdkonnas. Vastavalt Maksu- ja Tolliameti tõendile oli Kolmanda isiku töötajate ja ehitusvaldkonna töötajate keskmine töötasu suhe 57%. Seega pidi Hankija küsima RHS § 115 lg 2 p-i 2 alusel ka selgitust pakkumuse maksumuse kohta. 6.3.3. Hankija edastas RHR-i teabevahetuse kaudu Kolmandale isikule palve selgitada oma pakkumuse maksumuse kujunemist, et oleks tagatud selle majanduslik põhjendatus. Seejuures soovis Hankija Kolmandalt isikult ka detailsemalt teada killustiku mahalaadimisega seotud tööde ja korralduste kohta ning seda, milliseid mehhanisme on Kolmas isik planeerinud killustiku pideva mahalaadimise tööde teostamiseks kasutada. Kolmas isik selgitas oma pakkumuse maksumuse põhjendatust, esitades põhjalikud ja detailsed kalkulatsioonid erinevate kuluridade kujunemise kohta, et tõendada oma pakkumuse kogumaksumuse kujunemist. Samuti selgitati detailselt killustikkatte eemaldamise ja mahalaadimise tööplaani. Seejuures selgitas Kolmas isik ka valdkonna keskmisest madalama töötasu osas, et ettevõtte töötasu langes seetõttu, et 2025. aasta esimese 6 kuu jooksul oli tööd vähe ja kõik töötajad töötasid 0,5 määraga. 6.3.4. Kolmas isik on andnud ammendavad ja sisulised selgitused, mille pinnalt ei olnud Hankijal alust kahelda Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse majanduslikus põhjendatuses ega pakkuja suutlikkuses lepingut nõuetekohaselt täita. Pakkumuse maksumus ei olnud Hankija hinnangul hankelepingu eset arvestades majanduslikult ebaotstarbekas ning puudusid muud objektiivsed andmed, mille põhjal oleks Hankijal pidanud tekkima kahtlus pakkumuse maksumuse majanduslikus põhjendatuses. 7. Vaidlustusmenetlusse Kolmanda isikuna kaasatud Pro Power OÜ vaidleb vaidlustusele vastu. Kolmandal isikul ei ole maksuvõlga ja keskmise töötasu osas on ettevõttel dünaamiline kasv. 4 (8) VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 8. Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus Vaidlustuskomisjon jätab RHS § 197 lg 1 p-i 8 ja § 192 lg 3 p-i 7 alusel läbi vaatamata vaidlustuse Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsusele. 8.1. 04.09.2025 laekus vaidlustuskomisjonile Vaidlustaja vaidlustus Kolmanda isiku kõrvaldamiseks kahel põhjusel: 1) kõrvaldamise aluste esinemise tõttu; 2) põhjendamatult madala maksumuse tõttu. Vaidlustuskomisjon selgitas 05.09.2025 kirjas nr 12.2-10/199, millega tagastati vaidlustus puuduste kõrvaldamiseks, Vaidlustajale mh järgmist: Vaidlustuskomisjonile on arusaadav Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsuse vaidlustamine maksuvõla põhjusel, kuid kõrvaldamata jätmise otsus ei ole vaidlustatav põhjendamatult madala maksumuse põhjusel. Põhjendamatult madala maksumusega seonduvaid asjaolusid saab Vaidlustaja vaidlustada pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kaudu, kuid vaidlustusest puudub Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamise nõue seotuna Vaidlustaja esitatud põhjendustega. Palun esitage selgelt nõue seonduvalt vaidlustuses esitatud põhjendustega (nt Vaidlustaja taotleb Hankija otsuste Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise ja kõrvaldamata jätmise kohta kehtetuks tunnistamist hanke osas 2). 8.2. Vastuseks vaidlustuskomisjoni kirjale esitas Vaidlustaja 05.09.2025 lisaks Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise ja kõrvaldamata jätmise otsuste kehtetuks tunnistamise nõuetele ka nõude tunnistada kehtetuks RHS § 114 lg 1 alusel tehtud Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta. Vaidlustuses (ei esialgses ega parandatud vaidlustuses) ei ole Vaidlustaja esitanud ühtegi põhjendust, mis seonduks RHS § 114 lg 1 alusel tehtud Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse õigusvastasusega ja oleks põhjuslikus seoses esitatud nõudega. 8.3. Vaidlustuskomisjon selgitab, et RHS-i kohaselt tuleb pakkumuse maksumuse kontrollist RHS § 115 alusel selgelt eristada pakkumuse vastavuskontrolli, mis tehakse RHS §-i 114 alusel, millisel juhul kontrollitakse pakkumuse vastavust RHAD-is esitatud tingimustele ja pakkumus tunnistatakse kas RHAD-i tingimustele vastavaks (RHS § 114 lg 1 alusel) või lükatakse tagasi (RHS § 114 lg 2 ls 1 alusel). Selle menetluse käigus ei kontrollita pakkumuse maksumuse põhjendatust, milline kontroll allub RHS §-i 115 regulatsioonile ja võib kaasa tuua pakkumuse tagasilükkamise RHS § 115 lg 8 alusel (sh kontrolli tulemuseks, mis tagasilükkamisega ei päädi, ei ole pakkumuse vastavaks tunnistamine). Vaidlustuskomisjon rõhutab, et ka kõikidele RHAD-i tingimustele RHS § 114 lg 1 alusel vastav pakkumus võib olla põhjendamatult madala maksumusega RHS §-i 115 mõttes. Selle menetluse käigus ei kontrollita ka pakkujal kõrvaldamise aluste esinemist (sotsiaalkindlusmakse tasumist) või puudumist, milline kontroll allub RHS § 95 lg 1 p-ile 4. 8.4. Tulenevalt eespooltoodust - kuna põhjendamatult madala maksumus põhjusel või kõrvaldamise aluse esinemise põhjusel ei saanud Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta rikkuda Vaidlustaja õigusi või kahjustada tema huve - tuleb vaidlustus Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsusele jätta RHS § 192 lg 3 p-i 7 alusel läbi vaatamata Vaidlustajal vaidlustuse esitamise õiguse puudumise põhjusel. 9. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus 5 (8) 9.1. Vaidlustuskomisjoni ja kohtute pikaajalise praktika kohaselt on hankija tegevus või tegevusetus RHS §-i 115 kohaldamisel või kohaldamata jätmisel hankemenetlustes vaidlustatav pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kaudu, kuna hiljemalt selleks ajaks on pakkujatele selge, et hankija ei lükka tagasi pakkumust, mille maksumus on vaidlustaja arvates põhjendamatult madal, ja soovib sõlmida hankelepingu (vt ka Euroopa Üldkohtu 11.05.2010 otsuse p 71 kohtuasjas T-121/08). Seega Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamine põhjendamatult madala maksumuse põhjusel on lubatav. 9.2. RHS § 115 lg 1 kohaselt kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõudma pakkujalt asjakohast samas vormis esitatud selgitust [---]. Seega peab hankija esmalt leidma, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal ja alles seejärel järgneb talle kohustus asuda välja selgitama maksumuse põhjendatust. Antud juhul Hankijal vastav kahtlus tekkis ja selgitusi Kolmandalt isikult küsiti, mistõttu ei ole põhjust aruteluks, kas Hankijal selline kahtlus tekkima pidi või mitte. Vaidlustaja aga just sellise põhjendusega Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsust vaidlustabki: Vaidlustaja väitel võib olla Kolmanda isiku pakkumuse maksumus põhjendamatult madal, kuna Kolmanda isiku töötasu on ca 41% valdkonna keskmisest (alla 70% piirmäära). Töötasu määraga seonduv on RHS § 115 lg 2 p-ist 2 tulenevalt selgelt seotud üksnes asjaoludega, millal Hankijal peab tekkima kahtlus, et pakkumuse maksumus võib olla põhjendamatult madal, ja millal ta peab vastava kontrollimenetluse algatama ning pakkujalt tema pakkumuse maksumuse kohta selgitusi küsima. See, et Kolmanda isiku makstud töötasu 2025. a II kvartalis võis olla keskmisest madalam, ei näita midagi selle kohta, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ongi Riigihankes põhjendamatult madal ega sedagi, et Kolmas isik on samast töötasu tasemest lähtunud pakkumuse maksumuse esitamisel Riigihankes. 9.3. Hankija on põhjendamatult madala maksumusega seonduvalt pöördunud Kolmanda isiku poole kahe samasisulise selgitustaotlusega - 15.08.2025 ja 19.08.2025 (sõnumi ID-d 997665 ja 998985). Esimesel korral esitas Kolmas isik vastusena paljasõnalise kinnituse kõikide tööde ja materjalidega arvestamisest pakkumuses, kuid teisel korral on Kolmas isik esitanud 27.08.2025 põhjaliku selgituse pakkumuse maksumuse kujunemise kohta (esitatud on tööde teostamise plaan, tööde maksumuse arvutus, tööde teostamise tööaja arvutus, tööde maksumuse arvutus, sh tõstukite rendi ja materjali hinnapakkumised). Vaidlustuskomisjoni arvates ei ole Hankija ilmselgelt eksinud, pidades neid põhjendusi ja andmeid asjakohasteks veenmaks Hankijat selles, et pakkuja suudab hankelepingut pakutud hinna eest nõuetekohaselt täita. 9.4. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja etteheitega seostatav risk hankelepingu mittekohaseks täitmiseks seoses Kolmanda isiku makstava töötasuga on selgitustega ka piisavalt maandatud. Statistikaameti veebilehelt1 nähtub, et ehituse valdkonna 2024 II kv keskmine palk oli 1689 eurot ja 2025 II kv 1793 eurot. Kui Statistikaamet lähtunuks keskmise palga arvutamisel mingist arvestuslikust töötundide normist kuus, siis võiks see olla keskmiselt 173,3 tundi kuus (40 h × 52 nädalat / 12 kuud), mis teeb 2025 II kv 10,35 eurot tunnis. Kolmanda isiku selgitustest nähtuvalt on Riigihankes teostatavate tööde tegemiseks arvestatud oluliselt kõrgema tunnitasuga. 9.5. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija on Kolmanda isiku käest pakkumuse maksumuse põhjendatuse kohta selgitusi küsinud, esitatud põhjendused võisid kõrvaldada Hankija kahtluse pakkumuse madalast maksumusest ja said anda Hankijale piisava kindluse, et Kolmas isik suudab hankelepingu nõuetekohaselt täita. 1 https://stat.ee/et/uudised/parandatud-andmed-keskmine-palk-oli-teises-kvartalis-2126-eurot?utm_source= 6 (8) Lepingu nõuetekohase täitmise riski kannab lõpptulemusel Hankija. Seega on Hankija RHS § 115 lg 1 kohase kontrolli Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse osas läbi viinud ja puudusid takistused Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks RHS § 117 lg 1 alusel. Puudub vaidlus, et hindamiskriteeriumide kohaselt on Kolmanda isiku pakkumus Riigihankes majanduslikult soodsaim pakkumus, st Hankija on Kolmanda isiku pakkumuse kooskõlas RHS § 117 lg-ga 1 õigesti edukaks tunnistanud ja selle otsuse kehtetuks tunnistamiseks alus puudub. 10. Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmine Vaidlustaja väitel tulnuks Kolmas isik hankemenetlusest kõrvaldada, kuna Kolmandal isikul esines sotsiaalkindlustusmaksete võlg pakkumuse esitamise päeval (12.08.2025), mille Vaidlustaja tuvastas teatmik.ee andmetele tuginedes. 10.1. RHS § 95 lg 1 p-i 4 kohaselt ei sõlmi hankija hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kellel on [---] maksu või sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt. Seega pakkuja kõrvaldamiseks peab pakkujal olema kõrvaldamise otsuse tegemise ajal maksuvõlg, mida Kolmandal isikul ei olnud – kõrvaldamata jätmise otsus on tehtud 04.09.2025 ja RHR-ist nähtuvalt (Teabevahetus, päringud teistesse infosüsteemidesse) on Hankija sellise päringu Kolmanda isiku kohta 03.09.2025 ka teinud ja saanud järgmise vastuse: Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole isikul Pro Power OÜ (registrikood 10856274) seisuga 03.09.2025 maksuvõlga ega esitamata deklaratsioone. Tõend on koostatud maksukohustuslaste registri andmete alusel seisuga 03.09.2025 16:10:56. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et nimetatud tõendi alusel võis Hankija teha 04.09.2025 otsuse Kolmand isiku hankemenetlusest kõrvaldamata jätmiseks. Hankija on Kolmandal isikul maksuvõla puudumise RHR-i kaudu üle kontrollinud ka vaidlustusmenetluses ja saanud samasisulise vastuse: Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole isikul Pro Power OÜ (registrikood 10856274) seisuga 09.09.2025 maksuvõlga ega esitamata deklaratsioone. Tõend on koostatud maksukohustuslaste registri andmete alusel seisuga 09.09.2025 16:13:45. 10.2. Isegi kui Hankija oleks mingil ajahetkel Riigihanke menetluse käigus tuvastanud Kolmandal isikul maksuvõla (mida ei ole juhtunud), ei oleks Hankija tohtinud kõrvaldamise otsust vastu võtta enne, kui ta on andnud lisaaega maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks. Nimelt sätestab RHS § 95 lg 6, et kui hankija tuvastab mis tahes ajal riigihanke menetluse käigus, et pakkujal esineb RHS § 95 lg 1 p-is 4 sätestatud alus, annab ta pakkujale vähemalt kolm tööpäeva maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks. [---] Kui pakkuja on hankija antud tähtpäevaks maksuvõla tasunud või ajatanud, ei kõrvalda hankija pakkujat hankemenetlusest. Seega RHS § 95 lg 1 p-i 4 koosseisu ei täida pakkuja üldine maksekäitumine hankemenetluse ajal ja minevikus ega ka võimalik maksuvõlg pakkumuse esitamise päeval vaid pakkuja kõrvaldamiseks peab pakkuja konkreetne maksekäitumine RHS § 95 lg 1 p-is 4 loetletud maksude osas olema selline, et pakkujal on hankemenetluse käigus tuvastatud maksuvõlg ja ta ei ole seda hankija antud täiendava tähtaja jooksul kõrvaldanud. Sellist olukorda Kolmanda isiku puhul ei esine. 10.3. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija on õigesti ja piisavalt kontrollinud RHS § 95 lg 1 p-is 4 sätestatud kõrvaldamise aluse esinemist (puudumist) Kolmanda isiku suhtes, Kolmandal isikul puudub maksuvõlg ja Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsuse kehtetuks tunnistamiseks alus puudub. 11. Vaidlustusmenetluse kulud Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8. 7 (8) Hankija ega Kolmas isik ei taotlenud kulude väljamõistmist. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Angelika Timusk 8 (8)
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →