AKI taotlus

Andmekaitse Inspektsioon [email protected] Meie 14.01.2025 nr 1.1-16/115-1 AKI taotlus "Leibkondliku elatusmiinimumi määramise metoodika väljatöötamine" Edastame taotluse teadusuuringu „Leibkondliku elatusmiinimumi määramise metoodika väljatöötamine“ läbiviimiseks. Taotlus on samaaegselt esitatud ka Sotsiaalministeeriumi Sotsiaal- ja töövaldkonna uuringute ja analüüside ajutisele eetikakomiteele. Uuringu läbiviijaks on Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ. Palume taotluse võimalikult kiiret läbivaatamist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marion Rummo osakonnajuhataja Lisad: Lisa 1. Taotlus Lisa 2. Intervjuude kavad ja nõusolekud Ülle Marksoo [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 Sotsiaalministeerium Reg kood. 70001952 Suur-Ameerika 1 Tallinn 10122 (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada Uuringu pealkiri Uuring leibkondliku elatusmiinimumi määramise metoodika väljatöötamiseks Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4) Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter. Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti? Jah Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Taotlus on samaaegselt Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele. esitatud Sotsiaalministeeriumi Sotsiaal- ja töövaldkonna uuringute ja analüüside ajutisele eetikakomiteele Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Jah Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. 1. Vastutava töötleja üldandmed2 1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, Sotsiaalministeerium aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Reg kood: 70001952, analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon Aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Kontakt: Kati Nõlvak, majandusliku toimetuleku juht, [email protected], 58045973 1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad.  2. Volitatud töötleja üldandmed3 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Reg kood: 11343217 Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Aadress: Rävala 11-8, 10143 Tallinn telefoninumber Kontaktisik: Epp Kallaste, e-post: [email protected], tel. 56667440 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2. Volitatud töötleja üldandmed 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Statistikaamet aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Reg kood: 70000332 Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Aadress: Tatari tn 51, 10134, Tallinn telefoninumber Kontaktisik: Ilona Reiljan +3726259390 [email protected] 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2. Volitatud töötleja üldandmed 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Sotsiaalkindlustusamet aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Reg kood: 70001975 Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Aadress: Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn telefoninumber Kontaktisik: Sven Veskijärv, tel. 58534143, [email protected] 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik Sotsiaalministeeriumi teadus- ja alus? arendusteenuse erandit kohaldava avaliku Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi konkursiga tulemusena sõlmiti leping viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil teadusuuringu tegemiseks Eesti läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest Rakendusuuringute Keskusega Centar nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja (töövõtuleping nr 1.8-2/2538-1). arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või arendusprojekti avamise otsus, leping vms. Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse kuulub Vabariigi Valitsuse seaduse § 67 kohaselt sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalhoolekande ning pensionisüsteemi kavandamine ja korraldamine ja puudega inimeste elukvaliteedi edendamine. Sotsiaalministeeriumi põhimääruse § 17 lõike 2 punkti 26 kohaselt on hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna põhiülesanne kavandada ja koordineerida 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks. sotsiaalmajandusliku toimetuleku ja pensionipoliitikat ning korraldada selle elluviimist. Osakonnal on juhtiv roll ebavõrdsuse ja vaesuse ennetamiseks ja leevendamiseks vajalike meetmete väljatöötamisel, pensionäridele adekvaatse sissetuleku tagamiseks jätkusuutliku pensionisüsteemi kujundamisel ning sotsiaalkindlustusskeemide riigisisese ja piiriülese tervikvaate kujundamisel. Isikuandmete kaitse seaduse § 6 kohaselt on lubatud isikuandmete töötlemine teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks ning lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil ja nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Lõikest 1 tulenevalt võib isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika vajadusteks töödelda eelkõige pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval kujul ning enne isikuandmete üleandmist teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika vajadustel töötlemiseks asendatakse isikuandmed pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval kujul andmetega. Taotlusega palutakse ligipääsu 1. Statistikaameti kasutuses olevatele järgmistele andmekogudele:  pseudonüümitud riiklike statistiliste vaatluste käigus kogutud valimipõhistele küsitlustele Leibkonnaeelarve uuring (LEU) ja Eesti Sotsiaaluuring (ESU).  pseudonüümitud registriandmetele, mis on ette valmistatud kasutamiseks Euroopa Liidu maksude ja toetuste mikrosimulatsiooni mudelis EUROMOD. 2. Sotsiaalkindlustusametist pseudonüümitud registriandmetele sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrist (STAR) toimetulekutoetuse taotlejate, maksete ja saajate kirjeldamiseks. 4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. Eestis puudub ajakohastatud ja läbipaistev elatusmiinimumi arvestamise metoodika. Praegu on puudulikud teadmised toimetulekuks vajalikest minimaalsetest kulutustest erinevate koosseisudega leibkondades. Täna kehtiv aegunud ning leibkondade erinevusi mittearvestav elatusmiinimumi arvestamise metoodika ei ole usaldusväärne alus sissetulekutoetuste piisavuse hindamiseks. Projekti tulemusel töötatakse välja täpsem ja õiglasem elatustaseme miinimumi arvestamise metoodika Eestile. Projekt loob eeldused tõhusamaks toimetulekutoetuse süsteemiks, mis parandab toetuse piisavust ja kättesaadavust. Uuringul on kaks suuremat osa: 1. Elatusmiinimumi arvestamise metoodika väljatöötamine, mis sisaldab: a. teiste riikide praktika kaardistust elatusmiinimumi arvestamise metoodikast b. olemasolevate leibkondade kulutuste andmete analüüsi, et hinnata leibkonnatüüpide lõikes erinevusi kuludes ja erinevate leibkonnaliikmete tarbimiskaalude väärtuseid. Selleks analüüsiks kasutatakse Statistikaameti riikliku statistika küsitlusandmeid Leibkonnaeelarve uuringust (LEU) ja Eesti Sotsiaaluuringust (ESU). c. leibkondade hinnanguliste elatusmiinimumile vastava ostukorvi andmete kogumist intervjuudega, et kirjeldada leibkondade tunnetust minimaalsest ostukorvist, mis on toimetulekuks vajalik. Intervjueerimine toimub isikute nõusolekul. d. eelnevate punktide sisendi põhjal elatusmiinimumi arvestamise metoodika koostamine ja hinnastamine, mille tulemusena arvutatakse välja toimetulekuks minimaalse sissetuleku suurus leibkonnatüüpidele ning kirjeldatakse edaspidiseks vajaliku elatusmiinimumi arvutamise ja kaasaajastamise metoodika. 2. Elatusmiinimumi arvestamise metoodika mõju toimetulekutoetuse maksmisele, mis sisaldab: a. toimetulekutoetuse saajate intervjuusid uue elatusmiinimumi arvutamise metoodikaga leitud toimetulekutoetuse suuruse sobivusele toetuse saaja leibkonnale. Intervjueerimine toimub isikute nõusolekul. b. Seni toimetulekutoetust saanud leibkondade kirjeldus registriandmetel. Uue elatusmiinimumi arvutamise metoodikaga arvestatava toimetulekutoetuse mõju toimetulekutoetuse saajate arvule ja sissetulekutele, mida hinnatakse EUROMODiga. EUROMOD on Euroopa Liidu maksude ja toetuste mikrosimulatsioonimudel. 5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks. Uuringus ei töödelda isiku otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid. Luba taotletakse Statistikaameti Leibkonnaeelarve uuringu (LEU), Eesti Sotsiaaluuringu (ESU) andmete analüüsimiseks. Tegemist on valimipõhiste küsitlusuuringutega, mille valimis on ca 7000-8000 isikut, kes esindavad Eesti 15-aastaseid ja vanemaid elanikke. Andmed on küsitlusuuringu andmestikus, millest on eemaldatud isiku otsest tuvastamist võimaldavad andmed ja mitmed tunnused on agregeeritud, mistõttu pole analüüsi teostavatel Centari analüütikutel isikuid võimalik tuvastada otse ning kaudne tuvastamine on andmestikust väga keeruline. Toimetulekutoetuse saajate registriandmed ja EUROMODi sisendandmed on pseudonüümitud kujul isiku otsest tuvastamist võimaldavate andmeühikuteta (puuduvad kontaktid, nimi või isikukood). Analüüsi tegevatel Centari analüütikutel pole ligipääsu pseudonüümimise võtmele. ESU ja LEU on Statistikaameti regulaarsete küsitluste andmed, mis sisaldavad infot leibkondade koosseisu ja detailsemate kulude ning tulude allikate kohta. Nende põhjal on võimalik analüüsida, kui suure osa leibkondade ostukorvist erinevad kulukategooriad moodustavad ning kuidas kulud sõltuvad leibkondade koosseisust ja sotsiaal-demograafilistest tunnustest. Elatusmiinimumi suuruse arvestamine on Eesti riigi ülesanne, et tagada abivajavatele elanikele põhjendatud suurusega toetused. Elatusmiinimumi arvestamine peab olema võimalik regulaarselt, mis tähendab, et arvestamiseks peab kasutama selliseid andmeallikaid, mida uuendatakse regulaarselt. Isegi juhul, kui uue metoodikaga laiendatakse elatusmiinimumi arvestamise allikaid, siis üheks oluliseks osaks jäävad endiselt LEU ja ESU andmed. Seetõttu pole nende kasutamisele uuringus alternatiivi. Toimetulekutoetuse taotlejate registriandmed annavad ülevaate praeguste toimetulekutoetuse saajate profiilist ja toimetulekutoetuse komponentidest. EUROMODiga on võimalik simuleerida toimetulekutoetuse parameetrite muutuse sotsiaalmajanduslikke mõjusid. EUROMOD on üle-Euroopaline pikaajaliselt arendatud simulatsioonimudel just toetuste ja maksude mõjude hindamiseks, mille kasutamise jaoks Statistikaamet koostab ja uuendab iga-aastaselt sisendandmestikku. Alternatiivina selle kasutamisele oleks võimalik ehitada üles terviklik ning eraldiseisev simulatsioonimudel, kuid see oleks väga ajamahukas, kulukas ja ei mahuks kindlasti uuringu ajaraami ega eelarvesse. Lisaks oleks selline tegevus sisutu, kuna EUROMOD on just selliste simulatsioonide tegemiseks ehitatud. Seega on EUROMODi kasutamine koos selle sisendandmestikuga vältimatult vajalik. 6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. Eesti elanike toimetulek on oluline riigi ülesanne ning puuduse ja abivajaduse korral on riik kohustatud inimesi aitama. Selleks, et riik saaks kujundada toimetulekutoetuse, mis tagab elanikele inimväärse toimetuleku, on oluline hinnata, millistele tingimustele see peab vastama. Praegune elatusmiinimumi arvestamise metoodika lähtub ligi kakskümmend aastat tagasi koostatud tarbimiskorvist. Kuigi tarbimiskorvi maksumust kohandatakse hinnaindeksiga, siis on hädatarvilik kaasajastada ka tarbimiskorvi sisu, mis on aja jooksul muutunud ning mõtestada elatusmiinimumi kontseptsioon, arvutada välja, milline on elatusmiinimum erinevatele leibkondadele ja hinnata, kuidas see sõltub leibkondade koosseisust ja sotsiaal-demograafilistest tunnustest. 7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks. Isikute andmeid analüüsides säilitatakse inimeste anonüümsus. Statistikaameti kaudu kasutatavad andmed tehakse teadlastele kättesaadavaks pseudonüümitud kujul. Andmed on pseudonüümitud riikliku statistika tegemise käigus, seda ei tehta spetsiifiliselt käesoleva uuringu jaoks. Teadlastel puudub ligipääs pseudonüümimise võtmele. Andmeanalüüsi tulemuseks on üldistus ja ühegi üksikvaatluse andmeid ei avaldata. Statistikaamet kontrollib  teadlaste keskkonnast väljasaadetavad väljundid üle, tagades et need ei sisalda kaudset tuvastamist võimaldavaid andmeühikuid. Sotsiaalkindlustusameti registriandmed edastatakse Centarile pseudonüümitud kujul ilma isiku otsest tuvastamist võimaldavate indentifikaatoriteta (puuduvad nimi, isikukood, kontkatandmed). Kvantitatiivset üldistamist võimaldavate andmete kogumiseks ei pöörduta täiendavalt isikute poole. Analüüsimise käigus ei teki ühelegi inimesele, kelle andmeid töödeldakse, täiendavaid õiguseid ega kohustusi. Kvalitatiivsete andmete kogumiseks tehakse intervjuud inimeste vabatahtlikul ja teadlikul nõusolekul, see tähendab, et intervjueeritakse ainult juhul, kui inimene on nõus intervjueerimiseks aega panustama ja oma arvamusi ning seisukohti jagama. Intervjuude tulemusi analüüsitakse anonüümsetena, intervjuudest ei teki inimestele täiendavaid kohustusi. Inimestel on õigus igal ajahetkel loobuda intervjuus osalemisest. 8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 4 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid. Statistikaameti andmeid ei edastata kellelegi, andmete analüüs toimub Statistikaameti teadlaste keskkonnas, kust saab välja saata vaid agregeeritud analüüsi tulemusi. Andmed paiknevad Statistikaameti serverites, millele analüütikud pääsevad ligi ID-kaardiga identifitseerides kaugpöördumise teel (vt täpsemalt https://www.stat.ee/et/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamise- juhend). Sotsiaalkindlustusamet pseudonüümib (asendab inimest identifitseeriva koodi pseudokoodiga) ja edastab STARist toimetulekutoetuse analüüsimiseks vajalikud andmed Centarile krüpteerituna (ID-kaardi krüpteerimise funktsiooniga) e-posti teel (Centar kasutab selleks meiliteenust Microsoft Office 365 teenuse raames, mis on seadistatud kasutama Euroopa Liidu riikides asuvaid servereid). Intervjuude andmeid koguvad Eesti Rakendusuuringu Centar intervjueerijad, neid andmeid ei edastata kolmandatele isikutele. Isikutega kontakteerumiseks ja intervjueerimiseks nõusoleku saamiseks töödeldakse isikute kontaktandmeid järgmiselt: 1. Intervjueeritavad toimetulekusaajad värvatakse kohalike omavalitsuste sotsiaaltöö spetsialistide abiga5. Valitakse välja 5 kohalikku omavalitsust ning kontakteerutakse sealsete spetsialistidega. Neile tutvustatakse uuringut ning palutakse nende abi toimetulekutoetuse saajate kontaktide kogumisel vastavalt Centari poolt etteantud kriteeriumitele. Kui spetsialistid on nõus kontaktide kogumisel aitama, siis saadetakse 4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris. 5 Selline andmete liikumise skeem valiti selleks, et minimeerida isiku nõusolekuta isikute andmete töötlemist. Alternatiivina oleks võimalik, et SKA edastab Centarile toimetulekutoetuse saajate registriandmetest inimeste kontkatandmed ning Centar pöördub potentsiaalsete intervjueeritavate poole otse ilma kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöö spetsialisti vahenduseta. Sellise skeemi korral oleks vaja kontakteeruda intervjuude kokku leppimiseks oluliselt suurema arvu inimestega. Seda põhjusel, et keeldujate arv on suurem. Inimeste valmisolek intervjuu andmiseks ilma eelneva taustinformatsioonita uuringu kohta, on kindlasti vähesem ning potentsiaalsete intervjueeritavate vastavus valimi- kriteeriumitele pole eelnevalt teada.  neile uuringu tutvustus ja nõusoleku küsimine, mida nad saavad toimetulekutoetuse saajatele e-postiga edasi saata ja/või telefoni teel toimetulekutoetuse saajatele ette lugeda. Kui toimetulekutoetuse saaja on nõus uuringus osalema, siis edastab sotsiaaltöö spetsialist Centarile tema e-posti aadressi ja telefoninumbri (e-posti teel) ja Centar võtab toimetulekutoetuse saajaga ühendust ning lepib kokku intervjuu aja ja viisi. 2. Fookusgruppide osalejad värbab küsitlusfirma Norstat vastavalt Centari poolt etteantud kriteeriumitele (leibkonnatüüpidele). Esialgne leibkonnatüüpide loetelu on järgmine: üksi elav pensionär; kahe pensionäri leibkond; üksikvanem lastega, 1-2 lapsega paar, 3 või enama lapsega paar. Täpsed leibkonna tüübid selguvad uuringu käigus. Üheks valikukri- teeriumiks on, et fookusgrupis osaleja peab olema hästi kursis pere eelarvega, sealhulgas sissetulekute ja kulutustega. Norstat kasutab fookusgruppide osalejate leidmiseks oma eel- värvatud paneeli. Eelvärvatud paneeli liikmed on andnud nõusoleku saada uuringute kut- seid (vt ka Norstati andmekaitse reeglid: Andmekaitse | Norstatpanel). 9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on. Statistikaameti küsitlusuuringud on representatiivsed valimid Eesti elanikest vanuses 15 ja vanemad. Valimi suurused on ca 7000 - 8000 inimest LEU-l ja ESU-l. Registriandmed on kõiksed Eesti elanike andmed registritest, mis ei sisalda isiku otsest tuvastamist võimaldavaid andmevälju:  toimetulekutoetuse taotlejate ja saajate andmed sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrist (STAR) (aastas ca 19 000 leibkonda saab toimetulekutoetust).  EUROMODi sisendiks kasutatavad tunnused, mis on töödeldud sellisele kujule, mis on vajalikud EUROMODi simulatsioonimudeli jooksutamiseks järgmistest registritest: o Aadressiandmete süsteem o Äriregister o Liiklusregistri infosüsteem o Eesti hariduse infosüsteem o Ehitisregister o Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register o Pensioniregister o Karistusregister o Eesti väärtpaberite keskregister o Ravikindlustuse andmekogu o Kinnistusraamat o Maksukohustuslaste register o Rahvastikuregister o Sotsiaalkaitse infosüsteem o Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister o Statistikaameti statistiliste registrite infosüsteem o Eesti Töötukassa Infosüsteem o Töötuskindlustuse andmekogu o Töötamise register Grupiintervjuud on kuni 8 leibkonnatüübi (nt lastega leibkond, vanemaealiste leibkond jne) kohta. 5-8 inimest grupis. Toimetulekutoetust saavate inimeste intervjuusid tehakse leibkonnatüüpide kaupa, kuni 3 inimest leibkonnatüübi kohta, kokku kuni 20 intervjuud. Toimetulekutoetuse saajate leidmiseks kontakteerutakse viie Eesti erinevas regioonis asuva omavalitsuse sotsiaaltöö spetsialistiga ning palutakse igast omavalitsusest kuni 10 isiku kontakte. Kokku edastatakse seega kuni 50 inimese kontaktid. 9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. Statistikaameti küsitlusuuringute andmed päritakse kõikide aastate kohta alates 2000. aastast, mil küsitlusi tehti (LEU ei ole iga-aastane uuring), sh 2025. aastal valmivad küsitluste andmed. EUROMODi sisendandmestikest päritakse 2023.-2024. aasta andmed. Aasta 2024. aasta andmed valmivad 2025. aasta sügisel. Toimetulekutoetuse taotlejate ja saajate (aastas ca 19 000 leibkonda) andmed STARist päritakse 2023.-2024. aasta kohta ning 2025. aasta esimese 6 kuu kohta. 9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete koosseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina). Statistikaameti küsitluste andmeid töödeldakse küsitlusandmete koosseisus, need ei sisalda isikuandmeid nagu nimi, isikukood, isiku kontaktandmed). ESU on pidevuuring, mis toimub igal aastal veebruarist juunini. Uuringu põhiväljund puudutab leibkondade sissetulekuid ja elamistingimusi (eluruumi ja -keskkonda). Muud teemad on seotud ühelt poolt vastaja perekonna ja selle majandusliku toimetulekuga ning teiselt poolt vastaja tööelu, hariduse, tervise ja arstiabi kättesaadavusega. Detailsem metoodika 2010. aasta metoodikakogumikust https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-12/Eesti%20sotsiaaluuring.pdf LEU eesmärk on saada usaldusväärset infot leibkondade kulutuste ja tarbimise kohta. Leibkonna koosseisu andmete teadasaamise kõrval pakub uuring infot ka leibkonnaliikmete põhiliste demograafiliste ja sotsiaalsete näitajate (perekonnasuhte, tööhõive, hariduse) ning samuti elamistingimuste ja püsikaupade olemasolu kohta. Detailsemat metoodikat vt 2010. aasta kogumikust https://www.stat.ee/sites/default/files/2020- 12/Leibkonna%20eelarve%20uuring%202010.pdf Mõlema andmestiku koosseisus on eriliigiliste isikuandmetena hinnangud tervisele ja tervishoiuteenustele ning puude ja töövõimetuse andmed. Kuna nende uuringute metoodika on laiemalt samasugune üle aastate, siis on ka hilisemate aastate andmete koosseisud sarnased metoodikakogumikes kirjeldatule. Sotsiaalkindlustusameti andmeregistri STAR andmete analüüs toimub samuti pseudonüümitud kujul ja ei sisalda isiku otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid. Toimetulekutoetuse taotlejate ja saajate registriandmed päritakse toimetulekutoetuse taotluste esitamise detailsuses perioodi 2023.-2024. aasta ja 2025. aasta esimese 6 kuu kohta ja neid andmeid ei ühendata teiste registritega: a. Menetluse pseudonüümitud kood b. Leibkonnaliikmete andmed i. Liikme pseudonüümitud kood ii. Sünniaasta iii. Peamine sotsiaalne seisund (töötu, vanaduspensionär, õppur jne)  iv. Teine sotsiaalne seisund v. Haridustase vi. Kas on taotleja (jah/ei) 1. Taotleja kodakondsus c. Taotluse eluruumi andmed: i. Üldpind ii. Elanike arv iii. Normpind iv. Eluaseme kasutamise alus v. Eraldi pinnal elavate üliõpilaste arv d. Menetluse loonud kohaliku omavalitsuse maakond, vald, piirkond e. Kulu periood f. Toetuse summa g. Toetuse vähendamise alused h. Leibkonna kulud ja tulud: i. Kulu või tulu ii. Liik iii. Summa iv. Normkulu (toimetulekutoetuse maksmisel arvestatav normkulu) v. Toimetulekutoetuse arvestusse minev summa Eriliigilised andmed on osad sotsiaalse seisundi kirjeldused (nt puuduv töövõime). Statistikaametist päritakse andmed EUROMODiga simulatsioonide arvutamiseks. Selleks kasutatakse EUROMODi sisendandmeid, mis on olemas aasta 2023 kohta ja uuringuperioodi jooksul valmivat 2024. aasta kohta käivat andmestikku. EUROMODi simulatsioonid kasutavad sisendina laia hulka tunnuseid. Tervikliku ülevaate tunnustest annab EUROMODi sisendandmete kirjeldus: https://euromod-web.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2024- 01/EM_data_codebook_2021_I6.0%2B.zip EUROMOD kasutab järgmisi sisendandmeid, mis on eriliigilised:  puuetega inimeste sotsiaaltoetused  töövõimetoetus  haigusega seotud hüvitised  püsiv puue / töövõimetus  puue  töövõimetus  töövõime  rahvus  töövõimetusega seotud hüvitised  mitmel kalendrikuul sai töövõimetusega seotud hüvitisi Grupiintervjuudes kogutakse inimeste arvamusi ja seisukohti minimaalsete vajalike kulutuste kohta leibkonnatüüpides, mida intervjuul osalevad inimesed esindavad. Värbamisel töödeldavad isikuandmed on isiku nõusolekul: nimi, leibkonnatüüp, elukoha piirkond, e-posti aadress, telefoninumber Toimetulekutoetuse saajate intervjuudes kogutakse isikute hinnanguid nende võimekusele toime tulla elatusmiinimumi aluseks oleva summaga. Värbamisel töödeldavad isikuandmed on isiku nõusolekul: nimi, toimetulekutoetuse saamise kestus, elukoha piirkond, leibkonnatüüp, e- posti aadress, telefoninumber 9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse. Kasutatavate registrite loetelu on toodud punktis 9. Statistikaameti andmeid ja STAR registriandmeid ei koguta täiendavalt ega selle uuringu otstarbel, andmed on varem kogutud riikliku statistika ning toimetulekutoetuse arvestamise ning maksmise otstarbel. Andmekoosseisud kirjeldasime punktis 9.2. Grupiintervjuudesse värbamiseks kasutatakse Norstati oma küsitlusuuringute paneeli. Toimetulekutoetuse saajate leidmiseks kontakteerutakse viie Eesti erinevas regioonis asuva omavalitsuse sotsiaaltöö spetsialistiga. 9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Statistikaamet on volitatud töötleja käesolevas taotluses ja taotluse üheks osapooleks. Statistikaametile on selliseks andmete töötluseks välja töötatud lahendused, tegemist on standardprotseduuriga ning mitmed teadlased kasutavad neid andmeid igapäevaselt. Sotsiaalkindlustusamet on volitatud töötleja käesolevas taotluses ja taotluse üheks osapooleks. Andmete koosseis ning edastamise protsess on nendega kooskõlastatud. Norstatiga on kontakteerutud ja nad on valmis grupiintervjuude värbamiseks. Sotsiaaltöö spetsialistidega pole veel ühendust võetud. Toimetulekutoetuse saajate intervjuud toimuvad sügisel, mistõttu on praegusel ajal liiga vara vastavate kokkulepete sõlmimiseks. 10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta. Statistikaameti andmed on varasemalt pseudonüümitud Statistikaametis ja teadlastele antakse kasutamiseks andmed, kust puuduvad isiku otsest tuvastamist võimaldavad andmed nagu nimi, isikukood või kontaktandmed. Sotsiaalkindlustusamet teeb päringu STARist toimetulekutoetuse andmete välja võtmiseks ja pseudonüümib andmed. Centarile esitatakse analüüsimiseks pseudonüümitud andmed. Intervjuude andmed transkribeeritakse ja eemaldatakse transkriptsioonidest isiku tuvastamist võimaldavad tunnused ehk transkriptsioonid anonümiseeritakse transkribeerimise käigus. Intervjueeritute kontaktid ja intervjuude failid kustutatakse pärast uuringu valmimist. 10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis. Vt punkt 9.2. 10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. Statistikaameti andmeid analüüsivatele teadlastele ei ole kättesaadav koodivõti. Koodivõtit säilitatakse statistikaametis tähtajatult. Sotsiaalkindlustusamet säilitab koodivõtit kuni uuringu lõpuni, misjärel see kustutatakse. 10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.  Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega. Statistikaameti küsitlusandmete säilitamine ja kustutamine toimub riikliku statistika reeglite järgi. Käesoleva uuringu otstarbel teadlastele kättesaadavaks tehtavate andmete kättesaadavus lõppeb lepingu lõppemisel (kavandatav lõpp I kvartal 2026). Sotsiaalkindlustusametist päritud STARi pseudonüümitud andmed kustutatakse uuringu lõppedes (kavandatav lõpp II kvartal 2026). 11. Kas andmesubjekti teavitatakse Statistikaameti küsitluste andmestikus olevate isikuandmete töötlemisest? isikuandmete ja Sotsiaalkindlustuse Jah/ei registriandmete töötlemisest ei teavitata isikuid. Intervjueerimisel toimub isikuandmete töötlemine isiku nõusolekul – jah, inimest teavitatakse tema andmete töötlemisest. 11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage6 Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 14 lõike 5 punkti b kohaselt tuleb isikute andmetöötlusest teavitamata jätmine kõne alla juhul, kui isikuandmeid töödeldakse avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil. Tegemist on avalikes huvides teostatava teadusuuringuga, kus andmeid töödeldakse pseudonüümitud kujul. Andmesubjektide teavitamine ei ole võimalik/põhjendatud, kuna: 1. andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus. Töötlemine toimub teadus- ja statistilisel eesmärgil, kusjuures andmeid ei kasutata otsuste tegemiseks üksikisikute kohta. Teavitamise puudumine ei mõjuta andmesubjektide õigusi ega kohustusi. 2. loaküsimine oleks seotud ebamõistlikult suurte kuludega. Teavitamise korral tuleks teostada ulatuslik ja kulukas isikuandmete sidumine ning teavitamiskohustus rakendaks ebaproportsionaalse halduskoormuse, ilma et see aitaks otseselt kaasa isikute õiguste kaitsele. Statistikaameti küsitluste andmed on kogutud riikliku statistika eesmärgil ning seejuures on inimesi andmete töötlemise põhimõtetest juba varem teavitatud. 3. nõusoleku mittesaamine isikute poolt vähendaks üldistuste valiidsust. 11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas Intervjueeritavaid teavitatakse kirjalikult 6 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.  teavitatakse. nõusolekuvormil. Kõik Sotsiaalministeeriumi tellimusel või osalusel läbi viidud uuringud avaldatakse Sotsiaalministeeriumi kodulehel: Uuringud ja analüüsid | Sotsiaalministeerium 11.3. Kust on leitavad Statistikaameti relevantsed andmekaitsetingimused7? andmekaitsetingimused esitatakse inimestele küsitlusandmete kogumisel ja esitatakse Statistikaameti veebilehel (https://stat.ee/et/statistikaamet/andmekaitse). Sotsiaalkindlustusameti andmekaitse tingimused esitatakse SKA veebilehel (https://sotsiaalkindlustusamet.ee/asutus- uudised-ja-kontakt/praktiline- teave/isikuandmete-tootlemine). Intervjuude andmekaitse tingimused esitatakse nõusolekuvormil ja tutvustatakse intervjuu alguses suuliselt (vt lisatud manused taotlusele). 12. Kas isikuandmeid edastatakse Ei kolmandatesse riikidesse8 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid. 12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse. 12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid kasutatakse? Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Marion Rummo (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastaja ees- ja perenimi)9 (allkiri ja kuupäev) Taotluse lisad10: Lisa 1. Intervjuude kavad ja nõusolekud 7 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule. 8 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. 9 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 10 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.  SÜVAINTERVJUUD VÄRBAMISE PROTSESS Intervjueeritavad toimetulekusaajad värbame kohalike omavalitsuste sotsiaaltöö spetsialistide abiga. Valime välja 5 kohalikku omavalitsust ning kontakteerume sealsete spetsialistidega. Tutvustame neile uuringut ning palume nende abi toimetulekutoetuse saajate kontaktide kogumisel vastavalt meie poolt ette antud kriteeriumitele. Kui spetsialistid on nõus meid kontaktide kogumisel aitama, siis saadame neile uuringu tutvustuse ja nõusoleku küsimise, mida nad saavad toimetulekutoetuse saajatele e-postiga edasi saata ja/või telefoni teel toimetulekutoetuse saajatele ette lugeda. Kui toimetulekutoetuse saaja on nõus uuringus osalema, siis edastab sotsiaaltöö spetsialist meile tema e-posti aadressi ja telefoninumbri ja me võtame toimetulekutoetuse saajaga ühendust ning lepime kokku intervjuu aja ja viisi. Värbamisel tuleb tagada, et intervjueeritavate hulka kuuluks inimesi järgmistest gruppidest:  Lühikest aega (mõned kuud) toimetulekutoetust saanud  Pikka aega (aasta või mitu aastat) toimetulekutoetust saanud  On toimetulekutoetust taotlenud, aga pole toetust saanud  Toimetulekutoetust saav leibkond, kus mõni liige käib tööl Lisaks arvestatakse värbamisel, et esindatud oleks toimetulekusaajad järgmistest leibkonnatüüpidest:  Üksi elav pensionär  Kahe pensionäri leibkond  Üksikvanem lastega  1-2 lapsega paar  3 või enama lapsega paar  Lasteta pensionieast noorem inimene (üksi või paar) UURINGU TUTVUSTUS JA NÕUSOLEKU KÜSIMINE, MILLE EDASTAB SOTSIAALTÖÖTAJA TOIMETULEKUTOETUSE SAAJALE EHK KIRI, MILLE SAADAB VÄLJA SOTSIAALTÖÖ SPETSIALIST Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR teeb Sotsiaalministeeriumi tellimusel uuringut, mille eesmärk on välja töötada uus elatusmiinimumi arvestamise metoodika Eestis. Elatusmiinimum on väikseim rahasumma, mis on vajalik ühe inimese või leibkonna igapäevaste põhivajaduste rahuldamiseks ja inimväärse elu tagamiseks. Elatusmiinimum on oluline toimetulekutoetuse määramise alus. Uue metoodika väljatöötamisel kogutakse sisendit inimestelt, kellel on olnud raskusi toimetulekuga, sest nende kogemused aitavad paremini mõista, millised põhivajadused vajaksid senisest teistsugust arvestamist. Uuringufirma Centar soovib teha intervjuusid toimetulekutoetuse saajatega, et rääkida toimetulekutoetuse suurusest, selle taotlemise protsessist ja toetuse mõjust igapäevasele toimetulekule. Kas Teie oleksite nõus jagama oma mõtteid ja kogemusi toimetulekutoetuse teemal? Intervjuu kestab ligikaudu tund aega ning intervjuu tehakse veebis või telefoni teel, vastavalt Teie eelistusele. Intervjuul osalejad saavad tänutäheks ……. kinkekaardi. Intervjuu salvestatakse ja salvestusest koostatakse analüüsi tegemiseks tekstifail, millest eemaldatakse kõik viited Teie perele või isikule. Kõik Teie vastused jäävad konfidentsiaalseks. Uuringufirma ei jaga intervjuude faile Sotsiaalministeeriumiga ega kellegi teisega. Teie osalemine on täiesti vabatahtlik ja võite igal hetkel intervjuust loobuda, sealhulgas intervjuu ajal või pärast intervjuu lõppu. Teie kontaktandmed ja intervjuude failid kustutatakse pärast uuringu valmimist. Kui Te soovite uuringu kohta rohkem infot, siis võtke ühendust uuringufirmaga Centar e-posti aadressil [email protected] või telefonil 617 3306. Palun andke teada, kas olete nõus intervjuul osalemise ning oma e-posti aadressi ja telefoninumbri edastamisega Centarile, et leppida kokku Teile sobiv intervjuu aeg ja viis? Ootan Teie vastust hiljemalt ….. SÜVAINTERVJUU KAVA Sissejuhatus Mina olen /nimi/ Eesti Rakendusuuringute Keskusest Centar ja me teeme Sotsiaalministeeriumi tellimusel elatusmiinimumi teemalist uuringut. Andmekaitse tingimuste tõttu soovime salvestada Teie nõusoleku intervjuuks. Esiteks küsin luba salvestamiseks, seejärel tutvustan tingimusi, mille põhjal saate otsustada, kas nõustute intervjuuga või mitte. Kas ma tohin intervjuu salvestama panna? Uuringu eesmärk on välja töötada uus elatusmiinimumi määramise metoodika Eestis. Elatusmiinimum on väikseim rahasumma, mis on vajalik ühe inimese või leibkonna igapäevaste põhivajaduste rahuldamiseks ja inimväärse elu tagamiseks. Elatusmiinimum on oluline toimetulekutoetuse määramise alus. Uuringu tulemusel selgub täpsem ja õiglasem elatusmiinimumi suurus, mis arvestab erinevat tüüpi leibkondadega. Tänasel intervjuul soovime Teiega rääkida toimetulekutoetuse suurusest ja selle taotlemise protsessist ning toetuse mõjust Teie igapäevasele toimetulekule. Intervjuu salvestame ja salvestusest koostame analüüsi tegemiseks tekstifaili, millest eemaldame kõik viited Teie perele või isikule. Kõik Teie vastused jäävad konfidentsiaalseks. Me ei jaga intervjuude faile Sotsiaalministeeriumiga ega kellegi teisega. Teie kontaktandmed ja intervjuude failid kustutame pärast uuringu valmimist. Uuringu raportis kasutame tsitaate intervjuudest, kuid me ei lisa neile infot, mis võimaldaks vastajat ära tunda. Intervjuu toimub vabas vormis vestlusena. Intervjuus ei ole õigeid ja valesid vastuseid, ootame, et avaldate oma arvamust julgelt ja ausalt. Kas Teil on küsimusi intervjuu korralduse, andmete hoidmise või uuringu tausta kohta? Kas Te olete nõus kirjeldatud tingimustel intervjuud andma ja sellega, et salvestan intervjuu? Taustaküsimused inimese enda ja leibkonna kohta, et mõista, millised taustatunnused leibkonna vajadusi määravad  Mis on Teie praegune põhitegevus? Vajadusel täpsustada vastavalt vastajale: Kas õppimine, töötamine või töö otsimine, laste kasvatamine, tervise taastamine vms?  Milline on Teie leibkonna koosseis? Leibkond on grupp inimesi, kes elavad samas eluruumis ja jagavad igapäevaselt ühiseid elamiskulusid, nagu toit, eluaseme kulud ja muud majapidamiskulud. Oluline on tuvastada alaealised ja pensioniealised leibkonnaliikmed, kui mõnel leibkonnaliikmel on erivajadusi, mis võivad minimaalset vajalikku sissetulekutaset mõjutada. o Kui palju liikmeid on Teie leibkonnas, kui vanad nad on ja mis on nende põhitegevus? o Kas mõnel leibkonnaliikmel on mõni selline erivajadus, mistõttu on Teie leibkonna kulud oluliselt kõrgemad, kui oleks teistel samasugustel inimestel, kellel erivajadust pole?  Millises Eesti piirkonnas Te elate ja millised on teie leibkonna regulaarsed transpordivajadused (kooli, tööle vm)?  Kui kaua (mitu kuud) olete toimetulekutoetust saanud? Kas toetuse taotlemine on teie jaoks pidev või ajutine lahendus? Praeguse toimetulekutoetuse suurus  Mis tüüpi sissetulekud Teie leibkonnal on? Kui suure osa moodustab toimetulekutoetus Teie sissetulekutest?   Kuidas hindate toimetulekutoetuse suurust võrreldes Teie tegelike vajadustega? Kas toetuse suurus on piisav, et toime tulla? Kui ei ole piisav, siis kuidas olete hakkama saanud?  Mis on need kaubad või teenused, mida Teie leibkond väga vajaks, aga mida Te endale praegu lubada ei saa? Toimetulekutoetuse taotlemine  Mida toimetulekutoetuse taotlemine Teie leibkonna jaoks tähendab (küsimuse eesmärk on mõista toetuse tähendust ja mõju laiemalt, sh emotsionaalset, sotsiaalset mõju)?  Kui rahul Te olete toimetulekutoetuse taotlemise protsessiga üldiselt? Millega Te olete rahul ja millega ei ole? o Kuidas Te hindate toetuse taotlemise korraldust, asjaajamist? Kas see on Teie jaoks lihtne või keeruline? Kui on keeruline, siis mis? o Kuidas Te ennast toetuse taotlemisel tundsite? Kas see oli Teie jaoks meeldiv või ebameeldiv kogemus? Mis sellist tunnet põhjustas? Uue elatusmiinimumi alusel arvestatud toimetulekutoetuse sobivus ja piisavus Intervjueerija tutvustab vastajale milliseks kujuneks leibkonna toimetulekutoetus, kui see oleks uue elatusmiinimumi metoodikaga arvestatud  Kas selline toimetulekutoetus vastab Teie arvates minimaalselt vajalikule elatustasemele?  Kui suures osas see toetus kataks ära Teie leibkonna põhivajadused?  Kas on kulusid, mida uues elatusmiinimumis ei ole arvestatud, kuid mis on Teie jaoks hädavajalikud? Kui jah, siis mis need kulud on? Kas on kulusid, mis uue elatusmiinimumi arvestuse järgi pole Teie leibkonna jaoks hädavajalikud? Uue elatusmiinimumi alusel arvestatud toimetulekutoetuse mõju  Kuidas võiks uus toetus Teie kulutusi mõjutada? Milliseid kulutusi Te kõige tõenäolisemalt suurendaksite ja miks just neid?  Kas uus toetus võiks mõjutada Teie töövõimalusi? Kui jah, siis kuidas?  Kuidas veel võiks uus toetus Teie ja Teie leibkonna elu mõjutada? Kuidas see võiks mõjutada Teie ja Teie leibkonna vaba aja veetmist, tulevikuplaane või Teie enesetunnet? FOOKUSGRUPID VÄRBAMISE PROTSESS Fookusgruppide osalejad värbab küsitlusfirma Norstat vastavalt ette antud kriteeriumitele (leibkonna tüüpidele). Esialgne leibkonna tüüpide loetelu on järgmine: üksi elav pensionär; kahe pensionäri leibkond; üksikvanem lastega, 1-2 lapsega paar, 3 või enama lapsega paar. Täpsed leibkonna tüübid selguvad uuringu käigus. Üheks valikukriteeriumiks on, et fookusgrupis osaleja peab olema hästi kursis pere eelarvega, sealhulgas sissetulekute ja kulutustega. Norstat kasutab fookusgruppide osalejate leidmiseks oma eelvärvatud paneeli. Eelvärvatud paneeli liikmed on andnud nõusoleku saada uuringute kutseid (vt ka Nortstati andmekaitse reeglid: Andmekaitse | Norstatpanel). SKRIININGANKEET JA NÕUSOLEKU KÜSIMINE, ESIALGNE VERSIOON Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR teeb Sotsiaalministeeriumi tellimusel uuringut, mille eesmärk on välja töötada uus elatusmiinimumi arvestamise metoodika Eestis. Elatusmiinimum on väikseim rahasumma, mis on vajalik leibkonna igapäevaste põhivajaduste rahuldamiseks ja inimväärse elu tagamiseks. Elatusmiinimum on oluline toimetulekutoetuse määramise alus. Uuringufirma Centar kutsub Teid osalema fookusgruppi, kus arutletakse selle üle, milline võiks olla ………….. (LEIBKONNATÜÜP) elatusmiinimum – ehk millised on hädavajalikud kulutused, mis tagavad inimväärse toimetuleku sellises leibkonnas. Fookusgrupp toimub ..…. (AEG JA KOHT) ja kestab umbes 2 tundi. Kõik fookusgrupis osalejad saavad tänutäheks ……. kinkekaardi. Fookusgrupi intervjuu salvestatakse ja salvestusest koostatakse analüüsi tegemiseks tekstifail, millest eemaldatakse kõik viited Teie perele või isikule. Kõik Teie vastused jäävad konfidentsiaalseks. Intervjuude faile ei jagata Sotsiaalministeeriumiga ega kellegi teisega. Teie kontaktandmed ja intervjuude failid kustutatakse pärast uuringu valmimist. Uuringu raportis kasutatakse tsitaate intervjuudest, kuid neile ei lisata infot, mis võimaldaks vastajat ära tunda. Kui Te soovite uuringu kohta rohkem infot, siis võtke ühendust uuringufirmaga Centar e-posti aadressil [email protected] või telefonil 617 3306. Mis tüüpi leibkonnas Te elate?  Üksi elav pensionär  Kahe pensionäri leibkond  Üksikvanem lastega  1-2 lapsega paar  3 või enama lapsega paar  Muu leibkonnatüüp -> LÕPP Kas Te olete üldjoontes kursis oma leibkonna eelarvega, sealhulgas sissetulekute ja kulutustega?  Jah  Ei -> LÕPP Kas olete nõus fookusgrupis osalema?  Jah  Ei -> LÕPP FOOKUSGRUPI KAVA Sissejuhatus Mina olen /nimi/ Eesti Rakendusuuringute Keskusest Centar ja me teeme Sotsiaalministeeriumi tellimusel uuringut, mille eesmärk on välja töötada uus elatusmiinimumi arvestamise metoodika Eestis. Elatusmiinimum on väikseim rahasumma, mis on vajalik ühe inimese või leibkonna igapäevaste põhivajaduste rahuldamiseks ja inimväärse elu tagamiseks. Elatusmiinimum on oluline toimetulekutoetuse määramise alus. Uuringu tulemusel selgub täpsem ja õiglasem elatusmiinimumi suurus, mis arvestab erinevat tüüpi leibkondadega. Tänasel intervjuul arutleme selle üle, milline võiks olla ………….. (LEIBKONNATÜÜP) elatusmiinimum – ehk millised on hädavajalikud kulutused, mis tagavad inimväärse toimetuleku sellises leibkonnas. Intervjuu salvestame ja salvestusest koostame analüüsi tegemiseks tekstifaili, millest eemaldame kõik viited Teie perele või isikule. Kõik Teie vastused jäävad konfidentsiaalseks. Me ei jaga intervjuude faile Sotsiaalministeeriumiga ega kellegi teisega. Teie kontaktandmed ja intervjuude failid kustutame pärast uuringu valmimist. Uuringu raportis me kasutame tsitaate intervjuudest, kuid me ei lisa neile infot, mis võimaldaks vastajat ära tunda. Intervjuu toimub vabas vormis vestlusena. Intervjuus ei ole õigeid ja valesid vastuseid, ootame, et avaldate oma arvamust julgelt ja ausalt. Kas Teil on küsimusi intervjuu korralduse, andmete hoidmise või uuringu tausta kohta? Kas Te olete nõus kirjeldatud tingimustel intervjuud andma ja sellega, et salvestan intervjuu? Osalejate taust ja vestluse fookuse ja ülesehituse tutvustus  Osalejate tutvustus: Eesnimi, kus kandis elate, mis on Teie põhitegevus ja milline on Teie leibkonna koosseis?  Elatusmiinimumi all me mõtleme minimaalseid kulusid, mis oleks raskustesse sattunud ………….. /leibkonna tüüp/ leibkonna toimetulekuks hädavajalikud, et tagada minimaalselt vajalik elatustase. Tänase vestluse eesmärk on selgitada välja nn minimaalne ostukorv ………. /leibkonna tüüp/ leibkonnale erinevate kululiikide kaupa. Toidukulud Intervjueerija tutvustab näidismenüüd  Kas selline menüü võiks ………. leibkonnale üldjoontes sobida? Mis Teie arvates sobib ja mis ei sobi?  Millised toidukulud peaksid lisaks sellele menüüle veel olema elatusmiinimumi sisse arvestatud? Näiteks tähtpäevade tähistamine, hooajalised väljaminekud jne? Hügieenitarbed Intervjueerija tutvustab toimetulekuks vajalike hügieenitarvete ja vastavate teenuste loetelu  Millised konkreetsed asjad või teenused on Teie arvates selle kululiigi puhul ………. leibkonnas hädavajalikud, millest ei saa kuidagi loobuda? Riided, jalanõud Intervjueerija tutvustab toimetulekuks vajalike riiete ja jalanõude ja vastavate teenuste loetelu  Millised konkreetsed asjad või teenused on Teie arvates selle kululiigi puhul ………. leibkonnas hädavajalikud, millest ei saa kuidagi loobuda? Majapidamiskulud a) Kestvuskaubad, näiteks kodutehnika, mööbel Intervjueerija tutvustab toimetulekuks vajalike kestvuskaupade ja vastavate teenuste loetelu  Millised konkreetsed asjad või teenused on Teie arvates selle kululiigi puhul ………. leibkonnas hädavajalikud, millest ei saa kuidagi loobuda? b) Majapidamistarbed Intervjueerija tutvustab toimetulekuks vajalike majapidamistarvete ja vastavate teenuste loetelu  Millised konkreetsed asjad või teenused on Teie arvates selle kululiigi puhul ………. leibkonnas hädavajalikud, millest ei saa kuidagi loobuda? Transpordikulud Intervjueerija tutvustab toimetulekuks vajalike transpordikulude ja vastavate teenuste loetelu  Millised konkreetsed asjad või teenused on Teie arvates selle kululiigi puhul ………. leibkonnas hädavajalikud, millest ei saa kuidagi loobuda? Sidekulud Intervjueerija tutvustab toimetulekuks vajalike sidekulude ja vastavate teenuste loetelu  Millised konkreetsed asjad või teenused on Teie arvates selle kululiigi puhul ………. leibkonnas hädavajalikud, millest ei saa kuidagi loobuda? Vaba aja kulud Intervjueerija tutvustab toimetulekuks vajalike vaba aja kulude ja vastavate teenuste loetelu  Millised konkreetsed asjad või teenused on Teie arvates selle kululiigi puhul ………. leibkonnas hädavajalikud, millest ei saa kuidagi loobuda?