Iseseisva õendusabiteenuse osutamine ja õendusabi erialad

MINISTRI MÄÄRUS 13.01.2025 nr 3 Iseseisva õendusabiteenuse osutamine ja õendusabi erialad Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 24 lõike 2, § 25 lõigete 2 ja 3, § 251 lõike 4 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 43 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldnõuded ja reguleerimisala § 1. Üldsätted Määrusega kehtestatakse: 1) õendusabi erialade loetelu; 2) iseseisvalt osutatavate ambulatoorsete õendusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused, ambulatoorse õendusabiteenuse osutamise tingimused ning nõuded ambulatoorse õendusabiteenuse osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele, aparatuurile, töövahenditele ja ravimitele; 3) õendushaiglas iseseisvalt osutatavate õendusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning nõuded statsionaarse õendusabiteenuse osutamiseks vajalikule töötajate koosseisule, ruumidele, sisseseadele, aparatuurile ja töövahenditele; 4) koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste ajale, mahule, kättesaadavusele ja asukohale. § 2. Õendusabi erialade loetelu (1) Õendusabi erialad on: 1) intensiivõendus; 2) kliiniline õendus; 3) terviseõendus; 4) vaimse tervise õendus. (2) Lõikes 1 nimetatud õendusabi eriala omandanud õde nimetatakse eriõeks. 2. peatükk Iseseisvalt osutatavad ambulatoorsed õendusabiteenused § 3. Iseseisvalt osutatavad ambulatoorsed õendusabiteenused ja nende hulka kuuluvad tegevused (1) Iseseisvalt osutatavad ambulatoorsed õendusabiteenused (edaspidi ambulatoorsed õendusabiteenused) on: 1) koduõendusteenus; 2) koolitervishoiuteenus; 3) õe vastuvõtuteenus. (2) Ambulatoorsete õendusabiteenuste hulka kuuluvad järgmised tegevused: 1) patsiendi terviseseisundi ja -vajaduste hindamine ja jälgimine; 2) õendusdiagnoosi määramine; 3) oodatavate õendustulemuste püstitamine; 4) õendustegevuste ja -toimingute kavandamine ja elluviimine, sealhulgas patsiendi nõustamine, tervisedendamine ja haiguste ennetamine, eluohtlike terviseseisundite äratundmine ja esmaabi osutamine; 5) õendustulemuste hindamine; 6) terviseandmete dokumenteerimine. (3) Koduõendusteenuse ja õe vastuvõtuteenuse hulka kuuluvad vastavalt teenuse eripärale kõik lõikes 2 nimetatud tegevused. (4) Koolitervishoiuteenuse hulka kuuluvad vastavalt lapse tervise jälgimise juhendile lisaks lõikes 2 nimetatud tegevustele ka järgmised tegevused: 1) õpikeskkonna ja õpilase tervise edendamine; 2) nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks ja õpilastele ohutu keskkonna tagamiseks lisaks õpilastele ka koolitöötajate immuniseerimine ja testimine tervishoiuteenuste korraldamise seaduses, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses, põhikooli- ja gümnaasiumseaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras. (5) Kui õe vastuvõtuteenust osutab eriõde, kuuluvad teenuse hulka lisaks lõikes 2 nimetatud tegevustele järgmised tegevused: 1) patsiendi terviseseisundi esmane hindamine; 2) patsiendi terviseteekonna koordineerimine; 3) süvendatud kliinilisi teadmisi kasutades uuenduslike meetmete rakendamine. (6) Lõikes 5 nimetatud tegevusi võib teha ka õde, kes on omandanud eriõe III taseme pädevuse. § 4. Ambulatoorse õendusabiteenuse osutamine (1) Ambulatoorse õendusabiteenuse raames võib õe vastuvõtuteenust osutada ettevõtja, kui tema vastutusel ja heaks tegutseb selle teenuse pakkumisel isik, kellel on vähemalt: 1) rakenduskõrgharidus või sellega võrdsustatud kvalifikatsioon ja 2) kahe järjestikuse aasta praktilise töö kogemus õena ning läbitud pädevuse tagamiseks ettenähtud mahus täienduskoolitused. (2) Koduõendusteenust osutatakse koduvisiidi käigus patsiendile tema elu- või viibimiskohas. § 5. Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevuste aeg, maht, kättesaadavus ja asukoht Koolitervishoiuteenus peab olema tagatud järgmiselt: 1) õe töökoormus on täistööaja korral 600 õpilast; 2) põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses tõhustatud tuge või erituge vajavatele õpilastele mõeldud koolis on õe töökoormus täistööaja korral 125 õpilast; 3) teenust tuleb osutada kooli ruumides, kui tegutsemiskohas õpib 200 või enam õpilast; 4) teenust võib osutada väljaspool kooli, kui tegutsemiskohas õpib vähem kui 200 õpilast ja kui koolitervishoiuteenuse osutamise koht asub õpilastele jalgsi läbitava mõistliku teepikkuse kaugusel; 5) teenuse osutamisel tagatakse õendusteenuse kättesaadavus õppeajal ja eksamiperioodil, mil vastuvõtuaeg moodustab vähemalt poole õe tööajast; 6) õe tööajal väljaspool vastuvõtuaega nõustab õde õpilasi sidevahendite teel ning teavitab neid, kuhu vajaduse korral pöörduda arstiabi või tervisealase nõu saamiseks väljaspool vastuvõtuaega; 7) teenuseosutaja avaldab õpilastele, koolipersonalile ja lapsevanematele nähtavas kohas kooli direktoriga kooskõlastatud vastuvõtuajad ja õe kontaktandmed; 8) mitme kooli teenindamisel ei tohi ühe ja sama õe vastuvõtuajad erinevates koolides kattuda; 9) õe ajutise äraoleku korral korraldab teenuseosutaja puuduva õe asendamise teise tervishoiutöötajaga; 10) teenuseosutaja paneb koolis nähtavalt välja teabe, millal on õpilasel ja lapsevanemal õigus pöörduda ettepaneku või kaebusega teenuseosutaja tegevuse kohta Terviseametisse või Tervisekassasse koos nende kontaktandmetega. § 51. Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevuste aeg, maht, kättesaadavus ja asukoht Koolitervishoiuteenus peab olema tagatud järgmiselt: 1) õe töökoormus on täistööaja korral 600 õpilast; 2) põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 49 lõike 1 tähenduses tõhustatud tuge vajavate õpilaste puhul on õe töökoormus täistööaja korral 441 õpilast; 3) põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 49 lõike 2 tähenduses erituge vajavate õpilaste puhul on õe töökoormus täistööaja korral 125 õpilast; 4) teenust tuleb osutada kooli ruumides, kui tegutsemiskohas õpib 200 või enam õpilast; 5) teenust võib osutada väljaspool kooli, kui tegutsemiskohas õpib vähem kui 200 õpilast ja kui koolitervishoiuteenuse osutamise koht asub õpilastele jalgsi läbitava mõistliku teepikkuse kaugusel; 6) teenuse osutamisel tagatakse õendusteenuse kättesaadavus õppeajal ja eksamiperioodil, mil vastuvõtuaeg moodustab vähemalt poole õe tööajast; 7) õe tööajal väljaspool vastuvõtuaega nõustab õde õpilasi sidevahendite teel ning teavitab neid, kuhu vajaduse korral pöörduda arstiabi või tervisealase nõu saamiseks väljaspool vastuvõtuaega; 8) teenuseosutaja avaldab õpilastele, koolipersonalile ja lapsevanematele nähtavas kohas kooli direktoriga kooskõlastatud vastuvõtuajad ja õe kontaktandmed; 9) mitme kooli teenindamisel ei tohi ühe ja sama õe vastuvõtuajad erinevates koolides kattuda; 10) õe ajutise äraoleku korral korraldab teenuseosutaja puuduva õe asendamise teise tervishoiutöötajaga; 11) teenuseosutaja paneb koolis nähtavalt välja teabe, millal on õpilasel ja lapsevanemal õigus pöörduda ettepaneku või kaebusega teenuseosutaja tegevuse kohta Terviseametisse või Tervisekassasse koos nende kontaktandmetega. § 6. Nõuded ambulatoorse õendusabiteenuse osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele, aparatuurile, töövahenditele ja ravimitele (1) Ambulatoorse õendusabiteenuse osutamiseks peavad ruumid vastama vähemalt järgmistele tingimustele: 1) ruumide pindala ja planeering vastavad tavapäraselt tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikele tingimustele, mis võimaldavad pakkuda kvaliteetset raviteenust; 2) koolitervishoiuteenuse osutamisel on vastuvõturuumi suurus vähemalt 16 m2, kuid see võib põhjendatud juhul olla kuni 20 protsenti väiksem; 3) õe vastuvõtuteenuse osutamisel on vastuvõturuumi suurus vähemalt 16 m2 ja protseduuriruumi või -ruumide suurus vähemalt 16 m2 või 2 x 12 m2, kuid nimetatud ruumid võivad põhjendatud juhul olla kuni 20 protsenti väiksemad; 4) ruumide ja nende sisseseade funktsionaalne lahendus vastab osutatavale õendusabiteenusele; 5) ruumides on piisav õhuvahetus ning loomulik ja tehisvalgustus; 6) patsiendile ja personalile on loodud tingimused isikliku hügieeni toiminguteks ning raviks rakendatavate instrumentide ja vahendite puhastamiseks ja steriliseerimiseks. (2) Koduõendusteenuse osutaja peab tagama: 1) sobiva keskkonna vähemalt dokumentide nõuetekohaseks hoidmiseks ning töövahendite ja aparatuuri hoidmiseks; 2) ühenduse telefoniside- ja arvutivõrguga. (3) Ambulatoorse õendusabiteenuse osutajal peavad olema hügieeni- ja isikukaitsevahendid ning ühekordsed tarvikud erinevate protseduuride tegemiseks ja pakutava õendusabiteenuse sisust lähtuvalt vahendid vähemalt järgmiste tegevuste jaoks: 1) vererõhu, veresuhkru ja kehatemperatuuri mõõtmine; 2) vereanalüüsi võtmine; 3) südame löögisageduse ja hingamissageduse kuulamine; 4) kõrva, nina ja kurgu läbivaatamine; 5) patsiendi kaalumine ja mõõtmine; 6) naha ja haava puhastamine ja sidumine; 7) ravimite manustamine ja jäätmete hävitamine; 8) esmaabi osutamine. (4) Koolitervishoiuteenuse osutajal peavad olema lisaks lõikes 3 sätestatule järgmised vahendid: 1) reguleeritav kaelatugi; 2) termotekk; 3) valgustatud silmatabel; 4) luup; 5) geelikott; 6) ühekordsed maskid kunstliku hingamise tegemiseks. (5) Koduõendusteenuse osutajal peavad olema lisaks lõikes 3 sätestatule järgmised vahendid: 1) konteiner laboratoorsete analüüside transportimiseks; 2) erinevas suuruses põiekateetrid. (6) Ravimite manustamisel ja vaktsineerimisel peavad olema täidetud asjakohased tingimused ning külmaahela tagamiseks peab õendusabiteenuse osutajal olema: 1) salvestava logeriga või miinimum- ja maksimumtemperatuuri andmeid salvestava termomeetriga varustatud külmkapp; 2) tarneahela puudumise korral külmkehaga ja logeriga varustatud termokonteiner ravimite ja vaktsiinide transportimiseks või teenuse osutamiseks väljaspool tegevuskohta. (7) Terviseametil on õigus kehtestada lõigetes 1, 2 ja 6 nimetatud nõuete sisustamiseks tegevuskoha ruumidele ja sisseseadele kõrvaltingimusi kooskõlas haldusmenetluse seaduse §- s 53 sätestatuga. (8) Õe vastuvõtuteenuse ja koduõendusteenuse osutajal peavad olema immuniseerimise teostamiseks järgmised ravimid: 1) 0,1%-line epinefriini süstelahus; 2) 0,9%-line naatriumkloriidilahus; 3) antihistamiinikum. (9) Koolitervishoiuteenuse osutajal peavad olema lisaks lõikes 8 sätestatule järgmised ravimid: 1) paratsetamool 500 mg; 2) salbutamool inhalatsiooniaerosool; 3) süsivesikud 10%-lise infusioonilahusena ja tablettidena; 4) vahend põletuse esmaabiks. (10) Lõike 8 punktis 1 nimetatud ravim peab õendusabiteenuse osutajal olemas olema peale tegevusloa väljastamist. 3. peatükk Õendushaiglas iseseisvalt osutatavad õendusabiteenused § 7. Õendushaiglas iseseisvalt osutatavad õendusabiteenused ja nende hulka kuuluvad tegevused (1) Õendushaiglas osutatakse iseseisvalt statsionaarset õendusabiteenust (edaspidi statsionaarne õendusabiteenus) ja ambulatoorseid õendusabiteenuseid, välja arvatud koolitervishoiuteenus. (2) Õendushaiglas osutatavate õendusabiteenuste hulka kuuluvad tegevused on sätestatud käesoleva määruse § 3 lõigetes 2 ja 5. (3) Statsionaarne õendusabiteenus peab olema kättesaadav ööpäev läbi lähtuvalt patsiendi vajadustest. § 8. Statsionaarse õendusabiteenuse osutamine (1) Statsionaarset õendusabiteenust osutatakse vähemalt kolmeaastase kliinilise töö kogemusega õe koordineerimisel õendushaiglas või ka üldhaiglas, keskhaiglas, piirkondlikus haiglas, taastusravihaiglas ja kohalikus haiglas, millel on tegevusluba iseseisva statsionaarse õendusabi osutamiseks. (2) Statsionaarse õendusabiteenuse osutamisel peab olema tagatud vähemalt pooleteise tööajaga õe ja kahe täistööajaga hooldustöötaja teenus kuni 20 patsiendi kohta, neist ööpäev läbi vähemalt ühe täistööajaga õe ja hooldustöötaja teenus. (3) Statsionaarse õendusabiteenuse osutamiseks peab haigla töötajate koosseisus olema sotsiaaltöötaja. (4) Statsionaarse õendusabiteenuse osutamiseks peab patsientidele olema haiglas tagatud vajadusel korral füsioterapeudi ja tegevusterapeudi teenuse kättesaadavus. (5) Statsionaarse õendusabiteenuse osutamiseks peab patsientidele olema haiglas tagatud arsti konsultatsioon vähemalt üks kord nädalas iga patsiendi kohta. (6) Statsionaarset õendusabiteenust osutaval õendushaiglal peab olema leping eriarstiabi osutajaga labori- ja radioloogiateenuse osutamiseks. § 9. Nõuded statsionaarse õendusabiteenuse osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele, aparatuurile ja töövahenditele (1) Statsionaarse õendusabiteenuse osutamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised ruuminõuded: 1) patsientide ja nende saatjate ooteruum; 2) protseduuriruum pindalaga vähemalt 12 m2; 3) palatid pindalaga vähemalt 7 m2 voodikoha kohta; 4) tualettruumid arvestusega üks WC-pott kaheksa voodikoha kohta, sealhulgas üks invatualettruum 20 voodikoha kohta; 5) üks dušikoht kaheksa voodikoha kohta ja pesemisruum lamava haige pesemiseks; 6) liikumisraviruum; 7) ruum surnute hoidmiseks. (2) Statsionaarse õendusabiteenuse osutamiseks peavad olema tagatud järgmised töövahendid, sisseseade ja aparatuur: 1) EKG aparaat; 2) sondiga toitmiseks vajalikud vahendid; 3) põie kateteriseerimise vahendid; 4) peritoneaaldialüüsi tegemise vahendid; 5) stoomihooldusvahendid; 6) aspireerimis- ja hapnikravivahendid; 7) tegevus- ja füsioteraapia vahendid; 8) vähemalt kaks komplekti ergonoomilisi abivahendeid patsiendi voodis liigutamiseks ja tõstmiseks, transpordiraam ja liikumise abivahendid; 9) vähemalt üks tõstuk 40 voodikoha kohta ning üks pesemistool ja tõstuk-pesemistool 20 voodikoha kohta; 10) vähemalt neli potikõrgendust ja potitooli; 11) vähemalt kolm ratastooli ja kümme eri liiki kõndimise abivahendit 20 voodikoha kohta; 12) siibripesumasin; 13) üks personali väljakutsenupp iga voodi, tualettruumi ja üldruumi kohta; 14) päästelohisti iga voodikoha kohta. (3) Ravimite manustamisel ja vaktsineerimisel lähtutakse § 6 lõikes 6 sätestatust. (4) Terviseametil on õigus kehtestada lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuete sisustamiseks tegevuskoha ruumidele ja sisseseadele kõrvaltingimusi kooskõlas haldusmenetluse seaduse §- s 53 sätestatuga. 4. peatükk Rakendussätted § 10. Üleminekusätted (1) Määruse § 3 lõige 6 kehtib kuni 2031. aasta 31. detsembrini. (2) Tervishoiuteenuse osutaja ja Tervisekassa vahel sõlmitud lepingud, mis on kooskõlas §-s 11 nimetatud määrustega, kehtivad lepingu tähtaja lõpuni. § 11. Määruste kehtetuks tunnistamine Määrusega tunnistatakse kehtetuks: 1) sotsiaalministri 13. jaanuari 2014. a määrus nr 3 „Õendushaiglas iseseisvalt osutada lubatud õendusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning nõuded statsionaarse õendusabiteenuse iseseisvalt osutamiseks vajalikule töötajate koosseisule, ruumidele, sisseseadele, aparatuurile ja töövahenditele“; 2) sotsiaalministri 13. augusti 2010. a määrus nr 54 „Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste ajale, mahule, kättesaadavusele ja asukohale“; 3) sotsiaalministri 13. augusti 2010. a määrus nr 55 „Iseseisvalt osutada lubatud ambulatoorsete õendusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning õendusabiteenuste osutamise tingimused“; 4) sotsiaalministri 13. augusti 2010. a määrus nr 56 „Nõuded ambulatoorse õendusabiteenuse iseseisvalt osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele, aparatuurile, töövahenditele ja ravimitele“; 5) sotsiaalministri 11. juuni 2001. a määrus nr 58 „Õendusabi erialade loetelu“. § 12. Määruse jõustumine ja rakendamine (1) Määruse § 5 rakendatakse kuni 30. augustini 2025. a. (2) Määruse § 51 rakendatakse alates 1. septembrist 2025. a. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister (allkirjastatud digitaalselt) Nele Labi kantsleri ülesannetes  Terviseministri määruse „Iseseisva õendusabi osutamise tingimused ja kord ning õendusabi erialad“ seletuskirja lisa Kooskõlastustabel Märkuse sisu Märkuse kommentaar Haridus- ja Teadusministeerium (kooskõlastus) 1. Palume viia määruse § 3 lõike 3 punkt 1 kooskõlla kõrgharidusseaduses kasutatud Arvestatud mõistetega ning teeme ettepaneku sõnasta punkt 1 alljärgnevalt: „1) rakenduskõrgharidus või sellega võrdsustatud kvalifikatsioon /…/“ 2. Teeme ettepaneku täiendada seletuskirja viitega Vabariigi Valitsuse 25.10.2004. a Arvestatud määrusele nr 312 „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“, kus on täpsemalt seitsmendas peatükis sõnastatud nõuded õeõppele. Eesti Linnade ja Valdade Liit (arvamuse avaldus) 1. Uue määruse järgi täpsustatakse teenuse osutamisega seotud detailid Tervisekassa ja Selgitatud teenuse osutaja vahel sõlmitavas lepingus. Palume täpsustada, kas tegemist on Õendusteenuste hulka kuuluvad õe ja eriõe tüüplepingutega ehk kõigile teenuseosutajatele kehtivad ühesugused tingimused ja kas tegevuste loetelud on leitavad määruse § 3 lepingute sisu on tulevikus avalikult kättesaadav? Leiame, et teenuse osutamise täpsemad lõigetes 2, 4 ja 5. Tervisekassa ja teenuse tingimused ja õendustegevuste loetelu peaks olema inimestele soovi korral kättesaadav. osutaja vahel sõlmitavates lepingute põhiosas Sellega on võimalik vähendada olukordi, kus inimesed nõuavad teenuse osutajalt või lepingu lisas lepitakse kokku osutatava õendustegevusi, mida ta ei ole kohustatud tegema (või teenuseid, mille osutamiseks tal ei teenuse tüüptingimused, mis on avalikult ole õigust) või vastupidi, teenuse osutaja ei tee kõiki õendustegevusi, mida ta lepingu järgi kättesaadavad Tervisekassa kodulehel. tegema peaks. 2. Pidades silmas viimase aja suurt tähelepanu üldhooldusteenusele, tekitab küsimusi see, et Mittearvestatud eraldi ei ole reguleeritud üldhooldekodus osutavat õendusabi teenust, vaid seda loetakse Ettepanekud vajavad täiendavat analüüsi ja koduõendusteenuseks, mida osutatakse inimese viibimiskohas. Tervisekassa rahastab sisulist hindamist. Käesoleval hetkel puuduv õendusteenust üldhooldekodudes alates 2020. aastast ja tänaseks on teenus kättesaadav tervishoiuteenuste korraldamise seaduses enamuses hooldekodudes. Eeltoodust tulenevalt oleks põhjendatud, et seda reguleeritakse vastavasisuline regulatsioon ja volitusnorm, iseseisva teenusena või tuuakse koduõenduse sees välja hooldekodudes osutatava abi mis võimaldaks õendusteenuseid üld- või erisused. erihoolekandes käesoleva määruse tasandil reguleerida.  Märgime näiteks hooldekodus osutatava teenuse erisused, mis võiksid olla lisades välja Praegu on hooldekodudes osutatavad toodud: õendusteenused reguleeritud väljaspool kodu • Regulaarne hooldekodu elanike terviseseisundi ja raviskeemi järgimise seire, osutatava üldhooldusteenuse osutatava soovitused uuringuteks, arsti konsultatsiooniks jms; õendusteenuse rahastamise lepingutes. • Hooldajate juhendamine klientide terviseseisundi muudatuste märkamiseks, lamatiste ennetamiseks, raviks ja muuks kliendi terviseseisundist tulenevas; • Abivahendite ja meditsiiniseadmete valiku ja kasutuse nõustamine. 3. Eriõe teenuse hulka kuuluva tegevusena on Lisa 2 punktis 2.5. toodud meditsiiniseadmete Mittearvestatud välja kirjutamine. Sotsiaalhoolekande seaduse alusel kinnitatud abivahendite nimekiri Määruse lisa 2 punkt 2.5 on loetelust annab osade abivahendite puhul nende vajaduse kohta tõendi andmise õiguse teiste hulgas eemaldatud, kuna eriõel puudub hetkel õigus ka õele. Teeme ettepaneku lisada lisasse 2 ka abivahendite välja kirjutamise õigus (lisaks väljastada meditsiiniseadmekaarti ning meditsiiniseadmetele). kirjutada välja meditsiiniseadmeid. Sotsiaalhoolekande seadusest tulenev abivahendite väljakirjutamise õigus on muust õigusaktist tulenev õigus, mistõttu antud määruses seda ei kirjeldata. 4. Selguse huvides teeme ettepaneku sõnastada § 4 lg 5 punkt 4 järgmiselt: "teenust peab Arvestatud, selgitatud osutama kooli ruumides, kui seal õpib vähemalt 200 õpilast", kuna praeguse sõnastuse puhul § 5 punkt 4 sõnastatakse järgnevalt: teenust tekib kahtlus, kas õeteenuse osutamine kooli ruumides on oluline alates 201 õpilasest. peab osutama kooli ruumides juhul, kui tegutsemiskohas õpib 200 või enam õpilast. Tartu Tervishoiu Kõrgkool (arvamuse avaldus) 1. Eelnõu käsitleb pealkirja järgi ISESEISVA õendusabi ... Samas jääb eelnõu sisus ja lisades Selgitatud mulje, et kirjeldatakse ka nö mitte iseseisvat õendusabi. Eelnõu sisu peaks olem kooskõlas Vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise pealkirja, sisu peaks olema selgesti arusaadav ning lisad peaksid ka olema ülesehitatud nii, seaduse volitusnormile saab eelnõuga et oleks aru saada, et jutt käib just ISESEISVA õendusabi… Praegu on veidi ebaselgust ja reguleerida ainult iseseisva õendusabi ebakooskõla. osutamise tingimusi. Eelnõu on loodud eesmärgiga reguleerida iseseisva õendusabi osutamise tingimusi. 2. Ettepanek punkt kolm lisamiseks § 2 lõike 4 loetellu: 1) inimeses terviseseisundi Arvestatud hindamisest; 2)õendusdiagnoosi määramisest; 3) OODATAVATE ÕENDUSTULEMUSTE  MÄÄRAMIEST; 4) õendustegevuste kavandamisest ja elluviimisest ning; 5)õendustulemuse hindamisest. 3. § 3 lõige 2 õendusabiteenuste hulka kuuluvad tegevused on toodud lisas 1. Selgitatud Kas siin mõeldakse nüüd kogu õenduabiteenust, ka seda, mida iseseisvalt ei anta? Kui ei, Vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise peaks olema siin ees sõna "iseseisva". Samas vaadates lisa ühe sisu, ei ole seal ainult seaduse volitusnormile saab eelnõuga iseseisva õenduabi tegevuste loetelu. Siinne dokument tuleb viia kooskõlla lisa ühega.reguleerida ainult iseseisva õendusabi osutamise tingimusi. Määruse pealkiri ja ka paragrahvi pealkiri sätestab, et tegemist on iseseisvalt osutada lubatud õendusabiga, mistõttu on kõikides paragrahvide lõigetes läbivalt loobutud sõna “iseseisev” rõhutamisest. 4. § 4 nõuded õendusabiteenuste osutamiseks - kas ka nö mitte iseseisva õendusabiteenuse Arvestatud osutamiseks? Dokumendi pealkirjad ja sisu tuleks viia kooskõlla. 5. § 5 iseseisva statsionaarse õendusabi osutamise nõuded - puudub ees isesisva Mittearvestatud õenduabiteenuse loetelus. peaks seal ka olema. Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala, kus on muuhulgas välja toodud iseseisev statsionaarne õendusabi. §-s 3 loetletakse iseseisvalt osutada lubatud ambulatoorsed õendusteenused, mistõttu, sinna loetellu statsionaarne osa ei sobi. Iseseisva statsionaarse õendusabi osutamise nõuded on teadlikult koondatud eraldi paragrahvi alla. Selguse huvides on eelnõus paragrahvid restruktureeritud järgmiselt: § 1. Üldsätted § 2. Õendusabi erialade loetelu § 3. Iseseisvalt osutatavad ambulatoorsed õendusabiteenused ja nende hulka kuuluvad tegevused § 4. Ambulatoorse õendusabiteenuse osutamine  § 5. Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevuste aeg, maht, kättesaadavus ja asukoht § 6. Nõuded ambulatoorse õendusabiteenuse osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele, aparatuurile, töövahenditele ja ravimitele § 7. Õendushaiglas iseseisvalt osutatavad õendusabiteenused ja nende hulka kuuluvad tegevused § 8.Statsionaarse õendusabiteenuse osutamine § 9. Nõuded statsionaarse õendusabiteenuse osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele, aparatuurile ja töövahenditele 6. Lisa 1 Õe teenuste hulka kuuluvad tegevused Arvestatud, selgitatud Siin dokumendis tuleb läbi mõelda, mida saab selle sisus nimetada teenuseks ja mida mitte. Lisa 1 ja 2 on eemaldatud, sõnastust Kõike, mis siin kirjas, ei sa nimetada teenuseks. korrigeeritud ning tegevused on kirjeldatud määruse § 3 lõigetes 2, 4 ja 5. - Lisa 1 punktid 6, 7 ja 9: uurimistööde tulemuste mõistmine ja rakendamine; interdistsiplinaarses ja multidistsiplinaarses meeskonnas tegutsemine; oma vaimse ja füüsilise tervise reflekteerimine ja juhtimine, säilenõtkuse ning professionaalse arengu tagamine. Kas see on teenus? Pigem ei ole. See on pädevus, mida teenuseks vaja on. Ei sobi siia. - Lisa 2 punkt 3 süvendatud kliinilisi teadmisi kasutades, terviklikult patsiendi tervise teekonna korraldamine Seda pole ehk vaja. pigem on seotud pädevusega. Teenus on tervise teekonna korraldamine. - Lisa 2 punktid 4-8: muutuste juhtimiseks initsiatiivi võtmine, luues uusi tegevusi erialases praktikas, osaledes kasutajasõbralike tervisetehnoloogiate loomisel, kasutades strateegilist lähenemist ja eri valdkondade teadmiste sidumist, sobitades parimal võimalikul moel kokku vajadusi ja lahendusi; tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamine ja arendamine; oma valdkonna seisukohtade ja prioriteetsete arengusuundade üle  argumenteerimine, tervishoiuteenuse arendamisel riiklikes ja rahvusvahelistes otsustuskogudes, patsiendi ja erialaesindajate huvide eest seismine; kolleegide professionaalse arengu toetamine ja suunamine; uurimis- ja arendustööde läbi viimine olles nii koolitajaks kui ka eestvedajaks. Kas need tegevused liigituvad teenuse alla? Mulle näib ,et mitte. Teenus on suunatud inimesele (patsiendile) 7. Lisa 1 punkt 3.6 õendustegevused Selgitatud Siin on ebakooskõla. Õendustegevused on selle lisa kogu loetelu ( 1., 2., 3., 4., 5., jne). Mida Lisa 1 ja 2 on eemaldatud, sõnastust mõeldakse selle terminiga, jääb arusaamatuks. protseduure? korrigeeritud ning tegevused on kirjeldatud määruse § 3 lõigetes 2, 4 ja 5. 8. Lisa 3 üldine - kas "stasionaarse" juurde kuulub ka täiend "iseseisev", kui jah, peaks Mittearvestatud "statsionnarne" väljenduma ka eelnõu osas: §-s 3 loetletakse iseseisvalt osutada lubatud § 3. Iseseisvalt osutatava ambulatoorse õendusabi teenused, nende hulka kuuluvad ambulatoorsed õendusteenused, mistõttu, tegevused ja osutamise tingimused 2 sinna loetellu statsionaarne osa ei sobi. (1) Iseseisvalt osutada lubatud ambulatoorsed õendusabiteenused on koolitervishoiu-, Iseseisva statsionaarse õendusabi osutamise koduõendus- ja õe vastuvõtuteenus. nõuded on teadlikult koondatud eraldi paragrahvi alla. 9. Lisa 3 punkt 1 õendusabi iseseisvalt osutamise… Selgitatud seda teksti pole vaja. pealkirjas juba on, et iseseisev..... Määruse lisad on eemaldatud. järgnevates loetelu punktides seda täiendit pole. Või siis peab olema igas punktis see täiend. Siin pole pigem vaja, sest koormab teksti ning pealkirjas on selgelt näha. 10. Lisa 3 punkt 3 ruumid ja nende sisseseade peavad olema õendusteenuse iseseisvaks Selgitatud osutamiseks vastava funktsionaalse lahendusega - mis see vastav funktsionaalne lahendus Täiendatud seletuskirjas § 6 lõiget 1 on? praegu on see punkt mittemidagiütlev. järgmiselt: funktsonaalne lahendus ruumis tähendab, et ruumi planeering on loogiline ja loomulik ning võimaldab teenuseosutajal kõiki teenusele seatud tingimusi silmas pidades kvaliteetselt teenust osutada. 11. Lisa 3 punkt 7.3 ravimeid käideldakse vastavalt kehtestatud nõuetele ravimeid ja jäätmeid Arvestatud osaliselt, selgitatud käideldakse.... Täiendatud seletuskirjas § 6 lõiget 6 järgmiselt: ravimite manustamisel või vaktsineerimisega tegemisel peab järgima nii  ravimite käitlemise kohta pole nõuetes midagi öeldud - nii nagu seda on isikuandmete ja ravimiseadusest, nakkushaiguste ennetamise ja steriliseerimise ja puhastamise kohta. Ravimite ja jäätmete kohta ehk peaks ühe nõude tõrje seadusest kui ka jäätmeseadusest lisama? tulenevaid nõudeid. Ravimite käitlemine on üldiselt reguleeritud ravimiseaduses ja jäätmete käitlemine jäätmeseaduses ning iseseisva õendusabi osutamisel ei ole nendes osas erisusi. Eesti Haiglate Liit (arvamuse avaldus) 1. Vajab täpsustamist ja eelnõus selgemat sõnastamist, kas üleminekuperioodi lõppemise Arvestatud järgselt jäävad alates 01.01.2033 alles mõlemad õe vastuvõtud: õe iseseisva vastuvõtu Seletuskirja on täiendatud järgnevalt: Alates teenus ja eriõe vastuvõtu teenus. 2033. aastast saavad iseseisvalt teenuseid pakkuda vaid eriõed. Kuna tegemist on õendusabiteenuse arengut arvestava suunaga, sõltub eesmärgi täitmine järgnevate aastate tervisesüsteemi arengusuundadest, sealhulgas tervishoiutööjõu planeerimisest ja sellest, kas 2033. aastaks on Eestis piisav hulk eriõdesid, kes kataksid ära iseseisva õendusabiteenuse vajaduse. 2. Eelnõu § 4, lõige 4 sätestab, et kui õendusabi osutamisel nõuab patsiendi seisundi muutus Mittearvestatud õe või eriõe pädevusest väljapoole jäävat tegevust, tuleb patsient suunata edasi eriõe, Patsiendi suunamist reguleeriv säte on perearsti või eriarsti juurde või kutsuda kiirabi ning lähtuvalt tekkinud olukorrast tegutseda eelnõust eemaldatud, kuna tegemist on iseseisvalt või koostöös teiste tervishoiutöötajate või teiste valdkondade spetsialistidega. tervishoius tavapärase praktikaga ning Samas puudub Lisa 1 kohaselt õel õigus suunata patsienti teise tervishoiuteenuse osutaja suunamise õigused on reguleeritud muudes vastuvõtule. aktides. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku eelnõu Lisa 1 täiendamiseks ja palume lisada õe teenuste hulka kuuluvate tegevuste nimekirja patsiendi teise tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule suunamine. 3. Lisa 1 loendis puudub õel abivahendi väljakirjutamise õigus. Teeme ettepaneku lisada õe Mittearvestatud teenuste hulka abivahendi väljakirjutamise õigus, sest õenduse põhiõppe läbinud õed saavad Lisa 1 on määrusest eemaldatud. tervishoiukõrgkoolidest vajalikud teadmised ja oskused abivahendi väljakirjutamiseks. Sotsiaalhoolekande seadusest tulenev abivahendite väljakirjutamise õigus muust  õigusaktist tulenev õigus, mistõttu antud määruses seda ei kirjeldata. 4. Teeme ettepaneku eemaldada määruse tekstist sõna “iseseisev”. Juhime tähelepanu, et Arvestatud osaliselt, selgitatud Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelust on õe vastuvõtu teenuse nimetusest sõna Vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise “iseseisev” eemaldatud ja sellest tulenevalt peame selguse mõttes vajalikuks mõistete seaduse volitusnormile saab eelnõuga ühtlustamist. reguleerida iseseisva õendusabi kui majandustegevuse osutamise tingimusi. Määruse pealkiri ja ka paragrahvide pealkirjad sätestavad, et tegemist on iseseisvalt osutada lubatud õendusabiga, mistõttu on kõikides paragrahvide lõigetes läbivalt loobutud sõna “iseseisev” rõhutamisest. Määruse pealkirjas ja paragrahvides ning tervishoiuteenuste korraldamise seaduses õendusabi eest sõna „iseseisev“ eemaldamine tähendaks majandustegevuse asemel kutsetegevuse reguleerimist ja see ei ole TTKS-is otstarbekas. 5. Lisaks teeme ettepaneku uuendada määruse pealkirja ja kaaluda määruse nimetamist Mittearvestatud “õendusmääruseks”. Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri § 56 järgi väljendab määruse eelnõu pealkiri eelnõu sisu ehk reguleerimisala. Hetkel kehtiva tervishoiuteenuste korraldamise seaduse volitusnormid ei võimalda antud määruse puhul nii laia volitusnormide tõlgendamist. Eesti Õdede Liit (arvamuse avaldus) 1. Kuna TTKS ei määratle millise nimetusega määruse peab või saab minister kinnitada, siis Mittearvestatud teeme jätkuvalt ettepaneku nimetada käesolev määrus “Õendusmääruseks”. Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri § 56 järgi väljendab määruse eelnõu pealkiri eelnõu sisu ehk reguleerimisala. Hetkel kehtiva tervishoiuteenuste korraldamise seaduse  volitusnormid ei võimalda antud määruse puhul nii laia volitusnormide tõlgendamist. 2. Teeme ettepaneku sõna “iseseisev” eemaldada kõikjalt tekstist, kuna see on minetanud Arvestatud osaliselt, selgitatud aktuaalsuse ja eemaldatud kasutatavatest mõistetest sh Tervisekassa teenuste loetelust. Sõna Vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise “iseseisev” kasutuselevõtt oli omal ajal tingitud soovist rõhutada õdede iseseisvust, mis täna seaduse volitusnormile saab eelnõuga on juba aksepteeritud ja praktikas teadaolev. Lisaks ei nimeta me sõna “iseseisev” ühegi reguleerida iseseisva õendusabi osutamise teise teenuse pakkuja puhul ja seega on mõistlik järgida sama põhimõtet ka tingimusi. Määruse pealkiri ja ka paragrahvide õendusvaldkonnas. pealkirjad sätestavad, et tegemist on iseseisvalt osutada lubatud õendusabiga, mistõttu on kõikides paragrahvide lõigetes läbivalt loobutud sõna “iseseisev” rõhutamisest. Määruse pealkirjas ja paragrahvides ning tervishoiuteenuste korraldamise seaduses õendusabi eest sõna „iseseisev“ eemaldamiseks on vajalik teha seaduse muudatus, mis antud eelnõu raames tehtav ei ole. 3. Jätta alles täna kehtiv kolmeaastase kogemuse nõue ehk sõnastada “§ 5. lg 1 – (Iseseisvat) Arvestatud Statsionaarset õendusabi osutatakse õendushaiglas või haiglas vähemalt kolmeaastase kliinilise kogemusega õe või eriõe juhtimisel.” 4. Parandada sisselipsanud arvutusviga (ehk kui korrutada kehtiva määruse sõnastuse esimene Selgitatud pool kahega, siis tuleb korrutada ka lause teine pool kahega) ja sõnastada “§ 5. lg 2. Määruse teksti töötlemisel on ilmnenud viga (Iseseisva) Statsionaarse õendusabi osutamisel peab olema tagatud vähemalt kolm õde ja ning lause teine pool on jäänud kahega neli hooldajat kuni 40 patsiendi kohta, neist ööpäev läbi vähemalt kaks õde ja kaks korrutamata. Kehtivat õigusruumi suhtarvude hooldajat.” osas ei ole selle sättega planeeritud ega soovitud muuta. Sõnastust korrigeeritud järgmiselt: statsionaarse õendusabiteenuse osutamisel peab olema tagatud vähemalt pooleteise tööajaga õe ja kahe täistööajaga hooldaja teenus kuni 20 patsiendi kohta, neist ööpäev läbi vähemalt ühe täistööajaga õe ja hooldaja teenus. 5. Vajalik on täpsustada §-ga 4, lõige 4, kuna sõnastus on eksitav suunamisõiguse osas. Arvestatud, selgitatud Tänases õigusruumis: “ Kui iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse osutamisel nõuab Antud punkt on eelnõust eemaldatud, kuna patsiendi seisundi muutus õe pädevusest väljapoole jäävat tegevust, tuleb pöörduda tegemist on tervishoius igapäevase praktikaga konsulteeriva arsti poole või kutsuda kiirabi ja lähtuvalt tekkinud olukorrast alustada ning ei vaja õigusruumis reguleerimist. esmaabiga”. Eelnõus: “Kui õendusabi osutamisel nõuab patsiendi seisundi muutus õe või eriõe pädevusest väljapoole jäävat tegevust, tuleb patsient suunata edasi eriõe, perearsti või eriarsti juurde või kutsuda kiirabi ning lähtuvalt tekkinud olukorrast tegutseda iseseisvalt või koostöös teiste tervishoiutöötajate või teiste valdkondade spetsialistidega “. Ettepanek täpsustada kooskõlastatavas määruses: “Kui õendusabi osutamisel nõuab patsiendi seisundi muutus õe või eriõe pädevusest väljapoole jäävat erakorralist tegevust, tuleb pöörduda konsulteeriva arsti poole või kutsuda kiirabi ja lähtuvalt tekkinud olukorrast alustada esmaabiga.” VÕI eemaldada eelnimetatud punkt üldse. Tegemist on elementaarse põhimõttega ning igas valdkonnas konsulteeritakse teiste tervishoiutöötajatega kui oma pädevusest ei piisa ning me ei reguleeri seda ka arstide jt teiste tervishoiutöötajate puhul. 6. Lisa 1 loendis eemaldada punktis 4 lause lõpp ehk jääks vaid: “terviseandmete Arvestatud, selgitatud dokumenteerimine”. Vastutuse võtmine enda tegevuse ja tegevusetuse eest on kirjas Lisa 1 on määrusest eemaldatud, sõnastust vastutuskindlustuse seaduses ja kehtib kõigile tervishoius töötavatele isikutele, seega ei pea korrigeeritud ning õe tegevused on kirjeldatud me õigeks selle eraldi rõhutamist antud lisas. määruse § 3 lõikes 2. 7. Palume läbivalt kogu dokumendis asendada sõna “õendusabiteenused”. Vastavalt teksti Mittearvestatud sisule tuleb kasutada sõna “õendusabi” või kui see tõesti ei sobi, siis sõna “õendusteenused”. Määruses on läbivalt kasutatud sõna Õendusabi definitsioon leiate sõnaveebist. Sisu sisaldab juba “teenuseid”, mõistlik on õendusabiteenused tulenevalt kasutada määruses kaasajastatud mõisteid. Vt lisatud fail “sonaparandused…”. tervishoiuteenuste korraldamise seadusest. Terminite korrigeerimiseks on esmsalt vajalik muuta seadust. 8. Ruuminõuete jms nõuete muutmise osas nõustume põhimõttega, et on mõistlik anda vastutus Arvestatud osaliselt tööandjale ja terviseametile, kuid arutades võimalusi ja ohte erinevate osapooltega, leiame Eesti Õdede Liidu pakutud versiooni et nii lakooniliseks sõnastuseks pole me veel valmis. Teeme ettepaneku võtta siiski kasutusele ei võeta, kuid määruse § 6 ja § 9 on kasutusele EÕL ja SoM koostöös valminud nõuete lisa 3 (vt lisatud fail “Lisa_Nõuded…”. täiendatud (varasem lisa 3). Ruumidele, Peale tegevuslubade põhimõtete ja kvaliteedimääruse uuendamist, saab nõuete lisa aparatuurile, töövahenditele ja ravimitele uuendada, et tagada vajalikud tingimused kvaliteetse teenuse osutamiseks. ajakohastatud nõuete kehtestamisel ja üldistamisel on soovitud tagada paindlik  teenuse osutamine ning anda Terviseametile enam otsustuspädevust nii tegevuslubade väljastamise kui ka järelevalve protsessis. Varasemalt kehtestatud detailsed loetelud ei ole enam määruse tasandil vajalikud. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool (arvamuse avaldus) 1. Kasutada dokumendis läbivalt “õendusteenuse” asemel õendusterminoloogia kohaselt Selgitatud “õendusabi”. Määruse teksti on korrigeeritud ning läbivalt kasutatud vastavalt sisule termineid „õendusabi“ ja „õendusabiteenus“. 2. Õendusabi täiendamine omadussõnaga “iseseisev” on üleliigne, sest õendusabi ise ongi Arvestatud osaliselt, selgitatud iseseisev kutseala. Vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse volitusnormile saab eelnõuga reguleerida iseseisva õendusabi kui majandustegevuse osutamise tingimusi. Määruse pealkiri ja ka paragrahvide pealkirjad sätestavad, et tegemist on iseseisvalt osutada lubatud õendusabiga, mistõttu on kõikides paragrahvide lõigetes läbivalt loobutud sõna “iseseisev” rõhutamisest. Määruse pealkirjas ja paragrahvides ning tervishoiuteenuste korraldamise seaduses õendusabi eest sõna „iseseisev“ eemaldamiseks on vajalik teha seaduse muudatus, mis antud eelnõu raames tehtav ei ole. 3. § 3 (3) 1) täiendada … rakenduslik õendusalane kõrgharidus… . Mittearvestatud Lähtuvalt Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanekust on määruse § 3 lõike 3 punkt 1 viidud kooskõlla kõrgharidusseaduses kasutatud mõistetega ning lõige 3 sõnastatud  järgnevalt: ambulatoorset õendusabi võib osutada isik, kellel on vähemalt: 1) rakenduskõrgharidus või sellega võrdsustatud kvalifikatsioon ja 2) kahe järjestikuse aasta praktilise töö kogemus õena ning läbitud ettenähtud mahus täienduskoolitused. 4. § 5 (2) – statsionaarse õendusabi osutamiseks 40 patsiendi kohta vähemalt üks õde ja üks Selgitatud hooldaja on kvaliteetse õendusabi osutamiseks liiga vähe, kaaluda võimalusel kehtestada Määruse teksti töötlemisel on ilmnenud viga nõudeks vähemalt kaks õde ja kaks hooldajat ööpäevas. ning lause teine pool on jäänud kahega korrutamata. Kehtivat õigusruumi suhtarvude osas ei ole selle sättega planeeritud ega soovitud muuta. Sõnastust korrigeeritud järgmiselt: statsionaarse õendusabiteenuse osutamisel peab olema tagatud vähemalt pooleteise tööajaga õe ja kahe täistööajaga hooldaja teenus kuni 20 patsiendi kohta, neist ööpäev läbi vähemalt ühe täistööajaga õe ja hooldaja teenus. 5. Määruse nimetus viitab selle sisule, kuid on pikk ja lohisev. Kuna määrus sätestab senised Mittearvestatud õendusvaldkonda puudutavad õigusaktid, siis võiks selguse eesmärgil olla nimetus lihtsalt Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri § 56 “Õendusmäärus”. järgi väljendab määruse eelnõu pealkiri eelnõu sisu ehk reguleerimisala. Hetkel kehtiva tervishoiuteenuste korraldamise seaduse volitusnormid ei võimalda antud määruse puhul nii laia volitusnormide tõlgendamist. EstINCA (arvamuse avaldus) 1. Eelnõu korrigeerimise vajadus iseseisva statsionaarse õendusabi personali suhtarvule. § 5. Selgitatud Iseseisva statsionaarse õendusabi osutamise nõuded lõige (2) Iseseisva statsionaarse Määruse teksti töötlemisel on ilmnenud viga õendusabi osutamisel peab olema tagatud vähemalt neli õde ja neli hooldajat kuni 40 ning lause teine pool on jäänud kahega patsiendi kohta, neist ööpäev läbi vähemalt kaks õde ja neli hooldajat. korrutamata. Kehtivat õigusruumi suhtarvude osas ei ole selle sättega planeeritud ega  soovitud muuta. Sõnastust korrigeeritud järgmiselt: statsionaarse õendusabiteenuse osutamisel peab olema tagatud vähemalt pooleteise tööajaga õe ja kahe täistööajaga hooldaja teenus kuni 20 patsiendi kohta, neist ööpäev läbi vähemalt ühe täistööajaga õe ja hooldaja teenus. Ettepanekut suhtarvude tõstmiseks ei ole võimalik käesoleva määruse raames arvestada, kuna puudub eelnev mõjuanalüüs ja eelarvelised vahendid. 2. Kirjeldada eelnõus eraldi õendusteenuse osutamist üld- ja erihooldekodudes. Mittearvestatud Ettepanekut ei ole võimalik arvestada, kuna käesoleval hetkel puudub tervishoiuteenuste korraldamise seaduses vastavasisuline regulatsioon ja volitusnorm üld- ja erihooldekodudes õendusteenuseid määruse tasandil reguleerida. 3. Sotsiaalministril võtta päevakorda iseseisva statsionaarse õendusabi 15% omaosalustasu Mittearvestatud külmutamine maksimaalselt 15 eurole päevas, mille raames vajalik ka Tervisekassa töögrupi Ettepanekut ei ole võimalik antud määruse kokkukutsumine iseseisva statsionaarse õendusabi teenuse hinnakomponendi kontekstis arvestada, sest statsionaarse ümbervaatamiseks. õendusabi omaosaluse määr on ülevaatamisel omaosaluskoormuse vähendamise/ümberjagamise projekti raames. Ida-Viru Keskhaigla (arvamuse avaldus) Uue regulatsiooni kohaselt kuuluvad eriõe teenuste hulka diagnostiliste analüüside ja uuringute Selgitatud tellimine. Uuringute all mõistame mh ka radioloogilisi uuringuid nagu KT ja MRT. Vastavalt sotsiaalministri määruse nr 56 Tervise ja tööministri määruse nr 71 "Meditsiinikiirituse protseduuride kiirgusohutusnõuded, „Tervishoiuteenuse osutamise meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised referentsväärtused dokumenteerimise tingimused ja kord“ ja nende määramise nõuded" § 3 sätestab, et meditsiinikiirituse protseduurile suunaja on arst või muudatusele võib eriõde lähtuvalt teenuse hambaarst või muu tervishoiutöötaja arsti või hambaarsti juhendamisel ja vastutusel. Sellest sisust vormistada saatekirja, et suunata patsient tulenevalt peab uuringute tellimisel õe poolt olema täidetud eeldus, et õde töötab arsti tervishoiutöötaja vastuvõtule patsiendi juhendamisel ja vastutusel. Kas uue regulatsiooni järgi tekib eriõel õigus suunata patsienti omal seisundi hindamiseks, e-konsultatsioonile, vastutusel meditsiinikiirituse uuringutele? Kas eriõel on õigus väljastada saatekirja ülalmainitud raviteekonnal kokkulepitud uuringutele ja uuringutele? analüüsidele, haiglasse või õendushaiglasse. Tervise ja tööministri määrust nr 71 "Meditsiinikiirituse protseduuride kiirgusohutusnõuded, meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised referentsväärtused ja nende määramise nõuded" ei muudeta ja seal kehtestatud nõuded jäävad kehtima. See tähendab, et eriõde võib meditsiinikiirituse protseduurile suunata arsti juhendamisel ja vastutusel. Eesti Õenduskvaliteedi Arenduskeskus (arvamuse avaldus) 1. Tähelepanek 1: Õendusabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida Arvestatud osaliselt, selgitatud osutavad õde ja ämmaemand koos pere-, eri- või hambaarstiga või iseseisvalt. Õendusabi on Vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise tervishoiuteenuse protsessiviisiline tegevus, mida osutavad õed ja eriõed ning ei vaja seaduse volitusnormile saab eelnõuga täpsustamist, et seda tegevust osutatakse iseseisvalt. Meie seaduskeeles ei kasutata näiteks reguleerida iseseisva õendusabi kui väljendeid „assisteeritav eriarstiabi“ või „iseseisev eriarstiabi“. Mõistame, et TTKS kehtivas majandustegevuses osutamise tingimusi. redaktsioonis on kasutatud „iseseisev õendusabi“, kuid leiame, et uues määruses võime seda Määruse pealkiri ja ka paragrahvide pealkirjad mitte kasutada, kuna tegemist on liigse täpsustusega. sätestavad, et tegemist on iseseisvalt osutada Ettepanek 1.1. Läbivalt kogu dokumendis mitte kasutada sõna „iseseisev“ kontekstis lubatud õendusabiga, mistõttu on kõikides õendusabiga. paragrahvide lõigetes läbivalt loobutud sõna Ettepanek 1.2. Selguse mõttes kasutada õendusabi sõnaveebi definitsiooni määruse §-s 2 “iseseisev” rõhutamisest. „Terminid ja õendusabi erialade loetelu“. Määruse pealkirjas ja paragrahvides ning tervishoiuteenuste korraldamise seaduses õendusabi eest sõna „iseseisev“ eemaldamiseks on vajalik teha seaduse muudatus, mis antud eelnõu raames tehtav ei ole. 2. Tähelepanek 2: Arvestades eelnimetatud ettepanekut ja olukorda, et uus määrus asendab viit Mittearvestatud erinevat määrust, tuleb võtta kasutusele üldistava nimetajana õendusabi määrus, mida saab  edaspidi täiendada ja arendada vastavalt tervishoiukorralduse arendamisega ja TTKS Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri § 56 muutmisega. Määrust täpsustavad kirjeldused on hästi lahti kirjutatud §-s 1 „Üldsätted“. järgi väljendab määruse eelnõu pealkiri eelnõu Ettepanek 2. Nimetada käesolev määrus „Õendusabi määrus“ sisu ehk reguleerimisala. Hetkel kehtiva tervishoiuteenuste korraldamise seaduse volitusnormid ei võimalda antud määruse puhul nii laia volitusnormide tõlgendamist. 3. Tähelepanek 3: Ei ole nõus sõnastusega §-s 2 „Terminid ja õendusabi erialade loetelu“ lõige Mittearvestatud 4, kus on öeldud, et „Iseseisev õendusabi on pere-, eri- või hambaarstiabist lahus toimuv Antud määrus ei reguleeri kogu õendusabi protsessiviisiline tervishoiuteenus…“ Õendusabi tervikuna on protsessiviisiline valdkonda, mistõttu on rõhk ka sellel, mis on tervishoiuteenus, sh kui seda osutatakse koostöös pere-, eri-, või hambaarstiga. majandustegevuse mõistes iseseisev teenuse Ettepanek 3. Sõnastada §-s 2 „Terminid ja õendusabi erialade loetelu“ lõige 4 järgmiselt: osutamine. „Õendusabi on protsessiviisiline tervishoiuteenus, mis koosneb: …“ 4. Tähelepanek 4. Käesoleva määruse § 3 lõige 1 ütleb, et iseseisvalt osutada lubatud Mittearvestatud ambulatoorsed õendusabiteenused on koolitervishoiu-, koduõendus- ja õe vastuvõtuteenus. Ettepanekud vajavad täiendavat analüüsi ja Lisaks osutatakse Tervisekassa tervishoiuteenuse loetelu § 7 järgi väljaspool kodu osutatavat sisulist hindamist. Käesoleval hetkel puuduv üldhooldusteenuse õendusteenust. Mille alla kuulub antud õendusabi? Tervisekassa kasutab tervishoiuteenuste korraldamise seaduses terminina sõna õendusteenus. vastavasisuline regulatsioon ja volitusnorm, Ettepanek 4. Sõnastada § 3 lõige 1 järgmiselt: ambulatoorsed õendusabiteenused on mis võimaldaks õendusteenuseid üld- või koolitervishoiu-, koduõendus-, õe vastuvõtu- ning üld- ja erihooldusteenuse õendusabiteenus erihoolekandes käesoleva määruse tasandil reguleerida. 5. Tähelepanek 5. Käesolevas määruses kasutatakse kahte kirjapilti: õendusabiteenus ja Arvestatud osaliselt, selgitatud õendusabi teenus. Määruse teksti on korrigeeritud ning läbivalt Ettepanek 5. Kasutada dokumendis läbivalt terminit „õendusabi“. kasutatud vastavalt sisule termineid „õendusabi“ ja „õendusabiteenus“. 6. Tähelepanek 6. Käesoleva määruse § 5 lõige 2 ütleb, et „iseseisva statsionaarse õendusabi Selgitatud osutamisel peab olema tagatud vähemalt kolm õde ja neli hooldajat kuni 40 patsiendi kohta, Määruse teksti töötlemisel on ilmnenud viga neist ööpäev läbi vähemalt üks õde ja üks hooldaja.“ ning lause teine pool on jäänud kahega Ettepanek 6. Sõnastada järgmiselt: „… neist ööpäev läbi vähemalt kaks õde ja kaks hooldajat.“ korrutamata. Kehtivat õigusruumi suhtarvude osas ei ole selle sättega planeeritud ega soovitud muuta. Sõnastust korrigeeritud järgmiselt: statsionaarse õendusabiteenuse osutamisel peab olema tagatud vähemalt  pooleteise tööajaga õe ja kahe täistööajaga hooldaja teenus kuni 20 patsiendi kohta, neist ööpäev läbi vähemalt ühe täistööajaga õe ja hooldaja teenus. 7. Tähelepanek 7. Käesoleva määruse § 3 lõige 5 ütleb, et eriõe täiendavad õigused lisaks Arvestatud, selgitatud käesoleva paragrahvi lõike 4 tegevustele tulenevad ravimi väljakirjutamise õigusest Täiendatud määruse § 3 lõiget 5, mille kohaselt ravimiseaduse § 33 lõikest 1.7 ning muudest õigusaktides sätestatud nõuetest, kuid see punkt teeb eriõde lisategevusi ainult õe peaks kehtima ka statsionaarse õendusabi osutamisel, kus eriõel võib tekkida vajadus vastuvõtuteenust osutades. pikendada patsiendile retsepti. Ettepanek 7. Konsolideerida määruse punktid ning vajadusel eristada, kas ambulatoorses õendusabis või statsionaarses õendusabis. Tervisekassa (arvamuse avaldus) 1. Määruse Lisas 1 on meie hinnangul puudu õe piiratud abivahendi väljakirjutamise õigus. Mittearvestatud Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise Sotsiaalhoolekande seadusest tulenev otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed. Abivahendi abivahendite väljakirjutamise õigus muust kasutamise vajaduse võib tuvastada ja sellekohase tõendi väljastada õde või ämmaemand, kes õigusaktist tulenev õigus, mistõttu antud on läbinud abivahendi vajaduse tuvastamise koolituse või õe või ämmaemanda õppekava alates määruses seda ei kirjeldata. 2020/2021. õppeaastast 2. Määruse Lisa 2, punkt 2.5, kirjeldab eriõdede õigust meditsiiniseadmeid välja kirjutada. Arvestatud Meditsiiniseadme seadus ütleb, et meditsiiniseadmekaart on isikule arsti poolt sobiva meditsiiniseadme määramiseks väljakirjutatud dokument. Tervisekassa meditsiiniseadmete loetelu ja meditsiiniseadme eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord ütleb, et meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise õigus on Terviseametis registreeritud arstil. Seetõttu näeme vastuolu eriõdedele meditsiiniseadme väljakirjutamise õiguse andmisel. 3. Määruse Lisa 2, punkt 2.6. on välja toodud eriõe õigus „patsiendi teise tervishoiuteenuse Selgitatud osutaja vastuvõtule suunamine.” Eriõel saatekirja koostamisel antud hetkel Hetkel puudub eriõdedel saatekirja õigus. Kas see punkt annab eriõdedele õiguse teha saatekirju samad õigused, mis õel. Sotsiaalministri erinevatele tervishoiuteenustele ja tervishoiutöötajatele (arst/õde/eriõde/füsioterapeut…). määruse nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise Siiamaani on arutatud e-konsultatsiooni võimaldamist, mitte laiapõhjalisemat saatekirja dokumenteerimise tingimused ja kord“ võimalust. Tervisekassa näeb siin riskikohta, et eriõe pädevusega tervishoiutöötajad hakkavad muudatusega laienevad eriõel saatekirja ilma arstliku hinnanguta suunama patsiente koduõendusteenusele või ka nt statsionaarsesse koostamise õigused. õendusabisse. Siin võib olla ka äriline risk, et koduõendusteenust pakkuv eriõde hakkab suunama oma tööandja juurde õendushaiglasse ja ka vastupidi. Või õendushaiglas ravijuhu Viide eriõe nn ärilisele riskile ei ole pikendamiseks annab saatekirju samas õendushaiglas töötav eriõde. asjakohane. Lisaks korrigeerib turgu vastutuskindlusseadus ja Tervisekassa võimalus kahtluse korral eriõe tegevust kontrollida. 4. Määruse Lisa 2, punkt 2.7. toob välja, et eriõe teenuse hulka kuulub „iseseisva Selgitatud tervishoiuteenuste pakkumine.” Eriõe teenusele eraldi tegevusloa liiki Kas punktiga tahetakse öelda seda, et eriõde võib erapraksisena iseseisvalt tervishoiuteenust kehtestatud ei ole. Eriõde saab oma pakkuda? Näiteks eriõde teeb oma ettevõtte ning hakkab osutama „Eriõde kardioloogias“ tegevusteks taotleda tegevusloa vastuvõttu eriarstide tegevusloast eraldi. tervishoiuteenuste korraldamise seaduses §-is 41 sätestatud korras. Määruse lisa 2 on eemaldatud ning sõnastust korrigeeritud. Eriõe tegevused on kirjeldatud määruse § 3 lõikes 5. 5. Määruse Lisa 3 pealkiri on „Nõuded õe ja eriõe iseseisva ambulatoorse ja statsionaarse Arvestatud osaliselt, selgitatud tervishoiuteenuse osutamisel ruumidele, aparatuurile, töövahenditele ja ravimitele.“ Määruse lisad on eemaldatud ning nõuded See konkreetne lisa peaks olema alusdokumendiks, mille alusel Terviseamet hindab kirjeldatud §-des 6 ja 9. Ruumidele, tegevuslubade välja andmist. TTKS § 42 punkti 5 kohaselt antakse tegevusluba, kui iseseisvalt aparatuurile, töövahenditele ja ravimitele õendusabi osutamiseks vajalik töötajate koosseis, ruumid, sisseseade, aparatuur, töövahendid ja ajakohastatud nõuete kehtestamisel ja ravimid ning õe pädevus vastavad käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele. Lisas 3 üldistamisel on soovitud tagada paindlik puuduvad nõuded aparatuurile, töövahenditele ja ravimitele, vaatamata et pealkiri seda ütleb. teenuse osutamine ning anda Terviseametile Seega ei ole aru saada, mida tegevusloa väljastamisel kontrollima hakatakse. Tervisekassa enam otsustuspädevust nii tegevuslubade õendusteenuste hinnastusmudelite aluseks on võetud nõuetest lähtuvad loetelud, mida väljastamise kui ka järelevalve protsessis. õendusteenus oma sekkumisteks vajab. Selle põhjal moodustub teenuse hind. Juhul, kui sellised Varasemalt kehtestatud detailsed loetelud ei loetelud määruse tasemel ära kaovad, peab piltlikult öeldes Tervisekassa kehtetuks tunnistatavad ole enam määruse tasandil vajalikud. määrused copy/paste tõstma Tervisekassa ravi rahastamise lepingutesse. Siinkohal toome välja, et Tervisekassa saab esitada tingimusi ainult oma lepingupartneritele, mitte kõigile Nõustume, et Tervisekassa saab nõuded seada tervishoiuasutustele. Selguse huvides toome veel välja, et õendusteenuse ja eriarstiabi lepingus vaid oma lepingupartneritele ning see hinnastamise põhimõtted ei ole Tervisekassas ühistel alustel võrreldavad, kuna õendusteenuse õigus ka seadusest tuleneb. Teenuse osutajad, hind koosneb erinevatest komponentidest, aga eriarstiabis on igal komponendil oma hind ja neid kes Tervisekassa lepingupartnerid ei ole kodeeritakse eraldi. peavad samuti lähtuma kehtivast õigusruumist.  Teenuste hinda arvestatud ressursid, nende kogused ja maksumused, mis on teenuse osutamisel aluseks on kehtestatud sotsiaalministri määruses nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Tervisekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“ lisas 3, see jääb kehtima ning annab vastava sisendi. Kui hinda on vajalik muuta, siis sama määrus kehtestab hinna muutmise metoodika. 6. Määruse Lisa 3, punkt 2. sätestab, et vastuvõtusuumi suurus on soovituslikult 16 m2 Selgitatud Täna lähtub Tervisekassa hinnakujundamisel määruses toodud nõuetest ruumidele, aparatuurile, Määruse lisad on eemaldatud ning nõuded ravimitele, töövahenditele. See tähendab, et tulevikus puudub alus hinnakujunduses nende kirjeldatud §-des 6 ja 9. Määruse teksti on punktide osas. Kui soovituslik on 16m2, siis kas tervishoiuteenuse osutaja võib kasutada ruumi, täiendatud ja lisatud vajalikud ruumi suurused. mis on 2m2? Sellisel juhul on Tervisekassas hinnamudelisse keeruline arvestada Tervishoiuteenuse osutaja ei saa kasutada ruumikomponenti, kui ruutmeetrid pole paigas. teenuse osutamiseks ruumi suurusega 2m2, kuna see ei vasta vajalikele oodatavatele tingimustele ning sellisel pindalal ei ole võimalik nõuetekohast õendusteenust pakkuda. Lisaks ei ole ruumi pindala ainuke määrav tingimus, et tegevusluba teenuse osutamiseks saada. Hinnakujunduses peab Tervisekassa lähtuma sotsiaalministri määrusest nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Tervisekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“ lisast 3 ja kui nõudeid ei ole, siis arvestatakse hinnakujunduseks andmed  esitanud haiglate keskmised ning räägitakse osapooltega läbi ja lepitakse kokku optimaalne pinna suurus ning aparatuur jm , mis teenuse osutamiseks vajalik on. 7. Määruse Lisa 3 punktis 7.3 teeme ettepaneku lisada viide kehtestatud nõuetele. Arvestatud osaliselt Kuna „Õendusmääruse“ esialgne plaan oli, et kõik õendusalane tõstetakse ühte kohta kokku, siis Vajalikud viited lisatakse eelnõu on hea, kui antud dokumendis on viited juures, et suurendada kasutajasõbralikkust. seletuskirjale. 8. Lisa 3. punkt 9. Jääb selgusetuks kuidas või kus reguleeritakse ära palatite suurus ja Arvestatud patsientide arv palatis. Määruse § 9 lõige 1 punkt 3-e on täiendatud Praegune regulatsioon sätestab näiteks ühe patsiendi kohta 7m2 palatite ja ühe patsiendi kohta käiva ruumi suuruse osas. 9. Määrus § 2, lõige 4. Õendusteenuse väga oluline osa on eesmärkide püstitamine, mida toetab Mittearvestatud näiteks NOC klassifikaator, mida tahetakse Eestis rakendama hakata. Seetõttu teeme Vastavalt Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Eesti ettepaneku lisada iseseisva õendusabi teenuse protsessi osaks „eesmärkide püstitamine.“ Õdede Liidu tehtud ettepanekutele ning läbivalt ühtsete mõistete kasutamise kokkuleppele koosneb õendusabi järgnevast protsessist: - patsiendi terviseseisundi hindamine - tõenduspõhiste õendus dgn määramine - oodatavate õendustulemuste püstitamine - õendustegevuste korraldamine ja elluviimine - õendustulemuste hindamine. 10. Määrus § 3, lõige 1. Teeme ettepaneku „koduõendus-„ lisada sulgudes järgi „(Sealhulgas Mittearvestatud üld- ja erihooldekodude õendus)“ Ettepanekud vajavad täiendavat analüüsi ja sisulist hindamist, kuna lisanduksid 2 uut teenust, mis vajaksid ka eraldi tegevusluba. Vastavate teenuste osutamine toimub praegu koduõenduse tegevusloa piires. Käesoleval hetkel puuduv tervishoiuteenuste korraldamise seaduses vastavasisuline regulatsioon ja volitusnorm, mis võimaldaks õendusteenuseid  üld- või erihoolekandes käesoleva määruse tasandil reguleerida. Ettepanek üld- ja erihoolekandes õendusteenuse reguleerimiseks lisatakse Sotsiaalministeeriumi õenduse arendusnõukogu rakendusplaani tegevustesse. 11. Määrus § 3, lõige 3 ütleb, et „iseseisvalt võib ambulatoorset õendusabi osutada juriidiline Selgitatud isik või füüsilisest isikust ettevõtja.“ Kas see tähendab, et õde võib luua oma äriühingu mille Määrusest § 3 lõiket 3 on muudetud ja kaudu teenust osutab, seni on see olnud seotud eriarstiabi tegevusloaga. Täiendav küsimus, tegustemisevormi määrusega ei täpsustata, et kas juriidilise isiku all võib olla ka MTÜ või KOV allasutus? kunaTTKS § 25 lõige 1 ütleb, et iseseisvalt õendusabi võib osutada sellekohase tegevusloaga äriühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja. MTÜ ja KOV asutused ei kuulu juriidilise isiku alla. TTKS § 25 lõige 11 teeb eeltoodust (TTKS § 25 lõige 1) erisuse sätestades, et piirangut õendusabi osutamise õiguslikule vormile ei kohaldata sotsiaalhoolekande seaduse §-s 100 nimetatud sotsiaalteenuse osutajatele ja sotsiaalhoolekande seaduse §-s 20 nimetatud sotsiaalteenust ööpäevaringselt osutavatele asutustele koduõendusteenuse osutamise korral, mis tähendab, et koduõendusteenust võivad ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavad asutused võivad koduõendusteenuse osutamise puhul olla ka MTÜ ja KOV allasutused. Õde saab oma tegevusteks taotleda tegevusloa tervishoiuteenuste korraldamise seaduses §-is 41 sätestatud korras. 12. Määruse § 3 lõikes 4 tuuakse välja õe täiendavad õigused, kus on ka ära nimetatud teiste Selgitatud hulgas „saatekirja koostamine.“ Hetkel võib õde koostada saatekirja analüüsidele või tagasi Kuna saatekirjade koostamist reguleerib arsti juurde raviskeemi muutmiseks. Palume täpsustust, mida mõeldakse antud lõikes Sotsiaalministri määrus nr 56 saatekirja koostamise all. Hetkel jääb tunne, nagu piiranguid saatekirjade koostamisele enam „Tervishoiuteenuse osutamise pole. dokumenteerimise tingimused ja kord“, siis määrusest eemaldatud vastav punkt. 13. Määruse § 4 lõikes 1 on kirjas, et „Õendusabi osutatakse kooskõlas õendusabi Selgitatud tegevusjuhendite, ravijuhendite, immuniseerimise rakendusjuhise ja kvaliteedinõuetega.“ Erinevate juhiste, materjalide ja ravijuhendite Kas praegusel hetkel on olemas teadmine ja ülevaade, kui paljudel õendusabi valdkondadel ülevaade ei ole vajalik, kuna need on ajas on olemas ajakohased tegevusjuhendid, ravijuhendid, juhised ja kvaliteedinõuded? muutuvad teenuse praktilist poolt detailsemalt Siiamaani on teenuste sisu võetud määrustes kirjutatu põhjal ning tegevusjuhendid on kirjeldavad dokumendid, mis on ajas täiendav materjal. Kelle ülesandeks saab tegevusjuhendite ja muude teenust kirjeldatavate muutuvad ning neid töötatakse välja dokumentide loomine ning haldamine? vajaduspõhiselt. Regulatsiooni eesmärk ei ole luua kellelegi kohustustvaldkondlike juhiste loomiseks, vaid nende olemasolul kohustust nende järgimiseks. Juhendites kajastuvate tegevuste regulatsiooni toomine või jätmine õigusaktide tasemele ei ole põhjendatud. Neid on tervishoiu erinevatel valdkondadel palju ning nendele peavad toetuma kõik tervishoiutöötajad ja tervishoius töötavad spetsialistid. Õenduse valdkonna tegevusjuhendeid on Tervisekassa edukalt hallanud ning koostöös valdkonna spetsialistidega võiks see edaspidigi nii olla. 14. Määruse § 4 lõikes 1 on kirjas, et „Tervisekassa poolt rahastatavate õendusabiteenuste Selgitatud tegevuste kirjeldused on reguleeritud Tervisekassa ravi rahastamise lepingutes.“ Tervisekassaga mitte lepingus olevad Mis saab nendest tervishoiuteenuse osutajatest, kellel puudub leping Tervisekassaga? Kas võib teenuseosutajad peavad järgima kehtivaid tekkida olukord, kus samal teenusel on mitu erinevat sisu, üks Tervisekassa lepingupartneritel seaduseid, neile kohalduvad nii ravi- kui ka ja teistel, kes partnerid pole? Kuna praegusel juhul on Tervisekassa õendusteenuse aluseks tegevusjuhendid. Lisaks hakkab turgu võtnud kehtetuks tunnistatavad määrused, siis kas SoM soov on, et antud määrused liiguksid reguleerima tervishoiuteenuse osutaja Tervisekassa lepingutesse? kohustusliku vastutuskindlustuse seadus. Tervisekassa saab oma lepinguid sisustada vastavalt oma soovile, lähtudes kehtivast õigusruumist. Määruses nähakse ette laiemad tingimused, mis annavad paindlikkust, kuid Tervisekassa võib lepingud sisustada ka täna kehtivate määruste detailsete loeteludega. Siinkohal on oluline välja tuua, et uus määruse tekst ei erine õiguste poolest praegu kehtivatest normidest. 15. Määruses sätestatu ei lange kokku seletuskirjas olevate selgitustega. Arvestatud Nii näiteks kehtestatakse määruse § 4 lõikes 5 punktiga 4, et kui koolis õpib enam kui 200 õpilast, tuleb koolitervishoiuteenust osutada kooli ruumides. Punktiga 5 täpsustatakse, kus lubatakse osutada koolitervishoiuteenust kui õpilasi on alla 200. Määrus ei sätesta, kus tuleb osutada teenust, kui õpilasi on täpselt 200. Seletuskirjast aga saab lugeda, et teenust peab kooli ruumides osutama juhul, kui seal õpib 200 (kaasa arvatud) õpilast. Analoogselt on ebakõla määruse ja seletuskirja vahel määruse § 4 lõikes 5 punktides 1 kuni 3, kus sätestatakse õe töökoormused täistööaja 40 tundi juures. Määruse kohaselt on õe töökoormus täistööaja 40 tundi juures kuni 600 õpilast; tõhustatud tuge vajavate õpilaste korral kuni 441 õpilast ning erituge vajavate õpilaste korral kuni 125 õpilast. See tähendab, et ka väiksemate õpilaste arvude korral peab olema tagatud täistööajaga õde koolis. Seletuskirjast saab aga lugeda, et koolitervishoiuteenuse puhul on õe töökoormuseks 600 õpilast täistööaja (ehk 40 tundi nädalas) kohta. Erivajadustega õpilastega töötamisel on õe töökoormuseks 125 erituge vajavat õpilast täistööaja (ehk 40 tundi nädalas) kohta. Tõhustatud tuge vajavate õpilastega töötamisel on õe töökoormuseks 441 tõhustatud tuge vajavat õpilast täistööaja (ehk 40 tundi nädalas) kohta. Kui on õpilasi vähem, on väiksem ka kooliõe töökoormus. 16. Tervisekassa ei saa nõustuda määruse § 4 lõike 5 punktides 1, 2 ja 3 sätestatud õe täistööaja Arvestatud koormustega. Määruse kohaselt oleks koolitervishoiuteenuse korral õe töökoormus täistööaja 40 tunni juures kuni 600 õpilast. Mis tähendab seda, et kui koolis on alla 600 õpilase, peab olema tagatud, et kooliõde töötab täistööajaga ja saab ka rahastatud täistööaja eest. Sarnaselt on määratletud töökoormus tõhustatud tuge vajavate õpilaste (kuni 441 õpilast) ja erituge vajavate õpilaste (kuni 125 õpilast) korral. Aastatel 2019/2020 viis Tervisekassa läbi analüüsi kooliõe töökoormuse kaardistamiseks. Sellest selgus, et õe töökoormus täistööaja 40 tundi juures on 600 õpilast; tõhustatud tuge vajavate õpilaste korral 441 õpilast ning erituge vajavate õpilaste korral 125 õpilast. Teeme ettepaneku kustutada määruse § 4 lõikes 5 punktides 1, 2 ja 3 sõna „kuni“. 17. Määruse § 4 lõike 5 punktidega 4 ja 5 sätestatakse, milliste õpilaste arvude korral tuleb Arvestatud koolitervishoiuteenust osutada kooli ruumides ning mis juhul võib teenust osutada väljaspool kooli ruume. Reguleerimata on jäänud, kus tuleb osutada koolitervishoiuteenust, kui koolis õpib täpselt 200 õpilast. Teeme ettepaneku sõnastada määruse § 4 lõike 5 punkt 4 järgmiselt: „teenust peab osutama kooli ruumides juhul, kui koolis õpib 200 või enam õpilast;“ 18. Määrus § 4. Teeme ettepaneku lisada eraldi lõikena, et üld- ja erihooldekodude Mittearvestatud õendusteenuse õe koormuse nõuded kehtestatakse Tervisekassa lepingus. Ettepanekud vajavad täiendavat analüüsi ja Sõnastuse ettepanek: Üld- ja erihooldekodudes osutatava õendusteenuse sisu ja teenuse maht sisulist hindamist, kuna lisanduksid 2 uut lepitakse kokku Tervisekassa ja tervishoiuteenuse osutaja vahel sõlmitavas ravi rahastamise teenust, mis vajaksid ka eraldi tegevusluba. lepingus. Vastavate teenuste osutamine toimub praegu koduõenduse tegevusloa piires. Käesoleval hetkel puuduv tervishoiuteenuste korraldamise seaduses vastavasisuline regulatsioon ja volitusnorm, mis võimaldaks õendusteenuseid üld- või erihoolekandes käesoleva määruse tasandil reguleerida. Ettepanek üld- ja erihoolekandes õendusteenuse reguleerimiseks lisatakse Sotsiaalministeeriumi õenduse arendusnõukogu rakendusplaani tegevustesse. 19. Määruse § 5 lõige 3 ütleb, et “… ning nõuded ruumidele, aparatuurile, töövahenditele ja Selgitatud ravimitele on sätestatud määruse lisas 3“. Määruse § 6 lõiget 1 on täiendatud ning Tervisekassa hinnangul Lisas 3 nõudeid aparatuurile, töövahenditele ja ravimitele pole sätestatud üldistatud nõuded ruumidele, sätestatud. aparatuurile, töövahenditele ja ravimitele. 20. Seletuskiri, Punkt 4. Määruse mõjud, Tervisekassa kohta käiv lõik. Arvestatud osaliselt, selgitatud Tervisekassa ei saa nõustuda seletuskirjas välja toodud õendusmääruse mõjuga Määrusega kehtestatakse rakendussätte, mille tööprotsessidesse, kuna seoses õendusmääruse muutusega tuleb Tervisekassal muuta kõik kohaselt kehtivad lepingud nende tähtaja lepingud, kus on viidatud õe tegevustele läbi hetkel kehtiva määruste ja on ära loetletud õe lõpuni. Sellisel juhul ei peaks Tervisekassa tegevused. See tähendab, et peame viima kõikidesse lepingu lisadesse sisse õe tegevused, mida kohe kõiki lepinguid ümber tegema, vaid saab õed tegema peavad, muutma ära kõik viited ja asendama need konkreetsete tegevustega. Kokku lepingute muutmise protsessi ise juhtida ning on Tervisekassal lepinguid, mis puudutavad õendusteenust, 258. endale sobival ajal minna üle uutele lepingutele. Lisaks tuleb vaadata üle ja teha muudatused kõikides õendustegevusi puudutavates Antud rakendussätet saab rakendada, kuna uus hinnastusmudelites, mille aluseks on hetkel kehtivad õendusvaldkonda reguleerivad määrused määrus ei loo uut õiguslikku alust, vaid ning ruumide, aparatuuri, töövahendite ja ravimite nõuded. Kuna selle tulemusel võivad üldistab olemasolevat. Kui Tervisekassa muutuda õendusega seotud tervishoiuteenuste hinnad, siis see toob kaasa ka vajaduse viia soovib ka edaspidi spetsiifilisemaid ja muudatused sisse tervishoiuteenuste loetellu (TTLi). Õendusmääruse muudatus puudutab kõiki detailsemaid kirjeldusi lepingus hoida (nii TTO-sid, kes õendustegevusi osutavad, kas siis Tervisekassa lepingupartnerina või eraturul. nagu on tänastes kehtivates määrustest), siis Kõik asutused peavad üle vaatama oma juhendid, viima need vastavusse uue määrusega, see õigus on Tervisekassal olemas. vaatama üle tegevused, mis puudutavad määrust ning teostama protsessikirjelduste muudatused. Kui muutub ka rahastus seoses teenusehindade ülevaatamisega ja uute nõuetega, siis tuleb Hinnamudeleid muutma ei pea, kuna need on kõikides arvete süsteemides teha arendustöid, et muudatused saaks sisse viidud. sätestatud ka metoodika määruse lisas 3 (määruse täpne nimetus eelpool ning selgitus hinnakujunduse kohta). Ühtlasi soovitame tegevuste kirjeldusi mitte lepingusse lisada, vaid koostada juhend, millele viidata ja siis ei pea kõiki lepinguid edaspidi muutma, vaid ainult juhendit. 21. Määruse Lisa 1, punkt 2 lause teises pooles on sõna õendustegevused valesti käänatud. Selgitatud Pöörame tähelepanu, et kõikide saadetud dokumentide üleselt esineb mitmeid õigekirja ja Eelnõu saadetakse keeletoimetamiseks peale grammatika vigu. kooskõlastusringe ja enne määruse allkirjastamist. 22. Määruse Lisa 1, punkt 2 kirjeldab õe ülesandeks oodatavate õendustulemuste püstitamise. Mittearvestatud Teeme ettepaneku õendustulemused muuta õenduseesmärkideks. Vastavalt Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Eesti Õdede Liidu tehtud ettepanekutele ning läbivalt ühtsete mõistete kasutamise  kokkuleppele koosneb õendusabi järgnevast protsessist: - patsiendi terviseseisundi hindamine - tõenduspõhiste õendus dgn määramine - oodatavate õendustulemuste püstitamine - õendustegevuste korraldamine ja elluviimine - õendustulemuste hindamine. 23. Määruse Lisa 1, punkt 8 on välja toodud „nüüdisaegse infotehnoloogia kasutamine…“. Arvestatud Teeme ettepaneku muuta sõnastust „Nüüdisaegsete infotehnoloogiliste vahendite kasutamine… .“ Eesti Arstide Liit (arvamuse avaldus) 1. Iseseisva õendusabi mõiste Selgitatud Määruse § 2 lõikes 4 antud definitsiooni kohaselt on iseseisev õendusabi pere-, eri- või Sõna “protsessiviisiline” ei ole määrusesse hambaarstiabist lahus toimuv protsessiviisiline tervishoiuteenus. Mõistet protsessiviisiline toodud uue mõiste loomise eesmärgiks, vaid tervishoiuteenus ei kasuta TTKS ega selle praegused rakendusaktid. Kuna TTKS § 3 lg 1 on kasutatud kirjeldavana ja olemasoleva kohaselt on õde TTKS tähenduses tervishoiutöötaja ja tal on TTKS § 3 lg 2 tulenevalt õigus mõiste täiendusena, et mõtestada osutada tervishoiuteenuseid selle omandatud kutse või eriala piirides, mille alusel ta on õendustegevuste tervikut läbi erinevate registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis, ei ole põhjendatud määruses sellise mõiste protsessi etappide. Õendusabi erinevad eraldi loomine. Mõiste „tervishoiuteenus“ tähendus on piisavalt selge, sellele sõna teenused kuuluvad tervishoiuteenuste hulka, „protsessiviisiline“ lisamine ei anna midagi juurde, pigem muudab mõiste ebaselgemaks. Ka ei mistõttu on määruses lähtutud kui ühe osa saa lugeda mõistet „protsessiviisiline tervishoiuteenus“ sedavõrd üldtuntuks, et see eraldi tervikust kirjeldamisest. selgitust ei vajaks. 2. Õe ja eriõe pädevus, õigused ja teenuse sisu Selgitatud Eelnõu on koostatud kolme praegu õendusabi reguleeriva määruse põhjal. Uue määruse Määrusega on soovitud teenuseid ühtlustada ja kehtestamisega kaotatakse nõuded koolitervishoiuteenuse, koduõendusteenuse ja õe sõnastada õendusabi, sh õendustegevused vastuvõtuteenuse sisule. Samas on uues määruses ja selle lisades kirjeldatud õe ja eriõe tegevusi üldisemalt ning vähem bürokraatlikumaks, mis pealiskaudselt ja viisil, mis tegelikult nende sisulist tööd ei reguleeri. Suur osa lisades toodud loob paindlikkuse teenuse pakkumisel. tegevusi ei ole otseselt seotud õendusabiteenuse osutamisega patsientidele (nt lisa 1 punkt 6 – 9, lisa 2 punkt 4 – 8). Sellised muudatused õigusaktides ei paranda iseseisva õendusabi kvaliteeti Üldistamine ja detailsuse kaotamine määruse ega kaitse patsientide huve. tasandil on olnud käesoleva määruse koostamise üks eesmärkidest. Seni kehtivat detailsuse taset määruste tasandil ei peeta  enam vajalikuks, kuna detailsus toob kaasa liigse bürokraatia lisaks muutuvad praktikas aja jooksul teatud asjad ning õigusruumi ei ole võimalik kogu aeg ajakohasena hoida. Õe teadmised, oskused ja tegevused tulenevad nii baaspädevustest kui ka valdkondlikest ravi- ja tegevusjuhenditest. 3. Õe ja eriõe pädevus, õigused ja teenuse sisu Selgitatud Määruse eelnõu § 3 lg 4 ja 5 sätestavad õe täiendavad õigused, kuid lõigete sõnastus on halb ja Täiendavate õiguste loetelu määrusest ebaselge, sest eelnevalt ei ole õigusaktides kirjeldatud õe õigusi, mille suhtes nimetatud lõiked eemaldatud, kuna need on reguleeritud teistes täiendavaid õigusi looks. Asjakohane oleks rääkida ainult õe õigustest tervishoiuteenuse õigusaktides. osutamisel või õendusabiteenuse osutamisel, mitte täiendavatest õigustest. 4. Õe ja eriõe pädevus, õigused ja teenuse sisu Mittearvestatud Määruse § 3 lg 6 sätestab: „Kui õele on väljastatud pädevustunnistus, mille kohaselt tema § 3 lõige 6 on teatud perioodiks kehtiv kvalifikatsiooni on hinnatud eriõe III tasemele, on tal eriõe õigused, väljaarvatud retseptiõigus.“ regulatsioon, mis ei ole mitte üleminekusätte Seletuskirjast nähtuvalt oma see olemuselt üleminekusäte, st selle kehtivus on ajaliselt piiratud. vaid võimaldab sujuvamat üleminekut. Kui kehtivad määrused ja TTKS sellist sätet ei sisalda, siis peaks see asuma määruse rakendussätete hulgas. Eriõe õiguste andmine õdedele on Seletuskiri: „Eriõde III pädevust on võimalik ilma magistriõpet läbimata taotleda aastani 2027 üleminekumeede, mis eeldab vähemalt ning pädevus kehtib kuni 2032. aastani. Aastaks 2028 peaksid eriõe pädevuse taotlejad olema viieaastase kliinilise töö kogemust ning läbinud ka õe magistriõppe. Eriõde III pädevuse taotlemisel on eelduseks, et õel on vähemalt pädevuse hindamist. Praktikas on need viieaastane kliinilise töö kogemus. Pädevushindamisi viib läbi Eesti Õdede Liidu pädevuse asendamatud meeskonnaliikmed, kes teevad hindamise komisjon. Pädevuse hindamine annab võimaluse erialase kvalifikatsiooni juba täna eriõe tööd. Õele antavad eriõe tõendamiseks ja teenuse kvaliteedi parandamiseks. Kuid eriõde III pädevustunnistuse olemasolu õigused on siinkohal saatekirja väljastamine, ei tee õest eriõde, vaid annab piiratud perioodil teatud eriõe õigused. Eriõe haridust nõudvatel mis on raviteekonnal kokkulepitud tegevus ametikohtadel töötamiseks ei jätku täna veel piisavalt spetsialisti- või magistriõpet läbinud ning sellega ei seata ohtu tervishoiuteenuse õdesid, mistõttu on võimaldatud üleminekuperiood kuni aastani 2032. See annab võimaluse kvaliteeti ja patsiendiohutust. nendele õdedele, kelle ametkoht nõuab eriõe haridust, on pikemalt süsteemis töötanud ja omavad praktilist kogemust, kuid ei ole eriõeks veel õppima läinud.“ Peame lubamatuks, et eriõe õigused, olgugi piiratud mahus ja perioodil, antakse isikutele, kellel puudub vastav kvalifikatsioon ja kes pole seda isegi omandama hakanud. See halvendab tervishoiuteenuste kvaliteeti ja patsiendiohutust. Tervishoiutöötajatest on puudus kõigil erialadel, kuid kvali 5. Iseseisva ambulatoorse õendusabi tegevusluba Selgitatud TTKS § 25 lg 1 sätestab, et iseseisvalt võib õendusabi osutada sellekohase tegevusloaga Määrusega ei tühistata ega muudeta ühtegi äriühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja, sama sätte alusel kehtestatud valdkonna eest tegevusloa taotlemisega seotud protsessi. vastutava ministri määruse § 6 1 järgi võib õe vastuvõtuteenust osutada eriarstiabi tegevusluba Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 40 omavas asutuses. Kui nimetatud rakendusmäärus tühistatakse, siis peab alates uue lõige 1 sätestab loakohustused, mille loetelus õendusmääruse jõustumisest kõigil tervishoiuteenuse osutajatel, sh haiglatel, olema õe punkt 4 on iseseisev õendusabi. See tähendab, vastuvõtuteenuse osutamiseks tegevusluba. Määrusel puudub rakendussäte, mis võimaldaks et kõik iseseisvat õendusabi pakkuvad teenuse sujuvat üleminekut praegu kehtivalt korralt rangematele nõuetele. Ilma üleminekusäteteta peaks osutajad peavad nimetatud tegevusloa liigi õe vastuvõtuteenuse osutajad, kellel vastav tegevusluba puudub, lõpetama teenuse osutamise endale taotlema. kuni tegevusloa saamiseni. Kui teenuse osutajal endal puudub eriarstiabi Tervisekassa peaks jälgima nõutavate tegevuslubade olemasolu ning peatama teenuse tellimise tegevusluba, siis õe vastuvõtuteenuse või lõpetama lepingud vajalikku tegevusluba mitteomavate partneritega. Leiame, et õe osutamiseks peab tegevusloa taotlemisel vastuvõtu tegemiseks tegevusloa nõude kehtestamine eriarstiabi tegevusloaga tervishoiuteenuse esitama ka konsulteeriva arsti nimi, isikukood osutajatele ei ole põhjendatud, ei paranda tervishoiuteenuse kvaliteeti ja suurendab tarbetult ja kontaktandmed. bürokraatiat ning raviasutuste ja terviseameti töömahtu. 6. Juhime tähelepanu, et lähtudes hea õigusloome ja normitehnika eeskirjast ning kaasamise Selgitatud heast tavast peab kooskõlastamiseks saadetud eelnõu ja seletuskiri olema keeleliselt Eelnõu saadetakse keeletoimetamiseks peale korrektne, sõnastuselt selge ja üheselt arusaadav. kooskõlastusringe ja enne määruse Eelnõu sätted peaks olema sõnastatud normitehniliselt õigesti. Seega ei saa lugeda korrektseks allkirjastamist. keeleliselt toimetamata eelnõu saatmist kooskõlastamiseks. Leiame, et määruse „Iseseisva õendusabi osutamise tingimused ja kord ning õendusabi erialad“ eelnõul on olulisi puudusi, mistõttu me ei toeta selle kehtestamist esitatud kujul. Eesti Õendusjuhtide Ühing (arvamuse avaldus) 1. § 2. Terminid ja õendusabi erialade loetelu Mittearvestatud (4) Iseseisev õendusabi on pere-, eri- või hambaarstiabist lahus toimuv protsessiviisiline Antud määrus ei reguleeri kogu õendusabi tervishoiuteenus, mis koosneb:…… valdkonda, mistõttu on rõhk ka sellel, mis on Tähelepanek: ei pea vajalikuks lisada “iseseisev” (sarnaselt Tervisekassa tervishoiuteenuste iseseisev teenuse kui majandustegevuse loeteluga, kus seda laiendite enam pole) ja “lahus toimuv”. Tegevus toimub koostöös kõigi osutamine. spetsialistidega patsiendi tervise huvides. Ettepanek – “Õendusabi on protsessiviisiline tervishoiuteenus, mis koosneb….”. 2. § 4. Nõuded õendusabiteenuste osutamiseks Arvestatud osaliselt (1) Õendusabi osutatakse kooskõlas õendusabi tegevusjuhendite, ravijuhendite, Kvaliteedinõuded tuginevad vastavale immuniseerimise rakendusjuhise ja kvaliteedinõuetega. määrusele, mistõttu antud määruses neid lahti Tähelepanek: Määruse tasandil võiksid kvaliteedinõuded olla lahti kirjutatud või siis viidatud. kirjutama ei hakata. Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõute määrus on ajakohastamisel. Seletuskirja on täiendatud viitega vastavale määrusele. 3. § 4. Nõuded õendusabiteenuste osutamiseks Arvestatud (3) Terviseametil on õigus lisas 3 nimetatud nõuete sisustamiseks kehtestada tegevuskoha Määruse §-e 6 ja 9 on täiendatud. Ruumidele, ruumidele ja sisseseadele kõrvaltingimusi kooskõlas haldusmenetluse seaduse §-ga 53. aparatuurile, töövahenditele ja ravimitele Tähelepanek: sisuliselt puuduvad nõuded ja seega on antud haldusorganile ajakohastatud nõuete kehtestamisel ja ebaproportsionaalselt suur otsustusõigus luua täiendavaid nõudeid. Tõenäoliselt on selle normi üldistamisel on soovitud tagada paindlik loomisel kasutatud analoogiat määrusega: füsioteraapia, logopeedilise ravi ja psühholoogilise teenuse osutamine ning anda Terviseametile ravi iseseisev osutamine, kuid tasub kaalumist, kas antud analoogia kasutamine on õendusabi enam otsustuspädevust nii tegevuslubade (eelkõige statsionaarse õendusabi) regulatsioonides asjakohane. väljastamise kui ka järelevalve protsessis. Varasemalt kehtestatud detailsed loetelud ei ole enam määruse tasandil vajalikud. 4. § 4. Nõuded õendusabiteenuste osutamiseks Arvestatud, selgitatud (4) Kui õendusabi osutamisel nõuab patsiendi seisundi muutus õe või eriõe pädevusest Antud punkt on eelnõust eemaldatud, kuna väljapoole jäävat tegevust, tuleb patsient suunata edasi eriõe, perearsti või eriarsti juurde või tegemist on tervishoius igapäevase praktikaga kutsuda kiirabi ning lähtuvalt tekkinud olukorrast tegutseda iseseisvalt või koostöös teiste ning ei vaja õigusruumis reguleerimist. tervishoiutöötajate või teiste valdkondade spetsialistidega. Tähelepanek: Üks ootusi uuele määrusele oli ambulatoorset õe vastuvõttu tegevate õdede/eriõdede eriarsti või muu teise spetsialisti saatekirja nõude selgem regulatsioon. See on praktilises õenduses oluline ja eriti olukorras, kus nt haiglates on ambulatoorsel vastuvõtul õdedel asutusesiseselt – ja mitte ainult siduserialal - eriarsti võimekus alati tagatud ja pädevuse piirid samuti erialapõhiselt reeglina hästi piiritletud. Õdede pädevus on otseselt seotud eriala arstidelt saadava sisendiga, millega arvestati Tervisekassa rahastatud eriõdede pilootprojektides. Kas määruse jõustumisel tekib saatekirja õigus nii õele kui eriõele, et suunata patsient edasi teisele spetsialistile? 5. § 5. Iseseisva statsionaarse õendusabi osutamise nõuded Arvestatud (1) Iseseisvat statsionaarset õendusabi osutatakse õendushaiglas või haiglas õe või eriõe juhtimisel. Tähelepanek: võrreldes kehtiva määrusega, on välja jäänud nõue juhtimispädevuse omamisele ja töökogemusele. Ettepanek on, et lähtuvalt õendushaiglas osutatava teenuse mitmekülgsusest, on oluline kvaliteedi tagamiseks endiselt jätta jõusse hetkel kehtivad nõuded. 6. § 5. Iseseisva statsionaarse õendusabi osutamise nõuded Arvestatud, selgitatud Iseseisva statsionaarse õendusabi osutamisel peab olema tagatud vähemalt kolm õde ja neli Määruse teksti töötlemisel on ilmnenud viga hooldajat kuni 40 patsiendi kohta, neist ööpäev läbi vähemalt üks õde ja üks hooldaja. Iseseisvalt ning lause teine pool on jäänud kahega statsionaarset õendusabi osutava õendushaigla koosseisu peab lisaks kuuluma sotsiaaltöötaja korrutamata. Kehtivat õigusruumi suhtarvude ning vajadusel peab olema tagatud füsioterapeudi ja tegevusterapeudi teenuse kättesaadavus, osas ei ole selle sättega planeeritud ega samuti peab patsiendile olema tagatud arsti konsultatsioon vähemalt üks kord nädalas. soovitud muuta. Sõnastust korrigeeritud Iseseisvalt statsionaarset õendusabi osutaval õendushaiglal peab olema leping eriarstiabi järgmiselt: statsionaarse õendusabiteenuse osutajaga labori- ja radioloogiateenuse osutamiseks. osutamisel peab olema tagatud vähemalt Tähelepanek: kehtivas määruses on personali suhtearvud 20 patsiendi kohta, kuid käesolevas pooleteise tööajaga õe ja kahe täistööajaga versioonis 40 patsiendi kohta. Pöörame tähelepanu, et meie arvates on ilmselt arvutusviga hooldaja teenus kuni 20 patsiendi kohta, neist käesoleva versiooni nimetatud lõigu esimese lause teises pooles, kuna see osa lausest kattub ööpäev läbi vähemalt ühe täistööajaga õe ja kehtiva versiooniga, kus arvestuses on lähtutud 20 patsiendist. Kvaliteetse teenuse ja hooldaja teenus. patsiendiohutuse tagamise eesmärgil palume see osa kindlasti üle vaadata. 7. Lisas 1 ja 2 on algselt esitatud pädevustena (üldõe pädevused, lisa 1 ja lisa 2 hõlmab eriõe Selgitatud pädevusi), mis siinkohal on ümber sõnastatud tegevusteks ja seetõttu on neid keeruline Määruse lisad on eemaldatud ja tegevused on mõista – nt kuidas mõista: Õe teenuste hulka kuuluvad tegevused…(9)oma vaimse ja korrigeeritud ning lisatud määruse §-i 3. füüsilise tervise reflekteerimine ja juhtimine, säilenõtkuse ning professionaalse arengu tagamine. Tegemist on olulise pädevusega, kuid kas see on ka õe teenuse raames pakutav/toimuv tegevus? 8. Lisa 1 punktis 4 on kirjas „… vastutuse võtmine oma tehtud ja tegemata tegevuste eest…“. Arvestatud Pöörame tähelepanu, et see kõlab siiski kummaliselt, et ühel kutsealal peab vastutuse niimoodi määrusega reguleerima. 9. Lisa 2……2) patsiendi terviseseseisundi hindamine ning õendustegevused üle otsustamine Arvestatud oma vastutuse piires eriõena: 2.1) patsiendi esmase vastuvõtu teostamine ja jälgimine; … Tähelepanek: Praeguses versioonis jääb arusaam, et eriõe pädevus on teha esmane vastuvõtt, anda esmane hinnang ning suunata teise spetsialisti juurde. Ettepanekuna pakume järgnevat sõnastust: vastuvõttude teostamine ja jälgimine. Kuna edasises dokumendi osas on juttu terviklikust patsiendi tervise teekonnast, mis võib sisaldada korduvalt eriõe vastuvõtul käimist. 10. Määruse kontekstis on arusaamatu sõnastus “soovituslikult“, “piisav”, “küllaldane”. Arvestatud osaliselt, selgitatud Ettepanek näiteks ruumi suuruse osas on esitada vahemik. Määruse lisad on eemaldatud ning nõuded Lisa 3’’Nõuded õe ja eriõe iseseisva ambulatoorse ja statsionaarse tervishoiuteenuse osutamisel lisatud §-i 6. Ruumidele, aparatuurile, ruumidele, aparatuurile, töövahenditele ja ravimitele’’ on hetkel liiga üldsõnaline. Ettepanek on töövahenditele ja ravimitele ajakohastatud nõuded enam lahti kirjutada kuna tegemist on miinimumnõuetega. nõuete kehtestamisel ja üldistamisel on soovitud tagada paindlik teenuse osutamine ning anda Terviseametile enam otsustuspädevust nii tegevuslubade väljastamise kui ka järelevalve protsessis. Varasemalt kehtestatud detailsed loetelud ei ole enam määruse tasandil vajalikud. 11. Pöörame tähelepanu, seoses õde hooldekodus (üldhooldusteenus) teenuse pakkumisega - Mittearvestatud seda ei ole üldse nimetatud. Siiski võiks kaaluda. Ettepanekud vajavad täiendavat analüüsi ja sisulist hindamist. Käesoleval hetkel puuduv tervishoiuteenuste korraldamise seaduses vastavasisuline regulatsioon ja volitusnorm, mis võimaldaks õendusteenuseid üld- või erihoolekandes käesoleva määruse tasandil reguleerida. 12. Vajab täpsustamist, kas pärast üleminekuaja lõppemist jäävad mõlemad õe vastuvõtud: Arvestatud iseiseiva õe vastuvõtuteenus ja eriõe vastuvõtu teenus (1.jaanuar 2033). Ettepanek on see Seletuskirja on täiendatud järgnevalt: Alates selgemalt sõnastada. 2033. aastast saavad iseseisvalt teenuseid Seletuskirjas on esitatud, et 2032 on eriõe haridust nõudvatel ametikohtadel töötavad õed eriõe pakkuda vaid eriõed. Kuna tegemist on (magistri)haridusega, mis ei ole realistlik, kuigi mõistame, et eesmärke tuleb seada. Juhime õendusabiteenuse arengut arvestava suunaga, tähelepanu, et praeguse kõrghariduse rahastamise ja õppimisvõimaluste juures paraku seda sõltub eesmärgi täitmine järgnevate aastate eesmärki saavutada ei ole realistlik. tervisesüsteemi arengusuundadest, sealhulgas tervishoiutööjõu planeerimisest ja sellest, kas 2033. aastaks on Eestis piisav hulk eriõdesid,  kes kataksid ära iseseisva õendusabiteenuse vajaduse. Terviseamet (arvamuse avaldus) 1. Eelnõu §-s 2 on toodud õe, eriõe ja iseseisva õendusabi terminid. Arvestatud, selgitatud Terviseameti hinnangul ei anna õigusnormid, mis on määruse kehtestamise aluseks, volitust Määruse § 2 sõnastust korrigeeritud ning kehtestada määrusega uusi või TTKS-sist erinevaid termineid. TTKS § 3 lg 1 kohaselt on eemaldatud eriõe mõiste. Määrusega ei tervishoiutöötajad TTKS-i tähenduses arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui nad on kehtestata uusi termineid, vaid avatakse ja registreeritud Terviseametis ning TTKS § 3 lg 2 kohaselt võib tervishoiutöötaja osutada selgitatakse määruses kasutatavaid mõisteid, tervishoiuteenuseid selle omandatud kutse või eriala piirides, mille alusel ta on registreeritud mis ei ole vastuolus tervishoiuteenuste tervishoiukorralduse infosüsteemis. Seega puudub õe mõiste määruses täiendavalt korraldamise seaduses sätestatuga. defineerimiseks TTKS-is volitusnorm. Samuti ei ole TTKS-is volitusnormi eriõe mõiste Volitusnormis esitatakse määrusandliku defineerimiseks. Õendusabi mõiste sätestab TTKS § 24 lg 1. TTKS § 24 lg 2 kohaselt kehtestab volituse selge sisu ja ulatus, milles tuleb valdkonna eest vastutav minister õendusabi erialade loetelu. TTKS § 24 lg 2 ega ükski teine seaduse sätteid täpsustada või nende TTKS-i norm ei anna ministrile volitust täiendada, täpsustada ega muuta TTKS-is toodud rakendamiseks vajalik kord kehtestada, mis õendusabi mõistet. võib vajadusel hõlmata ka mõisteid. 2. Eelnõu § 3 lg 2 esimese lause kohaselt on õendusabiteenuste hulka kuuluvad tegevused Arvestatud osaliselt, selgitatud toodud lisas 1. Määruse lisad on eemaldatud ning õe Kuigi lisa 1 peaks eelnõu § 3 lg 2 kohaselt sisaldama õendusabiteenuste hulka kuuluvaid tegevused kirjeldatud § 3 lõigetes 2, 3 ja 4. tegevusi ehk siis konkreetseid tegevusi, mida osutatakse koolitervishoiuteenuse, Täiendatud on ka seletuskirja. Üldistamine ja koduõendusteenuse ja õe vastuvõtuteenuse käigus, sisaldab lisa patsiendile osutatavate detailsuse kaotamine määruse tasandil on tegevuste asemel loetelu üldistest põhimõtetest, millest võiks lähtuda oma töös iga õde, sh õde, olnud käesoleva määruse koostamise üks kes osutab õendusabi koos pere-, eri- või hambaarstiga ning erinevatest oskustest, mis igal õel eesmärkidest. Sellist detailsuse taset määruse võiksid olla. Seega tuleb Terviseameti hinnangul lisa 1 oluliselt muuta ning tuua lisas selgelt tasandil ei toeta, kuna detailsus toob kaasa välja tegevused, mida erinevate õendusabiteenuste raames tehakse. Tegevuste täpsustamine liigse bürokraatia ja aja jooksus teatud asjad erinevate teenuste lõikes on oluline nii õendusteenuse osutaja, Terviseameti kui riikliku muutuvad, mistõttu ei ole võimalik õigusruumi järelevalve teostaja kui ka patsiendi õiguste seisukohast. Arusaadavalt on tegevused, mida kogu aeg ajakohasena hoida. Terviseametil on teostatakse erinevate õendusabi teenuste raames äärmiselt erinevad ning arusaamatuste ja võimalik järelevalve teostamiseks kasutada ja vaidluste vältimiseks on oluline tegevused õigusakti tasandil loetleda. Terviseameti praktikas luua erinevaid dokumente, mis võimaldab on näiteks tulnud ette olukordi, kus patsiendid ootavad koduõelt tegevusi, mille osutamine ei ole teenuse sisu hinnata ja seeläbi järelevalvet õe pädevuses või milleks õde kohustatud ei ole. teostada.  Õe baaspädevusse jäävate tegevuste hindamiseks on Eesti Õdede Liidu volikogu poolt kinnitatud õe baaspädevuste dokument. 3. Lisaks tuleks määruses või lisas 1 täpsustada, et koduõendusteenust osutatakse ainult arsti Arvestatud osaliselt, selgitatud saatekirja alusel ning koduvisiidi käigus patsiendile tema elu- või viibimise kohas. Hetkel Täiendatud määruse § 4 lõiget 2 järgnevalt: on viimati nimetatu toodud küll seletuskirjas, kuid tuleks selgelt sätestada määruses. koduõendusteenust osutatakse koduvisiidi Tegemist on praktikas äärmiselt olulist tähtsust omava täpsustusega, mis aitab vältida käigus patsiendile tema elu- või viibimiskohas. olukordi, kus koduõendusteenust pakutakse ilusalongides, kaubanduskeskustes, töökohal ja muudes kohtades. Seletuskirja lisatud: õendusabiteenustele suunatakse patsient lähtuvalt ravikindlustuse seaduses ja sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruses nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“ sätestatule. Nii võib näiteks koduõendusteenusele patsiendi suunata nii arst kui ka eriõde. Koolitervishoiuteenusele saab õpilane pöörduda ise ja selleks ei ole patsiendile saatekiri vajalik. 4. Täiendavalt teeb Terviseamet ettepaneku kasutada lisas 1 juhtudel, kus on silmas peetud Arvestatud inimest kui patsienti, õigusselguse eesmärgil sõna „inimene“ asemel mõistet „patsient“. TTKS § 31 kohaselt on patsient füüsiline isik, kes on avaldanud soovi või kes saab tervishoiuteenust. 5. Eelnõu § 3 lg 2 teise lause kohaselt kuuluvad eriõe teenuste hulka lisaks ka tegevused, mis Selgitatud on toodud lisas 2. Õel ja eriõel on väljaõppe ja teatud õiguste Terviseameti hinnangul jääb nii eelnõust kui seletuskirjast selgusetuks, missugust teenust osutab vahe. Teenuse osutamise mõttes saab eriõde eriõde või mis teenus on eriõe teenus. Selgus teenuse olemusest on vaja nii teenuse osutajal kui teha vastuvõtte nii õe vastuvõtu teenuse ka patsiendil. Eelnõu § 3 lg 1 sätestab üheselt ambulatoorselt osutatavad õendusabiteenused, raames, koolis kui ka kodus. Temal on oma milleks on koolitervishoiuteenus, koduõendusteenus ja õe vastuvõtuteenus. Eriõe teenust ei ole tegevustes suuremad õigused kui õel (näiteks eraldiseisva õendusabiteenusena nimetatud. Seega on üheselt selge, et ka eriõde võib osutada retseptiõigus, saatekirja õigus). iseseisvalt üksnes ühte kolmest nimetatud teenusest. Kuidas erineb eriõe poolt osutatav Hetkel ei ole eriõe ja õe teenuste koduõendusteenus või koolitervishoiuteenus õe poolt osutatavast teenusest, määruse eelnõust diferentseerimine koolitervishoius ja koduõenduses vajalikud, sest see ei ole olnud ega seletuskirjast ei selgu. Lisa 2 sisaldab valdavalt hoopis tervishoiukorralduslikke tegevusi, praegu eesmärgiks. Õigusloome eesmärgiks mitte eriõe tegevusi õendusabi osutamisel. on olnud eriõe tegevuste ja õiguste eristamine õest eeskätt vastuvõtu teenuse raames. 6. Segadust tekitavad lisa 2 punktis 1 ja punkti 2 alapunktis 7 toodud eriõe tegevustena Selgitatud nimetatud „tervishoiuteenuse osutamine“ ja „iseseisvalt tervishoiuteenuse pakkumine“, mis Määruse lisad eemaldatud ning neid tegevusi jätab eksliku mulje nagu oleks eriõel lubatud osutada või pakkuda ka muid määruses ei nimetata. tervishoiuteenuseid peale õendusabi. 7. Eelnõu § 3 lg 3 on vastuolus TTKS-is sätestatuga, mistõttu teeb Terviseamet ettepaneku säte Selgitatud eelnõust kustutada või TTKS-i vastavalt täiendada. § 4 lõige 1 sõnastatud ümber järgmiselt: TTKS § 25 lg 1 sätestab, et iseseisvalt võib õendusabi osutada sellekohase tegevusloaga ambulatoorse õendusabiteenuse raames võib äriühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja. Määrusega ei saa kehtestada seadusest õe vastuvõtuteenust osutada ettevõtja, kui tema erinevat regulatsiooni, mis piirab oluliselt ettevõtjate tegutsemisvabadust. Lisaks kaotaks sätte vastutusel ja heaks tegutseb selle teenuse kehtestamisel õiguse teenust osutada terve rida FIEdena tegutsevaid kodu- ja kooliõdesid ning pakkumisel isik, kellel on vähemalt: äriühinguid, kelle vastutusel ja heaks ei tegutse ühtegi vähemalt rakendusliku kõrgharidusega 1) rakenduskõrgharidus või sellega või sellega võrdsustatud haridusega isikut. võrdsustatud kvalifikatsioon ja 2) kahe järjestikuse aasta praktilise töö Segadust tekitav on ka eelnõu § 3 lõike 3 kohta seletuskirjas toodu. Seletuskirja põhjal kogemus õena ning läbitud pädevuse kirjeldatakse määruse § 3 lõikes 3 nõudeid õele, kes osutab iseseisvalt ambulatoorset tagamiseks ettenähtud mahus tervishoiuteenust, mitte ettevõtjale, nagu on toodud eelnõus. Seega tuleks eelnõu koostajatel läbi täienduskoolitused. mõelda, mida konkreetse sättega tegelikult reguleerida soovitakse, säte vastavalt sõnastada ning Selliselt ei korrata uuesti tervishoiuteenuste eelnõu ja seletuskiri omavahel vastavusse viia. korraldamise seaduse § 25 lõiget 1, kuid seatakse tingimused õe vastuvõtuteenuse osutamiseks. 8. Eelnõu § 3 lg 4 ja lg 5 on Terviseameti hinnangul kahjuks sisutühjad sätted ja Terviseamet Arvestatud teeb ettepaneku need kustutada või mõelda läbi, millist olukorda tegelikult soovitakse reguleerida. Seletuskirja kohaselt on sätted vajalikud põhjusel, et info oleks leitav ühest dokumendist. Terviseameti hinnangul võib erinevat infot koondada juhendmaterjalidesse vmt. Õigusakti eesmärk ei saa olla erineva info koondamine. 9. Eelnõu § 4 lg 2 kohaselt sätestab nõuded iseseisva õendusabi osutamise ruumidele, Arvestatud osaliselt, selgitatud aparatuurile, töövahenditele ja ravimitele määruse lisa 3. Määruse §-e 6 ja 9 on täiendatud. Ruumidele, aparatuurile, töövahenditele ja ravimitele Paraku ei sisaldu määruse lisas 3 nõudeid ei ruumidele, aparatuurile, töövahenditele ega ajakohastatud nõuete kehtestamisel ja ravimitele, mistõttu ei ole võimalik Terviseametil edaspidi enam õendusteenuse osutajatele üldistamisel on soovitud tagada paindlik tegevuslubasid väljastada ega riiklikku järelevalvet läbi viia. Tegevusloa väljastamine on teenuse osutamine ning anda Terviseametile haldusakt, mille aluseks on haldusnormid, mis kehtivad kõigile ühetaoliselt ja arusaadavalt. enam otsustuspädevust nii tegevuslubade Haldusõiguse põhimõtete kohaselt ei saa nõudeid loominguliselt tõlgendada. Seda kinnitab ka väljastamise kui ka järelevalve protsessis. rohke temaatiline kohtupraktika. Varasemalt kehtestatud detailsed loetelud ei Täpsemalt: TTKS § 42 lg 5 kohaselt on töötajate koosseis, ruumid, sisseseade, aparatuur, ole enam määruse tasandil vajalikud. töövahendid ja ravimid ning õe pädevus iseseisva õendusabi tegevusloa kontrolliesemeks. Seega saab Terviseamet tegevuslubasid väljastada üksnes juhul, kui on kehtestatud nõuded, mille täitmist on võimalik kontrollida. Olukorras, kus TTKS-is sätestatud nõudeid ei ole määrusega kehtestatud, tuleb Terviseametil tegevuslubade väljastamine ilmselt peatada või alternatiivselt väljastada tegevusluba kõikidele taotluse esitajatele, mis ei ole kuidagi kooskõlas tegevuslubade väljastamise eesmärgiga – teostada enne, kui ettevõtja alustab tegevusega, tema suhtes eelkontrolli. Tegevusload on käesoleval hetkel ka üheks olulisemaks tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise meetmeks, sest muid kvaliteedimeetmeid ei ole tervishoius ühtselt rakendatud. Nõuete kaotamisel langeb ilmselgelt ka osutatavate teenuste kvaliteet. Õiguskantsler on rõhutanud, et riigil on tervishoiuteenuste osutamisel PS §-st 28 tulenev kohustus kaitsta patsienti kui eeldatavalt nõrgemat poolt suhetes teenusepakkujaga. Nii peaks tegevusloanõue ja riiklik järelevalve hoidma nõuetele mittevastavad teenusepakkujad turult eemal. Erinevate nõuete täieliku kaotamise tagajärjel ei ole võimalik Terviseametil õendusteenuse osutajate üle sisulist järelevalvet teha. Selleks, et Terviseamet saaks TTO-de üle riiklikku järelevalvet teha, peavad olema selged normid, mille täitmist on võimalik kontrollida ja mille mittetäitmist vajadusel võimalik ette heita. Terviseametilt riikliku järelevalve võimaluse võtmine mõjutab otseselt patsientide õigusi. Eriti abitusse olukorda võivad jääda statsionaarse õendusabi patsiendid, kellele ei pruugi TTO nõuete puudumisel tagada inimväärseid tingimusi (näit. funktsionaalsed voodid, piisava pindalaga palatid, pesemisvõimalused) ja kellelt Terviseamet seda edaspidi nõuda ei saa. Töövahendite olemasolu on ka oluline õdedele, sest nende olemasolust sõltub otselest teenuse kvaliteet patsiendile. Samuti võib tekkida terve rida nii patsiendi elule kui rahvatervisele ohtlikke olukordi, kui tegutseda võivad ettevõtjad, kellel puuduvad nõutavad vahendid ravimite säilitamiseks, meditsiiniseadmed patsientide raviks või eluohtlike olukordadega toimetulekuks. 10. Täiendavalt märgib Terviseamet lisaga 3 seonduvalt järgmist: Arvestatud osaliselt, selgitatud 7.1. Kui sätestada nõue, mille kohaselt peab õendusabi iseseisvalt osutamise ruumide pindala ja Määruse §-e 6 ja 9 on täiendatud. Ruumidele, planeering vastama tavapäraselt tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikele oodatavatele aparatuurile, töövahenditele ja ravimitele tingimustele, siis tuleb täpsustada, missugused on tavapärased oodatavad tingimused ning ajakohastatud nõuete kehtestamisel ja missuguse õigusaktiga need on kehtestatud. üldistamisel on soovitud tagada paindlik 7.2. Kui norm sätestab soovitusliku ruumi suuruse, siis ei ole tegemist kohustusega, vaid teenuse osutamine ning anda Terviseametile soovitusega ja tegelikkuses võib vastuvõturuum olla ükskõik missuguse suurusega, sh 1 m2 ning enam otsustuspädevust nii tegevuslubade Terviseametil puudub õigus nõuda, et ruum oleks suurem. väljastamise kui ka järelevalve protsessis. 7.3. Kui ruumid ja nende sisseseade peavad olema õendusteenuse iseseisvaks osutamiseks Varasemalt kehtestatud detailsed loetelud ei vastava funktsionaalse lahendusega, siis tuleb täpsustada, missugune on „vastav funktsionaalne ole enam määruse tasandil vajalikud. lahendus“, et normi oleks võimalik üheselt mõista. Samuti tuleb täpsustada, missugust Ruuminõuded on vaid üks osa nõuete õhuvahetust saab lugeda piisavaks ja missugust valgustust küllaldaseks. kogumist, millega tuleb arvestada, mis Oluline on silmas pidada, et normid, mida on võimalik väga laialt tõlgendada ning erinevalt tähendab, et see on üks osa tervikust, mitte üks mõista, suurendavad oluliselt ettevõtjate halduskoormust, sh projekteerimisaega ja Terviseameti otsustav tingimus. Tervishoiuteenuse osutaja töökoormust. Seda kinnitab ka juba muutunud praktika näiteks haridusasutuste nõuete osas. ei saa kasutada teenuse osutamiseks ruumi suurusega 1m2, kuna see ei vasta vajalikele oodatavatele tingimustele ning sellisel pindalal ei ole võimalik tervishoiuteenust pakkuda. Terviseametil on siinkohal kaalutlusõigus, kui näiteks ruumi suurus on 14m2, kuid samas on olemas kõik muud teenuse osutamiseks vajalikud tingimused. 11. Eelnõu § 4 lg 3, mille kohaselt on Terviseametil õigus lisas 3 nimetatud nõuete sisustamiseks Mittearvestatud kehtestada tegevuskoha ruumidele ja sisseseadele kõrvaltingimusi kooskõlas Analoogne säte on ka määruses haldusmenetluse seaduse §-ga 53, on Terviseameti hinnangul ebavajalik säte ja Terviseamet „Füsioteraapia, logopeedilise ravi ja teeb ettepaneku see kustutada. MSÜS § 17 lg 4 kohaselt lisatakse tegevusloale selle andmisel psühholoogilise ravi iseseisev osutamine“ § 3 või selle kehtimise ajal kõrvaltingimusi üksnes seaduses sätestatud juhul ja ulatuses. Kui lõige 5 ning leiame, et ka õendusmääruses selle kõrvaltingimuse lisamine on vajalik, saab Terviseamet teha seda HMS § 53 alusel ega vaja sätte lisamine on siiski vajalik. HMS § 53 lõige selleks täiendavat normi määruses. 2 p 1 sätestab, et haldusaktile võib kehtestada kõrvaltingimuse seaduses või määruses sätestatud juhul, kui kõrvaltingimuseta tuleks haldusakt jätta andmata ja kui haldusakti  andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel. 12. Eelnõu § 5 lg 1, mille kohaselt võib iseseisvat statsionaarset õendusabi osutada Arvestatud õendushaiglas või haiglas, laiendab võrreldes kehtiva regulatsiooniga haiglate ringi, kus võib iseseisvat õendusabi osutada erihaiglaga. Seletuskirjast ei selgu, kas haiglate ringi laiendamine on taotluslik ja mis põhjusel seda tehakse. Sõnastus vajab täpsustamist. Seletuskirjas on ka TTKS § 251 lg-ga 1 vastuolus olev lause, mis kirjeldab, et õendushaigla võib asuda eraldi või olla haigla allosakond. TTKS § 251 lg 1 kohaselt on õendushaigla iseseisvalt osutada lubatud ambulatoorsete ja statsionaarsete õendusabiteenuste osutamiseks moodustatud majandusüksus. Seega ei saa õendushaigla olla haigla allosakond või asuda teise haigla sees. Kokkuvõtteks rõhutame, et muutused valdkonnas on vajalikud, eelkõige selged sammud terviklikuma tervishoiuvaldkonna kvaliteedi tagamise suunas. Haldusnormide kehtestamist ja täpsustamist ei pea pelgama, vaid tuleb leida aeg ühtse arusaama loomiseks: mis on see olukord, mida soovime saavutada ning mis on see probleem, mida lahendame. Muutuste keskmeks peab jääma teenuse kvaliteedi tagamine ning patsiendi õiguste vaade.  Terviseministri määruse „Iseseisva õendusabiteenuse osutamine ja õendusabi erialad“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega koondatakse viies määruses sätestatud nõuded iseseisvalt osutatavatele õendusabiteenustele, ühtlustades terminoloogiat ja teenuste kirjeldust ning õendusabi erialade loetelu. Määrus on valdavas osas kehtivate määruste koondatud ja ajakohastatud tekst. Eesti tervisesüsteemi areng on olnud viimastel aastakümnetel kiire. Õendusteadus on arenenud arstiteadusega paralleelselt, eelkõige hariduse ja õppekavade arengu ning rahvusvahelise koostöö kaudu. Praktikast tulenevate vajaduste tõttu on eri etappidel loodud määruseid õdede uuenenud rollide kirjeldamiseks, et õde saaks teatud valdkondades (nt koolitervishoiuteenuse osutamisel) iseseisvalt tegutseda. Tänaseks on eri aegadel loodud määrustes terminoloogia vananenud ning õe tegevused on määruste vahel killustunud, mis teeb nende jälgimis- ja uuendamisprotsessi keeruliseks. Viie määruse koondamine vähendab halduskoormust ja toetab valdkonnas õigusselgust. Nõuete ühtlustamine loob eeldused tervishoiuteenuse kvaliteedi parandamiseks. Lisaks tekib õendusabist ja -teenustest parem ülevaade ka õdede ja eriõdedega koos töötavatel erialaspetsialistidel. Määrus mõjutab Eestis iseseisvalt töötavate õdede ja eriõdede tegevusi, tuues välja õdede ja eriõdede teenuste hulka kuuluvad tegevused, andes õendusabiteenustele raamid ja kirjeldades õdede õigusi, vastutust ja nõudeid õendusabiteenuste osutamisel. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Leena Kalle ([email protected]). Määruse ja seletuskirja ettevalmistamisele on kaasa aidanud Eesti Õdede Liit. Määruse mõjude analüüsi on koostanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna juhataja Hede Sinisaar (töölt lahkunud) ja nõunik Gerli Põdra ([email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals ([email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud menetluses oleva muu eelnõuga ega EL-i õiguse rakendamisega, samuti puudub seos Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Määrusega tunnistatakse kehtetuks viis määrust: 1) sotsiaalministri 11. juuni 2001. a määrus nr 58 „Õendusabi erialade loetelu“ (määrus nr 58) RT I, 23.08.2019, 13;  2 2) sotsiaalministri 13. augusti 2010. a määrus nr 56 „Nõuded ambulatoorse õendusabi iseseisvalt osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele, aparatuurile, töövahenditele ja ravimitele“ (määrus nr 56) RT I, 06.01.2021, 13; 3) sotsiaalministri 13. augusti 2010. a määrus nr 55 „Iseseisvalt osutada lubatud ambulatoorsete õendusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning õendusabiteenuste osutamise tingimused“ (määrus nr 55) RT I, 28.08.2021, 7; 4) sotsiaalministri 13. jaanuari 2014. a määrus nr 3 „Õendushaiglas iseseisvalt osutada lubatud õendusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning nõuded statsionaarse õendusabi iseseisvalt osutamiseks vajalikule töötajate koosseisule, ruumidele, sisseseadele, aparatuurile ja töövahenditele“ (määrus nr 3) RT I, 06.01.2021, 16; 5) sotsiaalministri 13. augusti 2010. a määrus nr 54 „Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste ajale, mahule, kättesaadavusele ja asukohale“ (määrus nr 54) RT I, 23.05.2023, 19. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb 12 paragrahvist. Määruse §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala, mis on analoogne määruste nr 58, 56, 55, 3 ja 54 volitusnormidega. Eesmärk on koondada ja ajakohastada viie kehtiva määruse tekst. Määruse §-s 2 loetletakse õendusabi erialad ja sätestatakse erialadeülene nimetus – eriõde. Lõike 1 kohaselt eristatakse nelja õendusabi eriala – intensiivõendus, kliiniline õendus, terviseõendus ja vaimse tervise õendus. Vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 24 lõikele 1 on õendusabi ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutavad õde ja ämmaemand koos pere-, eri- või hambaarstiga või iseseisvalt. Iseseisva õendusabi osutamise korral toimub teenuse osutamine lahus pere-, eri- või hambaarstiabist. Varem on õendusabis eristatud alaerialasid, kuid õenduse ja eriõenduse arengut arvestades ei ole see enam aja- ega asjakohane. Näiteks on varem kasutatud selliseid termineid nagu kardioloogiaõde ja diabeediõde. Praeguses õe põhiõppes (rakenduskõrghariduseõpe) alaeriala põhine väljaõpe erinevalt näiteks arstidest puudub. Erialad kehtestatakse õendusabis vaid magistriõppes. Õendusabis on vastavalt väljaõppele neli eriala, mis lähtuvad praktikast ning jaotuvad vastavalt õendusvaldkonna kokkuleppele järgmiselt: 1) intensiivõendus, mis koondab anesteesia, intensiivravi ja erakorralise meditsiini valdkonna; 2) kliiniline õendus, mis koondab allergoloogia-immunoloogia, dermatoveneroloogia, endokrinoloogia, gastroenteroloogia, infektsioonhaiguste, kardioloogia, kirurgia (sh kardiovaskulaar-, kardio-, torakaal-, vaskulaar-, plastika- ja rekonstruktiivkirurgia), operatsiooniõenduse, nefroloogia, neuroloogia, oftalmoloogia, onkoloogia, hematoloogia, ortopeedia, otorinolarüngoloogia, pediaatria, pulmonoloogia, reumatoloogia, sisehaiguste, sünnitusabi ja günekoloogia, uroloogia, iseseisva statsionaarse õendusabi ja taastusravi valdkonna; 3) terviseõendus, mis koondab koolitervishoiu, peremeditsiini, töötervishoiu, hambaravi ja koduõenduse valdkonna; 4) vaimse tervise õendus, mis koondab vaimse tervise ja psühhiaatria valdkonna. Õdede erialade alla koondub mitu valdkonda ning tänane õigusruum ei piira, millises valdkonnas eriõde võib töötada, näiteks saab kliinilise õenduse erialaga eriõde töötada peremeditsiinis.  3 Lõikes 2 esitatakse koondnimetus õdedele, kes on omandanud õendusabi eriala. Sellist õde nimetatakse eriõeks. Eriõena käsitatakse õde, kes on pärast 2006. aastat läbinud Tartu või Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õe erialase õppekava või pärast 2018. aastat terviseteaduse magistri õppekava vähemalt ühel neljast õendusabi erialast. Vastavad tähtajad tulenevad sellest, millisel aastal on nimetatud õppekavad loodud. Eriõde võib osutada tervishoiuteenuseid omandatud eriala piirides juhul, kui ta on registreeritud Terviseameti tervishoiukorralduse infosüsteemis. Selguse huvides lisatakse seletuskirjale ka õe mõiste. Õde on tervishoiutöötaja, kes on kantud õena tervishoiukorralduse infosüsteemi. Õe kvalifikatsiooni nõudeid reguleerivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.09.2005, lk 22–142) artikkel 31 ja kõrgharidusseaduse § 5. Õde võib osutada tervishoiuteenuseid omandatud kutse piirides juhul, kui ta on registreeritud Terviseameti tervishoiukorralduse infosüsteemis. Määruse §-s 3 sätestatakse iseseisvalt osutatavad ambulatoorsed õendusabiteenused (edaspidi ka ambulatoorne õendusabiteenus) ja nende hulka kuuluvad tegevused. Täpsustatud teenuste kirjeldused on esitatud õendusvaldkonna tegevusjuhendites ja -juhistes ning ravi rahastamise lepingutes, mis on avaldatud Tervisekassa veebilehel. Kvaliteedinõuded on reguleeritud sotsiaalministri 15. detsembri 2004. a määruses nr 128 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded“. Olulise muudatusena ei sisustata õendusabiteenuseid enam detailsete tegevuste kirjeldamisega. Need ei ole vajalikud, kuna õed osutavad erinevaid teenuseid, lähtudes oma väljaõppest, mis tähendab, et õde ja eriõde saab ja võib teha seda, milleks tal on teadmised ja oskused. Lisaks toetavad õdede tegevust erinevate teenuste osutamisel riiklikud ja rahvusvahelised valdkondlikud tegevusjuhendid, -juhised ja ravijuhendid. Juhised on kitsama ja spetsiifilisema profiiliga valdkondlikud reeglid. Juhendid on laiema käsitlusega valdkonnas kehtestatud reeglid. Näiteks võib koolitervishoiuteenust osutav õde oma tegevuses lähtuda kooliõenduse tegevusjuhendist ja terve lapse jälgimise ravijuhendist. Varem on määruse tasandil detailsed teenuste kirjeldused olnud vajalikud just õe tegevuste kokkuleppimiseks, sest õde hakkas valdkonnas tegutsema ja vastutama iseseisvalt. Sarnast detailset tegevuste kirjeldust määruse tasemel ei ole ka teistel tervishoius töötavatel spetsialistidel. Lõikes 1 loetletakse õe iseseisvalt osutatavad ambulatoorsed õendusabiteenused, milleks on koduõendusteenus, koolitervishoiuteenus ja õe vastuvõtuteenus, mille raames võib õendusabi osutaja teha iseseisvalt õendustegevusi ning arsti otsuse alusel raviprotseduure ja vajalikke uuringuid. Loetletud teenused on iseseisvas õendusabis toimivad teenused ning määrusega uusi teenuseid ei sätestata. Lõikes 2 sätestatakse õendusabiteenuste hulka kuuluvad tegevused, mille kirjeldamine aitab luua selgust tervishoiuteenuste osutamisel, parandab koostööd spetsialistide vahel, on aluseks väljaõppe korraldamisel ja tegevusjuhendite koostamisel. Ühtlasi on need aluseks lisapädevuse vajaduse hindamisel ja kokkuleppimisel nii tööandjale tööalaseks täienduskoolituseks kui ka õigusaktis sätestatud lisapädevuse omandamiseks vajaliku täienduskoolituse väljatöötamiseks. Nii näiteks on lisapädevus vajalik vaktsineerimiseks ning selleks on välja töötatud eraldi koolitused. Õendusabi on protsessiviisiline tervishoiuteenus, mis koosneb patsiendi terviseseisundi hindamisest, õendusdiagnoosi määramisest, oodatavate õendustulemuste määramisest, õendustegevuste kavandamisest ja elluviimisest ning õendustulemuste hindamisest.  4 Õendusabiteenust saama suunatakse patsient lähtuvalt ravikindlustuse seaduses ja sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruses nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“ sätestatule. Koduõendusteenust saama suunamiseks on vaja patsiendile koostada saatekiri, mida saavad teha nii arst kui ka eriõde. Koolitervishoiuteenuse saamiseks saab õpilane pöörduda ise ja selleks ei ole saatekiri vajalik. Vastavalt ravikindlustuse seaduses sätestatule võib patsient pöörduda õe vastuvõtutele ise või vajada saatekirja. Näiteks vaimse tervise õe vastuvõtule ei ole saatekiri vajalik, kuid õe vastuvõtule endokrinoloogias saatekiri vajalik. Õde osutab tõenduspõhist õendusabi, mille aluseks on professionaalne suhtlemine igas vanuses inimesega, austades tema iseseisvust, tehes koostööd patsiendi lähedastega ning juhindudes kutse- eetikast ja kehtivatest kvaliteedinõuetest. Õde oskab tegutseda inter- ja multidistsiplinaarses meeskonnas. Vastavalt teenuse eripärale hindab ja jälgib õde igas vanuses patsiendi terviseseisundit ja -vajadusi, mis hõlmab tema kohta kogutud objektiivseid ja subjektiivseid andmeid. Teenuse eripära tähendab seda, et sõltuvalt osutatavast teenusest võib õel olla tegemist eri vanuses patsientidega, näiteks koolitervishoiuteenuse puhul tegeleb õde koolieas olevate lastega. Kogutud andmetest lähtudes määrab õde patsiendi või tema lähedastega koostöös tõenduspõhised õendusdiagnoosid ja püstitab oodatavad õendustulemused. Õendusdiagnoosi püstitamine aitab tuvastada ja kindlaks määrata patsiendi terviseprobleeme ja vajadusi kliiniliste andmete, hinnangute ja vaatluste põhjal. Täpselt sõnastatud õendusdiagnoos annab selge fookuse edasiste sekkumiste kavandamisel ja tagab, et osutatav abi on kohandatud patsiendi konkreetsetele vajadustele. Oodatavate tulemuste kindlaksmääramisega saavad õed jälgida ja hinnata patsiendi edusamme taastumise või paranemise suunas. Need tulemused on raviplaani eesmärgid, mis annavad sekkumistele suuna ja eesmärgi. Õde kavandab ja viib ellu vajalikud õendustegevused ja -toimingud, sealhulgas patsiendi nõustamine, tervisedendamine ja haiguste ennetamine, eluohtlike terviseseisundite äratundmine ja esmaabi, sealhulgas vaimse tervise esmaabi osutamine. Patsiendi nõustamise alla kuuluvad patsiendi juhendamine ja õpetamine, tema lähedaste ja kogukonna tervisedendamine ning haiguste ennetamine, käsitledes inimese anatoomiat ja füsioloogiat, inimese eluviisi ja tervisekäitumist, vigastuste ja kukkumiste ennetamist, töötervishoidu, tööohutust ja ergonoomikat, tervise iseärasusi, nende jälgimist ja enesekontrolli võtteid. Õde annab esmased ravisoovitused ägeda haiguse või kroonilise haiguse ägenemise korral ning jälgib raviskeemi. Õendusabiteenuste hulka kuuluvate tegevuste elluviimiseks on õel muu hulgas õigus kirjutada välja töövõimetusleht ravikindlustuse seaduse § 52 lõike 22 alusel, ravim ravimiseaduse § 33 lõike 14 alusel ja abivahend sotsiaalhoolekande seaduse ja selle alusel kehtestatud rakendusakti alusel ning koostada saatekiri tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja selle alusel kehtestatud rakendusaktide alusel. Õde hindab õendustulemusi, mis on õendusprotsessis oluline samm, kuna see mõjutab otseselt nii patsiendile osutatavat teenust ja selle kvaliteeti kui ka üldist tervisesüsteemi. Selle tegevusega tagatakse patsiendi ravi tõhusus, ohutus ja pidev paranemine. See aitab õdedel teha teadlikke otsuseid, võtta vastutust ning aidata kaasa tõenduspõhise ja kvaliteetse praktika arendamisele. Selleks peab õde hoolitsema ka enda vaimse ja füüsilise tervise eest, oskama seda reflekteerida ja juhtida, tagada säilenõtkus isikliku professionaalse arengu kaudu ja rakendades uurimistööde tulemusi. Õendusabiteenuse oluline osa on oskus dokumenteerida terviseandmeid ja vajaduse korral vahendada terviseinfot, kasutades selleks nüüdisaegseid infotehnoloogilisi vahendeid ja lähtudes isikuandmete töötlemist käsitlevatest õigusaktidest.  5 Lõigetes 3 ja 4 täpsustatakse koduõendusteenuse, õe vastuvõtuteenuse ja koolitervishoiuteenuse hulka kuuluvaid tegevusi. Koduõendusteenuse ja õe vastuvõtuteenuse puhul kuuluvad õe tegevuste hulka kõik lõikes 2 nimetatud tegevused. Iga konkreetse teenuse osutamisel tehtavad tegevused sõltuvad teenuse eripärast ja patsiendi vajadustest, mistõttu ei ole vajalik eraldi tegevusi koduõendusteenuse ja õe vastuvõtuteenuse puhul eraldi nimetada. Näiteks on mõlema teenuse puhul oluline patsiendi nõustamine, kuid erinevus tuleb sellest, milles nõustatakse. Seni on püütud õendustegevusi võimalikult täpselt kirjeldada, kuid patsientide vajaduste muutuseid ja ka õendusabi arengut arvestades ei ole selline detailsus enam vajalik, sest see piirab teenuse osutamist ja kvaliteeti. Sarnaselt eespool nimetatud teenustega sõltub ka koolitervishoiuteenuse osutamisel rakendatavate üldiste õendusabiteenuse tegevuste spetsiifiline sisu teenuse eripärast. Koolitervishoiuteenuse osutamisel lähtutakse lapse tervise jälgimise ravijuhendist ning lisaks lõikes 2 nimetatud tegevustele kuulub koolitervishoiuteenuse osutamisel õe ülesannete hulka ka õpikeskkonna ja õpilase tervise edendamine. Nendeks tegevusteks on näiteks nakkuskahtluse korral vastavate meetmete rakendamine ja seotud osapoolte informeerimine ning vajaduse korral pedagoogide ja teiste seotud osapoolte nõustamine haridusliku erivajadusega õpilaste õpikeskkonna ja õppetöö korraldamisel, samuti koostöös õpilase, lapsevanema, kooli personali ja teiste tervishoiutöötajatega õpilaste toitlustamist edendavate ettepanekute tegemine kooli direktorile ning õpilaste toitlustamisealane nõustamine haiguspuhuste eridieetide küsimustes. Edendamise hulka kuuluvad ka esmase abi praktilise õpetuse korraldamine õpilastele vähemalt üks kord põhikooli II ja III astmes ning gümnaasiumis, tõenduspõhise tervisealase teabematerjali levitamine ning üks kord õppeaastas kogutud terviseinfo analüüs ja vajaduse korral ettepanekute edastamine kooli direktorile ja hoolekogule kooli arengukava väljatöötamiseks tervisealastes küsimustes. Koolitervishoiuteenuse üheks tegevuseks on ka koolitöötajate immuniseerimine ja testimine asjakohastes õigusaktides sätestatud korras. See on reguleeritud aastal 2021 ja sellega saab koolitervishoiuteenuse osutaja osutada teenust nakkushaiguste epideemia korral ka laiemalt. Lõikes 5 sätestatakse tegevused, mis kuuluvad õe vastuvõtuteenuse hulka juhul, kui teenust pakub eriõde. Eriõde lähtub teenuse osutamisel eelkõige kõikidest tegevustest, mida õde rakendab ambulatoorse õendusabiteenuse osutamisel. Kui õe vastuvõtuteenust osutab eriõde, kuuluvad teenuse hulka ka täiendavad tegevused, kuna eriõel on laiemad teadmised ja suurem kliiniline pädevus, näiteks patsiendi terviseteekonna koordineerimine, mis hõlmab nii ravi- kui ennetusteenuseid. Samuti annab eriõde vastuvõtu käigus oma vastutuse piires patsiendi terviseseisundile esmase hinnangu, mis on õe poolt osutatavast vastuvõtuteenusest erinev, kuna õde lähtub oma töös eeskätt arsti korraldustest aga eriõde saab patsiendi tervisseisundile anda hinnangu ilma eelneva arsti visiidita. Vastuvõtu ajal saab eriõde tellida vajalikke diagnostilisi analüüse ja uuringuid ning suunab vajaduse korral patsiendi teise tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule. Eriõde hindab ja arendab teenuse kvaliteeti ning rakendab uuenduslikke meetmeid süvendatud kliinilisi teadmisi kasutades. Eriõde hindab patsientidele osutatavate tervishoiuteenuste ohutust, efektiivsust ja üldist rahulolu, mis hõlmab näiteks patsiendi ravitulemusi ja rahulolu, praktika vastavust tõenduspõhistele juhistele ja standarditele ning tõhusat ressursside kasutamist. Teenuse kvaliteedi arendamisel aitab eriõde kaasa kliinilises keskkonnas pakutavate tervishoiuteenuste parandamisele ja täiustamisele, näiteks patsiendi terviseteekondades, tööprotsessides ja protokollides, mis tervikuna parandavad patsientidele pakutavat raviteenust. Eriõde saab kasutada enda teadmisi ja kogemusi uuringute hindamiseks ja integreerida tulemused praktikasse. See hõlmab näiteks uute raviprotokollide, diagnostikavahendite, tervisetehnoloogiate või ravimeetodite kasutuselevõttu, mis parandavad patsiendi ravitulemusi. Eriõde võtab initsiatiivi muudatuste  6 juhtimiseks, kasutab strateegilist lähenemist ja eri valdkondade teadmiste sidumist, sobitades parimal võimalikul moel kokku vajadused ja lahendused, mis võimaldab probleeme lahendada uuenduslikul viisil. Kvaliteetse teenuse arendamiseks argumenteerib eriõde oma valdkonna seisukohtade ja prioriteetsete arengusuundade üle ning seisab patsiendi ja erialaesindajate huvide eest. Lisaks toetab ja suunab eriõde kolleegide professionaalset arengut ning teeb uurimis- ja arendustöid, olles nii koolitajaks kui ka eestvedajaks. Teenuse pakkumiseks on eriõel lisaks õe tavapärastele õigustele ravimi väljakirjutamise õigus ravimiseaduse § 33 lõike 17 alusel. Piiratud ravimi väljakirjutamise õigus on kõikidel eriõdedel, kes on läbinud alates 2019/2020. õppeaastast Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis või Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis terviseteaduse magistriõppe ja omandanud eriõe eriala. Piiratud retseptiõigus on ka alates 2006. aastast üheaastase erialase koolituse läbinud eriõdedel, kes on lisaks läbinud kliinilise farmakoloogia täienduskoolituse, mis kajastub tervishoiukorralduse infosüsteemis. Kuna enne magistriõppekava loomist olnud erialane koolitus kliinilise farmakoloogia moodulit ei pakkunud, ei ole nendel õdedel praegu ravimi väljakirjutamise õigust ning selle saamiseks peab eriõde läbima vastava koolituse. Lõikes 6 sätestatakse eriõe III taseme pädevust omava õe õigused. Tegemist on Vabariigi Valitsuse 10. juuni 2024. a määruse nr 33 „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu“ § 82 lõikes 10 sätestatud ja TTKS § 24 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud õendusabi eriala omandanud õe (eriõde) poolt õendusabiteenuste osutamise rahastamise erisusega. Seetõttu tuuakse käesolevasse määrusesse üle juba kehtiv olukord, kus õde, kes on saanud eriõe III taseme pädevuse, saab teha samu tegevusi nagu eriõde. Tervisekassa teenuselepingu sõlmimise korral võtab Tervisekassa tasu maksmise kohustuse üle samas ulatuses nagu eriõe poolt õendusabiteenuse osutamisel. Eriõe haridust nõudvatel ametikohtadel töötamiseks ei jätku veel piisavalt spetsialisti- või magistriõpet läbinud õdesid, mistõttu on võimaldatud üleminekuperiood kuni aastani 2032. Eesti Õdede Liidu pädevuse hindamise komisjoni kaudu on võimalik õel läbida pädevuse hindamine. See annab võimaluse nendele õdedele, kelle ametkoht nõuab õe eriala omandamist, kes on kauem süsteemis töötanud ja omavad praktilist kogemust, kuid ei ole veel õendusvaldkonna eriala omandama läinud, rakendada teenust pakkudes eriõe tegevusi (erialase väljaõppeta õele ei laiene eriõe õigused, nt ravimi väljakirjutamine). Alates 2033. aastast saavad iseseisvalt teenuseid pakkuda vaid eriõed. Kuna tegemist on õendusabiteenuse arengut arvestava suunaga, sõltub eesmärgi täitmine järgnevate aastate tervisesüsteemi arengusuundadest, sealhulgas tervishoiutööjõu planeerimisest ja sellest, kas 2033. aastaks on Eestis piisav hulk eriõdesid, kes kataksid ära iseseisva õendusabiteenuse vajaduse. Eesti Õdede Liidu volikogu otsusega kinnitatud eriõe pädevuse tasemete, taotlemise eelduste, hindamiskriteeriumite kohaselt on eriõe III taseme pädevust võimalik ilma magistriõpet läbimata taotleda kuni aastani 2027 ning see pädevus kehtib kuni aastani 2032. Aastast 2028 peavad eriõe pädevuse taotlejad olema läbinud ka õe magistriõppe ja omandanud ühe neljast õendusabi erialast. Eriõe pädevuse tasemete, taotlemise eelduste, hindamiskriteeriumite kohaselt on eriõe III taseme pädevuse taotlemisel eelduseks, et õel on vähemalt viieaastane kliinilise töö kogemus. Pädevushindamisi korraldab Eesti Õdede Liidu pädevuse hindamise komisjon ning pädevuse hindamise kord ja tingimused on leitavad Eesti Õdede Liidu veebilehelt. Pädevuse hindamine annab õele võimaluse tõendada erialast kvalifikatsiooni ja parandada teenuse kvaliteeti. Pädevuse hindamise läbimine näitab, et õde on kvalifitseeritud oma pädevuse piires teenuseid pakkuma ning patsiendi ohutust ja heaolu parandama. Hindamise käigus leiab kinnitust, et õel on olemas vajalikud teadmised ja oskused ohutu, tõhusa ja kvaliteetse abi osutamiseks. See näitab õe pühendumust pidevale õppimisele, võimet tugineda õe kutse-eetikale ja kohaneda muutustega tervishoius. Eriõe III taseme pädevuse olemasolu ei tee õest siiski eriõde, vaid annab  7 piiratud perioodil õele õiguse teenuse osutamisel rakendada eriõe poolt teenuse pakkumisel rakendatavaid tegevusi. Pädevuse hindamise järel lisatakse vastav info ka tervishoiukorralduse infosüsteemi, kus tervishoiutöötaja isikuvaatest on leitav teave pädevuse hindamise läbimise ja selle kehtivuse kohta. Määruse §-s 4 sätestatakse ambulatoorse õendusabiteenuse osutamise tingimused. Lõikes 1 sätestatakse nõuded ettevõtjale, kes osutab iseseisva ambulatoorse õendusabiteenuse raames õe vastuvõtuteenust. TTKS § 41 lõike 2 punkti 61 kohaselt peab iseseisvalt õendusabi osutamise raames TTKS § 25 lõike 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud õe vastuvõtuteenuse osutamiseks loa taotlemisel esitama õe pädevust tõendavad dokumendid. Määruses ette nähtud tingimused on seatud selleks, et tagada õe vastuvõtuteenuse osutamisel õe väljaõppe ja ettevalmistuse miinimumnõuded. Kuna õdede väljaõpe on aastakümnete jooksul olnud erinev, on teenuse osutamise kvaliteedi ja patsiendi ohutuse tagamise seisukohalt oluline, et pädevust hinnataks samadel alusel. Vastav nõue on TTKS-is sätestatud 9. jaanuaril 2016. a ning käesoleva määrusega korrigeeritakse ja täpsustatakse nõude sisu, et see kehtib igale teenuseosutajale, kes soovib pakkuda õe vastuvõtuteenust. Seega, sõltumata määruse nr 55 § 61 lõike 1 senisest sõnastusest, ei tehta õigusruumis ega senises praktikas sisulisi muudatusi. Ettevõtja, kes vastava tegevusloa taotluse esitab, peab tingimused täitma oma töötajate kaudu ning selleks peab tema vastutusel ja heaks tegutsema teenuse pakkumisel isik, kellel on vähemalt rakenduskõrgharidus õenduse erialal või sellega võrdustatud kvalifikatsioon ning kahe järjestikuse aasta praktilise töö kogemus õena. Kui ettevõtja heaks tegutseb mitu isikut ehk õe vastuvõtuteenust osutab mitu erinevat õde, siis sätestatud nõuded peavad olema täidetud kõikidel õdedel. Nõuded haridusele, s.o õe õppele on sätestatud Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a määruses nr 312 „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“ 7. peatükis. Lisaks peab õde olema läbinud ettenähtud mahus täienduskoolitused, mis on sätestatud terviseministri 24. oktoobri 2024. a määruse nr 43 § 4 lõikes 3. Nimetatud tingimused on õe vastuvõtuteenusele kehtinud 2016. aastast, et tagada ühtsed põhimõtted õe vastuvõtuteenusele ning kvaliteetne õe vastuvõtuteenus olenemata selle osutamise kohast. See parandab muu hulgas ka õendusabi kvaliteeti riigis. Ilma nimetatud tingimusteta õde ambulatoorset vastuvõtuteenust osutada ei saa. Lõikes 2 sätestatakse koduõendusteenuse osutamise nõudena teenuse osutamise koht, milleks on patsiendi elu- või viibimiskoht. See on vajalik reguleerida, et nimetada, kus võib teenust osutada ja vältida selle osutamist mittesobivates asukohtades. Määruse §-s 5, mis kehtib kuni 30. augustini 2025. a, sätestatakse koolitervishoiuteenust osutava õe tegevuste aeg, maht, kättesaadavus ja asukoht. Määrusega säilib senine määruses nr 54 sätestatud kooliõe töökoormus. Koolitervishoiuteenuse osutamisel eelistatakse alati teenuse pakkumist koolis kohapeal, kuid muudatusena peab teenust kooli ruumides osutama juhul, kui tegevuskohas õpib 200 või enam õpilast. Väljaspool koolihoonet võib teenust osutada juhul, kui tegutsemiskohas õpib vähem kui 200 õpilast ning eeldusel, et teenuse osutamise koht asub õpilastele jalgsi läbitava mõistliku teepikkuse kaugusel. Koolide liitmise tõttu on asjakohane lähtuda kooli tegutsemiskohast, mitte  8 kooli mõistest, kuivõrd õde peab koolitervishoiuteenuse osutamisel olema kättesaadav igas kooli tegutsemiskohas. 2018. aasta 1. veebruaril jõustunud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 2 lõike 4 redaktsiooniga sooviti seletuskirja kohaselt „loobuda seaduse tasandil nn erikooli (ehk eraldi haridusliku erivajadusega õpilaste kooli) reguleerimisest, mis ei tähenda, et haridusliku erivajadusega õpilastele ei võiks kohalikud omavalitsused, eraõiguslikud juriidilised isikud või riik eraldi koole luua ja neid pidada, kuid kaasava hariduse põhimõttest kantuna peaksid haridusliku erivajadusega õpilased õppima üldjuhul elukohakohajärgse kooli tavaklassis (eelkõige kergema haridusliku erivajadusega lapsed ning kus tuleb õpilastele vajalik tugi tagada) ning vajadusel elukohajärgse kooli eriklassis. Eraldi erikoolide loomist riiklikult ei soodustata. Hariduslike erivajadustega õpilaste arv tavakoolides on viimastel aastatel suurenenud, mis tähendab, et üha enam on hakatud kaasava hariduse põhimõtteid omaks võtma. Koolide eristamine ei ole vajalik ka seetõttu, et muudetav rahastamissüsteem toetab erivajadustega õpilasi ühtsete printsiipide alusel nii nn eri- kui tavakoolides.“ Vastav muudatus tõi kaasa vajaduse võimaldada paindlikumalt ka tervishoiuteenuse osutamist, lähtudes mõistlikkusest ja lapse vajadusest. Sellest tulenevalt on koolitervishoiuteenuse nõuetest välja jäetud kohustus osutada tervishoiuteenust koolis kohapeal, kui tegemist on haridusliku erivajadusega õpilasega. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses tõhustatud tuge või erituge vajavate õpilaste korral peab koolipidajal hindama, kas tervishoiuteenust peab osutama koolis kohapeal. Seda eelkõige juhul, kui õpilase tervislik või arengust tulenev seisund ei võimalda liikuda iseseisvalt teenuse osutamise kohta või teenuse osutamise kohta liikumine mõjutab õppetöös osalemist. Koolitervishoiuteenuse kättesaadavus tagatakse õpilastele nii õppeajal kui ka eksamiperioodil ning õe vastuvõtuaeg moodustab vähemalt poole õe tööajast. Väljaspool vastuvõtuaega nõustab õde õpilasi sidevahendite teel ning teavitab, kuhu vajaduse korral pöörduda arstiabi või tervisealase nõu saamiseks väljaspool vastuvõtuaega. Koolitervishoiuteenuse osutaja avaldab õpilastele, koolipersonalile ja lapsevanematele kooli direktoriga kooskõlastatud vastuvõtuajad ja õe kontaktandmed. Mitme kooli teenindamise korral ei tohi ühe ja sama õe vastuvõtuajad erinevates koolides kattuda ning õe ajutise äraoleku korral korraldab teenuseosutaja puuduva õe asendamise teise tervishoiutöötajaga. Lisaks paneb teenuseosutaja koolis nähtavale kohale välja teabe, millal on õpilasel ja lapsevanemal õigus pöörduda ettepaneku või kaebusega teenuseosutaja tegevuse kohta Terviseametisse või Tervisekassasse koos nende kontaktandmetega. Määruse §-s 51, mis jõustub 1. septembril 2024, sätestatakse nõuded koolitervishoiuteenust osutava õe tegevuste aeg, maht, kättesaadavus ja asukoht. Paragrahviga 51 muudetakse määruses nr 54 sätestatut koolitervishoiuteenuse osutamise asukoha kohta, mis avaldab mõju ka teenuse rahastamisele Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu alusel (kehtestatakse ravikindlustuse seaduse § 30 lõike 1 ja § 331 lõike 1 alusel). Koolitervishoiuteenuse puhul on õe töökoormuseks 600 õpilast täistööaja (ehk 40 tundi nädalas) korral. Erivajadusega õpilastega töötamisel on õe töökoormuseks 125 erituge vajavat õpilast täistööaja (ehk 40 tundi nädalas) korral. Kehtivas määruses nr 54 on õe töökoormus eristatud ainult tavaõpilastega koolis ja haridusliku erivajadusega õpilastele mõeldud koolis. Kuna erivajadusega lapsed õpivad ka tavakoolides ning kõik õpilased ei ole erivajadusega, muudetakse kooli tüübist sõltuvat rahastamist ning lisatakse ka õe töökoormus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 49 lõike 1 tähenduses tõhustatud tuge vajavate õpilastega töötamisel nii, et tõhustatud tuge vajavate õpilastega töötamisel on õe töökoormuseks 441 tõhustatud tuge vajavat õpilast täistööaja (ehk 40 tundi nädalas) korral.  9 Käesoleva muudatusega soovitakse liikuda koolitüübi põhiselt koolitervishoiu rahastamiselt õpilasepõhisele rahastamisele ning eristada tervishoiuteenuse vajaduse puhul erituge ja tõhustatud tuge vajavaid õpilasi tavaõpilastest vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatule. Seni on koolitervishoiuteenuse rahastamisel lähtutud koolipõhisest lähenemisest, kuna aga õe töömaht ja tegevused on erineva vajadusega laste puhul erinevad ning ei sõltu koolitüübist, vaid laste vajadusest, tuleb rahastamine muuta õpilasepõhiseks. Tervisekassa koolitervishoiuteenuse piirhinna kujundamisel on juba praegu arvestanud õe töökoormuse erisusi tavaõpilastele, tõhustatud ja erituge vajavatele ning haridusliku erivajadusega õpilastele teenuse osutamisel. Samas ei ole praegu teenuse sisu ja osutamise korraldust reguleerivas määruses eristatud erineva vajadusega õpilastele teenuse osutamiseks kuluvat aega. Ilma nimetatud sätet muutmata ei ole võimalik tagada teenuse kättesaadavust tegelikust vajadusest lähtuvas ja ka hinnakujunduse aluseks olevas mahus. Määruse §-s 6 sätestatakse ambulatoorse õendusabiteenuse osutamiseks vajalike ruumide, sisseseade, aparatuuri, töövahendite ja ravimite nõuded, mis on ajakohastatud ja üldistatud, et tagada paindlik teenuse osutamine. Liigsest detailsusest on loobutud, et luua paindlik, kuid teenuse eripära ja kvaliteeti tagav regulatsioon, mis ajaliste muutuste käigus ei vajaks pidevat uuendamist, täites samas minimaalsed nõuded. Lõikes 1 sätestatakse nõuded vastuvõturuumidele. Ruumide pindala ja planeering peavad vastama tavapäraselt tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikele tingimustele, mis võimaldavad pakkuda kvaliteetset raviteenust. Nimetatud tavapäraselt tingimuste mõtestamisel tuleb lähtuda teenuse kvaliteetsuse ning patsientide heaolu, privaatsuse ja konfidentsiaalsuse nõudeist. Teenuse pakkumise ruum peab paiknema hoones selliselt, et patsient saab teenust privaatselt kasutada. Näiteks elumajas teenuse osutamisel peaks sissepääs ravi osutamise ruumidesse asuma üldjuhul eluruumide koridori sissepääsudest eraldi. Vaid erandjuhul, kui patsientide privaatsuse rikkumise oht on väike, võib sissepääs teenuse osutamise ruumidesse olla eluruumide koridoriga ühise sissekäiguga. On ootuspärane, et tervishoiuteenuse osutamise kohas on lisaks vastuvõtu- või protseduuriruumile privaatne ooteruum. Teenuse osutamise ruumi valikul peab olema tagatud, et ruumis räägitav ei kostuks ruumist väljapoole, sh ooteruumi. Ruumi ei tohiks kostuda müra (sh liiklusmüra), mis võiks kahandada patsiendi heaolu ja halvendada ravikontakti. Vastuvõturuumi suurus ja sõltuvalt teenuse sisust protseduuriruumi suurus on jätkuvalt vähemalt 16 m2 või 2 x 12 m2, mis võib põhjendatud juhul olla kuni 20 protsenti väiksem, kui koosmõjus punktiga 1 on tagatud sobivad töötingimused ning teenuse kvaliteet ja ohutus. Kahekümneprotsendine kõrvalekalle on lubatud, kuivõrd teenuse pakkumiseks nõutud sisseseade, aparatuur ja töövahendid võivad erineda ning mahtuda teenuse kvaliteeti mõjutamata koos patsiendi teenindamiseks vajaliku ruumiga ka väiksemale hästi planeeritu pinnale. Lisaks võib näiteks koolitervishoiuteenuse puhul tekkida olukord, kus teenust peab osutama vanemates hoonetes, kus just ruutmeetritelt sobiva ruumi leidmine võib osutuda võimatuks. Eeskätt tekib selline olukord siis, kui teenust osutatakse juba ehitatud hoonetes, kus esialgu ei olnud planeeritud õe vastuvõtuteenust osutada. Ruumid ja nende sisseseade peavad olema osutatavale õendusabiteenusele vastava funktsionaalse lahendusega ja inimestele ohutud ning vastama tööohutusnõuetele, sealhulgas peavad tervist ja elu ohustavad riskid olem maandatud. Funktsonaalne lahendus ruumis tähendab, et ruumi planeering on loogiline ja loomulik ning võimaldab teenuseosutajal kõiki teenusele seatud tingimusi silmas pidades kvaliteetselt teenust osutada. Ruumides peab olema piisav õhuvahetus ning loomulik ja tehisvalgustus. Lisaks peavad ruumides olema loodud tingimused patsiendile ja personalile isikliku hügieeni toiminguteks. Arvestada tuleks, et ruumilahendus võimaldab hoida ravidokumente  10 andmekaitsenõuetele vastavalt kooskõlast sotsiaalministri 15. detsembri 2004. a määruse nr 128 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded“ §-ga 7, järgides põhimõtet, et riskivaba töötlusviis tähendab ka turvalist keskkonda.1 Lõike 2 kohaselt peab koduõendusteenuse osutaja tagama sobiva keskkonna vähemalt dokumentide nõuetekohaseks hoidmiseks ning töövahendite ja aparatuuri hoidmiseks, samuti ühenduse telefoniside- ja arvutivõrguga. Kuna koduõendusteenuse puhul on tegevuskohaks patsiendi elu- või viibimiskoht, ei ole lõikes 1 nimetatud nõuded selle teenuse puhul asjakohased. Seega peab teenuseosutaja tagama, et dokumendid, töövahendid ja aparatuur, mida ta teenuse osutamiseks kasutab, on säilitatud ja hoitud nõuetekohaselt. Lisaks on oluline, et teenuseosutajal oleks suhtlemiseks vajalik telefonisidevõrk ja arvutivõrk tervishoiuteenuse dokumenteerimiseks. Sarnaselt ruuminõuetega, mis on sätestatud lõikes 1, peab ka koduõendusteenuse osutaja järgima, et ravidokumendid on hoiutud andmekaitsenõuetele vastavalt kooskõlas sotsiaalministri 15. detsembri 2004. a määruse nr 128 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded“ §-ga 7, järgides põhimõtet, et riskivaba töötlusviis tähendab ka turvalist keskkonda. Lõikes 3 sätestatakse ambulatoorse õendusabiteenuse osutamiseks vajalikud töövahendid ja aparatuur. Nõutud töövahendid ja aparatuur sõltuvad pakutava õendusabiteenuse sisust, mis tähendab, et õel peavad olema vajalikud vahendid lähtuvalt patsiendi vajadusest. Seega sätestatakse need määruse tasemel üldnimetusega, näiteks glükomeetri, testribade, stetofonendoskoobi ja termomeetri asemel kasutatakse edaspidi ühist nimetajat, milleks on vererõhu, veresuhkru ja kehatemperatuuri mõõtmise vahendid. Sarnast lähenemisviisi on kasutatud kõikide töövahendite ja aparatuuri puhul. See tagab piisava paindlikkuse määruse tasemel, et ei kirjutataks detailselt ette, milliste seadmetega peab õendusabi osutaja oma tööd tegema. Kehtivast loetelust on eemaldatud vahendid klistiiri tegemiseks, kuna praktikas on see tegevus tehtav haiglatingimustes, ja inhalaator, mida seni koduõendusteenuse osutamiseks vajalik oli hankida, kuid praktikas puudub selle kasutamise vajadus. Lõigete 4 ja 5 kohaselt peavad koolitervishoiuteenuse osutajal olema kõik lõikes 3 nimetatud vahendid. Lähtuvalt teenuse ja patsientide spetsiifikast peavad aga koolitervishoiuteenuse osutamisel olema lisaks reguleeritav kaelatugi, termotekk, valgustatud silmatabel, luup, geelikott ja ühekordsed maskid kunstliku hingamise tegemiseks. Valgustatud silmatabel on õele vajalik, et viia läbi silmakontrolle ja avastada võimalikke varajasi kõrvalekaldeid nägemises ning suunata õpilane vajadusel täiendavasse kontrolli. Luup, kaelatugi, termotekk, geelikott ja ühekordsed kunstliku hingamise maskid on õele koolis vajalikud esmaabi osutamiseks erinevate väiksemate õnnetuste ja traumade korral. Samas on koduõendusteenuse osutamisel täiendavalt vajalikeks vahenditeks konteiner laboratoorsete analüüside transportimiseks ja erinevas suuruses põiekateetrid. Mõlema teenuse puhul on tegemist vahenditega, mis tulenevad just konkreetse teenuse eripärast. Lõikes 6 sätestatakse vahendid ja tingimused, mis peavad õendusabiteenuse osutajal olema juhul, kui ta tegeleb ravimite manustamise või vaktsineerimisega. Nimetatud tegevuste tegemisel peab järgima nii ravimiseadusest, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusest kui ka jäätmeseadusest tulenevaid nõudeid. Salvestava logeriga või miinimum- ja maksimumtemperatuuri andmeid salvestava termomeetriga varustatud külmkapp on vajalik selleks, et tagada ravimite ja vaktsiinide nõuetekohane säilitamine teenusepakkumise asukohas. Teenuseosutaja kodus asuv toidu jaoks mõeldud külmik ei ole sobiv 1 Ravidokumentide andmekaitsenõuetele vastava hoidmise tagavad füüsilised ja tarkvaralised tingimused välistavad kõrvalistel isikutel ligipääsu andmekandjatele või andmetele. Ravidokumente ja andmekandjaid tuleb säilitada lukustatavas kapis või takistades muul viisil andmetele ligipääsemist või nende kaasavõtmist (nt peavad arvutid olema lukustatud laua, seinte või põranda külge). Digitaalsetele andmetele ligipääs peab olema takistatud infotehnoloogiliste meetmete rakendamise kaudu.  11 ravimite ja vaktsiinide säilitamiseks. Kui teenuseosutaja ei suuda tagada tarneahelat, mis tähendab, et tal puudub vaktsiinide ja ravimite tarnijaga kokkulepe nende nõuetekohaseks transportimiseks, peab teenuseosutajal endal olema külmkehaga ja logeriga varustatud termokonteiner ravimite ja vaktsiinide transportimiseks või teenuse osutamiseks väljaspool tegevuskohta. Nõuetekohane ravimite ja vaktsiinide säilitamine ja transportimine tagavad ravimi säilimise ja seeläbi patsiendiohutuse. Lõikega 7 antakse Terviseametile õigus kehtestada § 6 lõigetes 1, 2 ja 6 nimetatud nõuete sisustamiseks tegevuskoha ruumidele ja sisseseadele kõrvaltingimusi kooskõlas haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 53 sätestatuga. Analoogne võimalus on ette nähtud ka terviseministri 21. septembri 2023. a määruses nr 54 „Füsioteraapia, logopeedilise ravi ja psühholoogilise ravi iseseisev osutamine“. Seega sätestab tegevusloa andmise aluseks olev määrus miinimumnõuded vastavale majandustegevusele, kuid Terviseametil kui tegevusloa andjal on HMS § 53 alusel õigus kehtestada tegevusloale kõrvaltingimusi. Nimelt on Riigikohus oma otsuse 3-19-1735 punktis 22 leidnud, et Terviseametil just selline õigus HMS § 53 lõike 1 punkti 2 alusel on. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 17 lõike 4 kohaselt peab kõrvaltingimuse seadmise alus tulenema seadusest, kuid seaduseks võib olla ka HMS ise. Seega, HMS § 53 lõike 2 punktide 2 ja 3 alusel tohib Terviseamet tegevusloa taotlejale seada kõrvaltingimusi, kui nendeta tuleks jätta haldusakt andmata või haldusakti andmisel tuleb kasutada kaalutlusõigust. Käesoleva määruse tegevusloa nõuete puhul tulebki Terviseametil kasutada kaalutlusõigust. Näiteks tuleb ruumi sisseseade piisavuse üle otsustamisel hinnata, kas seal on konkreetse õendusabiteenuse osutamiseks vajalikus seadmed. Juhul kui midagi olulist on puudu, saab Terviseamet sellise kõrvaltingimuse ka kehtestada ning hiljem kontrollida, kas puuduv seade on varustusse lisatud. Täitmise tagamiseks saab kasutada haldussundi. Tegevuslubadele kõrvaltingimuste seadmist kasutatakse loamenetluses tihti. Näiteks ööklubile tegutsemisloa andmisel seatakse tingimuseks naabritele kompensatsiooni maksmine. Diskretsiooni kasutamisel on kindlasti asjakohane rääkida kõrvaltingimustest. Kui Terviseamet kehtestab lisakohustuse tegevusloa taotlejale, siis see on juriidiline kohustus, mis täiendab põhiregulatsiooni. Tegevusloa jõustumine ei saa sellest kõrvaltingimusest sõltuda, küll aga saab tegevusloa kasutamine ehk lisa- või kõrvaltingimuse täitmata jätmise eest saab isiku vastutusele võtta. Terviseamet saab aga ka lisakohustuse asemel lisatingimusi kõrvaltingimusena kehtestada – näiteks palub remontida teenuse osutamiseks mõeldud ruume enne tegevuse alustamist. Siis ei saa enne tegevusluba väljastada, kui see lisatingimus on täidetud. Lisakohustuse ja lisatingimuste kehtestamise eesmärk on tagada paindlikkus haldusülesannete täitmisel ning erinevate huvidega arvestamine. Lõigetes 8 ja 9 nimetatakse õendusabiteenuse osutamisel vajalikud ravimid. Loeteludes ei ole võrreldes kehtivate nõuetega muudatusi tehtud. Lõikega 10 antakse õendusabiteenuse osutajale õigus hankida enda ravimite loetellu 0,1%-line epinefriini süstelahus peale tegevusloa väljastamist. Kuna tegemist on retseptiravimiga, ei ole kehtivas praktikas õendusabiteenuse osutajal võimalik ravimit hankida enne, kui teenuse osutamiseks on tegevusluba väljastatud. Seatud tingimus võimaldab paindlikuma tegevusloa taotlemise protsessi ning Terviseametil on võimalik ravimi olemasolu kontrollida järelevalve menetluse käigus. Määruse §-s 7 sätestatakse õendushaiglas osutatavad tervishoiuteenused. Lõikes 1 sätestatakse õendushaiglas osutada lubatud teenused, milleks on statsionaarne õendusabiteenus, koduõendusteenus ja õe vastuvõtuteenus. Koolitervishoiuteenust õendushaiglas osutada ei tohi.  12 Lõigetes 2 ja 3 täpsustatakse, kuivõrd õendushaiglas osutatakse nii statsionaarseid kui ka ambulatoorseid õendusabiteenuseid, et osutatavate õendusabiteenuste hulka kuuluvad kõik määruse § 3 lõigetes 2 ja 5 nimetatud tegevused sõltuvalt teenuse eripärast ning sellest, kas teenust osutab õde või eriõde. Statsionaarne õendusabiteenus on patsiendi vajadusest lähtuv ja on kättesaadav ööpäev läbi. See tähendab, et teenuseosutaja tegevused on sarnased ambulatoorse õendusabiteenuse tegevustega, kuid kuna statsionaarse patsiendi vajadused erinevad ambulatoorse patsiendi vajadustest, on üheks põhiliseks erinevuseks just see, et patsiendile pakutakse teenust ööpäev läbi. Määruse §-ga 8 kehtestatakse statsionaarse õendusabiteenuse iseseisva osutamise tingimused. Lõike 1 kohaselt peab õendushaiglas õdede ja hooldajate tööd koordineerima kõrgharidusega ja vähemalt kolmeaastase kliinilise töö kogemusega õde või eriõde, et tagada õe kvalifikatsioon. Iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse sisuks on pakkuda õendusabi, mille vajaduse üle otsustamine ja mille osutamine on õe pädevus. Sarnaselt kehtivate nõuetega võib statsionaarset õendusabiteenust osutada lisaks õendushaiglale ka üldhaiglas, keskhaiglas, piirkondlikus haiglas, taastusravihaiglas ja kohalikus haiglas, kui käesolevas määruses õendushaiglale kehtestatud nõuded on täidetud. Lõigete 2 ja 3 kohaselt peavad õendushaiglas ööpäev läbi töötama õed ja hooldustöötajad ning koosseisu peab kuuluma ka sotsiaaltöötaja. Õdede, hooldustöötajate ja patsientide suhtarvusid käesoleva määrusega ei muudeta. Sotsiaaltöötaja tegeleb oma erialast lähtuvalt tema pädevusse kuuluvate probleemidega, mis on olulised patsiendi suunamisel teisi teenuseid saama ning patsiendi ja tema lähedaste suutlikkusel oma edasist elu korraldada. Lõigete 4 ja 5 kohaselt peavad lähtuvalt patsientide seisundist õendushaiglas olema kättesaadavad füsioterapeudi ja tegevusterapeudi teenused, et tagada patsientidele füüsiline ja vaimne heaolu ning soodustada nende toimetulekut. Lisaks peab vähemalt üks kord nädalas õendushaiglas viibivale patsiendile olema tagatud arsti konsultatsioon, et vajaduse korral saaks korrigeerida patsiendi ravi ja varasemaid arsti antud soovitusi või suunata patsient edasi eriarstile, uuringutele või muud tervishoiuteenust saama. Lõike 6 kohaselt peavad õendushaiglal olema kättesaadavad labori- ja radioloogiateenused. Sarnaselt iga haiglaga, kus patsiente pidevalt jälgitakse, on asjakohane, et diagnoosimiseks vajalikud teenused oleksid lepingute alusel pidevalt kättesaadavad. Määruse §-ga 9 kehtestatakse miinimumnõuded statsionaarse õendusabiteenuse osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele, aparatuurile ja töövahenditele. Nõuete seadmisel on suures osas lähtutud määruse nr 3 senisest regulatsioonist arvestades õendushaigla ja patsientide eripäraga. Lõikega 1 kehtestatakse statsionaarse õendusabiteenuse osutamiseks vajalikud nõuded, mis on võrreldes kehtivate nõuetega üldistatud, tagades paindlikuma teenuseosutamise, kuid tagades patsiendiohutuse. Nii näiteks on oluline, et liikumisraskusega patsiendile oleks tagatud tavatualetist suurem tualett, kuhu pääseb ka abivahendiga. Sarnane olukord on ka pesemisruumidega, mis peavad võimaldama personalil patsiendiga tegeleda. Kaheksa voodikoha kohta peab olema üks dušikoht ning kui pesemiseks on vajalik kasutada näiteks raami, mis tavatingimusteks loodud pesuruumi ei mahu või jääb ruum seal tegutsemiseks kitsaks, peab olema ka pesemisruum lamava haige pesemiseks. Kuna õendushaiglad on üle Eesti väga erineva suurusega, tuleb reguleerida teatud vahendite arvu vastavust voodikohtadele, et ei tekiks näiteks olukorda, kus 200 patsiendi kohta on õendushaiglas ainult üks transpordiraam või pesuruumide arv ei vasta kehtestatud nõuetele.  13 Arvestades õendushaigla spetsiifikat, tuleb eraldi nimetada ka ruum surnute hoidmiseks, kuna surnu tuleb eraldada teistest patsientidest esmase korrastuse tegemiseks ja ajaks, mis kulub surnu hoidmisele teenuseosutaja saabumiseni. Lõikes 2 sätestatakse sisseseade, aparatuur ja töövahendid, mis peavad olema tagatud statsionaarse õendusabiteenuse osutamiseks. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga on loetelus erinevad vahendid ja aparatuur viidud üldisema nimetuse alla. Seni on olnud sätestatud detailsed loetelud, kuid kuna teenuse sisu ja praktiline vajadus ajas muutub, ei ole detailsed loetelud enam mõistlikud ega asjakohased. Oluline on lähtuda patsiendi vajadusest ning sellest, et teenuse osutamisel oleks tagatud teenuse kvaliteet ja patsiendiohutus. Lõikes 3 sätestatakse statsionaarse õendusabiteenuse osutajale ravimite manustamise ja vaktsineerimisega tegelemise tingimused, mis on nimetatud § 6 lõikes 6. Tegevuste tegemisel peab järgima nii ravimiseadusest, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusest kui ka jäätmeseadusest tulenevaid nõudeid. Lõikes 4 nähakse ette Terviseameti õigus kehtestada kõrvaltingimusi sarnaselt määruse § 6 lõikega 7 (vaata vastava sätte selgitust). Määruse §-ga 10 kehtestatakse üleminekusätted, mille kohaselt saab eriõe III taseme pädevusega õde teha teenuse osutamisel eriõe tegevusi kuni 2031. aasta 31. detsembrini. See on mõeldud üleminekuperioodina, et eriõe haridust nõudvatel ametikohtadel töötamiseks tekiks piisavalt magistriõppe läbinud õdesid. Alates 1. jaanuarist 2032 võib eriõe teenust osutada vaid eriõde. Samuti nähakse ette erisus, mis võimaldab Tervisekassal jätkata lepingutega, mis on sõlmitud kooskõlas määruse §-s 11 nimetatud määrustega kuni nende tähtaja lõpuni. Rakenduslik eripära on oluline, et hajutada Tervisekassa töökoormust olemasolevate lepingute muutmisel järk-järgult või vastavalt vajadusele. Määruse §-ga 11 tunnistatakse kehtetuks viis terviseministri määrust – määrused nr 3, 54, 55, 56, ja 58. Määrusega koondatakse viies eelnimetatud määruses sätestatud nõuded iseseisvalt osutatavatele õendusabiteenustele, ühtlustades terminoloogiat ja teenuste kirjeldust ning õendusabi erialade loetelu. Määrus on valdavas osas kehtivate määruste koondatud ja ajakohastatud tekst. Määruse §-ga 12 nähakse ette määruse §-de 5 ja 51 jõustumise ja rakendamise erisused. Määrus jõustub üldises korras, kuid koolitervishoiuteenuse nõuete puhul rakendub 1. septembrist 2025. a töökoormuse muudatus, mistõttu asendatakse seni §-s 5 sätestatud nõuded §-s 51 sätestatuga. Sisuline muudatus tehakse üksnes esimestes punktides, mis käsitlevat töökoormust. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. Määrusel on kaudne seotud Euroopa Liidu (EL) õigusega, kuivõrd ELis valitseb tööjõu vaba liikumise põhimõte ning selle piiramise reguleerimiseks on vastu võetud nn proportsionaalsuse direktiiv.2 Nimetatud direktiivi preambuli punkti 1 kohaselt tagab Euroopa Liidu põhiõiguste harta nii kutsevabaduse kui ka ettevõtlusvabaduse. Muutuv õigus puudutab õendusabiteenuse osutamist. Kehtiva õiguse loogikast lähtudes rakendatakse ka selle teenuse osutamisel tegevusloa nõuet. Tegevusloa saamiseks kehtestatakse 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018L0958.  14 rakendusmäärusega nõuded, millele tervishoiuteenust osutada sooviv juriidiline isik või FIE peab vastama. Paragrahvi 4 lõige 1 sätestab kvalifikatsiooninõuded isikule, kes peab tegevusluba taotleva ja omava juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja vastutusel ja heaks teenuse pakkumisel tegutsema. Need nõuded piiravad iseseisva õendusabiteenuse osutajana õe vastuvõtuteenust osutada. Õe vastuvõtuteenuse kvalifikatsiooninõuete vajadus on sätestatud TTKS § 41 lõike 2 punktis 61, mis nõuab tegevusloa taotluse esitamisel õe pädevust tõendavate dokumentide esitamist. Seetõttu on juba TTKS-is vastavate nõuete kehtestamisel analüüsitud ja argumenteeritud kutse- ja ettevõtlusvabadust piiravate õigusnormide kooskõla ELi direktiiviga. Tegemist ei ole uudse nõudega ning määrusega ei muudeta sisulisi nõudeid, millele peab teenuseosutaja heaks töötav õde vastama. Vastavad nõuded on määruses nr 55 kehtinud 2016. aastast. 4. Määruse mõjud Määrusega koondatakse kokku nõuded iseseisvalt osutatavatele õendusabiteenustele ning ühtlustatakse seni erinevates määrustes sätestatud teenuse kirjeldus ja terminoloogia. Kuivõrd määruste koondamine tervikuks on tehniline muudatus, siis selle mõju eraldi ei hinnata. Mõjuanalüüs on koostatud peamiselt eriõe mõiste sätestamise ning kehtestatava nõude vaatest, mille kohaselt saavad alates 2032. aastast iseseisvalt osutatavaid õendusabiteenuseid pakkuda vaid uuele definitsioonile vastavad eriõed. Määruse muudatustega kaasnevad sotsiaalne mõju, mõju majandusele ja mõju riigivalitsemisele, kuid teistes mõjuvaldkondades mõju ei kaasne. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati mõju nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Sotsiaalne mõju Määruse muudatus mõjutab kõiki Eestis töötavaid õdesid ja tulevasi (alles haridust omandavaid) õdesid. Tervishoiukorralduse infosüsteemi andmetel3 on õena registreeritud 15 911 isikut, kuid tervishoiusüsteemis töötavaid õdesid oli Tervise Arengu Instituudi (TAI) statistika 4 kohaselt 2023. aastal 9103 ning abiõena töötas 789 isikut. Kõikidest tervishoius töötavatest isikutest (27 095) moodustab sihtrühm 37%, mistõttu on tegemist keskmise suurusega sihtrühmaga. Tervishoiukorralduse infosüsteemi andmetel on registreeritud erialaga õdesid kokku 946 – neist intensiivraviõenduse eriala on omandanud 325, kliinilise õenduse eriala 209, terviseõenduse eriala 220 ja vaimse tervise õenduse eriala 216 isikut. Kehtivaid iseseisva õendusabi osutamise tegevuslubasid on 2024. aasta detsembri seisuga 681, selhulgas 264 koduõendusteenuse, 248 koolitervishoiuteenuse, 152 õe vastuvõtuteenuse ja 41 iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse osutamise luba.5 Iseseisvat õendusabiteenust osutavaid õdesid töötab 348 terviseasutuse 631 tegevuskohas.6 Õdesid, kellel on spetsialisti- või magistriõppe tasemel erialane haridus omandatud, määruse muudatus oluliselt ei mõjuta ning nende töö jätkub muudatusteta. Õdedele, kes praegu iseseisvalt õendusabiteenust osutavad, kuid spetsialistiõppe või magistrikraadi tasemel haridust ei oma, on mõju ulatuslikum. Määruse muudatuste rakendumisel tekib nimetatud õdedel vajadus valida, kas nad soovivad iseseisvalt õendusabiteenuse osutamist jätkata ning omandada õendusteaduse 3 https://medre.tehik.ee/home. 4 https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__04THressursid__05Tootajad/THT001.px/table/tableViewL ayout2/. 5 Andmepäring Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusest. 6 Andmepäring Terviseametist.  15 magistrikraad või loobuvad iseseisvalt õendusabiteenuse osutamisest alates aastast 2032. Kuni selle ajani on ette nähtud üleminekuperiood, mis võimaldab iseseisvalt õendusabiteenuse osutamist jätkata, kui hiljemalt 2027. aastaks on taotletud eriõe III taseme pädevus. Määratud periood on õdede seisukohast piisav, et teha kaalutletud otsus magistriõppes pädevuse suurendamiseks või iseseisvalt osutatavast õendusabiteenusest loobumiseks. Kuivõrd tegemist on muudatusega, mis mõjutab õdede karjäärivalikut ja erialase spetsialiseerumise võimalusi, avaldub pikaajalises vaates mõju ka kõikidele õendust õppivatele üliõpilastele. Aastatel 2023–2025 võetakse õe põhiõppesse vastu 700 üliõpilast igal aastal.7 Alates määruse jõustumisest võib oodata suuremat huvi õendusteaduse magistriõppe läbimise vastu nii praegu õenduse haridust omandavate kui ka juba töötavate õdede hulgas, mistõttu võib tekkida vajadus õppekohtade arvu suurendada. Iseseisvalt õendusabiteenust osutavate õdede haridusnõuete rangemaks seadmine avaldab positiivset mõju õdede teadmistele ja pädevusele ning seeläbi kaudselt kõikidele tervishoiuteenuste kasutajatele. Eriõdede pädevuse suurendamisega ning erialamääruste koondamise ja määruses sätestatud teenuste kirjeldustest liigse detailsuse kaotamisega luuakse eeldused tervishoiuteenuse kvaliteedi parandamiseks. Patsientide vajadused ja õendusabi valdkond arenevad pidevalt, mistõttu võib liigne detailsus teenuste kirjeldamisel osutuda takistuseks, vähendades võimalust kohandada teenust vastavalt muutuvatele tingimustele ja uuendustele. Vähem jäik regulatsioon loob paremad eeldused teenuse arendamiseks, võimaldab kiiremat kohandumist uuendustega ning toetab tervishoiusüsteemi dünaamilist arengut. Vananeva rahvastikuga ühiskonnas suureneb tervishoiuteenuste vajadus, mistõttu muutub väljaõppinud õendustöötajate roll arstide kõrval üha olulisemaks. Õdede pädevuse suurendamine tugevdab tervishoiusüsteemi tervikuna – suurema vastutuse andmine ja õdede rakendamine iseseisvate spetsialistidena aitab paremini lahendada patsientide tervisemuresid, vähendada arstide töökoormust, lühendada ravijärjekordi ja tagada ravi järjepidevus. See omakorda suurendab nii tervishoiutöötajate kui ka patsientide rahulolu.8, 9 Kokkuvõttes võib mõju ulatus tulenevalt õdede erialase spetsialiseerumise soovidest erineda: nende jaoks, kellel on õendusteaduse magistrikraad või erialane spetsialistiõpe juba läbitud, kellel puudub tahe iseseisvalt õendusabiteenust osutada või kes soovivad aastaks 2032 selle osutamisest loobuda, on mõju ulatus väike, sest harjumuspärane töötamise viis jätkub. Õdede jaoks, kellel on tahe iseseisvalt õendusabiteenust osutada ja kes veel spetsialistiõppe või magistriõppe taset omandanud ei ole, on mõju ulatus suur – magistriõppesse astumine võib mõjutada harjumuspärast töötamise koormust ja elukorraldust. Määruse muudatustega kokkupuude ehk mõju avaldumise sagedus on väike, sest mõju avaldub ühekordselt. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike – iseseisvalt õendusabiteenust osutatavate, kuid magistriõpet läbida mittesoovivate õdede puhul võib eeldada töökorralduslikke muutusi ning nende arvelt teenust osutavate spetsialistide vähenemist, kuid pika üleminekuperioodiga on vähendatud riski, et teenuseosutajate hulk märkimisväärselt väheneks. Määruse muudatusel on kogu õendusele ja õdedele positiivne mõju, suurendades õdede pädevust, vastutust ja rolli tervishoiusüsteemis tervikuna. Samuti lihtsustab määruse muudatus nõuete ja terminoloogia muutmise jälgimist ning tagab parema selguse tervishoiuteenuste osutamisel, parandab koostööd spetsialistide vahel ning loob selgema aluse väljaõppe korraldamisel ja tegevusjuhendite koostamisel. 7 Sotsiaalministeerium. (2022). Konsensuslepe rakenduskõrghariduse õppekohtade vajadustest tervise valdkonnas õppeaastatel 2022/2023–2025/2026. https://www.kutseliit.eu/wpcontent/uploads/konsensuslepe-2022.pdf. 8 Leemet, A., Mets, U. (2024). Tulevikuvaade tööjõuvajadusele: tervishoid. Tallinn: SA Kutsekoda. 9 Sotsiaalministeerium. Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030. Kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/rta_05.05.pdf.  16 Mõju majandusele Majanduslik mõju avaldub kõikidele iseseisvat õendusabiteenust osutavatele asutustele: 2023. aasta detsembrikuu seisuga oli kehtiv iseseisva õendusabiteenuse osutamise tegevusluba väljastatud 348 asutusele, kes osutasid teenust 631 tegevuskohas.10 Tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutusi oli 2023. aastal kokku 260411, seega moodustab mõjutatud sihtrühm võrreldavast sihtrühmast 13% ning sihtrühma suurus on keskmine. Mõju ulatus on väike, sest sihtrühma käitumine määruse muudatuse tagajärjel ei muutu ning muudatustega kohanemise vajadus puudub. Iseseiva õendusabiteenuse tegevusloa nõuete muutmine toob teenuseosutajatele kaasa vajaduse tutvuda uute nõuetega ja vajaduse korral teha ümberkorraldusi, mis ajutiselt suurendab halduskoormust (sh töötajate aja- ja tööjõukulu). Mõju avaldumise sagedus on väike, sest tegevusloa nõuetega kurssi viimine on ühekordne protsess ning püsivat mõju ei teki. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest kuigi vähesel määral avaldub mõju tervishoiuteenuste osutajate majandustegevusele, on määruse eesmärk parandada iseseisva õendusabiteenuse kvaliteeti, mis on selgelt positiivse iseloomuga. Eelnevat arvesse võttes avaldub iseseisvat õendusabiteenust osutavatele asutustele väheoluline mõju. Mõju riigivalitsemisele Muudatusest on mõjutatud Terviseamet ja Tervisekassa ning seega võib mõjutatud sihtrühma suurust hinnata väikeseks. Määrusega muudetakse koolitervishoiu rahastamist koolitüübi asemel õpilasepõhiseks ning erituge ja tõhustatud tuge vajavaid õpilasi hakatakse tervishoiuteenuse vajaduse osas eristama tavaõpilastest, arvestades ka teenuse osutamiseks kuluvat aega. Tervisekassa tervishoiuteenuste loetellu lisatavate teenuste hinnastamisega kaasneb Tervisekassale tööjõu- ja ajakulu, kuid käesoleva seletuskirja valmimise ajaks on teenused juba hinnastatud ning olulist mõju ei kaasne. Terviseametil tekib edaspidi õigus õendusabiteenuste tegevuskoha ruumidele ja sisseseadele tegevusloa väljastamise protsessis kehtestada lisa- ja kõrvaltingimusi. See võimaldab Terviseametil paindlikumalt reageerida erinevatele olukordadele ning tagada, et teenuse osutamise tingimused vastavad nii õigusaktide nõuetele kui ka praktilistele vajadustele. Terviseameti seisukohast muutub ka epinefriini süstelahuse olemasolu kontrollimise hetk tegevusloa väljastamise protsessist järelevalve menetlusse, mis lihtsustab tegevusloa taotlemist ja võimaldab paindlikumat haldusmenetlust. Nimetatud tegevusloa väljastamisega seotud muudatuste tõttu võib eeldada ajutiselt vähest töökoormuse suurenemist seoses tööprotsesside ülevaatamisega, kuid eeldatavasti nendega kohanemisraskusi ei kaasne ning mõju ulatust võib hinnata keskmiseks. Mõju avaldumise sagedus on väike – tegevuslubade väljastamine ja järelevalve on juba asutuse igapäevatöö osa ning määruse muudatusega otseselt uusi ülesandeid ega ulatuslikke muudatusi ei kaasne. Ebasoovitavaid mõjusid määruse muudatus kaasa ei too. Tervisekassal on vaja arvestada muudatustega tööprotsessides (mõju avaldumise sagedus on väike, kuna tegemist on ühekordse tegevusega ja edaspidi on see osa tööprotsessist), kuid lühiajaliselt võib suureneda töökoormus, kuivõrd võib olla vajalik senised tervishoiuteenuse osutamise lepingud ümber teha. Viimast eelkõige koolitervishoiuteenuse osutamisel, sest vastavates lepingutes on 10 Andmepäring Terviseametist. 11 Statistikaamet. ER026: STATISTILISSE PROFIILI KUULUVAD ETTEVÕTTED | Aasta, Tegevusala (EMTAK 2008) ning Omaniku liik. Statistika andmebaas.  17 viited praegu kehtiva määruse konkreetsetele punktidele. Kuivõrd tegemist on ühekordse või lühiajalise negatiivse mõjuga, võib ebasoovitavate mõjude riski hinnata siiski väikeseks. Lisaks aitab muudatus Tervisekassal pikemas perspektiivis selgemini jälgida nõuete täitmist ehk vähendab võimalikku ebasoovitavat mõju. Kokkuvõttes on muudatusega kaasneva mõju ulatus on keskmine, kuivõrd eeldab muudatuste tegemist, kuid sellega ei kaasne kohanemisraskusi. Kokkuvõttes avaldub riigiasutustele väheoluline mõju. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega kulusid ei kaasne ning tulusid ei prognoosita. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, kuid koolitervishoiuteenuse nõuete puhul rakendub 1. septembrist 2025. a töökoormuse muudatus, mistõttu kehtib § 5 kuni 31. augustini 2025. a ning alates 1. septembrist 2025. a kehtib § 51. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Tervisekassale, Terviseametile, Eesti Õdede Liidule, Eesti Õendusjuhtide Ühingule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile. Määruse eelnõu kohta esitatud märkused on koondatud seletuskirja lisaks olevasse kooskõlastustabelisse.