Sotsiaalministeeriumi tervise tulemusvaldkonna programmid 2025-2028

KINNITATUD terviseministri ..... käskkirjaga nr ... „...“ Lisa .. © Josh Willink PROGRAMM Tervist toetav keskkond 2025-2028 TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM 1 2025-2028 Sissejuhatus Tervise tulemusvaldkonna tervist toetava keskkonna programm on koostatud rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 elluviimiseks ja eesmärkide täitmiseks, toetades inimeste oodatava eluea ja tervena elatud aastate pikenemist. Programm keskendub elukeskkonna muutmisele tervist toetavamaks, pakkudes inimestele kätte- saadavat infot võimalike keskkonnast tulenevate terviseriskide ja nende vähendamise viiside kohta. Programm aitab saavutada rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 alaeesmärki nr 2 „Tervist toetav keskkond“. Tulemusvaldkond Tervis (TE) Tulemusvaldkonna Eesti inimeste oodatav eluiga pikeneb, tervena elada jäänud aastate arv kasvab eesmärk ja ebavõrdsus tervises väheneb Valdkonna arengukava Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 (RTA) Programmi nimi Tervist toetava keskkonna programm Kõikide Eesti elanike elukeskkond on muutunud tervist toetavamaks Programmi eesmärk ning teave võimalikest keskkonnast tulenevatest terviseriskidest ja nende vähendamise viisidest on õigel ajal kergelt kättesaadav Elluviimise periood 2025–2028 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Kaasvastutajad Terviseamet (TA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) riigi pikaajaline arengustrateegia RAHVASTIKU TERVISE ARENGUKAVA 2020–2030 = Tervise tulemusvaldkond Sotsiaalministeerium (SoM) Tervist Tervist toetava Inimkeskse toetavate valikute keskkonna tervishoiu programm programm programm TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM 2 2025-2028  Programm panustab oma tegevustega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis seatud eesmärkide ja ülesannete täitmisele ning riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikesse muutustesse „Kujundame elukeskkonna ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendame riskikäitumist“ ja „Planeerime ja uuendame ruumi ja teenuseid terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise, turvalisuse, elurikkuse ja keskkonnahoiuga arvestavalt“. Samuti aitab tervist toetava keskkonna programm kaasa „Eesti 2035“ mõõdikutega „Tervena elada jäänud aastad“, „Elukeskkonnaga rahulolu“ ja „Õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja trau- made tagajärjel hukkunute arv 100 000 elaniku kohta“ 2035. aastaks seatud eesmärkide saavutamisele. Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisse: Tervist toetava keskkonna programmi elluviimiseks kasutatakse järgmist välisvahendite meedet: y 21.6.1.9. Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervise- kahjude vähendamine (Õiglase Ülemineku Fond). Programmi tegevuste struktuuris ei ole võrreldes varasema programmiga (2024–2027) muudatusi tehtud. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Tervist toetava keskkonna programmi eesmärk Kõikide Eesti elanike elukeskkond on muutunud tervist toetavamaks ning teave võimalikest keskkonnast tulenevatest terviseriskidest ja nende vähendamise viisidest on õigel ajal ker- gelt kättesaadav Algtase Tegelik Sihttase Programmi mõõdik 2019 2023 2025 2026 2027 2028 2030 Keskkonnast, sh töökeskkonnast tingitud enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatud elu­aastate 1709 1709 1328 1292 1257 1221 1150 arv 100 000 elaniku kohta (2019) Allikas: Washingtoni Ülikooli terviseökono- meetria ja hindamise instituut TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM 3 2025-2028 Programmi rahastamiskava Programmi rahastamiskava Eelarve Eelarve prognoos (tuhandetes eurodes) 2024 2025 2026 2027 2028 Programmi kulud 13 441 11 146 10 637 10 315 9 274 Meede 1.1. Tervist toetava keskkonna arendamine ja elukeskkonnast 13 441 11 146 10 637 10 315 9 274 tulenevate terviseriskide hindamine ja vähendamine Tegevus 1.1.1. 1 326 1 432 1 139 954 937 Tervist toetava ja parendava keskkonna kujundamine Tegevus 1.1.2. 3 996 2 967 2 840 2 800 2 401 Vee, õhu, müra ja kiirgusega seotud terviseriskid Tegevus 1.1.3. 1 853 1 720 1 701 1 680 1 492 Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine Tegevus 1.1.4. 6 266 5 027 4 957 4 881 4 444 Toodete ja teenuste ohutus ning riskide vähendamine Hetkeolukorra analüüs Inimeste tervis kujuneb ümbritseva keskkonna (tehis- ja looduslik keskkond), geenide ja inimeste endi tehtud valikute koostoimes. Ümbritsev keskkond mõjutab inimeste valikuid, käitumist ja terviseseisundit oluliselt enam, kui seda sageli teadvustatakse. Tervist toetava keskkonna kujundamisel on vastutus jaotunud mitme ministeeriumi vahel. Seetõttu on koostöö nende vahel olulise tähtsusega, et parandada inimeste tervist ja hea- olu, säästes ja kaitstes seejuures loodust, vähendades kliima muutumise mõjusid ning aidates kaasa majan- duse kasvule. Elukeskkonda mõjutavad tegurid võivad olla inimesele nii nähtamatud kui ka nähtavad. Peamised ohutegurid on seotud vee, õhu, müra, kiirguse, toodete ja kemi- kaalidega. Välisõhu saaste on olulisim keskkonnatervishoiu risk, mis põhjustab üle maailma hulgaliselt enneaegseid surmajuhte. 2020. aastal põhjustasid õhusaastes leiduvad peenosakesed ja lämmastikoktsiid väli- Õhusaaste põhjustas sõhus Eestis 1179 varajast surma.1 Lisaks välisõhule on oluline tegeleda ka 2020. aastal Eestis siseõhu kvaliteediga, mille kvaliteeti mõjutavad nii sise- kui ka väliskeskkon- nast pärit tegurid. Viimaste uuringute kohaselt veedavad eurooplased 90% ajast siseruumides ja olenevalt olukorrast võib see kujutada kahekordset terviseriski võrreldes väliskeskkonnaga.2 1179 varajast surma Müra tõttu kannatab inimeste vaimne ja füüsiline heaolu. Viimastel andmetel kannatab Eestis kõrge mürataseme tõttu üle 300 000 inimese, mis on üle 22% (iga viies inimene) kogu elanikkonnast.3 Suur autoliikluse müra põhjus- tab igal aastal Tallinnas keskmiselt 125 ning Tartus 22 ja põhimaanteede 1 Orru H, Teinemaa E. Välisõhu kvaliteedi mõju võrdlus inimeste tervisele Eestis aastatel 2010 ja 2020 ning õhusaaste tervisemõjude prognoos aastaks 2030. Tartu: Tartu Ülikool, Eesti Keskkonnauuringute keskus; 2022. 2 European Commision. (2003). Indoor air pollution: new EU research reveals higher risks than previously thought. 3 European Environment Agency.(2021). Estonia noise fact sheet 2021. TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM 4 2025-2028 ääres kaks haigestumist südame isheemiatõppe.4 Varem on mürast tingitud tervisemõjusid pigem alahinnatud.5 Euroopa Liit on seadnud nullsaaste strateegia raames eesmärgiks vähendada liiklusmürast krooniliselt häiritud elanike osakaalu 30% võrra.6 Oluline on jätkata mürast tingitud terviseriskide maandamist koostöös Kliimaministeeriumiga. Müra sihtväärtus tuleb planee- rimisel seada prioriteediks ja tagada see seal, kus võimalik, säilitades seeläbi vaikseid alasid. Probleemsetes piirkondades tuleb hinnata mürahäiringuid, samuti jälgida müra vähendamise tegevuskavade rakendamist linnades, asu- lates, põhimaanteedel ja sadamates, samuti tööstuspiirkondades. Oluline on tõhustada ka riiklikku järelevalvet. Praegu toimub see ainult kaebuste alusel ning ennetustegevuste jaoks ohuprognoosi alusel ressurss puudub. Lisaks mürale on ohuallikateks ka erinevad kiirgused, mille puhul on oluline vähendada nende kahjulikku toimet. Kiirgusallikad on looduslikud (nt päikesekiirgus ja radoon) ja tehislikud (laserkiirgus, radioaktiivsed jäätmed, röntgenkiirgus). Väga oluline on suurendada inimeste teadlikkust ioniseeriva kiirguse võimalikest ohtudest ja nende vähendamise võimalustest. Olemasolevate andmete põhjal tuleb välja selgitada radoonist tingitud kopsuvähijuhtude arv Eestis. Kõiki kogutud andmeid saab kasutada sisendina pikaajalise radoonist tingitud terviseriski vähendamise strateegia väljatöötamisel.7 Kemikaali- ja tooteohutusega seotud eesmär- kide saavutamine sõltub suuresti just Euroopa Liidu tasandil tehtavatest otsustest. Seetõttu on oluline jätkata riigisisest koostööd eri osapooltega ning osaleda aktiivselt Euroopa Liidu tasandi ja regionaalsetes kemi- kaali- ja tooteohutuse poliitika koostööalgatustes. Eesti tasandil on oluline jälgida, et kemikaalidega tegelevad ettevõtted käitleksid kemikaale ohutult igas tööetapis. Vaja on süsteemset, nüüdisaegset ja terviseriske arves- tatavat järelevalvet. Selleks et riske minimeerida, on jätkuvalt vaja tegeleda teabe õigeaegse kättesaadavusega ja selle kasutamise oskuste arendamisega nii organisatsioonides kui ka üldelanikkonna seas. Lisaks eespool nimetatule on oluline nüüdisajastada õigusruumi, mis lähtuks kõige uuematest teadmistest ning võimaldaksid reageerida uutele keskkonda puudutavatele väljakutsetele. Kvaliteetne ja ohutu joogivesi on üks keskkonnatervishoiu prioriteetidest. 2023. aasta seisuga sai 98,8% kõikidest ühisveevärgi tarbijatest kvaliteetset ja nõuetele vastavat joogivett.8 Aastast aastasse on nimetatud näitaja teinud läbi väheseid muutusi, kuid tegemist on tavapärase kõikumisega, mis on peamiselt seotud joogivee indikaatornäi- tajate (mis ei kujuta terviseohtu) ja tarbijate arvu muutustega. Üldise trendi kohaselt on joogivee kvaliteet stabiilne, kuid lähitulevikus võib eeldada suuremaid kõikumisi, mis on seotud kliima soojenemisega. Selleks et säilitada nõutele vastav ohutu joogivesi, on vaja tagada veemajanduse jätkusuutlikkus9, hinnata ja juhtida riske alates joogivee- haarde valgalast ja toitealast kuni tarbimiskohani ning tegeleda selliste kinnistusiseste süsteemide riskidega, nagu näiteks plii ja Legionella. Lisaks on vaja parandada puhta joogivee kättesaadavust, muu hulgas haavatavatele ja tõrjutud rühmadele ning suuren- dada tarbijate teadlikkust ja usaldust kraanivee kvaliteedi suhtes. Samuti on vaja tagada ohutus ja kvaliteet ujulates, basseinides ja supluskohtades. Aastal 2023 oli kvaliteetse veega basseinide osakaal 80%, mida on kahe protsendipunkti võrra vähem kui sellele eelneval aastal, ja lausa üheksa protsendipunkti võrra vähem kui 2019. aastal. Kvaliteetse veega basseinide osakaal on alates 2019. aastast vähenenud. Suplusvee kvaliteet on 2023. aastal loetud väga heaks või heaks 86,3% puhul kõikidest supluskohtadest, mida on üle kuue üheksa protsendipunkti võrra vähem kui 2022. aastal. 4 Orru H, Veber T. Direktiivi 2002/49 III lisa muutmise eelnõus kavandatava müra terviseohtlikkuse hindamise meetodi sobilikkuse hindamine Eesti tingimustes Tallinna ja Tartu linna ning põhimaanteede näitel. Tartu: Tartu Ülikool; 2020. 5 European Environment Agency. (2020). Environmental noise in Europe – 2020. Luxembourg. 6 European Commision. Zero pollution targets. 7 Keskkonnaministeerium. Keskkonnavaldkonna arengukava KEVAD. Eelnõu draft 2 (10.02.2023) 8 Terviseamet. (2023) Joogiveekvaliteedi ülevaated. 9 Kliimaministeerium. Eesti vee-ettevõtluse hindamine ning jätkusuutliku vee-ettevõtluse tegevuskava. TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM 5 2025-2028 Kliima muutumine on toonud kaasa ekstreemsed ilmastikunähtused nagu näiteks pikad ja intensiivsed kuumalained, mis suurendavad terviseohte. Probleem on süvenev, kui muutustega kohanemiseks ja nende mõjude leeven- damiseks midagi ette ei võeta.10 Intensiivsemalt avaldavad kuumalained mõju just linnades, kus tekivad väga kõrge temperatuuriga alad soojussaare efekti tõttu. Soojussaarte tekkimise ohjamiseks on vajalik tagada nii elukeskkonna läbimõeldud planeering kui ka looduslike rohealade rohkus, mis omakorda vähendavad müra ja õhusaastet. Kui elu-, töö- ja õpikeskkonnast tulenevad ohu- tegurid, nende tasemed ja kokkupuude inimesega on teada, on võimalik võtta meetmeid nende ohutegurite kahjuliku mõju vähendamiseks. Seetõttu on üheks suunaks järgnevatel aastatel jätkata EL-i tasemel biomonitooringu võrgustiku väljaarendamisel osalemist ja Eesti prioriteetides kokkuleppimist. Biomonitoo- ringuga saab hinnata inimese otsest kokkupuudet ohtlike kemikaalidega. Eri keskkondades on ka mitu kaitsetegurit, mis kaitsevad, hoiavad ja parandavad tervist, näiteks sisetingimustes läbi mõeldud ja piisav looduslik valgus, ruumi kasutusele vastav ventilatsioon, ohutust ja inimeste liikumist soodustav ruumi- kujundus ja kasutatud materjalid. Inimese tervist mõjutab ka erinevate teenuste (nt iluteenused) ohutus. Järgmiste aastate üheks olulisemaks tegevuseks on kehtivate tervisekaitsenõuete kaasajastamine, arvestades viimast tõenduspõhist teavet ohu- ja kaitsetegurite kohta ja praktikas selgunud probleeme. Järgneva nelja aasta olulised tegevused y Võetakse vastu uus rahvatervishoiu seadus ja selle rakendusaktid, et haiguste ennetamise ja tervise kaitse valdkonnas oleksid rollid, nõuded ja põhimõtted selgemad ning nüüdisajastatud. Uues seaduses on sätestatud nõuded kosmeetikatoodetele, iluteenustele, ujumis- ja suplemisteenuse osutamisele, elukesk- konna füüsikalistele ohuteguritele ja sotsiaalteenuse osutamisele, lisaks on täpsustatud ja kaasajastatud eriosapoolte ülesanded. y Luuakse erinevatest keskkondadest inimese organismi jõudvate ohtlike kemikaalide koormuse seireand- mete kogumise (biomonitooringu) süsteem, asjakohased andmed tehakse kättesaadavaks poliitika kujun- damiseks ja terviseriskide vähendamiseks ning erinevad keskkonna seire andmed tehakse elanikkonnale õigel ajal ja õiges kohas kättesaadavaks koos terviseriskide hinnangute ja riskide vähendamise võima- lustega. Nii biomonitooringu uuringu tulemuste kui ka seire andmete põhjal on võimalik võtta kasutusele ennetavaid meetmeid terviseriskide vähendamiseks ja elukeskkonna parandamiseks. y Rakendatakse Euroopa Liidu joogivee direktiivist tulenevaid veeseaduse muudatusi, mille tulemusena on kogu joogiveeahela riskid hinnatud ja ohjatud ning inimestele ohutu joogivesi on paremini kättesaadav. Ajakohastatakse vee kvaliteedinäitajaid ja nende piirväärtuseid, kehtestatakse miinimumnõuded joogi- veega kokkupuutuvatele materjalidele, veepuhastuskemikaalidele ja filtermaterjalile ning täpsustatakse kohalike omavalitsuste kohustusi joogivee kättesaadavuse parandamisel. y Kliimamuudatustega kohanemiseks ja kaasnevate terviseriskide vähendamiseks (sh loomsete haiguste- kitajate nagu siirutajate leviku suurenemisest tingitud haiguste leviku ohjamiseks) planeeritakse ja viiakse ellu olulisi tegevusi koostöös teiste osapooltega. 10 European Environment Agency. (2023) Kliimamuutustest tingitud kuumalained ja nakkushaiguste levik suurendab eurooplaste jaoks terviseohte. TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM 6 2025-2028 Meetmed, programmi tegevused ja teenused Meede 1.1. Tervist toetava keskkonna arendamine ja elukeskkonnast tulenev­ate terviseriskide hindamine ja vähendamine Meetme eesmärk: elu-, töö- ja õpikeskkonnast tulenevad terviseriskid on vähenenud. Meede koosneb neljast tegevusest: „Tervist toetava ja parendava keskkonna kujundamine“, mis hõlmab vald- konna poliitika kujundamist, ning „Vee, õhu, müra ja kiirgusega seotud terviseriskid“, „Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine“ ja „Toodete ja teenuste ohutus ning riskide vähendamine“, mille kaudu täidetakse Tervi- seameti peamisi ülesandeid. Algtase Tegelik Sihttase Mõõdik 2019 2023 2025 2026 2027 2028 2030 Ennetusega välditav suremus 304,7 100 000 elaniku kohta 234,1 198,9 191,2 183,4 175,7 160,2 (2021) Allikas: Eurostat Tegevus 1.1.1. Tervist toetava ja parendava keskkonna kujundamine Tegevuse eesmärk: tervist toetava ja parendava keskkonna poliitika kujundamine ning selle elluviimise korral- damine keskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamiseks. Tegevuse raames viiakse ellu tervist toetava ja parendava keskkonna poliitika kujundamise teenust. Tervist säästva ja tervisliku elukeskkonna loomiseks ja arendamiseks on vajalik välja töötada kaasaegsed õigusaktid ning koostöös avaliku, era- ja kolmanda sektoriga neid rakendada. Peamiselt on tegemist kemikaaliseadusega, biotsiidiseadusega, veeseadusega ja rahvatervishoiu seadusega ning nende rakendusaktidega. Perioodil 2025–2028 on kavas: y Võetakse vastu rahvatervishoiu seadus ja selle rakendusaktid eesmärgiga luua kaasaegne õigusraamistik rahvatervishoiu valdkonna eesmärkide saavutamiseks, juhtimiseks ja rakendamiseks. Uuendused soodus- tavad terviseriskide vähenemist, tervist toetava keskkonna edendamist ja innovatsiooni. y Eestis arendatakse süstemaatilise biomonitooringu süsteemi ja võrgustikku, et saada paremad teadmised inimeste kokkupuutest kemikaalidega, kemikaalide jõudmisest inimese organismi ja nende tervisemõjust Eesti elanike tervisele. Kavas on luua süstemaatilise biomonitooringu eeltingimused ja käivitada võrgustik. Samuti lepitakse kokku Eesti-sisesed eesmärgid, prioriteedid ja tegevusplaan. y Uuendatakse EL-i kemikaalide ja kosmeetikatoodete alaseid õigusakte (REACH, CLP, detergendimäärus, PIC-määrus, kosmeetikatoodete määrus). Kavas on analüüsida EL-i eelnõudes pakutud ettepanekuid, koostada koostöös huvitatud osapooltega Eesti seisukohad ning kaitsta neid eelnõu konsultatsioonidel ja töörühmades. y Suurendatakse elukeskkonnast tulenevaid terviseriske puudutava info kättesaadavust ja arusaadavust ning parandatakse riskide maandamise oskust. Rõhuasetus on kemikaaliohutust puudutava teabe kätte- saadavuse parandamisel ja teabe kasutamise oskuse suurendamisel ettevõtetes, organisatsioonides ja üldelanikkonnas. TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM 7 2025-2028 y Selgitatakse välja põlevkivisektori tervisemõju. Selleks jätkatakse vajalike projektidega, mille käigus hinna- takse tervisemõju ning töötatakse välja ennetus- ja leevendusmeetmed. y Parandatakse andmete kvaliteeti ja kättesaadavust. Eesmärk on parandada keskkonnast (sh töökeskkon- nast) tulenevate terviseriskide tõenduspõhise hindamise ja riskide maandamise sekkumiste väljatöötami- seks vajalike andmete kvaliteeti, kättesaadavust ja koostoimet. y Uuendatakse keskkonnatervise indikaatoreid (HSPA raames). Algtase Tegelik Sihttase Mõõdik 2019 2023 2025 2026 2027 2028 2030 Tervise säilimist ja paranemist soodus- tava elukeskkonna poliitika on kujunda- jah jah jah jah jah jah jah tud ning elluviimine korraldatud Allikas: Sotsiaalministeerium Tegevus 1.1.2. Vee, õhu, müra ja kiirgusega seotud terviseriskid Tegevuse eesmärk: keskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamine, sealhulgas puhtale ja ohutule joogi- ja suplusveele juurdepääsu suurendamine, mitteioniseeriva kiirguse ja sisekliima terviseriskide maandamine ning keskkonnamüra ohjamine. Terviseamet edendab vee terviseohutust, korraldades elanikkonnale joogivee, loodusliku mineraalvee, ujula- ja suplusvee seiret ning tehes riiklikku järelevalvet. Lisaks osutab Terviseamet joogiveeuuringute referentteenust. Tegevuse raames hinnatakse sise- ja väliskeskkonnas esinevaid terviseriske ning korraldatakse riiklikku järele- valvet füüsikaliste tegurite (v.a ioniseeriv kiirgus) üle. Lisaks kooskõlastab ja hindab Terviseamet strateegilise keskkonnamõju hindamise aruandeid, hindab ja avaldab arvamusi planeeringute tervisekaitsenõuetele vasta- vuse kohta ja väljastab sagedusloa tingimuste ja raadiosaateseadme paigaldamise tingimuste kooskõlastusi. Perioodil 2025–2028 on kavas: y Juurutatakse joogiveehaarde valgala ja toiteala, veevarustussüsteemi ja tarbimiskoha veevärgi riski- hindamise ja -juhtimise käsitlused. Tegevus hõlmab ka tarbimiskoha veevärgi riskianalüüsi koostamist (Legionella ja plii), prioriteetsetes tarbimiskohtades joogivee seiret ja parandusmeetmete rakendamist ning tarbimiskoha veevärgi omanike nõustamist. y Koostöös KOV-idega parandatakse joogivee kättesaadavust ning korraldatakse kampaania kraanivee usal- dusväärsuse suurendamiseks ja plastpudelireostuse vähendamiseks. y Arendatakse uut keskkonnatervise infosüsteemi (KTI), mis hõlmab uuendatud vee terviseohutuse infosüs- teemi ja esimestes etappides ka joogivee riskihindamise IT-lahenduse mooduleid. KTI vee terviseohutuse osa eesmärk on koguda, töödelda ja analüüsida vee kvaliteedi andmeid, võimaldada veekäitlejatel oma veekvaliteedi andmeid hallata ja vajalikke dokumente kooskõlastada ning avalikustada tarbijatele informa- tiivset ja kergesti leitavat teavet vee kvaliteedi kohta. Samuti arendatakse KTI osana välja riskihindamise funktsionaalsus, mis aitab joogivee käitlejal hinnata ja prognoosida vee kvaliteedist tulenevaid riske, võttes arvesse kogu veevarustusahelat – nii joogiveehaarde toiteala ja valgala kui ka veevarustussüsteemi. y Aastatel 2024–2025 uuritakse joogivee direktiivist tulenevate uute kvaliteedinäitajate esinemist joogivees. Kavas on juurutada uusi joogivee direktiivist tulenevaid mikrobioloogiliste ja keemiliste näitajate metoodi- kaid ja suurendada Terviseameti laborite võimekust. y Kaasajastatakse ujulate ohutust puudutavat õigusruumi. TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM 8 2025-2028 y Siseõhu kvaliteedi parandamiseks jätkatakse rahvusvahelist projekti INQUIRE (Identification of chemical and biological determinants, their sources, and strategies to promote healthier homes in Europe). Projekti raames tehakse Euroopa Komisjoni programmi HORIZON rahastuse abil kodudes sisekliima parameetrite uuringud (siseõhu saasteained, biomonitooring, küsitlused jt) ning hinnatakse uuenduslikke tegevusi oht- like keemiliste ja bioloogiliste determinantide/võtmetegurite vähendamiseks kodudes. y Füüsikaliste ohutegurite terviseriskide vähendamiseks on kavas uuendada sisekeskkonna müra (sh ultra- ja infraheli) ja vibratsiooni reguleerivat määrust. y Vähendatakse kiirgusest tingitud terviseriske. Analüüsitakse TalTechi uuringu „Hinnang praegustele ja 5G kasutuselevõtmisega kaasnevatele võimalikele tervisemõjudele, mis on seotud mitteioniseeriva kiirgusega“ tulemusi ja soovitusi. Kavandatakse mitteioniseeriva kiirguse määruse kaasajastamist ja järelevalvevõimekuse parandamist (mõõtmine ja sihtuuringud). y Sageduslubade kooskõlastamise protsessi kiirendamiseks arendatakse iseplaneeritavate tugijaamade kooskõlastamise andmebaasi. y Kliimamuudatustega kohanemiseks ja kaasnevate terviseriskide vähendamiseks käivitatakse parasiitide ja vetikatoksiinide joogivee projekt ja siirutajate seire. Algtase Tegelik Sihttase Mõõdik 2019 2023 2025 2026 2027 2028 2030 Kvaliteetse ühisveevärgi joogiveega varustatud tarbijate osakaal 98,1% 98,8% 95,0% 95,0% 97,0% 98,0% 99,5% Allikas: Terviseamet Kvaliteetse veega basseinide osakaal 89% 80% 94% 94% 94% 94% 98% Allikas: Terviseamet Supluskohtade osakaal, mille suplusvee kvaliteediklass loetakse „väga heaks“ 87% 86,3% 90% 90% 90% 90% 90% või „heaks“ Allikas: Terviseamet Tegevus 1.1.3. Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine Tegevuse eesmärk: kemikaalide valest kasutamisest tingitud mürgistus- ja õnnetusjuhtumite arvu vähenda- mine ning tervisele ohtlikest kemikaalidest, nende tervisemõjust ja riskide maandamise meetmetest teabe kättesaadavuse ja mõistetavuse tagamine. Tegevuse eesmärgi saavutamiseks tegeleb Terviseamet regulaarselt kemikaalide turustamiseelsete tegevuste korraldamise, mürgistusteabealase nõustamise ja teadlikkuse suurendamisega ning biotsiidiseaduse alusel riigilõivuga maksustatavate teenuste osutamisega (biotsiidi registreerimistunnistuste ja lubade väljastamine ning detergendi turustamiseks erandi taotluse läbivaatamine). Perioodil 2025–2028 on kavas: y Luuakse süstemaatilise biomonitooringu eeltingimused ja käivitatakse võrgustik. Samuti on kavas eden- dada koostööd teadusuuringute ja biomonitooringu vallas, et arvestada nende tulemustega nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil kemikaaliohutuse valdkonna arendamisel. y Nüüdisajastatakse ohtlike kemikaalide arvestuse põhimõtted. See hõlmab ka valdkondadeülese tervikliku süsteemi loomist (ohtlike kemikaalide e-arvestuse süsteem). y Nüüdisajastatakse antidootide halduskorraldus, mis seab tervishoiuteenuse osutajatele selgema vastu- tuse ja teavitussüsteemi. TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM 9 2025-2028 y Tehakse terviklik mürgistusjuhtumite analüüs, mida regulaarselt uuendatakse ja mis annab sisendi kemi- kaaliohutuse poliitika kujundamiseks ja seiramiseks. y Tõhustatakse koostööd sektorite ja sidusrühmade vahel, et suurendada sidusrühmade ja üldsuse kaasa- tust, huvi ja teadlikkust kemikaalidest ja nendega seotud ohutusest. y Avalikkusele pakutakse kemikaalide tervisemõjust kergesti mõistetavat teavet, mis hõlmab ka teavet kah- juliku tervisemõju vältimist tõhustavate tegevuste kohta. y Järelevalvepõhimõtted nüüdisajastatakse (muudetakse riskipõhiseks) ja edandatakse koostööd teiste liikmesriikidega. y Soodustatakse ohtlike kemikaalide asendamist ohutumate alternatiividega ja parima tehnoloogia kasuta- mist. Selleks on vaja luua tingimused tootearenduseks ja innovatsiooniks. y Hinnatakse kliimamuutustega kaasnevaid tervisemõjusid ja töötatakse välja vajalikud leevendusmeetmed. Algtase Tegelik Sihttase Mõõdik 2019 2023 2025 2026 2027 2028 2030 Kemikaale, sh detergente turustavate ettevõtete osakaal, kes puudused 25% 74% 80% 81% 82% 83% 85% kõrvaldasid Allikas: Terviseamet Biotsiide turustavate ettevõtete osakaal, kes puudused kõrvaldasid 25% 79% 80% 81% 82% 83% 85% Allikas: Terviseamet Tegevus 1.1.4. Toodete ja teenuste ohutus ning riskide vähendamine Tegevuse eesmärk: toodete ja teenuste ohutuse või vale kasutusega seotud negatiivsete tervisesündmuste (sh kõrvalmõjude, tüsistuste, vigastuste ja mürgistuste) arvu vähendamine. Tegevuse eesmärgi saavutamiseks edendab Terviseamet regulaarselt toodete terviseohutust ning korraldab kosmeetikatoodete ja muude toodete, kemikaalide, biotsiidide ja detergentide üle järelevalvet tootja, importija ja levitaja juures ning hulgimüügis. Samuti korraldab Terviseamet riiklikku järelvalvet haridus- ja sotsiaal­ asutuste tervisekaitsenõuete täitmise üle ning ilu- ja isikuteenuste tervisekaitsenõuete, majutusteenuste hügieenitingimuste ja reisirongide tervisekaitsenõuete tagamiseks. Perioodil 2025–2028 on kavas: y Nüüdisajastatakse inimeste tervise kaitseks kehtestatud nõuded, sealhulgas kaasajastatakse õigusruumi ja töötatakse välja juhendid. y Arendatakse ja rakendatakse iluteenindajate koolitustegevust reguleerivaid nõudeid. y Teenuseosutajatele tehakse nõuete järgimist abistav teave lihtsamalt kättesaadavaks ja mõistetavaks, kasutades seejuures võimaluse korral ka digitaalseid lahendusi. y Nüüdisajastatakse järelevalvepõhimõtteid, muutes seejuures järelevalve ennetavaks ja riske hindavaks. y Suurendatakse inimeste teadlikkust toodete märgistest, teenustele kehtivatest nõuetest, võimalikest tervise­riskidest ja nende maandamise meetmetest. TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM 10 2025-2028  Algtase Tegelik Sihttase Mõõdik 2019 2023 2025 2026 2027 2028 2030 Kosmeetikatooteid turustavate ettevõ- tete osakaal, kes puudused kõrvaldasid 70% 86,0% 82% 82% 82% 82% 85% Allikas: Terviseamet Ilusalongide osakaal, kes puudused kõrvaldasid 79% 93,3% 75% 77% 79% 81,0% 85% Allikas: Terviseamet Tervisekaitsenõuetele vastavate haridu- sasutuste osakaal kontrollitud haridu- 78% 62% 80,7% 81,2% 81,6% 82,1% 83% sasutustest Allikas: Terviseamet Tervisekaitsenõuetele vastavate sotsiaa- lasutuste osakaal kontrollitud sotsiaala- 63% 55% 64,1% 64,3% 64,4% 64,6% 65% sutustest Allikas: Terviseamet Programmi juhtimiskorraldus Tervist toetava keskkonna programmi on koostanud Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldus- ala asutustega. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas rahvastiku tervise arengukava ­2020–2030, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ eesmärke. ­Programmi kinnitab terviseminister pärast 2025. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Sotsiaalministeeriumi veebilehel. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada tulemusvaldkonna „Tervis“ teised programmid (tervist toetavate valikute programm, inimkeskse tervishoiu programm). Teistest tulemusvaldkon- dadest toetavad programmi eesmärke enim tulemusvaldkonna „Kliima, energeetika ja elurikkus“ Kliimaminis- teeriumi programmid „Elurikkus, metsandus ja keskkonnakorraldus“ ja „Energeetika, maavarad ja välisõhk“. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab Sotsiaalministeerium koostöös Terviseametiga. Programmi täitmisest antakse aru rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 juht- komisjonile ning koostatakse tulemusvaldkonna iga-aastane aruanne. Juhtkomisjoni on kaasatud valdkonna peamised koostööpartnerid. Juhtkomisjoni ülesanded, liikmed ja koosolekute protokollid ning tulemusvald- konna „Tervis“ iga-aastased tulemusaruanded on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi veebilehel. TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM 11 2025-2028 LISA 1 Programmi teenuste Asutus vastutab veega seotud ohuolukordadele reageerimise eest ning teeb rahvusvahelist koostööd kirjeldus joogiveest ja suplusveest tingitud terviseohtude kõr- valdamiseks. Terviseamet osutab joogiveeuuringute referentteenust ning on vee terviseohutuse infosüs- Meede 1.1. Tervist toetava kesk- teemi volitatud kasutaja. Terviseamet on vastutav asutus, kes tunnustab loodusliku mineraalveena Ees- konna arendamine ja elukesk- tis ammutatavat ja toodetavat vett või ühenduseväli- konnast tulenevate terviseriskide sest riigist pärit Eestis turule lastavat vett. Teenusele hindamine ja vähendamine lisandus uus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/2184 olmevee kvaliteedi kohta11, mis käsit- Tegevus 1.1.1. Tervist toetava ja parendava leb elanikkonna joogiveele juurdepääsu tagamise parandamist, joogiveega kokkupuutuvaid kontakt- keskkonna kujundamine materjale, uute joogivee parameetrite määramist ja joogivee ohutuse riskihindamist. Tervist toetava ning parendava keskkonna poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Planeeringute ja füüsikalistest (v.a ioniseeriv (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 97) ­kiirgus) ning keemilistest teguritest tingitud ­terviseohtude hindamine ning terviseriskide Tervist säästva ja tervisliku elukeskkonna loomiseks ­vähendamine ja arendamiseks tuleb välja töötada nüüdisaegsed (vastutaja Terviseamet, lühikood 279) õigusaktid ning koostöös avaliku, era- ja kolmanda sektoriga neid rakendada. Põhiliselt hõlmab see Teenuse eesmärk on kujundada Eesti elanikele ter- kemikaaliseadust, biotsiidiseadust, veeseadust ja vist toetav elukeskkond nii sise- kui välikeskkonnas, rahvatervishoiu seadust ning nende rakendusakte. hinnates elukeskkonna objektide terviseohutust ja Poliitika kujundamisel lähtutakse sellest, et: 1) meid tervisekaitset tagavaid keskkonnatingimusi projekti- ümbritsev tehislik ja looduslik keskkond on tervist ja des, planeeringutes, keskkonnamõju hinnangutes ja tervislikke valikuid toetav; 2) teave keskkonna tervi- raadiosageduste kasutamisel. Riiklikku järelevalvet seriskidest on õigel ajal ja võimalikult lihtsalt kätte- füüsikaliste ohutegurite valdkonnas teeb Tervisea- saadav; 3) elanikel on vajalikud oskused ja teadmised met. Müra, vibratsioon, ultra- ja infraheli ning mit- seda teavet kasutada ja 4) elukeskkond peab olema teioniseeriv kiirgus ei tohi elukeskkonnas kutsuda turvaline ja tervist toetav nii 8-aastastele kui 80-aas- esile tervisehäireid ning peavad vastama kehtestatud tastele. piirnormidele. Teenuse raames osaletakse valdkonda arendavates riiklikes ja rahvusvahelistes projekti- Tegevusi rahastatakse osaliselt välisvahenditest des eesmärgiga parandada teadmisi ja teadlikkust (ÕÜF TAT „Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega keskkonnatervise valdkonnas. Pädevusala piires seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervi- koostatakse juhtumipõhiseid keskkonnatervise riski- sekahjude vähendamine“). hinnanguid. Tegevusi rahastatakse osaliselt välisvahenditest Tegevus 1.1.2. Vee, õhu, müra ja kiirgusega (ÕÜF TAT „Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud terviseriskid seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervi- sekahjude vähendamine“). Vee terviseohutuse edendamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 143) Terviseamet on joogivee, loodusliku mineraalvee ja ujula- ja suplusvee ohutuse eest vastutav asutus ning teeb nimetatud valdkonnas riiklikku järelevalvet. 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv olmevee kvaliteedi kohta (uuesti sõnastatud) (EL) 2020/2184. (2020). TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM 12 2025-2028 Tegevus 1.1.3. Kemikaalide ohutus ja riskide Toimeaine heakskiitmise ja biotsiidi loa taotlemine (vastutaja Terviseamet, lühikood 151) vähendamine Teenus võimaldab taotleda toimeaine kandmist Mürgistusteabealane nõustamine ja teadlikkuse heakskiidetud toimeainete nimekirja, biotsiidi regist- tõstmine reerimistunnistust ja luba ning kahjulike organismide (vastutaja Terviseamet, lühikood 164) tõrjuja kutsekvalifikatsiooni tunnustamist. Toime- aine kasutamiseks on vaja taotleda selle kandmist Mürgistusteabealase nõustamise ja info kättesaa- heakskiidetud toimeainete nimekirja. Biotsiidi turus- davuse edendamise eesmärk on vähendada mürgis- tamiseks ja kasutamiseks on vaja taotleda biotsiidi tusjuhtumitest tingitud kiirabi väljakutsete arvu ja registreerimistunnistust või biotsiidi luba. Toimeaine erakorralise meditsiini osakonda tehtud visiitide arvu, heakskiitmise ja biotsiidile loa taotlemisel hinnatakse samuti vähendada mürgistusjuhtumitest tingitud kasutamisega kaasnevaid riske inimese tervisele, haigestumisi, tervisekahjustusi ja suremust. Teenuse keskkonnakaitsele ja varale. Koostatakse hinda- raames tagatakse telefonikonsultatsioonid infoliinil misaruanne ja eesti- ja ingliskeelne biotsiidi oma- 16662 nii tervishoiutöötajatele kui elanikkonnale duste kokkuvõte ning väljastatakse luba või otsus. (eesti, inglise ja vene keeles), koostatakse teavitus- materjale ja juhiseid, tehakse teavitustööd koolitustel, Koostöös komisjoni, ECHA ja teiste liikmesriikide intervjuudes ja artiklites ning uuendatakse pidevalt pädevate asutustega osaletakse EL-i regulatsioonide mürgistusteabealast kodulehte ja andmebaaside muutmise ettepanekute ja rakendamist toetavate andmeid. meetmete väljatöötamises. Lisaks osaletakse Eesti õigusaktide ja strateegiliste dokumentide väljatööta- Mürgistusteabe haldamise teenuse osa on ka elanik- mises. Riikliku kasutajatoe kaudu nõustatakse oma konna nõustamiseks vajaliku teabe haldamine ning pädevuse piires biotsiidide käitlejaid ja teisi sidus- tervishoiuteenuse osutamiseks vajalike antidootide rühmi. varu uuendamiseks andmete edastamine ja põhi- mõtete väljatöötamises osalemine. Antidootide varu Kemikaalide turustamisega seotud tegevuste hankenimekirja (vigastussurmade arvu vähendamise ­korraldamine eesmärgil elu ohustavate mürgistuste raviks kasu- (vastutaja Terviseamet, lühikood 152) tatavate vastumürkide kogum) haldab Terviseamet, kes määrab varu loetelu, kogused ja jaotuse. Tervi- EL-i REACH-, CLP-, PIC- ja detergentide määruse sekassa osaleb varu hankeprotsessi korraldamises, Eesti pädeva asutusena osaleb Terviseamet koos- jaotamises ja tagamises vastavalt mürgistusteabe- töös komisjoni, Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) ja keskuse hankeplaanile. teiste liikmesriikide pädevate asutustega EL-i regu- latsioonide muutmise ettepanekute ja rakendamist Terviseriskide hindamise võimekuse parendamine toetavate meetmete väljatöötamises. Koostöös (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 85) Eesti sidusrühmadega osaletakse Eesti õigusaktide ja strateegiliste dokumentide ning otsuste koosta- Teenuse põhirõhk on hea laboritava (good laboratory mises. Hinnatakse tööstuse poolt kogutud teabe practice) kvaliteedisüsteemi tagamisel. Seda raken- täielikkust, asjakohasust ja piisavust ning kemikaali datakse kemikaalide tervise- ja keskkonnaohutuse kasutamisega seotud riske, vajaduse korral nõutakse mittekliinilisel uuringul. Uuritavad kemikaalid võivad lisateavet ja/või tehakse ettepanek rakendada regu- kuuluda näiteks ravimite, biotsiidide, veterinaarravi- latiivset riskiohje meedet. Riikliku kasutajatoe kaudu mite, kosmeetikatoodete, taimekaitsevahendite või nõustatakse oma pädevuse piires kemikaalide (sh toidu koostisesse. Hea laboritava kvaliteedisüsteemi detergentide) käitlejaid ja teisi sidusrühmi. nõue testidele/analüüsidele on kohustuslik biotsii- dide ja nende toimeainete hindamiseks esitatava Pädeva asutusena jätkub töö kemikaaliohutust regu- teabe puhul. Hea laboritava nõuetele vastavust saab leerivate EL-i määruste rakendamist puudutavates hinnata üksnes hea laboritava kontrollasutus. küsimustes nõustavates Euroopa Komisjoni ja ECHA ekspertgruppides ja komiteedes. TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM 13 2025-2028 Tegevus 1.1.4. Toodete ja teenuste ohutus Ilu-, isiku- ja majutusteenuste terviseohutuse eden- ning riskide vähendamine damine (vastutaja Terviseamet, lühikood 154) Toodete terviseohutuse edendamine Terviseamet korraldab järelevalvet ilu- ja isikutee- (vastutaja Terviseamet, lühikood 153) nuste tervisekaitsenõuete, majutusteenuste hügiee- nitingimuste ja reisirongide tervisekaitsenõuete Terviseamet täidab kosmeetika ja tubakatoodete täitmise üle ning nõustab tarbijaid ja käitlejaid. valdkonna pädeva asutuse ülesandeid. Peamine eesmärk on ennetada kosmeetikatoodetest tekkida Iluteenustest tulenevate terviseriskide väljaselgi- võivaid terviseriske ning koguda ja menetleda kos- tamiseks ja maandamiseks rakendab Terviseamet meetikatoodetest ilmnenud tõsise soovimatu mõjuga ohuprognoosist tulenevat riskipõhist järelevalvet. seotud juhtumeid (sh mürgistusjuhtumid). Enne Arvestades võimalikke terviseriske ja nende realisee- turustamist hinnatakse tubakatoodete ja nendega rumise tõenäosust, on järelevalve prioriteediks võe- seonduvate toodete (sh e-sigaretid ja kuumutatavad tud intensiivse iseloomuga iluteenused. Ohutaseme tubakatooted) koostisosade vastavust tubakasea- peamised mõjurid on teenuse iseloom ja seadmete duse nõuetele ning jälgitakse turuolukorda. Teenuse funktsionaalsus, mistõttu neis ettevõtetes, kus paku- raames osaletakse EL-i õigusaktide muutmist ja takse intensiivse iseloomuga teenuseid, tehakse nende rakendamist toetavate meetmete ning Eesti naha terviklikkust kahjustavaid manipulatsioone ja õigusaktide ja strateegiliste dokumentide ja otsuste kasutatakse meditsiiniseadmeid, on vaja tõhusamat väljatöötamises, samuti nõustatakse ettevõtteid ja kontrolli. tarbijaid. Terviseamet osutab kosmeetikatoodete uuringute referentteenust ning osaleb EL-i OCCL Eesmärk on hinnata teenustest tulenevaid tervise- (Official Cosmetics Contoll Laboratories) võrgusiku riske ning nõustada teenusepakkujaid ja tarbijaid töös. võimalikest ennetusmeetmetest, vähendades seeläbi terviseriskide realiseerumist. Teenus hõlmab ka kemikaalide üle turujärele- valve koordineerimist – järelevalve korraldamine Tasuliste tervisekaitseteenuste osutamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 233) kosmeetikatoodete, kemikaalide, biotsiidide ja deter- gentide üle tootja, importija ja levitaja juures, hulgi- ja Teenus võimaldab kõigil soovijail tellida basseini-, jaemüügis ja e-kaubanduses ning otsuste langeta- suplus-, joogi-, heit- ja reoveeproovide, samuti pin- mine vabasse ringlusesse lubamise/mittelubamise nase- ja õhuproovide võtmist. Keemiliste, bioloogi- kohta toodete EL-i turule importimisel koostöös liste ja füüsikaliste ohutegurite hindamiseks tehakse Maksu- ja Tolliametiga. analüüse ja mõõtmisi ning väljastatakse asjakohane Haridus- ja sotsiaalteenuste terviseohutuse eden- katseprotokoll. damine (vastutaja Terviseamet, lühikood 145) Terviseamet korraldab haridus- ja sotsiaalasutustes tervisekaitsenõuete (sh valgustuse, joogivee, müra, ventilatsiooni ja toitlustuse nõuded) täitmise üle riskipõhist ja kaebustepõhist järelevalvet, nõustab teenuste pakkujaid ja tarbijaid ning väljastab teenusepakkuja taotluse alusel teenuse pakkumise kohtadele terviseohutuse hinnanguid. Teenuse raa- mes osaletakse valdkonna Eesti õigusaktide ja stra- teegiliste dokumentide väljatöötamises. TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM 14 2025-2028 LISA 2 Teenuste rahastamise kava * Teenuste eelarved on indikatiivsed ning on kajastatud täiendava info andmiseks. Eelarve Programmi teenuste rahastamise kava 2025 2026 2027 2028 Programmi kulud 11 146 315 10 637 027 10 315 347 9 274 216 Meede 1.1. Tervist toetava keskkonna arendamine ja elu- 11 146 315 10 637 027 10 315 347 9 274 216 keskkonnast tulenevate terviseriskide hindamine ja vähendamine Tegevus 1.1.1. Tervist toetava ja parendava 1 432 077 1 138 954 954 038 937 145 keskkonna kujundamine Tervist toetava ning parendava keskkonna poliitika kujundamine ja elluviimise 1 432 077 1 138 954 954 038 937 145 korraldamine Tegevus 1.1.2. 2 967 143 2 840 472 2 799 639 2 401 127 Vee, õhu, müra ja kiirgusega seotud terviseriskid Vee terviseohutuse edendamine 2 192 188 2 111 173 2 081 906 1 809 917 Planeeringute ja füüsikalistest (v.a ioniseeriv kiirgus) ning keemilistest teguritest tingitud 774 956 729 299 717 733 591 210 terviseohtude hindamine ning terviseriskide vähendamine Tegevus 1.1.3. 1 720 049 1 700 638 1 680 474 1 492 144 Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine Mürgistusteabealane nõustamine ja 1 030 774 1 019 299 1 011 803 896 934 teadlikkuse tõstmine Terviseriskide hindamise võimekuse 3 000 3 000 3 000 3 000 parendamine Toimeaine heakskiitmise ja biotsiidi loa 347 862 343 281 335 781 293 709 taotlemine Kemikaalide turustamiseelsete tegevuste 338 413 335 058 329 890 298 500 korraldamine Tegevus 1.1.4. Toodete ja teenuste ohutus ning riskide 5 027 045 4 956 963 4 881 195 4 443 800 vähendamine Toodete terviseohutuse edendamine 1 177 116 1 146 616 1 130 543 1 015 648 Haridus- ja sotsiaalteenuste terviseohutuse 690 731 682 962 672 502 585 502 edendamine Ilu-, isiku- ja majutusteenuste terviseohutuse 462 924 456 793 448 793 385 637 edendamine Tasuliste tervisekaitseteenuste osutamine 2 696 274 2 670 593 2 629 358 2 457 013 TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM 15 2025-2028  KINNITATUD terviseministri ..... käskkirjaga nr ... „...“ Lisa .. PROGRAMM Inimkeskne tervishoid 2025-2028 INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM 1 2025-2028 Sissejuhatus Tervise tulemusvaldkonna inimkeskse tervishoiu programm on koostatud rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 elluviimiseks ja eesmärkide täitmiseks, toetades inimeste oodatava eluea ja tervena elatud aastate pikenemist. Programm keskendub ohututele ja kvaliteetsetele tervise- ja sotsiaalteenustele, mis aitavad vähen- dada enneaegset suremust ja toetada krooniliste haigustega elamist ning on kõigile kättesaadavad. Programm aitab saavutada rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 alaeesmärki nr 3 „Inimkeskne tervishoid“. Tulemusvaldkond Tervis (TE) Tulemusvaldkonna Eesti inimeste oodatav eluiga pikeneb, tervena elada jäänud aastate arv kasvab eesmärk ja ebavõrdsus tervises väheneb Valdkonna arengukava Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 (RTA) Programmi nimi Inimkeskse tervishoiu programm Inimeste vajadustele ja ootustele vastavad ohutud ja kvaliteetsed tervise- ja sotsiaalteenused, mis aitavad vähendada enneaegset suremust, suurendada Programmi eesmärk tervena elada jäänud aastate arvu ja toetada krooniliste haigustega elamist, on elanikkonnale võrdselt kättesaadavad Elluviimise periood 2025–2028 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Tervisekassa, Terviseamet (TA), Tervise Arengu Instituut (TAI), Tervise ja Heaolu Kaasvastutajad Infosüsteemide Keskus (TEHIK), Ravimiamet (RA), Sotsiaalkindlustusamet (SKA) riigi pikaajaline arengustrateegia RAHVASTIKU TERVISE ARENGUKAVA 2020–2030 = Tervise tulemusvaldkond Sotsiaalministeerium (SoM) Tervist Tervist toetava Inimkeskse toetavate valikute keskkonna tervishoiu programm programm programm INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM 2 2025-2028  Programm panustab oma tegevustega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis seatud eesmärkide ja ülesannete täitmisele ning riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikesse muutustesse „Kujundame elukeskkonna ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendame riskikäitumist“, „Toetame vaimset tervist ning vähendame vaimset ja füüsilist vägivalda“, „Nüüdisajastame töötervishoiu tervist toetavaks ja vähendame inimeste töövõimekadu“, „Lõimime tervishoiu- ja sotsiaalteenused inimesekeskselt“, „Lõimime personaalmeditsiini lahendused tervishoiu­ süsteemi igapäevategevustesse“ ja „Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi“. Samuti aitab inimkeskse tervishoiu programm kaasa „Eesti 2035“ mõõdikutega „Tervena elada jäänud aastad“, „Õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tagajärjel hukkunute arv 100 000 elaniku kohta“ ja „Ülemäärase kehakaaluga elanike osakaal“ 2035. aastaks seatud eesmärkide saavutamisele. Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisse: Inimkeskse tervishoiu programmi elluviimiseks kasutatakse järgmisi välisvahendite meetmeid: y 21.2.1.3. Inimkeskse tervishoiu arendamine (Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond); y 21.4.1.3. Inimkeskse tervishoiu arendamine (Euroopa Regionaalarengu Fond); y 21.4.3.4. Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine (Euroopa Sotsiaalfond+); y 20.6.1.2. Tervishoiu kvaliteedi ja kättesaadavuse suurendamine (Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavus­ rahastu). Programmi tegevuste struktuuris ei ole võrreldes varasema programmiga (2024–2027) muudatusi tehtud. INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM 3 2025-2028 Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Inimkeskse tervishoiu programmi eesmärk Inimeste vajadustele ja ootustele vastavad ohutud ja kvaliteetsed tervise- ja sotsiaal­ teenused, mis aitavad vähendada enneaegset suremust, lisada tervena elatud eluaastaid ja toetada krooniliste haigustega elamist, on elanikkonnale võrdselt kättesaadavad Algtase Tegelik Sihttase Programmi mõõdik 2019 2023 2025 2026 2027 2028 2030 Avaliku sektori tervishoiukulude osakaal SKP-s 5,0% 5,7% 5,1% 5,1% 5,2% 5,2% 5,2% Allikas: Tervise Arengu Instituut Katmata tervishoiuteenuste vajadus 15,5% 12,9% 11,3% 10,6% 9,9% 9,2% 7,7% Allikas: Eurostat Programmi rahastamiskava Programmi rahastamiskava Eelarve Eelarve prognoos (tuhandetes eurodes) 2024 2025 2026 2027 2028 Programmi kulud 2 482 067 2 410 921 2 551 631 2 678 161 2 796 588 Meede 1.1. 2 482 067 2 410 921 2 551 631 2 678 161 2 796 588 Inimkeskse tervishoiu arendamine Tegevus 1.1.1. 4 427 2 787 2 707 2 487 2 478 Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamine Tegevus 1.1.2. 46 278 16 053 23 0 0 Inimeste terviseharitus ja põhiõiguste kaitse Tegevus 1.1.3. 7 657 6 941 6 791 6 791 6 789 Personali võimekus, juhtimine ja vastutus Tegevus 1.1.4. 15 808 23 168 27 776 25 776 20 004 Tervishoiuteenuste mudelite ümberkujundamine Tegevus 1.1.5. 4 864 4 551 3 811 3 783 3 076 Tervisesüsteemi kvaliteet ja patsiendiohutus Tegevus 1.1.6. Tervise ebavõrdsuse vähendamine ja 2 382 701 2 342 268 2 495 468 2 624 261 2 750 634 ravikindlustuse tagamine Tegevus 1.1.7. Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna 1 189 907 882 863 867 arendamine Tegevus 1.1.8. Ravimite, verepreparaatide, meditsiiniseadmete 14 541 10 596 10 462 10 393 10 331 kättesaadavus Tegevus 1.1.9. Nakkushaiguste leviku tõkestamine 4 602 3 649 3 720 3 808 2 409 (vaktsineerimine, AMR) INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM 4 2025-2028 Hetkeolukorra analüüs Hästi toimiv tervishoiusüsteem ning elanike vajadustele vastavate kvaliteetsete terviseteenuste ja ravimite õigeaegne kättesaada- vus aitavad pikendada Eesti elanike oodatavat eluiga ja tervena elada jäänud aastaid. Elanike tervisevajadustele ja ootustele vastamiseks peab tervishoiusüsteem muutuma inimkesksemaks ning teenuseid tuleb osutada koordineeritult ja tõhusas koostöös sotsiaal- ja hoolekandesüsteemiga. Järjest vajalikum on ennetada haigus​­te teket, suurendada nende varast avastamist ja toetada haigus­tega toimetulekut. Seetõttu tuleb panustada inimeste tervise­harituse parandamisse, lihtsustades tõenduspõhise tervise­ alase teabe kättesaadavust. Eesti inimesed hindavad terviseteenuseid kvaliteetseks, kuid elanik­konna vananemise ja hulgihaigestumise sagenemisega nende vajadused ja ootused teenuste suhtes üha kasvavad ning teenuste ebapiisav kättesaadavus tekitab rahulolematust. Rahul- olematust tervishoiusüsteemiga iseloomustab inimeste hinnang katmata tervishoiuteenuste vajaduste kohta, põhjuseks nii raha- lised ja geograafilised takistused kui ka pikad ooteajad. Eesti Eesti elanike hinnangud elanike hinnangud katmata tervishoiuteenuste vajaduste kohta on 2023. aastal katmata tervishoiu­ eelmiste aastatega võrreldes halvenenud (8,1% 2021. a vs. 12,9% teenuste vajaduse kohta 2023. a). Võrreldes EL-i riikide keskmisega (2,4% 2023. a) on Eesti võrreldes EL-i riikide keskmisega. inimeste rahulolematus jätkuvalt suurim ja selle põhjuseks on eel- kõige pikad ooteajad (Eesti 12,0% ja EL 1,2% 2023. a).1 Kõigile Eesti elanikele ennetus- ja terviseteenuste kättesaadavuse tagamiseks on vaja laiendada ravikindlus- tuskaitset ning rahastada süsteemi jätkusuutlikult ja tõhusalt. Avaliku sektori tervishoiukulude osakaal SKP-s suurenes alates 2019. aastast tänu ajutistele tähtajalistele toetustele COVID-19 pandeemiaga toimetulekuks. Täiendavate toetuste lõppemise järel vähenes Eestis avaliku sektori tervishoiukulude osakaal SKP-s (5,9% 2020. a vs. 5,7% 2023. a) ja see on endiselt tunduvalt väiksem kui EL-is keskmiselt (8,4% 2022. a)2. Tervisesüs- teemi rahastamise ja ravikindlustuse jätkusuutlikkus on süvenev probleem, mis vajab süsteemseid lahendusi, kuna 2040. aastaks ulatub Tervisekassa eelarve puudujääk 1,2 miljardi euroni, mis on 1,7% SKP-st.3 2025. aas- tal on Tervisekassa eelarve prognoositav puudujääk 167,6 miljonit eurot. Tervisesüsteemi rahastuse jätkusuutlikkuse probleemi ei saa lahendada inimeste omaosaluse suurendamisega. Eesti leibkon- nad teevad lisaks ravikindlustusele kulutusi ka omaosalusena, mis on EL-i riikide keskmisest suurem – Eurostati andmetel oli Eesti leibkondade omaosaluse osakaal tervishoiukuludes 2023. aastal 22,1%, EL-is aga 2022. aastal keskmiselt 14,3%4. 2023. aasta and- metel tehakse omaosalusena enim kulutusi hambaravile (32,7%), Eesti leibkondade omaosalus retseptiravimitele (15,0%), käsimüügiravimitele (11,6%) ja pikaaja- võrreldes EL-i riikide leibkonna lisele õendusabile (17,8%). Leibkondade omaosalusena tehtud keskmise omaosalusega. 1 Eurostat, 2024. Self-reported unmet need for medical examination and care by sex. 2 Eurostat, 2024. Health care expenditure by financing scheme. 3 A. Võrk, M. Piirits, 2023. Poliitikaanalüüs Eesti tervishoiu rahastamise senised uuringud ja uuendatud stsenaariumid. 4 Eurostat, 2024. Health care expenditure by financing scheme. INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM 5 2025-2028 kulutusi on aidanud vähendada rakendatud meetmed (nt retseptiravimite kulud moodustasid 2018. aastal omaosalusest ligi 20%, kuid 2023. aastal 15%). Tervisesüsteemis elanikele vajaliku abi ja teenuste osutamiseks on vaja ka kvalifitseeritud ja pädevaid ter- vishoiutöötajaid ja teisi spetsialiste. Viimasel kümnendil on õdede ja arstide arv kasvanud, kuid vähem kui EL-is keskmiselt, ning jätkuvalt on Eestis vähem õdesid ja arste (2023. a andmetel 1000 elaniku kohta Eestis vastavalt 6,6 ja 3,55 ning EL-is 8,5 ja 4,16). Konsensusleppega võtsid osapooled kohustuse suurendada raken- duskõrghariduses õdede ja teiste spetsialistide õppekohtade arvu, tagada tulevastele tervishoiutöötajatele praktikakohad ja juhendajad, parandada praktika kvaliteeti ning töötada välja juhendajaid ja õppureid motivee- riv praktika rahastamise süsteem. Arstide arvus on muutused olnud väiksemad, suurem probleemkoht on tea- tud arstlike erialade töötajate nappus ja arstide kõrge keskmine vanus, mis näitab, et noorte arstide juurdekasv ei ole piisav. Lisaks kasvab vajadus edendus- ja ennetustegevusega seotud spetsialistide järele. Selleks et tööjõud jääks tervisesüsteemis püsima, on personalile vaja pakkuda integreeritud tervishoiuteenuste osutamise taristut ja kaasaegset töökeskkonda ning konkurentsivõimelist ja motiveerivat töötasu. Tööjõupuu- dus seab ohtu tervisesüsteemi säilenõtkuse, mistõttu tuleb jätkuvalt ja järjepidevalt panustada õppekohtade, sealhulgas residentuurikohtade suurendamisse ning jätkata ja arendada lähtetoetuste maksmist, samuti jätkata projektiga „Tagasi tervishoidu“. Tervisesüsteemis töötavate spetsialistide võimekust on vaja järjepidevalt toe- tada. Selleks tuleb arendada ja igapäevatöös laialdaselt kasutusele võtta digi- taalseid töövahendeid ja teisi innovaatilisi lahendusi, samuti arendada nende lahenduste kasutamiseks tervishoiutöötajate digioskusi ja suurendada teadmisi infoturbest. Eelmisel aastal avatud Terviseportaal on leidnud positiivset taga- sisidet, selle edasiarendamine on jätkuvalt fookuses. Terviseportaali juurde viiakse üleriigiline digiregistratuur nii, et inimesele jääb kahe portaali vahel liiku- mine märkamatuks. Kaasaegsed digilahendused ja tervise infosüsteemi uuele kvalitatiivsele tasemele viimine aitavad nii tervisesüsteemis töötavatel spet- sialistidel kui ka patsientidel säästa aega ja kulutusi, parandada ravi kvaliteeti, järjepidevust ja tulemuslikkust ning leevendada tervishoiusüsteemis töötavate spetsialistide suurt töökoormust. Nakkushaiguste ja antimikroobse resistentsuse leviku ohjamise ennetamise üks viis on vaktsineerimine. Tervise​­­amet lõpetas 2023. aasta 2. mail COVID-19 pandeemiast tuleneva hädaolukorra ohu, kuid pandeemia järel on immuniseerimiskava vaktsineerimistega hõlmatus järsult vähenenud. 2023. aasta seisuga on kõigist 2-aastastest lastest difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatuse, leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsi- neeritud soovitusliku 95% asemel vaid 84%. Hõlmatuse näitajaid mõjutas ka üleminek tervise infosüsteemi andmetele 2023. aastal. Antibiootikumiresistentsete bakterite levik Eestis on väike, kuid samas on andmed selle kohta puudulikud. Järgneva nelja aasta olulised tegevused y Viiakse ellu tervisesüsteemi arengusuunad, et tagada kõigile Eesti elanikele ravikindlustuskaitse, vajadus- põhine ennetus, terviseteenuste kättesaadavus ja sujuv raviteekond. Selleks töötatakse välja tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse meetmed ning tõhusad ja motiveerivad rahastusmudelid, mis soodustavad tervise- ja sotsiaalvaldkonna lõimimist. y Suurendatakse kriisideks valmisolekut, mis toimub valdkondlike arengudokumentide (nt katastroofime- ditsiini plaan, pandeemiaks valmisoleku kava, tervishoiuvaru kontseptsioon, vaimse tervise tegevuskava, hädaolukorra lahendamise plaan ja selle lisad) ja valdkonnaüleste dokumentide (nt riigikaitse tegevuskava) 5 TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas.THT001: Tervishoiutöötajad, täidetud ametikohad ja ületunnid ameti järgi. 6 OECD, 2023. Estonia country health profile 2023. INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM 6 2025-2028  elluviimise ning õigusaktide uuendamisest lisanduvate kohustuste kaudu. Riigikantselei eestvedamisel uuendatakse hädaolukorra seadust ning luuakse uus tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus, mille raames laienda- takse elutähtsa teenuse osutajate ringi ja suurendatakse nende rolli toimepidevuse tagamisel. Tervishoius arendatakse senisest suuremas mahus psühhosotsiaalse kriisitoe (MHPSS) võimekust ning luuakse riigi tervishoiuvarude hoidmine kahe piirkondliku haigla juurde. y Viiakse ellu tegevusi, mis aitavad tagada motiveeritud tervishoiutöötajate ja teiste spetsialistide olemas- olu kõigis Eesti piirkondades ning toetavad nende võimestamist. y Arendatakse uue põlvkonna tervise infosüsteemi (upTIS), et tagada kiirem, paindlikum ja turvalisem tervise infosüsteemi sündmuspõhine andmevahetus ning süsteemne kvaliteedihüpe nii terviseandmete esitajatele kui kasutajatele. y Tehakse investeeringuid haiglavõrgu arengukava haiglates taristute ehitamiseks ja kaasajastamiseks, et tagada kaasaegne ravi- ja töökeskkond, mis aitab kaasa paremate ravitulemuste saavutamisele. y Viiakse ellu ravimipoliitika 2030 rakenduskava, millega tagatakse ravimite kättesaadavuse parandamine, ravimite ratsionaalne kasutamine ja apteegiteenuse integreerimine esmatasandi tervishoiuga. y Viiakse ellu vähitõrje tegevuskava 2021–2030, mille eesmärk on tagada, et vähki haigestub vähem inimesi, inimesed elavad pärast vähidiagnoosi saamist kauem ja tervemana ning nende elukvaliteet para- neb. Oluline on liikuda täpsemate sõeluuringute suunas, mille tõhusus on leidnud kinnitust teadusuurin- gutes ja milles arvestatakse lisaks vanusele ka personaalseid riskitegureid. Eesti vähikeskuse struktuuri rakendamisega tõhustatakse vähitõrje tegevuskava elluviimist. Vähikeskuse peamine roll on olla koordi- neeriv teadus- ja uurimisüksus, mis laiendab rahvusvahelise koostöö võimalusi EL-i kõikehõlmavate vähi- keskuste võrgustiku partnerina. y Rakendatakse palliatiivravi terviklikku teenust, milleks on vaja kokku leppida tegevused ja ülesanded eri tervishoiutasandite sees ja vahel, lõimida need sotsiaalteenustega, hinnastada palliatiivse ravi teenused ja rahastada neid kõigil tervishoiusüsteemi tasanditel. y Valmistatakse ette seadusemuudatus, mis loob tehnilised võimalused ja õiguslikud raamid patsiendi elu- lõpu tahteavalduse koostamiseks ja selle terviseportaali kandmiseks, et muuta see patsiendile tervishoiu- teenuseid osutavatele arstidele kiiresti kättesaadavaks. Asjakohane eelnõu on kavas esitada Riigikogule 2025. aasta alguses ja jõustada seadusena hiljemalt 2027. aastal, kui on valminud vastavad tervise­portaali IT-lahendused. INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM 7 2025-2028 Meetmed, programmi tegevused ja teenused Programmis on üks meede „Inimkeskse tervishoiu arendamine“, mis koosneb üheksast tegevusest: „Inim- keskse tervishoiu valdkonna arendamine“, „Inimeste terviseharitus ja põhiõiguste kaitse“, „Personali võimekus, juhtimine ja vastutus“, „Tervishoiuteenuste mudelite ümberkujundamine“, „Tervisesüsteemi kvaliteet ja patsien- diohutus“, „Tervise ebavõrdsuse vähendamine ja ravikindlustuse tagamine“, „Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna arendamine“, „Ravimite, verepreparaatide, meditsiiniseadmete kättesaadavus“ ja „Nakkushaiguste leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR)“. Meede 1.1. Inimkeskse tervishoiu arendamine Meetme eesmärk: tervishoiusüsteem on inimeste vajadustele ja ootustele vastav ning tagatud on tõhusate, ohutute ja kvaliteetsete ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavus. Algtase Tegelik Sihttase Mõõdik 2019 2023 2025 2026 2027 2028 2030 Raviga välditav suremus 135,6 100 000 elaniku kohta 129,4 111,0 107,8 104,6 101,4 95,0 (2021) Allikas: Eurostat Tegevus 1.1.1. Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamine Tegevuse eesmärk: tõenduspõhise, eri osapooli, sektoreid ja tasandeid kaasava inimkeskse tervishoiusüsteemi arendamise poliitika väljatöötamine ja elluviimise korraldamine. Tegevuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu tervishoiupoliitikat, et tagada tervishoiuteenuste kättesaada- vus, kvaliteet ja ohutus ning elanike teadlikkus ja rahulolu tervishoiuteenustega. Luuakse eeldused tervisesüs- teemi tõenduspõhiseks arendamiseks ning koordineeritakse tervisestatistika kogumist ja tervisevaldkonnale tarvilikku teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevust. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliiti- liste otsuste ja nende rakendamise ettevalmistamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist, strateegiadoku- mentide väljatöötamist ja elluviimise hindamist tervisepoliitikat puudutavas, aga ka huvigruppide teavitamist valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist aruteludesse. Tegevusele seatud eesmärk viiakse ellu programmi tegevuste 1.1.2–1.1.6 kaudu. Perioodil 2025–2028 on kavas: y Kaasajastatakse tervisesüsteemi ning tervishoiuteenuste ja ravikindluse korraldamise õigusakte, et soodustada inimkeskse tervishoiu ja selleks vajalike teenuste arendamist. y Edendatakse inimkeskse tervishoiu arendamist toetavate innovaatiliste ja kasutajasõbralike lahenduste väljatöötamist ja kasutamist vastavalt e-tervise arendusportfellile. y Eesmärkide saavutamisse kaasatakse inimkeskse tervishoiu programmi täitmise kaasvastutajad, seotud asutused ja osapooled ning huvigrupid. y Tagatakse tõenduspõhise tervisepoliitika kujundamiseks vajalike andmete olemasolu ja s ­ ihipärane ­kasutamine. INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM 8 2025-2028  Algtase Tegelik Sihttase Mõõdik 2019 2023 2025 2026 2027 2028 2030 Inimkeskne tervishoiupoliitika on kujun- datud ja selle elluviimine korraldatud, rakenduslikud küsimused on lahendatud jah jah jah jah jah jah jah ja seisukohad esitatud Allikas: Sotsiaalministeerium Tegevus 1.1.2. Inimeste terviseharitus ja põhiõiguste kaitse Tegevuse eesmärk: inimeste terviseharituse parandamine ning kogukondade toetamine ja kaasamine aktiiv- sete partneritena inimkeskse tervisesüsteemi arendamisel. Tegevuse oodatava tulemusena suureneb inimeste terviseharitus tõenduspõhiste tervislike valikute tegemisel ja keskkonnast tulenevate riskide suhtes. Inimesed oskavad teha ja teevad informeeritud otsuseid enda tervise hoidmiseks ja ravi järjepidevuse tagamiseks ning on aktiivsed partnerid tervisega seotud otsustusprotsessi- des. Kogukonnad ja patsientide esindusorganisatsioonid aitavad aktiivselt kaasa inimkeskse tervisesüsteemi arendamisele ja tõenduspõhiste tervisevalikute tegemisele. Tugevate esindusorganisatsioonide abil on pat- sientide põhiõigused ja huvid kaitstud. Tegevuse eelarvest rahastatakse ka Viljandi maakonnahaigla ja tervisekeskuse TERVIKUM ehitamist, mis valmib ja hakkab inimestele teenuseid osutama 2025. aastal. Perioodil 2025–2028 on kavas: y Jätkatakse terviseharituse raamistiku koostamist ja elluviimist. Eesmärk on kokku leppida eri osapoolte rollid ja ülesanded tervisevaldkonna sekkumiste rakendamisel, mis aitavad parandada elanikkonna tervise- haritust ning võimestada kogukondi ja patsientide ühendusi. y Parandatakse inimeste terviseharitust. Selleks on vaja välja töötada ja kasutusele võtta inimeste vaja- dustele vastavad terviseharituse töövahendid krooniliste haigustega paremaks toimetulekuks. Samuti on vaja inimesi võimestada enda terviseseisundi jälgimisel ja parandamisel ning toetada tervisesüsteemis orienteerumisel. See hõlmab ka teadlikkuse suurendamist tervisetehnoloogiatest, sealhulgas teenustest, ravimitest ja meditsiiniseadmetest ning muudest sekkumistest, et soodustada elanike tõenduspõhiste ja ohutute valikute tegemist. y Jätkatakse terviseportaali (digilugu.ee) arendamist ja sellesse uute teenuste lisamist. Sellega kaasneb ka inimeste teadlikkuse suurendamine, kuna arenduste üks eesmärk on pakkuda inimestele ühtset usaldus- väärset tervisealase teabe saamise allikat kasutajasõbralikus keskkonnas. y Jätkatakse tervisetõendite digiteerimist ja ühtsetele põhimõtetele üleminekut, sealhulgas lepitakse kokku nõusolekuteenusega seotud vajalikud nõuded. Digiteeritakse töötervishoiukontrolli tervisedeklaratsioonid, tõendid ja otsused, mille tulemusena lihtsustuvad töötervishoiu osapoolte jaoks töötervishoiukontrolli protsess ja andmevahetus infosüsteemide (tervise infosüsteem, tööelu infosüsteem) vahel. y Jätkatakse patsiendi elulõpu tahteavalduse õigusliku võimaluse loomisega ja selle alusel arendustööde tegemisega. y Tõhustatakse koostööd kogukondade ja patsiendiühendustega, et soodustada mitmekülgse ja täpse terviseharituse teadmuse ja teabe jagamist osapoolte vahel. See hõlmab ka patsientide esindusorganisat- sioonide võimestamist ja huvikaitse edendamist. INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM 9 2025-2028 y Finantseeritakse Viljandi uue maakonnahaigla ja tervisekeskuse TERVIKUM ehitamist, mis tänu oma planeeringule ning sotsiaal- ja tervishoiuteenuste integreeritud pakkumisele soodustab teenuseosuta- jate omavahelist koostööd ja teenuse osutamise integreeritud meeskondade loomist. TERVIKUM valmib 2025. aastal. Algtase Tegelik Sihttase Mõõdik 2019 2023 2025 2026 2027 2028 2030 Emakakaelavähi sõeluuringuga hõlmatus 47,6% 64% 59,4% 61,5% 63,6% 65,7% 70,0% Allikas: Tervise Arengu Instituut Rinnavähi sõeluuringuga hõlmatus 56,0% 64,5% 63,8% 65,0% 66,2% 67,4% 70,0% Allikas: Tervise Arengu Instituut Jämesoolevähi sõeluuringuga hõlmatus 53,7% 60,4% 57,9% 60,4% 62,8% 65,4% 70,0% Allikas: Tervise Arengu Instituut Tegevus 1.1.3. Personali võimekus, juhtimine ja vastutus Tegevuse eesmärk: tervishoiusektori töötajate võimekuse kasvatamine ning juhtimise ja vastutuse tugevdamine. Tegevuse oodatav tulemus on, et tervishoius töötavad motiveeritud ja kompetentsed töötajad, kelle väljaõpe vastab elanikkonna ja tervishoiusüsteemi vajadustele. Vajaliku inimressursi planeerimine põhineb tõenduspõ- hisusel, mille tulemusena on tervishoiutöötajate ja teiste vajalike spetsialistide juurdekasv tagatud. Eesmärgi saavutamiseks on vaja investeerida tervisesüsteemi inimressurssi, lähtudes elanikkonna ja tervisesüsteemi vaja- dustest, arvestades tööjõu dünaamikat, hariduspoliitikat, tehnoloogia arengut ja ajas toimuvaid üldisi muutusi. Tegevuse eelarvest rahastatakse eriarstide ja õdede lähtetoetust, tervishoiutöötajate koolitust nende tagasi- toomiseks tervishoiusüsteemi, residentuurikulusid, tervishoiuspetsialistide tööpraktika juhendamist ja psühho- loogide kutseaastat. Perioodil 2025–2028 on kavas: y Võimestatakse tervishoiutöötajaid ja tagatakse nende pikaajaline olemasolu. • Jätkatakse tervishoiutöötajate „Tagasi tervishoidu“ projekte, arendatakse residentuurikorraldust ja kor- raldatakse tervishoiutööjõu koolituskomisjoni tööd. • Tehakse kvalifitseeritud rakendamata tööjõu analüüs ja koormusnormide analüüs õendusabi näitel, et töötada välja lahendusettepanekud töötajate tervisesüsteemis hoidmise ja värbamise ning töötingi- muste parandamise jaoks. • Kohandatakse õppetöö ja praktiseerimisvõimalused vastavalt tervisesüsteemi arengule inimkeskse integreeritud teenusemudeli elluviimist toetavaks piiratud inimressursi olukorras. Üheks toetavaks tegevuseks on task-shifting’u põhimõtetega arvestamine ehk ülesannete ümberjaotamine (sh erinevate kutsealade rollide ja vastutuse täpsustamine, ülesannete jaotamine, uute kutsealade loomine). • Panustatakse spetsialiste igapäevatöös toetavate innovaatiliste digilahenduste arendamisse ja laialdasse kasutuselevõttu. Sealjuures on oluline silmas pidada digioskuste õppesse integreerimise vajadust (e-tervise strateegia alustegevus), et võimestada spetsialiste protsesside ja digilahenduste arendamisel kaasa löömisel. • Tugevdatakse ülikoolihaigla kui õpetava haigla rolli. Arstiõppe korraldamisel võetakse diplomieelses ja diplomijärgses õppes eesmärgiks kaasata senisest enam haiglavõrgu haiglaid kogu Eestis ning teha koostööd teiste kutsealadega (sh sotsiaalvaldkond), et integreerida õppesse meeskonnatöö kogemus. INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM 10 2025-2028  • Koostatakse kvalifikatsiooni ja/või pädevust puudutavad vajalikud õigusmuudatused (sh VTK), mis tulenevad tervishoiusüsteemi arengusuundade rakendusdokumentidest. y Töötatakse konsensusleppe sõlmimise eesmärgil. y Arendatakse tervishoiutööjõu planeerimiseks kasutatavaid andmekogusid ning tõhusaid töövahendeid ja meetodeid. Kuni 2026. aasta juulini jätkatakse HEROES7 projekti elluviimist, mille raames defineeritakse tervishoiutööjõu planeerimiseks vajaminevate oskustega tiimid ning koostatakse riiklik tervishoiutööjõu planeerimise raamistik koos rakenduskavaga. Samuti lepitakse kokku kõikidele osapooltele selged rollid ja vastutus. y Seoses regionaalse tööjõupuuduse leevendamiseks lähtetoetuse eraldamisega analüüsitakse 2026. aastal täiendavalt toetuste mõju ning tegeletakse toetuste parendamise ja edasiarendamisega, et tagada kvali- teetse ja jätkusuutliku tervishoiuteenuse osutamine sõltumata inimese elukohast. Algtase Tegelik Sihttase Mõõdik 2019 2023 2025 2026 2027 2028 2030 Arstide arv 100 000 elaniku kohta 346,4 347,1 365,4 368,9 372,4 376,0 383,0 Allikas: Tervise Arengu Instituut Õdede arv 100 000 elaniku kohta 623,0 662,2 741,5 762,2 782,9 803,6 845,0 Allikas: Tervise Arengu Instituut Proviisorite arv 100 000 elaniku kohta 72,5 69,3 76,9 77,5 78,1 78,7 80,0 Allikas: Tervise Arengu Instituut Tegevus 1.1.4. Tervishoiuteenuste mudelite ümberkujundamine Tegevuse eesmärk: kujundada koostöös teiste sektoritega terviklik lähenemine tervishoiuteenustele olenemata nende kuuluvusest avalikku või erasektorisse. Tegevuse oodatav tulemus on, et tervishoiusüsteem tagab teenustele tervikliku lähenemise, mis hõlmab nii tervise edendamist, haiguste ennetamist, ravi järjepidevust, integreeritud ravi kui ka teenusepakkumise korral- dust tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi koostöös. Tegevuse eelarvest rahastatakse geenivaramu vastutava töötleja tegevust, et tagada geenivaramu pidamine ja koeproovide säilitamine. Tegevuse eelarvest kaasajastatakse Saare maakonnas asuv SA Kuressaare Haigla ja Ida-Viru maakonnas asuv SA Narva Haigla. Eesmärk on rajada integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskused, sealhul- gas suurendada olemasolevate haiglahoonete energiatõhusust. Tegevus hõlmab kiirabiteenuse ning tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumise korraldamist Terviseameti poolt. Tegevuse rahastus sisaldab lisaraha, millega toetatakse igal aastal harvikhaigusega laste ravi ja lapseeas ­alanud ravi. 7 HEROES Joint Action (HEalth woRkfOrce to meet health challEngeS) INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM 11 2025-2028 Perioodil 2025–2028 on kavas: y Arendatakse ja tugevdatakse esmatasandi korralduse ja teenuste pakkumise mudelit. Selleks luuakse piirkondlikest tervisevõrgustikest mudel, millesse kuuluvad esmatasandi tervishoiuteenuse osutajad. ­Võrgustike eesmärk on tugevdada esmatasandit ja integratsiooni teenuste vahel. y Kaasajastatakse ja laiendatakse õendus- ja ämmaemandusteenuseid, et need vastaksid tänapäeva vaja- dustele ning toetaksid inimest tema raviteekonnal. Kesksel kohal on eriõe teenuse rakendamine kõikidel tervishoiu tasanditel ning tõenduspõhisele õendusetegevuste dokumenteerimisele üleminek. Vastavad tegevused viiakse ellu õendusvaldkonna arendamise rakendusplaani 2021–2030 kohaselt. y Arendatakse ja rakendatakse integreeritud raviteekondi. y Arendatakse geriaatria ja palliatiivravi terviklikku teenust ja alustatakse selle rakendamist vastavalt tegevus­kavale. y Viiakse ellu kiirabisüsteemi arengusuundades kirjeldatud ja kokku lepitud kiirabisüsteemi arenguvajaduste tegevused. Jätkatakse e-kiirabi tehnoloogilise lahenduse uuendamisega, mille eesmärk on parandada e-kiirabi teenuse kvaliteeti ning võtta kasutusele uusi võimalusi kiirabi töö lihtsustamiseks ja toetamiseks. y Viiakse ellu Eesti haiglavõrgu arengusuundades kirjeldatud põhimõtted koostöös eri osapooltega, millega tagatakse kvaliteetsed ja kättesaadavad sotsiaalteenustega integreeritud tervishoiuteenused, mis aitavad vähendada enneaegset suremust ja toetavad kroonilise haigusega elamist. Selle raames: • tsentraliseeritakse kõrgtehnoloogilised ja spetsialiseeritud teenused, konsolideerides Tallinna haiglad ja tugevdades ülikoolihaigla rolli, tagamaks erialase kompetentsi koondumine ja teenuste jätkusuutlik osutamine; • detsentraliseeritakse suure teenusemahuga ja sagedamini vajatavad teenused, mis vajavad kodulähe- dust, võttes arvesse haigestumise trende, vananeva elanikkonna vajadusi, piirkonna eripära ja elanike arvu piirkonnas, keskendutakse kaug- ja ambulatoorsete teenuste pakkumisele ning suurendatakse vaimse tervise, õendusabi ja palliatiivravi pakkumist; • riik suurendab osalust haiglavõrgu strateegilises juhtimises, et piiratud ressurssidega saavutada arengusuundade eesmärke, samal ajal tugevdades juhtimist ning suurendades haiglate vastutust ja suutlikkust muutusi ellu viia; • töötatakse välja integreeritud tervisepiirkondade moodustamise põhimõtted. Pakutakse integreeritud ja kodulähedasi teenuseid, mis vastavad kohalike elanike vajadustele ning toetavad nende heaolu ter- vikliku ja vajadustest lähtuva sotsiaal- ja terviseteekonna juhtimise kaudu; • analüüsitakse ja täpsustatakse haiglate teenuspakette (sh haiglate vastutuse ja tegevuspiiride mää- ratlemine) ning töötatakse koos osapooltega välja integreeritud korraldus- ja rahastusmudelid, mis toetavad koostööd ja motiveerivad tervisetulemite saavutamist. y Haiglavõrgu arengukava haiglates viiakse ellu taristute ehitamise ja kaasajastamise investeeringud, mis vastavad patsientide ja töötajate ootustele kaasaegsest ravikeskkonnast ning aitavad kaasa paremate ravitulemuste saavutamisele: • SA Viljandi Haigla (TERVIKUM) uue haiglahoone rajamine (rahastatud tegevuse 1.1.2 eelarvest); • SA Narva Haigla taristu kaasajastamine; • SA Kuressaare Haigla taristu kaasajastamine. y Personaalmeditsiini pikaajalise programmi 2024–2034 tegevuste elluviimiseks kohandatakse õigusruum, luuakse geeninõustaja kutse ja alustatakse polügeensel riskiskooril põhinevate teenuste pakkumist. y Kriisideks valmisoleku suurendamiseks viiakse ellu katastroofimeditsiini plaanis, pandeemiaks valmis- oleku kavas, tervishoiuvaru kontseptsioonis, vaimse tervise tegevuskavas ja hädaolukorra lahendamise INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM 12 2025-2028  plaanis olevaid tegevusi. Riigikantselei eestvedamisel uuendatakse hädaolukorra seadust, luuakse uus tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus ning ajakohastatakse riigikaitse tegevuskava – nende raames laiendatakse elutähtsa teenuse osutajate ringi, suurendatakse nende rolli toimepidevuse tagamisel ja ajakohastatakse ülesanded riigikaitseks valmistumisel. Tervishoius arendatakse senisest suuremas mahus psühho­ sotsiaalse kriisitoe (MHPSS) võimekust ja luuakse riigi tervishoiuvarude hoidmine kahe piirkondliku haigla juurde. y Arendatakse uue põlvkonna tervise infosüsteemi (upTIS), lähtudes kokkulepitud strateegilistest suunda- dest ja tuginedes arendusportfellile, et tagada kiirem, paindlikum ja turvalisem tervise infosüsteemi sünd- muspõhine andmevahetus ning süsteemne kvaliteedihüpe nii terviseandmete esitajatele kui kasutajatele. y Toetatakse harvikhaigusega laste ravi (harvikravimite, tervishoiuteenuste ja toetavate teenuste kulud) ja lapseeas alanud ravi jätkamist. Samuti vaadatakse koostöös Tervisekassaga üle harvikravimite (sh ultra- harvikravimite) Tervisekassa paketti lisamise põhimõtted, milleks koostatakse väljatöötamiskavatsus. Lisaks kajastatud plaanidele on tegevuse eesmärgi saavutamiseks vaja teha täiendavaid investeeringuid haigla­võrgu haiglate taristu rajamiseks ja kaasajastamiseks, milleks perioodil 2025–2028 rahalisi vahendeid pole eraldatud: y haiglavõrgu haiglate taristute ehitamine ja kaasajastamine, mis hõlmab integreeritud tervise- ja heaolu­ teenuste keskuseid maakondades, sh erakorralise meditsiini osakondi; y SA Viljandi Haigla sundravihoone kaasajastamine, uue hooneosa ehitamine; y SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatrikliiniku uue hoone rajamine; y SA Ida-Viru Keskhaigla psühhiaatriakliiniku uue hoone rajamine; y Põhja-Eesti naiste- ja lastekliiniku rajamine; y Tallinna Haigla rajamine praeguste Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaiglate baasil. Algtase Tegelik Sihttase Mõõdik 2019 2023 2025 2026 2027 2028 2030 Järelvisiidid 30 päeva jooksul pärast ägeda müokardiinfarkti haiglaravi 42,0% 29,0%* 42,5% 44,0% 45,5% 47,0% 50,0% perearsti juurde Allikas: Tervisekassa Järelvisiidid 30 päeva jooksul pärast insuldi haiglaravi perearsti juurde 31,8% 20,4%* 33,0% 35,4% 37,8% 40,2% 45,0% Allikas: Tervisekassa Haiglavõrgu arengukava haiglate aktiivravi voodihõive 71,5% 71,0% 73,0% 74,4% 75,8% 77,2% 80,0% Allikas: Tervise Arengu Instituut * Seoses COVID-19 pandeemiaga on mõõdiku tulemuses toimunud olulised muutused – jälgitakse, kas tegemist on lühiajalise erisuse või uue trendiga. Muutusest tulenevalt ei ole järgnevateks aastateks seatud sihttasemeid muudetud. INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM 13 2025-2028 Tegevus 1.1.5. Tervisesüsteemi kvaliteet ja patsiendiohutus Tegevuse eesmärk: tervisesüsteemi kvaliteedi parendamine ja avatud patsiendiohutuse kultuuri väljaarendamine. Eesmärk on tagada avatud patsiendiohutuse kultuur, mis võimaldab tervishoiusüsteemis töötavatel inimestel süüdistamise asemel vigadest õppida ja seda paremaks muuta, ning rakendada süsteemi tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamiseks. Tegevuse alla kuulub tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse süs- teemi rakendamine, mis jõustus 2024. aasta juulil. Terviseamet osutab laboratoorseid referentteenuseid ning teeb järelevalvet tervishoiuteenuse osutajate tegutsemisõiguse üle, samuti juhib tervishoiutöötajate registreerimise ja kvalifikatsiooni tunnustamise taotle- mise teenust, mis hõlmab tervishoiutöötajate registreerimist ja kvalifikatsiooni hindamist ning töötamise üle arvepidamist (sh riigikaitselise töökohustuse ametikohtadel). Tegevuse alla kuulub müokardiiniinfarktiregistri pidamise rahastamine ja HIV-ravi andmekogu tegevuse toetamine. Perioodil 2025–2028 on kavas: y Rakendatakse tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadust ja jätkatakse patsien- diohutusjuhtumite dokumenteerimise süsteemi arendamist. y Jätkatakse tervishoiuteenuste kvaliteedi ja järelevalve korraldamist Eestis, täpsustades eri asutuste rolle ja vastutust kvaliteedi tagamisel ning rakendades õigusaktides sätestatud tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõudeid. Selleks tehakse vastav analüüs ja töötatakse välja patsiendiohutuse ja tervishoiuteenuste kvaliteedi riiklik tegevuskava. y Kaasajastatakse tervishoiuteenuse osutajate tegevuslubadega seotud põhimõtteid. y Koostöös tervisesüsteemi osapooltega viiakse ellu vähitõrje tegevuskava 2021–2030 eesmärke ning Eesti vähikeskuse kaudu laiendatakse rahvusvahelist vähialast koostööd, koordineeritakse üle-euroopalist vähiravi ja vähitõrjet, sealhulgas suurendatakse Eesti võimekust algatada ja teha teadus- ja kliinilisi uurin- guid. y Jätkatakse riigi infosüsteemi kuuluva viljatusravi andmestiku loomisega, et tagada raviasutusteülene doo- norrakkude kasutamisega seotud teabe vahetamine, luua kunstliku viljastamisega seotud statistikat, mille põhjal teha analüüse ja teadusuuringuid viljatuse põhjuste, ravi tulemuslikkuse, ravimeetodite tõhususe, kulutõhususe ja patsiendiohutuse kohta ning töötada välja tervisepoliitikat. y Ajakohastatakse surma põhjuse tuvastamise seadust ja täpsustatakse andmevahetust kriisiolukordades. y Kujundatakse tõenduspõhist poliitikat ja parandatakse teenuste kvaliteeti. Seda aitab saavutada: • rahvusvaheliste tõenduspõhiste ravisoovituste kohaldamine Eesti oludele ning tervishoius töötavatele spetsialistidele ja patsientidele nende kättesaadavuse parandamine digilahenduste kaudu; • tervishoiuteenuse osutajate regulaarse kvaliteediseire tegemine ja parendusmeetmete arendamine; • ravi- ja patsiendijuhendite koostamine, nende rakendamine ja seire, tervisetehnoloogiate hindamise raportite tellimine ja koostamine kokku lepitud prioriteetsetel teemadel; • tervisesüsteemi toimivuse hindamise (HSPA) valmimine, mis hõlmab indikaatorite arendamist, and- mete kogumist ja analüüsimist ning hinnangu andmist. Hindamise tulemusi kasutatakse tervisesüs- teemi arendamiseks. Hindamise tulemuste levitamiseks innovaatilisel viisil jätkatakse täiendavate ressursside otsimisega ja arendustööde tegemisega. y Koostatakse õigusruumi muudatusettepanekud ja kavandatakse muudatused eelnevalt tehtud tervishoiu- teenuse osutamise dokumenteerimisloogika analüüsi ja ettepanekute alusel. INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM 14 2025-2028  Algtase Tegelik Sihttase Mõõdik 2019 2023 2025 2026 2027 2028 2030 Kõikide vähipaikmete viie aasta 63,0% 65,0% suhteline elumus 70,7% 71,6% 72,5% 73,3% 75,0% (2016) (2021) Allikas: Tervise Arengu Instituut Ägedasse müokardiinfarkti haigestunute 30 päeva järgne suremus 14,7 12,7 10,7 10,3 10,0 9,6 9,0 Allikas: OECD Statistics ja (2021) müokardiinfarktiregister Isheemilisse insulti haigestunute 17,0 30 päeva järgne suremus 15,8 14,3 14,0 13,8 13,5 13,0 (2021) Allikas: OECD Statistics Tegevus 1.1.6. Tervise ebavõrdsuse vähendamine ja ravikindlustuse tagamine Tegevuse eesmärk: tervise ebavõrdsuse vähendamine, ravikindlustuse kaudu pakutavate tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine ning inimeste ja leibkondade kaitsmine vaesusesse sattumise eest, arvestades nende vajadusi. Tervisekassa täidab ravikindlustuse seadusest ja tervishoiuteenuste korraldamise seadusest tulenevaid kohustusi. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse komponendist laekuvatest vahenditest kaetakse tervishoiukulud haiguste ennetamiseks ja raviks, rahastatakse ravimite, meditsiiniseadmete ja meditsiiniliste abivahendite ­ostmist ning makstakse ajutise töövõimetuse hüvitist ja muid rahalisi hüvitisi. Sotsiaalkindlustusamet teeb oma eelarvest Tervisekassale täiendavalt igakuise eraldise Sotsiaalkindlustus­ ameti andmete alusel mittetöötavatele vanadus- ja vanaduspensioniealiste rahvapensionäridele arvestatud pensionilt, et vähendada sõltumist vaid tööhõivel põhinevast sotsiaalmaksust ja tagada seeläbi ravikindlustus­ süsteemi rahastamise pikaajaline jätkusuutlikkus. Olulisemad muudatused 2025. ja 2026. aastal: y Ööpäevaringse erihooldusteenuse õendusteenuse korraldamine ja rahastamine viiakse alates 01.01.2025 üle Tervisekassasse, milleks muudetakse ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel pakutava ise- seisva õendusabi korraldust ja rahastamist. y Alates 2026. aastast kehtestatakse ajutise töövõimetuse hüvitisele ülempiir üle-eelmise kalendriaasta Eesti kahekordse keskmise palga suuruses. Ülempiir ei kohaldu tööandja makstava haigushüvitise osale (4–8 päev) ja haiguslehega töötingimuste kergendamise ajal makstavale palgavahehüvitisele ning elundi või vereloome tüvirakkude annetuse põhjusega haiguslehe ajal makstavale haigushüvitisele. y Alates 01.04.2025 rakendatakse ambulatoorses eriarstiabis, sealhulgas vältimatus arstiabis, ning füsio- terapeudi, kliinilise logopeedi ja psühholoogi teenuse kasutamisel visiiditasu 20 eurot ja haavatavamas olukorras olevatele inimestele 5 eurot. y Alates 01.04.2025 suurendatakse voodipäevatasu 2,5 eurolt 5 eurole. y Alates 01.01.2025 suurendatakse retseptitasu 2,5 eurolt 3,5 eurole. y Alates 01.01.2025 vähendatakse statsionaarses õendusabis patsiendi 15%-ne omaosalus 10%-le. INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM 15 2025-2028 Perioodil 2025–2028 on kavas: y Tervishoiu rahastuse tulubaasi laiendamiseks, tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks ja ressursside tõhusamaks kasutamiseks koostatakse meetmed kooskõlas Eesti tervishoiusüsteemi 2040 arengusuundadega. y Ravikindlustuskaitsega kaetuse suurendamiseks ja inimeste tervishoiukulude omaosaluskoormuse paremaks sihitamiseks tehakse ettepanekuid ja jätkatakse arutelusid. Eesmärk on tagada ennetus- ja tervishoiuteenuste õigeaegne kättesaadavus ning vähendada teenuste kasutamisel rahalisi ja mitterahalisi barjääre, et vältida eelkõige haavatavamate elanikerühmade poolt tervisesekkumiste edasilükkamist ja ravimite kasutamisest loobumist. y Viiakse ellu ajutise töövõimetuse hüvitiste reform, mille raames otsitakse koostöös tööturuosaliste ja sotsiaalpartneritega võimalusi ajutise töövõimetuse hüvitiste õiglasematel põhimõtetel maksmiseks ja efektiivsemalt korraldamiseks. Algtase Tegelik Sihttase Mõõdik 2019 2023 2025 2026 2027 2028 2030 Ravikindlustusega kaetute osakaal rahvastikus 95,0% 94,2% 97,6% 98,0% 98,5% 99% >99,0% Allikas: Tervisekassa ja Statistikaamet Leibkondade omaosaluse osakaal tervishoiukuludes 23,9% 22,1% 18,9% 18,1% 17,3% 16,6% 15,0% Allikas: Tervise Arengu Instituut Täiskasvanute (19-aastaste ja vane- mate) hambaravihüvitise kasutamine 13,7% 19,9% 42,8% 48,2% 53,7% 59,1% 70,0% Allikas: Tervisekassa Tegevus 1.1.7. Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna arendamine Tegevuse eesmärk: ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe, kvaliteedi ja kättesaadavuse tagami- seks poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine. Tegevuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu ravimite ja meditsiiniseadmete poliitikat, et tagada kvaliteet- sete, ohutute ja efektiivsete ravimite (sh verepreparaatide) ja meditsiiniseadmete kättesaadavus ja mõistlik kasutamine Eestis. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist. Vajaduse korral kaasajastatakse ravimite (sh verepreparaatide), meditsiiniseadmete ja meditsiinikiiritusega seotud õigusakte. 2025. aasta 1. jaanuaril jõustub täiendav ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise süsteem, et vähendada suurte ravimi- ja meditsiiniseadmekuludega patsientide omaosalust ja suurendada ravisoostumust. 2025. aasta 1. jaanuaril jõustuvad Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas järgmised muudatused: y meditsiiniseadmete valdkond liigub Terviseametist Ravimiametisse; y veredoonorluse toetamine liigub Sotsiaalministeeriumist Terviseametisse; y immunohematoloogiliste uuringute referentlabori referentteenuse korraldamine liigub Sotsiaalministeeriu- mist Terviseametisse. INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM 16 2025-2028 Perioodil 2025–2028 on kavas: y Tulenevalt ravikindlustuse seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse kohta (meditsiiniseadmete hinna- regulatsioon) saabunud tagasisidest koostatakse vajaduse korral muudatusettepanekud, mis hõlmavad meditsiiniseadmete hinnaregulatsiooni muutmist ning meditsiiniseadmete hinnakokkuleppe sõlmimist ja muutmise põhimõtete kehtestamist. y Töötatakse välja uue põlvkonna meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu (MSA) arendamisega seotud õigusaktide muudatused, et rakendada andmekogu täiendavaid funktsionaalsusi. y Automaatselt uueneva limiitkogusega meditsiiniseadme kaardi kehtivusaja reguleerimiseks selgitatakse välja õigusaktide muutmise vajadus, et realiseerimata meditsiiniseadme kaardid kaotaksid kehtivuse. y Meditsiinikiirituse valdkonnas (sh nukleaarmeditsiin, vabatahtlike tervete isikute kiiritamine teadus- või sõeluuringu raames jmt) hinnatakse koostöös osapooltega vajalikke muudatusi meditsiinikiirituse prot- seduuride kiirgusohutusnõuete, kliinilise auditi tegemise nõuete ning diagnostiliste referentsväärtuste ja nende määramisega seotud nõuete rakendamiseks. y EL-i inimpäritolu materjali otsekohalduva määruse rakendamiseks tehakse vajalikke muudatusi vereseadu- ses, selle rakendusaktides jm asjakohastes õigusaktides. Samuti kaardistatakse ja rakendatakse vajalikke õigusruumi muudatusi üleriigilise vereinfosüsteemi kasutusele võtmiseks. y Regulaarselt ajakohastatakse „Ravimipoliitika 2030“ rakenduskava ja seiratakse tegevuste täitmist. y Ajakohastatakse ravimiregulatsiooni, hinnatakse uue EL-i ravimiregulatsiooni reformi mõjusid ja tehakse läbirääkimisprotsessis ettepanekuid Eesti huvidest lähtuvalt (sh muudatusettepanekute tegemise toeta- mine, õiguslik analüüs ja riigisiseste õigusaktide muutmise vajaduse hindamine), kaasates ravimivald- konna huvigruppe. y Laiendatakse apteegiteenust ning võimaldatakse ennetusliku iseloomuga tervishoiuteenuste osutamist apteekrite poolt ja teenuse paremaks osutamiseks apteekritele patsiendi terviseandmetele ligipääsu ees- märgiga lõimida apteegiteenus paremini esmatasandi tervishoiuga. y Soodustatakse ravimijäätmete ohutut kogumist ja käitlemist. y Ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse ning varustamise kriisivalmiduse parandamiseks tööta- takse välja sobivad meetmed ja rakendatakse neid. y Ajakohastatakse ravimite hinnaregulatsiooni ja tehakse muudatusettepanekuid, tuginedes teemakohastele analüüsidele ja huvirühmadega konsulteerimisele. Algtase Tegelik Sihttase Mõõdik 2019 2023 2025 2026 2027 2028 2030 Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe, kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks on poliitika kujundatud ja elluviimine korraldatud. Rakenduslikud jah jah jah jah jah jah jah küsimused on lahendatud ja seisukohad esitatud Allikas: Sotsiaalministeerium INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM 17 2025-2028 Tegevus 1.1.8. Ravimite, verepreparaatide, meditsiiniseadmete kättesaadavus Tegevuse eesmärk: inimestele ohutute, tõhusate, kvaliteetsete ja taskukohase hinnaga ravimite, verepreparaa- tide ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse tagamine. Tegevuse alla on koondatud mitu Sotsiaalministeeriumi, Ravimiameti ja Terviseameti korraldatavat teenust. Tegevuse alla kuulub ravimitega seotud teaduslike hinnangute ja lubade taotlemine, mille eesmärk on tagada Eestis müüdavate ja käideldavate ravimite toimivus, ohutus ja kvaliteet. Tegevus sisaldab ka Ravimiameti poolt ravimitega seotud järelevalve tegemist ja õigusalast nõustamist, ravimitega seotud aruannete esitamist ja ana- lüüside tellimist ning ravimite kvaliteedi laboratoorset hindamist. Samuti rahastatakse selle tegevuse eelarvest apteekrite lähtetoetust, meditsiiniseadmete turujärelevalve koor- dineerimist ja ohutusvalvsust ning meditsiiniseadmetega seotud andmekogude haldamise, meditsiiniseadme uuringute ja teavitatud asutuste järelevalve korraldamist. 2025. aasta algusest liigub meditsiiniseadmete valdkonna korraldus Terviseametist Ravimiametisse ning veredoonorluse toetamine ja immunohematoloogiliste uuringute referentlabori referentteenuse korraldamine Sotsiaalministeeriumist Terviseametisse. Perioodil 2025–2028 on kavas: y Arendatakse uue põlvkonna meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu (MSA) arendamist, milleks on vaja aktiivselt kaasata ka eri osapooled. y Diagnostiliste referentsväärtuste kehtestamiseks ja ajakohastamiseks selgitatakse välja süsteemse and- mekorje ja -töötluse põhimõtetted ning vajaduse korral töötatakse välja muudatused ja rakendatakse neid. y Elanikkonnadoosi hindamiseks tehakse andmekorjet enim teostatavate meditsiinikiirituse protseduuride ja asutuste tüüpiliste patsiendidooside väljaselgitamiseks. Selleks tuleb välja selgitada tsentraalselt kasu- tatava radioloogiliste uuringute klassifikaatori kasutuselevõtmisel esinevad probleemkohad ja võimalikud lahendused. y Toetatakse meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi tegemist, mis hõlmab audiitorite koolitus- vajaduse väljaselgitamist, auditi tegemise riikliku juhise väljatöötamist, koostöös Keskkonnaameti ja haridusasutusega tervishoiuteenuste osutajatele täiendavate auditite tegemise koolituste kavandamist ja kliiniliste auditite järelevalve korraldamist. y Korraldatakse immunohematoloogiliste uuringute referentteenuse osutamist vastavalt SA-ga Põhja-Eesti Regionaalhaigla sõlmitud lepingule (01.09.2022–31.07.2027). y Rakendatakse meetmeid, et leevendada ravimitega varustamise kriisikindluse suurendamisega seotud tar- nehäirete mõjusid, luuakse riiklikud tegevusvarud, ning nõustatakse ravimitega varustamise kui elutähtsa teenuse osutamise rakendamisel üldapteeke ja ravimihulgimüüjaid. y Arendatakse ekstemporaalsete ravimite valdkonda ja parandatakse nende kättesaadavust, sealhulgas eks- temporaalsete lasteravimite rahalist kättesaadavust. y Kuvatakse ravimite saadavuse ja hinna infot ravimiregistris, seejuures tuleb info apteekides müügil ole- vate ravimite hinna ja saadavuse (sh koguse) kohta lisada ravimiregistri juures olevasse andmebaasi. See võimaldab leida kogu olulise ravimeid puudutava info ühest kohast ning teeb riigi jaoks võimalikuks arendada proaktiivseid teenuseid eri sihtrühmadele (patsiendid, arstid, apteekrid). y Koostöös Tervisekassa, Ravimiameti, Sotsiaalministeeriumi, Ravimitootjate Liidu, Tartu Ülikooli ja patsien- tide esindajatega vaadatakse üle ravimite kompenseerimise taotluste koostamise juhend ning koostatakse uus ja ajakohane juhend. INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM 18 2025-2028  Algtase Tegelik Sihttase Mõõdik 2019 2023 2025 2026 2027 2028 2030 Geneeriliste ravimite kasutamise osakaal humaanravimite kogumahus 38,0% 38,6% 41,9% 42,5% 43,1% 43,8% 45,0% Allikas: OECD Statistics Kulutused retseptiravimitele osakaaluna leibkondade omaosalusest 17,9% 15,0% 14,4% 14,3% 14,2% 14,2% 14,0% Allikas: Tervise Arengu Instituut Tegevus 1.1.9. Nakkushaiguste leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR) Tegevuse eesmärk: teadlikkuse suurendamine nakkushaigustest ja nende leviku tõkestamise võimalustest, elanikkonna vaktsineeritusega hõlmatuse suurendamine ja antimikroobse resistentsuse leviku riski vähenda- mine. Terviseamet korraldab nakkushaiguste seiret ja registri pidamist ning nakkushaiguste levikutrendide hinda- mist, täidab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) pädeva asutuse kohustusi ning osaleb haigusspetsiifilistes seirevõrgustikes. Tuberkuloosi seire ja registri pidamise eest ning ECDC-le andmete edastamise kohustuse eest vastutab Tervise Arengu Instituut (TAI), kuna tuberkuloosi seires kogutakse ja edastatakse ka ravitulemuste, ravimresistentsuse, korduvhaigestumuse, ris- kifaktorite ja ravitulemuste andmeid. Ühtlasi tegeleb Terviseamet epideemiatõrje tegevuste korraldamisega, vähendades elukeskkonnast tulenevaid terviseriske, tõkestades nakkushaiguste levikut õigeaegsete tõrjemeetmete rakendamise ja elanike nõustami- sega ning aidates kaasa immuniseerimisega hõlmatuse näitajate tõstmisele kõikides maakondades Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) poolt soovitatud tasemele. Tervisekassa tegeleb vaktsineerimise korralda- mise küsimustega. Muu hulgas korraldab Terviseamet antimikroobse resistentsuse seiret, planeerib ja viib ellu vajalikke tegevusi, mis vähendavad nakkushaiguste leviku riske, tegeleb levikutrendide määramise ja hindamisega ning sihtrüh- made teavitamisega mikroobide resistentsuse ohtudest ja nende ennetamise võimalustest. Perioodil 2025–2028 on kavas: y Koostatakse ja viiakse ellu vaktsineerimise pikaajaline strateegia, et suurendada immuniseerimisega hõlmatust elanikkonnas. Vaktsineerimise pikaajaline strateegia hõlmab nii riikliku immuniseerimiskavaga kaetavaid tegevusi kui ka kalendriväliseid vaktsineerimisi ja vaktsineerimise korraldust Eestis. y Koostatakse ja viiakse ellu antimikroobse resistentsuse (AMR) riiklik strateegia ning selle põhjal luuakse ja rakendatakse inimtervise AMR tegevuskava. Strateegia lähtub raamistikust „Üks tervis“. y Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje valdkonna eesmärkide ja tegevuste planeerimisel arvestatakse rahvus­vaheliste tervise-eeskirjade ja Euroopa Liidu terviseohtude regulatsiooni 2022/2371 artikli 8 hinda- mise põhjal koostatud soovitustega. y Parandatakse immuniseerimisega hõlmatuse andmete kvaliteeti ja avaldatakse regulaarselt andmeid. ­Oluline on saada ka hooldekodude elanike immuniseerimisega hõlmatuse andmed. y Laiendatakse immuniseerimisega seotul teenuseosutajate võrgustikku. y Tehakse seroepidemioloogiline uuring leetrite, mumpsi, punetiste, difteeria ja teetanuse vastase kaitse ­hindamiseks Eesti täiskasvanutel. INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM 19 2025-2028  Algtase Tegelik Sihttase Mõõdik 2019 2023 2025 2026 2027 2028 2030 2-aastaste vaktsineerimisega hõlmatus difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüe- liidi, Haemophilus influenzae, tüüp b ja 92,1% 83,5% 86% 87% 88% 89% 90% B-viirushepatiidi suhtes Allikas: tervise infosüsteem 2-aastaste vaktsineerimisega hõlmatus leetrite, mumpsi ja punetiste (MMR1) 91,9% 84,4% 86% 87% 88% 89% 90% suhtes Allikas: tervise infosüsteem 14-aastaste poiste vaktsineerimisega hõlmatus HPV (inimese papilloomiviirus) - - 50% 54% 58% 62% 70% suhtes Allikas: tervise infosüsteem 14-aastaste tütarlaste vaktsineerimisega hõlmatus HPV (inimese papilloomiviirus) 61% 63% 69% 72% 75% 78% 80,0% suhtes Allikas: tervise infosüsteem 60-aastaste ja vanemate vaktsineerimi- sega hõlmatus hooajalise gripi suhtes 15% 26% 30% 31% 32% 33% 35% Allikas: tervise infosüsteem 80-aastaste ja vanemate hõlmatus vakt- sineerimisega COVID-19 suhtes - 16% 18% 20% 22% 24% 26% Allikas: tervise infosüsteem Multiresistentsete tuberkuloosihaigete (MDR-TB) osakaal kõigist esmas- ja ret- 16,9% 18,4% 14,3% 13,5% 12,6% 12% 10,0% sidiivjuhtudest Allikas: Tervise Arengu Instituut INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM 20 2025-2028 Programmi juhtimiskorraldus Inimkeskse tervishoiu programmi on koostanud Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asu- tustega. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas rahvastiku tervise arengukava 2020–2030, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ eesmärke. Programmi kinnitab terviseminister pärast 2025. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Sotsiaalminis- teeriumi veebilehel. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada tulemusvaldkonna „Tervis“ teised programmid (tervist toetavate valikute programm ja tervist toetava keskkonna programm). Teistest tulemus- valdkondadest toetavad programmi eesmärke tulemusvaldkonna „Heaolu“ Sotsiaalministeeriumi programmid (vanemaealiste programm, sotsiaalhoolekande programm, laste ja perede programm) ning Sotsiaalministee- riumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ühisprogramm (tööturuprogramm). Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programmi täitmisest antakse aru rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 juhtkomisjonile ja tulemusvaldkonna iga-aastases aruandes. Juhtkomisjoni on kaasatud vald- konna peamised koostööpartnerid. Juhtkomisjoni ülesanded, liikmed ja koosolekute protokollid ning tulemus- valdkonna „Tervis“ iga-aastased tulemusaruanded on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi kodulehel. INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM 21 2025-2028 LISA 1 Programmi teenuste ning integreeritud ravi- ja hooldusplaanide koostami- seks. Eeldatav TERVIKUMi hoone valmimise tähtaeg kirjeldus on 2025. aasta neljas kvartal. Toetust rahastatakse välisvahenditest (taaste- ja Meede 1.1. Inimkeskse tervishoiu vastupidavusrahastu (RRF)). arendamine Tegevus 1.1.3. Personali võimekus, juhti- Tegevus 1.1.1. Inimkeskse tervishoiu mine ja vastutus valdkonna arendamine Eriarstide ja õdede lähtetoetuse rahastamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 71) Tervishoiupoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine Eriarstide ja õdede lähtetoetus on ühekordselt (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 68) makstav toetus, mille eesmärk on mõjutada rahalise Teenuse raames töötatakse välja tervishoiupoliitika motivaatori toel residentuuris eriala omandanud ning korraldatakse selle elluviimine, et tagada tervis- arste või tervishoiusüsteemist eemal olnud õde- hoiuteenuste kättesaadavus, kvaliteet ja ohutus ning sid valima endale erialane töökoht, mis paikneb elanike teadlikkus tervishoiuteenustest ja nendega väljaspool Tallinna või Tartut ning nende vahetut rahulolu. Lisaks luuakse eeldused tervisesüsteemi lähiümbrust. Lähtetoetuse pakkumine toetab üld- ja tõenduspõhiseks arendamiseks ning koordineeri- eriarstiabi kättesaadavust ja teenuse osutamise takse tervisestatistika kogumist ja tervisevaldkonnale jätkusuutlikkust väljaspool peamisi tõmbekeskusi. tarvilikku teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevust. Tervishoiutöötajate koolituse rahastamine tervis- See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapolii- hoiutöötajate tagasitoomiseks tervishoiusüsteemi tiliste otsuste ja nende rakendamise ettevalmistamist (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 77) ning EL-i otsustusprotsessis osalemist, strateegia- dokumentide väljatöötamist, elluviimist ja tulemus- Väljaspool tervishoiusüsteemi tegutsevatele tervis- likkuse hindamist, aga ka huvigruppide teavitamist hoiutöötajatele pakutakse teadmiste ja oskuste täien- valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest damise koolitust, mille läbimise järel on neil võimalik ning nende kaasamist aruteludesse. registreerida end tervishoiutöötajate registris ning asuda tervishoiusüsteemis kutsealasele tööle. Sel moel on võimalik tuua tervishoidu tagasi inimesi, kes Tegevus 1.1.2. Inimeste terviseharitus ja tervishoiusüsteemist lahkusid. põhiõiguste kaitse Residentuurikulude rahastamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 79) Maakondlike tervisekeskuste kaasajastamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 70) Tartu Ülikoolile eraldatakse Tartu Ülikooli seaduse Viljandi Haigla PAIK-projekti (integreeritud tervishoiu- alusel vahendid residentuuri korraldamiseks, et ja sotsiaalteenuste pakkumine) raames välja töötatud koolitada piisaval arvul pädevaid eriarste. Arvesse integreeritud teenusmudelite tõhusaks rakenda- võetakse residentuuriprogrammide pikendamise vaja- miseks ning ruumide optimaalseks kasutamiseks dusest tingitud kulude suurenemine, et viia taseme- luuakse Viljandi linnas kaasaegne maakonnahaigla ja hariduse järgne spetsialiseerumine vastavusse eriala tervisekeskus TERVIKUM, kus üldhaigla ja eriarstiabi vajadustega ning tagada kvaliteetse väljaõppega on võrgustunud esmatasandi tervishoiuteenustega. arstide tööturule saabumine. Uus hoone võimaldab eri teenuseosutajate omavahe- list koostööd ja integreeritud meeskondade tekkimist, et luua eeldus inimese vajaduste tervikhindamiseks INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM 22 2025-2028 Psühholoogide kutseaasta rahastamine Geenivaramu vastutava töötleja tegevuse rahasta- (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 320) mine geenivaramu pidamisel ja säilitamisel (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 80) Teenuse eesmärk on tagada tasemeharidusjärgse koolituse toel psühholoogide järjepidev spetsialisee- Tartu Ülikooli geenivaramu vastutava töötleja rumine ja kutseni jõudmine, et pakkuda elanikkonnale tegevuse rahastamine tuleneb inimgeeniuuringute kvaliteetseid vaimse tervise teenuseid. Lepingupart- seaduse § 27¹ lõikest 1. Teenusega toetatakse geeni­ nerist ülikool korraldab magistriõppe läbinud psühho- varamu vastutava töötleja tegevust, et tagada selle loogidele tasemeharidusjärgset õpet, mis võimaldab pidamine ja kogutud koeproovide säilitamine. Eral- psühholoogil jõuda kutseni ning asuda tööle esmata- disega on võimalik katta ka rahvusvahelise projekti sandi tervishoius ja eriarstiabis tippspetsialistina või „Genome of Europe“ osalus algatuses „European 1+ sotsiaal- ja haridusvaldkonnas tugispetsialistina. Million Genomes“8. Tervishoiuspetsialistide tööpraktika Genoomitaristu rahvusvahelise projekti juhendamise rahastamine kaasrahastamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 417) (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 89) Teenuse eesmärk on rahastada tervishoiuspetsia- Euroopa-ülese geeniandmete taristu teadusprojekti listide tööpraktika juhendamist ning tagada selle käigus töötatakse välja teoreetiline lahendus kaudu tervishoius vajalike spetsialistide koolitus TÜ projektitiimi ja konsortsiumi osapooltega, ja õppe raames vajaliku praktilise kogemuse saa- et võimaldada geneetiliste andmete piiriülest mine. Tulenevalt 18.02.2022 Sotsiaalministeeriumi, kasutust teadusuuringutes, poliitika kujundamisel ja ­Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tallinna Tervishoiu tervishoiuteenuste arengu toetamisel Euroopas. Kõrgkooli, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli, Eesti Haiglate Liidu, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Kiirabi Liidu, Eesti Toetus eriarstiabi arendamiseks väljaspool Eratervishoiuasutuste Liidu, Eesti Õdede Liidu ja Eesti pädevuskeskusi (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 241) Tervishoiutöötajate Kutseliidu vahel sõlmitud konsen- susleppest on tervishoiukõrgkoolide rakenduskõrg- Kaasaegne integreeritud heaoluteenuste arenda- haridusõppe praktika korraldamisega seotud kulude mise ja osutamise keskus tagab kaugemal asuvate katmise jätkamine alates 2024. aastast Sotsiaal­ piirkondade elanikele võimaluse osutada teenuseid ministeeriumi kohustus. kodu lähedal ning loob atraktiivse ja kaasaegsema töökeskkonna personalile, luues eeldused tervis- hoiutöötajatele valida töökoht tõmbekeskustest Tegevus 1.1.4. Tervishoiuteenuste mudelite kaugemal asuvates piirkondades. Kaasajastatakse ümberkujundamine Saare maakonnas SA Kuressaare Haigla ja Ida-Viru maakonnas asuv SA Narva Haigla. Kaasaegsed Kiirabiteenuse korraldamine töötingimused on oluline eeldus, et tervishoiutöötajad (vastutaja Terviseamet, lühikood 159) eelistaksid tulevikus töökoha valikul kaugemal asuvaid keskusi. Personali olemasolu korral on ela- Kiirabiteenuse korraldamine on reguleeritud tervis- nikele tagatud kättesaadavad teenused kohapeal. hoiuteenuste korraldamise seadusega. Selle järgi on Kaasajastatud ja rajatavad integreeritud tervise- ja Terviseameti ülesanne korraldada kiirabi osutamist, heaoluteenuste osutamise keskuste taristud võimal- kinnitada kiirabibrigaadide teeninduspiirkondade davad piiratud tervishoiutöötajate ressursi olukorras arv ja paiknemise ning kiirabibrigaadide jaotus tee- lahendada optimaalsemalt tööjõuressursi kasutamist ninduspiirkondade kaupa ning korraldada koostöös ning hoida teenused kaugemates piirkondades kätte- Tervisekassaga kiirabibrigaadi ajutist asendamist. saadavad. Kiirabi rahastab Tervisekassa. Tegevusi rahastatakse välisvahenditest (ÜF TAT „Tervishoiuasutuste energiatõhusus“ ja ERF TAT „Integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osuta- mise keskused“). 8 European Commission. Shaping Europe’s digital future. European ‘1+ Million Genomes’ Initiative. INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM 23 2025-2028 Tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks analüüsitakse ohujuhtumi kohta esitatud kaebusi, valmistumise korraldamine seejuures tegutseb eksperdikomisjon patsientide (vastutaja Terviseamet, lühikood 167) sõltumatu nõustajana ja otsustel ei ole juriidilist jõudu. Eksperdikomisjon tegutseb Sotsiaalministee- Hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning riumi juures 31. märtsini 2025. a. Peale seda lahen- vastava ohu korral annab Terviseamet tervishoiu­ datakse vaidlusi kohustusliku vastutuskindlustuse teenuse osutajale ülesandeid valmisoleku loomiseks süsteemi raames ning vaidluste lahendamisega ja tervishoiuteenuste ajutiseks ümberkorraldamiseks. seotud kindlustusjuhtumitega luuakse Terviseameti Terviseamet liitub partner-haldusalade kriisiks val- juurde lepituskomisjon. mistumise ja kriiside lahendamisega ning korraldab vajaduse korral piiriülest arsti- ja humanitaarabi. Vastutuskindlustuse süsteemi rakendamine Terviseamet toetab vere vabatahtlikku ja tasuta (vastutaja Terviseamet, lühikood 416) annetamist soodustavaid meetmeid, et tagada vere­ Teenuse eesmärk on ravi osutamisel tekkinud pat- komponentidega varustatuse kindlus. siendiohutusjuhtumite (tervishoiuteenuse osutami- Harvikhaiguste toetusprogramm sega seotud juhtum, mis oleks võinud põhjustada (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 421) või põhjustas patsiendile välditava tervisekahju) anonüümse patsiendiohutuse andmekogu pidamine, Sihtotstarbelise eraldisega eraldatakse heategevus- juhtumite põhjal järelduste ja analüüside tegemine, fondidele taotlusvooru kaudu vahendid harvikhaigu- kohustusliku vastutuskindlustuse lepituskomisjoni sega laste ravi (harvikravimite ja tervishoiuteenuste töö korraldamine ja kohustusliku vastutuskindlustuse ning toetavate teenuste kulude) ja lapseeas alanud järelevalve tegemine. Teenuse osutamist alustatakse ravi jätkamise toetamiseks. 2024. aasta 1. novembril. HIV ravi andmekogu tegevuse toetamine Tegevus 1.1.5. Tervisesüsteemi kvaliteet ja (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 100) patsiendiohutus Eesti Infektsioonhaiguste Seltsile kuuluv HIV-ravi andmekogu sisaldab kvaliteetseid ja ajakohaseid Müokardiinfarktiregistri pidamise rahastamine andmeid ARV-ravi kohta Eestis. Andmekogu (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 86) tegevust rahastatakse erinevatest allikatest, ka Sotsiaalministeeriumi poolt. Müokardiinfarktiregistri volitatud töötleja on SA Tartu Ülikooli Kliinikum. Registri pidamise eesmärk on Laboratoorsete referentteenuste osutamine parandada müokardiinfarkti diagnostikat ja ravikvali- (vastutaja Terviseamet, lühikood 156) teeti ning koguda müokardiinfarktijuhtude statistikat, Terviseamet korraldab laboratoorse referentteenuse samuti teha epidemioloogilisi uurimistöid. Vastavalt osutamist nakkushaiguste valdkonnas Rahvatervise registri põhimäärusele edastab müokardiinfarkti- labori poolt. Laboratoorne referentteenuse osuta- register pseudonüümitud andmeid Tervise Arengu mine hõlmab haigustekitajate tüvede ja omaduste Instituudile, kes kasutab neid rahvusvahelistele orga- määramist, nende kogumist ja säilitamist, vajaduse nisatsioonidele (nt OECD) edastamiseks ning avaldab korral kinnitavate uuringute teostamist, ning muude andmed tervisestatistika ja -uuringute avalikus and- nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses mebaasis, et suurendada kogutud andmete kasutata- (NETS) sätestatud referentlabori ülesannete täitmist. vust ja tõhustada müokardiinfarkti ravi. Teenust osutatakse prioriteetsetes nakkushaiguste uuringuvaldkondades. Referentlabor on valdkonna Tervishoiuteenuse kvaliteeti puudutava patsiendi- juhtiv kompetentsikeskus, mis juhendab ja nõustab kaebuse menetlemine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 73) teisi laboreid metoodiliselt ja koordineerib analüüside kvaliteedi tagamist. Samuti on referentlabor uurin- Kui kahtlustatakse, et patsiendi tervisele on tekitatud guvaldkonna keskne laboratoorse seire korraldaja kahju või teenuse osutamisel võisid esineda tõsised ja tegija ning andmete koguja ning osaleb riiklikus kvaliteediprobleemid, on võimalik esitada ametlik ja rahvusvahelises koostöös asjaomaste laborite ja kaebus eksperdikomisjonile. Selle teenuse raames muude institutsioonidega. INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM 24 2025-2028 Rahvatervise labor korraldab veredoonorlust toe- Eesti vähikeskuse asutamise ja selle tegevuste tavate uuringute referentteenust. Tagades ööpäe- rahastamine varingse valmisoleku veredoonorlust vajavate (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 422) patsientide immunohematoloogilisteks ja nakkushai- Teenuse eesmärk on viia tõhusalt ellu Eesti vähitõrje guste tekitajate analüüsideks, vereseaduses ja selle tegevuskava 2021–2030 eesmärke. Keskuse pea- alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete mine roll on koordineerida ja laiendada vähialase kohaselt. rahvusvahelise koostöö võimalusi ja tegutseda rah- Üldarstiabi kättesaadavus ja tervishoiuteenuse vusvahelise koostöö riigisisese kontaktpunktina. osutajate tegutsemisõiguse haldamine ja järelevalve (vastutaja Terviseamet, lühikood 161) Tegevus 1.1.6. Tervise ebavõrdsuse Teenuse eesmärk on kontrollida, kas patsien- vähendamine ja ravikindlustuse tagamine dile on üldarstiabi kättesaadav, ja väljastada tervishoiuteenuseid pakkuda soovivale juriidilisele Ravikindlustuse seadusest ja tervishoiuteenuste isikule tegevusluba. Tervishoiuteenuse tegevusluba korraldamise seadusest tulenevate kohustuste on vajalik perearsti nimistu alusel üldarstiabi, kiirabi tagamine ja eriarstiabi (ambulatoorne ja statsionaarne), (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 76) iseseisvalt osutatav õendusabi ja ämmaemandusabi (sh kodusünnitus) ning psühholoogilise abi Sotsiaalministeerium on volitanud Maksu- ja Tol- osutamiseks. Tegevusluba annab õiguse osutada liametit tasuma Tervisekassale sotsiaalmaksu tervishoiuteenuseid tegevusloal märgitud ravikindlustuse osa ning Sotsiaalkindlustusametit tegevuskohas. Terviseameti kohustus on hinnata mittetöötavate pensionäride eest eraldisena. Sot- üldarstiabi kättesaadavust, tervishoiuteenuse siaalmaksu ravikindlustuse osa on edasiantav maks, osutamise nõuetekohasust ja seaduslikkust (sh mille eelarve on nii Rahandusministeeriumi kui ka töötervishoid, meditsiinikiirituse diagnostilised Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas. Vahenditest referentsväärtused) ning nende ohutust patsiendile, kaetakse tervishoiukulud haiguste ennetamiseks ja samuti teha järelevalvet. raviks, rahastatakse ravimite, meditsiiniseadmete ja meditsiiniliste abivahendite ostmist ning makstakse Tervishoiutöötajate registreerimise ja kvalifikat- ajutise töövõimetuse hüvitist ja muid rahalisi hüvitisi. siooni tunnustamise taotlemine (vastutaja Terviseamet, lühikood 163) Tegevusi rahastatakse osaliselt välisvahenditest (ESF+ TAT „Toetavad tegevused pikaajalise ajutise Teenus hõlmab tervishoiutöötajate registreerimist, töövõimetusega inimestele toetussüsteemi loomi- kvalifikatsiooni hindamist ja töötamise üle arvestuse seks“). pidamist, tervishoiutöötajatega seotud kaebuste menetlemist ja järelevalve tegemist. Arst, hambaarst, Eraldise maksmine Tervisekassale mittetöötavate õde ja ämmaemand võivad osutada tervishoiutee- vanadus- ja rahvapensionäride eest nust omandatud eriala piires ning proviisor ja far- (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 272) matseut võivad osutada apteegiteenust, kui nad on registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris. Riik tasub mittetöötavate vanaduspensionäride ja Tervishoiutöötajate registreerimisel kontrollib Tervi- vanaduspensioniealiste rahvapensionäride eest sot- seamet taotlevate isikute kvalifikatsiooni vastavust siaalmaksu ravikindlustuse osa. Sotsiaalkindlustu- Eesti nõuetele ning kolmandates riikides (väljaspool samet (SKA) arvestab riigieelarve eraldise summa ja Euroopa Liitu või Euroopa Majanduspiirkonna liik- kannab selle oma eelarvest igal kuul Tervisekassale. mesriiki või Šveitsi) hariduse omandanud isikud saa- detakse vastavuseksamile. INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM 25 2025-2028 Tegevus 1.1.7. Ravimite ja meditsiini­ Ravimitega seotud aruannete esitamine ja seadmete valdkonna arendamine analüüside tellimine (vastutaja Ravimiamet, lühikood 31) Ravimite ja meditsiiniseadmete poliitika Ravimiametile esitatakse ravimite, rakkude, kudede kujundamine ja selle elluviimise korraldamine ja elundite, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 91) ja nende lähteainetega seotud aruandeid. Teenuse raames süstematiseerib Ravimiamet aruanded ja Teenuse eesmärk on ravimite ja meditsiiniseadmete teeb koondaruanded, vajaduse korral edastab need poliitika väljatöötamine ja rakendamine, et tagada rahvusvahelistele organisatsioonidele. kvaliteetsete, ohutute ja efektiivsete ravimite (sh verepreparaatide) ja meditsiiniseadmete kätte- Ravimite kvaliteedi laboratoorne hindamine saadavus ja mõistlik kasutamine Eestis. Teenus (vastutaja Ravimiamet, lühikood 32) hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapolii- tiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist ning Teenuse raames kontrollitakse ravimite kvaliteedi- EL-i otsustusprotsessis osalemist. Vajaduse korral nõuetele vastavust. Kontrolli aluseks on riskipõhine kaasajastatakse ravimite (sh verepreparaatide), järelevalveplaan. meditsiiniseadmete ja meditsiinikiiritusega seotud Ravimialase teadlikkuse tõstmine õigusakte. Lisaks eespool nimetatule hõlmab teenus (vastutaja Ravimiamet, lühikood 33) huvigruppide teavitamist valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist arute- Teenuse raames vahendab Ravimiamet asjakohast luprotsessi. ravimialast teavet kõikidele huvipooltele ravimite ratsionaalse kasutamise edendamiseks (veeb, tea- benõuded, meedia). Lisaks peab Ravimiamet mitut Tegevus 1.1.8. Ravimite, verepreparaatide, riiklikku registrit. meditsiiniseadmete kättesaadavus Ravimitega seotud õigusloome ja Ravimitega seotud teaduslike hinnangute ja õigusalane nõustamine (vastutaja Ravimiamet, lühikood 34) lubade taotlemine (vastutaja Ravimiamet, lühikood 28) Teenuse raames tagatakse Ravimiameti vastutusalas Teenuse eesmärk on tagada Eestis müüdavate ja õigusalaste selgituste andmine, juhendite koosta- käideldavate ravimite toimivus, ohutus ja kvaliteet. mine, ettepanekute tegemine õigusaktide muutus- Ravimiamet väljastab erinevaid lube, teeb otsuseid ja teks, väärteo- ja vaidemenetluste läbiviimine ning koostab hinnanguid, mis on seotud ravimite, rakkude, kohtumenetlustes osalemine. kudede ja elundite ning narkootiliste ja psühhotroop- Apteekrite lähtetoetuse rahastamine sete ainete ja nende lähteainete müügi ja käitlemi- (vastutaja Terviseamet, lühikood 90) sega, samuti kliiniliste uuringute tegemise või haiglaerandiga. Apteekri lähtetoetus on ühekordne toetus, mida makstakse proviisorile ja farmatseudile, kes asub Ravimitega seotud järelevalve läbiviimine tööle või tegutsema üldapteeki või selle struktuuri- (vastutaja Ravimiamet, lühikood 29) üksusesse, mis asub linnas või vallasiseses linnas, Teenuse eesmärk on tagada ravimite ja verepreparaa- kus ei ole teist üldapteeki või haruapteeki, või asub tide ning rakkude, kudede ja elundite ohutus ja kva- muus asustusüksuses linnast või vallasisesest liteet. Ravimiamet teeb järelevalvet ravimikäitlejate, linnast vähemalt kümne kilomeetri kaugusel ja ole- verekäitlejate, rakkude, kudede ja elundite hankijate masolevast üldapteegist või haruapteegist vähemalt ja käitlejate, lähteainete käitlejate, kliiniliste uuringute viie kilomeetri kaugusel. Alates 01.01.2024 korraldab tegijate ja müügiloa hoidjate üle. apteekrite lähtetoetuse maksmist Sotsiaalministee- riumi asemel Terviseamet. INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM 26 2025-2028 Meditsiiniseadmete andmekogud, uuringud, korraldamiseks ja tervisepoliitika väljatöötamiseks. teavitatud asutused Teenuse raames peab Terviseamet nakkushaiguste (vastutaja Ravimiamet, lühikood 300) registrit, täidab WHO ja ECDC pädeva asutuse üles- andeid ning osaleb rahvusvahelistes seirevõrgustikes Teenuse eesmärk on tagada, et Eestis toodetavad, ja andmevahetuses. Tuberkuloosi teemadel täidab levitatavad ja kasutatavad meditsiiniseadmed on WHO ja ECDC pädeva asutuse ülesandeid Tervise nõuetekohaselt andmekogudesse kantud, et Eestis Arengu Instituut, kes on ka tuberkuloosiregistri vastu- toimuvad meditsiiniseadmete kliinilised uuringud ja tav töötleja. toimivusuuringud vastavalt õigusaktidele, tagatud on meditsiiniseadmete kättesaadavus Eesti turul ning Nakkushaiguste immunoprofülaktika EL-i turul on tõhusad ja ohutud meditsiiniseadmed. (vastutaja Terviseamet, lühikood 158) Nõuetele mittevastavad meditsiiniseadmed on turult eemaldatud või nende kasutamine on piiratud. Tee- Teenuse eesmärk on vähendada vaktsiin-välditavate nuse eesmärk on korraldada meditsiiniseadmete nakkushaiguste (sh raskete haigusvormide ja surma- pädeva asutuse ülesannete täitmine seoses teavita- juhtude) esinemise või taasesinemise tõenäosust ja tud asutuste järelevalvega. Eesmärkide täitmiseks võimaldada kvaliteetse immuniseerimisteenuse osu- osaletakse rahvusvahelistes töörühmades, korral- tamist. Teenus hõlmab immuniseerimisega hõlma- datakse vajalikku koostööd ja teabevahetust EL-i tuse andmete kogumist, analüüsimist ja avaldamist, tasemel. nakkushaiguste levikule ja haigestumisele vaktsi- neerimise mõju hindamist, tervishoiutöötajate ja Meditsiiniseadmete turujärelevalve korraldus ja koostööpartnerite nõustamist ja juhendamist immu- ohutusvalvsus niseerimisega seoses, teavitus- ja juhismaterjalide (vastutaja Ravimiamet, lühikood 301) koostamist, sekkumiste planeerimist ja rakendamist koostöös teiste osapooltega hõlmatuse parandami- Teenuse eesmärk on tagada, et turul olevad meditsii- seks, ekspertsisendi andmist immuniseerimispoliitika niseadmed on tõhusad ja nende poolt tekitatud ohud kujundamiseks ning vaktsineerijate koolituskavade ja on minimeeritud, et Eestis asuvad ettevõtjad tegut- vaktsineerimissoovituste väljatöötamiseks, järeleval- sevad õigusaktide kohaselt, täites neile kohalduvaid vet immuniseerimiskohtade ja vaktsiinide säilitamis- nõudeid hoolsalt, rikkumised on sanktsioneeritud, tingimuste üle, rahvusvahelist koostööd (ECDC, WHO, soovimatud juhtumid on registreeritud ja analüüsitud EK jm) ja andmevahetust. ning vastuvõetamatut ohtu kujutavad seadmed on turult kõrvaldatud. Eesmärkide täitmiseks osaletakse Mikroobide resistentsuse tekke ja leviku ohjamine rahvusvahelistes töörühmades, korraldatakse vaja- (vastutaja Terviseamet, lühikood 234) likku koostööd ja teabevahetust EL-i tasemel. Teenuse eesmärk on omada järjepidevat ülevaadet mikroobide resistentsuse olukorrast ja ohjata selle Tegevus 1.1.9. Nakkushaiguste leviku levikut. Teenus hõlmab antimikroobse resistentsuse tõkestamine (vaktsineerimine, AMR) seire korraldamist (nii andmete kogumine kui labori- seire) inimtervise valdkonnas, levikutrendide määra- mist ja hindamist ning sisendi andmist AMR poliitika Nakkushaiguste seire korraldamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 155) kujundamiseks ja ohjamismeetmete rakendamiseks, lisaks soovituste ja juhiste koostamist sihtrühmadele, Teenuse eesmärk on omada järjepidevat ülevaadet teavitustööd, rahvusvahelist koostööd ja seirevõr- nakkushaiguste esinemisest. Teenus hõlmab nakkus- gustikes osalemist (ECDC, WHO) samuti põhimõttel haiguste seire korraldamist (nii andmete kogumist „Üks tervis“ tehtavat riigisisest koostööd ja andme- tervishoiuteenuse osutajatelt ja laboritelt kui ka labo- vahetust teiste seotud huvirühmade, asutuste ja riseire korraldamist), seireandmete süstemaatilist valdkondadega ning inimtervise AMR tegevuskava ja kogumist, kvaliteedi tagamist, analüüsimist ja tren- töörühma eestvedamist. dide määramist, kättesaadavuse tagamist ja tagasi- side andmist siht- ja huvirühmadele, sisendi andmist tõrjemeetmete rakendamiseks, tervishoiuteenuste INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM 27 2025-2028 Epideemiatõrje tegevuste korraldamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 157) Teenuse eesmärk on ennetada, õigel ajal tuvastada ja vähendada nakkushaigustega seotud terviseriske, tõkestada nakkushaiguste levikut õigeaegse tõrje- meetmete rakendamise, riskihindamise, teavitustöö, ekspertsisendi ja nõustamisega nii tavaolukorras kui ka puhangute, epideemiate ja nakkushaigustega seo- tud kriiside korral. Teenus hõlmab 24/7 riigisiseste ja rahvusvaheliste ohusignaalide monitooringut WHO EIS ja EK EWRS (varajase teavitamise ja reageerimise süsteem) kaudu, elanikkonna ja asutuste nõustamist, teavitustööd, ekspertsisendi andmist, epidemio- loogiliste uuringute tegemist nii riigisiseste kui ka piiriüleste nakkushaigustega seotud sündmuste esinemise korral, haigustekitajate tuvastamist ja uurimist (sh laborianalüüsid), tõrjemeetmete raken- damist ja juhendamist (sh immuniseerimise vajadus), järelevalvet nakkushaiguste tõrjenõuete täitmise üle ning rahvusvahelist koostööd piiriüleste terviseoh- tude, valmisoleku ja rahvusvaheliste tervise-eeskir- jade (IHR) rakendamisel. INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM 28 2025-2028 LISA 2 Teenuste rahastamise kava * Teenuste eelarved on indikatiivsed ning on kajastatud täiendava info andmiseks. Eelarve Programmi teenuste rahastamise kava 2025 2026 2027 2028 Programmi kulud 2 410 921 062 2 551 630 893 2 678 161 258 2 796 588 206 Meede 1.1. 2 410 921 062 2 551 630 893 2 678 161 258 2 796 588 206 Inimkeskse tervishoiu arendamine Tegevus 1.1.1. 2 787 433 2 707 408 2 486 791 2 478 039 Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamine Tervishoiupoliitika kujundamine ja selle 2 787 433 2 707 408 2 486 791 2 478 039 elluviimise korraldamine Tegevus 1.1.2. 16 053 490 22 816 0 0 Inimeste terviseharitus ja põhiõiguste kaitse Maakondlike tervisekeskuste kaasajastamine 16 053 490 22 816 0 0 Tegevus 1.1.3. 6 940 752 6 791 098 6 791 057 6 789 058 Personali võimekus, juhtimine ja vastutus Eriarstide ja õdede lähtetoetuse rahastamine 1 514 483 1 364 829 1 364 788 1 362 789 Tervishoiutöötajate koolituse rahastamine tervishoiutöötajate tagasitoomiseks 127 864 127 864 127 864 127 864 tervishoiusüsteemi Residentuurikulude rahastamine 3 300 520 3 300 520 3 300 520 3 300 520 Psühholoogide kutseaasta rahastamine 1 697 791 1 697 791 1 697 791 1 697 791 Tervishoiuspetsialistide tööpraktika 300 094 300 094 300 094 300 094 juhendamise rahastamine Tegevus 1.1.4. 23 168 001 27 766 268 25 776 012 20 003 502 Tervishoiuteenuste mudelite ümberkujundamine Kiirabiteenuse korraldamine 188 868 185 863 182 768 135 818 Geenivaramu vastutava töötleja tegevuse rahas- 1 251 900 1 251 900 1 251 900 1 251 900 tamine geenivaramu pidamisel ja säilitamisel Genoomitaristu rahvusvahelise projekti 128 500 28 500 28 500 28 500 kaasrahastamine Toetus eriarstiabi arendamiseks väljaspool 15 406 868 20 341 357 18 360 662 13 240 628 pädevuskeskusi Tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks 2 191 866 1 958 648 1 952 181 1 346 656 valmistumise korraldamine Harvikhaiguste toetusprogramm 4 000 000 4 000 000 4 000 000 4 000 000 Tegevus 1.1.5. 4 551 238 3 811 147 3 782 722 3 076 332 Tervisesüsteemi kvaliteet ja patsiendiohutus Müokardiinfarktiregistri pidamise rahastamine 75 277 75 277 75 277 75 277 Tervishoiuteenuse kvaliteeti puudutava 114 605 114 605 114 605 114 605 patsiendi­kaebuse menetlemine Vastutuskindlustuse süsteemi rakendamine 333 049 343 120 341 703 316 693 HIV ravi andmekogu tegevuse toetamine 15 000 15 000 15 000 15 000 INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM 29 2025-2028  Eelarve Programmi teenuste rahastamise kava 2025 2026 2027 2028 Laboratoorsete referentteenuste osutamine 1 112 146 1 101 289 1 102 092 764 787 Üldarstiabi kättesaadavus ja tervishoiuteenuse osutajate tegutsemisõiguse haldamine ja 1 568 082 1 524 413 1 502 732 1 185 275 järelevalve Tervishoiutöötajate registreerimise ja 683 078 637 442 631 312 604 696 kvalifikatsiooni tunnustamise taotlemine Eesti vähikeskuse asutamise ja selle tegevuste 650 000 0 0 0 rahastamine Tegevus 1.1.6. Tervise ebavõrdsuse vähendamine ja 2 342 267 508 2 495 467 903 2 624 261 107 2 750 633 514 ravikindlustuse tagamine Ravikindlustuse seadusest ja tervishoiuteenuste korraldamise seadusest tulenevate kohustuste 2 028 443 522 2 157 720 143 2 259 948 342 2 360 464 865 tagamine Eraldise maksmine Tervisekassale mitte- 313 823 986 337 747 759 364 312 764 390 168 649 töötavate vanadus- ja rahvapensionäride eest Tegevus 1.1.7. Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna 907 303 881 688 862 656 867 455 arendamine Ravimite ja meditsiiniseadmete poliitika 907 303 881 688 862 656 867 455 kujundamine ja selle elluviimise korraldamine Tegevus 1.1.8. Ravimite, verepreparaatide, meditsiiniseadmete 10 596 162 10 462 074 10 392 960 10 331 458 kättesaadavus Ravimitega seotud teaduslike hinnangute ja 5 065 812 4 978 955 4 947 697 4 923 645 lubade taotlemine Ravimitega seotud järelevalve läbiviimine 2 044 413 2 024 323 1 992 941 1 992 011 Ravimitega seotud aruannete esitamine ja 275 380 274 471 274 848 274 797 analüüside tellimine Ravimite kvaliteedi laboratoorne hindamine 468 800 468 541 468 635 468 628 Ravimialase teadlikkuse tõstmine 1 453 453 1 453 512 1 460 783 1 458 882 Ravimitega seotud õigusloome ja õigusalane 296 647 296 547 282 298 282 291 nõustamine Apteekrite lähtetoetuse rahastamine 263 353 238 651 238 616 204 170 Meditsiiniseadmete andmekogud, uuringud, 253 570 253 532 253 556 253 518 teavitatud asutused Meditsiiniseadmete turujärelevalve korraldus ja 474 734 473 540 473 586 473 516 ohutusvalvsus Tegevus 1.1.9. Nakkushaiguste leviku tõkestamine 3 649 174 3 720 492 3 807 954 2 408 848 (vaktsineerimine, AMR) Nakkushaiguste seire korraldamine 2 025 663 2 143 101 2 252 129 1 234 730 Nakkushaiguste immunoprofülaktika 578 448 568 873 560 108 403 830 Mikroobide resistentsuse tekke ja leviku 224 391 213 073 210 855 150 019 ohjamine Epideemiatõrje tegevuste korraldamine 820 671 795 445 784 861 620 269 INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM 30 2025-2028  KINNITATUD terviseministri ..... käskkirjaga nr ... „...“ Lisa .. © Alesia Kozik PROGRAMM Tervist toetavad valikud 2025-2028 TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 1 2025-2028 Sissejuhatus Tervise tulemusvaldkonna tervist toetavate valikute programm on koostatud rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 elluviimiseks ja eesmärkide täitmiseks, toetades inimeste oodatava eluea ja tervena elatud aastate pikenemist. Programm keskendub inimeste tervise edendamisele, riskikäitumise vähendamisele ja tervisenäitajate parandamisele kogu elukaare jooksul, tagades inimestele lihtsasti mõistetava tervisealase info ning vajalikud teenused ja tooted. Programm aitab saavutada rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 alaeesmärki nr 1 „Tervist toetavad valikud“. Tulemusvaldkond Tervis (TE) Tulemusvaldkonna Eesti inimeste oodatav eluiga pikeneb, tervena elada jäänud aastate arv kasvab eesmärk ja ebavõrdsus tervises väheneb Valdkonna arengukava Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 (RTA) Programmi nimi Tervist toetavate valikute programm Tervise edendamiseks, riskikäitumise vähendamiseks ja tervisenäitajate paranda­ miseks kogu elukaare jooksul on inimeste jaoks olemas vajalikud toetavad Programmi eesmärk võrgustikud, võimalused ja oskused, et teha tervist toetavaid valikuid olenemata vanusest, sissetulekust, haridustasemest ja elukohast. Lihtsalt mõistetav tervise­ alane teave ning vajalikud teenused ja tooted on kõigile kättesaadavad Elluviimise periood 2025–2028 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Tervise Arengu Instituut (TAI), Tervisekassa, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Kaasvastutajad Keskus (TEHIK) riigi pikaajaline arengustrateegia RAHVASTIKU TERVISE ARENGUKAVA 2020–2030 = Tervise tulemusvaldkond Sotsiaalministeerium (SoM) Tervist Tervist toetava Inimkeskse toetavate valikute keskkonna tervishoiu programm programm programm TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 2 2025-2028  Programm panustab oma tegevustega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis seatud eesmärkide ja ülesannete täitmisele ning riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikesse muutustesse „Kujundame elukeskkonna ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendame riskikäitumist“ ja „Toetame vaimset tervist ning vähendame vaimset ja füüsilist vägivalda“. Samuti aitab tervist toetavate valikute programm kaasa „Eesti 2035“ mõõdikutega „Tervena elada jäänud aastad“, „Õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tagajärjel hukkunute arv 100 000 elaniku kohta“ ja „Ülemäärase kehakaaluga elanike osakaal“ 2035. aastaks seatud eesmärkide saavutamisele. Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisse: Tervist toetavate valikute programmi elluviimiseks kasutatakse järgmisi välisvahendite meetmeid: y 21.4.3.2. Terviseriskide ja riskikäitumise vähendamine ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel (Euroopa Sotsiaalfond+); y 21.4.7.9. Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele (Euroopa Sotsiaalfond+). Programmi tegevuste struktuuris ei ole võrreldes varasema programmiga (2024–2027) muudatusi tehtud. Programmi lisas on kajastatud täiendavad mõõdikud nende tegevuste puhul, mis pole finantsidega kaetud, kuid mille mõõdikuid on oluline järjepidevalt seirata. TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 3 2025-2028 Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Tervist toetavate valikute programmi eesmärk Tervise edendamiseks, riskikäitumise vähendamiseks ja tervisenäitajate parandamiseks kogu elukaare jooksul on inimeste jaoks olemas vajalikud toetavad võrgustikud, võimalused ja oskused, et teha tervist toetavaid valikuid olenemata vanusest, sissetulekust, haridustase­ mest ja elukohast. Lihtsalt mõistetav tervisealane teave ning vajalikud teenused ja tooted on kõigile kättesaadavad. Algtase Tegelik Sihttase Programmi mõõdik 2019 2023 2025 2026 2027 2028 2030 Standarditud varajase suremuse kordaja (30–69-aastaste suremus kroonilistesse 367,0 363,7 mittenakkushaigustesse 100 000 sama vana 294,0 286,0 279,0 272,0 257,0 elaniku kohta) (2015) (2016) Allikas: Maailma Terviseorganisatsioon Programmi rahastamiskava Programmi rahastamiskava Eelarve Eelarve prognoos (tuhandetes eurodes) 2024 2025 2026 2027 2028 Programmi kulud 28 573 22 810 23 774 22 361 18 489 Meede 1.1. Terviseriskide ja riskikäitumise vähendamine 28 573 22 810 23 774 22 361 18 489 ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel Tegevus 1.1.1. Terviseriskide ennetamise ja 10 021 8 346 9 411 8 029 4 240 tervise edendamise korraldamine Tegevus 1.1.2. 4 842 2 132 2 031 2 011 1 927 Vaimse tervise edendamine Tegevus 1.1.3. Tasakaalustatud toitumise ja 1 254 696 696 686 686 füüsilise aktiivsuse edendamine Tegevus 1.1.4. Uimastite tarvitamise ennetamine ja 5 441 4 965 4 965 4 965 4 965 vähendamine Tegevus 1.1.5. Nakkushaiguste leviku tõkestamine 7 025 6 671 6 671 6 671 6 671 (HIV, TB ja hepatiidid) TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 4 2025-2028 Hetkeolukorra analüüs Eesti rahvastik vananeb. Inimeste oodatav eluiga on viimase kahe aasta­ kümne jooksul kasvanud kiiremini kui Euroopa Liidu riikides keskmiselt. Eesti naiste ja meeste 2023. aastal oli Eesti elanike keskmine oodatav eluiga 79,0 aastat, naistel keskmine oodatav eluiga 83,1 ja meestel 74,5 aastat. Samas kulgeb suur osa sellest tervisest tingitud 2023. aastal 83,1 piirangutega. Naised elavad 2023. aasta andmete põhjal tervena 59,5 aastat ja mehed 56,4 aastat ning võrreldes 2022. aastaga on nii meeste kui naiste tervena elada jäänud eluaastate näitaja halvenenud (meestel 2022. a 57,9 74,5 aastat, naistel 60,6 aastat).1 Peamised surmapõhjused on vereringeelundite haigused ja pahaloomulised kasvajad. Olulisteks riskifaktoriteks on jätkuvalt tasakaalustamata toitumine ja istuv eluviis, alkoholi liigtarvitamine, tubaka ja nikotiini tarbimine. Olulise panuse lisavad veel vaimse tervise häired, vigastu­ sed ja nakkushaigused. Ülemäärane kehakaal on seotud mitme terviseprobleemiga – vaimse tervise, luu- ja lihaskonna probleemid, südame-veresoonkonnahaigused, II tüüpi diabeet, samuti mitmed vähitüübid. Ülemäärase kehakaaluga elanike osakaal Eestis kasvab. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu (TKU) andmete koha­ selt on keskmise kehamassiindeksi järgi enam kui pool kõigist 16–64-aastastest Eesti elanikest ülekaalulised või rasvunud. Naistest oli ülekaalus või rasvunud 47%, meestest aga 61%.2 Ka kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu (HBSC) andmetel on 11–15-aastastest noortest ülekaalulisi rohkem poiste kui tüdrukute seas (25% vs. 15%). Peamine toitumisega seotud ülemäärase kehakaalu tekke põhjus on toiduga saadav liigne energia, mis tähendab, et toiduga saadakse rohkem energiat, kui keha suudab kulutada. Selle üks põhjuseid on kestev ning liigne madala toiteväärtuse ja suure energiasisaldusega toidu tarbimine.3 Lisaks on oluline tervise riskitegur istuv eluviis – see lühendab eluiga ning suurendab riski haigestuda teatud mittenakkushaigustesse.4 Regulaarne liikumine aitab ennetada eelnimetatud haigusi ja ülemäärast kehakaalu.5 Nii füüsilise kui vaimse tervise riske suurendavad tasakaalustamata toitu­ mine ja vähene liikumine. Tasakaalustatud ja mitmekesise toitumise ning liikumise edendamiseks ja istuva eluviisi vähendamiseks on uuendamisel toitumise ja liikumise arengusuunad 2025-2035 ja lasteasutuste toitlustamise nõuded. Lisaks on koostamisel toidu koostise parandamise kava ning asjaomaste osapooltega on kokku lepitud vajalikud tegevused liikumisaktiivsuse suurendamiseks. Valminud on ka koolitoidu teekaart, mille käigus kaardistati koolilõunaga seotud probleemid ning nende lahendused ja tegevused, mida järgnevate aastate jooksul tegevuste planeerimisel arvestatakse. Pärast tubakaseaduse muutmist 2005. aastal on tubakatoodete suitsetamine langustrendis, ent asemele on tekkinud alternatiivsed tooted (nt e-sigaretid, nikotiinipadjad), mille kasvav kasutamine on probleem eelkõige noorte seas. Mida noorema vanuserühmaga tegemist, seda rohkem on noori, kes on suitsetamist alustanud e-sigarettidega. Kui 69,5% 11-aastastest poistest ja 63% sama vanadest tüdrukutest alustas suitsetamist 1 Statistikaamet. (2024). Eesti elanike oodatav eluiga oli mullu läbi aegade kõrgeim, tervena elatud aastate arv aga vähenes. 2 Tervise Arengu Instituut. Rahvastiku tervise aastaraamat 2023. Eesti rahvastiku tervise ja selle mõjurite muutused 2000–2022. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2023. 3 World Health Organization. Obesity and overweight. [Võrgumaterjal] 9. juuni 2022. 4 Effect of physical inactivity on major non-communicable diseases worldwide: an analysis of burden of disease and life expectancy. 380(9838), 219–229. Lee, I.M., et al. 2012. The LanceT, lk 380, 219–229. 5 Cardiovascular fitness is associated with cognition in young adulthood. Aberg, M.A., et al. 2009. Proceedings of the National Academy of Sciences, Kd. 106, lk 20906–20911. TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 5 2025-2028 e-sigarettidega, siis 15-aastastest noortest alustas e-sigarettidega suitsetamist peaaegu 50% võrreldes tavasi­ garettidega alustanutega.6 2022. aastal oli tubakatoodete tarvitamisest tingitud riskikoormus 59 363 eluaastat ja tubakatoodete tarvitamisega seotud otsesed kulud Tervisekassa raviarvete alusel ligikaudu 55,6 miljonit eurot.7 Riigikogus on menetlemisel tubakaseaduse muudatus, millega kaotatakse kuumutatud toodete senised maitset ja märgistamist puudutavad erisused. Samuti on Riigikogus menetlemisel tubakaseaduse muudatus, millega kehtestatakse tasud ja lõivud tubaka- ja nikotiinitoodete turule tulekuks. Alkoholi tarbimine on olnud tõusuteel alates 2019. aastast.8 Soodsa hinna ja müügikohtade rohkuse tõttu on alkohol Eestis väga kättesaadav. Samas vähenes 2023. aastal alkohoolsete jookide tarbimine majanduslanguse tagajärjel eelneva aastaga võrreldes 2,7%. Ühe täiskasvanud (15+) elaniku kohta tarbiti 10,9 liitrit absoluutalkoholi (2019. a 10,4 liitrit). Kui 2017. aastal suri alkoholist otseselt põh­ justatud haigustesse 451 inimest, siis 2023. aastal oli neid inimesi juba 627.9 Alkoholi tarbimine on seotud ka südame-veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate ja teiste haiguste tekke riskiga. Alkoholist tingitud riskikoormus oli 2022. aastal 53 442 eluaastat ning alkoholi tarvitamisega seotud otsesed kulud Tervisekassa raviarvete alusel olid ligikaudu 50,5 miljonit eurot.10 2024. aastal hinnati Eesti alkoholipoliitika, seahulgas rohelise raamatu rakendamise mõju (2013–2022) ning koostamisel on uued arengusuunad koos valdkonnaülese tegevuskavaga. Märgatavalt on kasvanud illegaalsete uimastite tarvitamine. Kasutatakse erinevaid narkootilisi aineid, kõige levinum on kanep, mida tarvitatakse enam just 16–24-aastaste seas. Võrreldes 2018. aastaga oli 2022. aastal viimase 30 päeva jooksul kanepit tarvitanute (15+ elanikkond) osakaal olulisel määral kasvanud.9 Lisaks on hüppeliselt kasvanud üledoosidest põhjustatud surmajuhtumite arv. Aastal 2022 oli kokku 80 surmajuhtumit, kuid aastal 2023 oli neid juba 113 (kasv 41%). Enamik üledoosisurmadest on põhjustatud mitme narkootilise ja psühhotroopse aine koos tarbimise kombinatsioonist. Noorte ja täiskasvanute depressiivsus ja stress on jätkuvalt süvenenud, mille puhul mängivad olulist osa sotsiaalsed ja keskkondlikud tegurid ning 28% riskikäitumine.11 Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu12 tulemuste põhjal on võrreldes 2020. aastaga suurenenud enesehinnangulise stressi, depressioonitunnuste, üleväsimuse ja suitsiidimõtete esinemine. Ka Eesti inimesi rahvastiku vaimse tervise uuringu13 tulemused näitavad, et vaimse tervise on depressiooni probleemide esinemine on võrreldes pandeemiaeelse ajaga suurenenud langemise riskiga. – igal viiendal Eesti inimesel on ärevushäire risk ja enam kui veerandil (28%) depressiooni risk, kõige enam esineb neid noortel täiskasvanutel 20% (18–24-aastased). Levinuimateks psüühikahäire diagnoosideks on depres­ sioon ja ärevus­häired. Kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu andmetel kogeb vähemalt kahenädalasi depressiivseid episoode 11–15-aastaste noorte seas ärevushäire riskiga. 45% tüdrukutest ja 23% poistest.14 Vaimset heaolu mõjutavad lisaks eespool mainitud riskiteguritele ka kehaline aktiivsus ja toitumine. Suurem šanss kogeda depressiivsust on nendel, kes ei söö tasakaalustatud ja mitmekesist 6 Piksööt J, Oja L. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring. 2021/2022. õppeaasta tabelid. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2023. 7 Uuring „Alkoholi ja tubakatoodete tarvitamisega seotud tervisekaotus ja tervishoiukulud Eestis 2022. aastal“. 8 Eesti Konjunktuuriinstituut. (2024). Eesti alkoholiturg, alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika 2023. aastal. 9 Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. SD40: Surmad alkoholi tarvitamisest põhjustatud haigustesse soo ja maakonna järgi. 10 Uuring „Alkoholi ja tubakatoodete tarvitamisega seotud tervisekaotus ja tervishoiukulud Eestis 2022. aastal“. 11 Tervise Arengu Instituut. (2023). Rahvastiku tervise aastaraamat. 12 Reile R, Veideman T. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2022. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2023. 13 Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu konsortsium (2022). Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu lõpparuanne. Tallinn, Tartu: Tervise Arengu Instituut, Tartu Ülikool. 14 Oja L, Piksööt J, Haav A, jt. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2021/2022. õppeaasta uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut. TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 6 2025-2028 toitu ning kes on kehaliselt vähem aktiivsed.15 Elanikkonna vaimse tervise toetamiseks on oluline kujundada keskkonnad, kus inimesed valdavalt viibivad, nende vaimset tervist toetavaks, edendada inimeste oskusi toetamaks nii ennast kui teisi, märgata probleemide tekkimist võimalikult vara ning pakkuda inimesele sobiva intensiivsusega teenuseid. Nakkushaiguste leviku tõkestamisel on oluline roll nakkushaigustest teadlik­ kuse suurendamisel, nende leviku ennetamisel ja ravi kättesaadavuse paran­ HIV esmajuhtude arv damisel. Uute HIV-i juhtude arv Eestis on viimase 20 aasta jooksul stabiilselt Eestis oli 2023. aastal vähenenud – kui 2003. aastal oli uute HIV-i juhtude arv 100 000 elaniku kohta ligikaudu 61,3, siis 2023. aastal oli sama näitaja 13,4.16 Euroopaga võrreldes on uute 3x HIV-i juhtude osakaal Eestis siiski keskmisest ligikaudu kolm korda suurem.17 2023. aastal registreeriti Eestis kokku 183 uut HIV-i juhtu, millest ligi ühe kol­ mandiku moodustasid oma nakatumisest juba varem teadlikud migrandid (sh suurem Ukrainaga seonduvad juhud ja sõjapõgenikud). Täpsemate riskihinnangute kui Euroopa keskmine tegemiseks ja epidemioloogilise olukorra paremaks hindamiseks, sealhulgas levikuteede analüüsimiseks, on oluline tagada HIV-iga seotud andmete pidev esitamine ja nende kvaliteet. Uute ägedate viirushepatiidi juhtude arv on viimase 20 aasta jooksul vähenenud. Kroonilise C-viirushepatiidi ja B-viirushepatiidi juhud on püsinud viimased viis aastat suhteliselt muutumatud – 100 000 elaniku kohta on keskmised kordajad vastavalt 9,5 ja 1,8.18 Viimase 20 aasta jooksul on Eestis tuberkuloosi esmajuhtude arv vähenenud enam kui kuus korda. Tervise Arengu Instituudi andmetel registreeriti 2023. aastal Eestis 99 tuber- kuloosijuhtu, mis oli Eesti aegade väikseim haigestumuskordaja. Kiire diagnostika, varajane avastamine, kättesaadav tasuta ravi ning sotsiaalne tugi ja motivatsioon on taganud head ravitulemused, mis on viinud nakkusohtlike haigusjuhtude vähenemisele ühiskonnas. Üheks tervisekaotuse põhjuseks on ka vigastused, millest paljud on ennetatavad. Vigastusi juhtub enim alla 24-aastaste ja üle 85-aastaste seas. Peamine vigastuse põhjus on kukkumine. Enim vigastusi juhtub kodus. Vigastuste ennetamiseks jätkatakse kodukeskkonna vigastusriskide projektiga, mis on oluliseks sisendiks vigastuste poliitika kujundamisel. Seksuaal- ja reproduktiivtervise edendamisel noorte seas on viimastel aastatel täheldatud positiivseid suundumusi – näiteks lükkavad noored seksuaalelu algust edasi, samuti on vähenenud juhusuhted ja mitme partneriga noorte arv.19 Suurte muutusteta on püsinud juhupartneriga seksuaalvahekorra ajal kondoomi kasu­ tamine nii noorte (49%20) kui täiskasvanute (28%21) seas. Seksuaaltervise seire jätkamiseks tehakse 2025. aastal järgmine Eesti noorte seksuaaltervise uuring ja 2027. aastal järgmine Eesti täiskasvanud elanikkonna seksuaalkäitumise uuring. 2024. aastal toetas Sotsiaalministeerium „Eesti naiste tervise uuringu“ (ENTU) järgmist lainet, mille uuringuküsimused puudutasid nii tervise- ja seksuaalkäitumist, tervishoiuteenuste kasu­ tamist, COVID-19 pandeemia mõju nende kättesaadavusele kui ka naiste üleminekueaga seotud probleeme ja menstruatsiooni mõju kooli- või tööelus osalemisele. Eelnevalt loetletud uuringute tulemused on sisendiks järg­ nevate aastate olulisemate sekkumiste ja tegevuste kokkuleppimisel seksuaal- ja reproduktiivtervise vallas. 15 Inimarengu aruanne: Sisask, M. (toim) 2023. Eesti inimarengu aruanne 2023. Vaimne tervis ja heaolu. Tallinn: SA Eesti Koostöö Kogu. 16 Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. NH01: Valitud nakkushaiguste registreeritud juhtude arv ja kordaja 100 000 elaniku kohta soo ja maakonna järgi. 17 HIV/AIDS surveillance in Europe 2023 (2022 data). 18 Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. NH01: Valitud nakkushaiguste registreeritud juhtude arv ja kordaja 100 000 elaniku kohta soo ja maakonna järgi. 19 Tervise Arengu Instituut. (2023). Rahvastiku tervise aastaraamat. 20 Lõhmus L, Tamson M, Pertel T, Abel-Ollo K, Rüütel K. Eesti noorte seksuaaltervis: teadmised, hoiakud ja käitumine. 2021. aasta uuringu aruanne. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2023. 21 TKU, Tervise Arengu Instituut. TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 7 2025-2028 Lisaks jätkab terviseriskide ennetamiseks ning tervise ja heaolu edendamise korraldamiseks tööd valdkonda- deülene ennetusnõukogu, kus on kokku lepitud järgnevate aastate tegevuskava. Tööd on jätkanud ka Tervise Arengu Instituudi juhtimisel tegutsev ennetuse teadusnõukogu, mille eesmärk on hinnata ennetustegevuste tõendatuse taset, toetada ennetustegevuste arengut ning andmetel ja tõendusel tuginevat otsustamist ennetu­ ses. Ennetuse teadusnõukogu on välja arendanud ennetustegevuse tõendatuse taseme hindamise süsteemi, mille alusel toimub ennetustegevuste tõendatuse hindamine. Järgneva nelja aasta olulised tegevused y Nüüdisajastatakse toitumise ja liikumise arengusuunad 2025-2035 ja viiakse ellu tõenduspõhised sek­ kumised, et vähendada elanikkonnas ülekaaluliste elanike osakaalu ning tasakaalustamata toitumise ja vähese liikumisega seotud terviseriske ja haigestumist. y Viiakse ellu vaimse tervise tegevuskava 2023–2026, et ennetada ja vähendada vaimse tervise probleeme elanikkonnas, samuti uuendatakse selle strateegilist tegevuskava valdkondadeüleselt ja haavatavaid siht­ rühmi kaasates. Peamised töösuunad on stigma vähendamise tegevused, laste ja noorte vaimse tervise probleemide ennetamine ja varajane märkamine, suitsiidiennetus ja surve vähendamine eriarstiabile, muu­ tes õigust, et tervishoius oleks võimalik kaasata psühhosotsiaalseid ja väheintensiivseid psühholoogilisi sekkumisi (sh digitaalseid) ja nende rakendajaid. Oluline on seirata elanikkonna vaimse tervise näitajaid ja seda mõjutavaid tegureid ning teha see info kättesaadavaks. y Analüüsitakse, uuendatakse ja viiakse ellu tubaka- ja alkoholipoliitikat, pöörates tubakapoliitikas tähelepanu eelkõige noorte nikotiini tarvitamise ennetamisele ja vähendamisele ning alkoholipoliitikas tõenduspõhistele meetmetele, sealhulgas alkoholi füüsilise kättesaadavuse piiramine ja hinnalise kät­ tesaadavuse vähendamine alkoholiaktsiisi tõstmise kaudu, mis aitavad saavutada alkoholi tarbimise ja kahjude langustrendi. y Viiakse ellu Eesti narkopoliitika 2030, et ennetada narkootikumide tarvitamist, uimastisõltuvusest tingitud tervisekahjusid, sealhulgas vaimse tervise probleeme, ja vähendada üledoosidest tulenevaid surmajuhtu­ meid. Eesti narkopoliitika rakendamisel juhib Sotsiaalministeerium valdkonda aastatel 2026 ja 2007 ning teeb vahehindamise, et hinnata siiani rakendatud narkopoliitika efektiivsust. y Järgnevate aastate prioriteet on tuua tervisesüsteemi fookus haiguste ennetusele, sealhulgas suurem rõhuasetus rahvatervishoidu toetavatele ennetustegevustele. Jätkub valdkonnaülese ennetuse tegevus- kava elluviimine koostöös teiste osapooltega ning valitud ennetustegevuste tõendatuse taseme hinda­ mine, et ressursse paremini kasutada. TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 8 2025-2028 Meetmed, programmi tegevused ja teenused Meede 1.1. Terviseriskide ja riskikäitumise vähendamine ning ­kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel Meetme eesmärk: vähendada terviseriske ja võimestada kogukondi. Meede koosneb viiest tegevusest. Tegevuse „Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamine“ alla on koondatud tervist toetavate valikute valdkonna poliitikakujundus. Tervise Arengu Instituudi ja Sotsiaal­ ministeeriumi poolt elluviidavad teenused on jagatud temaatiliselt tegevuste „Vaimse tervise edendamine“, „Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine“, „Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähen­ damine“ ja „Nakkushaiguste leviku tõkestamine (HIV, TB ja hepatiidid)“ vahel. Algtase Tegelik Sihttase Mõõdik 2019 2023 2025 2026 2027 2028 2030 Ennetusega välditav suremus 100 000 304,7 elaniku kohta 234,1 198,9 191,2 183,4 175,7 160,2 (2021) Allikas: Eurostat Tegevus 1.1.1. Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamine Tegevuse eesmärk: tõenduspõhise, eri osapooli, sektoreid ja tasandeid kaasava terviseriskide ja riskikäitumise vähendamise poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine. Tegevuse raames kujundatakse terviseriskide ja riskikäitumise ennetamise ning tervise edendamise poliitikat eesmärgiga suurendada elanike teadlikkust tervislikest valikutest, muuta elukeskkonnas tervist toetavad vali­ kud kättesaadavamaks ja ühiskonna hoiakud tervist toetavamaks. Tervisepoliitika murekohtade lahendamisel pööratakse tähelepanu teadus- ja arendustegevuste tulemustele ja arengutendentsidele ning uuendatakse õigusraamistikku selliselt, et see soodustaks tervise hoidmist ja innovatsiooni. Tegevus hõlmab Tervise Arengu Instituudi tööd tõenduspõhiste ennetustegevuste korraldamisel ja arendami­ sel, teadustööd Tervise Arengu Instituudi erinevatel uurimissuundadel ning tervisestatistika kogumist ja regist­ rite ülalpidamist. Tervise Arengu Instituut on vähiregistri, raseduse infosüsteemi (koosneb meditsiinilisest sünniregistrist ja meditsiinilisest raseduse katkemise ja katkestamise registrist), tuberkuloosiregistri, vähi sõe­ luuringute registri ja narkomaaniaraviregistri vastutav töötleja ning surma põhjuste registri volitatud töötleja. Samuti vastutab Tervise Arengu Instituut vähi sõeluuringute kutsete saatmise eest ning rakendab abinõusid hõlmatuse suurendamiseks ja töötab välja uusi sõeluuringulahendusi. Tegevus sisaldab laste ja noorte tervise ja heaolu edendamist Tervise Arengu Instituudi poolt ning sellega suurendatakse koolieelsete lasteasutuste ja koolide võimekust laste ja noorte tervisekäitumise kujundamisel ja toetava keskkonna loomisel. Tegevuse eelarvest rahastatakse aastatel 2024–2027 ka WHO regionaalse mittenakkushaiguste keskuse tege­ vust, mis otsustati 2023. aastal Moskvast Kopenhaagenisse ümber paigutada. TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 9 2025-2028 Perioodil 2025–2028 on kavas: y Nüüdisajastatakse õigusruumi, et soodustada tervise hoidmist, tervislikke valikuid ja innovatsiooni. Tegevus hõlmab rahvatervishoiu seaduse eelnõu menetlemist ja rakendamist. Eelnõu eesmärk on luua kaasaegne õigusraamistik rahvatervishoiuvaldkonna eesmärkide saavutamiseks, juhtimiseks ja rakenda­ miseks. y Rakendatakse süsteemselt valdkonnaülese ennetuse põhimõtteid, et tulevikus oleks vähem tervise- ja sotsiaalprobleeme. Alustatud on valdkonnaüleste ennetustegevuste planeerimist, elluviimist ja hindamist. y Parandatakse tõenduspõhise tervisepoliitika kujundamiseks vajalike andmete koostoimet ja kvaliteeti. Kvaliteetsete ja kergelt kättesaadavate andmete analüüs ja nende mõistetav visualiseerimine loob pare­ mad tingimused igal tasandil ja sektoris tervist toetavate tulemuslike tegevuste planeerimiseks ja elluvii­ miseks. y Soodustatakse innovaatiliste ja kasutajasõbralike lahenduste väljatöötamist. Kõikide uute teenuste välja­ töötamisel või olemasolevate arendamisel tuleb vähendada teenuste ligipääsetavuse takistusi ja haldus­ koormust ning lähtuda nende kasutajamugavusest ja osapoolte vajadustest. y Suurendatakse eri sektorite, valdkondade ja tasandite teadmisi ja oskusi tervisedendusest ja tervist toetava keskkonna loomisest ning tervislike valikute lihtsaks ja kättesaadavaks tegemise võimalustest. Seejuures on oluline jõuda põhimõtte „tervis igas poliitikas“ rakendamiseni. Samuti on vaja suurendada koostööpartnerite teadlikkust rahvastiku tervise arengukava ja selle programmide eesmärkidest ning rakendamise protsessist. Tõhusa koostööga panustavad tegevuste tulemuste saavutamisse programmi täitmise kaasvastutajad, seotud asutused ja huvigrupid. y Tõhustatakse ja nüüdisajastatakse järelevalvet. Algtase Tegelik Sihttase Mõõdik 2019 2023 2025 2026 2027 2028 2030 Terviseriskide ennetamise ja edenda­ mise poliitika on kujundatud, raken­ duslikud küsimused on lahendatud, jah jah jah jah jah jah jah seisukohad on esitatud Allikas: Sotsiaalministeerium Tegevus 1.1.2. Vaimse tervise edendamine Tegevuse eesmärk: elukaareülese vaimse tervise teenuste süsteemi arendamine. Selle tulemusena saavad inimesele kogu tema elu jooksul kättesaadavaks ennetavad sekkumised ja teenused, mis toetavad tema vaim­ set tervist, niisamuti nagu seda toetavad ka keskkonnad, milles ta viibib. Suureneb inimeste oskus nii ise toime tulla kui ka teiste toimetulekut toetada. Tegevuse oodatav tulemus on, et inimeste enesekohased sotsiaal-emotsionaalsed oskused ja võime toetada teiste toimetulekut eri eluetappidel on paranenud ja inimesi ümbritsev keskkond toetab nende vaimset tervist. Vaimse tervise probleemide esinemise korral peavad vajalikud teenused olema piirkondlikult võrdselt kättesaa­ davad ning inimestele võimaldatakse just nende vajadusele vastava intensiivsusega abi. Programmi tegevuse raames viiakse ellu tegevusi, mis edendavad ja toetavad inimeste vaimset tervist, soo­ dustavad vaimse tervisega seotud probleemide varajast märkamist, ennetavad probleeme või nende süvene­ mist, toetavad astmelise abi pakkumist (sh digitaalses keskkonnas) ning aitavad kujundada elukeskkonda nii vaimset kui füüsilist tervist hoidvaks. TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 10 2025-2028 Tegevuse eelarvest rahastatakse ka Tervise Arengu Instituudi vaimse tervise alast uurimistööd ja uute sekku­ miste arendamist. Oluline muudatus, mis kajastub programmi tegevuse eelarves alates 2025. aastast, puudutab toetuse andmist kohalikele omavalitsustele, et pakkuda oma elanikele vaimse tervise teenuseid – sotsiaalhoolekande seaduse muudatusega viiakse seni Sotsiaalministeeriumi eelarvest rahastatud taotlusvoorude rahastamine vaimse ter­ vise teenuste pakkumiseks kohalike omavalitsuste toetusfondi. Perioodil 2025–2028 on kavas: y Laiendatakse vaimse tervise abi kättesaadavust ja parandatakse selle kvaliteeti. Selle raames viiakse ellu vaimse tervise astmelise abi süsteemi tegevuskava (sh väheintensiivsed sekkumised, tugi seisundi hindamiseks ja suunamisteks, andmetele ligipääsude tagamine). Tervishoiuteenuste korraldamise õigust kujundatakse nii, et see hõlmaks ka ennetavaid, psühhosotsiaalseid taastusabi teenuseid. Jätkuvalt rahas­ tatakse psühholoogide kutseaastat. y Arendatakse rahvastiku vaimse tervise seiresüsteemi. Selle raames koostatakse analüüs ja ettepanekud rahvastiku vaimse tervise seiramiseks ning avalikustatakse andmed kokkulepitud indikaatorite kaupa. Samuti hõlmab tegevus rahvastiku vaimse tervise seiramiseks vajalike andmete hankimist uuringute kaudu. y Jätkuvalt pakutakse vaimse tervise edenduse, ennetuse ja kogukonna tuge. Kavas on tegevused stigma vähendamiseks, laste ja noorte vaimse tervise parandamiseks ja suitsiidiennetuseks. Samuti töötatakse välja kogukonnatasandi vaimse tervise teenuste jätkusuutlik rakendusmudel. Täiendavalt on vaja paran­ dada võimalusi digitaalseks eneseabiks ja varajasteks sekkumisteks. y Korraldatakse vaimse tervise ja psühhosotsiaalset tuge kriisiolukorras. Selle raames tagatakse koordinat­ sioonimehhanismi jätkusuutlikkus ja võimekus reageerida efektiivselt suuremahulises kriisiolukorras, et pakkuda inimestele psühhosotsiaalset abi. Kavas on välja töötada rahvusvahelistele standarditele vastav teenuste miinimumpakett üleriigilisele katastroofi- või sõjaolukorrale vastamiseks. Täiendavalt suurenda­ takse kriisi juhtimise ja korraldamisega seotud osapoolte, esmareageerijate ja eesliinitöötajate teadlikkust ja võimekust, pakkudes vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toe koolitusi. Algtase Tegelik Sihttase Mõõdik 2019 2023 2025 2026 2027 2028 2030 16–64-aastaste inimeste osakaal, kellel on viimase 12 kuu jooksul diagnoositud või ravitud depressiooni 9,0% 10,0% 9,4% 8,9% 8,4% 7,9% 7,0% Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku (2018) (2022) tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut 11-, 13- ja 15-aastaste laste osakaal, kellel on viimasel 12 kuul esinenud depressiiv­ 32,8% 34,0% seid episoode 25,3% 24,3% 23,2% 22,1% 20,0% (2017/2018) (2021/2022) Allikas: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut Enesetapu tõttu hukkunute arv 100 000 elaniku kohta 14,6 14,0 13,0 12,5 12,0 11,5 10,5 Allikas: Statistikaamet 0–19-aastaste enesetapu tõttu hukkunute arv 100 000 sama vana elaniku kohta 3,2 3,4 3,4 3,0 2,7 2,3 1,5 Allikas: Statistikaamet TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 11 2025-2028  Algtase Tegelik Sihttase Mõõdik 2019 2023 2025 2026 2027 2028 2030 20–64-aastaste enesetapu tõttu hukkunute arv 100 000 sama vana 15,7 13,6 13,1 12,3 11,5 10,6 9,0 elaniku kohta Allikas: Statistikaamet 65-aastaste ja vanemate enesetapu tõttu hukkunute arv 100 000 sama vana elaniku 23,5 25,1 22,1 21,9 21,8 21,7 21,4 kohta Allikas: Statistikaamet 15–34-aastaste tahtlike enesevigastuste arv 100 000 sama vana elaniku kohta 214,9 286,1 212,2 211,8 211,3 210,9 210,0 Allikas: Statistikaamet Tegevus 1.1.3. Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine Tegevuse eesmärk: suurendada tasakaalustatult ja mitmekesiselt toituvate ja füüsiliselt aktiivsete inimeste osakaalu kõikides vanuserühmades, et vähendada ülekaalulisust ja sellega seotud haigusi. Tegevuse oodatavad tulemused on järgmised: 1) tasakaalustatult ja mitmekesiselt toituvate laste ja täiskas­ vanute osakaal on suurenenud ning saavutatud on ülekaalu järjepidev langustrend; 2) paranenud toitumis­ harjumused toovad kaasa südame-veresoonkonnahaiguste, toitumisest mõjutatud vähitüüpide ja teist tüüpi diabeedi selge langustrendi; 3) Eesti rahvastiku hulgas on füüsiline aktiivsus kõikides vanuserühmades suure­ nenud. Tervise Arengu Instituut suurendab inimeste teadlikkust tasakaalustatud ja täisväärtuslikust toitumisest, mis muu hulgas sisaldab toitumisalaste koolituste korraldamist õpetajatele ning toitumise infosüsteemi haldamist ja arendamist. Perioodil 2025–2028 on kavas: y Võetakse vastu rahvatervishoiu seaduse eelnõu ja rakendusaktid, mille raames uuendatakse lasteasutuste tervisekaitsenõuded. Tervisekaitsenõuete uuendamisel on kavas silmas pidada, et need edendaksid laste tervist ja soodustaksid lasteasutuses tasakaalustatud ja mitmekesist toitumist ja ohutut liikumist. y Uuendatakse toitumis- ja liikumissoovitusi. 2015. aastal välja antud Eesti toitumis- ja liikumissoovitused on uuendamisel. Soovitused hõlmavad toitumist, kehalist aktiivsust, toiduohutust, und ja ekraaniaega. Uuendamisel võetakse aluseks 2023. aasta kevadel avalikustatud uued Põhjamaade toitumissoovitused. Töögruppi kuuluvad Tervise Arengu Instituudi eksperdid ning ülikoolide, ministeeriumide ja erialaseltside esindajad. y Nüüdisajastatakse ja kinnitatakse toitumise ja liikumise arengusuunad 2025-2035. Valdkonna juhtimisel on lähtutud varem koostatud rohelisest raamatust, kuid see vajab nüüdisajastamist, võttes arvesse viima­ seid teadmisi Eesti elanike ülekaalulisuse näitajatest, rahvusvahelisi kogemusi ja suundi ning tõenduspõ­ hist teaduskirjandust. y Toitumisnõustamine integreeritakse esmatasandi tervishoidu. 2023. aastal valmis esmatasandil toitumis­ nõustamise võimaluste analüüs. Edasiste tegevuste hulka kuuluvad mudeli arutelud, materjalide koosta­ mine, testimine ja mõju hindamine. y Parandatakse inimeste toiduvalikuid mõjutavat keskkonda ja toidu koostist. Toidu koostise parandamine (ingl food reformulation) aitab teha inimestele tervist toetavad valikud lihtsamini kättesaadavaks ja süüa TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 12 2025-2028  toitumissoovituste kohaselt. Fookuses on eelkõige soola, lisatud suhkrute ja küllastunud rasvhapete sisal­ duse vähendamine tööstuslikult toodetud toitude koostises, millel on oluline mõju ülekaalulisuse, rasvu­ mise ja mittenakkushaiguste kasvu pidurdamisele. y Suurendatakse inimeste teadlikkust ja oskusi. Vaja on suurendada teadlikkust tasakaalustatud ja mitme­ kesisest toitumisest ja selle põhimõtetest ning istuva eluviisi kahjulikkusest. Teadlikkuse kõrval on oluline suurendada ka inimeste oskusi toitu valida, säilitada ja valmistada, aga ka teadlikumalt treenida ja kehalist aktiivsust suurendada. y Koostöös eri osapooltega on vaja välja töötada meetmed, et vähendada lastele mõeldud suure rasva-, soola- ja lisatud suhkrute sisaldusega toodete turundamist. y Jätkatakse liikumisaktiivsuse tegevuskavas (2023–2027) ette nähtud prioriteetsete tegevustega. Koos­ töös Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Kultuuriministeeriumiga jätkatakse laste kehalise aktiivsuse suu­ rendamise edendamiseks liikuma kutsuva kooli võrgustiku toetamise ja laiendamisega. y Suurendatakse teadlikkust rinnaga toitmisest ja selle olulisusest, et aidata kaasa keskkonna muutmisele rinnaga toitmist soodustavaks. y Jätkatakse valdkondade- ja sektoriteülest süstemaatilist koostööd tasakaalustatud ja mitmekesise toitu­ mise ja liikumise edendamisel. y Tehakse Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring (HBSC) noorte tervisekäitumise seire jätkamiseks. Algtase Tegelik Sihttase Mõõdik 2019 2023 2025 2026 2027 2028 2030 Vabal ajal vähemalt neli korda nädalas poole tunni vältel (või kauem) tervi­ sesporti harrastavate 16–64-aastaste 7,8% 18,3% osakaal 16,8% 17,2% 17,7% 18,2% 19,1% (2018) (2022) Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut Iga päev vähemalt 60 minutit mõõdukalt või intensiivselt kehaliselt aktiivsete 15,5% 16,2% 11-, 13- ja 15-aastaste õpilaste osakaal 24,0% 25,2% 26,4% 27,6% 30,0% (2017/2018) (2021/2022) Allikas: Eesti kooliõpilaste tervisekäitu- mise uuring, Tervise Arengu Instituut Ülekaaluliste või rasvunud I klassi õpilaste osakaal 26,5% 28,1% 23,5% 23,0% 22,5% 22,0% 21,0% Allikas: Euroopa laste rasvumise seire (2018/2019) (2021/2022) (COSI), Tervise Arengu Instituut Ülekaaluliste või rasvunud 1–4-aastaste 28,7% laste osakaal 28,4% 26,9% 26,5% 26,1% 25,7% 25,0% (2022) Allikas: tervise infosüsteem Ülekaaluliste või rasvunud 31,5% 10–14-aastaste laste osakaal 30,3% 28,7% 27,9% 27,2% 26,5% 25,0% (2022) Allikas: tervise infosüsteem Ülekaaluliste või rasvunud 16–64-aastaste osakaal rahvastikus 50,7% 52,7% Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku 50,8% 50,6% 50,5% 50,3% 50,0% (2018) (2022) tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 13 2025-2028 Tegevus 1.1.4. Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine Tegevuse eesmärk: muuta ühiskonna hoiakud tervist säästvat käitumist toetavaks, et vähendada uimastite tarvitamist ja nendest tingitud kahju. Tegevuse oodatav tulemus on see, et uimastite (alkohol, nikotiin, narkootikumid) tarvitamine ja uimastite tar­ vitamisest tingitud kahju on kõikides elanikkonnagruppides vähenenud ning ühiskonna hoiakud on muutunud tervist säästvat käitumist toetavaks. Tegevus sisaldab Tervise Arengu Instituudi tegevusi. Suurendatakse elanikkonna teadlikkust alkoholikahjust, selle tarvitamise riskidest ja vähendamise võimalustest ning jätkatakse tubaka ja nikotiini tarvitamise ja inimeste tubakasuitsuga kokkupuute vähendamisele suunatud ennetus- ja teavitustööga. Suurendatakse tead­ likkust narkomaaniast ja narkootikumidest nii ühiskonnas tervikuna kui ka riskirühmades ning jätkatakse narko­ maania ravi-, rehabilitatsiooni- ja järelteenuste ning kahjude vähendamise ja nõustamisteenuse pakkumisega. Perioodil 2025–2028 on kavas: y Noorte uimastitarvitamise ennetamine korraldatakse ümber. Selle tulemusena muutub uimastitarvitamise ennetus valdkondadeüleseks, arvestades seejuures tõenduspõhisust. y Arendatakse uimastisõltuvuse varajase avastamise, nõustamise ja ravi teenuseid. Jätkuvalt on vaja paran­ dada uimastite tarvitamise häire ravi kättesaadavust ja kvaliteeti tervishoiusüsteemis ning integreerida see teiste ravi- ja sotsiaalteenustega. Samuti on tarvis tagada, et uimastite tarvitamise (sh alkoholi liigtarvita­ mise) nõustamisel, diagnoosimisel ja ravis kasutatakse Eesti oludele kohandatud ja valideeritud psühho­ meetrilisi mõõdikuid. y Viiakse ellu „Eesti narkopoliitika aastani 2030“ tegevusi, sealhulgas narkootikumide üledoosidest tingitud surmade ja tervisekahju vähendamise tegevused. Jätkuvalt on vaja rakendada sekkumisi, et vähendada narkootikumide üledoosidest tekkinud surmasid ja muid tervisekahjusid. y Kiidetakse heaks alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad 2025-2035, koordineeritakse selle ellu­ viimist ja tagatakse tegevuskava täitmine. y Suurendatakse kogukonna tasandil uimasteid tarvitavate inimestega kokkupuutuvate spetsialistide tead­ misi ja oskusi, et olemasolevad teenused vastaksid senisest enam uimasteid tarvitavate inimeste vaja­ dustele. Luuakse uimasteid tarvitava inimese kasutatavaid teenuseid hõlmav valdkonnaülene mudel ning lepitakse kokku asjaomaste osapoolte rollid. y Uimastiülene nõustamise viiakse esmatasandile. Suurendatakse tervishoiutöötajate teadmisi ja oskusi uimastite tarvitamisest, varajasest märkamisest ja sekkumistest. y Kaasajastatakse ravijuhend „Alkoholitarvitamise häirega patsiendi käsitlus“, muu hulgas lepitakse kokku alkoholi tarbimise riskipiirid ja tavainimeste teavitamine nendest. y Töötatakse välja sekkumised ööelu keskkonnas uimastite tarvitamisest tingitud kahjude vähendamiseks. Tõhustatakse järelevalvet alkoholi müügipiirangute üle. Suurendatakse alkoholi serveerivate inimeste tead­ likkust uimastikahjudest, alkoholi müügipiirangutest ja kahjude vähendamise võimalustest. y Uuendatakse tubaka- ja nikotiinipoliitika arengusuunad 2025-2035 ning seatakse järgmise perioodi priori­ teedid ja eesmärgid, võttes arvesse uudsete nikotiini sisaldavate toodete atraktiivsust lastele ja noortele. y Koostöös partneritega viiakse ellu noorte nikotiini tarbimise ennetamise ja vähendamise tegevuskava. y Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadust täiendatakse sättega, millega luuakse uue psühhoaktiivse aine käitlemise tingimused. See aitab edaspidi uusi psühhoaktiivseid aineid kiiremini turult eemaldada ja kaitsta seeläbi rahva tervist. TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 14 2025-2028  Algtase Tegelik Sihttase Mõõdik 2019 2023 2025 2026 2027 2028 2030 Narkootikume proovinud 15–16-aastaste osakaal 38,0% 38,0% 27,7% 26,6% 25,5% 24,3% 22,0% Allikas: „Uimastite tarvitamine koolinoorte (2018/2019) (2018/2019) hulgas“ (ESPAD), Tervise Arengu Instituut Narkootikumide üledoosidest tingitud surmajuhtude arv 1 000 000 elaniku kohta 44,4 82,5 17,2 15,7 14,3 12,9 10,0 (kolme aasta keskmine) Allikas: Tervise Arengu Instituut Absoluutse alkoholi tarbimine 15-aas­ taste ja vanemate elanike kohta (liitrit) 10,4 10,9 10,0 9,9 9,8 9,7 9,5 Allikas: „Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis“ 15-aastaste purjus olnud noorte osakaal 40,1% 31,2% Allikas: Eesti kooliõpilaste tervisekäitu- 22,5% 20,0% 17,5% 15,0% 10,0% (2017/2018) (2021/2022) mise uuring, Tervise Arengu Instituut Alkoholi tarvitamisest põhjustatud hai­ gustesse surnute arv 100 000 elaniku 38,2 45,8 36,3 34,2 32,1 30,1 26,0 kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut Alkoholimürgistusest tingitud surmajuhtu­ mite arv 100 000 elaniku kohta 7,5 7,6 7,7 7,6 7,6 7,5 7,4 Allikas: Tervise Arengu Instituut Igapäevasuitsetajate osakaal 16–64-aas­ taste naiste hulgas 12,9% 12,1% Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku 11,3% 11,0% 10,8% 10,5% 10,0% (2018) (2022) tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut Igapäevasuitsetajate osakaal 16–64-aas­ taste meeste hulgas 23,4% 21,0% Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku 20,4% 19,3% 18,2% 17,1% 15,0% (2018) (2022) tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut Igapäevasuitsetajate osakaal kuni põhiha­ ridusega 16–64-aastaste hulgas 29,9% 29,8% Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku 26,7% 25,4% 24,0% 22,7% 20,0% (2018) (2022) tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut 15-aastaste sigaretti suitsetanud noorte osakaal 44,9% 32,7% 27,5% 25,0% 22,5% 20,0% 15,0% Allikas: Eesti kooliõpilaste tervisekäitu- (2017/2018) (2021/2022) mise uuring, Tervise Arengu Instituut 16–64-aastaste tubakasuitsule ekspo­ neeritus kodus 12,3% 11,6% Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku 5,6% 4,5% 3,4% 2,2% 0,0% (2018) (2022) tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 15 2025-2028 Tegevus 1.1.5. Nakkushaiguste leviku tõkestamine (HIV, TB ja hepatiidid) Tegevuse eesmärk: vähendada nakkushaiguste levikut, keskendudes teatud nakkushaigustest teadlikkuse suurendamisele, nende leviku ennetamisele ja ravi kättesaadavuse parandamisele. Tegevus sisaldab Tervise Arengu Instituudi tegevusi HIV ennetamisel, ravil ja kahjude vähendamisel ning tege­ vusi seoses tuberkuloosi ennetamise ja raviga. Nakkushaiguste valdkonna tegevused on jaotunud kahe programmi vahel, olles seotud nii tervislike valikute programmi kõnealuse tegevuse kui ka inimkeskse tervishoiu programmi tegevusega 1.1.9 „Nakkushaiguste leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR)“, mille alusel viiakse ellu nakkushaiguste seire korraldamist (teenus nr 155), nakkushaiguste immunoprofülaktikat (teenus nr 158), mikroobide resistentsuse tekke ja leviku ohja­ mist (teenus nr 234) ning epideemiatõrje tegevuste korraldamist (teenus nr 157). Perioodil 2025–2028 on kavas: y Valmistatakse ette nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse uue tervikteksti väljatöötamiskavatsus, töötatakse välja uus seaduseelnõu ja uuendatakse selle rakendusakte, et parandada valmisolekut uuteks pandeemiateks, võttes arvesse nüüdisaegseid vajadusi ja võimalusi nakkushaiguste ennetamisel ja tõrjel. y Koostatakse riikliku HIV tegevuskava (aastateks 2017–2025) perioodi 2021–2025 aruanne ja lõpparuanne. Eri osapooli, sealhulgas HIV valitsuskomisjoni liikmeid kaasates seatakse eesmärgid ning lepitakse kokku vajalikud tegevused ja tegevusplaan HIV, C-hepatiidi ja tuberkuloosi leviku tõkestamiseks järgmisel perioodil (pärast 2025. aastat). y Tagatakse nakkushaiguste, sealhulgas HIV, hepatiitide ja tuberkuloosi diagnostika ja ravi kättesaadavus ja kvaliteet. Ravikindlustamata isikutele võimaldatakse C-hepatiidi ravi. y Parandatakse HIV andmete kvaliteeti ja ühtlustatakse andmete kogumist. Algtase Tegelik Sihttase Mõõdik 2019 2023 2025 2026 2027 2028 2030 Uute HIVi juhtude arv 100 000 elaniku kohta 13,5 13,4 9,1 8,6 8,2 7,8 7,0 Allikas: Terviseamet Krooniliste ja ägedate C-hepatiidi juhtude arv 100 000 elaniku kohta 10,6 9,3 6,8 5,8 4,9 3,9 2,0 Allikas: Tervise Arengu Instituut Tuberkuloosi haigestumuskordaja (esmas-, retsidiiv- ja korduvravijuhud) 11,3 7,2 7,2 6,7 6,3 5,9 5,0 100 000 elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 16 2025-2028 Programmi juhtimiskorraldus Tervist toetavate valikute programmi on koostanud Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asu­ tustega. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas rahvastiku tervise arengukava 2020–2030, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ eesmärke. Programmi kinnitab terviseminister pärast 2025. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Sotsiaalminis­ teeriumi veebilehel. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada tulemusvaldkonna „Tervis“ teised programmid (tervist toetava keskkonna programm ja inimkeskse tervishoiu programm). Teistest tulemusvald­ kondadest toetavad programmi eesmärke enim tulemusvaldkonna „Kultuur ja sport“ Kultuuriministeeriumi spordiprogramm, mis toetab liikumise edendamist, ja tulemusvaldkonna „Siseturvalisus“ Siseministeeriumi kindla sisejulgeoleku programm. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab Sotsiaalministeerium koostöös Terviseametiga. Programmi täitmisest antakse aru rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 juht­ komisjonile ja koostatakse tulemusvaldkonna iga-aastane aruanne. Juhtkomisjoni on kaasatud valdkonna pea­ mised koostööpartnerid. Juhtkomisjoni ülesanded, liikmed ja koosolekute protokollid ning tulemusvaldkonna „Tervis“ iga-aastased tulemusaruanded on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi kodulehel. TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 17 2025-2028 LISA 1 Tegevused, mis ei ole TERE struktuuri osad ja rahastusega kaetud, kuid on olulised rahvastiku tervise arengukava eesmärkide saavutamiseks Tegevus: vigastuste ennetamine Tegevuse eesmärk: luua kõigile inimestele turvaline elukeskkond, kus vigastuste tekkimise risk on mini­ maalne. Suurendada inimeste oskusi ja teadlikkust sellest, kuidas vältida vigastusi, anda vigastuste korral esmaabi ja luua turvalist keskkonda. Perioodil 2025–2028 on kavas: y Koostöös teiste sektorite ja valdkondade ning kohaliku tasandiga töötatakse välja tõenduspõhised vigas­ tuste ennetamise sekkumised ja rakendatakse neid. y Vigastuste vähendamiseks suurendatakse koostööd eri sektorite, valdkondade ja tasandite vahel. y Suurendatakse elanikkonna (sh spetsialistide) teadlikkust vigastustest ja nende ennetamise võimalustest ning arendatakse sellekohaseid oskusi. y Osapooltega lepitakse kokku vanemaealiste koduvigastuste vähendamise tegevustes ja viiakse neid ellu. Algtase Tegelik Sihttase Mõõdik 2019 2023 2025 2026 2027 2028 2030 Haigestumus vigastuste, mürgistuste ja teatavate muude välispõhjuste toime 13 477 12 563 13 217 13 174 13 130 13 087 13 000 tagajärjel 100 000 elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut Üle 65-aastaste haigestumus vigastuste, mürgistuste ja teatavate muude välis­ põhjuste toime tagajärjel 100 000 sama 10 534 9 855 10 298 10 284 10 271 10 257 10 230 vana elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut ja Statis- tikaamet Vigastuste, mürgistuste ja teatavate muude välispõhjuste toime tagajärjel 59,2 69,8 56,0 53,0 50,0 47,0 41,0 hukkunute arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut 0–19-aastaste vigastuste, mürgistuste ja teatavate muude välispõhjuste toime tagajärjel hukkunute arv 100 000 sama 9,3 12,8 8,3 7,9 7,5 7,2 6,4 vana elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut ja Statis- tikaamet Juhuslike kukkumiste tõttu hukkunute arv 100 000 elaniku kohta 8,7 14,7 9,9 9,2 8,4 7,7 6,2 Allikas: Tervise Arengu Instituut TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 18 2025-2028 Tegevus: Seksuaal- ja reproduktiivtervise edendamine Tegevuse eesmärk: kõigile elanikele on kättesaadavad nüüdisaegsed teenused ja teave seksuaal- ja reproduk­ tiivtervisest, et teha teadlikke seksuaal- ja reproduktiivtervist puudutavaid otsuseid. Perioodil 2025–2028 on kavas: y Koostatakse terviklik analüüs seksuaal- ja reproduktiivtervise hetkeolukorrast, toetudes olemasolevate uuringute andmetele (mh ENTU tulemused), ja selle põhjal lepitakse osapooltega kokku järgnevate aastate olulisemad sekkumised ja tegevused. y 2025. aastal korraldatakse järgmine Eesti noorte seksuaaltervise uuring. y 2027. aastal korraldatakse Eesti täiskasvanud elanikkonna seksuaalkäitumise uuring. Algtase Tegelik Sihttase Mõõdik 2019 2023 2025 2026 2027 2028 2030 Juhupartneriga seksuaalvahekorras olles alati kondoomi kasutavate 16–64-aastaste osakaal 34,0% 28,3% 40,8% 42,6% 44,5% 46,3% 50,0% Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku (2018) (2022) tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut Indutseeritud abortide arv 100 elussünni kohta 27,0 31,5 25,1 24,8 24,4 23,7 23,4 Allikas: Tervise Arengu Instituut Teismeliste (10–19) sünnitajate arv 1000 sama vana tüdruku kohta 3,9 2,1 3,3 3,2 3,1 3,1 3,0 Allikas: Tervise Arengu Instituut Summaarne sündimuskordaja 1,7 1,3 1,6 1,6 1,6 1,6 1,6 Allikas: Statistikaamet Raseduse ajal suitsetanud sünnitajate osakaal 5,0% 4,5% 5,0% 5,0% 4,9% 4,9% 4,8% Allikas: Tervise Arengu Instituut TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 19 2025-2028 LISA 2 Programmi teenuste Teenuse eelarvest rahastatakse aastatel 2024–2027 ka WHO regionaalse mittenakkushaiguste keskuse kirjeldus tegevust, mis otsustati 2023. aastal Moskvast Kopen­ haagenisse ümber paigutada. Meede 1.1. Terviseriskide ja riski­ Tõenduspõhiste ennetustegevuste korraldamine ja arendamine käitumise vähendamine ning (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 139) kogukondade ja paikkondade Teenuse eesmärk on toetada ennetustegevuste võimes­tamine tervise edendamisel arendamist ja tõendusel tuginevat otsusetegemist, mille kaudu on võimalik vähendada ebasoovitavat Tegevus 1.1.1. Terviseriskide ennetamise ja tervisemõju ja riskikäitumist ning parandada tervise­ tervise edendamise korraldamine näitajaid. Eesmärgi saavutamisel on põhitegevuseks valdkondadeülese ennetuse rakenduskava täitmine. Selle raames korraldatakse valdkondadeülese Terviseriskide ja riskikäitumise ennetamise ning ennetuse sekretariaadi tööd, uuritakse valdkonna­ tervise edendamise poliitika kujundamine ja ülese ennetuse süsteemi ja testitakse lahendusi elluviimise korraldamine probleemkohtade muutmiseks, hinnatakse ennetus­ (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 98) tegevuste tõendatuse taset, korraldatakse ennetuse Teenuse sisuks on terviseriskide ja riskikäitumise teadusnõukogu tööd, nõustatakse osalisi, kuidas ennetamise ning tervise edendamise poliitika väl­ tõendusmaterjali poliitikakujundamisel ja praktikas jatöötamine ja ellurakendamine, et aidata kaasa koguda ja kasutada ning arendatakse ja uuritakse inimeste enneaegsete surmade vähendamisele ja ennetussüsteemi toimimiseks vajalikke töö- ja mõõ­ tervena elatud aastate pikendamisele, luua keskkond tevahendeid. ja võimalused tervislikeks valikuteks, suurendada Ennetustegevuse tõendatuse taseme hindamise elanike teadlikkust ning muuta ühiskonna hoiakud ja valdkonnaülese ennetuse valitsuskomisjoni tervist toetavaid valikuid toetavamaks. (ennetusnõukogu) nõustamisega tegeleb ennetuse See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonna­ teadusnõukogu, mida juhib Tervise Arengu Instituut. poliitiliste otsuste ja eelnõude ettevalmistamist, EL-i Ennetuse teadusnõukogu eesmärk on vähendada otsustusprotsessis osalemist, strateegiadokumen­ ennetuses lõhet praktika, teaduse ja poliitikakujunda­ tide ning tõenduspõhiste ja innovaatiliste sekkumiste mise vahel. Ennetuse teadusnõukogu lepib igal aastal väljatöötamist ja elluviimise hindamist. Valdkonna kokku hinnatavad ennetustegevused ja sõltumatud kujundamisel tehakse koostööd asjaomaste osa­ hindajad ning otsustab ennetustegevuste tõendatuse pooltega nii rahvusvahelisel, riiklikul kui kohalikul taseme. tasandil, pöörates seejuures tähelepanu arendus- ja Ennetuse tööjõu arendamiseks korraldatakse teadustegevuse potentsiaalile, parimale praktikale, Euroopa ennetuse õppekava (EUPC) koolitusi otsus­ sekkumiste tulemuslikkuse hindamisele ja järelevalve tajatele, spetsialistidele ja kohalikele omavalitsustele. tõhustamisele. Kuna tervist mõjutavad oluliselt tegu­ Toimub EUPC koolitajate ja ennetuse õppekava aren­ rid väljaspool tervisevaldkonda, on oluline osaleda dus, koostöös välispartneritega arendatakse kooli­ ka rahvatervishoiuga tihedalt seotud valdkondade tuse sisu ja mõõtevahendeid. poliitikadokumentide, õigusakti eelnõude ja stra­ teegiadokumentide ettevalmistamises eesmärgiga Tegevusi rahastatakse osaliselt välisvahenditest tagada tervisemõju hindamine ja sellega arvestamine (Sotsiaalministeeriumi ESF+ TAT „Terviseriskide valdkondade arendamisel. Pikemas perspektiivis on ennetamine ja vähendamine“ ja Siseministeeriumi vajalik jõuda selleni, et iga valdkonna arendamisel rakendatav Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturva­ arvestataks nende mõjuga inimeste tervisele ja hea­ lisuspoliitika fondide rakenduskava meede 21.4.7.6 olule. „Ennetav ja turvaline elukeskkond“). TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 20 2025-2028 Tervisestatistika kogumine ja registrite pidamine toitumisel, uimastite ja teiste sõltuvust tekitavate (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 140) ainete tarvitamisel ja seksuaalkäitumisel, aga ka kitsamate sihtrühmade uuringutel, näiteks suure­ Tervisestatistika tegemise ja registrite pidamise mas HIVi nakatumise riskis olevad inimesed; ülesanne on koguda, kontrollida ja avaldada usaldus­ väärseid ja võrreldavaid rahvastikupõhiseid andmeid. y elukäigupõhiste terviseriskide väljaselgitamine Kvaliteetsete ja ajakohastatud andmete kaudu saab korduvate mõõtmistega kohortuuringutega: jälgida rahvastiku terviseseisundit ja rahvastikus perekondlik agregatsioon, toitumisharjumused ja toimuvaid trende. Seeläbi saadav teave on vajalik krooniliste haiguste riskitegurite muutused ning tõenduspõhiste otsuste ja teaduslike uurimistööde riskeeriva tervisekäitumise mõjud; tegemiseks ning riikliku tervisepoliitika väljatöötami­ y vähiennetuse, sõeluuringute, vähi varase avas­ seks. Teabe analüüsile tuginedes on võimalik välja tamise ja ravi tõhususe hindamine ning vähihai­ valida või välja töötada sekkumised, mis vähendavad gestumuse, -elumuse, -suremuse ja -levimuse ebasoovitavat tervisemõju ja riskikäitumist ning aita­ uuringud; vad parandada tervisenäitajaid. y tervise ebavõrdsuse vähendamiseks haavatavate Tervise Arengu Instituut on vähiregistri, raseduse sihtrühmade tuvastamine ja tervise ebavõrdsuse infosüsteemi (koosneb meditsiinilisest sünnire­ elukaarepõhiste tekkemehhanismide hindamine; gistrist ja meditsiinilisest raseduse katkemise ja y vaimse tervise uuringud Eesti rahvastiku seisu­ katkestamise registrist), tuberkuloosiregistri, vähi korra hindamiseks, valdkonnaga seotud toetuste sõeluuringute registri ja narkomaaniaraviregistri vas­ ja teenuste vajaduste väljaselgitamiseks ning tutav töötleja ning surma põhjuste registri volitatud tõenduspõhiste ennetusmeetodite ja psühholoo­ töötleja. giliste sekkumiste väljatöötamiseks; Vastavalt registrite põhimäärustele koguvad seitse y naiste tervise uuringud, mis hõlmavad Tervise Arengu Instituudi hallatavat rahvastikupõ­ paha­­loomuliste kasvajate ennetust ja ravi, hist registrit kokku kõik valdkonna registreerimisele sõeluuringuid, reproduktiivtervist, rasedust ja kuuluvad juhud, tagades andmestiku, mis näitab sünnitust, raseduse katkemise ja katkestamisega riigi kogurahvastikus ja selle alarühmades haiges­ seotud probleeme ning postmenopausis naiste tumust, sündimust, suremust, ravi, ravitulemust jne. tervist; Teenusega tagatakse kvaliteetsete ja ajakohastatud y nakkushaiguste seire ja levimuse hindamine, pea­ andmete avaldamine riiklike tervisepoliitika otsuste miselt riskikäitumisega seotud haigused (hepatii­ tegemiseks ja rahvusvahelistele organisatsioonidele tidid, HIV, tuberkuloos). edastamiseks (sh Eurostat, OECD, WHO, ECDC jt). Tervisesuutlikkuse arendamine ja uurimistöö Andmete kvaliteetsemaks kogumiseks ja kiiremaks (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 127) avaldamiseks on vaja jätkata kõigi registrite arendusi ning minna järk-järgult üle elektroonsele andmekogu­ Teenusega suurendatakse kohaliku tasandi või­ misele. mekust inimeste tervise ja heaolu edendamisel, sealhulgas tervisekäitumise kujundamisel ja toetava Teadustöö tervisepoliitika kujundamiseks keskkonna loomisel. (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 142) Võimekuse arendamiseks on kavas: Tehakse teadusuuringuiud evalveeritud teadusvald­ konnas (arsti- ja terviseteadused) ning avaldatakse ja Toetatakse maakondi, kohalikke omavalitsusi, jagatakse nende tulemusi. tööandjaid ja kogukondi nõustamiste, koolituste ning juhend- ja metoodiliste materjalide loomise kaudu. Tervise Arengu Instituudi uurimissuunad: y rahvastikupõhised jm seireuuringud, mis või­ Arendatakse valdkonna ja valdkonnaga seotud spet­ maldavad järjepidevalt jälgida eri rahvastiku sialistide (KOV, MARO, haridusasutused, tööandjad) vanuserühmade tervist, tervisekäitumist ja neid pädevust ja koostööd ning koordineeritakse nende mõjutavaid tegureid. Laiendatud tähelepanu on võrgustikke. TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 21 2025-2028 Parandatakse ja lihtsustatakse paikkonnapõhiste Tegevus 1.1.2. Vaimse tervise edendamine rahvatervishoiu andmete kättesaadavust ja kasuta­ mismugavust (sh täiskasvanud rahvastiku tervisekäi­ Vaimse tervise valdkonna poliitika kujundamine tumise uuring, kooliõpilaste tervisekäitumise uuring, (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 334) maakondlikud tervise- ja heaolu ülevaated ning vigas­ tusraportid, tervise- ja heaoluprofiili arendustööd). Teenuse eesmärk on tagada vaimse tervise vald­ konna süsteemne poliitikakujundus ja selle ellu­ Laste ja noorte tervise ja heaolu edendamine viimine koostöös asjassepuutuvate asutuste ning (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 129) eriala- ja huvikaitseorganisatsioonidega. Teenuse Teenusega suurendatakse lastega töötavate spet­ raames töötatakse välja vaimse tervise valdkonna sialistide võimekust laste ja noorte tervise ja heaolu poliitika ning korraldatakse selle elluviimine, et edendamisel ning riskikäitumise ennetamisel. Samuti tagada inimesele kogu tema elu jooksul kättesaada­ arendatakse, rakendatakse ja hinnatakse tõendus- ja vad ennetavad sekkumised ja teenused, mis toetavad teaduspõhiseid sekkumisi (näiteks VEPA metoodika tema vaimset tervist ja suurendavad oskust nii ise jt) ning tehakse laste ja noorte terviseuuringuid. toime tulla kui ka teiste toimetulekut toetada. Tegevusi rahastatakse osaliselt välisvahenditest Teenus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse (Sotsiaalministeeriumi ESF+ TAT-st „Laste ja perede valdkonnapoliitiliste otsuste ja nende rakendamise toetamine“ VEPA metoodika ning Siseministeeriumi ettevalmistamist ning EL-i otsustusprotsessis rakendatavast Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja sise­ osalemist, strateegiadokumentide väljatöötamist, turvalisuspoliitika fondide rakenduskava meetmest elluviimist ja tulemuslikkuse hindamist, samuti 21.4.7.6 „Ennetav ja turvaline elukeskkond“ ennetus­ huvigruppide teavitamist valdkonda puudutavatest koolitused otsustajatele ja ekspertidele ning laste ja algatustest ja otsustest ning nende kaasamist arute­ peredega tegelevatele spetsialistidele). ludesse. Vähktõve ennetus ja sõeluuringud Elanikkonna vaimse tervise toetamine (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 132) elukaareüleselt (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 323) Vähi sõeluuringutega hõlmatuse suurendamiseks jätkatakse kutsete saatmist sihtrühmadele. Sõeluu­ Teenuse eesmärk on viia ellu tegevusi, mis toetaksid ringukutsete saatmise kõrval uuritakse ka hõlma­ inimeste vaimset tervist üle elukaare, muu hulgas tuse suurendamise lisameetmeid. Teenuse raames soodustaksid vaimse tervisega seotud probleemide tegeletakse sõeluuringute arendamisega (nt HPV varajast märkamist, astmeliselt üles ehitatud abi kodutesti juurutamine emakakaelavähi sõeluuringus) andmise süsteemi arendamist nii kogukonnas kui ja uute sõeluuringute väljatöötamisega. Sõeluurin­ tervishoius ja teenuste kvaliteedi edendamist. gute tõhususe analüüsiks ja kvaliteedikontrolliks Vaimse tervise uurimistöö ja jätkatakse andmekogumist tervise infosüsteemi sekkumiste arendamine kaudu. Andmete kvaliteedi ja andmehõive otsus­ (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 130) tavaks parandamiseks võetakse koostöös Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusega kasutusele Teenuse raames uuritakse rahvastiku vaimse tervise uudne IT-lahendus – andmeait. Nimetatud teenuse mõjutegureid ja olukorda eri sihtrühmades (nt laste raames toetab Tervise Arengu Instituut vähihaigete vaimse tervise uuring) ning avaldatakse teaduspubli­ esindusorganisatsioonide koolitustegevust, katsioone, samuti viiakse ellu ja hinnatakse tegevusi vähihaigete nõuandetelefoni ja foorumi ning mam­ vaimse tervise edendamiseks ja probleemide enne­ mograafiabusside tööd. tamiseks (nt õpetajate sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamine). TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 22 2025-2028 Tegevus 1.1.3. Tasakaalustatud toitumise ja Sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamisel peetakse füüsilise aktiivsuse edendamine silmas teenuste sidususe suurendamise ja seeläbi nende kättesaadavuse parandamise olulisust. Aren­ datakse ja rakendatakse sekkumisi peo- ja ööelus Toitumise parendamine, uurimistöö ja andmekogu alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega seotud (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 112) kahjude vähendamiseks. Korraldatakse elanikkonnale Teenuse eesmärk on toetada tasakaalustatud ja suunatud teavitustegevusi riskikäitumise vähenda­ mitmekesist toitumist tervist toetava toidukeskkonna miseks, edendatakse nikotiini- ja tubakavaba ning kujundamise ning toitumisalase teadlikkuse suuren­ vähema alkoholiga elustiili. Teavitatakse elanikkonda damise ja oskuste arendamise kaudu, rakendades abi ja ravi võimalustest uimastite tarvitamisest loobu­ terviklikku lähenemisviisi, mis hõlmaks muu hulgas miseks. tervislike tarbimismustrite kujundamiseks füüsilise Tegevuste planeerimisel lähtutakse epidemioloo­ ja sotsiaalse keskkonna loomist, toitumisega seotud gilisest olukorrast ja sihtrühmade vajadustest. teavet ja haridust. Eesmärke viiakse ellu erinevate Hinnatakse rakendatavate tegevuste tulemuslikkust, tegevuste kaudu, sealhulgas riiklike toidu- ja toitumis­ sealhulgas tehakse hindamis-, seire- ja teadusuu­ soovituste koostamine, tõenduspõhise toitumisalase ringuid, võttes kasutusele uusi metoodikaid (nt info jagamine, toidu ja toitlustamisega seotud reoveeuuringud, narkootiliste ainete tuvastamine õigusloome ja poliitikakujundamise protsessides kasutatud süstaldes ning alkoholi- ja nikotiinitoodete osalemine, toidukeskkonna kujundamine, koolituste testostlemine jt). ja sekkumiste väljatöötamine ja pakkumine ning uuringute tegemine. Tegevused on suunatud erineva­ tele siht- ja sidusrühmadele, sealhulgas toidutööstus Tegevus 1.1.5. Nakkushaiguste leviku (toidu reformuleermise kava, NutriData programm), tõkestamine (HIV, TB ja hepatiidid) lastega töötavad spetsialistid (õpetajatele mõeldud metoodilised materjalid ja koolitused), erialaspet­ HIV ja tuberkuloosi ennetamine ja sialistid (meedikud, nõustajad) ja esmatasandi ter­ mõjude vähendamine vishoiuteenuse pakkujad. Toitumisalase teadlikkuse (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 123) suurendamiseks ühiskonnas korraldatakse teavitus­ kampaaniaid. Teenusega suurendatakse elanikkonna teadmisi HIV-nakkusest ja tuberkuloosist ning nende leviku­ Tegevus 1.1.4. Uimastite tarvitamise enneta- teedest, edendatakse turvalist seksuaalkäitumist soodustavaid teadmisi, eluoskusi ja hoiakuid. Samuti mine ja vähendamine suurendatakse asjaomaste valdkondade spetsialis­ tide pädevust HIV ja tuberkuloosi teemadel, pakkudes Uimastitarvitamise ennetamine, ravi ja vajalikke teadmisi ja oskusi ning töötades välja tööva­ kahjude vähendamine hendeid. HIV-nakkuse leviku peatamiseks pakutakse (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 119) kahjude vähendamise teenuseid, sealhulgas ohutuma uimastitarvitamise ja turvalise seksuaalkäitumise Teenusega suurendatakse eri valdkondades uimasti­ alast nõustamist, testimist ja ravi (sh kinnipeetud isi­ tega kokkupuutuvate spetsialistide teadmisi uimas­ kutele). Lisaks hinnatakse HIV-nakkuse ja kaasuvate tite (sh alkohol, nikotiin ja narkootikumid) mõjust infektsioonide seiret ja sekkumisi ning korraldatakse tervisele ning arendatakse nende oskusi uimastite tuberkuloosi ravikonsiiliumi ja eksperttöörühma tööd. tarvitamise teemaga tegelemiseks, tarvitamise mär­ kamiseks, nõustamise või ravi korraldamiseks ning tarvitamisega seotud kahjude vähendamiseks. Sel­ leks luuakse spetsialistidele mõeldud koolitusmoo­ duleid, juhiseid ja tööriistu ning teenuste pakkumist toetavaid materjale. Samuti jätkatakse haavatavatele sihtrühmadele raviteenuste, kahjude vähendamise teenuste ning tugi- ja nõustamisteenuste pakkumist. TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 23 2025-2028 LISA 3 Teenuste rahastamise kava * Teenuste eelarved on indikatiivsed ning on kajastatud täiendava info andmiseks. Eelarve Programmi teenuste rahastamise kava 2025 2026 2027 2028 Programmi kulud 22 809 888 23 774 473 22 361 103 18 488 655 Meede 1.1. Terviseriskide ja riskikäitumise vähendamine ning 22 809 888 23 774 473 22 361 103 18 488 655 kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel Tegevus 1.1.1. Terviseriskide ennetamise ja 8 346 054 9 411 135 8 028 802 4 239 654 tervise edendamise korraldamine Terviseriskide ja riskikäitumise ennetamise ning tervise edendamise poliitika kujundamine ja 2 278 127 1 992 157 1 959 470 1 526 953 elluviimise korraldamine Tõenduspõhiste ennetustegevuste korraldamine ja 1 103 976 3 583 696 2 790 006 258 696 arendamine Tervisestatistika kogumine ja registrite pidamine 1 808 696 1 379 450 1 276 513 1 276 513 Teadustöö tervisepoliitika kujundamiseks 1 125 997 1 025 364 975 997 350 675 Tervisesuutlikkuse arendamine ja uurimistöö 649 856 446 424 336 424 336 424 Laste ja noorte tervise ja heaolu edendamine 1 086 356 798 428 504 776 304 776 Vähktõve ennetus ja sõeluuringud 293 047 185 618 185 618 185 618 Tegevus 1.1.2. 2 131 961 2 031 464 2 010 553 1 927 253 Vaimse tervise edendamine Vaimse tervise valdkonna poliitika kujundamine 1 519 608 1 419 111 1 398 200 1 386 900 Elanikkonna vaimse tervise toetamine 501 000 501 000 501 000 429 000 elukaareüleselt Vaimse tervise uurimistöö ja sekkumiste arendamine 111 353 111 353 111 353 111 353 Tegevus 1.1.3. Tasakaalustatud toitumise ja 695 731 695 731 685 606 685 606 füüsilise aktiivsuse edendamine Toitumise parendamine, uurimistöö ja andmekogu 695 731 695 731 685 606 685 606 Tegevus 1.1.4. 4 965 426 4 965 426 4965 426 4 965 426 Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine Uimastitarvitamise ennetamine, 4 965 426 4 965 426 4 965 426 4 965 426 ravi ja kahjude vähendamine Tegevus 1.1.5. 6 670 716 6 670 716 6 670 716 6 670 716 Nakkushaiguste leviku tõkestamine (HIV, TB ja hepatiidid) HIV ja tuberkuloosi ennetamine ja mõjude 6 670 716 6 670 716 6 670 716 6 670 716 vähendamine TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 24 2025-2028  21.01.2025 nr 10 MINISTRI KÄSKKIRI Sotsiaalministeeriumi tervise tulemusvaldkonna programmid 2025-2028 Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel: kinnitan järgmised Sotsiaalministeeriumi tervise tulemusvaldkonna programmid: 1. tervist toetavate valikute programm 2025-2028 (lisa 1); 2. tervist toetava keskkonna programm 2025-2028 (lisa 2); 3. inimkeskse tervishoiu programm 2025-2028 (lisa 3). (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister