Vahearuanne

Õppekava sisehindamise vahearuanne 2024 Õppekava üldinfo Õppekava nimetus ja kood Õendusteadus (2619) Õppekava valdkond Meditsiiniteaduste valdkond (MV) Õppekava haldaja Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut (MVPT) Õppekava õppeaste Magistriõpe Õppevaldkond Tervis ja heaolu Õppekavagrupp Tervishoid Õppekeel Eesti keel Õppevorm Sessioonõpe Maht (EAP) 120 EAP Ülikooli nõukogus või senatis õppekava kinnitamise kuupäev 21.06.2002 1. Õppekavaarendus viimasel 1-2 aastal 1.1. Olulisemad tegevused õppekava ja -korralduse parendamiseks eelmisel aastal* (kuni 5000 tähemärki) Sisehindamise vahearuanne on koostatud 2023/24 õppeaasta kohta ja lähtub eesmärkidest, mis püstitati 2023. aasta põhihindamise aruandes järgmiseks 3-aastaseks perioodiks: • Õpetamise arendamine ning õppekava nähtavuse parendamine Eestis • Rahvusvahelise koostöö ja eriala teadusvõimekuse arendamine Alapeatükkides 1.1.1 ja 1.1.2 on kirjeldatud arendustegevusi, mis viidi ellu nende eesmärkide saavutamiseks. 1 1.1.1. Õpetamise arendamine ning õppekava Eestisisese nähtavuse parendamine Õpetamise toetamiseks jätkati õppekaval osalevate õppejõudude seminaridega, mis toimuvad iga õppeaasta alguses. Seminaride eesmärk on säilitada koosseisuliste ja koosseisuväliste õppejõudude tõhusat ja toetavat koostööd ning ühist infovälja. Näiteks on jagatud kogemusi, kuidas kasutada üliõpilaste tagasisidet õppeaine või õppemetoodika arendamiseks. Järgmisel kohtumisel on kavas ühe teemana arutada õppetöö mõistlikumat hajutamist kõigile kuuele õppesessioonile semestris, samuti tuleb reguleerida ainete lõpuaegu (vt 2.3). Oleme parandanud õppekeskkonda, et toetada üliõpilaste õppimist ning uurimistööde tegemist. Alates 2024. aastast on üliõpilastel ligipääs olulisele terviseteadustele suunatud andmebaasile CINAHL Plus with Full Text. Paranenud on ka statistikaprogrammi STATA kasutamise võimalused. Igal sügisel uuendatakse STATA litsentse ning neid jagub kõigile üliõpilastele, kes osalevad aines "Kvantitatiivsete andmete kogumine ja analüüs" või kes teevad kvantitatiivset uurimistööd. Õppekava nähtavuse parendamiseks oleme jaganud Facebookis õppetooli lehel (https://www.facebook.com/oendusteadus/?locale=et_EE9) regulaarselt infot sündmustest, mis puudutavad kõiki õppijaid ja lõpetanuid, näiteks esmakursuslaste esimene õppepäev, õppetöö, uurimistöö päev, külalisõppejõudude visiidid, kaitsmispäevad, lõpuaktus ning tunnustused (n=9). Lisaks oleme jaganud ülikoolikeskseid uudiseid (n=12), nii eesti- kui ka ingliskeelset infot sündmustest, kus on osalenud õppejõud (konverentsid, külastused, projektikohtumised, doktoritöödega seonduv) (n=17) ja muud valdkonnale või õppetoolile olulist (n=13). Infot jagatakse ka täienduskoolitusena pakutavate ainete, avatud uste päeva ning sisseastumise kohta (n=3), samuti kutsutakse osalema magistrantide/doktorantide uurimistöödes (n=3). Nähtavuse parendamiseks teavitatakse koostööpartnereid ka otsepostituste teel vähemalt 3–4 korda aastas (täienduskoolitused, sisseastumine, avatud uste päev). Doktoriõppe nähtavuse suurendamiseks tutvustati doktoritöö plaani Tartu Ülikooli Kliinikumi teadusajakirja klubis. EÕLi veebiportaalis ja ajakirjas Eesti Õde on avaldatud õppetooli akadeemiliste töötajate ja üliõpilaste artikleid (3). Regulaarselt osaletakse Eesti õendusjuhtide suve- ja talvekoolis. 2 1.1.2. Rahvusvahelise koostöö ja eriala teadusvõimekuse arendamine Rahvusvahelisel tasandil on toimunud üliõpilas- ja õppejõuvahetused partnerülikoolidega. Kolm üliõpilast ja üks õppejõud osalesid Turu Ülikooli ELENE kursusel „Empowering Learning Environment in Nursing Education“ (Eramsus+ põimitud intensiivkursus (BIP), 10 EAP). Erasmus+ õppejõuvahetusprogrammi raames osalesid ainete „Õendusjuhtimine“ ja „Õenduse didaktika“ õpetamisel kolm külalisõppejõudu Turu Ülikoolist ja Ida-Soome Ülikoolist. Üks meie õppejõud oli kaasatud õppetöösse õenduspedagoogika veebiseminaril “International nursing education and nurse educators’ education”, mille korraldasid Ida-Soome Ülikool ja Turu Ülikool. Eriala teadusvõimekuse arendamiseks on tarvis doktorikraadiga spetsialiste, teaduspublikatsioone rahvusvahelise levikuga ajakirjades ning doktoriõppe edenemist õendusteaduse suunal. 2024. aastal astus doktorantuuri 2 õendusteaduse vilistlast: üks neist Turu Ülikooli õendusteaduse doktoriõppesse ja teine Tartu Ülikooli liikumis- ja sporditeaduste doktoriõppesse. Rahvusvahelise levikuga ajakirjades avaldati 2 teadus- ja arendusprojektidega seotud publikatsiooni, neist ühe kaasautoriks oli ka õppetooli vilistlane. Doktoritöödele tuginevaid artikleid ilmus rahvusvahelise levikuga teadusajakirjades 5 (2023 – 2 ja 2024 – 3). Soodustamaks kontaktide loomist, osaleti aktiivselt rahvusvaheliste võrgustike suvekoolides ja muudel kohtumistel. Baltic Sea Region Networki (BSRN) suvekoolis osales 2023. aastal 2 ning 2024. aastal 3 doktoranti. The European Academy of Nursing Science’i (EANS) suvekoolis osales 2 doktoranti (2024). Teadusvõimekuse arendamiseks teeb õppetool koostööd teiste ülikooli struktuuriüksustega. Näiteks osaletakse kliinilise meditsiini instituudi rahvusvahelistes teadusprojektides SAFEST, PSEN ja Better Care. Õppetool on rahvusvahelise teadusprojekti Federated Health vastutav täitja, projekti käigus tehakse koostööd ka ülikooli arvutiteaduste instituudiga. Koos rahvatervishoiu õppetooli professoriga töötati välja üleülikooliline vabaaine “Kestlik tervis”. 3 2. Õppekava toimimise analüüs 2.1. Õppekava turundus ja vastuvõtt on toonud õppekavale õppima soovitud sihtrühma (kuni 1500 tähemärki) Joonis 1. Õppekohtade täitumine (SAISi andmed) 2024. aasta sisseastumiskonkurss õppekavale oli seni suurim (3,78) — 18 õppekohale laekus 68 avaldust. Õppima on oodatud kaheksa kutseala esindajad. Seisuga 1. september 2024 õpib õppekaval õdesid (43, sh 6 eriõde), ämmaemandaid (11), bioanalüütikuid (8), radioloogiatehnikuid (7), füsioterapeute (2), tervisekaitse spetsialiste (2) ning tegevusterapeut (1) — kokku 74 üliõpilast. Alates 2019. aastast, kui alustati laiendatud sihtrühma vastuvõtuga, ei ole õppekavale kandideerinud ühtegi tervisedendajat. Selle põhjuseks võib olla vähene teadlikkus õendusteaduse magistriõppekavast ning selle kasutegurist tervisedendajate kutsealasele arengule. Õppekava propageerimisel tuleb selgemalt esile tuua tema suunitlus ja eripära (spetsiifilised pädevused õenduspedagoogikas, -juhtimises ja -teaduses), mis eristab teda teistest terviseteaduse magistriõppekavadest. Õppekava turundamisel jagatakse infot sisseastumise, avatud uste päeva, täiendusõppe ja õppetooli ürituste kohta, kasutades erinevaid infokanaleid. Viimane avatud uste päev toimus veebis ning osalejaid oli kokku 12. Nendest 5 esitas sisseastumisavalduse ning 4 pääses õppesse. Huvi ja põhjused õppekavale õppima tulemiseks olid järgmised: soov omandada uusi 4 teadmisi üldiselt või spetsiifilisi teadmisi juhtimise ja õpetamise kohta, tahe edendada oma eriala, soov saada tööks vajalik magistrikraad. Kuigi praegune õppekava turundus toimib ja huvi magistriõpingute vastu püsib, on siiski oluline tugevdada õppetooli väliskommunikatsiooni. Sel õppeaastal on plaanis välja töötada õppetooli väliskommunikatsioonistrateegia ja kaasata selleks 1–2 üliõpilast. 2.2. Õppekava on läbimõeldult üles ehitatud (kuni 1500 tähemärki) Joonis 2. Üliõpilaste rahulolu õppekavaga (õppekava tagasiside küsitluse andmetel) Õppeinfosüsteemi küsitluse andmetel andsid üliõpilased õppekavale kõrge koondhinnangu – 3,75 skaalal 1–4. Hinnang on olnud kõrge ka eelmistel aastatel. Enim rahul ollakse õppekava valikuga (3,89), mõistetakse hästi, miks on õppekavasse valitud just need ained (3,89) ning mis on nende kasutegur tulevikus (3,89). Madalaimalt (3,33) hinnati õppeainete järjestuse loogikat (vrdl 3,86 aastal 2022). Hinnang on ootamatu, kuivõrd õppeainete järjestus on juba aastaid sama. Õppeained on järjestatud ja semestritele jaotatud vastavalt nende eesmärkidele ja sisule nii, et järgnevad ained toetuksid eelnevatele ning täiendaksid omandatavaid teadmisi ja oskusi vastavalt moodulite eesmärkidele. Madalam hinnang võis olla põhjustatud hoopis õppetöö mahu ebaühtlasest jaotumisest semestritele. Nimelt on üliõpilased andnud tagasisidet, et II aasta kevadsemestri õppetöö koormus on liiga suur (24 EAP-d, mis on vaid 6 EAP-d vähem 5 täiskoormuse maksimumist semestris). Selle leevendamiseks oleme teinud 2024/25. õppeaastaks muudatusi ainete toimumises. Näiteks erialaaine „Kommunikatsioonijuhtimine õendusjuhtimises ja -hariduses“ tõsteti ettepoole, I aasta kevadsemestrilt sügissemestrile. See omakorda võimaldas paigutada varasematele semestritele II aasta erialaained, nagu „Hariduskorraldus ja -õigus õendusõppejõududele“ ning „Õppemeetodid õenduses“. Ainete ümberpaigutus leevendab loodetavasti II õppeaasta kevadsemestri koormust (nüüd 21 EAP-d). 2.3. Õpetamine ja hindamine on õppimist toetav * (kuni 10000 tähemärki) Milliseid õppeaineid ja õppemeetodeid on enam kiidetud? Millised õpetamise faktori väited said kehvemat tagasisidet? Milliste õppeainete muutmisega tuleb kindlasti tegelda? Milliseid õpetamisega seotud probleeme üliõpilased tagasisides välja toovad? Joonis 3. Rahulolu õppekava sisuga (õppekava tagasiside küsitluse andmetel) Milliseid õppeaineid ja õppemeetodeid on enam kiidetud? Tagasisidele tuginedes on üliõpilaste hinnangud õppeainetele valdavalt head ja väga head. Neljapunktiskaalal, kus 1 on „ei nõustu“ ja 4 “nõustun“, on pea kõigi ainete üldhinnangu keskmised 3,4 ja kõrgemad. Kaks ainet, „Meditsiiniõiguse alused õendusjuhtidele“ ning „Projektijuhtimine tervishoius“, olid teistega võrreldes veidi madalamalt hinnatud. Eelmise aruandlusperioodiga võrreldes oli esimesel juhul hinnang langenud 3,8-lt 3,2-le, teisel juhul tõusnud 2,7-lt 3,0-le. 6 Aine „Projektijuhtimine tervishoius“ vastutav õppejõud vahetus 2023/24. õppeaastal ning üldhinnang ainele on juba paranenud. Siiski on üliõpilased tagasisidestanud, et aine ülesehitust tuleks muuta ning vaja oleks rohkem õppematerjale. Samuti peavad üliõpilased ainet keeruliseks, kuna neil puudub varasem kokkupuude projektide kirjutamisega. Tagasiside ja programmijuhiga arutelu põhjal teeb uus õppejõud ainesse muudatused ning valib õppemeetodid, mis aitaksid üliõpilastel ainet kergemini omandada. Üldhinnang ainele „Meditsiiniõiguse alused õendusjuhtidele“ oli märkimisväärselt madalam kui eelmisel õppeaastal. Väidetele „Õpitegevused veebikeskkonnas toetasid minu õppimist aines“ ja „Õpetamine oli selles õppeaines mitmekesine“ andsid üliõpilased varasemaga võrreldes madalamad hinded. Samas kirjeldasid nad, kuivõrd väärtuslikke teadmisi nad selles aines said. Tunnustati õppejõu laialdasi teadmisi selles valdkonnas ning hulganisti esitatud näiteid, mis aitasid teemat paremini mõista. Enim kiidetud õppeained 2023/24. õppeaastal olid „Õppemeetodid õenduses“ ja „Õenduse didaktika“ – üldhinnang 3,9. Nendes ainetes kasutatakse mitmesuguseid aktiivõppemeetodeid, on loodud arusaadavad iseseisvate tööde juhendid ning üliõpilased on hinnanud väga heaks Moodle’i toe. Üliõpilased tõid esile, et neil aitas õppida õppejõudude konstruktiivne tagasiside ja toetus, head õppematerjalid ning loogiline iseseisvate tööde järjekord, mis omakorda soodustas eksamitöö valmimist. Kokkuvõtteks võib öelda, et üliõpilased peavad oluliseks mitmekesiseid aktiivõppemeetodeid, toetavat veebikeskkonda ning selgeid õppematerjale. Ainete üleselt tuleks nende rakendatavust ühtlustada. Eelnimetatud õppimist tõhustavaid aspekte tuleks silmas pidada kõigi ainete täiustamisel. 7 Millised õpetamise faktori väited said kehvemat tagasisidet? Madalama hinnangu andsid üliõpilased iseseisvate tööde jaotumisele semestris. Kõigest 33% üliõpilastest nõustus, et iseseisvate tööde esitamise tähtajad on jaotunud ühtlaselt. Tähtaegadest varakult teavitamiseks ja võimalust mööda nende ühtlaseks jaotamiseks kasutame õppimise ajajoont, mis kooskõlastatakse alati kõigi konkreetsel semestril õpetavate õppejõududega. Ajajoon on üliõpilase „tööriist“, mis on mõeldud eesootavatest tähtaegadest parema ülevaate saamiseks. Siiski ilmneb tagasisidest, et oma aja planeerimine on murekoht. Edaspidi tuleb üliõpilastele põhjalikumalt selgitada, et nemad ise vastutavad oma õppimise korraldamise eest ning et õppimise ajajoon on vaid orientiir, mis võimaldab neil koostada oma plaani iseseisvate tööde tegemiseks. Kuna õendusteaduse magistriõpe toimub sessioonidena, ei ole kahjuks võimalik kõiki iseseisvaid töid sobivaimal viisil hajutada. Samas on võimalik edaspidi mõistlikult hajutada õppetööd kõigile kuuele sessioonile semestris, st kasutada senisest enam jaanuari õppesessiooni sügissemestril ja juuni õppesessiooni kevadsemestril. Eelkõige võiksid mahukamate ainete lõpuseminarid toimuda jaanuaris ja juunis. Milliste õppeainete muutmisega tuleb kindlasti tegelda? Tähelepanu tuleb pöörata aine „Meditsiiniõiguse alused õendusjuhtidele“ veebikeskkonnale ning sobivate õppemeetodite valikule. Vajaduse korral saab kaasata õppedisaineri. 8 2.4. Õppekava ja õppekorraldus toetavad õpirännet (kuni 1500 tähemärki) Joonis 5. Välismaal õppinute osakaal lõpetanute hulgas (30.09 seisuga) Välismaal õppinute osakaal lõpetanute hulgas oli septembrikuu seisuga 1,4%. Oleme välja töötanud mobiilsusakna, mis pakub võimalust läbida alternatiivina kohustuslikke ja vabaaineid Ida-Soome Ülikoolis, kuid meie magistrantide töökoormus ja perekonnaelu ei ole võimaldanud neil terveks semestriks välismaale minna. Välismaal õppimise soodustamiseks oleme üliõpilastele pakkunud võimalusi osaleda lühiajalistel rahvusvahelistel kursustel. Lühiajaline põimitud õpiränne sobib meie üliõpilastele rohkem ning neid võimalusi on nad ka kasutanud. Lisaks eelmainitud kursusele Turu Ülikoolis (vt ptk 1.1.2) on üliõpilased aktiivselt osalenud ka Nordplusi projekti raames toimuvatel intensiivkursusel „Person centered care (PCC) in end of life and its ethical implications: an interdisciplinary approach“. Kuna lühiajaline põimitud õpiränne sobib meie magistrantidele paremini kui mobiilsusaken, siis tuleb leida selleks rohkem võimalusi. Ainult sel viisil saavad üliõpilased ühildada õpirände ja igapäevakohustused Eestis. 9 3. Kokkuvõtlik hinnang 3.1. Kokkuvõtlik hinnang õppekava toimimisele * (kuni 5000 tähemärki) Võtke kokku, mis on õppekaval hästi ja mis vajab parendamist. Andke tagasisidet tegevustele, mis on aidanud (samuti inimestele, kes on aidanud) õppekava ja -korralduse arendamisele kaasa. Tooge välja murekohad, mis vajavad arutelu ja lahendamist (kelle tegevust või otsuseid selles osas ootate). Õendusteaduse magistriõppekava toimib edukalt. TÜ tulemusnäitajate hindamisel tõusis õppekava 2024. aastal 140 õppekava võrdluses 24. kohale, aasta varem jagasime 39.–40. kohta. Kõrgema koha kindlustas parem tagasiside õpetamisele ja õppekavale, samuti saime punkte õpirände eest, mida varem tehnilistel põhjustel ei arvestatud. Eelmisel õppeaastal tehti mitu õppekorralduse parendust ning nendega plaanitakse jätkata. Samuti parendati õppekeskkonda, et toetada üliõpilaste õppimist ja uurimistööde tegemist: üliõpilastel on ligipääs olulisele terviseteadustele suunatud andmebaasile CINAHL Plus with Full Text ning statistikaprogrammi STATA kasutamise võimalused on piisavad. Õppekava nähtavuse parendamiseks jagatakse Facebookis õppetooli lehel regulaarselt infot kõigist õppijaid ja lõpetanuid puudutavatest sündmustest. Samuti tehakse otsepostitusi koostööpartneritele vähemalt 3–4 korda aastas. Ajakirjas Eesti Õde avaldati õppetooli akadeemiliste töötajate ja üliõpilaste kirjutatud artikleid ja nupukesi. Rahvusvahelise koostöö raames toimusid üliõpilas- ja õppejõuvahetused partnerülikoolidega. 2024. aastal alustas doktoriõpinguid kaks vilistlast ning avaldati mitu artiklit rahvusvahelise levikuga teadusajakirjades. Õppetool on seotud mitme ülikoolisisese ja rahvusvahelise projektiga, mis tugevdavad eriala teadusvõimekust. Üliõpilaste ja õppejõudude mobiilsuse soodustamiseks ning uute õpirände võimaluste leidmiseks tuleb teha järjepidevat koostööd partnerülikoolidega. Tuleb üle vaadata õppejõudude töökoormused, et neil oleks oma igapäevaste kohustuste kõrvalt võimalik välismaal õpetada. Samuti tuleb tutvustada Erasmus+ õppejõuvahetuse võimalusi õppetooli värskelt tööle asunud õppejõududele. Õppekava edukat toimimist näitab üliõpilaste rahulolu. Õppekavale antud koondhinnang ÕIS2 järgi püsib kõrge – 4-punktisel skaalal 3,75. Üliõpilased on eriti rahul õppekava valikuga ja mõistavad, miks just need ained on õppekavasse valitud ning milline on nende kasutegur tulevikus. Parendustegevusena muudeti kolme õppeaine toimumisaega, et leevendada üliõpilaste koormust 2. aasta kevadsemestril. 10 Siiski on mõned valdkonnad, mis vajavad tähelepanu. Näiteks ei ole õppekava seni kõnetanud tervisedendajaid. Kuigi praegune turundusplaan toimib ja huvi õendusteaduse magistriõppe vastu püsib, on oluline tõhustada õppetooli väliskommunikatsiooni, et jõuda kõigi sihtrühmadeni. Sel õppeaastal on plaanis välja töötada õppetooli turundusstrateegia ja kaasata selleks 1–2 üliõpilast. Iseseisvate tööde tähtaegade jaotumine on üliõpilaste jaoks murekoht. Vaja on arendada üliõpilastes ülekantava pädevusena ajaplaneerimisoskust ja seda tuleks teha võimalikult magistriõppe alguses, näiteks I õppeaastal aines „Õenduspedagoogika“. Õppejõude tuleb suunata kasutama semestrite kuuendaid õppesessioone, et hajutada iseseisvate tööde tähtaegasid võimalikult optimaalselt. Probleemi on kavas arutada koosseisuliste ja koosseisuväliste õppejõudude korralisel seminaril augustis. Üliõpilased peavad oluliseks mitmekesiste aktiivõppemeetodite kasutamist, toetavat veebikeskkonda ning selgeid õppematerjale. Ainete üleselt tuleks üle vaadata nende kasutamine ning vajadusel ühtlustada rakendatavust. 11 4. Tegevuskava 4.1. Järgmise aasta tegevuskava * (kuni 5000 tähemärki) Seadke uue aasta sihid ja kavandage nende elluviimiseks vähemalt 2-3 tegevust. Eesmärk: õppekaval on väliskommunikatsiooni strateegia aastateks 2025–2029 Tegevused: 1–2 magistriõppekava üliõpilast kaasatakse väliskommunikatsiooni strateegia väljatöötamisse. Korraldatakse koostöökohtumisi üliõpilaste, programmijuhi ja professoriga, kaasatakse võimaluse korral veel teisigi õppetooli akadeemilisi töötajaid. Täitmise aeg: kohtumised üliõpilastega lepitakse kokku sügissemestri lõpuks (detsember, jaanuar) ning lepitakse kokku töökord. 2024/25. õppeaasta kevadsemestril töötatakse välja väliskommunikatsiooni strateegia, mida rakendatakse aastatel 2026–2029. Eesmärk: ajaplaneerimisoskus kui ülekantav pädevus on integreeritud aine „Õenduspedagoogika“ õpiväljunditesse Tegevused: õppeaine „Õenduspedagoogika“ õpiväljunditesse lisatakse ajaplaneerimisoskus. Aine õppe- ja hindamismeetodid vaadatakse üle ja viiakse vastavusse õpiväljunditega. Täitmise aeg: 2024/25. õa kevadsemestril tegeldakse õppeaine õpiväljundite ning õppe- ja hindamismeetodite täiendamisega. 2025/26. õa sügissemestriks on ajaplaneerimisoskus ainesse integreeritud. Eesmärk: kõikides ainetes kasutatakse mitmekesiseid aktiivõppemeetodeid ning ainete õpikeskkonnad ja õppematerjalid Moodle’is toetavad üliõpilasi. Tegevused: õppejõude suunatakse õpetamisteemalistele kursustele. Vajaduse korral kaasatakse õppeainete arendamisse õppedisainer. Täitmise aeg: 2025–2027 õppeaasta 12 Eesmärk: õppetöö on optimaalselt paigutatud kuuele õppesessioonile semestris Tegevused: järgmisel õppejõudude kohtumisel augustis 2025 tutvustatakse kõigile õppejõududele iseseisvate tööde aegajalise kuhjumise probleemi. 2025/26. õa tunniplaanide koostamisel suunab õppekorralduse spetsialist õppeaineid hajutama kuuele semestrile. Täitmise aeg: 2025/26. õppeaasta Eesmärk: välismaal õppinud üliõpilaste osakaal on 6% Tegevused: leitakse võimalusi erialapraktika tegemiseks väljaspool Eestit. Otsitakse uusi rahvusvahelisi koostööpartnereid, et soodustada õpirännet. Tehakse koostööd Eramus+ koordinaatoriga. Täitmise aeg: 2025/26. õppeaasta 13 Saatja: "SM kantselei info" <[email protected]> Saaja: [email protected] Teema: FW: Õendusteaduse magistriõppekava sisehindamise vahearuanne 2024 Kuupäev: 2025-01-31 10:15 From: Taivi Mutso <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Monday, January 27, 2025 11:38 AM To: Ede Kärner <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: Janne Kommusaar <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Enelin Leichter <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Ibartels88 <[email protected] <mailto:[email protected]> >; [email protected] <mailto:[email protected]> ; Leiki Karuse <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Helen Varres - SOM <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Anneli Kannus <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Monika Mets <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Reet Urban <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Kristi Rannus <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Õendusteaduse magistriõppekava sisehindamise vahearuanne 2024 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere, head programminõukogu liikmed! Nagu viimasel programminõukogu koosolekul (28.11.2024) kokku leppisime, saadan teile lõpliku aruande elektroonseks kooskõlastamiseks. Koostöös kollegidega õppetoolist, olen vahehindamise aruannet täiendanud, lisanud kokkuvõtva peatüki ning täiendanud tegevuskava. Palun teil aruandega tutvuda ning kui sisulisi muudatusettepanekuid pole, siis kooskõlastage aruanne vastates sellele kirjale. Hiljemalt reedeks (31.01) ootan teie kõigi kooskõlastust. Pärast seda saan aruande ka Õppeinfosüsteemis (ÕIS) kinnitada. Vastan meeleldi tekkinud küsimustele. Heade soovidega, Taivi Mutso Õendusteaduse assistent/magistriõppekava programmijuht Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut Meditsiiniteaduste valdkond/ Tartu Ülikool www.tervis.ut.ee <http://www.tervis.ut.ee> II <https://www.facebook.com/oendusteadus> FB [email protected] <mailto:[email protected]>