Haridus- ja Teadusministeerium Teie 12.12.2024 nr HTM/24-1321/-
[email protected] 1K, 8-1/24/5523/
Meie 28.01.2025 nr 1.2-3/3217-2
Kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja
õppelaenu seaduse muutmise
väljatöötamiskavatsusele hinnangu andmine
Lugupeetud minister Kallas
Täname, et esitasite meile kooskõlastamiseks kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja
õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Kooskõlastame
väljatöötamiskavatsuse.
Toetame proviisoriõppe korralduse muudatust, mis asendab 5-aastase integreeritud proviisoriõppe 3+2
ravimiteaduse bakalaureuse ja magistriõppega. Meie hinnangul annab see ravimivaldkonna
spetsialistide haridustee planeerimisel rohkem paindlikkust. Tervitame (seni puudunud) võimalust
spetsialiseeruda ka ravimiarenduse suunale, sest sellesisulist õppekava täna Eestis ei pakuta, samas
kohaliku ravimitööstuse esindajad on korduvalt selle järele vajadust tõstatanud. Ootus ravimitööstuse
tööjõuvajaduse suurenemisele on kirjeldatud ka 2024. aastal avaldatud OSKA raportis.
Seadusemuudatus loob eeldused oodatud tööjõuressursi koolitamiseks.
On tähtis, et Tartu Ülikool ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool selles protsessis teeksid koostööd, et tagada
farmatseutide võimalikult ühtlane tase mõlemas koolis ning võimalus õppe jätkamiseks magistriõppes,
sõltumata kummas koolis lõpetati bakalaureuseaste.
Edasist arutelu vajab küsimus, kas tulenevalt uue õppekava ravimiarendusele spetsialiseerumise
võimalusest võib üle vaatamist vajada ka ravimite tootmise pädeva isiku roll ja
nõuded kvalifikatsioonile ravimiseaduse mõistes (Nõuded pädeva isiku kvalifikatsioonile ja
kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu–Riigi Teataja).
Peame eriala arendamise vaatest oluliseks teemapüstituseks ka proviisori ja farmatseudi rolli
täpsustamist, sh ülesandeid, mida üks või teine spetsialist apteegiteenust osutades täidab (muuhulgas
ekstemporaalsete ravimite väljakirjutamise põhimõtted ja rollid) ning samuti erinevate ülesannete
täitmiseks vajalikud ligipääsud andmetele, kuid leiame, et need ei mahutu õppekavaga seotud
muudatuste paketti ning vajavad Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel eraldiseisvaid täiendavaid
arutelusid.
Lisaks juhime tähelepanu, et juhul kui õppelaenu maksimumsumma tõstetakse õppeaastas
6000 euroni või kui laenu tagasimakseperioodi pikendatakse, siis mõjutab see
Sotsiaalkindlustusameti eelarvet, kes hüvitab õppelaenude kustutamise puuduva töövõimega
ja raske ning sügava puudega lapse vanemale. Õppelaenude kustutamisele (vähenenud
töövõimega isik ja puudega lapse vanem) kulus 2023. aastal 38 622 eurot. Juhul, kui
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
õppelaenu maksimumsummat tõstetakse või tagasimakse perioodi pikendatakse ja sellest
tulenevalt suureneb ka õpplaenude kustutamise eelarve, peab Haridus- ja
Teadusministeerium ette nägema eelarvelised vahendid selle muudatuse rakendamiseks.
Praegu maksab Sotsiaalkindlustusamet puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel
õppetoetust mittetöötavale puudega õppurile, kes õpib gümnaasiumi 10.–12. klassis,
kutseõppeasutuses või kõrgkoolis või on arvatud sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse
statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja ja kellel on puudest tingituna
õppetööga seotud lisakulutusi. Õppetoetust makstakse vastavalt tegelikele lisakuludele
6,39-25,57 eurot kuus. Toetus on seaduses sätestatud alates 2000. aastast, kuid möödunud
aastal ei saanud seda mitte ükski inimene. Seepärast näeme vajadust toetuse
ümberkujundamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
terviseminister
Laura Viidik 5914 3626
[email protected]
Kadri Mets
[email protected]