Arvamuse avaldamine

Rahandusministeerium Teie 06.06.2022 nr 13-1.1/4935-1 [email protected] Meie 29.06.2022 nr 6-6/22-37 Arvamuse avaldamine Täname võimaluse eest avaldada arvamust finantsinspektsiooni seaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu kohta. Käesolevaga edastame arvamuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Rätsep Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna peaspetsialist Lisa1: Riigikohtu arvamus finantsinspektsiooni seaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu kohta Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected] www.riigikohus.ee  Lisa 1 Riigikohtu arvamus1 finantsinspektsiooni seaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu kohta Kuivõrd eelnõuga täidetakse EL-i õigusest (eelkõige direktiiv 2013/11/EL tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta (tarbijavaidluste direktiiv)) tulenevat kohustust luua kohtueelne vaidluste lahendamise võimalus finantsteenuste valdkonnas, on eelnõu vastavust Eesti põhiseadusele keeruline hinnata. Siiski on oluline rõhutada, et direktiivi täitmiseks on riigil võimalik sellest tulenevaid kohustusi täita mitmel erineval moel. Erinevate võimaluste olemasolul tuleb direktiivi täitmiseks valida lahendus, mis austab Eesti põhiseaduslikku korda parimal moel. See tähendab, et leida tuleks viis direktiivi ja Eesti põhiseaduse samal ajal võimalikult ulatuslikuks realiseerimiseks. Selles kontekstis on küll mõistetav, et eelnõu seletuskirjas käsitletakse ohtralt selles pakutud lahenduste ja sätete kooskõla tarbijavaidluste direktiiviga, kuid on siiski mõneti üllatav, et põhiseadust ega sellest tulenevaid võimalikke kaalutlusi üldse ei mainita. Tarbijavaidluste direktiivi eesmärk on tagada tarbijatele võimalus esitada kauplejate vastu kaebusi üksustele, kes pakuvad sõltumatuid, erapooletuid, läbipaistvaid, tõhusaid, kiireid ja õiglasi vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlusi (artikkel 1). Tarbija jaoks on selline menetlus direktiivi kohaselt vabatahtlik (artikkel 1). Direktiiv ei kohusta ka riiki tegema menetlust kaupleja jaoks kohustuslikuks või menetluses tehtud otsust tema jaoks siduvaks, kuigi ei takista ka selliste reeglite kehtestamist (direktiivi põhjendus 49, artikkel 10 (2)). Direktiiv rõhutab vajadust arvestada EL-i põhiõiguste harta artiklis 47 tagatud õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele (direktiivi põhjendused 45, 47 ja 61), samuti teisi relevantseid põhiõigusi (sh artiklis 38 tagatud õigust tarbijakaitsele) (direktiivi põhjendus 61). Eelnõuga muudetakse finantsteenuseid puudutavate tarbijavaidluste kohtuvälise menetlemise korda. Praegu on need vaidlused osaliselt – füüsilisest isikutest tarbijate puhul – tarbijavaidluste komisjoni (TVK) pädevuses, agajuriidilisest isikutest tarbijate puhul kohtuvälise menetlemise kord puudub. Kaupleja ei pea tarbija esitatud avalduse menetluses TVK-s osalema, samuti ei ole komisjoni otsus talle siduv (täitemenetluses täidetav). Kui kaupleja aga ei vaidlusta tema kahjuks tehtud TVK otsust kohtus, aga ka ei täida seda, kantakse ta 12 kuuks „musta nimekirja“. Seega piirab juba olemasolev kohtuväline menetlus teatud määral kaupleja õigusi („mustas nimekirjas“ olemise läbi). Eelnõus valitud lahendus tarbijavaidluste direktiivi täitmiseks oleks kaupleja õigusi veelgi enam piirav, kuna moodustatava vaidlusorgani (finantsvaidluste volinik) jõustunud otsus oleks siduv, s.o. käsitatav täitedokumendina täitemenetluses. Selline kohtuväline vaidluste lahendamise menetlus tõenäoliselt täidab tarbijavaidluste direktiivi nõuded. Vaieldamatult on sellise organi ja menetluse näol tegemist aga materiaalses mõttes õigusemõistmisega,2 mistõttu tuleb arvestada Eesti põhiseaduses õigusemõistmise 1 Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti ainult kohtuasjade menetlemisel. 2 Riigikohtu üldkogu on PS § 146 tähenduses õigusemõistmiseks pidanud kahe eraisiku vahelise vaidluse lahendamist kaalutlusõiguse alusel (lõplikult) langetatud otsusega, millega tekitatakse, muudetakse või lõpetatakse osaliste õigusi ja kohustusi – RKÜKo 3-4-1-29-12, p 43.9. 1/2  Lisa 1 kohta sätestatut. Oluline on eelkõige PS § 146 esimest lause, mille kohaselt mõistab õigust ainult kohus, ning sellega seonduvad põhiõigused (PS § 15 lõike 1 esimeses lauses tagatud õigus pöördud kohtusse, PS § 15 lõikes 1 koostoimes §-ga 14 tagatud põhiõigus tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele). PS § 146 esimene lause väljendab kohtule kuuluvat õigusemõistmise monopoli3, mis on seotud võimude lahususe põhimõttega. Õigusemõistmise ülesande tohib anda täitmiseks kohtuvälisele organile üksnes juhul, kui see toimub põhiseaduse ja seadusega kujundatud raamides mõistlikus ulatuses.Muu hulgas ei tohi selle ülesande andmine kohtuvälisele organile rikkuda eelnimetatud põhiõigusi, nt ülemäära kaua kestva kohtuvälise menetluse tõttu4. Põhiseadusega paremini kooskõlas ning osaliste õigusi vähem riivav oleks lahendus, kus tarbijavaidlusi lahendaks kohtuväliselt organ, kelle menetluses osalemine on vabatahtlik ja/või otsused ei oleks siduvad – kas siis lepitusmenetluses (eelnõu seletuskirjas välja pakutud turumudel) või vabatahtlikus vaidluse lahendamise menetluses (olemasolev TVK mudel, vajadusel muudetud kujul). Kuigi nõustuda võib eelnõu seletuskirjas välja toodud põhjendustega, et olemasoleval süsteemil on puudusi, mille tõttu ei saa tarbijate õigused tõhusat kaitset, ei ole ka veenev seisukoht, et just eelnõus väljapakutud lahendus on probleemide lahendamiseks parim (kui arvestada nii põhiseaduslikke nõudeid kui ka riigi piiratud rahalisi ressursse). 3 Nii nt Uno Lõhmus, ‘§ 146 Kommentaar’, Eesti Vabariigi põhiseadus Kommenteeritud väljaanne (Neljas, parandatud ja täiendatud väljaanne, Juura 2017) lk 874. 4 Samas. 2/2