Arvamus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 6. juunil Riigikogus algatatud prokuratuuriseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (632 SE) kohta

Justiitsministeerium Teie 09.06.2022 nr 8-2/4340 [email protected] Meie 27.06.2022 nr 6-6/22-38 Arvamuse avaldamine Täname võimaluse eest avaldada arvamust Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 6. juunil Riigikogus algatatud prokuratuuriseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (632 SE) kohta. Käesolevaga edastame arvamuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Rätsep Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna peaspetsialist Lisa1: Riigikohtu arvamus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 6. juunil Riigikogus algatatud prokuratuuriseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (632 SE) kohta Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected] www.riigikohus.ee  Lisa 1 Riigikohtu arvamus1 Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 6. juunil Riigikogus algatatud prokuratuuriseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (632 SE) kohta Eelnõuga soovitakse anda prokuratuuri üle teenistusliku järelevalve ja/või distsiplinaarvõimu teostamise õigus ja kohustus Riigikohtule. Riigikohus ei toeta eelnõu, kuna sellega kaasneks suur hulk õiguslikke, sh põhiseaduslikke probleeme. Prokuratuuri tegevuse üle nii teenistusliku järelevalve kui ka distsiplinaarjärelevalve teostamise õiguse ja kohustuse panemine Riigikohtule oleks vastuolus Eesti riigiorganisatsioonilise ülesehitusega ja paneks prokuratuuri oma tegevuses otseselt sõltuma kohtuvõimust. Samuti kahjustaks prokuratuuri üle teenistusliku või distsiplinaarjärelevalve teostamine Riigikohtu õigusmõistmise funktsiooni võimude lahutatuse ja tasakaalustatuse süsteemis. Kui eesmärgiks on tagada prokuratuuri tegevuse vastavus demokraatliku õigusriigi põhimõtetele, ei tuleks seda teha prokuratuuri sõltumatuse arvelt ja võimude lahususe põhimõtet rikkudes. Kohasteks vahenditeks prokuratuuri rolli tasakaalustamiseks õigussüsteemis on seaduses vajalike reeglite ja garantiide sätestamine (sh prokuröride teenistuslikud reeglid ja garantiid, aga ka kriminaalmenetluse reeglid). Kriminaalmenetluse seaduslikkuse (sh ebamõistlikult pika menetlusaja või jälitustoimingute seaduslikkuse) üle valvab kohtuvõim kaudselt, läbi kaebesüsteemi. Eelnõu (§ 1 punkt 1, millega muudetakse ProkS § 9 lõiget 1) annaks Riigikohtule ulatusliku teenistusliku järelevalve pädevuse prokuratuuri kogu tegevuse üle. Eelnõust pole küll üheselt aru saada, kas teenistuslikku järelevalvet mõistetakse nii, nagu VVS seda defineerib. Pigem näib see eelnõus kattuvat distsiplinaarjärelevalvega (eelnõu § 1 punktid 2–5, millega muudetakse ProkS § 9 lõikeid 2–4 ning lisatakse lõige 5). Distsiplinaarjärelevalve on teenistuslikust järelevalvest erinev järelevalve vorm, mis seisneb distsiplinaarsüütegude menetlemises. Prokuröride distsiplinaarjärelevalve (distsiplinaarsüüteod ja menetlus) on praegu sätestatud ProkS 4. peatüki 5. jaos, mis on käsitatav eriseadusena avaliku teenistuse seaduse distsiplinaarvastutuse reeglite suhtes. Eelnõu vastuvõtmine muudaks väga põhimõtteliselt prokuratuuri positsiooni ja rolli Eesti õigussüsteemis, mis on üles ehitatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtteid arvestades (põhiseaduse § 4). Samuti ohustaks prokuratuuri eelnõus välja pakutud viisil sidumine kohtusüsteemiga prokuratuuri sõltumatust, mis on vajalik prokuratuurile demokraatlikus õigusriigis pandud ülesannete täitmiseks. Prokuratuuri sõltumatus (seadusandlikust, täidesaatvast või kohtuvõimust, aga ka nt politseist või meediast) ei ole eesmärk iseeneses, vaid vahend õigete ja õiglaste menetlusotsustuste saavutamiseks. Kuigi prokuratuur on Eestis täitevvõim hulka kuuluvaks loetav valitsusasutus, ei tähenda see sõltuvust täitevvõimust ega lõppkokkuvõttes seadusandlikust võimust. Prokuratuur on organisatsiooniliselt seotud justiitsministeeriumiga, aga sõltumatuse tagamiseks funktsionaalselt ministeeriumist lahutatud. Oluliseks täitevvõimust sõltumatuse tagatiseks ongi 1 Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti ainult kohtuasjade menetlemisel. 1/2  Lisa 1 asjaolu, et ministeeriumi teenistuslik järelevalve prokuratuuri üle on piiratud. Teenistuslikku järelevalvet tehakse valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse tagamiseks (vt Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 41 lõige 1, § 93jj) ning see on sisuliselt juhtimisvahend, millega kõrgemalseisvad organid viivad halduse sisesuhetes läbi oma tahet ja kindlustavad alamalseisvate organite kuulekuse.2 Sellise mõju tõttu annaks teenistusliku järelevalve täitevvõimule võimaluse prokuratuuri sisuliste otsustuste mõjutamiseks, sh üksikjuhtudel (võiks muutuda „poliitiliseks tööriistaks“ nagu eelnõu seletuskirjas kardetakse). Seetõttu prokuratuuriseadus välistab justiitsministeeriumi teenistuslikku järelevalve prokuratuuri tuumikfunktsioonide teostamise üle (jälitustegevuse planeerimine, kohtueelse kriminaalmenetluse juhtimine ja kohtus riikliku süüdistuse esindamine, prokuratuuriseaduse (ProkS) § 9 lõige 1). 2 Mait Laaring, ‘Haldusjärelevalvest läbi riikliku järelevalve prisma’ [2019] Juridica, lk 259. 2/2