EIS] Eelnõu JUM/22-0657 - "Vangistusseaduse, karistusseadustiku, kriminaalhooldusseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu" kooskõlastamine

Justiitsministeerium Teie 02.06.2022 nr 8-1/4151 [email protected] Meie 27.06.2022 nr 6-6/22-35 Arvamuse avaldamine Täname võimaluse eest avaldada arvamust vangistusseaduse, karistusseadustiku, kriminaalhooldusseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta. Käesolevaga edastame arvamuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Rätsep Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna peaspetsialist Lisa1: Riigikohtu arvamus vangistusseaduse, karistusseadustiku, kriminaalhooldusseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected] www.riigikohus.ee  Lisa 1 Riigikohtu arvamus1 vangistusseaduse, karistusseadustiku, kriminaalhooldusseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta Eelnõuga loodavad võimalused kinnipeetavate elektrooniliseks asjaajamiseks ja telesilla vahendusel kokkusaamisteks väärivad toetamist. Pikka aega on vangistuse sisu (võrreldes vabaduses olemisega) muutunud karmimaks seeläbi, et ühiskonnas toimunud olulised muutused ei ole vanglate olmesse jõudnud. Seepärast on eelnõuga ette võetavad sammud vajalikud ning loodetavasti luuakse ka reaalne tehniline võimekus eelnõus antud võimaluste kasutamiseks. Et vangistuse sisu kaasaegse tegelikkusega veelgi enam haakuks, oleks asjakohane kaaluda VangS §-s 311 sisalduva kinnipeetavatele lubatud veebilehtede loetelu laiendamist, lubades nt kõik avalik-õiguslike asutuste veebilehed. Olukorras, kus veebilehed ongi peamine kanal, mille kaudu avalik-õiguslikud asutused üldsusele teavet edastavad ning ei pruugi olla põhjust PS § 44 lg-s 1 sätestatud õigust kinnipeetavatele teistest enam piirata, taastaks see sisuliselt interneti massilise leviku eelse olukorra, kus nii kinnipeetavatele kui ka laiale avalikkusele oli tagatud võrdne teave televisiooni, raadio, trükiajakirjanduse ning posti ja telefoni kaudu. Ühtlasi aitaks see iseäranis pika vangistuse korral omandada või alal hoida vabaduses toimetulekuks vajalikke oskusi. Seoses elektroonilise asjaajamisega jääb eelnõus ebaselgeks, kas menetlusdokumendid, millega tutvumist kinnipeetav elektrooniliselt kinnitab, jäävad talle kättesaadavaks (kas printimise või vastava terminali kasutamise kaudu) ka edaspidi. Selleks, et menetlusdokumendiga tegelikult tutvuda, peab olema võimalik seda lugeda rahulikult ja korduvalt. Vaba juurdepääs isikule adresseeritud menetlusdokumentidele on efektiivse õiguskaitse tagamiseks hädavajalik. Toetamist väärib ka kartserikaristuse ülemmäära alandamine. Seejuures oleks otstarbekas reguleerida ka kartserikaristuste järjestikuse täideviimisega seonduvat. VangS § 65 lg 1 järgi pööratakse üldjuhul distsiplinaarkaristus täitmisele kohe. Riigikohtu praktikas on selgitatud, et pikaajaliste kartserikaristuste järjestikune täitmisele pööramine ei ole alati õiguspärane.2 Seega tuleb praegu VangS § 65 lg 1 õiguspäraseks kohaldamiseks olla kursis sellele kohtupraktikas antud tõlgendusega. Kartserikaristuse ülemmäära lühendamisel tõenäoliselt keskmine kartseris viibimise aeg lüheneb, kuid endiselt pole välistatud, et kinnipeetavale on määratud hulgaliselt kartserikaristusi, mis eraldi võetuna on proportsionaalsed, kuid mille järjestikune täitmisele pööramine võib muutuda õigusvastaseks. Samas oleks seadusandjal võimalik ette näha selged reeglid kartserikaristuse järjestikuste täitmisele pööramise kohta, mis kaotaksid tüüpjuhtumil vajaduse hinnata igal üksikjuhtumil ennetavalt selle mõju kinnipeetava tervislikule ja sotsiaalsele olukorrale.3 VangS § 28 lg 1 järgi on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Viitamine tehnilistele tingimustele on sättes anakronistlik, sest tänapäeval pole eluliselt mõeldav, et vanglas ei ole tehnilisi tingimusi kirjavahetuse ja telefoni kasutamise korraldamiseks ning et sellele asjaolule tuginedes saaks õiguspäraselt jätta 1 Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti ainult kohtuasjade menetlemisel. 2 Vt RKHKo 3-15-3133/29, p 18 ja RKHKo 3-15-2943/85, p-d 18 ja 19. 3 Erijuhtumitel, kui kahjulik mõju tervisele väga selgelt avaldub, võib igasuguse kestusega kartserisse paigutamine lubamatu olla. 1/2  Lisa 1 kinnipeetava ilma kirjavahetuse ja telefoni kasutamise õiguseta. Seepärast on arusaamatu, miks VangS § 28 lg 1 sõnastust muutes kõnealune anakronism sättesse alles jäetakse. Samadel põhjustel, nagu elektrooniline asjaajamine ja telesilla vahendusel peetavad kokkusaamised, väärib toetamist ka VangS § 28 lg 1 muudatuses sätestatav võimalus anda avavangla kinnipeetavatele vanglaväliseks kasutamiseks mobiiltelefone. Samuti on arusaadav selle raames kinnipeetava sideandmete kogumine. Samas jääb segaseks rakendusakti kavandis (vangla sisekorraeeskirja § 512 lg-s 5) vanglale antav õigus mobiiltelefoni abil kinnipeetava asukohta positsioneerida, täpsemalt nimetatud õiguse ulatus. Nimelt nähakse eelnõus ette, et VangS § 28 lg-s 1 sätestatakse vanglateenistuse õigus avavangla kinnipeetavale antava mobiiltelefoni kohta koguda ja töödelda ESS §-s 1111 sätestatud andmeid. Nende andmete alusel on mobiiltelefoni teatav positsioneerimine iseenesest võimalik, sest nende andmete hulka kuuluvad ka andmed, mis määratlevad tugijaama geograafilise asukoha (ESS § 1111 lg 2 p 9). See ei võimalda aga GPS-positsioneerimist, millele on eelnõu seletuskirjas viidatud. Igal juhul on positsioneerimine piisavalt oluline küsimus, mis väärib otse seaduses nimetamist, selmet jääda üksnes rakendusakti tasemele. Kehtivas VangS § 48 lg-s 1 on sätestatud, et vangla kaupluses müüdava kauba hind võib olla sisseostuhinnast kuni 20% kõrgem. Eelnõuga on kavas see kriteerium asendada kriteeriumiga „turuhinnast kuni 20% kõrgem“. Lisaks tõsiasjale, et see tõstab hindu vangla kaupluses, on tegemist kriteeriumiga, mille täitmise üle järelevalve teostamine on keeruline, kui mitte võimatu, sest kauba turuhinna määratlemine on alati väga hinnanguline. Ka kõige levinumatel toidukaupadel on jaekettides erinevad hinnad, samas oleks keeruline väita, et mõni neist ei müü kaupa turuhinnaga. Samas on VangS § 48 lg-s 1 sätestatud hinnakriteeriumil olemas selge eesmärk välistada kaupluse kasutamise õiguse illusoorseks muutumine. Võib arvata, et enamik kinnipeetavaid ei ole väga jõukad. Seetõttu tasub kaaluda jäämist objektiivselt kontrollitava kriteeriumi juurde. 2/2 Saatja: [email protected] <[email protected]> Saaja: Info Teema: [EIS] Eelnõu JUM/22-0657 - "Vangistusseaduse, karistusseadustiku, kriminaalhooldusseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu" kooskõlastamine EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JUM/22-0657 - Vangistusseaduse, karistusseadustiku, kriminaalhooldusseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Õiguskantsleri Kantselei; Riigikohus Kooskõlastamise tähtaeg: 27.06.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d990634a-d912-4357-b73c-f87a24a61b69 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d990634a-d912-4357-b73c-f87a24a61b69?activity=1 Kooskõlastatavad dokumendid on kirja manuses. Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main