Selgitused riigi eelarvestrateegia 2023-2026 ja riigieelarve 2023 lisataotluste juurde

Rahandusministeerium Teie: 02.05.2022 nr 4-1/3833-1 [email protected] Meie: 01.06.2022 nr 7-7/22-237 Riigikohus esitab käesolevaga selgitused RES/RE 2023-2026 lisataotluste juurde. Riigikohtul on 4-aastaseks eelarvestrateegia perioodiks kokku 8 lisataotlust kogusummas 4 832 218 eurot, millest ühekordsed kulud on 83 898 eurot. Riigikohus seadis paralleelselt eelmise RES/RE protsessiga eesmärgiks üle vaadata oma tööprotsessid ja otsida nende tõhustamise võimalusi. Selle tulemusena on Riigikohtus seisuga 1. juuli 2022 12,25 e 11,89% teenistuskohta vähem kui oli 1. jaanuaril 2021. On vähe riigiasutusi, kus sarnases ulatuses tegevuse ümberkorraldamine on viimase 3-5 aasta jooksul toimunud. Vaatamata sellele on Riigikohus, võrreldes nt teiste põhiseaduslike institutsioonidega, enamustest märkimisväärselt madalama palgatasemega, kui võrrelda andmeid sarnast kvalifikatsiooni eeldavate teenistujate lõikes1. Rahandusministeeriumi avaldatud palgastatistikast nähtuvalt on 2022. aastal ametniku keskmine põhipalk Riigikohtus 2539 eurot kuus, teistel põhiseaduslikel institutsioonidel vahemikus 2862 – 3348 eurot, välja arvatud Riigikogu kantselei (2175 eurot) kuus. Meie arvates viitab see olulistele probleemidele riigieelarve kujundamise põhimõtetes, baaskulude eelarvestamises, millele oleme tähelepanu juhtinud ka eelmises eelarveprotsessis. Eriti halb on aga see, et selline rahastamise ebavõrdus, nagu näitab kasvõi 2019-2022 keskmiste palkade võrdlus, on aasta-aastalt ainult süvenenud. Selline olukord on juba kaasa toonud tõsiseid väljakutseid Riigikohtu tööprotsesside toimepidevuse tagamisel. Kõik RES/RE 2023-2026 koostamiseks vajalikud andmed on sisestatud selleks ette nähtud andmeesituse vormi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Kaljumäe Riigikohtu direktor 1 Riigikohtu eripära on, et ligikaudu 20% teenistujatest on kohtunikud, teistel põhiseaduslikel üldjuhul vaid üks isik igas organisatsioonis. Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected] www.riigikohus.ee Lisatud: 1. Lisataotluse tabel Riigikohus 2023-2026 (Exceli fail) 2. Riigikohtu kohtunõunike palgavahendid (1 lk) 3. Täiendavad vahendid välissuhtluseks ja koostööks välispartneritega (2 lk) 4. Riigikohtu 30. aastapäeva tähistamine (1 lk) 5. Riigikohtu baaskulud (2 lk) 6. Kohtunike ja kohtunike järelkasvu koolitus (2 lk) ning koolitusnõukogu seisukoht (1lk) 7. Magistriõppe üliõpilaste tasuline praktika Riigikohtus (1 lk) 8. Küberturvalisus ja bürokrati kasutuselevõtt (1 lk) 9. Kohtupraktika analüüsid (1 lk) 2(2)  RES/RE 2023-2026 lisataotlus: Riigikohtu kohtunõunike palgavahendid Riigikohus taotleb kohtunõunike töötasudeks täiendavaid vahendeid baaseelarvesse järgmiselt: 2023 (EUR) 2024 (EUR) 2025 (EUR) 2026 (EUR) Kokku (EUR) Kohtunõunike palgavahendid 442 981 544 521 636 764 732 873 2 357 139 Kohtusüsteemi kui terviku toimimise vaates peaksid nii kohtunike, kohtunõunike kui ka kohtujuristide palgad olema õiges proportsioonis, ennekõike lähtudes täidetavate ülesannete keerukusest ja vastutusest. Riigikohus on seisukohal, et kohtunõuniku töötasu peaks moodustama minimaalselt 75% I astme kohtuniku töötasust1 (praegu 62,65%). Selleks, et tagada kohtunõunike arengut soodustav ja motiveeriv palgasüsteem, peaks kohtunõunike töötasu fond moodustama 90% riigikohtunike palgafondist (praegu 74,24%). Kahe palgafondi omavaheline seostatus hoiaks ära ka kohtunõunike arvu ebamõistliku suurendamise. Kohtute seaduse ja Riigikohtu kodukorra järgi on kohtunõunik Riigikohtu ametnik, kes nõustab ja abistab riigikohtunikke kohtuasja menetlusse võtmise otsustamisel ja menetlemisel; koostab kohtuasjades otsuste või määruste kavandeid ja annab arvamusi ning teeb menetlusseadustes ettenähtud alustel ja korras asja lahendamist ettevalmistavaid või muid korraldavaid määrusi ning muid menetlustoiminguid. Kohtunõunik peab vastama kohtunikele esitatavatele haridusnõuetele. Riigikohtu pädevusse antud ülesannete lahendamine eeldab, et kohtuasju ettevalmistavad nõunikud on valdkondlikud tippasjatundjad, kellel on väga head õigusteoreetilised teadmised ning kes suudavad kohtuasja ettevalmistamisel analüüsida selle laiemat mõju, suunata lahendite kirjutamisele kaasaaitamise kaudu kohtupraktikat ja kujundada õigusruumi. Eespool kirjeldatud eeldustele vastavaid tippspetsialiste on Eestis piiratud arv. Seepärast tuleb riigi ressursse kavandades tagada vahendid, et just Riigikohus, kui õigusemõistmises lõplikke hinnanguid andev kohus, on tööjõuturul konkurentsivõimeline. Vaatamata sellele, et sisemiste ümberkorralduste tulemusena2 on kohtunõunike keskmiseks palgaks 2973 eurot/kuus, ei ole Riigikohus tippjuristide segmendis konkurentsivõimeline võrdluses Justiitsministeeriumi, Õiguskantsleri Kantselei, prokuratuuri jt sarnase haridusliku ja kogemusliku taustaga teenistujatega, kõnelemata advokatuurist. Nt on ringkonnaprokuröride põhipalk kuus 4345 eurot, tippnõunikel Riigikantseleis 3400 – 4900 eurot, Õiguskantsleri Kantseleis 3200 – 3500 eurot. Riigieelarves on Riigikohtu vahendeid, mida tohib kasutada töötasudeks, viimasel seitsmel aastal suurendatud üksnes ulatuses, mis on kuni aastani 2022 võimaldanud tõsta kohtunõunike palkasid 5,8% ehk 160 eurot. Samas nt kohtunike palk ja kohtujuristide palk tõusis samal perioodil 38%, vastavalt 1303 ja 651 eurot. Selline eelarvepoliitika, ka üksnes ühtse kohtusüsteemi vaates, ei ole mõistlik, kuna vähendab motivatsiooni töötada kõrgemas kohtuastmes. Kolmel viimasel aastal ongi vähenenud kohtunõunikuks tööle soovijate hulk, praktiliselt puuduvad kohtujuristist kandideerijad, samas kui kohtunõunike valmisolek suunduda kohtunikuks on suurenenud. Ilma täiendavate eelarvevahenditeta ei suuda Riigikohus tagada nõutava kvalifikatsiooniga spetsialiste õigusemõistmiseks. Et hoida õigusemõistmise kvaliteeti, toob vähem kvalifitseeritud personali arvu suurenemine kaasa menetlusaegade pikenemise. See omakorda suurendab ebaefektiivsust ja põhjustab menetlusosaliste rahulolematust. 1 Kohtujuristi töötasu moodustab vastavalt kohtute seadusele vähemalt 50% I astme kohtuniku töötasust 2 Riigikohtus kärbiti 2021- 2022 II kvartal oluliselt õigusemõistmist toetavaid tegevusi, teenistuskohtade arv vähenes 11 võrra  RES/RE lisataotlus: Täiendavad vahendid välissuhtluseks ja koostööks välispartneritega Riigikohus taotleb täiendavaid eelarvevahendeid seoses Riigikohtu kohustustega rahvusvahelises suhtluses, osaliselt baasrahastuse suurendamisena järgmiselt: 2023 (EUR) 2024 (EUR) 2025 (EUR) 2026 (EUR) Kokku (EUR) Lisataotlus kokku 35 600 11 550 12 128 19 934 79 212 sh ühekordselt 24 600 7 200 31 800 Baasrahastuse suurendamise vajadus Riigikohus taotleb iga-aastaseks välissuhtluseks alates 2023. aastast 11 000 eurot (iga järgnev kallinemine +5%). Põhiseaduse järgi on Riigikohus Eesti kõrgeim kohus ja ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Sellest tulenevalt on Riigikohtul möödapääsmatu täita rahvusvahelisi kohustusi. Riigikohus on kümne rahvusvahelise organisatsiooni või võrgustiku liige, mõnes ka juhatuse liige. 2021. aastal liituti Eesti Euroopa Inimõiguste Kohtu juures tegutseva kõrgeimate kohtute võrgustikuga, käesoleval aastal lisandub osalus rahvusvahelises kõrgemate halduskohtute ühenduses. Baasrahastuse suurendamise vajaduse tingib lisaks kahele uuele liitumisele ka lähetustega seotud majanduskulude märkimisväärne kasv. Keskmine majanduskulu välislähetusel 2022. aastal (1 142 eurot) on 89% suurem varasemast (604 eurot), kallinemine on toimunud majutus-, eriti aga transpordikuludes. Seejuures käib lähetustel üksnes hädavajalik hulk teenistujaid; mitu osalejat vaid siis, kui seda eeldab koostööformaat (nt Eesti esindaja on koostööformaadi eesistuja, mitu samaaegset osalust nõudvat sessiooni). Rahvusvahelise suhtluse piiramine tähendaks Eesti kõrvalejäämist rahvusvahelistest õigust ja kohtupraktikat suunavatest protsessidest, aga samuti isoleerumist ja mainekahju. Välissuhtluse ühekordsed kulud 2023. aastal toimub Eestis Balti riikide konstitutsioonikohtute aastakogunemine. Tegemist on põhiseaduskohtute kõige olulisema regionaalse koostööformaadiga, mille algatas Riigikohus. Kulude optimeerimiseks korraldatakse kohtumine 2023. aasta kevadel Riigikohtu 30. aastapäeva raames (vt lisataotlus Riigikohtu aastapäev). Tulenevalt Balti konstitutsioonikohtute koostööformaadist kannab võõrustaja riik kõik külalistega seotud kulutused omas riigis. Balti riikide konstitutsioonikohtute kohtumine toimub kahepäevase konverentsina (Riigikohtu hoones, lisakulud puuduvad), osalevad igast riigist 4–5-liikmelised delegatsioonid. Riigikohus taotleb ühekordset rahastust 2023. ja 2026. aastaks á 7 200 eurot, kulude detailsem selgitus tabelis. Artikkel Kogus Hind Summa (EUR) Majutus 2 ööd 20 120 2 400 Lõunasöögid (2), sh ka Riigikohtu liikmed 30 30 900 Õhtusöögid (2), sh ka Riigikohtu liikmed 30 50 1 500 Kohvipausid 2 150 300 Kohalik transport 4 400 1 600 Kultuuriprogramm 1 500 500 KOKKU 7 200 Visiit Soome ülemkohtusse. 2019. aasta maikuus toimus esimest korda ajaloos Riigikohtu ja Soome Ülemkohtu kolmepäevane seminar Tartus, kus osalesid pea kõik mõlema riigi kõrgemad kohtunikud. Seminari eesmärk oli tugevdada kohtute vahelist koostööd ja vahetada parimaid praktikaid. Soome Ülemkohus on saatnud Riigikohtule sarnase küllakutse Helsingisse 2023. aastaks. Arvestades, et Soomes on eraldiseisev kõrgem halduskohus, oleks ka Riigikohtu halduskohtunike osalus väiksem ja delegatsiooni suuruseks 15 inimest. Riigikohtu kanda on sõidu- ja majutuskulud. Visiidiks Soome ülemkohtusse taotleb Riigikohus ühekordselt 6 000 eurot, detailsem kulutuste struktuur on esitatud järgnevas tabelis: Artikkel Kogus Hind Summa (EUR) Majutus (2 ööd) 30 150 4 500 Sõidukulud 15 100 1 500 KOKKU 6 000 2021. aastal tegi Ukraina Ülemkohus Riigikohtule koostööettepaneku, mille kohaselt toimuvad veebipõhised seminarid, samuti vastastikused visiidid. Esimene veebiseminar toimus 17. veebruaril 2022. aastal ehk vahetult enne sõda. Järgmisena pidi aset leidma 15.–17. juunil Ukraina delegatsiooni visiit Eestisse, mis on arusaadavatel põhjustel edasi lükkunud. Ukraina Ülemkohus on avaldanud kindlasti soovi projektiga, sh vastastikuste visiitidega, jätkata. Võttes arvesse olukorda Ukrainas, kannaks Riigikohus ka olulise osa Ukraina delegatsiooni (10 inimest) kulutustest Tartusse ja omad kulutused Ukrainas. Kohtumine Tartus on Riigikohtu hoones (täiendavat kulu ei lisandu). Kokku taotleb Riigikohus ühekordsete kuludena 11 400 eurot, detailsem selgitus järgnevas tabelis: Artikkel Kogus Hind Summa Lõunasöögid Tartus (2), sh Riigikohtu töötajad (5) 30 30 900 Õhtusöögid Ukraina delegatsioonile (2) sh Riigikohtu töötajad (5) 20 50 1 000 Kohvipausid Tartus 2 300 600 Kohalik transport Tartus 4 200 800 Kultuuriprogramm Tartus 1 600 600 Tõlk Tartus 1 2500 2 500 Riigikohtu töötajate sõidu- ja majutuskulud (Kiievi visiit; 5 isikut) 5 1000 5 000 11 400 KOKKU  RES/RE 2023-2026 lisataotlus: Riigikohtu 30. aastapäeva tähistamine Riigikohus taotleb täiendavaid vahendeid eelarvesse Riigikohtu taasasutamise 30. aastapäevaga seoses järgmiselt: 2023 (EUR) 2024 (EUR) 2025 (EUR) 2026 (EUR) Kokku (EUR) Lisataotlus kokku 48 500 48 500 sh Riigikohtu aastapäev 25 900 25 900 sh raamat Kaarel Partsist 13 800 13 800 sh raamat Eesti õigusajaloost 8 800 8 800 2023. aastal tähistatakse taasiseseisvunud Eesti Riigikohtu 30. aastapäeva. Viirusest tingitud olukorra tõttu ei õnnestunud Riigikohtul oma 100. aastapäeval võõrustada väliskülalisi. Nüüd oleks eesmärk suhteid uuesti tihendada ning kutsuda Eestisse nii Euroopa Kohtu, Euroopa Inimõiguste Kohtu, kui ka olulisemate rahvusvaheliste organisatsioonide, mille liige Riigikohus on, esindajad. Lisaks lähimate riikide, nagu Soome, Läti ja Leedu, kõrgemate kohtute esindajad. Samuti ka Eesti teiste kohtute, põhiseaduslike institutsioonide, ministeeriumide, prokuratuuri ja advokatuuri esindajad, Riigikohtu tänased ja pensioneerunud töötajad. Riigikohus taotleb ürituseks 25 900 eurot, kulutuste detailsem struktuur järgnevas tabelis: Artikkel Summa (EUR) Toitlustus (ca 200 inimest, osaliselt erisoodustus) 13 000 Kontseptsiooni väljatöötamine ja lavastamine 1 500 Koha rent 2 000 Esinejad 4 000 Tehnika 5 000 Kaunistused 400 KOKKU 25 900 Riigikohtu aastapäevaga seoses on eesmärk välja anda 2023. aastal kaks raamatut. 2023. aastal täitub ka 150 aastat Riigikohtu esimese esimehe Kaarel Partsi sünnist. Kaarel Parts oli 1919-1940 Riigikohtu esimees, esimene ja ainus esimees alates Riigikohtu asutamisest kuni Eesti annekteerimiseni Nõukogude Liidu poolt. Seega on ta tähendus igati võrreldav omaaegsete riigivanematega. Vaatamata tema silmapaistvale rollile mitte ainult Riigikohtu, vaid Eesti Vabariigi õigusajaloos tervikuna, puudub seni tema elu ja tegevust kajastav terviklik käsitlus. Raamat sisaldab ka ülevaadet Kaarel Partsi tegevusest Eesti Vabariigi loomise perioodil, mil ta oli Eesti parlamentarismi sünni juures, olles nii Maanõukogu kui ka Asutava Kogu Valimiste Peakomitee esimees, ja sellele eelneval ajajärgul, mil Parts oli juhtivalt tegev rahvuslikus liikumises. See raamat on olulise tähtsusega Eesti õigusajaloo talletamiseks. Raamatu autoriks on Toomas Anepaio, Riigikohtu arhivaar. Raamat koostatakse arhiivimaterjalide põhjal. Teise raamatu eesmärk on talletada Riigikohtu taasasutamisel 1993. aastal Riigikohtus tööd alustanud riigikohtunike mälestused ja lood sellest, kuidas õigusemõistmine, kohtusüsteem ja Riigikohus on viimase 30 aasta jooksul arenenud ja muutunud. Raamatu kirjutab kokku intervjuude ja arhiivimaterjalide põhjal Hannes Rumm. Raamatute väljaandmisega seotud kulude katteks taotletakse eelarvest ühekordselt vahendeid summas 22 600 eurot ning üksnes selles ulatuses, millisena need on seotud sisseostetavate teenustega: kokku kirjutamine (5 000 eurot), toimetamine (3 000 eurot), keeletoimetamine (1 000 eurot), kujundamine (5 000 eurot), fototöötlus (1 000 eurot), trükk 7 600 eurot). Raamatute tiraaž on 300-500, raamatuid ei ole plaanis müüa.  RES/RE 2023-2026 lisataotlus: Riigikohtu baaskulud Riigikohus taotleb täiendavaid eelarvevahendeid baasrahastuse suurendamiseks järgmiselt: 2023 (EUR) 2024 (EUR) 2025 (EUR) 2026 (EUR) Kokku (EUR) Baaskulud 302 989 139 375 147 737 156 602 746 703 sh 1 täiendav teenistuskoht 32 112 34 039 36 082 38 247 140 480 Oma põhiseadusest ja seadustest tulenevate ülesannete täitmiseks on Riigikohus personalikulude osas selgelt alarahastatud. Tegemist on struktuurse probleemiga alates 2019. aasta eelarvest. Käesolev lisataotlus keskendub ennekõike toetava personali osale sellest probleemist, adresseeritakse ka vajadust korrigeerida majanduskulusid. Perioodil 2021 II poolaasta – 2022 I poolaasta vaadati Riigikohtus erilise tähelepanuga üle kõik tööprotsessid. Selle tulemusena on 1. juuli 2022. a seisuga Riigikohtus 12,8 e 11,9% teenistuskohti vähem, kui oli seisuga 1. jaanuar 2021. Kokkuhoitud vahendid on suunatud tööprotsesside tõhustamisse ja esmakordselt alates 2011. aastast oli võimalik korrigeerida kõikide teenistuskohtade põhipalkasid vähemalt 5% ulatuses. Palgapoliitiliselt olid need sammud möödapääsmatud, kuid ei lahenda alarahastatuse probleemi. Kuid sisemised reservid on sellega ammendatud. Töötasu iseloomustab kokkuvõtlikult tööjõu väärtust, mis omakorda tuleneb töö iseloomust – selle keerukusest, vastutusest, tööprotsessi olulisusest jmt teguritest, samuti tööturu olukorrast. Riigikohtu keskmine töötasu, arvestamata kohtunõunikke (vt eraldi lisataotlus) ja kohtunikke, oli 2011. aastal 1298 ja 2021 aastal 1974 eurot (kasv 52 %). Võrdluseks – Eesti keskmine töötasu oli 2011. aastal 839 ja 2021. aastal 1548 eurot (kasv 85%). Riigikohtu teenistujate töötasu suhe Eesti keskmisse on vähenenud 1,54-lt 1,28-le. Riigikohtu töötajate töökoormus ja efektiivsus on samas tõusnud. Kohtutöö efektiivsuse võrdluses on Eesti kohtusüsteem kindlasti üks EL efektiivseimaid, samas kui Eesti keskmine tööviljakus on umbes 80% EL keskmisest. Oleme ka varasemalt selgitanud, et kohtupidamise efektiivsus, lõpliku õigusrahu saabumine võimalikult lühikese menetlusega, hoiab kokku nii menetlusosaliste, sh riigi, otsekulusid, kuid on veelgi suurema mõjuga kohtuasjaga seotud investeeringu, riigihanke, planeeringu või ka tsiviilvaidluse esemeks oleva väärtuse mõjuga majandusele. Kohtutöö on paratamatult inimressursi mahukas ja tööjõu kvaliteet on kriitiline edutegur. Selline riigi eelarvekorraldus, mis vaatab mööda sellistes lihtsatest majandus- ja tööturu põhimõtetest, ei ole aktsepteeritav. Tööprotsesside jätkuvuseks sama kvaliteediga peab organisatsioon olema võimeline tagama tööjõu uuenemise vähemalt samal pädevustasemel. Viimase 3 aasta kogemus näitab, et isegi organisatsioonisisese värbamisega kaasneb üldjuhul palgatõus keskmiselt 5-8%, välisel värbamisel isegi enam – 15-20% (nn tööturu surve). Veel 4–5 aastat tagasi oli üle 10% palga suurenemine tööjõu uuenemisel erandlik. Riigikohtu eelnevate aastate keskmine vabatahtlik personalivoolavus on olnud ca 8%, 2021. aastal koguvoolavus 20% ning vabatahtik 10,5%. Tööturu survet arvestades on tagajärjeks see, et sama eelarve juures tuleks iga-aastaselt jätta vähemalt 1–2 keskmise tasumääraga teenistuskohta komplekteerimata või leida pidevalt muid kokkuhoiuvõimalusi. Kumbki lahendus ei ole jätkusuutlik, tööks vajalike muude sisendite hüppelise kallinemise tingimustes on teine neist tänaseks täiesti ebarealistlik. Praktikas tähendab selline olukord aga seda, et Riigikohus on oma eelarveliste piirangute tõttu sunnitud komplekteerima parimal juhul üksnes keskmise kvaliteediga või nõutavast vähemkvalifitseeritud tööjõudu. Isegi üksnes põhitegevust toetavate funktsioonide osas on tegemist suure toimepidevuse riskiga – Riigikohtu kui põhiseadusliku institutsiooni staatust arvesse võttes riigikorralduslikult lubamatu riskiga. Organisatsiooni arengu seisukohalt on hädavajalik palgata mitte sama pädevusega, vaid lahkujast võimekam töötaja. See aga eeldab veelgi suuremaid töötasu vahendeid. Hinnates realistlikult riigieelarve võimalusi, taotleb Riigikohus käesolevaga vahendeid üksnes ühe täiendava ametikoha loomiseks, mille vajadust selgitame järgnevas. Riigikohus on osa terviklikust kohtusüsteemist. Enamus muudatusi kohtusüsteemis avaldavad mõju kõigis kolmes kohtuastmes. I ja II kohtuastme rahastamine on viimastel aastatel võimaldanud pakkuda ridamisi uusi teenuseid. Kodanik, professionaalne menetlusosaline, partner või üldisemalt avalikkus ootab samu teenuseid ka Riigikohtult. Riigikohus on seni püüdnud neid jõudumööda tagada, kuid seda valdavalt samuti ainult oma töö ümberkorraldamise tulemusena. I ja II kohtuastmes rakendati 2022. aastal infosekretäride süsteem ja alustati tehisintellektil põhineva lahenduse juurutamisega (bürokratt). Menetlusosalise jt huvipoolte kindlustamine vajaliku teabega on oluline nii kohtumenetluse efektiivsuse parandamise kui ka samade huvipoolte rahulolu vaates. Riigikohus vajab samuti sarnast avalikkusele suunatud andmehalduse ja - kvaliteediga seotud teenust, mis lõppkokkuvõttes võimaldab ka tööprotsesside täiendavat digitaliseerimist. Riigikohus on ühtlasi esitanud asjakohase IT-taotluse bürokratti kasutuselevõtuks alates 2023. aastast. Kuid ka selleks on vähemasti esimestel aastatel vajalik pakkuda paralleelset reaalajas inimtuge Selle tööprotsessi iseärasustest tingituna ei saa seda pakkuda vahetult kohtumenetlusega seotud personal. Seepärast on käesolevasse baaskulude suurendamise taotlusesse lisatud 1 täiendava ametikoha – info- ja andmekvaliteedi spetsialisti kulu. Arvestades tööülesandeid ja sellest tulenevalt pädevusnõudeid, on teenistuskoha tasumääraks kavandatud 2000 eurot/kuus, koos maksudega 2023. aastal 32 112 eurot, järgnevatel kallinemine 6%. Baaskulude lisataotlusesse on kavandatud ka majanduskulude suurenemine tingituna tööprotsessidega seotud sisendite järsust kallinemisest viimasel poolaastal. Arvestades realistlikke majandusprognoose on majanduskulude kasv kavandatud esimesel aastal 15% ning igal järgneval 6% suuremana.  RES/RE 2023-2026 lisataotlus: Kohtunike ja kohtunike järelkasvu koolitus Riigikohus taotleb täiendavaid vahendeid baaseelarvesse kohtunike koolituseks seoses koolitusvajaduse kasvuga 2023-2026, koolitajatasudeks, e-õppe võimaluste arendamiseks, kohtunike järelkasvu välisstažeerimiseks ja koolitussüsteemi loomiseks järgmiselt: 2023 (EUR) 2024 (EUR) 2025 (EUR) 2026 (EUR) Kokku (EUR) Lisataotlus kokku 169 636 181 377 194 020 207 517 752 550 sh kohustuslikud ja 55 977 59 859 64 088 68 574 248 498 oskuskoolitused* sh koolitajatasudeks 30 908 33 381 36 052 38936 139 277 sh e-õppe arendamine 17 000 17 850 18 742 19 680 73 272 sh järelkasvu välisstažeerimiseks 6 000 6 300 6 615 6 946 25 861 sh kohtujuristide koolituseks** 59 751 63 987 68 523 73 381 265 642 *pärast 2026. aastat noorkohtunike juurdekasv aeglustub **praegu finantseeritud u 10 tuhat EUR/aastas Justiitsministeeriumi vahenditest Koolitusvajaduse kasv. Kohtunike koolituse näol on tegemist kohtute seaduses ettenähtud ülesande täitmisega. Alustavatele kohtunikele on nende koolitusprogrammi läbimine kohustuslik. Ajavahemikul 2022–2026 jõuab pensioniikka 67 kohtunikku. Sel ajavahemikul on alustavate kohtunike osakaal kohtusüsteemis erekordselt kõrge – 29,4%. Sellega seoses on vaja avada koolituste lisagruppe, mistõttu on –vajadusepõhisest hinnangust lähtudes –kohustuslike ning oskuskoolituste arvu suurendamine 10 täiendava koolituspäeva ulatuses möödapääsmatu. Ühe koolituspäeva keskmiseks maksumuseks 2022. aastal on 2475 eurot (koolitajate tasud, sisseostetavate teenuste kulu), millele lisandub 16 859 eurot koolitusnõuniku tööjõukulu 0,5 ametikoha ulatuses, arvestades töönorme. Alates 2022. aastast on koolitusstrateegiaga ette nähtud alustavatele kohtunikele 3-päevane seminar (täiendav kulu lisaks koolituspäevadele 12 750 eurot). 2023–2026 eelarvesse on prognoositud 5–8% iga-aastane kallinemine. Koolituse mahu suurendamiseta ei ole võimalik täita seadusega pandud ülesannet, samuti on realistliku järelmina prognoositav menetlusaegade pikenemine olulises osas kohtuasjades, apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluste arvu suurenemist (kõik eelnev kokku kohtupidamise kulu suurenemine),menetlusosaliste rahulolematust ja kohtusüsteemi mainekahju. Kohtusüsteemi siseselt aga oleks ettenähtav kohtunike läbipõlemine ning omal soovil kohtunikuametist loobujate arvu suurenemine. Koolitajatasud. Koolitajatasu 95 eurot/akadeemiline tund, lisanduvad tööandja maksud, ei ole suurenenud 12 aastat ja on oluliselt madalam sarnase tasemega täiendkoolituse pakkujatest1. Koolitajatasu makstakse nn esinemistunni põhiselt, kuid koolitajal on kohustus ette valmistada nii esitlus- kui õppematerjalid. Keskmiselt kulub ühe esinemistunni kohta 3-4 tundi ettevalmistusaega. Seda arvesse võttes teenib koolitaja töötunni eest ca 16–24 eurot. See vastab palgamäärale 2700-4000 eurot/kuus ning kaugeltki mitte kohtuniku palgatasemele. Kuid, kui selline koolitajatasu kehtestati, moodustas see 89% esimese astme kohtuniku palgast. Samas eeldatakse just täiendkoolituse puhul, et koolitaja isiklik pädevus (teadmised, kogemus, võime arutleda jmt) ületab koolitatavate keskmist. Kohtunike koolituse puhul on seda võimalik saavutada üksnes tänu koolitajate ülikõrgele motivatsioonile. Kahjuks ei ole selline lahendus jätkusuutlik ja selliste koolitajate osakaal on aasta-aastalt langenud. Tagajärjeks on koolituse kvaliteedi langus. Koolitus on samas kohtuniku elukestva arengu ainus süsteemne komponent. Taotleme koolituse tunnitasu suurendamist 55 (brutotasuna) euro võrra, koolitustundide aastane 1 Näiteks Tartu Ülikooli täienduskoolituse koolitustel on lektoritasu 140 eurot/akadeemiline tund. Riigikohtu tellitud 2022. meediakoolituse hind oli 186eurot/akadeemiline tund ja lepituskoolitusel 197 eurot/akadeemiline tund. prognoos (420) võimaldaks alates 2023. aastast maksta koolitajale töötunni eest kuni 38 eurot, järgevatel aastatel kallinemine +8%. E-õppe arendamine. Tulenevalt ressursi piiratusest saab üldjuhul kohtunikele ühte koolitust pakkuda üks kord 1–3 aasta jooksul. Koolituse järgselt on kättesaadav vaid koolituse esitlus- ja õppematerjalid. See tähendab, kui koolitusel ei olnud võimalik osaleda, on hilisem iseõppimise võimalus suhteliselt piiratud ja suurima väärtusega koolituskomponendid – arutelu, küsimused- vastused, lähevad täielikult kaotsi. Selliste probleemide kõrvaldamiseks on plaanis koolituste filmimine ja salvestamine, samuti õppematerjalide koostamine iseõpet ja teadmiste kontrolli võimaldavalt. Kuni avaliku sektori jaoks arendatakse välja riigis selleks keskne võimekus (praegu juurutamise algfaasis), kasutatakse e-õppeks Tartu Ülikooli Moodle-keskkonda, milles e-õppekursuste ettevalmistamisel teeme koostööd Tartu Ülikooliga. Alates 2023. aastast on plaanis igal aastal toota 20 koolitusvideot. Täiendavaid vahendeid vajatakse filmimise, salvestamise ja monteerimise teenuse (á 850 eurot; iga-aastane kallinemine 5%) ostmiseks (enda võimekuse väljaarendamine oleks oluliselt kallim). Koolitusvideo kasutatavust hinnatakse 3-5 aastale, see võimaldab koolitusprogrammi lisada ka uusi koolitusi. Ilma lisavahenditeta, vastupidi, tuleks koolitusprogrammi kärpida. Kohtunike järelkasvu välisstažeerimine. Riigikohus on kohtunikke ja alates 2021. aasta lõpust ka kohtujuriste (ja -nõunikke) hõlmava rahvusvahelise koolitusvõrgustiku (EJTN) liige. Tulenevalt Eesti õigusruumi üha süvenevast integratsioonist rahvusvahelise õigusega, eriti ELõigusega, on õigusemõistmisega vahetult tegelevate kohtujuristide ja Riigikohtu nõunikel vajalik osaleda väliskoolitustel (koolitused, mida Eestis ei pakuta) ja lühiajaliselt stažeerida teise riigi kohtus (uued töömeetodid). Nii kohtujuristid kui -nõunikud on oluline kontingent ka kohtunike järelkasvu vaates (nt 2022. aasta kevadisel kohtunikukonkursil olid 37-st kandideerijast 19 kohtujuristid ja -nõunikud). Kohtujuristide ja -nõunike (keda on kohtutes kokku 271) väliskoolitusteks ning stažeerimisteks taotleb Riigikohus 6000 eurot alates aastast 2023, järgnevad aastad kallinemine +5%. Võrdluseks – kohtunike (kohtusüsteemis 248) väliskoolitusteks kulub keskmiselt 10 tuhat eurot/aastas. Kohtujuristide koolitus. Kohtujuristid on kõige olulisem õigusemõistmises vahetult osalev personal I ja II kohtuastmes, kuid neil puudub koolitussüsteem. Kohtujuristid saavad vabade kohtade olemasolul osaleda umbes pooltel kohtunikele mõeldud koolitustest (tulenevalt koolituse spetsiifikast ei ole ülejäänud kohtunike koolitused kohtujuristidele sobivad). Viimastel aastatel on Justiitsministeerium rahastanud kohtujuristide koolitust 10 000–14 000 euroga aastas, kuid see katab tegelikust koolitusvajadusest üksnes u 1/5. Seega ei tegeleta kohtuteenistujatega – kelle teadmistest ja oskustest aga sõltub suurel määral kohtumenetluste tõhusus – süsteemselt ja järjepidevalt Ajavahemikul 2014–2022 olid 84-st esimesse astmesse nimetatud kohtunikust 28 kohtujuristid (38%). Kohtujuristide terviklik ja põhjalik koolitamine on kvaliteetse õigussüsteemi ning kohtunikkonna järelkasvu tagamiseks möödapääsmatu. Sarnaselt noorkohtunike koolitusega vajavad ka uued alustavad kohtujuristid teistsugust koolitust. Samuti tuleks kohtunikuametisse siirdumise kavatsustega kohtujuriste koolida seda arengut silmas pidades. Kokkuvõttes annaks süsteemne koolitus olulise panuse kohtujuristide arengusse, tõstaks nii töö kvaliteeti kui produktiivsust ja oleks oluline motivaator. Riigikohus taotleb alates 2023. aastast lisavahendeid 59 751 eurot, edasi +7% iga-aastaselt, mis võimaldab korraldada 12 spetsiifiliselt kohtujuristidele mõeldud koolitust aastas. Kulu on prognoositud lähtudes 2022. aasta koolituse omahinnast (kõik kulutused alates vajaduse kaardistamisest kuni läbitud koolituse analüüsini, on 4979 eurot, sh koolitajatasu 150 eurot/akadeemiline tund).  RES/RE 2023-2026 lisataotlus: Magistriõppe üliõpilaste tasuline praktika Riigikohtus Riigikohus taotleb täiendavaid eelarvevahendeid baasrahastuse suurendamisena õppepraktika süsteemi loomiseks õigusteaduste magistriõppe üliõpilastele, mis on vajalik kohtunõunike järelkasvu probleemi komplektseks lahendamiseks, järgmiselt: 2023 (EUR) 2024 (EUR) 2025 (EUR) 2026 (EUR) Kokku (EUR) Tasuline õppepraktika 13 871 14 981 16 179 17 474 62 505 Alates 2023. aastast nähakse iga-aastaselt ette 7 tasustatud praktikandikohta á 6 nädalat (õppekavaga ettenähtud pikkus) koos tasustatud juhendamisega. Haldus-, kriminaal- ja tsiviilkolleegiumidesse võetakse 2 praktikanti ja PSJV kolleegiumisse 1 praktikant. Hästi korraldatud ja motiveeriv õppepraktika tõstab oluliselt tõenäosust järgnevaks töösuhteks, lühendab tööle asumisel kohanemisperioodi ja vähendab hilisemat kaadrivoolavust. Selline õppepraktika vorm toetab ka oluliste probleemide lahendamist õigushariduses, mida kokkuvõtlikult adresseerib juristieksami kontseptsioon. Viimastel aastatel on tuntavalt vähenenud üliõpilaste valmisolek läbida õigusteaduste magistriõppe praktika Riigikohtus, aga samuti magistriõppe järgselt piisavate eeldustega tööle kandideerijate hulk ning osakaal kandideerijatest. Kõige kriitilisem on olukord kohtunõunike järelkasvu vaates, kus tulenevalt töö spetsiifikast on esimestel aastatel sisuliselt tegemist süvaõppe jätkumisega. Seepärast ongi just värskelt magistriõppe lõpetanud ja küllaldaste eeldustega noored juristid selleks sobivaim sihtrühm. Nagu näitab ka Riigikohtu enda kogemus, ei ole õppepraktika soodustamise mitterahalised meetmed piisavad. Järjest suurem hulk üliõpilasi, eriti magistriõppe perioodil, on hõivatud erialase tööga, mistõttu nad sooritavad ka menetluspraktika oma töökohas. Lisaks tööalasele seotusele ei vali nad ka materiaalsetel põhjustel tasuta õppepraktikat. Viimaks, järjest rohkem kasutavad tasulist õppepraktikat ka avaliku sektori õigusvaldkonna tööandjad, sh nt I ja II astme kohtud. Seega tuleks sarnane süsteem luua ka Riigikohtus. Samuti ei ole töötamise huvi suurendamiseks piisavad alternatiivsed abinõud. Nii näiteks korraldab Riigikohus üliõpilastele kohtumisi, sh kohtu ja kolleegiumi esimeestega, ekskursioone Riigikohtus, võimaldab Riigikohtus ja kohtunike osalusel läbi viia Eesti Harjutuskohtu Seltsil harjutuskohtuvõistlust. Aga samuti nt õpilaste kaasuskonkursse. Vaatamata sellele praktiseerimise huvi järjest väheneb. Tasustatud juhendamine on vältimatu kvaliteetse praktika korraldamiseks. Praktika vajab nii ettevalmistamist kui vahetut juhendamist praktika ajal, hindamist ja tagasisidestamist. Praktikandi tasu arvestamise aluseks on alampalk, mis on 2022. aastal 654 eurot/kuus (alampalga tõustes tõuseb ka aastane kulu, prognoositud), seega 6-nädalase praktikatasu seitsmele praktikandile on 6 867 eurot. Iga praktikandi juhendamistasuks planeeritakse 500 eurot/praktikaperiood, seega kogukulu aastas 3 500 eurot. Lisanduvad tööjõumaksud, vastavalt 2 321 ja 1 183 eurot. Riigikohus tagab praktikantidele tööruumid ja töövahendid (täiendavat kulu ei lisandu).  RES/RE 2023-2026 lisataotlus: Küberturvalisus ja bürokrati kasutuselevõtt Riigikohus taotleb IKT-kuludeks täiendavaid vahendeid baaseelarvesse järgmiselt: 2023 (EUR) 2024 (EUR) 2025 (EUR) 2026 (EUR) Kokku (EUR) Lisataotlus kokku 63 705 64 642 69 933 66 407 264 687 sh logihalduslahendus 20 685 18 000 19 500 21 500 79 685 sh meiliserveri pilveteenus 16 500 18 000 19 500 21 500 75 500 sh Infoturbejuhi teenus 20 000 21 600 23 328 15 194 80 122 sh bürokrati kulu 6 520 7 042 7 605 8 213 29 380 Riigikohtu IKT-lisataotlus lähtub digiriigi arengusuundadest ja arvestab Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt saadud konkreetseid sisendeid küberturvalisuse korraldamiseks. Kulud koos iga-aastase kallinemisega (+8%) on kavandatud vastava teenuse maksumust arvesse võttes üldjuhul mitme pakkuja keskmisena. Logihalduslahenduse kasutuselevõtt. Logihalduslahenduse eesmärk on automatiseeritud seiresüsteem Riigikohtu infovarade kaitseks, et ennetada rünnakuid ja häiringuid riist- ja tarkvarasüsteemide töös ning tuvastada operatiivselt häiringute põhjuseid. Praegu selline süsteemne terviklik lahendus puudub, mis on kokkuvõttes oluline toimepidevuse risk. Et Riigikohus kasutab paljusid ühiseid infosüsteeme koos I ja II kohtuastmega, on potentsiaalselt ohustatud terve kohtusüsteemi ühiselt kasutatav infovara. Logihalduslahenduse loomise ja käigushoidmise korral on olemas kogu organisatsiooni vajalike süsteemide logide kogum ja indikaatorid, mille abil tuvastatakse ebasoovitud nähtused. Kogumit saab lisaks kasutada ka nn. logide agregaatorina mõnes keskses logihalduslahenduses (nt kohtusüsteemi ühises logihalduslahenduses edaspidi). Samuti annab logihalduslahendus vastavuse ligi 200-le E-ITS meetmele. Logihalduslahendus tellitakse Riigi IKT Keskuselt (RIT) ostetava teenusena. Meiliserveri migratsioon ja edasine haldus. Meiliteenuse server on lokaalne ja vananenud (Exchange 2016). Plaanis on kasutusele võtta pilveteenus (olemas ressurss MS Business Standard). Pilveteenuse mittekasutuselevõtmisel tuleks lokaalne server uuendada (ebaotstarbekas kuluefektiivsuse vaates), kuid kõige suurem probleem oleks turvariskide säilumine samal tasemel. Infoturbejuhi teenus kasutuselevõtt. Riigikohtul seni puudub professionaalne infoturbejuhi teenus. Riigikohus on oma varasemate aastate RES/RE taotluses selleks lisavahendeid taotlenud, kuid taotlust seni ei ole rahuldatud. RES/RE 2023-2026 taotluste arutelul Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga sai Riigikohus tungiva soovituse sellise teenuse korraldamiseks. Arvesse võttes Riigikohtu infovara mahtusid on plaanis teenus sisse osta (RIK või erapartner). Bürokrati (juturoboti) kasutuselevõtt, sellega seotud halduskulu ja infosüsteemidega liidestamise väikearendused. Riigikohus ühtse kohtusüsteemi osana peab tagama avalikud teenused sarnaselt I ja II kohtuastmele, kes võtsid bürokrati kasutusele 2022. aastal. Bürokrati lahendus, nagu see on riigis keskselt praegu välja arendatud, eeldab iga-aastast taristu kulu (u 300 eurot/kuu). Selleks, et tehisintellekti kaudu oleks võimalik saada erinevaid automatiseeritud teenuseid (sh välistada teenuse ahelas lõppkokkuvõttes nn inimkomponent), on plaanis teenus liidestada järk-järguliselt erinevate infosüsteemide ja -rakendustega. Selleks on kavandatud iga-aastased vahendid (u 3 000 eurot) väikearendusteks.  RES/RE 2023-2026 lisataotlus: Kohtupraktika analüüsid Riigikohus taotleb täiendavaid vahendeid baaseelarvesse kohtupraktika analüüside koostamisega seotud kulude katteks järgmiselt: 2023 (EUR) 2024 (EUR) 2025 (EUR) 2026 (EUR) Kokku (EUR) Kohtupraktika analüüsid 115 603 124 852 134 840 145 627 520 922 Kohtupraktika ühtlustamiseks ja kohtumõistmise ühetaolise kohaldamise toetamiseks on vajalik süstemaatiliselt analüüsida kohtupraktikat. Minimaalselt hädavajalik on selgitada välja õigusmõistmise peamised tendentsid I ja II kohtuastmes, et aidata otsustada kohtuasjade menetlusse võtmise vajalikkuse üle Riigikohtus. Täiendav vajadus on teha järeldusi kavandatavate või jõustunud õigusaktide mõju kohta ja hinnata kohtunike koolitusvajadust. Kohtupraktika analüüsi peamine sihtrühm on I ja II kohtuastme kohtunikud. Kohtupraktika analüüsid abistavad kohtunikke, aidates kaasa ühtse kohtupraktika kujundamisele. Kohtunikud saavad analüüsidest tagasisidet oma tööle, samuti teavet kohtumõistmise üldisest olukorrast ja eri valdkondade praktikast. Kaudne eesmärk on muuta õigusemõistmine tõhusamaks – (ajakokkuhoid, KIS-st lahendite otsimise töö on juba tehtud, kohtujuristide töö vähendamine, teadlikult ühetaoline kohtupraktika). Ilma analüüsita töötab kohtunik nö pimeduses, teadmata, kuidas teised sama tüüpi asju lahendavad. Analüüs on vajalik kohtusüsteemi enesekontrolliks, vähendades edasikaebuste arvu. Analüüsid toetavad mh kohtusüsteemi arenduseks vajalike juhtimisotsuste teaduspõhisust. Kohtupraktika analüüsid on oluline sisendmaterjal kohtunike, kohtujuristide ja kohtunõunike koolitamiseks. Analüüsid võimaldavad vähendada koolituskoormust läbi iseõppimise; kuna probleemid on eelnevalt kaardistatud, on koolitustegevus ka selgemalt fokusseeritud. Kohtupraktika analüüs on väärtuslik sisend ka õigusloomeks, vähendades ressursikulu, eriti väljatöötamiskavatsuste tasemel. Samuti – arvestades KIS-ile juurdepääsu piiratust – on analüüsid sisendiks õigusteaduslikule uurimistööle õigushariduse raames. Minimaalne vajadus analüüside järele on 10-12 analüüsi aastas kõigis kohtumenetlusharudes kokku. Riigikohtu varasema töökogemuse järgi teeb üks analüütik keskmiselt 3,5 analüüsi aastas. Kohtupraktika analüüs eeldab minimaalselt kohtujuristi, ideaalis kohtunõuniku tasemel pädevust ja spetsialiseerumist õigusharuti. Arvestades eelnevat on vajalik kohtupraktika analüüsideks tsiviilasjades, süüteoasjades ja haldusasjades koos põhiseaduslikkuse järelevalve asjadega komplekteerida 3 analüütiku ametikohta tasumääraga á 2400 eurot/kuus, kolme ametikoha kulu 2023. aastal seega kokku 115 603 eurot, sh tööandja maksud. Järgnevatel aastatel on prognoositud iga-aastaselt 8% palgatõusu, muuhulgas püsimaks tööjõuturul konkurentsivõimeline. Traditsiooniliselt on kohtupraktika analüüsiga tegelev üksus riigi kõrgema kohtu juures ja ideaalis tegutseb see tihedas koostöös kohtunike koolituse ja arendamisega seotud struktuuriga. Analüüsimeeskond aitab riigi kõrgeimal kohtul vastata paremini ka rahvusvahelistele ootustele (küsimustikud, ettekanded, töögruppides osalemised jne). Riigikohus lõpetas kohtupraktika analüüside tegemise seoses eelarve kärbetega 2022. aastal ja alarahastamisega aastatel 2019- 2021. Kohtunike koolitusnõukogu seisukoht lisarahastusvajaduse kohta 31 .05.2022 Koolitusnõukogu peab Riigikohtu riigieelarve lisataotlust 2023-2026 kohtunike koolituse strateegia 2021 2024 täitmiseks vältimatult vajalikuks järgmistel põhjustel. Esiteks , kohtunikkonnas on toimumas ulatuslik põlvkonnavahetus. See tingib erilise vajaduse toetada alustavaid kohtunikke, pakkudes neile õigus- ja ametioskuste koolitust. Tulenevalt ametisse astujate arvust tuleb seda pakkuda senisest suuremas mahus . Lisaks peab kohtunikule pakkuma mitmekesisema id koolitus tel osalemise võimalusi (e-kursused, veebiloengud, individuaalset arengut tõhusamalt toetavad koolitusviisid ). Igal kohtunikul on seadusega pandud enesetäiendamise kohustus . Lisataotluse eesmärk on nende koolituste jätkuv pakkumine. Teiseks , k oolitajatasu ei vasta hetke vajadustele , mistõttu kaotame praegu oma koolitajaid, tekkinud on koolitajate puudus. Tänaste koolitustasude eest ei ole võimalik leida sobivaid koolitajaid. Suurt mõju eelarvele avaldavad ka koolitustega vahetult seotud teenuste hinnad, mis on aastatega tõusnud . Kolmandaks on väga oluline planeerida kohtujuristide väljaõpet , sest nemad on ka kohtuniku kandidaadid tulevikus ja k ohtujuristide koolituse sidustamisel kohtunike koolitusprogrammiga saavutame koolituste järjepidevuse . Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva Koolitusnõukogu esimees