Kohtunike 2023. aasta koolitusprogramm

KOHTUNIKE 2023. AASTA KOOLITUSPROGRAMMI PROJEKT 20. mai 2022 Valdkonnaülesed kohtunike õiguskoolitused 1. Kohtupsühhiaatria e-kursus (veeb) Arvestades teemavaldkonna püsivat relevantsust ning meie kohtunikkonna üksmeelset tagasisidet tuleb ÕKO hinnangul 2023. aastal jätkata kohtupsühhiaatria e-kursusega, milles antakse meie juristkonnale ülevaade psüühilise seisundi hindamisel kasutatavatest põhimõistetest ja peamistest juriidilises kontekstis olulistest psüühikahäiretest ning kasutatavatest diagnostika- ja ravimeetoditest. Samuti käsitletakse kursusel kehtivas seadusandluses reguleeritud olukordi, kus kohtumenetluses võib olla vajalik vaimse tervise alaseid eriteadmisi rakendada. 2. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika (1x1 päev, Tartu või Tallinn) Juhindudes kohtunike vastukajast peaks 2023. aastal jätkama loengupäevaga, mille raames käsitletakse Euroopa Inimõiguste Kohtus aset leidnud arenguid ning Euroopa Inimõiguste Kohtu aktuaalset praktikat, sh Eesti õigusele olulise mõjuga kohtulahendeid. 3. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, digitõendid ja arvutikuritegevus (e-kursus) Arvutisüsteemide vahendusel toimepandavate süütegude arv, mille lahendamine eeldab piisavate õigus- kui ka tehnoloogiateadmiste olemasolu, on kasvamas. Tõusuteel on ka digitaalsete tõendite kogumine ja kasutamine kohtumenetluses. Eeltoodud arenguid silmas pidades tuleb kohtunike õppekavva lisada koolitus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT), digitõendite ja arvutikuritegevuse teemadel. Koolitusel antakse kohtunikele baasteadmised info- ja kommunikatsioonitehnoloogiast, sh erialasest mõisteaparaadist ning IKT arvukatest rakendustest tänapäeva ühiskonnas, peatudes ka tehisintellekti rakenduste ehk krattide olemusel ja toimimisel. Ühtlasi käsitletakse koolitusel kriminaalset tegevust, mis hõlmab IKT-d (nt lubamatu ligipääs, andmete muundamine, küberkiusamine ja -jälitamine, krediitkaardipettus, identiteedivargused jms), arvutikuritegude uurimist ning digitaalsete tõendite problemaatikat (s.o digitõendite kogumine, säilitamine ning kasutamine) koos krüptovaluutadega. Samuti peatutakse koolitusel ka arvutikuritegevusega seonduvatel menetlusõiguslikel küsimustel, sh jurisdiktsioonil ning kohalduval õigusel. Arvestades valdkonna mahukust ning püsivat asjakohasust meie juristkonna jaoks, viiakse koolitus läbi e-kursusena Tartu Ülikooli õpikeskkonnas Moodle, kus see on püsivalt kättesaadav nii kohtunikele, nõunikele kui ka kohtujuristidele. Koolitus valmistatakse ette koostöös kohtute ja Prokuratuuriga. 4. Finantsanalüüsi seminar (2x1 päeva, Tartu ja Tallinn) Raamatupidamisalaseid teadmisi jagati kohtunikele viimati 2018. aastal. 2023. aastal toimuval finantsanalüüsi jätkukoolitusel käsitletakse raamatupidamise algarvestuse põhitõdesid: kontod, kirjendid, kahekordse kirjendamise põhimõte. Seekordne koolitus on planeeritud väikestele gruppidele, et praktiliste ülesannete lahendamine ja kohene tagasiside lektorilt oleks osaleja jaoks maksimaalse kasuteguriga. Enne koolitust saab osalejate seas läbi viia küsitluse, et kindlaks teha osalejate eelteadmised ja soovid. Eraõiguse koolitused 1. Tsiviilkohtumenetluse aktuaalne praktika (1 päev, Tartu ja veeb) Iga-aastane menetlusõiguse koolitus, kus Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtunik vaatab osalejatega koos läbi olulisemad tsiviilkohtumenetlusõigust puudutavad Riigikohtu lahendid. Osalejad on aktuaalse praktika koolitusel hinnanud seda, et koolitusel saadakse informatsiooni selle kohta, kuidas lahendini jõuti ja mida pidas Riigikohus vaidluses oluliseks. 2. Tsiviilkohtumenetluse lühiloeng (1 koolitushommik, veeb) Kohtunikud on avaldanud huvi lühemate koolitusvormide vastu, mistõttu oleme planeerinud ühe koolitushommiku, kus riigikohtunikust lektor annab ülevaate ühel tsiviilkohtumenetluses aktuaalsel teemal Riigikohtu praktikast lähtudes. 3. Maksejõuetusõiguse aktuaalprobleemide ümarlaud (2x1 päev, Tallinn ja Tartu) Aset leidva maksejõuetusõiguse revisjoni tulemusena on ette valmistatud suur hulk seadusemuudatusi ning kohtupraktika on alles kujunemas, seetõttu on vajalik koolitada maksejõuetusasjadele spetsialiseerunud kohtunikke ja kohtujuriste. Koolitus toimub ümarlaua vormis ning keskendub maksejõuetusõiguse aktuaalprobleemidele, sh kõrgemate kohute praktikale. Sihipäraseks probleemilahenduseks kaardistame täpsemad küsimused koolitusele registreerunute hulgas. 4. Maksejõuetusõiguse lühiloeng (1 koolitushommik, veeb) Kohtunikud on avaldanud huvi lühemate koolitusvormide vastu, mistõttu oleme planeerinud ühe koolitushommiku, mil oleks võimalik arutleda asjakohaste probleemküsimuste üle maksejõuetusõiguses. Kitsam teemavalik sünnib koostöös sihtgrupiga. 5. Täitemenetlus (1 päev, Tartu) Viimane täitemenetluse alane koolitus toimus kohtunikele 2020. aastal. Seetõttu on oluline tutvustada uuemat praktikat antud valdkonnas ning kaasata koolitusele ka kohtutäiturite esindaja. 6. Euroopa Liidu Kohtu praktika tsiviilasjades (1 päev, Tallinn) 2021. aastal toimus koolitus Euroopa Liidu Kohtu menetluse põhimõtetest, eelotsuse taotluse sisust ning olulisematest lahenditest tsiviilasjades. Koolitusel osalejad pidasid antud ülevaadet väga praktiliseks. 2023. aastasse planeeritaval koolitusel oleks võimalik peatuda uuemal kohtupraktikal, aga ka anda ülevaade pikaajalisemast praktikast valdkonniti. 7. Pärimisõigus (1 või 2 päeva, Tartu ja/või Tallinn) Viimane pärimisõiguse-alane koolitus toimus kohtunikele 2017. aastal, seetõttu on vajalik käsitleda uuemat praktikat antud valdkonnas. Teema on oluline ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse 2-18-18277 valguses, mis puudutab mh pärimise aluseid, kaaspärijate õigussuhteid ja testamendi tõlgendamist. 8. Võlaõigus (1 päev, Tartu või Tallinn ja veeb) Võlaõiguse koolitusel tulevad tagasisidest tulenevalt käsitlemisele võlaõiguslikest õiguskaitsevahenditest lepingust taganemine ja ülesütlemine. Võimalik on arutleda nii menetlus- kui materiaalõiguslikel teemadel. 9. Ühinguõiguse seminar (1 päev, Tartu või Tallinn) Seminaril lahendatakse koos lektoritega väiksemas grupis kaasusi ühinguõiguslikel teemadel. Koolitus toimub ühel päeval ning on suunatud ainult kohtunikele. Täpsem aktuaalne teema selgub koostöös lektoritega. 10. Alaealiste küsitlemine praktikas (1x2 päeva, Tartu või Tallinn) Koolitusel antakse praktilisi teadmisi ja praktilisi oskusi laste ärakuulamisega seonduvalt. Koolitus on suunatud väiksele arvule osalejatele, eesmärgiga võimaldada põhjalikku ning praktilist teabe ja oskuste omandamist. Koolituse jooksul saavad osalejad professionaalide kõrval harjutada lapse küsitlemist ning hinnata küsitlemise keskkonda ja tingimusi, pidades silmas lapse huve. Koolitusel räägitakse ka põhivigadest, mida küsitlemisel teha ei tohiks. Koolituse sihtgrupiks on perekonnaasjadega tegelevad tsiviilkohtunikud. 11. Kinnise lasteasutuse teenuse ümarlaud 1. jaanuaril 2018 jõustus sotsiaalhoolekande seaduse muudatus, millega sätestati kinnise lasteasutuse teenus (KLAT). 2020. aastal toimus KLAT-teemaline koolitus, mis võttis kokku teenuse praktilise korralduse. Praktilistest probleemidest tulenevalt on vajalik korraldada ümarlaud, kuhu oleks kaasatud nii kohtunikud, Sotsiaalkindlustusameti esindajad, lastekaitsetöötajad kui ka advokaadid. 2022. aasta sügisel tutvustatakse koostöös Sotsiaalkindlustusametiga kohtunikele laste kinnisesse asutusse paigutamise sobivuse hindamise ja suunamise rahvusvahelist praktikat, aasta lõpuks valmib Sotsiaalkindlustusametil ka kinnise lasteasutuse teemaline analüüs. Seetõttu on asjakohane korraldada ümarlaud 2023. aastal. 12. Äriregistri seaduse tutvustus (1 päev, veebis) Äriregistri seadus sätestab äriregistri andmekoosseisu, kannete tegemise ning registri pidamise korra, järelevalve ja vastutuse. E-äriregister on veebiplatvorm, mille kaudu saab äriregistrisse avaldusi esitada ning juriidiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate kohta avalikustatud andmetega tutvuda. E-äriregistris võib peale äriregistri andmete avalikustada ka teistest andmekogudest ja teiste teenuste kaudu kättesaadavaid avalikke andmeid. Uue seaduse eesmärk on juriidiliste isikute registrimenetluse ühtlustamine. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register uudetakse äriregistri osaks, mis muudab registrimenetluse lihtsamaks ja selgemaks nii ettevõtjatele kui ka registripidajale. Muudest muudatustest on kõige olulisemad osaühingut puudutavad muudatused, sest eelnõu kohaselt kaotatakse osaühingu miinimumkapitali nõue ja osanike nimekirja hakatakse pidama äriregistris. Seadus jõustub suuremas osas 1. veebruaril 2023, koolitusel antakse kohtunikele ülevaade uue seadusega tehtud muudatustest. 13. Ümarlauad: kohtuastmete vahelistel ümarlaudadel on võimalik arutleda nii menetlus- kui materiaalõiguslike küsimuste üle ning seeläbi ühtlustada kohtupraktikat. 13.1. Riigikohtu ja ringkonnakohtute ümarlaud (2 päeva) 13.2. Tartu Ringkonnakohtu, Tartu ja Viru maakohtute ümarlaud (1 päev, Tartu) 13.3. Tallinna Ringkonnakohtu, Harju ja Pärnu maakohtute ümarlaud (1 päev, Tallinn) 13.4. Tallinna Ringkonnakohtu, Harju ja Pärnu maakohtute ümarlaud (spetsialiseerumise järgi kindlal teemal) (1 päev, Tallinn) Karistusõiguse koolitused 1. Kohtueelne uurimine (1x2 päeva, Tartu või Tallinn) Kohtunike ja prokuröride vastukajast johtuvalt tuleks kriminaalkohtunikele tuleval aastal läbi viia koolitus kohtueelsest menetlusest, kus käsitletakse lähemalt eeluurimise käiku alates kriminaalmenetluse alustamisest (avaldusepõhine kriminaalasi vs peitkuritegu) kuni menetlustaktika kujundamise, tõendamise (kuidas tõendeid kogutakse, milliseid tõendeid on võimalik koguda, mida saab tõendada, kuidas jõuab toimikusse uurimistoimingu protokoll, kuidas toimub ajakriitiliste toimingute tegemine jms) ning kohtueelse menetluse lõpetamiseni. 2. Karistusõiguse ja kriminaalmenetluse aktuaalprobleemid (1x1 päev, Tartu ja veeb) Iga-aastane karistusõiguse ja kriminaalmenetluse aktuaalprobleemide koolitus annab valikulise ülevaate Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahenditest, käsitledes ka maa- ja ringkonnakohtute lahendeid. 3. Rahvusvaheline koostöö kriminaalmenetluses (1x1 päev, Tallinn) Piiriülene koostöö kriminaalõiguse valdkonnas on laienemas. Nimetatud arenguid silmas pidades tuleks kriminaalkohtunikele 2023. aastal läbi viia koolitus, kus võetakse lähema vaatluse alla Euroopa vahistamismäärus koos Euroopa uurimismäärust käsitleva direktiiviga. Lisaks võimaldab koolitus käsitleda teisi Euroopa Liidu vastastikuse tunnustamise põhimõtte instrumente, nt raamotsust rahaliste karistuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta ning koostööd Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuriga, käsitledes võimalusel ka KrMS revisjoni teise etapiga kaasnevaid muudatusi. 4. Kriminaalmenetluse seadustiku muudatused (salvestis ja seejärel veeb) Jätkuvalt on käimas kriminaalmenetluse seadustiku revisjon, mistõttu tuleks 2023. aasta koolitusprogrammi lisada ka nimetatud seadusemuudatuste sisu käsitlevad koolitused. Koolituse toimumine sõltub muudatuste vastuvõtmisest. 5. Tsiviilhagide lahendamine (1x2 päeva, Tartu või Tallinn) Tsiviilhagide lahendamine kriminaalkohtumenetluses on muutumas üha keerulisemaks, eeldades kriminaalkohtunikelt üha paremat orienteerumist ka tsiviilõiguses. Eeltoodust lähtuvalt tuleks kriminaalkohtunikele 2023. aastal viia läbi kahepäevane jätkukoolitus, mis keskendub tsiviilhagide lahendamisele kriminaalkohtumenetluses. Koolituse esimesel päeval käsitletakse materiaalõigust, s.t alusetut rikastumist, käsundita asjaajamist, deliktiõiguslikke kahju hüvitamise nõudeid koos kahju hüvitamise erikoosseisude ning hüvitamisele kuuluvate varalise kahju liikidega (otsene varaline kahju, saamata jäänud tulu, tulevikus tekkiv kahju jne). Täiendavalt peatutakse kahju hüvitamise üldpõhimõtetel. Teise koolituspäeva raames võetakse täpsema vaatluse alla ka praktikas probleeme valmistanud menetlusõiguslikud küsimused: tsiviilhagile esitatavad nõuded, tsiviilkohtumenetluse korrast juhindumise problemaatika tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses jms koos praktiliste kaasuste lahendamisega. 6. Majandusalased süüteod: maksukuriteod ja rahapesu (1x2 päeva, Tartu või Tallinn) Kohtunike, prokuröride ja advokaatide sõnul on majandusalaste süütegude lahendamine kriminaalkohtumenetluses muutumas üha keerulisemaks. Nimetatud arengutest juhindudes peaks kriminaalkohtunikele läbi viima koolituse, kus võetakse lähema vaatluse alla praktikas enim probleeme valmistanud majandusalased süüteokoosseisud, s.o rahapesu ja maksualased süüteod. Koolitus leiaks aset loengu-seminari vormis. Kaalumisel on koolituse läbiviimine koostöös Prokuratuuri ja Rahapesu Andmebürooga. 7. Alaealiste küsitlemine praktikas (3x2 päeva, Tartu ja Tallinn) Pidades silmas liikumisi kohtunikkonna siseselt ning toetamaks kohtunike spetsialiseerumist alaealistega seotud süüasjadele, viiakse kriminaalkohtunikele läbi jätkukoolitus, kus osalejatele jagatakse praktilist oskusteavet alaealistega suhtlemisel. Koolituse jooksul saavad osalejad professionaalide kõrval harjutada küsitlemiskeskkonna ning tingimuste hindamist koos küsitlemise ettevalmistamise, läbiviimise ning juhtimisega, osutades tähelepanu ka põhivigadele, mida alaealistega suhtlemisel vältida. Koolituse rõhuasetusest lähtuvalt viiakse see läbi väikeses grupis, võimaldamaks osalejatele personaalse tagasiside jagamist ning praktiliste oskuste omandamist. Koolitus on mõeldud ainult kohtunikele ning viiakse läbi koostöös Justiitsministeeriumiga. 8. Käitumiskontroll – sotsiaalprogrammid (1x2 päeva, veeb) Praktilise suunitlusega õppepäeval tutvustatakse süüdimõistetutele mõeldud sotsiaalprogramme, käsitledes nii sotsiaalprogrammide olemust, kestust ning aluseid süüdlaste erinevatesse sotsiaalprogrammidesse suunamiseks. Koolitus leiab aset kahes osas, seda hommikuste veebiseminaridena kahel järjestikusel nädalal. Ümarlauad (toimuvad aruteluteemade olemasolul): 9. Riigikohtu, ringkonnakohtute ja maakohtute ümarlaud (1 päev) 10. Tartu Ringkonnakohtu, Viru Maakohtu ja Tartu Maakohtu ümarlaud (1 päev) 11. Kohtunike, prokuröride ja advokaatide ümarlaud (1 päev) Haldusõiguse koolitused 1. Riigikohtu halduskolleegiumi aktuaalne praktika (1x1 päev, Tartu ja veeb) Halduskohtunike konsensusliku tagasiside põhjal peaks 2023. aastal jätkama koolitusega halduskohtumenetluse aktuaalprobleemidest. Koolitusel leiaksid lähemat käsitlemist viimase aasta olulisemad Riigikohtu halduskolleegiumi lahendid, mida tutvustavad Riigikohtu haldus- kolleegiumi liikmed. 2. Konkurentsiõigus (2x1 päev, Tallinn ja veeb) Vabariigi Valitsuse menetluses on konkurentsiseaduse jt seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega Eesti õigusesse võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1 (nn ECN+ direktiiv) luues uue valdkonnaspetsiifilise erihaldusmenetluse – konkurentsijärelevalvemenetluse – ning võttes Eesti õiguskorda üle 1 konkurentsijärelevalvepõhised haldustrahvid. Eesootavate seadusemuudatuste valguses ning pidades silmas nii kohtunike tagasisidet kui ka ajavahet viimaste samasisuliste koolitustega tuleks kohtunike koolitusprogrammi lisada õppepäev konkurentsiõiguse teemadel. Koolitusel käsitletakse eesootavate seadusemuudatuste sisu koos asjakohase kohtupraktikaga konkurentsiõiguse vallas. Sõltuvalt eesootavate seadusemuudatuste ulatusest käsitletakse koolitusel ka teisi haldustrahvi instrumente. 3. Tervishoiuteenuse osutamine vanglas (1x1 päev, Tartu või Tallinn ja veeb) Kuna kinnipeetavatele tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlused kuuluvad alates 2021. aasta suvest halduskohtute pädevusse, siis tuleb halduskohtunike 2023. aasta koolitusprogrammi lisada õppepäev tervishoiuteenuse osutamise teemadel. Õppepäeval käsitletakse nii praktikas tõusetunud materiaal- (tervishoiuteenuse olemus ning sisu, tervishoiuteenuse osutajal lasuvad kohustused jms) kui ka menetlusõiguslikke (nt VangS 11 kohaldamine) probleemküsimusi. 4. Struktuuritoetused (1x1 päev, Tartu või Tallinn ja veeb) 2021. aastal algas Euroopa Liidu struktuuritoetuste uus seitsmeaastane eelarveperiood. Viimased struktuuritoetusi käsitlevad koolitused leidsid aset aga 2017. aastal. Pidades silmas 1 Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri. Kättesaadav arvutivõrgus: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7536527c-707a-42c6-8ede- 3d9d58560589#DmuOul7K (15.04.2022). liikumisi kohtunikkonna siseselt, uut eelarveperioodi ning ajavahet viimaste samasisuliste koolitustega tuleks halduskohtunike 2023. aasta koolitusprogrammi lisada õppepäev struktuuritoetuste teemadel, käsitledes Eestis rakendatavate Euroopa Liidu toetuste olemust ja eesmärke üle kõigi ELi toetusfondide, uue toetusperioodiga kaasnevaid olulisemaid muudatusi ja menetlusreegleid koos asjakohase Euroopa Liidu Kohtu praktikaga. Võimalusel käsitletakse koolitusel ka levinumaid toetuspettuste skeeme. 5. Keskkonnaõigus (1x1 päev, Tartu või Tallinn ja veeb) Mitmed halduskohtunikud on avaldanud soovi püsiformaadis valdkonnaspetsiifiliste õppepäevade vastu, kus iga-aastaselt käsitletakse lähemalt mõnd keskkonnaõiguse üld- või eriosa (metsandus, kaevandamine, ruumiline planeerimine jms) teemaderingi koos asjakohase kohtupraktikaga. 6. Haldusõiguse üldosa (1x1 päev, Tartu või Tallinn ja veeb) Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonnani on jõudnud teave, et 2023. aastal võiks jätkata koolitustega haldusõiguse üldosast, peatudes lähemalt menetlustoimingu, toimingu, haldusakti ja eelhaldusakti piiritlemise küsimustel ning nõuete eristamise temaatikal. 7. Korrakaitseõigus ja riiklik järelevalve (2x1 päev, Tartu või Tallinn) Kohtunikud on avaldanud korduvalt soovi korrakaitseõigust ning riiklikku järelevalvet käsitleva koolituse vastu. Pidades silmas nii kohtunike tagasisidet kui ka tõsiasja, et viimased koolitused korrakaitseõiguse teemadel leidsid aset 2014. aastal, peaks halduskohtunikele läbi viima õppepäeva, mille raames käsitletakse korrakaitseõiguse põhimõtteid ja mõisteid, sh ohu, julgeoleku ja korrarikkumise sisustamist, avaliku korra eest vastutavate isikute ringi, korrarikkumise kõrvaldamise viise, riikliku järelevalve liike ning riikliku järelevalve üld- ning erimeetmete rakendamist koos ülevaatega asjakohastest kohtupraktikast. Koolitusele eelneks ümarlaud täpsemate probleemküsimuste kaardistamiseks. Ümarlauad (toimuvad aruteluteemade olemasolul): 8. Riigikohtu, ringkonnakohtute ja halduskohtute ümarlaud (1 päev) 9. Halduskohtunike ja advokaatide ümarlaud (1 päev) Alustava kohtuniku programm 2023. aastal Alustava kohtuniku programmi peamiseks eesmärgiks on toetada sisseelamist uude ametisse pakkudes võimalusi praktiliste oskuste omandamiseks ja harjutamiseks, oma töörolli mõtestamiseks ja arenguvajaduste kaardistamiseks. Programmis on kokku üheksa koolitust, millest kuus on kohustuslikud, kolm neist kohustuslikest – menetluse juhtimine, kohtulahendi koostamine ja eetika – on oluline läbida esimesel võimalusel. Kohustuslikud on ka tööprotsesside juhtimine, individuaalsed vestlused ja enesearengu töötuba ning meditatsioon (ainult tsiviil- ja haldusvaldkonna kohtunikele). Avalikkusega suhtlemise, õigusinfoandmebaaside ja eesti keele koolitus on soovituslikud. Kõigile alustavate kohtunike programmi koolitustele saab registreeruda aastaringselt, osaleda on võimalik kohe ametisse astumise järel. Kõik alustavate kohtunike koolitused on praktilised ja interaktiivsed, mistõttu toimuvad need väikestes gruppides, olenevalt valdkonnast saab osaleda 10-20 inimest. Vabade kohtade korral saavad osaleda ka kohtunikud, kel staaž pikem. Kuna uued kohtunikud astuvad ametisse erineval ajal aastaringselt, ei pruugi kõik koolitused siiski sobival ajal kättesaadavad olla. Selle probleemi leevendamiseks luuakse 2022. aasta jooksul Tartu Ülikooli veebikeskkonnas Moodle alustava kohtuniku programmi e-tugi, mis võimaldab ametisse asunud kohtunikul kohe, olenemata jooksva aasta koolituskavast, alustada iseseisvat õppimist. Kõigi programmi koolituste eel- ja järeltegevused toimuvad Moodle’i keskkonnas. 1. Menetluse juhtimine 1.1 tsiviil- ja haldusvaldkonna kohtunikele (2 koolituspäeva, eel- ja järeltegevused veebipõhises Moodle’i keskkonnas) Koolitusel käsitletakse tõhusa kohtuistungi (sh virtuaalistungi) pidamist, eelmenetluse sihipärast läbiviimist ning kutse-eetikaga kooskõlas suhtlust menetlusosalistega. Samuti käsitletakse menetlusmeeskonna juhtimist, oma töö otstarbekat korraldamist ning avalikkusega seotud küsimusi kohtumenetluse kontekstis. Koolitus viiakse läbi kaasuspõhise diskussioonina ning kõik osalejad peavad simulatsioonkohtuistungi ning saavad kolleegidelt tagasisidet. Oodatud on kõik kohtunikud, alustavatele kohtunikele kohustuslik. 1.2 süüteovaldkonna kohtunikele (2 koolituspäeva, eel- ja järeltegevused Moodle’i keskkonnas) Koolitusel käsitletakse kohtuliku arutamise ettevalmistamist ning süüdistus- ja kaitseaktidele esitatavaid nõudeid, samuti erinevaid probleemsituatsioone kohtuistungi (sh virtuaalistungi) juhtimises ning suhetes avalikkusega. Koolitusel osalejad peavad simulatsioonkohtuistungi ning saavad kolleegidelt tagasisidet. Oodatud on kõik kohtunikud, alustavatele kohtunikele kohustuslik. 2. Kohtunikueetika (1 koolituspäev, eel- ja järeltegevused Moodle’i keskkonnas) Koolituse fookuses on kohtunikuametis esinevad eetilised dilemmad, käsitletakse kohtuniku eetikakoodeksit ja distsiplinaarkolleegiumi praktikat. Kohtunikueetika koolituse eesmärk on tõsta kohtunike teadlikkust korruptsiooniohtlikest olukordadest ja nende vältimisest. Oodatud on kõik kohtunikud, alustavatele kohtunikele kohustuslik. 3. Kohtulahendi koostamine Koolituse peamiseks eesmärgiks on arutleda hea kohtulahendi kriteeriumide ja peamiste probleemide üle. Õpitakse, kuidas erinevat tüüpi kohtulahendeid arusaadavalt sõnastada, veenvalt põhjendada ja lahendi koostamise protsessi kohtuniku jaoks võimalikult otstarbekohaselt korraldada. Oodatud on kõik kohtunikud, alustavatele kohtunikele kohustuslik. 3.1 süüteovaldkonna kohtunikele (1-2 päeva, eel- ja järeltegevused Moodle’i keskkonnas) 3.2 tsiviilvaldkonna kohtunikele (2 päeva, eel- ja järeltegevused Moodle’i keskkonnas) 3.3 halduskohtunikele (1 päev, eel- ja järeltegevused Moodle’i keskkonnas). Kui on vähe huvilisi, saab ühendada tsiviilvaldkonna kohtunike vastava koolitusega. 4. Tööprotsessi ja meeskonna juhtimine Koolituse eesmärgiks on toetada kogu tööprotsessi sujuvat juhtimist. Kohtumenetluse mõistliku tempo hoidmiseks on vajalik osata tööprotsessi suunata, delegeerida ja meeskonda juhtida. Koolitus on interaktiivne, kogemuspõhine arutelu kolleegidega, sisaldades praktilisi harjutusi, aitab nii kohe ametisse astudes tööprotsesside haldamist õppida. Võimalusel külastatakse koolituse järel kolleegi istungit ning antakse tagasisidet. 4.1 tsiviilkohtumenetlusese (1 päev, eel- ja järeltegevused Moodle’i keskkonnas). Kui toimub alustavate kohtunike sisseelamisseminar, siis käsitletakse neid teemasid seal. 4.2 kriminaalkohtumenetluses (1 päev, eel- ja järeltegevused Moodle’i keskkonnas). Kui toimub alustavate kohtunike sisseelamisseminar, siis käsitletakse neid teemasid seal. Oodatud on kõik kohtunikud, alustavatele kohtunikele kohustuslik. 5. Individuaalsed vestlused ja enesearengu töötuba (kohtuniku töörolli kujundamine, 1 päev, lisaks individuaalne vestlus tööpsühholoogiga) Alustavate kohtunike töörolli sisseelamist toetav moodul koosneb kahest osast: individuaalsest sessioonist psühholoogiga ning enesearengu töötoast väikses grupis. Vestlused ja töötuba toetavad eneseanalüüsi, oma rollide mõtestamist ning oma tugevuste ja arenguvajaduste kaardistamist. Märkus. Toimub sel moel esmakordselt 2022 sügisel, vastavalt tagasisidele võib koolitus 2023. aastal olla erinev. Oodatud on kõik kohtunikud, alustavatele kohtunikele kohustuslik. 6. Lepitamine ja mediatsioon kohtumenetluses (2 päeva, tsiviil- ja halduskohtunikele) Koolitusel õpitakse, kuidas kohtumenetluse osapooli suunata lahenduste otsimise ja saavutamiseni, tehakse praktilisi harjutusi ja tutvutakse läbirääkimiste teooriaga, seda kõike just kohtumenetluses kohtuniku toimetatava lepitustegevuse kontekstis. Oluline on aktiivne arutelu ning rollimängud väikestes gruppides, mille käigus saadakse kohene tagasiside koolitajatelt. Oodatud on kõik kohtunikud, alustavatele tsiviil-ja haldusvaldkonna kohtunikele kohustuslik. 7. Eesti keel (2 koolituspäeva erinevatele gruppidele, eel- ja järeltegevused Moodle’i keskkonnas) Koolituse eesmärgiks on läbi praktiliste harjutuste ja näidete toetada head eesti keele kasutust. Oodatud on kõik kohtunikud, alustavatele kohtunikele soovituslik. 8. Meediakoolitus algajatele (1 päev, eel- ja järeltegevused Moodle’i keskkonnas) Koolituspäeval käsitletakse erinevaid ajakirjandusžanre, mängitakse läbi stuudiointervjuu ja terav olukord, oma seisukohtade ettevalmistamine ja esitamine. Oodatud on kõik kohtunikud, alustavatele kohtunikele soovituslik. 9. Sisseelamisseminar alustavatele kohtunikele (3 päeva) Kolmepäevase seminari eesmärgiks on pakkuda ametisse astunud kohtunikele tuge ja süvendada motivatsiooni sisseelamisel uude ametisse. Antakse nii praktilisi oskusi töö paremaks korraldamiseks kui arutletakse laiemalt kohtuniku ameti ja rolli üle. Aruteludes käsitletakse muuhulgas õigussüsteemi eesmärke riigi toimimises, kohtunikueetikat ja huvide konflikti vältimist, samuti tööprotsesside kujundamist ning keeruliste olukordadega hakkama saamist. Seminaril esinevad ja arutelusid juhivad tippõigusametnikud, õhtune programm võimaldab omavahel tutvuda, ideid ja kogemusi vahetada. Seminari toimumise eelduseks on vastava eelarve olemasolu. Kui seminar toimub, saab sellega arvestatud alustava kohtuniku programmi kuuluv kohustuslik koolitus tööprotsessi ja meeskonna juhtimine. Oskuskoolituste ettepanekud 1. Vaimset tervist, sotsiaalset kompetentsust ja motivatsiooni toetavad koolitused (erinevatele sihtgruppidele, sh kogenud kohtunikud, täpsem fookus lepitakse kokku sihtgrupi ja koolitajatega) Vaimse tervise ja motivatsiooni toetamise koolitused aitavad osalejatel ennast paremini mõistes ja juhtides parandada oma keskendumis- ja otsustusvõimet, stressiga toimetulekut, enesejuhtimist keerulistes olukordades ning tasakaalustatult oma tegevusi planeerida ning ellu viia. Näiteks: Vaimse tervise ja motivatsiooni hoidmine kohtunikuametis (minimaalselt 1 päev Tallinnas, 1 päev Tartus, veebipõhised lühiloengud ja materjalid, näiteks tööprotsesside haldamine, unehügieen, konfliktide haldamise jmt teemadel) 2. Mälu eripärad ja nende arvestamine õigusemõistmises (1 päev) Koolitusel käsitletakse mälu funktsioneerimist nii täiskasvanutel kui lastel, mäluprobleeme ja tajukaldeid. Täpsem fookus planeeritakse koostöös erialaspetsialistiga. 3. Traumapädev menetlusosaliste kohtlemine (1-2 päeva, koolituse täpne pealkiri ja rõhuasetus täpsustub koostöös koolitajaga, ilmselt koostöökoolitus sotsiaalkindlustusametiga). Koolituse eesmärgiks on saada baasteadmised ja praktilised juhised traumat kogenud inimeste kohtlemisel. 4. Alustavate kohtunike juhendajate koolitus ja/või ümarlaud (olenevalt sihtgrupi suurusest kuni 2 päeva kahele erinevale grupile) Juhendajate ümarlaud/koolituse eesmärgiks on interaktiivses vormis käsitleda alustavate kohtunike juhendamise parimaid praktikaid ja probleeme. 5. Kohtunike koolitajate koolitus ja/või ümarlaud (1 päev) Inspiratsioonipäeva eesmärgiks on interaktiivses vormis käsitleda kohtunike koolituse eripärasid, probleeme ja positiivseid kogemusi. Arutletakse ka motivatsiooni, optimaalsete koolitusmeetodite, osalejate kaasamise jmt teemadel. Eesti Advokatuur 20.05.2022 nr 9-23/22-266 Riigiprokuratuur Tartu Ülikooli õigusteaduskond Justiitsministeerium Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Õiguskantsleri Kantselei Lugupeetud koostööpartnerid Esitame Teile kohtunike 2023. aasta koolitusprogrammi projekti, mille on kokku pannud Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakond. Projekti arutas kohtunike koolitusnõukogu oma koosolekul 26. aprillil 2022 ja otsustas saata selle arvamuse andmiseks kohtutele, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Justiitsministeeriumile, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile ja Õiguskantsleri Kantseleile. Oodatud on nii täpsustavad ettepanekud dokumendis esitatu kohta kui ka uued teemad- probleemid, mida praegu koolitusprioriteedina tuvastatud ei ole. Oodatud on ka Teie vastukaja küsimuses, milliseid koolitusi peate kõige vajalikumateks valdkondade lõikes. Teie tagasisidest lähtuvalt saame seada teemade sõelumisel prioriteete. Vastastikuses koostöös valmib kohtunike vajadustest lähtuv koolitusprogramm. Palume Teie tagasisidet 22. juuniks 2022 aadressil [email protected]. Koolitusnõukogu kinnitab kohtunike koolitusvajadust ja riigieelarves kohtunike koolituseks ettenähtud vahendeid arvestades koolitusprogrammi hiljemalt 1. oktoobril 2022. Teie tagasisidet ootama jäädes (allkirjastatud digitaalselt) Liina Reisberg Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e-post [email protected] www.riigikohus.ee