Justiitsministeerium Teie 26.04.2022 nr 8-3/3100-1
[email protected]
Meie 11.05.2022 nr 6-6/22-21
Arvamuse avaldamine
Täname võimaluse eest avaldada arvamust kohtute seaduse täiendavate ettepanekute kohta.
Käesolevaga edastame arvamuse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Reisberg
Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja
Lisa 1: Riigikohtu arvamus kohtute seaduse 151. peatüki kohta (kohtukorralduse erisused
erakorralise või sõjaseisukorra ajal)
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post
[email protected]
www.riigikohus.ee
Lisa 1
Riigikohtu arvamus1 kohtute seaduse 151. peatüki kohta
(kohtukorralduse erisused erakorralise või sõjaseisukorra ajal)
1. Juhime tähelepanu, et eelnõule tervikuna pole tehtud põhiseaduspärasuse analüüsi.
2. Eelnõuga kavandatavas §-s 1272 on viide kohtute seaduse § 12 nimetatud arvamustele. See
on pikk ja mitmeid erinevaid maakohtu esimehe pädevusse kuuluvaid ülesandeid käsitlev
paragrahv, mistõttu oleks parem lähtuda üldisest õigusalasest tavast ja viidata konkreetsetele
lõigetele ning punktidele.
3. Eelnõuga kavandatav § 1273 võimaldab kohtu esimehel lubamatult sekkuda õigusemõistmise
sisusse. Selle tulemusena võidakse keerulisel ajal kohtulik kaitse sisuliselt nullida. See, kui
kiiresti ja millise prioriteetsusega mingit asja lahendada, on õigusemõistmise sisu küsimus.
Alternatiiv oleks asendada juhised soovitustega ning sätestada, et kohtunik võib soovitustest
kõrvale kalduda, kui seda tingivad menetlusosaliste ülekaalukad huvid või ülekaalukas avalik
huvi. Samuti tuleks sätestada, et soovitusi ei tohi järgida, kui need takistaks arutamast kaebusi
vabaduse võtmise, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra meetmete peale, avalike
kogunemiste keeldude peale või sõna- ja ajakirjandusvabaduse piiramise peale.
Hübriidrünnakute korral ei saa välistada ka sõja kestmist pikka aega, meetmetel peaks olema
selge ja range ajaline piir, et vältida erakorraliste meetmete normaliseerumist (nt mõni kuu).
4. Eelnõuga kavandatav § 1274 näeb ette erakorralise või sõjaseisukorra ajal kohtute haldamise
nõukoja volituste ülemineku Riigikohtu esimehele. Riigikohus ei ole veendunud, et nõukoja
pädevus on tarvis üle anda Riigikohtu esimehele. Soovitame ettepaneku veelkord läbi mõelda
ning kui muudatus on vajalik, siis kaaluda alternatiive, nt pädevuse üleminekut vaid juhul, kui
nõukoda ei saa tegelikult koguneda ja pädevuse üleminekut mõnele väiksemale
kollegiaalorganile (nõukoda vähendatud koosseisus, Riigikohtu juhtkond vms).
5. Eelnõuga kavandatav § 1275 on kohtualluvust reguleeriv erisäte, mistõttu pole selle alusel
kohtuasjade suunamine ühest kohtust teise vaadeldav põhiseaduse (PS) § 24 lõikes 1 sätestatud
põhiõiguse rikkumisena. Viidatud põhiõigust võib ka erakorralise või sõjaseisukorra käigus
piirata (PS § 130), ent eelnõu seletuskiri võiks avada täpsemalt, missugune on tüüpjuhtum, mille
puhul selline suunis oleks vajalik.
Seejuures kaotatakse §-ga 1275 ära vahetegu haldus- ja üldkohtute pädevuse vahel. PS § 148
lõike 1 punkti 1 ja § 149 lõike 1 mõte on erikohtuharu kaudu tagada kohtuvõimu piisav
tähelepanu avaliku võimu teostamisega seotud asjadele. Kui haldusasjad antakse erakorralises
olukorras üle maakohtutele või kui halduskohtutele antakse üle massiliselt tsiviil- ja süüteoasju,
loob see täiendava riski, et võimule ebamugavad vaidlused jäävad vajaliku aja jooksul
lahendamata. Juhime tähelepanu, et halduskohtutele peab jääma võimalus tegeleda
fokusseeritult just erakorralise- või sõjaseisukorra meetmete kontrolliga. Ei ole usutav, et just
maa- ja halduskohtute vahelisest asjade jaotusest sõltub erakorralises olukorras riigi kestma
jäämine. Palume muudatuse põhiseaduslikkust selles valguses veel kord analüüsida, kuivõrd
näeme siin põhiseaduslikke riske.
1
Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti ainult
kohtuasjade menetlemisel.
1/2
Lisa 1
6. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal on kohtutel vaja menetluskorra olulist lihtsustamist ning
näiteks kriminaal- ja väärteoasjade puhul sisaldub see osaliselt kehtivas erakorralise seisukorra
seaduse (ErSS) 4. peatükis. Need sätted pole aga süüteomenetluse jaoks kaugeltki piisavad,
mistõttu tuleks juba ettevaatavalt seadusemuudatusi tehes mõelda terviklikule lahendusele,
mitte piirduda pooliku ja pealiskaudse regulatsiooniga.
2/2