Leping

Kohtunike 2022. ja 2023. aasta koolitused alaealiste teemadel 1. Koolitus: Perevägivalla spetsiifiline vorm – vanemast võõrandamine Toimumisaeg ja -koht: 12. mai 2022. a, veeb. Koolituse kirjeldus ja sihtgrupp: Vanemast võõrandamine (ingl. parental alienation) on perevägivalla spetsiifiline vorm, mis ilmneb enamasti lahkuminekujärgselt. Tegu on kompleksse, ent vähemärgatud psühholoogilise väärkohtlemisega, mille käigus võõrandav vanem rakendab erinevaid agressiivse käitumise viise ning manipulatsioone, et kahjustada ja hävitada lapse ning teise vanema vahelist suhet ning seeläbi haavata teist vanemat otseselt. Õpiväljundid: 1. võõrandamise tunnused ja raskusastmed; 2. võõrandamise mõju märkamine lapsel ning teisel vanemal; 3. võõrandaja motiivide mõistmine ja käitumise märkamine; 4. võõrandamisega seotud vääruskumused ja ühiskondlikud hoiakud; 5. mis rolli mängib perevägivalla esinemine võõrandamisdünaamika väljakujunemisel; 6. kuidas kaitsta last ja kuidas professionaalid saavad kaitsta ennast (kaudne trauma, sekundaarne traumaatiline stress, läbipõlemine)? Õppetöö toetamiseks käsitleme mitmeid erineva iseloomuga anonüümseid juhtumeid elust enesest. Koolituse sihtgrupiks on kohtunikud, advokaadid ja lastekaitsetöötajad. Tabel 1: Koolituse eeldatav maksumus (Perevägivalla spetsiifiline vorm – vanemast võõrandamine) Kuluartikkel Kulu Kommentaar Koolitajatasud (bruto) 855 Tööjõu maksud 288,99 Sotsiaal- ja töötuskindlustus. Toitlustus 0 Materjalide paljundus 0 Koolitajate transport ja 0 majutus Ruumi rent 0 Tehnika rent 0 Koolitust on plaanis videosalvestada, ent veebikoolituse formaadi tõttu pole tehnika rent vajalik. Koolituse kulu kokku (eur) 1143,99 1 2. Koolitus: Kinnisesse lasteasutusse paigutamise ümarlaud Toimumisaeg ja -koht: 2022. a sügis või 2023. a kevad, hübriidkoolitus (Tartu või Tallinn koos veebiga) Koolituse kirjeldus ja sihtgrupp: Ümarlaual käsitletakse praktikas tõusetunud küsimusi kinnise lasteasutuse teenuse rakendamisel. Sihtgrupp: kohtunikud, advokaadid, SKA, lastekaitsetöötajate esindajad Tabel 2: Koolituse eeldatav maksumus (Kinnisesse lasteasutusse paigutamise ümarlaud) Kuluartikkel Kulu Kommentaar Koolitajatasud (bruto) 200 Ümarlaua juhataja tasu. Tööjõu maksud 67,60 Sotsiaal- ja töötuskindlustus. Toitlustus 500 Üks kohvi- ja lõunapaus. Materjalide paljundus 0 Koolitajate transport ja 0 majutus Ruumi rent 0 Tehnika rent 0 Koolituse kulu kokku (eur) 767,60 3. Koolitus: Alaealiste küsitlemise jätkukoolitus Toimumisajad: kolm kuni neli kahepäevast koolitust 2023. aastal. Koolituse kirjeldus ja sihtgrupp: Seoses kohtunikkonna vahetusega soovime 2023. aastal läbi viia jätkukoolitused alaealiste küsitlemise teemadel. Koolituse jooksul saavad osalejad professionaalide kõrval harjutada küsitlemiskeskkonna ning -tingimuste hindamist koos alaealiste küsitlemise ettevalmistamise, läbiviimise ning juhtimisega. Ühtlasi osutatakse tähelepanu põhivigadele, mida alaealistega suhtlemisel vältida. Koolituse rõhuasetusest lähtuvalt viiakse õppepäevad läbi väikestes gruppides, võimaldamaks osalejatele personaalse tagasiside jagamist ning praktiliste oskuste omandamist. Koolituse sihtgrupiks on kriminaalkohtunikud, prokurörid ja advokaadid. Ühe koolitusgrupi suuruseks on kuni 15 inimest. Tabel 3: Koolituse eeldatav maksumus (Alaealiste küsitlemine praktikas) Kuluartikkel Kulu Kommentaar Koolitajatasud (bruto) 2850 Koolitajate arv: 3, koolitajatasuga 95 eurot ühe akadeemilise tunni eest. 2  Koolituse ajaline kestus: kahe loengupäeva peale kokku 10-12 akadeemilist tundi. Tööjõu maksud 963.30 Sotsiaal- ja töötuskindlustus. Toitlustus 950 Üks lõunapaus ja kaks kohvipausi ühe õppepäeva kohta. Materjalide paljundus 0 Hetkel vajadust ei näe, kuid ei välista. Koolitajate transport ja 0 Koolitajatasud hõlmavad ka hüvitist koolituste majutus läbiviimisega seonduvate kulude (sh transport ja majutus) eest. Ruumi rent 300 Ruumi rent 300 eurot ühe kahepäevase koolituse kohta. Kõik koolitused soovime läbi viia kohtumajades asuvates lastetubades või lastemajades, ent potentsiaalse viirusepuhangu valguses võib tõusetuda vajadus uute koolitusruumide leidmiseks. Tehnika rent (ühekordne 900 Sooviksime salvestada üht kahepäevast kulu) õppepäeva, millest valmiks õppevideo meie juristkonnale. Õppevideo valmimine sõltub nii koolitajate kui ka koolitatavate nõusolekust. Ühe kahepäevase koolituse 5063,3 Sisaldab: koolitajatasusid, tööjõumakse, koondkulu (eur) toitlustust ja ruumide renti. Nelja kahepäevase koolituse 21 153.20 Sisaldab nelja õppepäeva kogumaksumust koos koondkulu (eur) ühe koolituse salvestamise tasuga summas 900 eurot. 4. Koolitus: Alaealiste ärakuulamine tsiviilkohtumenetluses Toimumisajad: kaks ühepäevast või üks kahepäevane koolitus 2023 aastal. Koolituse kirjeldus ja sihtgrupp: Koolitusel antakse praktilisi teadmisi ja praktilisi oskusi laste ärakuulamisega seonduvalt. Koolitus on suunatud väga väiksele arvule osalejatele, eesmärgiga võimaldada põhjalikku ning praktilist teabe ja oskuste omandamist. Koolituse jooksul saavad osalejad professionaalide kõrval harjutada lapse küsitlemist ning hinnata küsitlemise keskkonda ja tingimusi, pidades silmas lapse huve. Koolituse räägitakse veel muuhulgas põhivigadest, mida küsitlemisel teha ei tohiks. Koolituse sihtgrupiks on perekonnaasjadega tegelevad tsiviilkohtunikud. Tabel 4: Koolituse eeldatav maksumus (Alaealiste ärakuulamine tsiviilkohtumenetluses) Kuluartikkel Kulu Kommentaar Koolitajatasud (bruto) 2850 Koolitajate arv: kuni 3, koolitajatasuga 95 eurot ühe akadeemilise tunni eest. Koolituse ajaline kestus: kahe loengupäeva peale kokku 10-12 akadeemilist tundi. 3  Tööjõu maksud 963.30 Sotsiaal- ja töötuskindlustus. Toitlustus 950 Üks lõunapaus ja kaks kohvipausi ühe õppepäeva kohta. Materjalide paljundus 0 Hetkel vajadust ei näe, kuid ei välista. Koolitajate transport ja 0 Koolitajatasud hõlmavad ka hüvitist koolituste majutus läbiviimisega seonduvate kulude (sh transport ja majutus) eest. Ruumi rent Koolitused sooviksime läbi viia kohtumajades 0 asuvates lastetubades või lastemajades. Tehnika rent 500 Hetkel vajadust ei näe, kuid ei välista. Koolituse kulu kokku (eur) 5 263,3 Nelja kavandatava koolituse (s.t perevägivalla spetsiifiline vorm – vanemast võõrandamine, kinnisesse lasteasutusse paigutamise ümarlaud, alaealiste küsitlemise jätkukoolitus ning alaealiste ärakuulamine tsiviilkohtumenetluses) kogukuluks on 28 328,09 eurot, ümardatuna 28 330 eurot. 4  PARTNERLUSLEPE NR 7-8/3429 Justiitsministeerium (registrikood 70000898, aadress Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn), mida seaduse ja põhimääruse alusel esindab kantsler Tõnis Saar, (edaspidi Projekti Elluviija), ja Riigikohus (registrikood 74001127, aadress Lossi tn 17, 50093 Tartu), mida esindab Riigikohtu kodukorra alusel direktor Üllar Kaljumäe (edaspidi nimetatud ka kui „Partner“), teiselt poolt, edaspidi koos kui Pooled, on sõlminud partnerlusleppe (edaspidi Lepe) projekti „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismi 2014-2021 programmi „Local Development and Poverty Reduction“ raames ning on selleks leppinud kokku järgnevas: 1. Leppe eesmärk ja sisu 1.1. Lepe sõlmitakse projekti „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ (edaspidi Projekt) eesmärkide täitmiseks, täpsemalt kohtunike, prokuröride ja advokaatide koolitamiseks. Leppega reguleeritakse Poolte kohustused Projekti raames ning Projektiga seonduvate kulude finantseerimise kord. 1.2. Projekti Elluviija ja Partner nõustuvad viima koostöös ellu Projekti, mida rahastatakse Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2014-2021 programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ vahenditest. Projekt viiakse ellu vastavalt Projekti Elluviija suhtes langetatud toetuse rahuldamise otsusele Sotsiaalministeeriumi kui programmioperaatori poolt. 1.3. Partner vastutab Projekti elluviimise eest tegevuste ja eelarve osas, mis on Projekti Elluviija ja Partneri vahel kokku lepitud. Kokkulepitud tegevused ja eelarve on kirjeldatud Leppe lisas 1. 2. Tähtajad 2.1. Partneri tegevused viiakse ellu ja nende tegevuste kulud on abikõlblikud alates 12.05.2022 kuni 30.04.2023. 2.2. Lepe jõustub viimase allkirja andmise hetkest alates ning kehtib mõlema Poole poolt käesolevast Leppest tulenevate kohustuste täieliku täitmiseni või Poolte vahelise kokkuleppe tulemusena Leppe lõpetamiseni. 3. Projektitoetus 3.1. Partneri poolt elluviidavate tegevustega kaasnevad kulud ei tohi kokku ületada 28 330,00 (kakskümmend kaheksa tuhat kolmsada kolmkümmend) eurot. Kulud, mille katmises Projekti eelarvest on kokku lepitud koos kulude arvestamise alustega, on kirjeldatud Leppe lisas 1. 3.2. Partneri tegevuste elluviimisega kaasnevad kulud kaetakse kuni 28 330,00 euro ulatuses, mis moodustab 100 % Leppe punktis 3.1 nimetatud summast. 3.3. Partneril ei ole õigust kasutada Projekti elluviimiseks eraldatud toetust tulu saamiseks ei otseselt ega kaudselt. 1 4. Kulude katmine 4.1. Partneri kulud kaetakse Partneri poolt tehtud tegelike kulude kompenseerimisena. 4.2. Partnerile tehtava makse aluseks on esitatav kuludokumentide impordi vorm (Leppe lisa 2) koos kuludokumentide koopiatega, millega Partner tõendab tegelikke abikõlblikke kulusid. Kuludokumentide esitamise ajakava lepitakse Projekti Elluviijaga kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil kokku. 4.3. Partnerile ei hüvitata Projekti elluviimisega kaasnevaid kaudseid kulusid (üldkulusid). 4.4. Projekti Elluviija teeb maksed Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE891010220034796011 (BIC/SWIFT: EEUHEE2X), viitenumber 2800071509. 4.5. Projekti Elluviija hüvitab Partneri poolt tehtud kulutused hiljemalt 90 tööpäeva jooksul pärast Leppe punktis 4.2 nimetatud vormi ja kuludokumentide esitamist. 4.6. Projekti Elluviijal on õigus makset kinni hoida või vähendada, kui Partneri poolt esitatud ja kulu tõendavad dokumendid ei ole korrektselt vormistatud või sisaldavad vastuolulist informatsiooni. 4.7. Projekti Elluviija teeb maksed Partnerile eurodes. 5. Abikõlblikud kulud ja nende kajastamine 5.1. Abikõlblikud on kulud, mis: 5.1.1 on seotud Projekti eesmärgiga ning Projekti eelarvesse arvestatud (vastavalt Leppe lisale 1); 5.1.2 tekivad abikõlblikkuse perioodil; 5.1.3 on proportsionaalsed, Projekti elluviimiseks vajalikud, põhjendatud ja majanduslikult otstarbekad, kooskõlas säästlikkuse, tulemuslikkuse ja tõhususe põhimõtetega; 5.1.4 on reaalselt tasutud abikõlblikkuse perioodil ning erandkorras kulud, mille kohta on arve esitatud abikõlblikkuse perioodi viimasel kuul ja kulu on tasutud 30 päeva jooksul peale abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäeva ning kajastatud Projekti Elluviijale Projekti aruandes; 5.1.5 kajastatud Partneri raamatupidamises ja teistest kuludest eristatavad, tõestatavad ning originaaldokumentidega tõendatavad; 5.1.6 vastavad kohaldatavate maksu- ja sotsiaalõigusaktide nõuetele. 5.2. Abikõlblikud ei ole kulud 5.2.1 mis on tekkinud tehingutes, mis võivad mõjutada Partneri enda, juhtorgani liikme, mõlema lähisugulaste või -hõimlaste ja nendega seotud juriidiliste isikute majandushuve; 5.2.2 osas, mis on kaetud muudest vahenditest. 5.3. Projekti Elluviija võib lugeda Partneri kulu mitteabikõlblikuks ja keelduda seda kas osaliselt või tervenisti katmast, kui Partner on rikkunud Lepet või eiranud seaduste või muude regulatsioonide nõudeid. 5.4. Partneri kulud punktides 3.1 ja 3.2 nimetatud ulatuses kajastatakse Projekti Elluviija raamatupidamises ning need kaetakse projekti toetusest, nagu sätestatud käesoleva Leppe punktis 3.2. 6. Partneri õigused ja kohustused 6.1. Partneri kohustus käesoleva Leppe raames on korraldada kolm koolitust ja üks ümarlaud. Tegevuste ülesehitus, sihtrühm ja ajaraam on toodud Leppe lisas 1. 6.2. Partneril ei ole õigust delegeerida käesoleva Leppega sätestatud õigusi ja kohustusi ilma Projekti Elluviija eelneva kirjaliku loata. 6.3. Juhul kui Partner hangib teenuseid, mis toetavad käesoleva Leppe elluviimist, või teeb selleks koostööd kolmandate osapooltega, vastutab Partner ainuisikuliselt käesoleva Leppega Projekti Elluviija ees võetud kohustuste täitmise eest. 2 6.4. Koostöö kolmandate osapooltega, sh hangete läbiviimine peab olema kooskõlas Euroopa Liidu ja riiklike hankemenetluse regulatsioonidega. 6.5. Kõigi Projekti raames elluviidavate hankemenetluste puhul järgib Partner riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid, kasutades rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, saavutades hanke eesmärgi mõistliku hinnaga ning tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte. 6.6. Kui lepingu eeldatav maksumus on väiksem, kui riigihangete seaduses sätestatud piirmäär, mis eeldab riigihanke läbiviimist riigihangete registris, võtab Partner kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kolm hinnapakkumust, kui teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 5000 eurot või rohkem. 6.7. Partner võtab otsuste tegemisel ja tegevuste läbiviimisel arvesse: 6.7.1 hea valitsemise, keskkonnasäästlikkuse ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid; 6.7.2 seadustest tulenevaid hankereegleid, hea majandamise, läbipaistvuse, kulu tõhususe, õiglase konkurentsi ning toetuse efektiivse kasutamise põhimõtteid; 6.7.3 Finantsmehhanismide Kantselei ja Sotsiaalministeeriumi poolt kirja pandud ja avalikustatud Projektist teavitamise reegleid. Partneri kohustus on kasutada koolitust puudutaval dokumentatsioonil (nt registreerumislehed, ajakavad) ja esitlusmaterjalidel (nt esitlusslaididel) Norra finantsmehhanismi logo. Veebis toimuvate koolituskulude abikõlblikkuse tõendamisel tuleb lähtuda Projekti Elluviija juhistest, millest on Partnerit teavitatud kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil. 6.8. Partner peab vältima igal võimalikul moel huvide konflikti kaasa toovaid tehinguid. 6.9. Partneril on õigus Projekti tulemustele, sh intellektuaalsele omandile, mida tal on õigus kasutada Projekti eesmärgist ning elluviimisest lähtuvalt. 6.10. Partner annab Projekti Elluviijale Projekti aruannete koostamiseks ja nende esitamiseks õigeaegselt ning kokkulepitud vormis vajalikku informatsiooni. Partner vastutab informatsiooni korrektsuse ja õigsuse eest. 6.11. Partner säilitab kõik Projekti elluviimisega seotud dokumendid kuni 31.12.2028. 7. Projekti Elluviija õigused ja kohustused 7.1. Projekti Elluviija vastutab Projekti elluviimise ja majandamise eest vastavalt tema suhtes langetatud projekti „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ toetuse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse kasutamise tingimustele. 7.2. Projekti Elluviija ei ole vastutav Partneri, projektimeeskonna või sihtrühmade poolt tehtud kahju eest ning sellise kahju korral ei ole Projekti Elluviijal õigust rahuldada kahjunõudeid. 7.3. Projekti Elluviijal on volitused esindada Partnerit suhtlemisel Sotsiaalministeeriumiga Projekti elluviimist puudutavates küsimustes. 7.4. Projekti Elluviija informeerib Partnerit õigeaegselt kõigist Projekti elluviimist puudutavatest asjaoludest, sh konsulteerib Partneriga Projekti võimaliku muutmisega seonduvat. 7.5. Projekti Elluviija valmistab ette ja esitab Sotsiaalministeeriumile õigeaegselt vormikohased Projekti elluviimise aruanded. 7.6. Projekti Elluviija kohustub kaitsma Partnerilt saadud eriliigilisi isikuandmeid vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele. 8. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 8.1. Pooled ja nende palgatud töötajad hoiavad ametisaladust käesoleva lepingu kehtivuse ajal ja kolm aastat pärast selle sõlmimist. Kumbki Pool ei edasta kolmandatele isikutele teavet, mis võib kahjustada Leppe edukat rakendamist, välja arvatud teise Poole eelneval kirjalikul nõusolekul või kui see on seadusega nõutud. See ei piira olemasolevaid kohustusi avaldada teavet Euroopa Nõukogu organitele, 3  Finantsmehhanismide Kantselei, Projekti Elluviija riigi ja partnerriigi ametiasutustele, Programmioperaatorile ega auditeerimise eesmärgil. 8.2. Pooled kohustuvad hoidma Leppe kohaselt vahetatud aruannete, dokumentide ja igasuguse teabe konfidentsiaalsust. 8.3. Pool on kohustatud hüvitama teisele Poolele Leppe täitmata jätmise või mittekohase täitmisega põhjustatud kahju. 8.4. Leppest tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise korral on Projekti Elluviijal õigus nõuda Partnerilt kogu Projekti rakendamiseks antud toetuse või selle osalist tagastamist. 8.5. Leppest tulenevate kohustuste täitmata jätmist või mittekohase täitmist ei loeta Leppe rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitavad Pooled võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid. Vääramatu jõu asjaolude äralangemisel peab Pool asuma Lepet täitma esimesel võimalusel. Kui vääramatu jõu asjaolude tõttu on Poole Leppest tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 2 (kaks) kalendrikuud järjest, võivad Pooled Leppe lõpetada. 8.6. Pool, kelle tegevus Leppest tulenevate kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest esimesel võimalusel teisele Poolele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama. 8.7. Leppest tulenevate kohustuste täitmata jätmiseks ning mittekohaseks täitmiseks ei loeta Leppe punktis 6.1. nimetatud koolituste toimumisaja muutumist. Ühtlasi ei loeta leppest tulenevate kohustuste täitmata jätmiseks ning mittekohaseks täitmiseks Leppe punktis 6.1. nimetatud koolituste ärajäämist Partnerist sõltumatutel asjaoludel. 9. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 9.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni või e-posti teel eesti keeles. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele Poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks Poolte Leppe lõpetamise avaldused, samuti Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Leppe rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 9.2. Leppega seotud teated edastatakse teisele Poolele Leppes märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on Pool kohustatud koheselt informeerima teist Poolt. 9.3. Projekti Elluviija esindajaks Leppe täitmisel tekkida võivate probleemide lahendamisel ning Leppe täitmise kontrollimisel on Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna projekti koordinaator Terje Smitt (telefon 620 8115, e-post [email protected]). 9.4. Partneri esindajaks Leppe täitmisel tekkida võivate probleemide lahendamisel ning Leppe täitmise kontrollimisel on Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna nõunik Madis Metelitsa (telefon 730 9088, e-post [email protected]). 10. Auditid ja kohakülastused 10.1. Pooled on teadlikud, et Sotsiaalministeeriumil, Rahandusministeeriumil, Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Doonorite esindajatel (NMFA ja Norra Audiitorite Kogu) on õigus viia läbi auditeid ning kohakülastusi Projekti elluviimisperioodil ning seitsme aasta jooksul peale Projekti lõpparuande heakskiitmist. 10.2. Kohakülastuse läbiviimine kooskõlastatakse Partneriga vähemalt seitse päeva enne kohakülastuse toimumist. 10.3. Partner tagab, et eeltoodud juhtudel on audiitoritele tagatud ligipääs Projekti elluviimist puudutavale dokumentatsioonile, sh originaaldokumentidele. 10.4. Kui Norra finantsmehhanismi 2014-2021 programmi elluviimisega seotud institutsioon või selleks volitatud isik viib läbi Sotsiaalministeeriumi hindamist, võimaldab Partner hindamise läbiviijale ligipääsu hindamiseks vajalikele dokumentidele ja informatsioonile. 11. Partnerilt toetuse tagasinõudmise alused 4 11.1. Projekti Elluviija võib Partnerilt toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui 9.1.1 ilmneb, et Partner on toetust kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 9.1.2 Partner ei ole kasutatud toetust ettenähtud korras ja tingimustel; 9.1.3 ilmneb, et projekti eesmärgi saavutamiseks kavandatud tulemusi ei saavutata; 9.1.4 Partner ei ole täitnud partnerlusleppes või toetuse andmist ja kasutamist reguleerivates alusdokumentides talle pandud kohustusi; 9.1.5 auditi käigus tuvastatakse, et Partner on teinud mitteabikõlblikuks tunnistatud kulusid. 11.2. Norra Välisministeerium kontrollib kulude abikõlblikkust ja langetab abikõlblikkuse osas lõpliku otsuse. Partner vastutab tema poolt teostatud kulude abikõlblikkuse eest ning abikõlbmatuks osutunud projektitoetuse tagastamise eest Norra Välisministeeriumile. 12. Leppe muutmine ja lõpetamine 12.1. Pooltel on õigus algatada Leppe muutmine. Väljapakutud muudatusest keeldudes tuleb otsust põhjendada või selgitada, millist täiendavat informatsiooni oleks vaja ettepaneku täiustamiseks. Leppe muudatused jõustuvad mõlema Poole allkirjastamisel. 12.2. Pooltel on õigus Lepe lõpetada, saates teisele poolele kirjaliku teate ühes põhjendusega vähemalt 20 tööpäeva ette. Sellisel juhul on Partneril õigus saada osa rahastamisest, kuid vaid nende kulude katteks, mis on seotud juba elluviidud tegevustega. Partneril ei ole õigust peale Leppe lõppemist tekkinud kulude katmiseks. 13. Vaidluste lahendamine 13.1. Leppe täitmisel tekkinud vaidlused lahendatakse eelkõige vastastikusel mõistmisel põhinevate ja avalikke huve arvestavate läbirääkimiste teel. Pooled lähtuvad heast tahtest, eeldades, et Pooled peavad silmas ühist eesmärki tagada Projekti tulemuslik ja nõuetekohane elluviimine ning Leppe täitmisel ei ole kummalgi Poolel soovi teise Poole kahjustamiseks. 13.2. Lepingust tulenevad vaidlused ja Lepinguga reguleerimata küsimused lahendavad Projekti Elluviija ja Partner läbirääkimiste teel, kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse erimeelsused õigusaktidega ettenähtud korras. 14. Lõppsätted 14.1. Leping allkirjastatakse digitaalselt. 14.2. Leppe juurde kuuluvad allkirjastamisel järgnevad lisad: 14.2.1 Lisa 1: Kokkulepitud tegevused ning eelarve nende elluviimiseks; 14.2.2 Lisa 2: Kuludokumentide impordi vorm. Projekti Elluviija: Partner: Justiitsministeerium Riigikohus Tõnis Saar Üllar Kaljumäe Kantsler Riigikohtu direktor /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 5