Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25267050110

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 06.03.2026, Pärnu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Maarja Gustavson Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 25267050110 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX XXX (XXX) Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles XXX XXXle on esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema 31.01.2025 kella 23.00 paiku Pärnu maakonnas XXX vallas XXX külas XXX keskus XXX korteris üritas XXX XXX vasakust käest ära võtta mobiiltelefoni, mille käigus XXX XXX väänas XXX XXX vasaku käe sõrmi, tekitades XXX XXXale füüsilist valu. KrMS § 202 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul lõpetada kriminaalmenetluse, kui selle esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, ning seejuures isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib prokuratuur kahtlustatavale tema enda nõusolekul panna ühe või mitu kohustust määratud tähtajaks. Kohustuseks võib olla lisaks menetluskulude tasumisele ja kuriteoga tekitatud kahju heastamisele kindla summa maksmine riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides, üldkasuliku töö sooritamine, ettenähtud ravile allumine, alkoholi või narkootiliste või psühhotroopsete ainete mitte tarvitamine, alkoholi tarvitamise keelu täitmist kontrolliva elektroonilise seadme valvele allumine, sihtotstarbelise sotsiaalprogrammi läbimine või muu asjakohase kohustuse täitmine. Tutvunud kriminaalasja materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, jõudis prokurör järeldusele, et käesolevas kriminaalasjas on kriminaalmenetlus võimalik KrMS § 202 alusel lõpetada ja seda järgmistel motiividel. Kohtueelse menetlusega kogutud materjalidega on tuvastatud, et XXX XXX on XXX XXXa suhtes tahtlikult toime pannud valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg-le 1 vastava kuriteo. KarS § 121 lg 1 sätestatud kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Karistusseadustik ei näe nimetatud kuriteo eest karistusena ette vangistuse alammäära. Kuriteo eest on ette nähtud ka rahaline karistus, millest nähtub, et seadusandja hinnangul on tegemist kuriteoga, mille puhul võib isiku süüd pidada väikseks, sest väiksemad sanktsioonimäärad viitavad ka väiksemale süüle. Prokuröri hinnangul kahtlustatava süü ei ole suur, kuivõrd ta on kehalise väärkohtlemise vähemintensiivse tagajärjena kannatanule tekitanud füüsilist valu. XXX XXX käitumises puudub prokuratuuri hinnangul avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur, ning on reeglina olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik üld- või eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. XXX XXX näol on tegemist isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest varem süüdi tunnistamata ning karistamata isikuga, kellel kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. Samuti ei ole tema suhtes kriminaalmenetlust varem lõpetatud KrMS §-st 202 või 2031 juhindudes, mistõttu pärast kriminaaltoimikuga tutvumist on prokurör jõudnud seisukohale, et antud juhul ei peaks kahtlustatava poolt toimepandu vältimatult päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja kriminaalkaristusega. Kuigi XXX XXX kahtlustatakse kehalises väärkohtlemises, mis on toime pandud alaealiste pereliikmete juuresolekul, millisel juhul avalik menetlushuvi on üldjuhul olemas, nähtub antud kriminaalasjas kogutud tõenditest, et tegemist ei ole kahtlustatava tavapärase käitumisega, vaid tegemist oli esmakordse ja ühekordse juhtumiga. Kuivõrd kahtlustatav on kannatanu tütre laste isa, kellega kannatanu tütre kooselu on lõppenud, ei puutu kannatanu ja kahtlustatav tulevikus eeldatavalt kuigi sageli kokku. Prokuratuuri hinnangul kahtlustatava kriminaalkorras karistamine ei teeniks eripreventiivset eesmärki ega oleks vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides. Füüsilise vägivalla kasutamine oma endise elukaaslase ema suhtes ning seda lisaks alaealiste pereliikmete – oma laste – juuresolekul on küll äärmiselt taunitav ja kindlasti mitte aktsepteeritav tegevus, kuid antud juhul on prokuröri hinnangul XXX XXX edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks karistusotsuse tegemisega samaväärselt tõhus meede XXX XXXle määratav kohustus tasuda kindel summa sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides. Eeltoodust tulenevalt, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, ning kahtlustatav on andnud nõusoleku täita talle määratud kohustused, leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks XXX XXX suhtes KrMS § 202 sätteid kohaldades. Juhindudes KrMS § 202 ja § 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25267050110 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik: XXX XXXl maksta kindel summa – 500 eurot – sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides. Prokuratuurile esitada makse käsitsi tasumisel tasumist tõendavad dokumendid e-posti teel [email protected]. 3. Määratud kohustuste täitmise tähtaeg: 06.08.2026. Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustusi, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada. 4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud. 5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad. 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saata kannatanule XXX XXX, kahtlustatavale XXX XXX, kaitsjale vandeadvokaat Meelis Masso. 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuri Pärnu osakonnas (Õhtu põik 5, Pärnu). Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. _____________________ Maarja Gustavson Kahtlustatavale on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustusi, uuendatakse prokuratuuri poolt käesoleva kriminaalasja menetlus KrMS § 202 lg 7 sätetest juhinduvalt ning menetlust jätkatakse üldises korras. Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus. _________________ XXX XXX