Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 04.03.2026, Rapla
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Jan Aasma
Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 25263000356
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3
Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX (ik xxx)
Kuriteo toimepanemise aeg: alates märts 2020 kuni käesoleva ajani
Lääne Ringkonnaprokuratuuri menetluses on käesolev kriminaalasi, milles XXX on esitatud
kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles,
et tema alates märtsist 2020.a kuni käesoleva ajani, oma elukohas Rapla linnas XXX korteris on
löönud korduvalt, eeluurimisel täpselt tuvastamata arv kordi ja kuupäevadel, poega XXX püksirihma,
kärbsepiitsa ja rätikuga vastu keha ja jäsemeid, põhjustades oma tegevusega lapsele füüsilist valu.
Samuti kahtlustatakse teda selles, et ajavahemikul 24.11-30.11.2025, eeluurimisel täpselt tuvastamata
kuupäeval, oma elukohas Rapla linnas XXX korteris lõi kärbespiitsaga poega XXX vastu jalga ja
kätt, põhjustades oma tegevusega lapsele füüsilist valu ja hematoomi paremal küünarvarrel.
Tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab prokurör, et võttes arvesse kuriteo toimepanemise
asjaolusid, kuriteo toimepannud isiku tausta, tema käitumisviisi, süü suurust, teo olulisust ja
raskusastet, kriminaalmenetlus on võimalik lõpetada KrMS § 202 alusel ning seda järgnevatel
põhjustel.
KrMS § 202 alusel võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul lõpetada kriminaalmenetluse, kui selle
esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette
vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, ning seejuures isiku süü ei
ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse
kulud või võtnud kohustuse need tasuda ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik
menetlushuvi. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib prokuratuur kahtlustatavale tema enda
nõusolekul panna ühe või mitu kohustust määratud tähtajaks. Kohustuseks võib olla lisaks
menetluskulude tasumisele ja tekitatud kahju hüvitamisele, kindla summa maksmine riigituludesse
või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides, üldkasuliku töö sooritamine, ettenähtud ravile
allumine, alkoholi või narkootiliste või psühhotroopsete ainete mitte tarvitamine, alkoholi tarvitamise
keelu täitmist kontrolliva elektroonilise seadme valvele allumine, sotsiaalprogrammis osalemine või
muu asjakohase kohustuse täitmine.
Kriminaalasjas kogutud materjalidega on tuvastatud, et XXX on oma alaealise laste suhtes tahtlikult
toime pannud korduva kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p-le 2, 3 vastava
kuriteo. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on tegemist teise astme kuriteoga,
mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
1
Seega on antud kuriteokoosseisu esinemise korral võimalik kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202
alusel.
Prokuröri hinnangul ei ole kahtlustatava XXX süü suur, kuivõrd kannatanutele tekitatud kehalise
väärkohtlemise väheintensiivse tagajärjena füüsilist valu ja hematoomi. Samuti tunnistab XXX, et on
oma last kärbsepiitsaga löönud. Tunnistab, et tal on olnud keeruline XXX hakkama saada. Ühtlasi
puudub prokuröri hinnangul XXX käitumises avalik menetlushuvi.
Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suu, ning on reeglina
olemas juhtudel, kus menetlus jätkamine on vajalik üld-või eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt.
XXX on kriminaalkorras karistamata ning tema suhtes ei ole varasemalt otstarbekuse tõttu
kriminaalmenetlusi lõpetatud. Pärast juhtunut ei ole tema suhtes muid uusi kriminaalmenetlusi
alustatud. Seega puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat kriminaalkorras karistada, kuna ei ole
põhjust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute süütegude toimepanemist tema poolt.
Prokurör leiab, et kahtlustatava kriminaalkorras karistamine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel
eesmärkidel. Käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse
kehtivusse. Riik on isiku käitumisele üheselt mõistetavalt reageerinud. Seega ei saada käesoleva
kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid
signaale.
Lähtudes antud kriminaalasja materjalidest on prokurör seisukohal, et kuigi füüsilise vägivalla
kasutamine oma alaealise lapse suhtes on äärmiselt taunitav ja kindlasti mitte aktsepteeritav
käitumisviis, ei tuleks antud juhul XXX kriminaalkorras karistada. Olgugi, et avalik menetlushuvi
olemas ka jätkuva perevägivalla puhul, kuid prokuröri hinnangul edaspidise õiguskuuleka käitumise
tagamiseks karistusotsuse tegemisest tõhusam meede XXX suunamine vägivallast loobumise
teemalisele nõustamisele, kuivõrd nähtub, et isik on suuteline selle toel oma käitumist muutma.
Kahtlustatavana ülekuulamisel on XXX kinnitanud, et ta on nõus osalema vägivallast loobumise
nõustamisel ning andnud nõusoleku enda andmete edastamiseks nõustamise teenuse osutamiseks.
Lisaks kohustusele jätkata vägivallast loobumise teemalist nõustamist, leiab prokurör, et
kahtlustatavat on võimalik mõjutada hoiduma süütegudest määrates talle lisaks KrMS § 202 lg 2 p 7
alusel kohustus mitte toime panna teise inimese tervise kahjustamist või valu tekitavat kehalist
väärkohtlemist.
Lähtudes ultima ratio põhimõttest ei ole XXX kriminaalkorras kohtulik karistamine vältimatult
vajalik ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude
vahenditega. Prokuröri hinnangul on käesoleva määrusega määratud kohustused piisavad
mõjutamaks kahtlustatavat uusi kuritegusid tulevikus mitte toime panema.
Eeltoodust tulenevalt, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse
jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, ning kahtlustatav on andnud nõusoleku täitma talle
määratud kohustus, leiab prokurör, et kriminaalmenetlus XXX suhtes on võimalik lõpetada KrMS §
202 alusel.
Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 7 ja 206, abiprokurör määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25263000356 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik:
• KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustada XXX läbima vägivallast loobumise toetamise
nõustamise. XXX kohustub pöörduma 5 tööpäeva jooksul alates kriminaalmenetluse
lõpetamise määruse allkirjastamise kuupäevast, s.o hiljemalt 11.03.2026,
2
Sotsiaalkindlustusameti poole nõustamisteenuse (vägivallast loobumise toetamine)
saamiseks. Nõustajaks on Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise toetamise
nõustaja Ege Ollino, kellega tuleb võtta ühendust telefoninumbril 53668617 või e-posti
aadressil
[email protected]. XXX kohustub teavitama Lääne
Ringkonnaprokuratuuri e-posti aadressil
[email protected]
hiljemalt 11.03.2026 nõustajaga ühenduse võtmisest ning hiljemalt 11.04.2026 esimese
nõustamiskorra läbimisest. XXX kohustub osalema nõustamisel nõustaja poolt ette
antud arvul kordi ning järgima nõustajaga koostöös koostatud tegevusplaani. Nõustaja
poolt kindlaks määratud arvul nõustamiskohtumistel tuleb osaleda hiljemalt 04.09.2026.
Nõustamine lõpetatakse nõustaja kinnituse alusel, omaalgatuslik lõpetamine ei ole
lubatud.
• KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustada XXX mitte toime panema teise inimese tervise
kahjustamist või valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Prokuratuur kontrollib käesoleva
kohustuse täitmist kuni 04.09.2026.
Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustusi, võib prokuratuur
kriminaalmenetluse määrusega uuendada.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: ei kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: -.
5. Kriminaalmenetluse kulud: -.
6. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata: kannatanu seaduslikule esindajale ja Sotsiaalkindlustusameti vägivallast
loobumise teemalise nõustamise nõustajale. Kahtlustatavale on määrus prokuratuuris kätte
antud.
7. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul
menetluse lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta
kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle
teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.
Edasikaebamise kord
Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise
määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille
asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.
Jan Aasma
Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus: XXX
3