Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 24267050329

KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE MÄÄRUS Koostamise kuupäev ja koht: 27.02.2026. a, Pärnus Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Pille Juhkov Kriminaalasja number: 24267050329 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX XXX ik XXX Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 24267050329, milles alustati menetlust 29.05.2024. a KarS § 121 lg 1 tunnustel. XXX XXXle on 25.11.2025.a. esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 1 järgi selles, et tema 25.05.2024 kella 17:45 ajal aadressil Pärnu maakond, XXX vald, XXX küla, XXX asuva kortermaja esisel alal lõi akulõikuri käepideme poolse osaga eeluurimisel tuvastamata arv kordi, kuid vähemalt 3 korral, XXX XXX parema näopoole lõua piirkonda. Enesekaitseks tõstis XXX XXX enda mõlemad käed üles. XXX XXX jätkas löömist, lüües akulõikuri käepideme poolse osaga veel eeluurimisel tuvastamata arv kordi, kuid vähemalt 4 korral, vastu XXX XXX nii vasaku kui ka parema käe küünarvarre piirkonda, samuti veel ühel korral akulõikuriga näo piirkonda. Kirjeldatud tegevusega põhjustas XXX XXX XXX XXXle füüsilist valu ja tervisekahjustused, s.o pindmine peavigastus, pea muude osade pindmine vigastus, pindmine küünarvarrevigastus, küünarvarre muud pindmised vigastused. Sündmuse käigus tekitas XXX XXX vigastusi ka XXX XXX sõidukile- juhtunu tagajärjel sai kahjustada auto juhipoolne vasak uks, stange ning poritiib. Kohtueelse menetluse käigus kogutud materjalidest nähtub, et kahtlustatav XXX XXX tunnistab enda poolt kahtlustuses toodud kuriteo toimepanemist. Ta on selgitanud, et elab kortermajas XXX külas XXX , samas majas elab XXX XXX. Majas on X korterit. 25.05.2024 viibis XXX XXX maja ees väljas ja pügas hekilõikuriga põõsast. Ühe hetkel sõitis XXX XXX oma autoga maja ees üle laste mänguväljaku. Selline olukord XXX XXXle ei meeldinud, sest mänguväljakul mängis ka tema laps ja XXX XXX kartis, et XXX XXX võib lapsele otsa sõita. Lisaks oli murul lapse jalgratas ja kiiver, millest XXX XXX oma sõidukiga üle sõitis ning ratas sai viga, kiiver purunes. XXX XXX läks XXX XXX sõiduki juurde juhtunu kohta selgitust saama ning ärritus XXX XXX vastuse peale, et viimane ei näinud ratast ja kiivrit. Edasi kaotas XXX XXX oma käitumise üle kontrolli ning selgitab, et tungis XXX XXXle kallale, lüües teda hekilõikuriga parema õla piirkonda umbes 3 korda. XXX XXX selgitab, et XXX XXX ta näkku ei löönud, samas hekilõikuri aku osa võis teda riivata näo piirkonda. Kaklusele tuli vahele XXX XXX naine, peal mida kannatanu XXX XXX läks tuppa ära. XXX XXX ei näinud kannatanul vigastusi, ta jäi püsti ja kõndis omal jalal koju. XXX XXX kinnitab, et oli toimunud sündmuse ajal kaine, samuti ei tarvita ta narkootilisi aineid. Kannatanu XXX XXX ütlustest nähtub, et 25.05.2024.a. oli tal konflikt oma majas elava naabri XXX XXXga, kes tema sõidukile järsult ette hüppas, mille tõttu XXX XXX pidi oma autoga sõitma üle muru parklasse. Kui auto oli seisma jäänud, tuli naabrimees XXX XXX kannatanu auto juurde, tal oli käes akulõikur ning hakkas kannatanu auto ust tõmbama. XXX XXX hinnangul oli XXX XXX agressiivne ning mingi aine „laksu all“. Autost väljudes tekkis XXX XXX ja XXX XXX vahel algul sõnaline konflikt, aga juhipoolse ukse juures lõi XXX XXX kannatanut esimest korda akulõikuriga. XXX XXX võis kannatanut lüüa umbes 7-l korral akulõikuriga nii parema näopoole lõua piirkonda kui ka vastu kätt. Peale lööke oli XXX XXXl huul paistes, suu oli verd täis ja käsi oli valus. Kuna vigastused hakkasid hiljem valutama, pöördus XXX XXX 26.05.2024 Pärnu Haigla EMOsse, kus fikseeriti vigastustena paremal põsel turse, paremal käel punetus ja parema küünarliiigese turse. Ka XXX XXX sõiduk sai toimunu käigus viga- uks kõver, ei sulgu ning esiporitiival ja uksel kriimud. Kannatanu XXX XXX on kriminaalasjas esitanud tsiviilhagi kogusummas 4304.74 eurot: varalise kahju nõue on summas 1804.74 eurot ja mittevaralise kahju nõue 2500 eurot. Varalise kahju nõue 1804.74 eurot koosneb järgnevast: sõidukile tekitatud kahjud 1396.24 eurot, vigastuse tõttu töövõimetuslehel viibimine ja saamata jäänud töötasu 186.77 eurot, löömisest tekkinud hambapõletik 121.73 eurot ja rikutud jope väärtusega 100 eurot. Mittevaralise kahju nõue summas 2500 on XXX XXX hinnangul põhjendatud, sest viibis 2 nädalat peale sündmust haiguselehel, samuti tunneb ta teo toimepannud isiku ees hirmu ja tänase päevani tegeleb tervise taastamisega. Lisaks on tekkinud peavalud ja väsimus. Peavalude tõttu tuleb kulutada raha ravimitele. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 202 sätestatu kohaselt saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Nimetatud alustel võib KrMS § 202 lg 7 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse. KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. XXX XXX on varem kriminaalkorras karistamata isik, tal puuduvad kehtivad väärteokaristused. Tema suhtes ei ole varasemalt kriminaalmenetlusi lõpetatud KrMS § 202 alusel. XXX XXX on toimunut kahetsenud. Ta küll toime pannud kuriteo aga tema süü ei ole suur ning KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada isikut kriminaalvastutusele võtmata. Käesolevaks ajaks on teo toimepanemisest möödunud üle 1,5 aasta, uusi kuritegusid ei ole XXX XXX toime pannud. Kannatanu XXX XXX on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 1804.74 eurot ja mittevaralise kahju nõudes summas 2500 eurot, kokku 4304.74 euro nõudes. Kahtlustatav XXX XXX on nõustunud tsiviilhagis täies ulatuses varalise kahju hüvitise suurusega so 1804.74 eurot, samas mittevaralise kahju nõuet summas 2500 eurot, ei pea ta põhjendatuks. XXX XXX nõustub tasuma kannatanule kahju hüvitiseks mittevaralise kahju osas summas 1000 eurot. Prokuratuur jätab tsiviilhagi läbivaatamata. Olukorras, kus prokuratuur otsustab KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel panna isikule kohustuse hüvitada kannatanule tekitatud kahju ulatuses, mis on väiksem kannatanu tsiviilhagis esitatud nõuete kogusummast, on kannatanul võimalik oma nõue esitada tsiviilkohtumenetluses. Tsiviilhagi läbivaatamata jätmist on kannatanul õigus vaidlustada kriminaalmenetluse lõpetamisest eraldiseisvalt KrMS § 228 lg 2 alusel Riigiprokuratuuris asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188. Kriminaalmenetluse lõpetamisel KrMS § 202 alusel määratakse isikule kohustustena kahju heastamise kohustus, samuti tuleb tasuda kriminaalmenetluse kulud, maksta täiendav summa riigituludesse või teha üldkasulikku tööd. XXX XXX on isik, kes töötab igapäevaselt XXX XXX ning tal on ülalpeetavatena ka kaks alaealist last. Käesolevas asjas on XXX XXXl vaja tasuda kannatanule tekitatud kahju 2804.74 eurot ja tema sissetulekuks on töötasu suurusega 1200 eurot. Igapäevaselt on vaja tasuda eluaseme kulude eest, samuti on kulutused toidule, sidevahenditele ning ülalpeetavatele. Kriminaalasjas tuleb hüvitada ka kriminaalmenetluse kulu summas 534.68 eurot (kaitsjatasu ), siis esitas XXX XXX taotluse, et talle määratav rahaline kohustus ei ületaks 200 eurot, sest suurema summa tasumine on talle ülejõu käiv majanduslikel põhjustel. Tulenevalt eeltoodust leian, et XXX XXX suhtes on võimalik lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel. Prokuröri hinnangul saab XXX XXXd mõjutada hoiduma edasistest õigusrikkumistest, kui isik võtab kohustuse hüvitada kannatanule XXX XXX tekitatud kahju katteks 2804.74 eurot ja samuti võtab kohustuse hüvitada kriminaalmenetluse kulu 534.68 eurot ja nõustub tasuma riigituludesse 200 eurot. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2, 3, 7 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24267050329 menetlus XXX XXX suhtes. 2. XXX XXX kohustub • hüvitama kuriteoga kannatanule tekitatud kahju summas 2804.74 eurot kannatanule XXX XXX. Nimetatud summa kanda XXX XXX arvelduskontole nr EEXXXXXX. XXX XXXl prokuratuurile esitada makse tasumist tõendavad dokumendid e-posti teel [email protected]. Määratud kohustuse täitmise tähtaeg: 27.08.2026. Kannatanu XXX XXX on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 1804.74 eurot ja mittevaralise kahju nõudes summas 2500 eurot, kokku 4304.74 euro nõudes. Prokuratuur jätab tsiviilhagi läbivaatamata. Olukorras, kus prokuratuur otsustab KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel panna isikule kohustuse hüvitada kannatanule tekitatud kahju ulatuses, mis on väiksem kannatanu tsiviilhagis esitatud nõuete kogusummast, on kannatanul võimalik oma nõue esitada tsiviilkohtumenetluses. Tsiviilhagi läbivaatamata jätmist on kannatanul õigus vaidlustada kriminaalmenetluse lõpetamisest eraldiseisvalt KrMS § 228 lg 2 alusel Riigiprokuratuuris asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188. • XXX XXXl kohustub maksma kindla summa – 200 eurot – riigituludesse. Määratud kohustuste täitmise tähtaeg: 27.08.2026. Makseinfo eraldi lehel. • XXX XXX kohustub tasuma kriminaalmenetluse kulud -534.68 eurot. Määratud kohustuste täitmise tähtaeg: 27.08.2026. Makseinfo eraldi lehel. 3. Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustusi, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada. 4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei kohaldatud. 5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvadvad objektid: puuduvad. 6. Andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvate andmete kustutamine: andmed puuduvad 7. Kriminaalmenetluse kulud: kaitsjatasu summas 534.68 jääb XXX XXX kanda. 8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kannatanu XXX XXX, Tervisekassa, anda kahtlustatavale XXX XXX, kaitsjale vandeadvokaat Matti Reinsalu. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. Pille Juhkov Kahtlustatavale on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustust, uuendatakse prokuratuuri poolt käesoleva kriminaalasja menetlus KrMS § 202 lg 6 sätetest juhinduvalt ning menetlust jätkatakse üldises korras. Olen kohustustega nõus: ___________________ XXX XXX