dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Prokuratuur
Väljaminev kiriAvalik

Selgitustaotlus

Prokuratuur · 20. märts 2026
Viit
RP-6-1/26/2881-1
Registreeritud
20. märts 2026
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Siseministeerium, Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
RP-6 Prokuratuuri põhitegevus
Sari
RP-6-1 Kirjavahetus Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, Riigikogu, Riigikantselei, Õiguskantsleri, ministeeriumite jt asutustega
Toimik
RP-6-1/2026
Vastutaja
Margaret Makk

Failid

  • 📎RP-6-1262881-1 20.03.2026 Väljaminev kiri.asice292 KB

Sisu (failidest)

Siseministeerium Meie: 20.03.2026 nr RP-6-1/26/2881-1 Pikk 61 15065 Tallinn [email protected] Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn [email protected] Selgitustaotlus 1. Prokuratuuri õigusküsimuste nõupidamisel arutati Lääne Ringkonnaprokuratuuri tõstatatud probleemi. Politsei- ja Piirivalveameti seisukoha järgi ei tohi politsei KorS-i alusel vallasasja läbivaatust teha sõidukitele, kui neil tekib kahtlus, et sõidukis leidub narkootilist ainet. Nimelt ei ole politseil NPALS-i riikliku järelevalve teostamise pädevust, mistõttu ei või politseiametnik kohaldada järelevalve meetmeid. Kui politseiametnik tuvastab, leiab või näeb (nt sõidukis) esemeid või pakendeid, mida saab seostada eeldatavalt NPALS rikkumisega, siis ei ole tegemist reaalse vahetu olulise ohu või vahetu kõrgendatud ohu või korrarikkumisega ja puudub sekkumise alus edasilükkamatu pädevusega. Seetõttu ei ole lubatud kohaldada KorS erimeetmeid (nt vallasasja hoiulevõtmist KorS § 52). Politseil on õigus narkootiliste ainete omamise või valdamise kahtluse korral alustada süüteomenetlust ning sekkuda üksnes süüteomenetluslike toimingutega. Samas on kohtud pidanud analoogses olukorras õigeks KorS- i alusel vallasasja läbivaatust, mistõttu soovitakse praktika ühtlustamiseks selgitusi eeltoodud seisukoha osas. 2. Prokuratuur märkis õigusküsimuste nõupidamisel, et 2025. aasta alguses jõustus seadusemuudatus, millega muudeti NPALS § 122 lõiget 2. Sätte järgi võib Politsei- ja Piirivalveamet NPALS-s sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada KorS §-des 30- 32 ja 45-52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid KorS-s toodud alustel ja korras. Järelikult on käesolevalt politseil olemas seaduslik alus ja pädevus kohaldada NPALS-i järgi riikliku järelevalve teostamisel korrakaitseseaduses toodud erimeetmeid. Erimeetmete rakendamisel on oluline, et esineks kahtlus NPALS rikkumise osas. Samuti peavad esinema muud erimeetme kohaldamise eeldused. Samas olukorra kirjelduses viidatud pädevusega käesolevalt probleemi ei ole ning see on seadusega reguleeritud. PPA väitele, et meede võib olla ebaproportsionaalne, leiab prokuratuur, et suure ja väikese narkootilise aine koguse määratlemine koheselt sündmuskohal on keeruline. Suure koguse kahtluse korral on tegemist alati raske ehk esimese astme kuriteoga ning sekkumine on oluline. Seega ei tõusetu meetme kasutamisel proportsionaalsuse põhimõtte rikkumise küsimust. Vallasasja läbivaatuse seaduslikkust on jaatanud ka kohtupraktika (nt lahendis nr 1-25-1126). 3. Politsei- ja Piirivalveamet vastas Prokuratuuri seisukohale järgnevalt. Politsei- ja Piirivalveamet nõustus, et: RIIGIPROKURATUUR Wismari 7 / 15188 TALLINN / 694 4400 / [email protected] / www.prokuratuur.ee Registrikood 70000906 1) tegemist on riikliku järelevalvega, mida teostatakse VVS ja KorS alusel. Vabariigi Valitsuse seadus § 75 – Riiklikku järelevalvet teostatakse korrakaitseseaduses ja teistes seadustes sätestatud alusel ja korras; 2) PPA on nimetatud pädevaks korrakaitseorganiks. KorS § 6 lg 1 – Korrakaitseorgan on seaduse või määrusega riikliku järelevalve ülesannet täitma volitatud asutus, kogu või isik. Seejärel küsis Politsei- ja Piirivalveamet, et kus on „vastavalt oma pädevusele…“ ehk järelevalveülesanne, mille täitmise kontrollimiseks võib vallasasja läbi vaadata. NPALS-is on nimetatud politseid neljal korral: 1) NPALS § 42 lg 3 – riiklik ekspertiisiasutus edastab teabe uue psühhoaktiivse aine identifitseerimise kohta Politsei- ja Piirivalveametile, kes teavitab sellest avalikkust oma veebilehel; 2) NPALS § 7 lg 1 – käitleja, kellel puudub õigus käidelda narkootilist või psühhotroopset ainet või lähteainet, kuid kes hoiab seda enda valduses, on kohustatud selle viivitamata Politsei- ja Piirivalveametile üle andma; 3) NPALS § 121 – riikliku järelevalve teostamise õigus vastavalt oma pädevusele; 4) NPALS § 153 lg 1 – väärteomenetluse pädevus. Politsei- ja Piirivalveamet leiab, et üksnes järelevalveõiguse andmisest ei piisa. VVS ja KorS-i kohaselt peab korrakaitseorganile olema antud ülesanne/nõue/adressaat, mille või kelle tegevuse üle järelevalvet teostatakse. Sellist järelevalveülesannet, mille raames saaks politseiametnik sõidukeid läbi vaadata KorS-i meetmena ei ole antud. 4. Prokuratuuri hinnangul on oluline mõista, kas on olemas põhjendatud süüteo kahtlus või mitte ja mis on toimingu eesmärk. NPALS seletuskirjast võib välja lugeda, et kui asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib olla tegemist olulise ohuga, aga süüteo tunnused puuduvad, on võimalik NPALS-i sätteid rakendades sekkuda riikliku järelevalve meetmete abil. Politsei- ja Piirivalveameti riikliku järelevalvepädevus on reguleeritud Politsei ja piirivalveseaduses (PPVS), mis kirjeldab politsei ülesanneteks karistusseadustiku 9., 12., 13., 16., 17., 21. ja 22. peatükis sätestatud süütegude ennetamise, sh narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud süüteod. Siin saab olla näiteks olukord, et isik on narkojoobe kahtlusega sõiduki roolis, siis objektiivse hinnangu põhjal võib olla tegemist olulise ohuga ja NPALS keelab isikul ilma loata käidelda narkootilisi ja psühhotroopseid aineid (inimese valduses võib olla narkootilisi aineid joobe tekitamiseks), meil ei ole veel küllaldaselt andmeid süüteomenetluse alustamiseks, aga ohu kõrvaldamiseks tuleb kontrollida, et isiku valduses ei oleks tema tervist ohustavaid ja konfiskeerimisele kuuluvaid aineid. Teine on olukord, kui me soovime teha nn „tänava operatsiooni“. Meil on põhjendatud kahtlus, et A käitleb narkootilisi aineid. Peatame tema sõiduki ja asume seal süüteomenetluseks tõendi otsimise eesmärgil sõidukit läbi vaatama KorS alusel, siis see on lubamatu. 5. Põhjusel, et prokuratuuri ja Politsei- ja Piirivalveameti seisukohad jätkuvalt lahknevad, palub Riigiprokuratuur Siseministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi seisukohta seoses eelkirjeldatud probleemiga. Prokuratuur soovib selgust, kas politseiametnikel on kehtiva õiguse kohaselt pädevus kohaldada NPALS-i järgi riikliku järelevalve teostamisel korrakaitseseaduses toodud erimeetmeid või vajab NPALS selles osas täiendamist. RIIGIPROKURATUUR Wismari 7 / 15188 TALLINN / 694 4400 / [email protected] / www.prokuratuur.ee Registrikood 70000906 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margaret Makk konsultant RIIGIPROKURATUUR Wismari 7 / 15188 TALLINN / 694 4400 / [email protected] / www.prokuratuur.ee Registrikood 70000906
Allikas: Prokuratuur dokumendiregister →