Kriminaalmenetluse 26230300140 lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 25.02.2026, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Laura Liisa Mölder Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 26230300140 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 424 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX Kriminaalasjas nr 26230300140 alustati 23.02.2026 menetlust karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 424 lg 1 järgi selles, et XXX 23.02.2026 kella 16.40 paiku juhtis Harju maakonnas mööda Tallinn- Pärnu mnt suunaga Tallinna poole Kernu vallas Vaimõisa külas Kohatu Kangermaa bussipeatuse juures ja Krooningi tanklas mootorsõidukit DAF (reg-nr XXX), olles joobeseisundis (etanoolisisaldus veres 3,16 ± 0,06 mg/g). Sellise tegevusega rikkus XXX liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ja § 36 lg 4 p 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 31 nimetatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 – Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 – Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. LS § 69 lg 2 p 1 – alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani XXX oma tahtliku tegevusega toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse võib lõpetada teise astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud. KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest näeb karistusseadustik ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KrMS § 202 lg-tes 1 ja 2 sätestatud alustel võib taolises asjas kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Kriminaalasjas kogutud tõendite põhjal on kinnitust leidnud kuriteo toimepanemine XXX poolt. Olles aga analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, isikut ja tema käitumisviisi, süü suurust ning kuriteo raskusastet, samuti kriminaalmenetluse läbiviimise proportsionaalsust ja perspektiivi, leiab prokurör, et kriminaalasjas esinevad KrMS §-s 202 sätestatud alused menetluse lõpetamiseks. Tulenevalt üld- ja eripreventiivsetest kaalutlustest ei ole alati kriminaalkaristuse kohaldamine vajalik. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. 1/2 Kriminaalasjas nr 26230300140 puudub avalik menetlushuvi, mis on üheks eelduseks menetluse lõpetamisele KrMS § 202 alusel. Kohtupraktikas seostatakse avalikku menetlushuvi enamjaolt materiaalses karistusõiguses sätestatud karistamise eesmärkidega, s.o üld- ja eripreventatiivsete kaalutlustega. Eripreventatiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib eeldatavalt tingida tema poolt uute süütegude toimepanemise. Üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt tuleb hinnata, kas isikule etteheidetav tegu on oma olemuselt selline, mis riivab ulatuslikult ja intensiivselt üldsuse õiglustunnet ja puudutab laiemat õigussubjektide ringi. Käesolevalt ei ole XXX etteheidetav tegu oma olemuselt ulatuslikult ja intensiivselt üldsuse õiglustunnet riivav. Samuti lahkub XXX Eesti Vabariigist ning karistusest loobumine ei tingiks eeldatavalt XXX poolt Eesti Vabariigis kuritegude toimepanemise jätkamist. Samuti puuduvad tema käitumises KarS §-s 58 sätestatud raskendavad asjaolud. KrMS § 202 lg 1 kohaselt pannakse kuriteoga tekitatud hüvitamata kahjude ja tasumata menetluskulude puhul süüdlasele alati kohustus need tasuda. Kriminaalasjas on menetluskuluna joobe tuvastamise kulu 22 eurot, mis tuleb XXX tasuda. KrMS § 202 lg 2 kohaselt võib kriminaalmenetluse lõpetamise korral panna kahtlustatavale lisakohustuse, kuid arvesse võttes erandlikke asjaolusid, s.o asjaolu, et XXX on Ukraina kodanik, kes lahkub Eesti Vabariigist eeldatavalt kohe pärast kinnipidamiselt vabanemist, ei ole lisakohustuste panemine tingimata vajalik ega ka antud juhul osaliselt võimalik. Prokuröri hinnangul on isiku riigist lahkumine täitnud juba kohustuste asemel eesmärgi, kuivõrd XXX ei jätka kuritegude toimepanemist Eestis. Lõpetades menetluse KrMS § 202 alusel, on kahtlustatava käitumises olemas kõik kuriteo tunnused ja tegu on väärt ühiskondlikku hukkamõistu, kuid selle hukkamõistu väljendamiseks ja kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend. Juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 26230300140 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: XXX on kohustatud KrMS § 202 lg 2 p 1 järgi tasuma kriminaalmenetluse kuludena joobe tuvastamise kulu 22 eurot. Tähtajaks määrata KrMS § 202 lg 3 alusel 4 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest, s.o 25.06.2026. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: tõkendit ei kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad. 5. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 6. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia üle anda kahtlustatavale XXX. Laura Liisa Mölder abiprokurör 2/2