Liisa-Ly Pakosta Teie: 12.03.2026 nr 8-1/1921-1
Justiits- ja Digiministeerium
Suur-Ameerika 1 Meie: 18.03.2026nr RP-1-6/26/2539
10122, Tallinn
[email protected]
Prokuratuuri arvamus kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõule
Lugupeetud justiits- ja digiminister
Prokuratuur tänab võimaluse eest anda arvamus kriminaalmenetluse seadustiku muutmise
seaduse (rahvusvahelise koostöö lihtsustamine) eelnõule.
Prokuratuur toetab eelnõu eesmärki tõhustada ja lihtsustada rahvusvahelist
kriminaalmenetlusalast koostööd teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Samas peab
prokuratuur vajalikuks välja tuua alljärgnevad tähelepanekud.
Esmalt selgitab prokuratuur põhjalikumalt seisukohti seoses järelevalve ja vabadusekaotuse
tunnistusega.
I Euroopa Liidu Nõukogu raamotsuse 2008/909/JSK, 27.11.2008, vastastikuse tunnustamise
põhimõtte kohaldamise kohta kriminaalasjades tehtud otsuste suhtes, millega määratakse
vabadusekaotuslikud karistused või vabadust piiravad meetmed, nende Euroopa Liidus
täideviimise eesmärgil (edaspidi Raamotsus) artikkel 13 sätestab: „Väljaandjariik võib
põhjendusi esitades võtta täidesaatvast riigist tagasi tunnistuse selle ajani, kuni karistuse
täideviimine ei ole täidesaatvas riigis alanud. Täidesaatev riik ei vii tunnistuse tagasivõtmisel
enam karistust täide.“
Vabadusekaotuse tunnistust reguleerivas KrMS 19. ptk 8. jao 6. jaotises, millega võeti Eesti
õigusesse üle nimetatud Raamotsus, leidub analoogses sõnastuses vaid KrMS § 50850, kuid
nimetatud paragrahv asub seaduse 3. alljaotises pealkirjaga „Vabadusekaotuslikke karistusi ja
vabadust piiravaid meetmeid käsitleva kohtuotsuse esitamine Euroopa Liidu
liikmesriigile“ ning reguleerib seletuskirja kohaselt Eesti poolt tunnistuse koostamist ja
edastamist välisriigile (Seletuskiri RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.01.2015). Samamoodi on see
sätestatud ka järelevalve tunnistuse Euroopa Liidu liikmesriigile esitamise olukorras KrMS §-
s 50866.
Samasisuline õigus peaks olema sätestatud ka teistele riikidele, kes Eestile vabadusekaotuse
tunnistusi või järelevalve tunnistusi esitavad. Näiteks oleks võimalik muuta/täiendada KrMS §
50848 ning § 50864 selliselt, et need sisaldaks eraldi punktina ka tunnistuse tagasivõtmist ning
selle tagajärge.
II Praktikas on osutunud probleemseks KrMS § 48910 lg 1 p 3 tõlgendamine, mistõttu tuleks
seda täpsustada. Nimelt tõlgendavad osad kohtunikud sätet selliselt, et kaitsja osavõtt on
RIIGIPROKURATUUR
Wismari 7 / 15188 TALLINN / 694 4400 /
[email protected] / www.prokuratuur.ee
Registrikood 70000906
vabadusekaotuse tunnistuste puhul alati kohustuslik. Teised kohtunikud tõlgendavad seda
selliselt, et kaitsja osalemine on vajalik vaid siis, kui isik kannab teises riigis juba karistust, kuid
ei ole vajalik juhul, kui isik ei ole asunud veel karistust kandma. Prokuratuur on seisukohal, et
vabadusekaotuse tunnistuse puhul võiks olla kaitsja kaasamine alati kohustuslik.
III Erinevaid tõlgendusi on ka selles, kas süüdimõistetud isiku osalemine on kohustuslik/vajalik
vabadusekaotuse ja järelevalve tunnistuste istungitel. Vabadusekaotuslike tunnistuste puhul,
eriti juhul, kui isik kannab karistust juba teises riigis, võib isiku osalemine istungil osutuda
keeruliseks. Prokuratuur on seisukohal, et isiku viibimine istungil ei ole vajalik, kui temalt on
enne Eesti Vabariigile vabadusekaotuse või järelevalve tunnistuse saatmist arvamust küsitud
ning see arvamus on lisatud vastavale tunnistusele.
IV Kohtunikud tõlgendavad erinevalt ka küsimust, kas prokurör peab viibima määruse
kuulutamise juures. Selguse huvides ja menetlusökonoomikast lähtuvalt võiks KrMS § 4899
lõiget 4 täiendada selliselt, et prokuröri osalemine kohtuistungil on küll kohustuslik, kuid mitte
määruse kuulutamisel. Alternatiivselt võib küsimuse lahendada KrMS §-s 48911.
KrMS § 50864 muutmisega seonduvalt on seletuskirjas märgitud, et teatud olukordades nähakse
ette võimalus anda järelevalve ja otsuste tegemise pädevus tagasi otsuse teinud riigile. Samas
ei ilmne seletuskirjast, kes antud protsessi korraldab. Seetõttu on prokuratuur seisukohal, et
tagasiandmise korraldamiseks tuleb fikseerida ka selle menetluslik kord.
KrMS § 507 lõike 3 muutmise osas leiab prokuratuur, et eraldi regulatsioon võiks olla
olukordadeks, kus algselt teeb kohus riigisisese vahistamise ilma Euroopa vahistamismääruse
nõuete analüüsita, kuid hiljem selgub, et see on siiski vajalik. Seega võiks seadus sisaldada
võimalust tagaselja vahistamise juurde esitada Euroopa vahistamismääruse väljastamise
taotlus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Astrid Asi
riigi peaprokurör
2 (2)