Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25231501742

Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus Koostamise kuupäev ja koht: 25.02.2026, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Irina Tsugart Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 25231501742 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3 Kahtlustatava nimi (isikukood): xxx, ik xxx Kuriteo toimepanemise aeg: 15.10.2025, 18.10.2025 Kahtlustatavale xxx on kriminaalasjas 25231501742 esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 (teise inimese tervise kahjustamises ja valu tekitavas kehalises väärkohtlemises, mis on toimepandud lähisuhtes ja korduvalt). Prokurör, olles tutvunud kriminaalasjade materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, on jõudnud järeldusele, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel. KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg 7). xxx teod kvalifitseeruvad KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, mille eest on ette nähtud karistusena rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Tegemist on teise astme kuritegudega (KarS § 4 lg 3). Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest vajadusest. Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Järgnevalt peatub prokurör asjaoludel, mida arvestab seisukoha kujundamisel kriminaalasja lahendmaisel. Lisaks kohtueelses menetluses antud ütlustele avaldas kannatanu xxx 20.02.2026 vestluses prokuröriga, et nad ei ela enam koos xxx, kannatanu elab üürikorteris xxx. Kahtlustatav peab tagastama kannatanule asju, mis jäid kahtlustatava korterisse, seega menetlusosalised suhtlevad omavahel ja suhtlemine on rahulik ja sõbralik. xxx ei ole pretensioone xxx suhtes, kannatanu ei taotle kahtlustatava karistamist, soovib kohtuvälist lahendust, sest uue vägivalla risk on maandatud. Prokuröri hinnangul ei ole üldpreventiivsetel eesmärkidel ilmtingimata vajalik xxx karistamine kriminaalkorras. Kahtlustataval ei ole kehtivaid karistusi. Menetluses on kaks kuriteoepisoodi. Kui aga hinnata toimepandud kuritegude dünaamikat, leidsid kõik kuriteoepisoodid aset lühikese aja jooksul, tagajärjed ei ole tõsised ja põhjuseks on olnud menetlusosaliste vahel tekkinud pinge seoses olmeprobleemide ja lahkuminekuga. 04.02.2026 esitas xxx taotluse kriminaalasja lõpetamiseks, milles märkis, et vastavalt menetlusosaliste omavahelisele kokkuleppele pidi xxx kahtlustatava korterist kolima välja hiljemalt 17.02.2026. xxx kinnitas 19.02.2026 telefonivestluses, et xxx kolis üürikorterisse, nad suhtlevad omavahel ja suhe on sõbralik. Seega ei mõjuta menetluse lõpetamine negatiivselt ühiskonna usku kehtivasse õigusesse – xxx kuulati kriminaalasjas üle, kohtueelne menetlus on lõpule viidud ning kriminaalasja materjalid on jõudnud lahendamiseks prokuratuuri. Eripreventiivset mõju omab prokuröri hinnangul xxx määratud kohustused. Vägivallast hoidumise kohustusega hoitakse kahtlustatava käitumine kontrolli all. Samuti on kahtlustatav andnud nõusoleku teha üldkasulikku tööd, mille üheks eesmärkidest on ühiskonnale õigusrikkumisega tekitatud kahju heastamine. Sel juhul ei ole tegemist isiku lihtsalt karistamise ja kohustuse kiire täitmisega. 25.02.2026 toimunud kohtumisel prokuratuuris väljendas xxx korduvalt kahetsust ja kinnitas valmisolekust täita kohustused. Vägivallast hoidumine ja üldkasulik töö on piisavad vahendid, tagamaks edaspidi kahtlustatava hoidumise süütegude toimepanemisest. Kõike eeltoodut arvestades leiab prokurör, et oportuniteediprintsiibi rakendamine xxx suhtes on võimalik ja ei ole ilmtingimata vajalik tema karistamine kriminaalkorras. Prokuröri hinnangul on riik täitnud talle antud karistuslikke volitusi piisavalt, xxx suhtes kohaldatakse KrMS § 202 lg 2 alusel määratud kohustusi, antakse võimalus teha oma tegudest järeldusi ning jätkata õiguskuulekat käitumist. xxx on selgitatud, et kui tema ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse. Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25231501742 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: xxx (tel xxx, e-post: xxx, elukoht xxx) on kohustatud: 2.1. hoiduma vägivallast tähtajaga 25.08.2026; 2.2. tegema 60 ÜKT tundi tähtajaga 30.06.2026. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendeid ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendeid ei ole kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 1 CD-plaat tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. 5. ABIS-i ja RSBR-i registritesse edastatud andmeid ei kustutata. 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 on käesoleva määruse koopia saadetakse kannatanule xxx ja Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Kahtlustatavale xxx antakse määruse koopia allkirja vastu. 9. Kui kannatanu on pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole, teavitatakse sellest asjaolust ning kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest Tervisekassat, kellel on õigus kahtlustatavalt välja nõuda kannatanu meditsiinilise abiga seotud kulud. 10. Kannatanul on õigus: - tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja 4, Tallinn (vastavalt KrMS § 206 lg 3); - taotleda kümne päeva jooksul kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab; - esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul (vastavalt KrMS § 207 lg 3).