Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 26.03.2026, Narva
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Ragnar Plistkin
Ametiasutuse nimi: Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakond
Kriminaalasja number: 25233001060
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 1, § 157³ lg 1
Kahtlustatava nimi (isikukood): X.X. (ik xxxxxxxxxxx)
Kriminaalmenetluse raames kogutud tõenditega on leidnud kinnitust, et X.X. ajavahemikul
12.11.2025 kuni 06.01.2026 järjekindlalt ning korduvalt otsis X.X. kontakti, tehes seda viimase
nõusolekuta ning erinevatel viisidel (korduvad kõned ja solvava ning alandava sisuga sõnumite
korduv saatmine, lisaks korduvad nõudmised, et kannatanu temaga suhtleks). X.X. eesmärgiks
oli tekitada kannatanus hirmu ning viimast oluliselt häirida. Samuti on leidnud tuvastamist, et
X.X. 23.12.2025 kella 19.45 paiku Narvas X tn X asuva maja juures lõi X.X. pea piirkonda
ning paiskas ta asfaldile, millega tekitas viimasele füüsilist valu. Seega X.X. pani eelnevalt
kirjeldatud tegevusega toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise
väärkohtlemise ning KarS § 157³ lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kannatanuga järjepideva
kontakti otsimise, kui see on toime pandud kannatanu tahte vastaselt ning eesmärgiga
kannatanut hirmutada, alandada ning muul viisil oluliselt häirida.
Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme
kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju,
tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse
jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et
lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlus-
huvist või eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude
puhul, kus isiku süü ei ole suur. Kuigi kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditest nähtub, et
X.X. otsis X.X. väga intensiivselt kontakti (ajavahemikul 01.12.2025 kuni 16.12.2025 saatis
kahtlustatava kannatanule 94 e-kirja, ajavahemikul 01.12.2025 kuni 09.12.2025 saatis
kahtlustatav kannatanule vähemalt 260 sõnumit ning tegi talle vähemalt 150 kõnet), siis toimus
see lühikese ajavahemiku jooksul, mistõttu kannatanu oluline häirimine kestis lühikest aega.
Samuti ei põhjustanud X.X. kannatanule kehavigastusi ning kehaline väärkohtlemine piirdus
füüsilise valu tekitamisega. Kahtlustatav kahetseb siiralt tehtut ning lubab kannatanut enam
mitte tülitada. Eeltoodud asjaolusid arvestades puudub alus väita, et X.X. süü on suur.
Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis
tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva
õiguskorra vastu nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul
kuriteosündmuse koosseisulise ja tõendatud teol toimepanemisele riigipoolne reageering ehk
kriminaalkaristus. Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud
1
juhtudel ka oportuniteediprintsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda
eeldusel, et isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni
kohaldamine pole ilmselgelt vajalik. Antud printsiip on viidud seadusesse sisse paljuski
eesmärgiga hoida kokku alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik
võrdset tähelepanu pöörata kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks
menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt menetluslikke ressursse kasutada võimalikult
ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigus-hüvede võimalikult ulatuslik kaitse.
Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on
menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta
jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes
menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema
edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik
rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui
üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on
üldjuhul olemas siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel
olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo
tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid.
Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei
esine prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt X.X. osas KrMS § 202
kohaldamist välistavat eri-või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole
kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik.
Antud kuriteo eest näeb KarS § 121 lg 1 ette karistusena kas rahalise karistuse või
(maksimaalselt) kuni üheaastase vangistuse ning KarS § 157³ lg 1 näeb karistusena ette samuti
rahalise karistuse või (maksimaalselt) kuni üheaastase vangistuses. Kohtueelse uurimise käigus
ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. X.X. ei ole varem väärteo-
ega kriminaalkorras karistatud. Lisaks puudub informatsioon, et X.X. oleks pärast talle
etteheidetavat kuritegu pannud toime süütegusid, millest omakorda võib järeldada, et
kahtlustatav on senise kriminaalmenetluses kogetu põhjal endale põhjalikult selgeks teinud, et
kahtlustuses kirjeldatud käitumine kannatanu suhtes oli lubamatu ning sellist käitumist ei
õigusta isegi vaimne murdumine emotsionaalse pingeseisundi laineharjal. Sedastatav on
kahtlustatava soov edaspidi hoiduda süütegudest ning seadusega vastuollu mitte sattuda. Kuigi
Viru Ringkonnaprokuratuuri 11.11.2021 määrusega lõpetati X.X. menetlus kriminaalasjas nr
21233000940 KrMS § 202 alusel ning tolles kriminaalasjas oli menetluse esemeks kehaline
väärkohtlemine lähisuhtes, siis prokuratuuri hinnangul jääb riigi reageering käesoleva
kriminaalasja kohtusse saatmise kaudu sedavõrd abstraktseks, et ei võimalda tajuda
kahtlustataval enda antisotsiaalse käitumise tegelikku mõju ega tagajärgi. Kahtlustatav on enda
käitumise parandamisega juba algust teinud ning esitanud prokuratuurile tõendi selle kohta, et
ta pöördunud vaimse tervise õe poole ning käinud 2026 jaanuaris-veebruaris mitmel korral
alkoholitarvitamise häire kabinetis vastuvõtul.
Prokuratuur on seisukohal, et X.X. õiguskuulekale käitumisele suunamist on võimalik
saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kahtlustatava edaspidise
õiguskuulekuse tagamiseks piisab sellest, kui X.X. läbib mõjuva vestluse, mida viib läbi Viru
Ringkonnaprokuratuuri II osakonna konsultant Taimi Lepiksaar. Vestlused annavad X.X.
võimaluse rääkida avameelselt probleemidest, mis on seotud suhetega ning selle käigus
tõusetuvate probleemidega. Ühtlasi annavad vestlused võimaluse mõista teiste inimeste
vajadusi ning tundeid ning sellest johtuvalt leida sisemist jõudu ja motivatsiooni vägivallavaba
2
ning teisi inimesi asutava elukorralduse hoidmiseks. Lisaks kannatanu X.X. on soovinud
lähenemiskeelu kohaldamist kahtlustatava suhtes, mistõttu antud meede peaks tagama selle
kahtlustatav enam kannatanut ei tülita.
Kahtlustava kaitsja Oleg Gorškaljov esitas prokuratuurile taotluse riigi õigusabi tasu
kindlaksmääramiseks 438.96 euro suuruses summas. Kuna prokuratuur lõpetab kriminaalasjas
menetluse KrMS § 202 lg 7 alusel, jäävad menetluskulud X.X. kanda.
Prokrurör pöörab siinkohal tähelepanu sellele, et kriminaalmenetluse lõpetamine otstarbekuse
kaalutlusel ei tähenda seda, et kahtlustatav on käitunud õiguspäraselt. Prokuröri hinnangul ei
saa sellist menetluse lõpetamist käsitleda ka kui avalikkusele signaali saatmisena, et selliseid
tegusid võib toime panna. Vastupidi, lõpetades menetluse KrMS § 202 alusel, asub riik
seisukohale, et kahtlustatava käitumises on olemas kõik kuriteo tunnused, lihtsalt selle
hukkamõistu väljendamiseks, ülekohtu heastamiseks ja kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka
käitumise tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend.
Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25233001060 menetlus X.X. suhtes, kuna kahtlustatava süü ei
ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
2. Kahtlustatavale määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
1) KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub X.X. läbima mõjuva vestluse, mida viib läbi
Viru Ringkonnaprokuratuuri II osakonna konsultant Taimi Lepiksaar, kellega
võtta ühendust telefonil 5887 5353. Konsultant viib läbi esmase hindamise ning
määrab seejärel kindlaks vestluste arvu. X.X. kohustub osalema vestlustel
konsultandi poolt ette antud arvul kordi hiljemalt 01.06.2026. Vestlused
lõpetatakse konsultandi kinnituse alusel, omaalgatuslik lõpetamine ei ole
lubatud.
2) KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustub X.X. tasuma menetluskulud, s.o kaitsjatasu
438.96 eurot, hiljemalt 26.09.2026 (vt makseinfo eraldi lehel).
3) KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel on X.X. kohustatud kuni 26.03.2027 (k.a) mitte
lähenema kannatanule X.X. avalikes kohtades ning muudes kannatanu
viibimiskohtades lähemale kui 5 meetrit ning mitte suhtlema kannatanuga
nendes kohtades, mitte lähenema kannatanu X.X. elukohale aadressil X tn X-X,
Narva lähemale kui 5 meetrit, mitte võtma kannatanu X.X. ühendust mistahes
sidevahendite kaudu, mitte võtma kannatanu X.X. ühendust kolmandate isikute
kaudu. Kannatanu X.X. juhuslikul kohtumisel on X.X. kohustatud kannatanut
kõnetamata viivitamatult eemalduma kannatanust vähemalt 5 meetri kaugusele.
4) KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kriminaalmenetlus antud kriminaalasjas
uuendatakse, kui X.X. paneb toime uue tahtlikku kuriteo kuni 26.09.2026 (k.a).
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: Tõkendit ei ole kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: Puuduvad.
5. KrMS § 206 lõike 2¹ alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti
Kohtuekspertiisi Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: Andmeid
ei kustutata.
6. Kriminaalmenetluse kulud: Vt p 2.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 edastada kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamatult kannatanule X.X. posti teel ning kahtlustatava kaitsjale Oleg Gorškaljovile e-
3
toimiku kaudu. Kahtlustatavale X.X. antakse määruse koopia prokuratuuris allkirja vastu
kätte.
8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul
menetluse lõpetanud prokuratuuris.
Edasikaebamise kord
Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse
lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse
Riigiprokuratuurile (Wismari 7, Tallinn 15188 või e-post
[email protected]).
Ragnar Plistkin
Mina, X.X., kinnitan, et määrus on mulle arusaadav ja tõlgitud. Olen nõus
kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Samuti olen nõus täitma käesoleva
määruse punktis 2 nimetatud kohustusi tähtaegselt. Olen teadlik sellest, et kui ma ei täida
määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, võib prokuratuur kriminaalmenetluse
määrusega uuendada.
X.X.
Kriminaalmenetluse läbirääkimistest võttis osa kaitsja Oleg Gorškaljov:__________________
Kriminaalmenetluse lõpetamise läbirääkimistest võttis osa prokuratuuri koosseisuline tõlk Irina
Ogurova, keda hoiatati oma kohustuste täitmisest keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise eest
KarS § 318 ja § 321 järgi.
Irina Ogurova
4