dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Registrite ja Infosüsteemide Keskus
Väljaminev kiriAvalik

Arvamus

Registrite ja Infosüsteemide Keskus · 26. aprill 2023
Viit
1-5/3632
Registreeritud
26. aprill 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Asutuse töö korraldamine, juhtimine ja planeerimine
Sari
1-5 Memod
Toimik
1-5-2/2023
Vastutaja
Merle Sirje Tael (Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Õigusteenuse tiim)

Failid

  • 📎1-53632 26.04.2023 Väljaminev kiri.asice409 KB

Sisu (failidest)

eie Teie 14.04.2023 nr 9-2/2753-1 Justiitsministeerium [email protected] Meie 26.04.2023 nr 1-5/3632 Arvamus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu kriminaalmenetluste üleandmise määrusele Esitasite Registrite ja Infosüsteemide Keskusele arvamuse avaldamiseks „Euroopa Parlamendi ja Nõukogu kriminaalmenetluste üleandmise“ määruse eelnõu. Registrite ja Infosüsteemide esialgsel hinnangul vajavad kavandatava määruse kohaldamiseks arendusi prokuratuuri infosüsteem, e-toimik ning kohtute infosüsteem. 1. Kriminaalmenetluse üleandmine (artikkel 2 p 3,4 , artikkel 5, artikkel 12 p 5) Kuivõrd määrus hõlmab kõiki kuritegusid ja määruses käsitatakse kriminaalmenetlusena kõiki kriminaalmenetluse etappe, sealhulgas kohtueelne ja kohtumenetluse etapp artikkel 5 kommentaarid ning artikkel 2 p 3, 4, siis määruse rakendamine puudutab eelkõige e-toimiku süsteemi, kohtute infosüsteemi ja prokuröride infosüsteemi juhul kui menetlusi soovitakse üle anda andevahetuse korras. Vastavalt kavandatava määruse artiklile 12 p 5 antakse üle kriminaalasja toimik ning üleandmisel osalevatel riikidel on õigus omavahel konsulteerida, milline kogum dokumente üle antakse. Kohtute infosüsteemis puudub funktsionaalsus kriminaalmenetluste (sh menetlusandmete ja kriminaaltoimikute) üleandmiseks ja vastuvõtmiseks kolmandast süsteemist. Määrusest nähtub, et üle tuleb anda dokumendid ja tõlked. Lisaks dokumentidele (failidele) võib liikmesriikidel olla ka kriminaalmenetluse raames kogutud andmeid. Ebaselgeks jääb, kas andmete üleandmine võiks olla samuti hõlmatud kriminaaltoimiku üleandmisega ja kui on, siis kuidas ja kas on tagatud liikmesriikide võimekus võtta vastu teise liikmesriigi kriminaalmenetluses kogutud andmeid. 2. Üleandmise taotlus (artikkel 2 punkt 3 alapunkt b) Üleandmise taotlust saab koostada mistahes menetlusetapis ehk üleandmise taotlust peaks olema võimalik koostada nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses, st registreerida vastavat dokumenti (artikkel 9 punkt 1 nimetatud sertifikaati) menetlusse ja edastada see teise liikmesriiki. Taotluse edastamiseks andmevahetuse korras puudub täna vastav võimekus kohtute infosüsteemis. Samuti puudub funktsionaalsus esitatud taotluste osas statistika kogumiseks. 3. Üleandmise vastuvõtmise otsus (artikkel 12) Ülevõttev asutus teeb otsuse kriminaalmenetluse üleandmise ülevõtmiseks. Kohtute infosüsteemis on vajalik kavandada funktsionaalsus, mis võimaldab koguda statistikat tehtud otsuste kohta. Lisaks on vajalik funktsionaalsus, mis võimaldab üleandvale riigile nii ülevõtva asutuse kriminaalmenetluse ülevõtmise keeldumise kui ka ülevõtmise otsus edastamise. 4. Konsulteerimistaotluse lahendamine (artikkel 15, artikkel 22) A: Lubja 4, Tallinn 19081, Eesti, T: +372 663 6300, F: +372 646 0165, E: [email protected], I: Reg 70000310, K: 221023778606, W: www.rik.ee Kavandatava määruse artikkel 15 näeb ette võimaluse konsultatsiooniks, mis võivad toimuda ka kavandatava detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu (artikkel 22). Rakendamiseks peaks siseriiklikult mõtlema, millises riiklikus infosüsteemis registreeritakse konsulteerimistaotluse lahendamine, kas menetluse infosüsteemis menetlusena (nt PRIS-s, KIS- s) või registreeritakse konsultatsioonitaotlused ja vastused muus dokumendihaldussüsteemis nt Deltas (nt juhul kui konsulteerimistaotluse puhul pole tegemist kriminaalmenetluse eriliigiga vms). 5. Ülevõtva riigi õiguse kohaldamine kriminaalmenetlusele ja karistuse mõistmisele (artikkel 20) Vastavalt artikli 20 p 1 kohaldatakse üleantud kriminaalmenetluse suhtes ülevõtva riigi õigust ning sama artikli p 6 kohaselt kuriteole mõistetakse karistus ülevõtva riigi õiguse kohaselt, kui selles õiguses ei ole sätestatud teisiti. Pooldame ülevõtva riigi menetlus- ja karistusõiguse kohaldamist üleantud kriminaalasja suhtes, kuivõrd muul juhul oleks raskendatud menetluse läbiviimine siseriiklikuid infosüsteeme kasutades, sest kasutusel olevad funktsionaalsused rajanevad siseriiklikust õigusest tulenevatel nõuetel. Juhul kui siseriiklikus õiguses ei ole plaanis näha ette üleandva riigi õiguse kohaldamist, siis menetlusprotsessile ja karistuse mõistmise funktsionaalsusele kohtute infosüsteemis määrusega seonduvaid muudatusvajadusi ei tohiks olla. 6. Etalonteostuse tarkvara kasutamine (preambula p 54-56, artikkel 24) Hetkel on teadmata, millist funktsionaalsust sisaldab kavandatav etalonteostuse tarkvara, seega ei ole võimalik hinnata, kas selle tarkvara kasutamine on riikliku IT-süsteemi asemel võimalik ja mõistlik. 7. Statistika kogumine (artikkel 27) Vastavalt artiklile 27 tuleb liikmesriikidel koguda statistikat määruse kohaldamise erinevate aspektide kohta. Täna puudub statistika saamiseks vajalike andmete kogumise funktsionaalsus kohtute infosüsteemis ning vajalike andmete saamise protsess vajab täiendavat analüüsi ning muuhulgas tuleks hinnata ka andmete saamise halduskoormuse mõju andmeid tekitanud asutustele (nt kohtud) ja seda, kas halduskoormus on proportsioonis statistikast saadava kasuga. Juhul kui statistikana on põhjendatud koguda andmeid artikli 5 üleandmise taotlemise kriteeriumite ning artikli 12 ülevõtmisest keeldumise põhjustest, siis tuleb arvestada, et nende andmete kogumine tähendab kriminaalmenetluse edastamise ja vastuvõtmise, sh üleandmise taotluse lahendamise funktsionaalsuse loomisele täiendavaid arendusi ning täiendavat halduskoormust kohustatud asutustele. Funktsionaalsus ei ole ilmselt vajalik kriminaalmenetluse üleandmise ja ülevõtmise otsustamise miinimumvajaduste täitmiseks. Kavandatava määruse seletuskiri peaks selgemalt põhjendama, miks on eeltoodud statistikat vaja, milleks seda kasutada soovitatakse ning mis kasu statistikast liikmesriikidele on. 8. Digiteerimismääruse kohaldamine Kavandatava digiteerimismääruse artikkel 9 viitab omakorda eIDAS määruse kohaldamisele. Oleme nõus, et eIDAS määruse kohaldamine elektroonilise side suhtes on oluline, sest võimaldab digitaalse allkirjaga varustatud Eesti kriminaalmenetluse dokumentide üleandmist ja tunnustamist ülevõtvas liikmesriigis. Registrite ja Infosüsteemide Keskuse hinnangul on mõistlik toimingu tegemiseks luua funktsionaalsus juba olemasolevasse platvormi eEDAS. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Rivo Reitmann Direktor Koostajad: Kohtute infosüsteemide tiimi tiimijuht Merit Kõlvart ([email protected]), E-toimiku tiimi tiimijuht Indrek Tops ([email protected]), kriminaalmenetluse infosüsteemide tiimi tiimijuht Tarmo Luup ([email protected])
Allikas: Registrite ja Infosüsteemide Keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel