Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 12.02.2022, Pärnu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Hanna Varik Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 21750000013 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 2 p 7, 8 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX Kuriteo toimepanemise aeg: 25.05.2020 Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles XXX kahtlustatakse KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et XXX, olles koos ühises grupis XXX ja XXX, 25.05.2020 kella 20.00 ja 21.00 vahelisel ajal tungisid sisse Pärnu linnas XXX pst X kõrval asuvasse XXX OÜ-le kuuluvasse laenutustelki ning lukustustrossi lõhkumise teel võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära kolm XXX OÜ-le kuuluvat velokarti numbritega EX, SX, RX maksumusega 700 EUR/tk, s.o kokku väärtusega 2100 eurot. Telgi, telgi kinnituste ja lukustustrossi lõhkumisega tekitati XXXOÜ- le materiaalne kahju summas 305 eurot. KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest näeb karistusseadustik ette karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ja ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ning võtab endale kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt võib kriminaalmenetluse lõpetada prokuratuuri, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse. Tutvunud toimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, on prokurör jõudnud järeldusele, et KrMS § 202 alusel on võimalik kriminaalmenetlus lõpetada järgmistel motiividel. KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritud kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest on võimalik mõista ka rahaline karistus, st juba seadusandja poolt on kahtlustatavale süüks pandav tegu hinnatud suhteliselt madalaks. Kahtlustuses kirjeldatud teo näol on tegemist üksiku episoodiga ning karistusregistri andmetel ei ole XXX varem kriminaalkorras karistatud, mistõttu on ilmne, et kuritegude toimepanemine ei ole tema elustiiliks. Samuti puuduvad XXX kehtivad väärteokaristused. Lisaks on XXX puhul karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 mõttes antud juhul puuduvad. 1/3 Süü suuruse hindamisel on oluline ka tekitatud kahju liik ja suurus. Antud juhul XXX poolt omavoliliselt ajutiseks kasutamiseks võetud velokardi väärtus 700 eurot ning kannatanu sai kõik velokardid tagasi, mistõttu varalist kahju sellega seoses temale ei tekkinud. Kannatanule tekkis varaline kahju seoses telgi ja lukustustrossi lõhkumisega kokku summas 305 eurot, mille osas on ta esitanud ka tsiviilhagi solidaarselt kõigi kolme kahtlustatava vastu. Seega ei ole kuriteoga tekitatud kahju suur ning XXX on nõustunud ka kannatanule kahju täies ulatuses hüvitama. Lisaks on XXX oma tegu tunnistanud, selle kohta ütlusi andnud ning tehtu üle kahetsust avaldanud. Eeltoodust tulenevalt saab öelda, et kahtlustatava süü ei ole antud kuriteos suur, kuna XXX on oma õigusvastast käitumist tunnistanud, tegu kahetsenud ning nõustunud kannatanule kahju hüvitama. Käesolevas asjas puudub avalik menetlushuvi, kuna isikule etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra, kui üldise väärtusmastaabi, riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Prokurör leiab, et XXX allutamine kriminaalmenetlusele alates 26.05.2020 toimunud kahtlustatavana kinnipidamisest (kinnipeetud 26.05.2020 kell 00.37-13.35) ja ülekuulamisest on olnud piisav mõjutamaks teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Samuti kannab XXX suhtes eripreventiivset eesmärki kriminaalasja lõpetamisel temale pandav kohustus, s.o kohustus hüvitada kannatanule tekitatud varaline kahju summas 305 eurot. Prokurör märgib, et kahtlustatavale etteheidetava teo toimepanemisest on möödunud üle aasta ning XXX ei ole pärast seda ühtegi korda kriminaal- ega ka väärteo korras karistatud. Samuti ei ole prokuratuuri andmetel tema suhtes hetkel käimas ühtegi teist kriminaalmenetlust. Hinnates kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid ning isiku varasemat ja ka teo toimepanemise järgset käitumist, on alust asuda seisukohale, et KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada isikut kriminaalvastutusele võtmata. Eeltoodust lähtuvalt leiab prokurör, et XXX osas on võimalik menetlus lõpetada avaliku huvi puudumise tõttu. Kuivõrd XXX on 21-aastane ning ei oma hetkel töökohta (Töötukassas arvel), on prokuröri hinnangul otstarbekas määrata kahtlustatavale ainukeseks kohustuseks hüvitada kannatanule tekitatud varaline kahju summas 305 eurot ning lähtudes toimepandud teo asjaoludest, süü suurusest, isiku noorest east ja varalisest seisundist, jätta määramata temale kohustus tasuda kindel summa riigituludesse. Selline mõjutusvahend koos kriminaalmenetlusele allutamisega on prokuröri arvates piisav XXX poolt toimepandud tegude suhtes riikliku hukkamõistu väljendamiseks. XXX on andnud nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks ning lubanud täita talle pandud kohustuse. Seega, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav on lubanud hüvitada kuriteoga tekitatud kahju, siis leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks XXX suhtes avaliku menetlushuvi puudumisel, s.o KrMS § 202 sätteid kohaldades. KrMS § 202 g 7 kohaselt võib prokuratuur ise lõpetada menetluse teise astme kuriteos, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse alammäära. Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2, 3, 7 ja 206, abiprokurör 2/3  määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 21750000013 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Kohustada XXX (XXX): ▪ hüvitama kuriteoga tekitatud kahju summas 305 eurot kannatanu XXX OÜ arveldusarvele nr EE552200221061804163. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 6 kuud, st viimane täitmise tähtpäev on 11.08.2022. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: kahtlustatavana kinni peetud 25. – 26.05.2020; tõkendit ei kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: ei kustutata. 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kannatanule XXXOÜ (XXX) ja kahtlustatavale XXX. 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuris (Õhtu põik 5, Pärnu). Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 9. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Hanna Varik Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse. Allkirjaga kinnitan, et olen kriminaalasja lõpetamisega nõus, olen kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kätte saanud, mulle on selgitatud kohustuste mittetäitmise tagajärgi ning olen kohustustega nõus:____________________________________________________ 3/3