Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 06.01.2022, Pärnu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Hanna Varik Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 20267001037 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 2 p 7, 9 Kahtlustatava nimi: XXX Kriminaalasjas nr 20267001037 alustati 18.11.2020 kriminaalmenetlust KarS § 199 lg 2 tunnustel. XXX kahtlustatakse KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema skaneeris 02.10.2020 Pärnu linnas Papiniidu 42 asuvast Selver AS-le kuuluvas Mai Selveris „Hele Õlu A.Le Coq“ 6-pakist ühe pudeli õlut väärtusega 1,39 eurot ning tasus selle eest iseteeninduskassas ja 5 pudeli õlle, koguväärtusega 5,20 eurot, eest jättis iseteeninduskassas ebaseadusliku omastamise eesmärgil tasumata ning lahkus kassa turvaväravate kaudu müügisaalist kell 20.53. Samuti tema, tegutsedes grupis ühise tahtlusega koos alaealise XXX, skaneeris 02.10.2020 Pärnu linnas Papiniidu 42 asuvas Selver AS-le kuuluvas Mai Selveris „Hele Õlu A.Le Coq“ kahest 6-pakist 2 pudelit õlut ning tasus nende eest iseteeninduskassas 2,78 eurot ja 10 pudeli õlle, koguväärtusega 10,40 eurot, eest jättis iseteeninduskassas ebaseadusliku omastamise eesmärgil tasumata ning lahkus kassa turvaväravate kaudu müügisaalist kell 21.52. Samuti tema, uuesti tegutsedes grupis ühise tahtlusega koos alaealise XXX, skaneeris 03.10.2020 Pärnu linnas Papiniidu 42 asuvas Selver AS-le kuuluvas Mai Selveris „Hele Õlu A.Le Coq“ kahest 6-pakist 2 pudelit õlut ning tasus nende eest iseteeninduskassas 2,78 eurot ja 10 pudeli õlle, koguväärtusega 10,40 eurot, eest jättis iseteeninduskassas ebaseadusliku omastamise eesmärgil tasumata ning lahkus kassa turvaväravate kaudu müügisaalist kell 21.11. Samuti tema, uuesti tegutsedes grupis ühise tahtlusega koos alaealise XXX, skaneeris 04.10.2020 Pärnu linnas Suur- Jõe 57 asuvas Selver AS-le kuuluvas Suurejõe Selveris „Hele Õlu A.Le Coq“ 6-pakist ühe pudeli õlut väärtusega 1,39 eurot ning tasus selle eest iseteeninduskassas ja 5 pudeli õlle, koguväärtusega 5,20 eurot, eest jättis iseteeninduskassas ebaseadusliku omastamise eesmärgil tasumata ning lahkus kassa turvaväravate kaudu müügisaalist kell 19.39. Samuti tema, uuesti tegutsedes grupis ühise tahtlusega koos alaealise XXX, skaneeris 04.10.2020 Pärnu linnas Papiniidu 42 asuvast Selver AS-le kuuluvas Mai Selveris „Hele Õlu A.Le Coq“ 6-pakist ühe pudeli õlut väärtusega 1,39 eurot ning tasus selle eest iseteeninduskassas ja 5 pudeli õlle, koguväärtusega 5,20 eurot, eest jättis iseteeninduskassas 1/5 ebaseadusliku omastamise eesmärgil tasumata ning lahkus kassa turvaväravate kaudu müügisaalist kell 21.54. Samuti tema, uuesti tegutsedes grupis ühise tahtlusega koos alaealise XXX, skaneeris 08.10.2020 Pärnu linnas Papiniidu 42 asuvas Selver AS-le kuuluvas Mai Selveris „Õlu A.Le Coq Premium“ 24-kohvrist 1 õlle väärtusega 0,69 eurosenti ja 23 õlle, koguväärtusega 15,30 eurot, eest jättis iseteeninduskassas ebaseadusliku omastamise eesmärgil tasumata ning lahkus kassa turvaväravate kaudu müügisaalist kell 21.55. Samuti tema, uuesti tegutsedes grupis ühise tahtlusega koos alaealise XXX, skaneeris 17.10.2020 Pärnu linnas Papiniidu 42 asuvas Selver AS-le kuuluvas Mai Selveris „Õlu A.Le Coq Premium“ 24-kohvrist 1 õlle väärtusega 0,69 eurosenti ja 23 õlle, koguväärtusega 15,30 eurot, eest jättis iseteeninduskassas ebaseadusliku omastamise eesmärgil tasumata ning lahkus kassa turvaväravate kaudu müügisaalist kell 21.15. KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse võib lõpetada teise astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et käesoleval juhul esinevad KrMS § 202 lg-tes 1 ja 7 sätestatud eeldused menetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise tõttu ja kuna isiku süü ei ole suur. XXX esitatud kahtlustuse näol on tegemist teise astme kuriteoga. KarS § 199 lg 2 eest ei näe karistusseadustik ette alammäärana vangistust, vaid rahalise karistuse. Sanktsiooni maksimummääraks on kuni viieaastane vangistus. KrMS § 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o vaadatakse üksnes konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist ning erinevaid preventsioone. Arvesse võetakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja poolt sätestatud karistust. Eelnevad kaalutlused ei võimalda teha järeldust, et kahtlustatav süü oleks piisavalt suur, et õigustada tema suhtes kohest kriminaalrepressiooni kohaldamist. Kriminaalasjas kogutud materjalidest nähtub, et kahtlustatav on oma süülise tegevusega tekitanud kannatanule Selver AS varalist kahju summas 67 eurot. Kannatanule tekitatud kahjust on summas 61,80 eurot tekitatud grupis koos XXX ning summas 5,20 eurot tekitanud kahtlustatav üksinda. XXX poolt on kannatanule Selver AS hüvitatud kahju summas 61,80 eurot. XXX on kannatanule hüvitanud tsiviilhagi ülejäänud ulatuses, s.o summas 5,20 eurot. Seega on kannatanule tekitatud kahju hüvitatud. Kahtlustatavale etteheidetavate süütegude puhul pole küll tegemist ühekordse teoaktiga, kuid seitse varguse episoodi on toime pandud viie päeva jooksul lühikese ajaperioodi vältel (02. – 17.10.2020). Samuti pole varguste objektiks olnud eseme väärtus suur (kahju kogusumma 67 eurot). Ka seadusandja valikuks on 2/5 olnud väheväärtuslike vallasasjade, s.o väärtusega alla 200,01 euro varguse karistamist väärteona. Käesoleval juhul võimaldab kahtlustatava tegevust kuriteona käsitleda üksnes selle süstemaatilisus. Kahtlustatava osas puudub ka avalik menetlushuvi, mis takistaks menetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Kohtupraktikas seostatakse avalikku menetlushuvi enamjaolt materiaalses karistusõiguses sätestatud karistamise eesmärkidega, s.o üld- ja eripreventatiivsete kaalutlustega. Eripreventatiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib eeldatavasti tingida tema poolt uute süütegude toimepanemise. Seda tõenäosust on võimalik hinnata lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust, s.o kas tegemist on ühekordse või korduva teoaktiga. Kahtlustataval on üks kehtiv kriminaalkaristus 2018. aastast juhtimisõiguseta sõiduki süstemaatilise juhtimise eest KarS § 423(1) alusel, mille eest teda karistati lõpliku vangistusega 7 kuud ja 27 päeva, millest koheselt ärakandmisele määrati 14 päeva vangistust ning ülejäänud osas jäeti mõistetud vangistust KarS § 74 alusel täitmisele pööramata kaheaastase katseajaga (04.12.2018 – 03.12.2020). Seega on kahtlustatav kahtlustuses esitatud teod toime pannud talle eelmise kohtuotsusega määratud katseaja eelviimasel kuul. Riigi peaprokuröri 01.09.2016 juhise nr RP-1-2/16/1 (muudetud Riigi peaprokuröri 20.09.2018 juhisega nr RP-1-2/18/1) punktis punkti 3.2.1. kohaselt on avalik menetlushuvi olemas, kui isiku suhtes on enne uue kuriteo toimepanemist ühe aasta jooksul kriminaalmenetlus otstarbekuse tõttu lõpetatud või kui isikut on ühe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist samaliigilise süüteo eest karistatud. Antud juhul on kahtlustaval üks kehtiv kriminaalkaristus liiklusüüteo eest. Varavastaste kuritegude ega väärtegude eest kahtlustatavat varem karistatud ei ole. Seega ei ole isikut varem samaliigilise süüteo eest karistatud. Samuti ei ole õiguskaitseorganitele laekunud informatsiooni, et isik oleks jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist ning kahtlustatava suhtes puuduvad teised pooleliolevad kriminaalmenetlused. Seega ei ole võimalik möönda, et kahtlustatav elatuks varguste toimepanemisest. Kahtlustatava puhul ei ole alust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida kuritegude toimepanemise jätkamise. XXX on tunnistanud, et pani toime kahtlustuses esitatud kuriteo. Seega on isik saanud aru oma teo keelatusest ning avaldanud kahetsust. Üldpreventatiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige, siis kui teo toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Sellised kuriteod, milles menetluse lõpetamine ei ole eelduslikult kooskõlas üldpreventatiivsete kaalutlustega, kajastuvad Riigi peaprokuröri 01.09.2016 juhise nr RP-1-2/16/1 (muudetud Riigi peaprokuröri 20.09.2018 juhisega nr RP-1- 2/18/1) punktis 3.2 ja 3.3. Täpsemalt näeb viidatud juhis ette punktis 3.3.6 avaliku menetlushuvi juhul kui KarS § 199 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel on tekitatud olulise kahju määra ületav kahju, mida käesoleval juhul möönda ei saa. Avalik menetlushuvi on olemas üldjuhul siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Prokuröri hinnangul puudub käesoleval juhul avalik menetlushuvi. XXX etteheidetava süüteo kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on prokuröri arvates võimalik saavutada ka muude vahenditega, kui kriminaalkorras karistamisega. Samuti on võimalik KarS § 56 lg 1 3/5 sätestatu üld- ja eripreventsiooni eesmärgid saavutada ka ilma isikut kriminaalvastutusele võtmata. Avaliku menetlushuvi hindamisel tuleb märkida, et antud juhul juba kriminaalmenetluse alustamine ja läbiviimine, milles XXX koheldi kahtlustatavana, oli tema jaoks preventiivseks teguriks, mis aitab aru saada oma teo keelatusest ja vastavalt sellele arusaamisele käituda ning hoiduda süütegude toimepanemisest. Puudub alus arvata, et kahtlustatav jätkab edaspidi kuritegude toimepanemist. Prokuröri hinnangul saab KrMS § 202 sätestatud kohustusega suunata XXX õiguskuulekusele. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab prokurör, et kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning tuleb asuda seisukohale, et kahtlustatava suhtes ei ole vajalik ilmtingimata eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel kriminaalmenetlusega jätkamine või karistuse kohaldamine. Seega puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks XXX suhtes ning KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise korral võib kriminaalmenetluse lõpetada. Prokurör leiab, et XXX suhtes KrMS § 202 sätestatud tähtajalise kohustuste panemine on piisava preventiivse mõjuga. Kahtlustatav nõustus kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel ning andis oma nõusoleku KrMS § 202 lg 2 p 3 sätestatud kohustuse täitmiseks, s.o teha 100 tundi üldkasulikku tööd tähtajaga 6 kuud. Prokurör leiab, et kahtlustatava karistamine ei ole vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides, sest kohustuste panemisega kahtlustatavale, on riik antud juhul piisavalt täitnud temale antud karistuslikke volitusi, mistõttu ei ole otstarbekas edasine menetluse jätkamine, kui kahtlustatava poolt täidetakse temale pandud kohustused. Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 20267001037 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Kohustada XXX´t: - Teha üldkasulikku tööd 100 tundi. Tähtajaks määrata 6 kuud, s.o viimane täitmise tähtpäev on 06.07.2022 (k.a). 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 3 DVD-R plaat videosalvestistega jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: andmeid ei kogutud. 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kahtlustatavale XXX, kannatanule Selver AS ning Pärnu kriminaalhooldusosakonda. 8. Kannatanul on õigus tutvuda vastavalt KarS § 206 lg 3 kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuris Õhtu põik 5, Pärnu. 4/5 9. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lg 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Hanna Varik abiprokurör Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse. Allkirjaga kinnitan, et olen kriminaalasja lõpetamisega nõus, olen kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kätte saanud, mulle on selgitatud kohustuste mittetäitmise tagajärgi ning olen kohustustega nõus:____________________________________________________ 5/5