Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 17.12.2021, Kuressaare Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Rainer Amur Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 21274000155 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 422 lg 1 Kahtlustatava nimi: XXX Kuriteo toimepanemise aeg: 17.07.2021 Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonnas on 17.07.2021 alustatud kriminaalmenetlust kriminaalasjas nr 21274000155 KarS § 423 lg 1 tunnustel selles, et 17.07.2021 kella 13.34 ajal toimus Saare maakonnas Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare mnt 91. km-l sõiduauto Honda CR-V reg nr XXX ja mootorratta Honda VFR(00X reg nr XXX vahel liiklusõnnetus, mille tagajärjel sai tervisekahjustusi mootorrattajuht XXX ik XXX). Ringkonnaprokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega, tuvastas et XXX tegevus vastab KarS § 422 lg 1 kuriteo toimepanemisele s.t tema tegevuses ilmnes tahtlikke liiklusseaduse rikkumisi, mistõttu kvalifitseeriti kuriteokoosseis ümber KarS § 422 lg 1 järgi. Kriminaalmenetluse käigus tuvastati, et juhtimisõigust omav XXX juhtis 17.07.2021 kell 13.32 mootorsõidukit Honda CR-V registreerimismärgiga XXX, millega liikus Saare maakonnas mööda Audla – Saareküla – Tornimäe – Väikese väina mnt-d Risti – Virtsu – Kuivastu – Kuressaare mnt poole. Lähenedes Audla – Saareküla – Tornimäe – Väikese väina mnt ja Risti – Virtsu – Kuivastu – Kuressaare mnt ristmikule, nägi ja teadis XXX, et ta asub kõrvalteel ning talle kehtib liiklusmärk nr 222 „peatu ja anna teed“. Selle asemel, et peatuda ning täita teeandmise kohustust, XXX kõrvalteelt peatumata ristmikule välja ning ei andnud teed tema suhtes paremalt mööda eesõigusega teed liikuvale ja eesõigust omavale mootorsõidukile Honda XXX registreerimismärgiga XXX, mistõttu sõitis mootorratas 17.10.2021 kell 13.32.40 autole otsa. Kokkupõrke tagajärjel paiskus mootorsõiduki Honda XXX juht XXX mootorratta pealt maha asfaldile ning sai raske tervisekahjustuse: mõlema küünar- ja kodarluu killunenud nihkega murrud, lodiluu murru, mõlema küünarvarre haavad, põrna vigastuse, kopsupõrutuse ja nahamarrastused säärtele, millest paranemine võtab aega vähemalt 4 kuud. Kui XXX oleks teeandmise kohustust, mille olemasolust oli ta teadlik, täitnud s.t oleks stoppjoone ees seisma jäänud, oleks tal olnud võimalik märgata mootorratturit ning vältida liiklusõnnetust. Seega rikkus XXX liiklusseaduse nõudeid tahtlikult. Antud kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatava süü ei ole suur järgmistel asjaoludel: KrMS §-s 202 sätestatu kohaselt saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on kahju heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või on võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KrMS § 207 lg 7 järgi võib prokuratuur nimetatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja määrata kohustused, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse. Käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavale etteheidetava süüteo näol on tegemist teise astme kuriteoga (KarS § 4 lg 3), mille eest karistusseadustiku eriosa näeb ette võimaliku karistusena kuni viieaastase vangistuse (KarS § 422 lg 1). Kui hinnata kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis, siis nähtub, et XXX on küll liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi, kuid antud süü selle teo puhul ei ole niivõrd suur, et asja peaks saatma kohtumenetlusse. XXX oli kaine, omas vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, ei ületanud kiirust, õnnetuse tekkemehhanism oli kerge. Kannatanu tervisekahjustused olid küll rasked aga mitte eluohtlikud. XXX näol on tegemist meesterahvaga, keda on võimalik mõjutada hoolikamalt liikluses käituma ilma kohtuliku karistuseta. Antud juhul on tegemist liiklusõnnetusega, mis päädis tahtmatult kannatanule raske kehavigastuse tekitamisega, kus on palju kergendavaid asjaolusid ja puuduvad raskendavad asjaolud. Liiklus on küll elusfäär, mille vastu avalikkusel peab olema eriline usaldus, kuid igasse toimunud liiklusõnnetusse ei saa suhtuda ühtse kaaluga, vaid hinnata tuleb konkreetse liiklusõnnetuse asjaolusid, isikute käitumist ja isikuandmeid, mis käesoleva liiklusõnnetuse puhul on vaadeldavad kergendavate asjaolude foonilt. XXX, kannatanu XXX ja Salva Kindlustuse AS on sõlminud kompromisslepingu, mille kohaselt kannatanu loobub kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagist ning kannatanu kahju hüvitatakse Salva Kindlustuse AS poolt. XXX võtab kompromisslepingu kohaselt endale kohustuseks hüvitada kannatanu menetluskulud ning on valmis hüvitama ka kõik muud kriminaalmenetlusega kaasnevad kulud. Avalik menetlushuvi on olemas, kui isiku suhtes on enne uue kuriteo toimepanemist ühe aasta jooksul kriminaalmenetlus otstarbekuse tõttu lõpetatud või kui isikut on ühe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist samaliigilise süüteo eest karistatud või kuritegu on toime pandud isiku poolt, kelle vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. XXX kriminaalasjas prokuratuuri hinnangul avalik menetlushuvi puudub. XXX oli kuriteo toimepanemise ajal kaine ning omas vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust s.t raskeid liiklusrikkumisi XXX toime ei pannud. XXX ei ole eelnevalt kriminaalkorras karistatud ja omab ühte kehtivat väärteokaristust KVTS § 222 järgi, mis ei ole seotud liiklusvaldkonnaga. Karistusregistri andmetel ei ole XXX peale juhtunut pannud toime ühtegi väärteo- ega kuriteorikkumist. Samuti ei ole tema suhtes varem otstarbekuse kaalutlusel kriminaalmenetlust lõpetatud. XXX ei ole avaliku elu tegelane, liiklusõnnetus ei juhtunud ühistranspordiga seotult, vaid eraisikute vahel maanteel ning ta ei ole ka ametilt erilist usaldusväärsust eeldav isik. Seega ei ole XXX varasemalt olnud kuritegeliku käitumisviisiga ning puudub põhjendatud alus arvata, et taoline käitumisviis võiks tal tekkida tulevikus. Prokuratuuri hinnangul saab asuda seisukohale, et tegemist oli ühekordse kuriteotunnustega teo toimepanemisega ja üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole isiku karistamine vajalik. Kuritegude toimepanemine ei ole kujunenud XXX elustiiliks ega sagedaseks käitumismustriks. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et XXX on oma teoebaõigust mõistnud ja kahetseb toimepandut, puudub käesoleval juhul vajadus isiku kriminaalkorras karistamiseks. Juhindudes KrMS § 202 lg 1, 2, 3 ja 7 ning § 206, ringkonnaprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 21274000155 menetlus. 2. Määratud kohustuste liik ja tähtaeg kohustused: 2.1 XXX teha 100 (ükssada) tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemiseks võetakse ühendust Tallinna Vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonnast. Üldkasuliku töö teostamise lõpptähtaeg on 17.06.2022. 2.2 XXX on kohustatud tasuma kriminaalmenetluse kulud: • isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus summas 84 eurot. Tähtajaks määrata 17.06.2022. • joobe tuvastamise saatekirja alusel tehtud ekspertiisi maksumus summas 14 eurot. Tähtajaks määrata 17.06.2022. 2  • määratud kaitsja XXX kaitsjatasu summas 205,20 eurot. Tähtajaks määrata 27.06.2022. • kannatanu poolt kantud õigusabikulud summas 1560 eurot, mis tuleb kanda võrdsetes osades igakuiselt 260 eurot kuus Advokaadibüroo XXX ja XXXarveldusarvele nr EE582200221010506726. Tähtajaks määrata 27.06.2022. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei ole. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: • Mootorsõiduk Honda XXX registreerimismärgiga XXX asub Roomassaare tee 1c, Kuressaare asuvas politseiparklas – tagastada omanikule KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel; • videokaart VIOFO 32 gb asub kriminaalasja juures ümbrikus – tagastada omanikule XXX KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel; • kaks DVD plaati videokaardi VIOFO 32 gb videofailidega asuvad kriminaalasja juures ümbrikus – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: ei ole. 6. Kriminaalmenetluse kulud: (vt punkt 2). 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kahtlustatavale XXX ja tema kaitsjale XXX ning kannatanule XXX ja tema esindajale XXX. 8. Käesoleva määruse koopia saata kahtlustatava suhtes määratud kohustuse täitmise korraldamiseks Tallinna Vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonnale e-posti aadressil: [email protected] 9. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus edastatakse ka Eesti Haigekassale, kellel on õigus kahtlustatavalt välja nõuda kannatanu ravikulud. 10. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lossi 4a, Kuressaare. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab; 11. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Rainer Amur Olen punktis 2 nimetatud kohustustega nõus: ___________________________________________ (nimi ja allkiri) Olen kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kätte saanud: ________________________________ (kuupäev ja allkiri) Toimingus osaleb tõlk, kes on KrMS § 161 lõike 6 kohaselt kohustatud tõlkima kõik menetlustoimingusse puutuva täpselt ja täielikult ning hoidma saladuses talle tõlkimisel teatavaks saanud andmeid. Teda on hoiatatud, et oma ülesannetest alusetu keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise eest vastutab ta KarS §-de 318 ja 321 järgi. ________________________ (tõlgi nimi ja allkiri) 3 NB! Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 6 ja 7 alusel. Käesoleva kohustuse täitmine ei välista teo tagajärjel kaudselt kahju saanud isikute poolt varaliste nõuete esitamist teo toimepanija vastu, mh on Eesti Haigekassal õigus välja nõuda haigekassa poolt hüvitatud kannatanute ravikindlustushüvitised. 4