dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Lääne Ringkonnaprokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Lääne Ringkonnaprokuratuur · 2. veebruar 2022
Viit
LÄRP-15/22/200
Registreeritud
2. veebruar 2022
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
LÄRP-15 Oportuniteedimäärused
Sari
LÄRP-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
LÄRP-15/2022
Vastutaja
Aarne Pruus (Lääne Ringkonnaprokuratuur, II osakond (kogukonnakuritegude osakond))

Failid

  • 📎Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 21270000127.pdf133 KB

Sisu (failidest)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 18.11.2021, Rapla Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Aarne Pruus Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 21270000127 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 2 p 9 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX Kuriteo toimepanemise aeg: 09.-26.04.2021 Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja selles, et XXX varastas ajavahemikul 09.-26.04.2021 kokku 7 korral erinevatest Rimi ja Konsumi kauplustest, tekitades kannatanutele varalist kahju kogusummas 1662.41 eurot. XXX selline tegevus on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 9 järgse kuriteona, s.o süstemaatilise võõraste vallasasjade äravõtmisena nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kohtueelse menetlusega on täielikult tõendatud, et XXX talle etteheidetavad vargused toime pani. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest seadus näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Prokurör, olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, on jõudnud järeldusele, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel ning seda alljärgnevatel motiividel. Kahtlustatav XXX tunnistab tehtut, märkides, et kuigi tal oli pärast vanglast vabanemist kohustus asuda koheselt rehabilitatsioonikeskusesse narkosõltuvuse ravile, viibis ravile pöördumine erinevatel põhjustel (mh koroonatesti tegemise nõude tõttu). Ta ei suutnud vanglas narkosõltuvusest vabaneda ning langes vabanedes uuesti sõltuvuse küüsi - hakkas tarvitama fentanüüli ja lihtsaim viis selle hankimiseks vajalikku raha saada oli poest varastamine. Vabanes vanglast 27.03.2021, Sillamäe rehabilitatsioonikeskusesse läks vabatahtlikult ravile 27.04.2021, kus viibib tänaseni. Talle etteheidetavad vargused panigi toime selles vahemikus. Kahetseb väga, et vargused toime pani. Ta soovib jätkata rehabilitatsioonikeskuses oma ravi ja narkosõltuvusest vabaneda. Kannatanute, Rimi Food Eesti AS ja Elva Tarbijate Ühistu esindajad on esitanud kahjunõuded vastavalt 1485.31 eurot ja 177.10 eurot. Ühtlasi on mõlemad avaldanud, et ei soovi tutvuda kriminaalasja materjalidega, ei soovi saada teavet kohtuistungi toimumise aja kohta ega avaldada arvamust karistuse kohta. See viitab, et kannatanute peamiseks huviks on neile põhjustatud kahju hüvitamine. Kahtlustatav on mõlemale kaupluseketile tekitatud kahju täies ulatuses 05.11.2021 hüvitanud. Niisiis on kahtlustatav põhjendanud oma tegevuse tagamaid, hüvitanud kannatanutele täies ulatuses neile tekitatud varalise kahju ja kahetsenud oma käitumist. KarS § 57 lg 1 p 3 tulenevalt on puhtsüdamlik kahetsus karistust kergendavaks asjaoluks, KarS § 58 loetletud karistust raskendavad asjaolud kahtlustatava käitumises puuduvad. Seega on kõiki asjaolusid kogumis hinnates prokuratuur seisukohal, et XXX süü nimetatud kuriteo toimepanemises ei ole suur. Samuti puudub prokuröri hinnangul menetluse edasiseks jätkamiseks avalik menetlushuvi, sest isikule etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ning isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine kõnealuses olukorras on võimalik saavutada pigem muul moel kui vanglakaristusega. Teatavasti on õigusrikkujate seas uimastite tarvitamine väga levinud probleem ning see on koormaks kogu ühiskonnale. Sõltlaste poolt pannakse toime eri liiki kuritegusid, sh nt vargusi või röövimisi, eesmärgiga saada narkootikumide ostuks raha. Seega nii, nagu kõigi teiste häirete puhul, on ka sõltuvushäire ja ainete kuritarvitamise korral kõige efektiivsemaks võtteks ennetustöö ja ravi. Kuigi XXX on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, on ta astunud olulisi samme, et edaspidi õigusrikkumisest hoiduda - seda eeskätt narkosõltuvuse ravile asumisega. Sillamäe rehabilitatsioonikeskuse antud iseloomustusest nähtub, et XXX on rehabilitatsioonikeskuses viibinud alates 27.04.2021. Selle aja jooksul on XXX üles näidanud kõrget motivatsiooni rehabilitatsiooni läbimiseks ning tal on head eeldused rehabilitatsiooni edukaks lõpetamiseks ja oma elu muutmiseks. Ta on huvitatud nii oma elu muutmisest kui kriminaalasjadega seotud probleemide lahendamisest. Ühtlasi on keskuses viibimise ajal võimalik teostada seal ka üldkasuliku töö tunde. Lisaks kannab ta eelmise kuriteo eest mõistetud karistust tingimisi, kohustusega alluda kriminaalhoolduse nõuetele (katseaeg kuni 15.05.2023). Kriminaalhooldusametniku XXX kohtueelse ettekande kohaselt ei ole isikul kriminaal- hooldusel probleeme esinenud - ta tegeleb uue kuriteo toimepanemise riski vähendavas tegevuses. Ametniku hinnangul katkeks reaalse vangistuse korral isiku sõltuvusravi, mis omakorda suurendaks uue kuriteo toimepanemise riski ning raskendaks oluliselt stabiilsuse saavutamist. Varasemalt määratud ÜKT-tunnid on XXX sooritanud korrektselt. Ametlikule on rehabilitatsioonikeskuse sotsiaaltöötaja kinnitanud, et isiku raviga probleeme ie ole, ta järgib täpselt raviplaani, töötab kaasa ja analüüsib kõike põhjalikult. Eeltoodust tulenevalt on prokurör jõudnud seisukohale, et antud juhul ei pea kahtlustatava poolt toimepandu ilmtingimata päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja kriminaalkaristusega - seda vaatamata isiku varasemale õigusrikkumiste rohkele minevikule. Seega, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kannatanutele põhjustatud kahju on täies ulatuses hüvitatud, on prokurör seisukohal, et esinevad alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumisel, s.o KrMS § 202 sätteid kohaldades. Vastavalt KrMS § 202 lõikele 1 juhul, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KrMS § 202 lg 2 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse hüvitada kuriteoga tekitatud kahju ja täita muid asjakohaseid kohustusi. KrMS § 202 lg 7 kohaselt kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest KarS eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Prokuröri hinnangul on riik kahtlustatavale kohustuste määramisega täitnud piisavalt temale antud karistuslikke volitusi, mistõttu menetlusökonoomiast lähtudes ei ole otstarbekas edasine menetluse jätkamine juhul, kui kahtlustatav täidab talle tema enda nõusolekul pandud kohustused. 2 Juhindudes KrMS § 202 ja § 206, ringkonnaprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 21270000127 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: - teha 80 tundi üldkasulikku tööd; - hüvitada kriminaalmenetluse kulud kogusummas 97.20 eurot; - mitte omada ega tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - jätkata SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse poolt määratud rehabilitatsiooniprogrammi läbimist kuni vajaduse lõppemiseni (oma- algatuslik lõpetamine ei ole lubatud). Kohustuste täitmise tähtaeg 18.02.2022. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: - 4. Salvestised, asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: DVD- plaadid kaupluste turvakaamerate salvestistega jätta kriminaalasja juurde 5. Kriminaalmenetluse kulud: määratud kaitsja, vandeadvokaat XXX tasu riigi õigusabi osutamise eest kogusummas 97.20 eurot, mille hüvitamise kohustuse on võtnud kahtlustatav. 6. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määrus saata kahtlustatavale ([email protected]), kaitsjale ([email protected]) ja kannatanute esindajatele ([email protected], [email protected]). 7. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuris (Rapla linn, Sauna 5). 8. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile asukohaga Wismari 7, 15188 Tallinn käesoleva määruse saamisest alates kümne päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Pruus ringkonnaprokurör Kahtlustatavale on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustusi, uuendatakse prokuratuuri poolt käesoleva kriminaalasja menetlus KrMS § 202 lg 7 sätetest juhinduvalt ning menetlust jätkatakse üldises korras. Olen kohustustega nõus: ________________________ XXX Kaitsja, vandeadvokaat XXX (allkirjastatud digitaalselt) 3
Allikas: Lääne Ringkonnaprokuratuur dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel