Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine

DIREKTOR KÄSKKIRI 21.04.2023. a nr 33 Tallinn Riigihanke „Koosloome Infosüsteemi (KOOS) arendustööde täiendava lisaressursi soetamine - IT-analüütikud“ (259994) hankemenetluse kehtetuks tunnistamine Justiitsministri 18.04.2007. a määruse nr 20 „Registrite ja Infosüsteemide Keskuse põhimäärus“ § 11 lõike 1 punkti 9 ning riigihangete seaduse § 73 lg 3 p 6 alusel: 1. Tunnistan kehtetuks riigihanke „Koosloome Infosüsteemi (KOOS) arendustööde täiendava lisaressursi soetamine - IT-analüütikud“ (259994) hankemenetluse. 2. Riigihange tunnistatakse kehtetuks järgmistel põhjustel: 2.1. Riigihangete seaduse (RHS) § 85 lg 1 alusel sätestab hankija riigihanke alusdokumentides majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks hankelepingu esemega seotud ja reaalset konkurentsi tagavad pakkumuste hindamise kriteeriumid. Hankija hankedokumentides seatud hindamiskriteeriumi „Meeskonnaliikmete kogemus/kokkupuude justiitsvaldkonnaga: a. Kui üks pakutav IT-analüütik omab kokkupuudet (sh õpingud, töökogemus) justiitsvaldkonnaga (sh kriminaal-, õiguspoliitika, kohtuhaldus jne)“ sõnastus on Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) 31.03.2023 otsuse nr 28-23/259994 punkt 9 kohaselt ebaõnnestunud. Täna on Riigihangete vaidlustuskomisjon leidnud, et hindamiskriteeriumi tuleb tõlgendada laiendatult ning täidetuks ja maksimaalseid punkte tuleb anda pakkuja meeskonnaliikmele juhul kui liige omab ükskõik, millist kokkupuudet justiitsvaldkonnaga. Hankija ei näe, et selliselt hindamiskriteeriumi sisu tõlgendades oleks võimalik hankemenetlusega edasi liikuda, kuna tagatud ei ole võimalus leida hanke esemega seotud ja reaalselt konkurentsi tagav majanduslikult soodsaim pakkumus. Hanke esemeks on IT-analüütikute leidmine Koosloome infosüsteemi arendusprotsessi. Koosloome infosüsteem koondab tulevikus Eesti elu mõjutava õigusloomeprotsessiga seotud teabe ühte kohta ja katab erinevate õigusaktide elukaare kuni Riigi Teatajas avaldamiseni. Seega on hankija jaoks oluline leida pakkuja, kes suudab pakkumuse koosseisus tagada meeskonnaliikme olemasolu, kel on laiapõhine kogemus õigusloome valdkonnas, mis aga ei ole võimalik kui hankija tõlgendab hindamiskriteeriumi laiendatult ja annab maksimumpunktid meeskonnaliikmele ükskõik missuguse kokkupuute eest justiitsvaldkonnaga. Kohtupraktikas on leitud, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel on õiguspärane iga kaalutlus, mis on kooskõlas riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega ning on reaalne. Seejuures võib põhjus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks tuleneda hankija enda eksimusest (vt haldusasi nr 3- 13-1510). Hankija seega tunnistab eksimust hindamiskriteeriumite seadmisel ning vajadust kriteeriumite sisu täpsustada uue hankemenetluse korraldamisel viisil, mis võimaldab välja selgitada reaalses konkurentsiolukorras majanduslikult soodsaim pakkumus. 2.2. Lisaks punktis 2.1 sedastatule ei ole võimalik mööda vaadata faktist, et hindamiskriteerium on mitmeti tõlgendatav. Pakkuja CGI Eesti AS seisukoha kohaselt on justiitsvaldkond koos viidetega kriminaalpoliitikale, õiguspoliitikale ja kohtuhaldusele mõistetev kui valdkond, millega tegeletakse  kõrgemal, st riiklikul tasandil – see on n-ö õigusloome tipp, mille raames luuakse ja kujundatakse kogu riigis kehtivat õigussüsteemi. Pakkuja Finestmedia AS seisukoha kohaselt on hindamskriteerium mitmeti mõistetav, kuid andmekogu põhimääruse väljatöötamises osalemine peaks kuuluma õigusloome protsessi ning seega ka justiitsvaldkonna määratluse alla. Kuna hindamiskriteeriumi on võimalik mitmeti tõlgendada, mida tõestab ka vaidlustusmenetluses sedastatu, ei taga see kokkuvõttes oma eesmärki – majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamine tagades reaalse konkurentsi. Ei saa ka välistada, et arusaadavama kriteeriumi olemasolul oleks hankes osalenud rohkem pakkujaid. Konkurentsi efektiivne ärakasutamine on riigihangete üks olulisemaid põhimõtteid, mille tagamise kindlustamiseks on vajalik hanke kehtetuks tunnistamine, hindamiskriteeriumi sisu täpsustamine ning uue hanke korraldamine. 2.3. Vaidlustuskomisjon (otsuse p 9.4) on juhtinud hankija tähelepanu ka hindamiskriteeirumile, mille kohaselt hinnatakse tooteomaniku rollis osalemist. Arvestades, et hankija eksimuse tõttu ei ole tooteomaniku rolli sisu mõiste RHADs selgitatud, võib ka nimetatu osas tekkida vaidlusi ja arusaamatusi, mistõttu menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt oleks hankija hinnangul vaja ka seda hindamiskriteeriumit uue hanke korraldamisel täpsustada. 3. Hankija märgib täiendavalt, et hankija vajadused koosloome infosüsteemi arendustööde täiendava lisaressursi soetamise osas on muutunud, st IT-analüütikute ressurssi ei ole vaja RHAD-s toodud algses mahus ning on tekkinud vajadus arendustööde järele. Hankjal on seega kaalumisel, kas uue hanke läbiviimisel soetada nii arendus- kui ka analüütiku ressurssi ühe hankemenetlusega või eraldi. Käesoleva käskkirja peale võib RHS § 189 lg 1 alusel esitada vaidlustuse vaidlustuskomisjonile 10 päeva jooksul arvates päevast, millal vaidlustuse esitaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Rivo Reitmann