Tartu Maakohtu seisukoht riigi õigusabi seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõule

Justiitsministeerium Teie 11.08.2016 nr 8-1/5952 Tõnismägi 5A 15191, Tallinn Meie 26.08.2016 nr 10-3/16/1087-4 [email protected] Tartu Maakohtu seisukoht riigi õigusabi seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõule Justiitsministeerium soovis saada Tartu Maakohtu arvamust riigi õigusabi seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõule. Arvamuse avaldamiseks edastati esitatud dokumendid Tartu Maakohtu kõikidele kohtunikele, kohtujuristidele ja konsultantidele. Oma arvamuse esitasid 2 kohtujuristi. Arvamuse andnute seisukohad: 1) Riigi õigusabi seaduse muudatus, mille järgi saavad isikud teatud arv tunde tasuta riigi õigusabi ja seejärel veel teatud arv tunde õigusabi, kui nad tasuvad omaosaluse, põhjendatuse osas arvamused lahknesid. Ühelt poolt leiti, et selline muudatus on põhjendatud, sest annab isikutele, kes ei suuda ise tasuda õigusteenuse eest, võimaluse saada tasuta õigusabi justiitsministeeriumi korraldatud konkursi võitja käest. Võimalus saada tasuta õigusabi kohtusse avaldust esitamata lihtsustab kergematele õigusalastele probleemidele lahenduse leidmist ning hoiab kokku aega, sest isik, kes vajab tasuta õigusabi kergema õigusalase probleemi lahendamiseks, ei pea kulutama aega, et koostada kohtule avaldus riigi õigusabi taotlemiseks, ning ta ei pea ootama, kuni kohus lahendab tema avalduse. Võimalus saada tasuta õigusabi kohtusse avaldust esitamata võib vähendada kohtute töökoormust, kuna kohtuväline tasuta õigusabi võib vähendada kohtusse esitatavate avalduste arvu riigi õigusabi saamiseks. Samas leiti, et tundide arv, mille võrra antakse tasuta õigusabi, peab olema piisavalt suur, et riigi õigusabi vajavad isikud saaksid selle aja jooksul lahendada kergemad õigusalased probleemid ning et tasuta õigusabi jaoks mõeldud tunnid ei kuluks selle peale, et selgitada isikule kohustust tasuda õigusabi eest, kui ta tahab saada õigusabi tasuta tundidest suuremas mahus, ja võimalust saada riigi õigusabi. Omaosalusmäära kehtestamine on vajalik, et vältida tasuta õigusabi kuritarvitamist. Samas leiti, et omaosalusmäär ei tohiks olla nii suur, et hakkab takistama õigusabi saamist isikul, kes ei suuda tasuda õigusteenuse eest ja kes vajab õigusabi. Sellisel isikul on võimalik taotleda riigi õigusabi korras esindaja määramist, kuid vähemalt kergemate õiguslaste probleemide korral oleks hea, kui asja lahendaks lõpuni jurist, kes alustas isikule tasuta õigusabi andmist. Sellisel juhul saab asja lahendada kiiremini ja väiksemate kuludega, sest jurist, kes alustas asja Kalevi 1, 50092 TARTU. Registrikood 74001966. Telefon 750 0623, faks 750 0611, e-post [email protected] www.kohus.ee lahendamist, on asjaga kursis, kuid riigi õigusabi korras määratud esindaja peab kõigepealt tutvuma asjaga ja tegema endale selgeks õigusliku probleemi lahendamise võimalused. Samuti ei tohiks omaosalusmäär olla nii suur, et välistab õigusabi saamise isikul, kes ei suuda omaosalusmäära tasuda ning kellele ei anta tema majandusliku seisundi tõttu riigi õigusabi. Kaaluda võiks omaosalusmäära kaotamist isikute puhul, kes võivad olla raskes majanduslikus olukorras. Sellisteks isikuteks on pensionärid, puudega inimesed, alaealised lapsed, üksikvanemad ja paljulapseliste perede vanemad. Põhjendatud pole ühekordse viie eurose tasu nõudmine, kui õigusabi andmiseks kohtub jurist isikuga, sest mõnedel isikutel, kes vajavad riigi õigusabi, ei pruugi olla võimalust tasuda viit eurot ning kohtumine on sageli parim viis õigusabi osutamiseks. Õigusabi parema kättesaadavuse tagamiseks võiks jurist õigusabi saajatega kohtuda ka Kärdlas ning Võrus või Põlvas. Vastupidiselt leiti ka, et riigi õigusabi saajate ringi laiendamise vajadus ei ole mõistetav ning ei nõustutud eelnõu seletuskirjas välja toodud seisukohaga, mille kohaselt praegu jäävad riigi õigusabita inimesed, kes just vaesed ei ole. Leiti, et selliste inimeste jaoks on juba praegu olemas võimalus määrata kohustus hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud kas täielikult või osaliselt osamaksetena pikema perioodi jooksul. Inimestel on tagatud juurdepääs õigusabile, kuna riigi õigusabi osutava advokaadi tunnihind on soodsam, vajadusel peab isik tasuma ainult 50% või 30% ning ka seda osamaksetena, mitte ühe korraga. 2) Põhjendatud on muudatus, mis võimaldab korraldada õigusabi osutava juriidilise isiku leidmiseks avaliku konkursi ja mis võimaldab sõlmida võitjaga lepingu viieks aastaks, sest avalikul konkursi korral saavad õigusabi osutajaks kandideerida kõik juriidilised isikud, kellel on võimekus osutada riigi õigusabi, ning lepingu sõlmimisel viieks aastaks on võitjal võimalik organiseerida õigusabi osutamist pikema ajavahemiku jooksul, mis võimaldab luua paremad tingimused õigusabi osutamiseks. 3) Muudatuse, mis võimaldab advokatuuril esitada kaebuse kohtulahendi peale, millega määrati kindlaks advokaadile väljamaksmisele kuuluv riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi osutamisega seonduvate kulude hüvitis, osas arvamused lahknesid. Muudatust toetatavalt leiti, et advokatuuri kaebeõigus võimaldab advokaatuuril vaidlustada kohtulahendi, kui riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitis on välja mõistetud liiga suures või liiga väikeses ulatuses. Samas leiti, et advokatuurile edasikaebeõiguse andmine võib suurendada kohtute töökoormust, kui advokatuur hakkab esitama põhjendamatuid kaebusi. Teatatud aja möödudes võiks uurida regulatsiooni mõju kohtute töökoormusele ning kui advokatuuri kaebused on olnud suures osas põhjendamatud, tuleks kaaluda edasikaebeõiguse tühistamist. Edasikaebeõiguse kohtulahendite peale, millega määratakse kindlaks riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitis, võiks anda ka advokaadile, kellele tasu ja kulude hüvitis välja mõisteti. Sellisel juhul saaks advokaat vaidlustada riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitise suuruse tsiviil- ja haldusasjades, kui kohus on riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitise välja mõistnud liiga väikeses ulatuses. Regulatsiooni mõju kohtute töökoormusele tuleks teatud aja möödudes uurida ning kui advokaatide kaebused on olnud suures osas põhjendamatud, tuleks kaaluda edasikaebeõiguse tühistamist. Vastupidiselt leiti ka, et edasikaebeõiguse andmine advokatuurile ei ole arusaadav. Kui eelnõuga plaanitakse riigi õigusabi osutamise õigus anda ka teisele, sh õigusbüroodele (vähemalt osaleda vastavalt konkursil), siis kas advokatuur saab edasi kaevata määruseid ka sellisel juhul. Kui riigi õigusabi osutaja ei ole advokaadibüroost ja osutaja ei ole advokaat, on raske põhjendada advokatuuri edasikaebeõigust. 4) Põhjendatud on muudatus, mis kohustab selgitama kahtlustatavale või süüdistatavale, kes taotleb riigi õigusabi korras esindaja määramist, määratud kaitsjale makstud tasu ja kulude hüvitamise tingimusi ja korda, sest sellisel juhul saab kahtlustatav või süüdistatav teha otsuse riigi õigusabi taotlemise suhtes olukorras, kus ta teab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral võidakse temalt määratud kaitsjale makstud tasu ja kulude hüvitis täies ulatuses välja mõista. Kui kahtlustatav või süüdistatav teab määratud kaitsjale makstud tasu ja kulude hüvitamise tingimusi ja korda, saab ta teha kaalutletud otsuse riigi õigusabi taotlemise suhtes. Kahtlustatavale või süüdistatavale määratud kaitsjale makstud tasu ja kulude hüvitamise tingimuste ja korra selgitamine võib vähendada riigi õigusabiga seonduvaid kulusid, sest kui kahtlustatav või süüdistatav saab teada, et süüdimõistva kohtuotsuse korral võidakse riigi õigusabiga seotud menetluskulud temalt täies ulatuses välja mõista, võib ta loobuda riigi õigusabi taotlemisest. 5) Põhjendatud on muudatus, mille järgi pole kohustuslik kaitsja osavõtt kohtueelsest menetlusest, kui kahtlustatav pole kaitsja määramist taotlenud, prokurör peab võimalikuks kriminaalasja lahendamist lühimenetluses ja kaitsja osalemine pole õigusemõistmise huvides vajalik, sest see võimaldab menetleda lihtsamaid kriminaalasju väiksemate kuludega. 6) Põhjendatud on ka muudatus, mille järgi on kohustuslik tutvustada kahtlustatavale kriminaaltoimikut tema taotlusel, kui kaitsja osavõtt kriminaaltoimiku tutvustamisest ei ole kohustuslik, sest see võimaldab kahtlustataval saada enda kaitsmiseks vajaliku infot kriminaalmenetluses kogutud tõendite suhtes. 7) Põhjendatud on ka muudatus, mis vabastab riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustusest isikud, kellele määratakse esindaja tsiviilasja hagita menetluses tema taotluseta ning tema majanduslikku olukorda analüüsimata, sest pole mõistlik nõuda riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamist isikult, kellele määrati tema taotluseta riigi õigusabi korras esindaja, et kaitsta tema huvisid. Lisaks ei võimalda isiku, kes ei suutnud iseseisvalt oma huvisid kaitsta ja kelle huvide kaitseks määrati riigi õigusabi korras esindaja, majanduslik seisund üldjuhul hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulusid ka mitu aastat pärast menetluse lõppu. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja juht