Lauri Resik Teie 03.05.2016. a nr
Ria Värsi
[email protected] Meie 31.05.2016 nr 11-8/16/851
Vastuseks pöördumisele
Olete 03.05.2016. a saatnud Tartu Maakohtu esimehele pöördumise, milles teete mitmeid
etteheiteid Tartu Maakohtu kohtunik Donald Kiidjärve tegevusele tsiviilasja nr 2-12-43324
menetlemisel, sh ei ole te rahul sellega, et juba neli aastat kestnud menetlus ei ole lahendini
viinud. Soovite, et kohtu esimees selgitaks, miks ei tee kohus otsust ning mis põhjusel kaasab
kohus menetlusse osapooli, kes ei ole vaidlusega seotud. Teie hinnangul on tegemist menetluse
venitamisega.
Tutvusin kohtute infosüsteemi (edaspidi KIS) vahendusel tsiviilasja materjalidega ning küsisin
selgituse asja menetlevalt kohtunikult Donald Kiidjärvelt. Kohtunik on oma vastuses kirjeldanud
senist menetluse käiku ning selgitanud teie pöördumise aluseks olevaid asjaolusid. KISist
nähtuvalt on kohtunik enda vastuse viimasel kohtuistungil, kus ka viibisite, avaldanud.
Kordan siinjuures üle kohtuniku vastusest nähtuva, et ta on käesolevas menetluses tõepoolest
pidanud vajalikuks kaasata erinevaid osapooli. Nimetatud õigus, täpsemalt kohustus, tuleneb
seadusest – TsMS § 5 lg 3 selgitab hagita asjas kohus ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud
tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Seega on hagita menetluses kohtul kohustus ka ise
aktiivselt tegeleda asjaolude väljaselgitamisega, mistõttu on kohus pidanud vajalikuks erinevate
osapoolte kaasamist.
Kohtu esimehel puudub pädevus anda hinnangut küsimusele kas nimetatud otsustus on õige või
vale, kuna osapoolte kaasamine on kohtuniku menetluslik otsustus. Sisulise hinnangu kohtuniku
menetluslikele otsustustele saab anda vaid kõrgemal seisev kohus vastavalt kas määruskaebe-,
apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses.
Kohtu esimehena nõustun teie väitega, et kohtuasi peab saama lahenduse mõistliku aja jooksul.
Kuid tuleb nõustuda ka kohtuniku väljendatud seisukohaga, et sealjuures tuleb vältida
pealiskaudsust.
KISist nähtuvalt on kõnealune tsiviilasi uuesti maakohtu menetluses peale 02.10.2013. a
Riigikohtu määrust, millega tühistati nii Tartu Ringkonnakohtu 12.04.2013. a kui ka Tartu
Maakohtu 11.12.2012. a varasemad määrused, millega oli keeldutud asja menetlusse võtmast.
Siinjuures puudub põhjus teha etteheidet kohtunik Kiidjärvele perioodi osas, mil toimus
kaebemenetlus.
Küll aga nähtub nii KISist, kui ka kohtuniku selgitusest, et asja edasisel menetlemisel enam kui
kahe aasta jooksul on tegelikult küsitav, kas kohus on piisavalt panustanud jõudmaks lahendini
mõistliku aja jooksul.
Suur 1, 48306 JÕGEVA. Registrikood 74001966. Telefon 776 2240, faks 776 2235, e-post
[email protected]
www.kohus.ee
Seda eelkõige perioodil, mis järgnes menetluse uuendamisele 07.10.2014. a. Asja materjalidest
on näha, et 14.11.2014 kuni 22.10.2015, s.o ligi aasta jooksul, ei ole toimunud menetluses ühtegi
tegevust ja kohtu esimehena leian, et on kohatu kohtuniku viide asjaolule, et avaldajate endine
esindaja või avaldajad ise ei ole omaalgatuslikult pöördunud kohtusse menetluse kiirendamise
taotlusega tsiviilkohtmenetluse seadustiku § 3331 alusel. Olen seisukohal, et ka kohus peaks
tegema kõik endast sõltuva, et menetlus saaks toimuma mõistliku aja jooksul.
Hetkel ei pea ma aga enam põhjendatuks kohtute seaduse (KS) § 45 lg 11 sätestatud
õigusemõistmist korraldava abinõu rakendamisest kohtuniku suhtes, kuna toimub aktiivne
menetlus ja ei ole näha, et selle korraldus kohtuniku poolt oleks ebamõistlik. On toimunud
kohtuistung, kohus on määranud lõplike seisukohtade esitamiseks tähtaja, mille järel saab teha
ka kohtulahendi.
Lisaks olen ka vestelnud kohtunikuga, et edasiselt vältida põhjendamatuid viivitusi menetluses ja
vajaduse tekkimisel saab uuesti kaaluda KS sätestatud õigusemõistmist korraldava abinõu
rakendamist.
Lugupidamisega,
/allkirjastatud digitaalselt/
Liivi Loide
Tartu Maakohtu esimees