Pöördumine seoses tsiviilasjaga

Lugupeetud Tartu Maakohtu esimees Pr. Liivi Loide 03.05.2016.a. Pöördume Teie poole, sest Tartu Maakohtu menetluses olev tsiviilasi nr 2-12-43324 (tegu on kaasomandi osa ja korteriomandi kasutustarbevastase kasutamise lõpetamise nõudega) on kestnud antud hetkeks peaaegu neli aastat ning ikkagi pole esimese astme kohus (kohtunik Kiidjärv) suutnud teha otsust. Kohtunik ei näinud 2012.a. sügisel avaldajate pöördumises kohtu poole üldse alust ja keeldus asja arutamast. Avaldajad kaebasid asja edasi ning Riigikohus võttis meie kaebuse arutlusse ja saatis tagasi esimese astme kohtusse asja sisuliseks arutamiseks. Alates 2013 kevadest (peale Riigikohtu otsust) on kohtunik asja menetlenud. Peale pikemat vaheaega kohtutoimingutes toimus istung selle aasta aprillis, kus järjekordselt kohtunik otsust ei teinud. Järjest enam hakkab meile tunduma, et otsuse tegemisega soovitaksegi venitada (täiesti arusaamatuks jääb, kellele see kasulik on?). Kui see ei ole nii, siis paluks selgitust, miks kohtunik ei tee otsust, isegi siis kui kõik vajaminev materjal on mõlemalt osapoolelt kohtunikule korduvalt esitatud? Mis põhjusel kaasatakse kohtuvaidlusesse osapooli, kes pole juhtumiga üldsegi seotud, näiteks kohalik omavalitsus? Kohtu soov on kokku kutsuda ka hagejaid, kuigi kõigi nende esindaja on kohtus olemas ja teadlik kõikidest faktidest, sisust ja seadustest. Meile tundub see venitamisena ja kui lubate , siis isegi pahatahtliku venitamisega. Riigikohtu õigusteabe osakonna kohtupraktika analüütikud Margit Vutt ja Maarja Lillsaar on oma 2011.a. avaldatud töös „MÕISTLIK MENETLUSAEG TSIVIILKOHTUMENETLUSES“ välja toonud väga olulise põhimõtte: „Inimeste usk õigussüsteemi toimimisse baseerub muu hulgas olulisel määral sellel, kui kiiresti suudab kohus vaidlusi lahendada. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 6 sätestab: Igaühel on oma tsiviilõiguste ja -kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamisel õigus õiglasele ja avalikule kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud kohtus. Ühe komponendina kaitseb viidatud säte seega ka mõistliku menetlusaja põhimõtet ja riik, olles ühtaegu nii õigustatud kui ka kohustatud looma toimiva kohtusüsteemi, peab seisma hea, et kohtumenetluse kestus, olenemata sellest, kas lahendatakse isiku tsiviil-, kriminaal- või haldusõiguslikku vaidlust, ei oleks ebamõislikult pikk.“ Ja nüüd mõtiskleksime üheskoos ülaltoodu üle ja toetuksime faktile, et tsiviilasi nr 2-12-43324 on „töös“ peaaegu neli aastat! Kuidas säiliks inimeste usk meie riiki ja ka kohtusüsteemi? Kas ilma „Pealtnägija saatesse“ minemata siis siin riigis nõrgem osapool (meie kaasuses kodu omanikud) enam ei leiagi kusagilt kaitset või lootust? Kas ärimees (meie kaasuses äriruumide omanik) võib siis vabalt oma ärihuvide saavutamiseks kasutada jõupositsioone, teha ükskõik mida, isegi ebaseaduslikult ja nurka suruda inimesed (pannes nad ebamõistlikult kulutama oma aja- ja finantsressursse), kes tuginevad oma põhilisele õigusele, et nende kodu oleks kaitstud? Avaldajate eesmärk ei ole kohtus käimine kohtus käimise pärast. Soovime saada vastust lihtsale küsimusele- kas seadus, mis sätestab, et hoonet võib kasutada vaid hoone kasutusloal märgitud tegevusteks on kehtiv ja kui on, siis kas seda tuleb täita. Seda vastust ei ole meile kolme aasta jooksul kohtunik suutnud (tahtnud?) anda. Endine Riigikohtu esimees ja praegune Euroopa Kohtu kohtunik Uno Lõhmus on kirjeldanud erapooletuse põhimõtet järgmiselt: „Erapooletus on õiglase kohtuotsuse vundament. Kodanike veendumus kohtuniku erapooletuses tagab usalduse kohtumõistmise vastu. Erapooletus tähendab tavaliselt eelarvamuste puudumist protsessi poolte ja vaidluse suhtes. Kohtunik ei tohi otsuse langetamisel lasta end mõjutada informatsioonist, mida ta saab väljastpoolt kohtusaali, ega mingist avalikust arvamusest või ükskõik millisest survest. Ta peab tegema otsuse objektiivsete argumentide alusel, mis on talle esitatud kohtupidamise käigus. On mõistetav, et kohtunikul on oma elufilosoofia ja poliitilised eelistused, samuti emotsioonid protsessi ajal, kuid need ei tohi mõjutada asja otsustamist.“ Märkimist väärib tõsiasi, et viidates meie kohtuasjas tehtud Riigikohtu määrusele on Harju Maakohus analoogse juhtumi kohta otsused langetanud. Meie tsiviilasja järjekordne kohtuistung on planeeritud 17.05.a. , loodame, et Te leiate aja meile enne seda vastata. Lugupidamisega, Lauri Resik /allkirjastatud digitaalselt/ Ria Värsi /allkirjastatud digitaalselt/