Arvamuse esitamine kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele

Hr Urmas Reinsalu Teie 30.06.2015 nr 8-1/4781 minister Justiitsministeerium Meie 06.08.2015 nr 10-3/15/7865-1 [email protected] Arvamuse esitamine kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele Justiitsminister on 30.06.2015. a kirjaga esitanud muuhulgas Tartu Maakohtule arvamuse avaldamiseks kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK). Väljatöötamiskavatsus puudutab kohtunike asendamist ning tulevikus asenduskohtuniku ja aseesimehe instituudi loomist. 1. Asenduskohtuniku instituudi loomine 1.1. Tartu Maakohtu kohtunike ja kohtujuristide arvamus asenduskohtuniku instituudi loomise osas ei olnud ühene. Ühelt poolt avaldati arvamust, et nö kvaasikohtuniku tekitamine ei ole vajalik ega õigustatud ning, et VTK-s toodud põhjendused ei õigusta asenduskohtuniku instituudi loomist. Teiselt poolt leiti, et asenduskohtunike idee on huvitav, tervitatav, vajalik, sümpaatne ja mõistlik ning hea teostuse juures ilmselt ka kasulik ja sellele mõttele põhimõtteliselt vastu vaidlema ei peaks. 1.2. Järgnevalt on ära toodud asenduskohtunike instituudi loomise vastu esitatud seisukohad: 1.2.1. Sellise institutsiooni rakendamine tooks kaasa pigem uusi probleeme lahendite kvaliteedi langusega, kaebemenetluste arvu suurenemisega. Kohus kaugeneks veelgi inimesest, kuna enamuses ei ole need asenduskohtunikud võimelised läbi viima kiireid suulisi menetlusi. Nendes asjades, mille arv pidevalt kasvab (hagita asjad) ei ole kirjalik menetlus sugugi hea menetluse liik. 1.2.2. Olukorda annaks leevendada probleemi sisulise lahendamisega - looma stiimulid, et kohtunikukonkursid ei luhtuks, muutma menetlusseadustike (vähendama/raskendama kaebeõigust, minimeerima asja uuele arutamisele saatmise võimalused, oluliselt lihtsustama kohtukulude, esindus- ja kohtusse kutsumise jmt reegleid). Hetkel kehtiva TsMS kohaselt on kõik need reeglid äärmiselt kasuistlikud ja segased, lisaks tõlgendavad erinevad kohtuastmed neid erinevalt. 1.2.3. Suurenenud töökoormuse annaks odavamalt ja paindlikult lahendada kohtunikuabide/kohtujuristide juurde palkamisega. Kui kohtunikul oleks rohkem abipersonali, saaks läbi vaadata ja lahendada märksa rohkem asju. 1.2.4. Olukorras, kus kohtunike töökoormus on vakantsete kohtade tõttu niigi suur, oleks asenduskohtunike funktsioon ennekõike kohtunikueksami sooritanud mittekohtunike kaasamine õigusemõistmisse. Kaasamise aluseks oleks VTK-s toodud põhjenduste kohaselt Vabduse 10 Telefon 764 3738 Registrikood 74001966 68204 VALGA faks: 764 0394 www.kohus.ee e-post: [email protected]  ringkonnakohtu esimehe korraldus, mille ta teeb hädavajadusest lähtuvalt. Praktikas hakkaks asenduskohtunikud sõitma tööd tegema piirkondadesse, kus on kohtunike nappuse tagajärjel tekkinud menetluste venimine, näiteks haldusasju lahendavatel kohtunikel Ida- Virumaal. See tähendab, et asenduskohtunikud peavad olema valmis korralduse saamisel töötama kus kohtunike põlvkonnavahetusega tekkiv olukord kõige keerulisemaks kujuneb. Vabade kohtunikukohtade täitmise keerukus eeskujuliku ettevalmistusega juristidega on põlvkonnavahetuse tõttu süvenev probleem, mis tuleb lahendada kohtunikukohtade atraktiivsuse suurendamisega. 1.2.5. VTK-d lugedes jääb mulje, et asenduskohtunike traagika seisneb nende väga suures liikumise vajalikkuses. VTK kohaselt hakkaksid asenduskohtunikud töötama ringkonnakohtute juures, olles vajadusel asendajaks ja kui kedagi asendada ei ole vaja, siis kiirema menetluse tagamisel abiks nii I kui II astme kohtutes. Kavatsuse kohaselt hakkaks ringkonnakohtu esimees määrama, kus kohtus (või kohtumajas?) on parajasti asenduskohtuniku pakutav abi kõige vajalikum. Ei ole teada, kui atraktiivsena näevad asenduskohtuniku tööd inimesed, kes kuuluvad eelnõu peamisse sihtrühma. 1.2.6. Asenduskohtunike näol oleks tegemist inimestega, kes tõenäoliselt tulevikus hakkaksid pidama kohtunikuametit. Asenduskohtuniku instituut on otstarbekas ennekõike kohtuniku lühema kuni keskmise pikkusega äraoleku korral, näiteks lapsehoolduspuhkuse või aasta- paari pikkuse välismaise enesetäienduskursuse, tsiviilmissiiooni vms ettevõtmise julgustamiseks. Asenduskohtunike loomist ei võimalda ka kehtiv kohtuniku ametiõigus, sh põhiseaduse § 147 lg 1, mille kohaselt nimetatakse kohtunik ametisse eluaegsena ja mis on ülioluline kohtuniku sõltumatuse garantii. 1.3. Järgnevalt on ära toodud seisukohad, tähele- ja ettepanekud asenduskohtunike instituudi loomise idee paremaks teostamiseks: 1.3.1. Konkreetse regulatsiooni väljatöötamisel tuleb väga hoolega jälgida, et tagatud oleks regulatsiooni põhiseaduspärasus. Seda nii kohtule ja kohtunikele ettenähtud garantiide kui ka sõltumatuse osas. Samuti ei tohi asenduskohtunike kasutamine kahjustada õigusemõistmise kvaliteeti, st nende valikukriteeriumid peavad olema sama ranged kui tavakohtunikel. Sisuliselt peaks eelneva kahe nõude täitmine tähendama seda, et asenduskohtunikele kohalduv regulatsioon peaks kattuma tavakohtunike omaga. Ainsaks erinevuseks saab olla nende ümberpaigutatavus. Sellises olukorras tuleb lahendada küsimus, kuidas oleks võimalik tagada asenduskohtuniku koha atraktiivsus. Nagu väljatöötamise kavatsuses on märgitud, on lähiajal vabanemas suur hulk tavakohtuniku kohti, lisaks on juba praegu nurjunud kohtunikekonkursse. Seega võib tõenäoliselt tekkida raskusi asenduskohtunike leidmisega, arvestades seda, et neile peavad laienema sama ranged nõudmised kui tavakohtunikele, kuid suuremas plaanis võib pidada nende töötingimusi halvemaks, kuivõrd neil puudub stabiilne töökoht ja neid võib kergesti ümber paigutada. 1.3.2. Eriti vajalik on asenduskohtuniku võimalus põhikohtuniku pikema eemalviibimise ajaks (nt seoses ajutise töötamisega rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis). Arvestades, et kohtunikuks saavad ka nooremad inimesed (kolmekümnendates), osutub ilmselt vägagi vajalikuks võimalus asenduskohtuniku nimetada ka põhikohtuniku lapsehoolduspuhkusel olemise ajaks. Samas on siin ka kitsaskoht. TsMS § 20 lg 1 esimese lause kohaselt, kui asja menetluse käigus kohtukoosseis vahetub, arutatakse asja algusest peale. Seega, kui asenduskohtunik nimetatakse lühemaks ajaks (nt põhikohtunik viibib aasta-poolteist enesetäiendamise tõttu välismaal või on lapsepuhkusel), siis mis saab asenduskohtuniku poolt alustatud pooleli asjadest põhikohtuniku naasmisel? Kuna vajadus tema teenistuskoha  järele kaob, ei saa asenduskohtunik asja lõpuni arutada. Kui põhikohtunik asja üle võtab, peab ta arutama asja algusest peale ja TsMS § 20 lg 1 teise lause kohaselt poolte taotlusel ka uuesti koguma ja uurima tõendeid. Seni on lapsehoolduspuhkuselt vms eemalviibimiselt naasnud kohtunikule lihtsalt antud uusi sissetulevaid asju mingil perioodil rohkem, kuni saab teistega võrdselt. Juba teistele kohtunikele jaotatud asjad on nad enamasti ise lõpuni arutanud. Asenduskohtuniku korral peaks asenduskohtunik aga menetluses pooleli olevad asjad põhikohtunikule täies ulatuses üle andma ja viimane peaks hakkama asja algusest peale arutama, ehkki asi oleks sisuliselt võib-olla lahendi tegemiseks (peaaegu) valmis. Veidi totraks võiks asi osutuda pikemate ja mahukamate vaidluste puhul, mille tõttu asja menetlus esimeses astmes lihtsalt venib. Nt kui on vaja teha aeganõudvaid ekspertiise (nt maja palkide seenkahjustuste hindamiseks, mis võtab ise u 3 kuud aega), vajadusel ka kordusekspertiis jms menetlustoimingud või kui menetlus peatakse vahepeal. Kohtuniku lühemate (aasta-poolteist) eemalviibimiste korral võib tekkida olukord, kus põhikohtunik võtab asja menetlusse ja teeb esmased menetlustoimingud, mh ka esimese(d) kohtuistungi(d); siis tuleb asenduskohtunik, kes teeb kõik järgnevad istungid ja menetlustoimingud; ja aasta-pooleteise pärast tuleb uuesti tagasi põhikohtunik, kes peab asja arutamist alustama algusest peale ja poolte taotlusel TsMS § 20 lg 1 teise lause kohaselt ka uuesti koguma tõendeid. See ei aita menetlusosalistel kiirema kohtulahendi saamisele küll kuidagi kaasa. Niivõrd pikki, keerukaid ja mahukaid kohtuasju ei ole küll väga palju, aga samas neid aeg-ajalt ikka leidub. Lahenduseks võiks ehk olla mingi sellise võimaluse loomine, et asenduskohtunik saaks n.ö osalise koormusega tööd jätkata mingi aja jooksul ja mingis osas pooleli olevates asjades lahendid ikkagi ära teha. Samas on raske ette kujutada võimalust, kuidas seda praktiliselt teostada, et see ühtiks asenduskohtuniku muude eluplaanidega ja kuidas sellise töö tasustamiseks vahendeid riigieelarvest eraldada 1.3.3. Kuna tegemist on alles väljatöötamiskavatsusega (mitte eelnõuga), siis saab ka arvamust avaldada üksnes üldise põhimõtte kohta. Ei ole õige põhjendada probleemi tekkimise põhjust (ja asenduskohtuniku institutsiooni vajalikkust) nende asjaoludega, mis on esitatud väljatöötamiskavatsuse p.-s 1, ehk siis konkursi kestusega umbes 9 kuud, mille tõttu on pensionile siirdujate, lapsepuhkusele minejate ja muude äraolijate kohad pikka aega täitmata. Ei pensionile jäämine, lapsepuhkusele minek ega muu märgitud põhjus ole loodusõnnetus, mis ilmub ette teadmata ja ootamatult. On uskumatu, et pensionile mineja ei suuda oma elu mõned kuud ette planeerida ja aegsasti teatada ärajäämisest. Samuti on kuid ette teada ka lapsepuhkusele jäämine. Selliste põhjuste esiletoomine uue institutsiooni loomise argumendina kinnitab pigem ametisolijate vastutustundetust. Kuid olenemata eelnimetatud põhjustest asenduskohtuniku institutsiooni loomiseks on sellise institutsiooni loomine otstarbekas. Esmalt seetõttu, et kasutada ära nende isikute potentsiaal, kes on tõestanud enda vastavust kohtunikuametile. Isikud on eksami teinud, nad on kontrollitud ja ootavad ametisse saamist. Selline võimalus suurendab usutavasti ka kandideerijate motivatsiooni. Seni on ju teada, et kandideerija ei pruugi ametisse saada. Võimalus saada asenduskohtuniku koht peaks kandideerija väljavaateid suurendama. Teiseks on ebamõistlik kuulutada uusi konkursse, kui meil on ootel juba konkursi läbinuid. See vähendaks konkursikomisjoni koormust. 1.3.4. Asenduskohtuniku kavandatav töökorraldus (nagu see on kirjeldatud väljatöötamiskavatsuse p.-s 10) peaks toetama ideed, et kohtunikuks kandideerija peab olema valmis lahendama kohtuasju igas õigusvaldkonnas ja et talle ei ole tagatud asjade lahendamine kindlas õigusvaldkonnas ( kas ainult karistusõigus või ainult tsiviilõigus või ainult haldusõigus). See mõju paigutuks positiivse ja soovitud mõju hulka. Ka võrreldud  välisriikides ei peeta õigeks keskendumist ainult ühele õigusvaldkonnale. Kandideerijatelt oodatud valmisolek lahendada asju erinevates õigusvaldkondades tuleb kasuks tugevale konkursile ja kvaliteedile. Ka vajadus liikuda erinevate kohtumajade (kohtute?) vahel tuleb paigutada pigem positiivsete mõjude hulka. Väikeste kohtute koondamine neljaks suures kohtuks aastal 2006 tugines just sellele eesmärgile, et kohtunik liigub sinna, kus on vaja asju lahendada. Välisriikide kohtutes (nt Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa) on kohtunikud sõitnud ühest kohtupidamise kohast teise. See suurendaks kohtuniku kogemust. Asenduskohtuniku paiknemine ringkonnakohtu juures on praktiline. Aga ehk vajaks täiendavat läbimõtlemist, kas anda võimalus asenduskohtunikul liikuda ühe ringkonnakohtu tööpiirkonnast teise ringkonnakohtu tööpiirkonda. Kui asenduskohtunikke saaks olema nt 5 Eesti peale, siis võib see vajadus tekkida. Läbi tuleks mõelda ka asenduskohtuniku koha saamise viis. Kui meil on umbes 30 isikut, kes potentsiaalselt võiksid asenduskohtuniku kohale kandideerida (pluss väljatöötamiskavatsuses märgitud pensioneerunud kohtunikud), siis peaksid valiku alused olema ühtlased. Ilmselt annaks kohandada kohtunikuks kandideerimisel rakendadavat korda. 1.3.5. Tuleks määratleda periood, millisest alates vabale kohtunikukohale asenduskohtunik saadetakse. Kas piisab, et kohtunikukoht on vaba 1 kuu või 4 kuud või missugune see periood võiks olla, et hakata rääkima asenduskohtuniku taotlemisest. Ettepanek: lähtuda asenduse põhjusest. S.t. lähtuda prognoositavast ajast, millise kestel peaks asenduskohtunik asendust teostama. Et oleks võimalik asju jagada ja jagatavad asjad ka ära lahendada (vältida edaspidist ümberjagamist). Asenduskohtuniku olemasolu ei tohiks kohtumaja töös uut segadust tekitada. 1.3.6. Seaduses peaks olema silmas peetud ühtseid termineid. VTK kasutab väljendit "täitmata kohtunikukoht". Täitmata on see kohtunikukoht, kuhu ei ole kohtunikku nimetatud. Samas saab VTK-st aru, et peetakse silmas siiski ka ajutiselt äraoleva (lapsehoolduspuhkusel vm oleva) kohtuniku asendamist asenduskohtuniku abil. Asenduskohtuniku regulatsioonis peaksid sisalduma tagatised, et asenduskohtuniku võimalus ei hakkaks pidurdama kohtunikukonkursside väljakuulutamist ja kohtunike nimetamist. Olukorras, kus on võimalus kasutada asenduskohtunikku (vähemalt 30 ootel olevat isikut praeguse seisuga), võib kergesti juhtuda, et uute kohtunikekonkursside väljakuulutamist ja nimetamist ei tulegi ja kõik vabad kohad ja vajadused saavad kaetud asenduskohtunike abil. Selline olukord võib ju tulekahju kustutamisena väheks ajaks olla, kuid ei tohiks saada valdavaks. 1.3.7. VTK-st ei selgu, milline saab olema asenduskohtuniku palk. Kuivõrd tegemist saaks olema nii ringkonna- kui maakohtu asenduskohtunikuga, kes peab olema valmis töötama mõlemas kohtuastmes, eeldaks see ka ringkonnakohtuniku palka. Seega on küsimus, kuidas kavatsetakse palgaküsimus lahendada. 1.3.8. On ennustatav, (kui asenduskohtunik peab olema nö universaalne, vastavalt vajadusele üheaegselt mitmes kohtuastmes nii haldus-, tsiviil- kui ka kriminaalõiguse valdkonnas), et lisaks töökoha liikuvusele võib olla probleemiks asenduskohtunike leidmisel nõue olla valmis tegelema mistahes kaasustega. Enamik kohtunikke, kes on spetsialiseerunud, on oma valdkonnas pädevamad, kui juristid, kel peab olema teadmiste pagas, lahendamaks väikese vahega nii haldus-, tsiviil- kui kriminaalasju. Teatavasti seadused muutuvad, kohtupraktika on aina mahukam ning selle kõigega põhitöö kõrval kursis olla on ka ühele õigusharule keskendudes aeganõudev. Hea kohtunik aga peab eelnimetatuga kursis olema. Igal juhul on lihtsam leida kohtunikke, kui neile on üldjoontes teada, millise valdkonnaga nad tegelema hakkavad. Isikuid ei ahvatle pakkumine olla pool aastat heal tasemel halduskohtunik, siis kriminaalkohtunik ja siis veel tsiviilkohtunik, sest professionaalses  plaanis enda värskena hoidmine (koolitused, kohtupraktika, muutuv seadusandlus) võib osutuda üle jõu käivaks ning mittemotiveerivaks ülesandeks. 1.3.9. Küsimusi tekitas see, et kas seaduse tasandil leiab reguleerimist see, et asenduskohtunikud hakkavad tööle ringkonnakohtute juures, st viiest kaks Tartu Ringkonnakohtu juures ja kolm Tallinnas. Ei saa pidada õigeks, et ametisse nimetatud kohtunikud võivad taotleda üleviimist asenduskohtunikuks – siis jääb ju jälle üks koht n.ö. täitmata. Asenduskohtunikud peaksid tulema ikkagi väljastpoolt, peamiselt kohtunikueksami sooritanud isikute hulgast, asenduskohtunikuna töötamine oleks hea sisse- elamine kohtunikuametisse jaa pensioneerunud kohtunik võiks olla kindlasti teatud aja asenduskohtunik. 1.3.10. Leiti, et asenduskohtunike arv ei peaks olema täpselt viis. Kui süsteemis on puudu ca 14 kohtunikku, siis võiks asenduskohtunike arv olla näiteks kuni 10. See arv ei peaks olema täpselt määratud, sest erinevatel ajaperioodidel on vaja täita erinev arv kohti. See võiks olla määratletud „kuni…….(arv)“. 1.3.11. VTK-st jäi silma, et 01.06.2015 seisuga on Eestis 30 isikut, kellel on sooritatud kohtunikueksam, kuid keda ei ole veel kohtunikuks nimetatud. Oleks hea teada, mis põhjusel neid isikuid ei ole veel kohtunikuks nimetatud. Samuti, kui aastas on keskmiselt 14 täitmata kohtunikukohta, siis miks peaks eelistama kohtunikueksami läbinud isik pigem just asenduskohtuniku kohta kohtuniku kohale. 1.3.12. VTK-s on märgitud, et vabale kohtunikukohale välja kuulutatud konkurss võtab keskmiselt aega üheksa kuud. Seega peaks asenduskohtuniku konkurss toimuma oluliselt kiiremini, kuid väljatöötamiskavatsusest ei ilmne, kuidas saaks see selliselt toimuda. 1.3.13. VTK-s on märgitud ka, et asenduskohtunik lahendaks nii esimese kui ka teise astme kohtuasju. Esimeses astmes kohtuasja lahendanud asenduskohtunik ei tohiks lahendada sama asja ka ringkonnakohtus. 1.3.14. Asenduskohtunikule tuleks tagada võimalikult suur stabiilsus. Kui asenduskohtunik kulutab enamuse ajast kohtumajade vahel sõitmisele, ei jää õigusemõistmiseks just palju aega. 2. Aseesimehe instituudi loomine 2.1. Aseesimehe instituudi loomise osas saab välja tuua järgmised Tartu Maakohtu kohtunike ja kohtujuristide seisukohad: 2.1.1. Pooldati aseesimehe instituudi loomist Harju Maakohtusse hajutamaks maakohtu esimehe töökoormust kohtumaja juhtimisel olukorras, kus kolm kohtumaja saavad asuma ühes hoones. 2.1.2. Leiti, et see teema näib olevat adresseeritud ühele kohtule ja kohtumajale. Tegemist on põhimõtteliselt ühe inimese seadusega. Kuna tingimus oli, et nimetatakse sama kohtumaja kohtunike hulgast, siis saab tegemist olla varasemalt Harju Maakohtusse ametisse nimetatud isikuga. Kuna nimetus on "aseesimees", siis tähendab see siiski funktsioone, mis ulatuvad kaugemale kohtumaja juhi funktsioonidest. On usutav, et selline seos tähendab ka tasu (lisatasu) määrade erinevust (võrreldes teiste kohtumajade juhtide lisatasudega). Seda tuleks avalikult kirjutada. Põhiküsimus on ilmselt siiski ülesannete jaotuses kahe ametikoha vahel. Arvestades just kohtunike hulka, on ametiposti loomine põhjendatud. Võibolla ei peaks seda nimetama aseesimeheks kui peetakse silmas üksnes majasiseseid ülesandeid. 2.1.3. Kohtu aseesimehe instituudi loomise alternatiivina nähakse võimalust luua erand, mille kohaselt saaks jätta kohtu esimehe juurde ametisse kohtumaja juhi kohtule, kus on vähemalt 30 kohtunikku. Reegli juurde erandi loomine on sümpaatsem kui täiesti uue ametinimetusega isikute toomine kohtusse. Kuivõrd regulatsiooni otstarve on vältida  olukordi, kus kohtu esimees peaks õigusemõistmist puudutava töö kõrvalt juhtima enam kui 60 kohtuniku tööd, siis on selge, et mistahes kujul regulatsioon ka ei jõustu – otstarve on kaasata kohtu esimehe juhiülesannete vähendamiseks rohkem inimesi. VTK-s ei ole pikemalt arutletud küsimusel, kas on praktiline erinevus sellel, kas kohtu esimeest abistavaid inimesi nimetatakse lõppkokkuvõttes kohtumaja juhtideks või kohtu aseesimeesteks. 2.1.4. Avaldati arvamust ka, et erinevaid juhte ja ülemusi on kohtutes niigi palju. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Liivi Loide Tartu Maakohus esimees