Arvamus haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 eelnõule

Teie 31.03.2020 nr 3.1-3/127-1 Haridus- ja Teadusministeerium Meie 21.04.2020 nr 3.1-3/127-2 [email protected] Munga 18 50088, Tartu Arvamus haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 eelnõule Austatud minister Reps Saatsite 31. märtsil 2020 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele (edaspidi Astangu KRK) haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 eelnõu arvamuse avaldamiseks. Vastuseks edastame Teile eelnõu kohta Astangu KRK arvamuse. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus leiab, et haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 eelnõu on üldistes joontes hea ja ülevaatlik valdkondlik strateegia, mis toob välja probleemkohad ja näeb ette pikaajalised lahendused. Strateegiliste eesmärkide saavutamise jaoks on aga oluline, et iga-aastased tegevuskavad ehk lühiajaliselt planeeritud sammud ning rahastus aitaks kaasa pikaajaliste eesmärkide saavutamisele. Täiendavalt toome välja ettepanekud, mille osas näeme vajadust eelnõud täpsustada: 1) Kuna haridusvaldkonna arengukava näeb mitmel pool ette kvaliteedi juhtimise raamistiku arendamise ka täienduskoolitusele ning ka elukestva õppe ja selle kättesaadavuse kontekstis on täienduskoolitustel oluline roll kanda, teeme ettepaneku laiendada õppeasutuste mõistet (lk 26) ka teatud juhtudel täienduskoolitusasutuste pidajatele. Eelkõige peame silmas selliseid täienduskoolitusi, mis vastavad oma mahult, tulemuselt ja kvaliteedilt tasemeõppele. Näiteks kutserehabilitatsioonialased koolitused, mille eesmärk on inimese ettevalmistamine ja tööle rakendumine avatud tööturul. 2) Strateegilise eesmärgi 1 tegevussuuna 1 all on alapunktis 1.2 (lk 13) eesmärgi saavutamiseks toodud välja vajadus „tõsta lasteaedade pidajate võimekust erivajadust varakult märgata ja pakkuda koolieelses eas lastele kvaliteetseid tugiteenuseid“. Astangu KRK toetab lähenemist, kus erivajaduste märkamine on olulisel kohal läbi kõikide haridustasemete. Samas peame aga oluliseks, et arengukavas oleks prioriteedina toodud ka see, et suurema toevajadusega õppijatele oleksid tugispetsialistid kättesaadav mitte ainult kogu õpiteekonna jooksul, vaid lisaks ka, et kättesaadavad tugispetsialistid peaksid vastama õppija vajadusele, mitte vastupidi, kus õppijad saavad täpselt nende tugispetsialistidelt abi, kelle teenused on koolis olemas. Praktika näitab, et selline lähenemine piirab oluliselt kättesaadavate spetsialistide võrgustikku ning tegelikud õppija vajadused jäävad märkamata ja toeta. 3) Teeme ettepaneku selgemalt välja tuua ka koolidevahelise koostöö õppijate liikumisel haridustasemete vahel. Astangu KRK peab oluliseks, et kõigil õppijatel, kel on suurenenud toevajadus ilmnenud ühel haridustasemel, liiguks järgmisele haridustasemele või teise kooli ainult koos üleminekuplaani ja toimuksid koolidevahelised meeskonnatööd. 4) Teeme ettepaneku lisada mõistete lehele (lk 26) ka mõiste „kaasav haridus“ ning selgemini kajastada arengukavas asjaolu, et kaasav haridus tähendab muu hulgas ka seda, et teatud sihtrühma kuuluvatele õppijatele, tulenevalt nende erivajadusest, jäävad püsima erikoolid, mis võimaldavad neil haridust omandada keskkonnas, mis toetab neid ja nende erivajadustega hakkamasaamist. 5) Strateegilise eesmärgi 2 tegevussuuna 2 alapunktis 2.1 (lk 17) on eesmärgina toodud: a. õppija vastutuse suurendamine – vajab täpsustamist, mida konkreetselt silmas peetakse ja kuidas see praeguse olukorraga seotud on, sh kas praegu on õppijate vastutus madal ja kui on, siis milles see väljendub? Ettepanek on pigem rõhuda sellele, et võimaldada õppijatel alates alushariduselt omandada teadmisi ja praktikat erinevatest ametitest vanuseliselt sobivalt ning et karjääriõpe oleks samuti haridustasemeid läbiv. b. tugi lapsevanematele – vajab täpsustamist, kes sellise toe pakkumist peaks võimaldama, kas kool või KOV või riik? 6) Strateegilise eesmärgi 2 tegevussuuna 2 all alapunktis 2.4 (lk 18) on küll välja toodud, et tagatakse nii õpetajate kui tugispetsialistide järelkasv, kuid hetkel on selle peamiseks mõõdikuks seatud ainult õpetajate palk, õpetajate kutsekindlus ja õpetajate subjektiivne heaolu. Leiame, et ühelt poolt ei ole eelnõus piisavalt selgelt lahti seletatud, kuidas tagatakse nii õpetajate kui tugispetsialistide järelkasv. Samuti lisame, et ei õpetajate (ega tugispetsialistide, kuigi nende palka ei ole antud eelnõu raames käsitletud) motivatsioonipakett ei saa olla vaid kõrge palk, vaid oluline on, et riigi poolt oleks lähenemine kõikehõlmav, sh nii õpetajate kui tugispetsialistide osas. Astangu KRK poolt peame oluliseks välja tuua: a. Üldise märkusena teeme ettepanek tuua õpetaja mõiste alla kõigis haridusvaldkonna arengukava vastavates punktides ka abiõpetajad. See leevendab oluliselt erialase ettevalmistusega tugispetsialistide koormust ning tagab paremini individuaalse lähenemise õppijatele. b. Õpetajate, sh kutseõpetajate, väljaõppes tagada kohustuslikus korras selliste ainete, sh praktika, läbimine, mis annab ettevalmistuse ka hariduslike erivajadustega õppijatega kokkupuuteks hilisemas töös õppeasutuses. Parem teoreetiline ettevalmistus ja praktiline kokkupuude õppijate hariduslike erivajadustega annab alustavatele õpetajatele paremad tööriistad toimetulekuks, mis omakorda aitab kaasa eduelamuste tekkimisele ning vältida läbipõlemist. c. Tegevussuuna 2 (lk 18) alapunktis 2.4 on eesmärgina seatud „soodustada õppejõudude, kutseõpetajate ja õpetajate lühiajalist stažeerimist ettevõtetes“. Palume täpsustada, miks on seatud stažeerimisele piirang ettevõtetega ning hinnata sellise piirangu asjakohasust. Peame oluliseks tagada, et stažeerimisvõimalused ei oleks ainult soodustatud ettevõtetes, vaid ka muudes asutustes, vastavalt stažeerimise eesmärgile, nt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, kolmanda sektori asutustes jne. 7) Strateegilise eesmärgi 2 tegevussuuna 2 (lk 19) alapunkt 2.5 on sõnastatud järgmiselt „Tagatakse õppeasutuste juhtide järelkasv, toetatakse nende professionaalset arengut, töötatakse välja ja rakendatakse juhtide hindamise süsteem“ – teeme ettepaneku lisada ka antud ametikohtade tähtajalisus, mis oleks kooskõlas avaliku sektori tippjuhtide ametikohtade tähtajalisuse nõudega. 8) Eelnõus läbivalt õpirände võimaluste avardamisel ja selle soodustamisel peame oluliseks, et õppeasutused võiksid kaasata või osaleda õpirändes (sh see, kuhu õpiränne toimub) koos muude asutustega peale õppeasutuste. Eelkõige peaks  tagama, et õpiränne oleks eesmärgipärane, st asutus, kuhu soovitakse õpirännet korralda ei pea olema õppeasutus, vaid kellelt peaks saama õppida parimaid praktikaid mingi konkreetse probleemi lahendamiseks (nt töökohapõhiseõppe korralduse osas võib õpiränne toimuda hoopiski ettevõtja juurde vms). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kert Valdaru Direktor Helen Sinilaid [email protected]