Haridusvaldkonna arengukava kooskõlastamine

From: Eva Tobreluts <[email protected]> Sent: Tuesday, March 31, 2020 10:46 AM Subject: haridusvaldkonna arengukava kooskõlastamine Head töörühmade liikmed Esitasime 30. märtsil haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 eelnõu ametlikuks kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridusstrateegia töörühmades osalenud organisatsioonide üldmeilile. Et eelnõu jõuaks kiiremini teieni, edastame selle teile teadmiseks ka töörühma listi kaudu. Ootame teie organisatsiooni ametlikku kooskõlastust või arvamust arengukava kohta hiljemalt 21. aprilliks eelnõude infosüsteemis või aadressil [email protected]. Strateegiameeskond Kooskõlastamiseks: 30.03.2020 nr 8-1/20/1372 Ministeeriumid Riigikantselei Arvamuse avaldamiseks: Nimekiri lisatud Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ kinnitamine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul. Arvamused palume esitada aadressil [email protected] 15 tööpäeva jooksul alates kirja saamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu.pdf 2. Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 eelnõu.pdf 3. Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 lisad.pdf 4. Seletuskiri Arvamuse avaldamiseks: Riigikontrollile, Õiguskantsleri Kantseleile, SA-le Innove, SA-le Archimedes, Hariduse Infotehnoloogia SA-le, SA-le Eesti Teadusagentuur, Integratsiooni SA- le, Tervise Arengu Instituudile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Rektorite Nõukogule, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogule, Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioonile Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 Andras, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule, Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Maakoolide Ühendusele, Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendusele, Alushariduse Juhtide Ühendusele, Eesti Noorteühenduste Liidule, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti Üliõpilaskondade Liidule, Eesti Lastevanemate Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Haridusfoorumile, Eesti Kultuuri Kojale, Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Õpetajate Liidule, Eesti Lasteaednike Liidule, Eesti Logopeedide Ühingule, Eesti Eripedagoogide Liidule, SA-le Noored Kooli, Heateo Haridusfondile, Eesti keelenõukogule, Muuseumiühingule, Tallinna Ülikoolile, Tartu Ülikoolile, AHHAA keskusele, Eesti Vabaharidusliidule, Eesti Rahvaülikoolide Liidule, SA-le Kutsekoda, Eesti Noorsootöö Keskusele, Ettevõtluse Arendamise SA-le, Töötukassale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Koolipsühholoogide Ühingule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidule. Kersti Kõiv 735 0194 [email protected] 2 (2)  EELNÕU 27.03.2020 PROTOKOLLILINE OTSUS Tallinn, Toompea aprill 2020 „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ kinnitamine Vastavalt riigieelarve seaduse § 20 lõikele 2 ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“: 1. Kinnitada „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ . 2. Haridus- ja Teadusministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument ministeeriumi veebilehel. Jüri Ratas peaminister Taimar Peterkop riigisekretär  Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 Sisukord 3 Sissejuhatus 4 Arengukava aluspõhimõtted ja väärtused 5 Üldeesmärk ja strateegilised eesmärgid 7 Praegune olukord 10 Tegevussuunad strateegiliste eesmärkide saavutamiseks Strateegiline eesmärk 1: Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel Strateegiline eesmärk 2: Õpe on õppijakeskne ja tulevikku vaatav ning õpetajate järelkasv on tagatud Strateegiline eesmärk 3: Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele 24 Arengukava juhtimine ja elluviimine 25 Mõisted Seosed olulisemate Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste 27 poliitikate ning teiste valdkondlike arengukavadega 31 Seosed läbivate teemadega 32 Arengukava maksumuse prognoos 2 Sissejuhatus Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 on Eesti elukestva õppe strateegia 2020 jätkustrateegia, milles seatakse ha- riduse sihid järgmiseks 15 aastaks. Arengukava koostamisel aluseks võetud uuringud ja analüüsid, ekspertide poolt koostatud visioonidokumendid, strateegia „Eesti 2035“, haridusvaldkonna arengukava töörühmade töö tulemused, avali- ke arutelude ja kaasamisürituste raames kogutud tagasiside ja sisend ning Eesti elukestva õppe strateegia 2020 ja selle vahehindamise tulemused. Tulevikku vaadates tuleb arvestada demograafiliste muutuste, inimeste muutuvate eelistuste ja eluviisiga, kliimamuu- tuste, globaliseerumise ja tehnoloogia arenguga. Need kõik toovad kaasa muutusi inimeste elukorralduses ja töö olemuses ning eeldavad muutusi hariduses. Kiiresti ja üha raskemini prognoositavalt muutuvas maailmas peab ha- ridussüsteem toetama kiiret ja paindlikku ümber- ja täiendusõpet ning tagama kõikidele inimestele võrdsed võimalu- sed saada kvaliteetset haridust sotsiaalsest või kultuuritaustast, east, soost jne sõltumata. Tähtsustunud on vajadus suurendada kõikide õppetasemete ja -liikide sidusust ja paindlikkust. Õpetaja on ja jääb õppeprotsessi kavandamisel, toetamisel ja tagasisidestamisel võtmeisikuks nii üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolis kui ka mitteformaalses õppes. Õppeasutuse juht peab looma õppimist ja heaolu toetava õppekultuuri ja keskkonna ning oskuslikult suunama muudatuste juhtimist ja elluviimist, tähtsustama tugispetsialistide rolli ja nende koostööd õpetajatega. Seetõttu on oluline, et nii õpetaja, kutseõpetaja, õppejõu ja tugispetsialisti kui ka õppeasutuse juhi amet oleks väärtustatud ja hästitasustatud. Õppeasutuse õppekeskkond peab olema nüüdisaegne, energiatõhus ja nii õppijate kui töötajate jaoks tervist toetav ja turvaline. Lisaks aine- ja erialateadmiste omandamisele peame praegusest enam soodustama üldoskuste arendamist nii for- maalhariduses kui ka mitte- ja informaalõppes. Peame hariduses märkama ja väärtustama igaüht ning tagama igale õppijale võimalused omandada teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad toime tulla muutuvates elulistes olukordades ning maksimaalselt teostada oma potentsiaali isikliku ja ühiskondliku heaolu loomisel. Pidades silmas eesseisvaid väljakutseid, on oluline teadvustada hariduse laiemat tähendust – mõista hariduse isik- suslikku, kultuurilist ja ühiskondlikku väärtust, mis oli ka Eesti elukestva õppe strateegia 2020 lähtekoht ja mida rõ- hutati visioonidokumentides. Inimese vaatest annab haridus võimaluse avastada ja arendada enda kui õppija või- meid ja oskusi ning kujuneda terveks ja tegusaks ühiskonna liikmeks. Hariduse kaudu kestab kultuur, haridus aitab inimestel kujundada oma identiteeti ning suhestuda mineviku, oleviku ja tulevikuga. Eesti ühiskonna üks kitsaskohti on vahe deklareeritud ja tegelike väärtuste vahel. Hariduse ühiskondlik väärtus peaks avaldu- ma ühiskonna suuremas sidususes, turvalisuses, paindlikkuses, loovuses ja uuenemisvõimes, mis aitab tulla toime kiiresti muutuvas maailmas. Foto: Aivo Kallas 3 Arengukava aluspõhimõtted ja väärtused Eesti keele ja kultuuri säilimine ja areng Eesti-sisene ja Inimeste heaolu ja rahvusvaheline turvalisus koostöö Põhimõtted ja väärtused, millest on lähtutud arengukava koostamisel ja mis on aluseks selle Ettevõtlikkus ja Ühiskonda ja lahenduskesksus elluviimisel looduskeskkonda säästev areng Tõenduspõhisus ja Õppija professionaalsus võimestamine Vastutustunne ja hoolivus 4 Üldeesmärk ja strateegilised eesmärgid Üldeesmärk: Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. Indikaatorid eesmärkide saavutamiseks 2018 2035 1. Madala haridustasemega mitteõppivate 18–24-aastaste osakaal (%) Mehed 16,1 10 Naised 6,4 5 Kokku 11,3 7,5 2. Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25–64-aastaste) 73 80 osakaal (%) 3. Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr (%) 19,7 25 4. Lõpetanute hõivemäärad nutika spetsialiseerumise Uus indikaator, metoodika kasvuvaldkondades (%) töötatakse välja 5. Tipptasemel oskustega (PISA uuringus 5. ja 6. taseme saavutanud) õpilaste osakaal (%), sh funktsionaalne lugemisoskus 13,9 20 matemaatiline kirjaoskus 15,5 25 loodusteaduslik kirjaoskus 12,2 20 Üldeesmärgi saavutamist toetavad kolm strateegilist eesmärki: 1. Õpivõimalused on valikurohked ja 2. Õpe on õppijakeskne ja 3. Õpivõimalused vastavad kättesaadavad ning haridussüsteem tulevikku vaatav ning õpetajate ühiskonna ja tööturu võimaldab sujuvat liikumist järelkasv on tagatud. arenguvajadustele. haridustasemete ja -liikide vahel. 5 Eesmärkide saavutamiseks peavad kõigi osaliste vastutus ja rollid olema selged, aga mitte jäigad. On oluline, et igaüks märkaks ja hooliks, võtaks vastutuse ülesannete eest, mida tema saab täita kõige paremini, ning oleks valmis koostööks. Lapsevanem Õppeasutuste töötajad toetab alaealist õppijat ja loob loovad arengut ja tervist õppimiseks soodsad tingimused toetava, turvalise ja koostööle ning panustab kooliellu. orienteeritud õppekeskkonna ja organisatsioonikultuuri. Õppija vastutab oma õppimise eest ja kujundab teadlikult oma õpiteed, et omandada teadmised, oskused ja hoiakud, mis aitavad elus toime tulla ja eesmärke ellu viia. Õppeasutuse pidaja Tööturu osalised loob tingimused õppeasutuse panustavad aktiivselt toimimiseks ja tagab õppeasutuse tööturu vajadustele vastava ülalpidamiseks vajalikud vahendid. õppe kujundamisse ja oma tegevusvaldkonnaga seotud õppekavade arendamisse. Tööandjad võtavad õppe ja oma töötajate oskuste arendamisel, sh töökohapõhise õppe ja praktikavõimaluste pakkumisel suurema vastutuse. Riik ja kohalik omavalitsus tagavad valikurohked ja kvaliteetsed õpivõimalused, ligipääsetavuse ja kvaliteetsed õppetingimused, sealhulgas optimaalse õppeasutuste võrgu. 6 Praegune olukord Eesti hariduse praegust olukorda on iga strateegilise eesmärgi puhul kirjeldatud tugevuste ja kitsaskoh- tade kaudu, mis on esile toodud uuringutes ja analüüsides, visioonidokumentides, haridusstrateegia töörühmades ning aruteludes huvirühmadega. Strateegiline eesmärk 1: Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel. Tugevused 1. Haridus on ühiskonnas väärtustatud nii riigi tasandil 5. Mitteformaalne õpe on hästi välja arendatud ja mit- kui ka ühiskonnaliikmete hulgas. mekesine. 2. Eesti on võrdsete õpivõimaluste tagamisel ja haridu- 6. Täiskasvanute osalus elukestvas õppes on kõrge. se kvaliteedilt maailma parimate hulgas. 7. Koolipidajatel, juhtidel ja õpetajatel 1 on suur iseseis- 3. Eesti ülikoolid on rahvusvaheliselt konkurentsivõime- vus oma tööülesannete täitmisel, sh ressursside ja- lised ja avatud. gamisel. Kõrgkoolidel on suur autonoomia. 4. Alusharidus on kättesaadav ja valdav enamik eagru- 8. Kodanikuühiskond panustab haridusse üha enam. pist käib lasteaias. 9. Riik kujundab hariduspoliitikat tõenduspõhiselt. Kitsaskohad 1. Vastutuse jagunemine riigi, kohaliku omavalitsuse ja 6. Varasema õpi- ja töökogemuse arvestamine ei ole erasektori vahel haridussüsteemis on ebaselge. See ühiskonnas soovitud kujul juurdunud. Formaalõppes, raskendab koolivõrgu korrastamist ja haridussüstee- kutse taotlemisel, töötajate värbamisel ja edutamisel mi juhtimist. ei arvestata piisavalt mitteformaalses ja informaal- ses õppes ning töökogemuse kaudu omandatud 2. Koostöö ja sidusus haridustasemete ja -liikide vahel teadmisi ja oskusi. on ebapiisav. Õppeasutuste konkurents põhi-, kesk- ja kõrghariduse pakkumisel ei ole alati asjakohane. 7. Alus- ja üldharidusasutuste kvaliteedi hindamine ei Kohati ei ole dubleerimine otstarbekas. ole süsteemne. Välis- ja sisehindamine on vähe sidus- tatud. Täienduskoolituses loodud paindlik kvaliteedi- 3. Erinevad õpiteed keskhariduses ei ole võrdselt raamistik ei anna rahastajatele ja õppijatele soovitud väärtustatud. Õpiteede valikut mõjutavad õppijate kindlust õppe kvaliteedi osas. elukoht, sugu, päritolu jms tegurid, mis takistavad sotsiaalset mobiilsust, suurendavad hariduslikku ja 8. Täiskasvanute valmisolek oma oskusi pidevalt täien- sotsiaalmajanduslikku ebavõrdsust ning segregat- dada ei ole piisav. Tööandjate motivatsioon oma töö- siooni nii tööturul kui ka ühiskonnas laiemalt. tajate oskusi, sh digioskusi arendada ei ole piisav. 4. Piiratud ressursside tingimuses väheneb kutse- ja 9. Eesti üliõpilaste osalus õpirändes ei ole oodatud kõrghariduses õppe mitmekesisus ja hariduse regio- tempos kasvanud. naalne kättesaadavus. 10. Kõrghariduses on kiirelt kasvanud ingliskeelse ja vä- 5. Puudub eri ministeeriumide haldusalasid ja eagruppe henenud eestikeelse õppe osakaal hõlmav terviklahendus hariduslike erivajadustega õp- pijate toetamiseks. Olemasolevad tugisüsteemid ei ole piisavalt tõhusad kaasava hariduse rakendamiseks. 1 Õpetaja all mõistetakse alus- ja üldharidusõpetajat, kutseõpetajat, õppejõudu, tugispetsialisti, koolitajat jt, kes tegelevad õpetamisega. Vajaduse korral on edaspidi esile toodud erisusi. 7  Strateegiline eesmärk 2: Õpe on õppijakeskne ja tulevikku vaatav ning õpetajate järelkasv on tagatud. Tugevused 1. Õigusruum toetab õppijakeskset õpet. 6. Õpetajate esmakoolitus ülikoolides tagab heal tase- mel ettevalmistuse. Õpetajatel, kutseõpetajatel, tu- 2. Õpetajate palgatõus on riiklik prioriteet. gispetsialistidel ja õppejõududel on mitmekülgsed enesetäiendamise võimalused. 3. Ühiskonnas on usaldus õpetajate vastu. 4. Haridustöötajaid ühendavad ja toetavad võrgusti- 7. Digilahendused ja digipädevuse 2 taseme tõus on muutnud hariduse kättesaadavamaks, mitmekesi- kud (ühendused ja liidud) tegutsevad tõhusalt. semaks ja tõhusamaks. Üldhariduskoolide ja kutse- 5. Õpetaja ja kutseõpetaja kutsed on kirjeldatud kutse- õppeasutuste digitaristu on heal tasemel. süsteemi osana ja mitmel kutsetasemel. Rakendu- nud on täiskasvanute koolitaja kutse omistamine. Kitsaskohad 1. Nüüdisaegne õpikäsitus 3 ei ole soovitud mahus 5. Õppijakeskse õppe ja õppimist toetava hindamise rakendunud. Õpe ei ole piisavalt õppijakeskne, mh rakendamiseks vajaliku nutika õppevara loomise ja ei ole juurdunud teaduspõhine lähenemine õppe kasutuselevõtuga ei tegeleta süsteemselt ning ole- personaliseerimisele ja toetamisele kogu elukaa- masolev õppevara ei ole kohati asja- ja ajakohane. re jooksul. Praegune ainekeskne õpe üldhariduses ning erialaõpe kutse- ja kõrghariduses ei toeta 6. Õppeasutuste juhtide ja koolipidajate valmisolek piisavalt õppijate üld- ja tulevikuoskuste arengut. haridusuuendusteks on ebaühtlane. Õpiedule keskendudes ei pöörata formaalhariduses piisavalt tähelepanu õppijate ja õpetajate heaolule. 7. Koolipidajatel, juhtidel ja õpetajatel napib oskusi andmete analüüsimiseks ja kasutamiseks ning 2. Kvalifitseeritud õpetajate, kutseõpetajate ja tugis- oma töö tõenduspõhiseks ja tulemuslikuks juhtimi- petsialistide järelkasv ei ole piisav. Alus-, üld- ja seks. Infosüsteemide kasutusmugavus ja koosvõi- kutsehariduses alustavate õpetajate ametist lahku- me ei vasta ootustele ning ei toeta andmepõhisuse mise määr on kõrge. Doktoriõppe madal atraktiiv- õppesse toomist. sus ja efektiivsus ei taga piisavas mahus õppejõu- dude järelkasvu. Õppejõudude palk on madal. 8. Puudub terviklik eestikeelse hariduse arendamise plaan alates alusharidusest, mis annaks piisava 3. Õpetajatel puudub kutsetasemeid arvestav karjää- keeleoskuse, et jätkata õpinguid eesti keeles järg- rimudel. mistel haridustasemetel ja elukestvas õppes. 4. Haridustöötajate oskused õppeprotsessi ja -kesk- 9. Ülevaade täiskasvanute koolitajate kvalifikatsioo- konda mitmekesistada on ebaühtlased, mh ei kasu- nist ja koolituse kvaliteedist on puudulik. tata maksimaalselt ära digilahenduste potentsiaali. 2 Digipädevuse all mõistetakse IKT baasoskusi, -teadmisi ja -hoiakuid. 3 Nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtted [link] 8  Strateegiline eesmärk 3: Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele. Tugevused 1. Ühiskonnas kehtivad väärtused ning inimeste hea 4. Rakenduskõrghariduse õppekavadel on selge väl- funktsionaalne lugemisoskus ja matemaatiline kirja- jund tööturule ja tööandjad väärtustavad rakendus- oskus soodustavad järjepidevat enesetäiendamist. kõrgharidusõppe lõpetajaid. 2. Haridus ja töömaailm on kutsesüsteemi ja kutses- 5. Kõrgharidusõppes on IT valdkonna õppurite osakaal tandardite kaudu süsteemselt sidustatud. kümne aastaga kahekordistunud ning tervise vald- konnas kasvanud kolmandiku võrra. 3. Tööandjatel on suur roll hariduse põhiprotsessides (nt õppekavaarendus, praktikakorraldus) ja oskuste 6. Nüüdisaegne kutse- ja kõrgharidustaristu on loonud vajaduse prognoosimisel. head eeldused koostööks nii töömaailmaga kui ka haridussüsteemi sees. Kitsaskohad 1. Tööturu osaliste roll ja vastutus oskuste arendami- 5. Taseme-, täiendus- ja ümberõpe ei vasta piisavalt se eest ei ole selge. ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele. Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades või ühis- 2. Stiimulid ja tingimused õppeasutuste koostööks konnas eelisarendamist vajavates valdkondades töömaailmaga ei ole piisavad, mh ei kasutata ära pakutakse vähe täiendus- ja ümberõppevõimalusi töökohapõhise õppe potentsiaali. Tööandjate pa- nii madalama kui ka kõrgema oskus- ja haridusta- nus kutse- ja kõrgharidusse ning täiendusõppesse semega inimestele. on ebapiisav. 6. Digioskuste arendamise ja omandamise tase on 3. Pärast üldkeskhariduse omandamist jätkab õpin- ebaühtlane kõikides eagruppides. guid üha vähem inimesi. Suure väljalangevuse tõttu kutse- ja kõrgharidusest ning täiskasvanute güm- 7. Karjääri- ja ettevõtlusõppe tase ning võimalused naasiumidest jääb kasutamata suur osa elanik- tutvuda töömaailma ja erialade mitmekesisusega konna tööturupotentsiaalist. Erialase hariduseta ja on ebaühtlased. madala haridustasemega inimeste osakaal on suur. 8. Kutsestandardite muutmise protsess on jäik ega 4. Puudub süsteemne lähenemine riskirühmas ole- võimalda piisavalt kiiresti ja tõhusalt reageerida töö- vate inimeste toetamiseks, sh majandussektorite turu ja ühiskonna muutustele. muutuste korral. Hariduslike erivajadustega inimes- te üleminek tööturule ei ole süsteemselt toetatud. 9. Majandusstruktuur ei soodusta alati erialase hari- duse omandamist. Tööandjad ei väärtusta oman- datud kvalifikatsioone ja kutseid. Omandatud osku- sed ja teadmised ei realiseeru tootlikkuse tõusus ja töötasus. 9 Tegevussuunad strateegiliste eesmärkide saavutamiseks Strateegiline eesmärk 1: Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel. Indikaatorid eesmärkide saavutamiseks 2018 2035 1. Kolmanda taseme haridusega inimeste osakaal 30-34 a hulgas (%) 47,2 50 2. Vähemalt keskharidusega inimeste osakaal 20-24 a hulgas (%) 82,6 90 3. Alushariduses osalemine aasta enne kohustusliku kooli algust (%) 94,9 100 4. Rahvusvaheline õpiränne Uus indikaator, metoodika kutsehariduses töötatakse välja Uus indikaator, metoodika kõrghariduses töötatakse välja 10 Sihid aastaks 2035 Õigus kvaliteetsele ja kaasavale haridusele: haridus on kättesaadav, õppimine on toetatud ning õpivõimalu- sed vastavad õppijate võimetele ja vajadustele. Hariduskorral- dus toetab ühiskonna sidusust. Haridussüsteem: õpe on õppijakeskne, õpivõimalused on valikurohked ning hari- dustasemete ja -liikide vahel on võimalik sujuvalt ja paindlikult liikuda. Rahastamismudelid toetavad õppe kvaliteeti ja koostööd haridussüsteemis. Haridussüsteemi arendamine on tõendus- põhine, eri valdkondade teadlased on senisest enam kaasatud haridusprotsesside ja -poliitika kujundamisse. Koolivõrk: õppekeskkonnad toetavad kvaliteetse ja tulevikku suunatud hariduse kättesaadavust, suureneb haridustaristu ühiskasutus ja ressursitõhusus. Ühtne Euroopa haridusruum: kõigil õppuritel on võimalik takistusteta õpirändes osaleda, üha rohkem inimesi valdab lisaks oma emakeelele veel kahte keelt. Eesti kui haridusriik: oskuslik haridusturundus aitab suurendada Eesti kui haridusriigi atraktiivsust ja haridustehnoloogia edendaja tuntust. Eesti panus säästvat arengut toetava hariduse edendamisse on kasvanud. Regionaalareng: arengutõuget vajavatele piirkondadele on loodud erilahendused, mis arvestavad piirkonna kultuurikeskkonna ja arengutaustaga. Haridustaseme tõus: suurem osa õpingute alustajatest jõuab eduka lõpetamiseni, tööturu ootustele vastava erialase haridusega inimeste osakaal suureneb. 11 Tegevussuunad 1 1.1. Tagatakse kvaliteetset haridust pakkuv, kaasav ja ressursitõhus õppeasutuste võrk ja taristu, et haridus oleks kättesaadav eri sihtrühmadele ja õppekeskkond toetaks nüüdisaegset õpikäsitust. Selleks tuleb: • muuta vastutuse jagunemine keskhariduse tasemel selgemaks, andes enam vastutust riigile ja jätkates gümnaasiumivõrgu konsolideerimisega. Koos vastutuse täpsustamisega tuleb korrastada alus-, põhi- ja keskhariduse rahastamissüsteem ning tulemus- ja kvaliteediraamistik; • kohalikul omavalitsusel tagada kahaneva rahvastikuga piirkondades kodulähedane õpe vähemalt põhikooli esimeses ja teises kooliastmes ning koondada kolmanda kooliastme õpe suurematesse keskustesse; • välja töötada ja rakendada piirkondlike hariduskeskuste kontseptsioon, mille fookuses on kutse- ja üldkeskhariduse lõimimine; • välja arendada kutsevaldkondade tippkeskused; • tagada optimaalne kutse- ja kõrgkoolide arv; • teaduse ja kõrghariduse rahastamisel lähtuda õppe-, teadus- ja arendustegevuste terviklikkusest; • taristu ja õpperuumid viia kooskõlla nüüdisaegse õpikäsitusega, arvestades energiatõhususe põhimõtetega. 12 Foto: Renee Altrov 1.2. Tagatakse paindlikud õpivõimalused, kvaliteetse hariduse kättesaadavus ja toetatud õpe, et vähendada õppest väljalangemist ja katkestamist ning rakendada maksimaalselt iga inimese potentsiaali. Selleks tuleb: • tõsta lasteaedade pidajate võimekust erivajadust varakult märgata ja pakkuda koolieelses eas lastele kvaliteetseid tugiteenuseid; • luua tingimused, mis võimaldavad õppijal sujuvalt ja paindlikult liikuda haridustasemete ja -liikide vahel ning tööturule (suurem sidusus alus- ja üldhariduse vahel; ühtne keskharidusstandard), sh luua õppijale tingimused ja võimalused väiksematest osadest koosneva ning õppija vajadustele ja võimetele vastava hariduse omandamiseks; • luua terviklik lahendus mitteformaal- ja informaalõppe arvestamiseks formaalõppes, et tasemeõppe õppekavade täitmisel saaks senisest suuremal määral arvestada mitmesugustes keskkondades (digikeskkonnas, töökohal, muuseumis, noortekeskuses ja -programmis, huvikoolis, keskkonnahariduskeskuses jne) õpitut; • luua ja rakendada alus- ja üldhariduse kvaliteedi hindamise raamistik ning arendada täienduskoolituse kvaliteedi juhtimise raamistikku; • töötada välja terviklähenemine haridusliku erivajadusega, sh andeka õppija juhtumipõhiseks toetamiseks alates alusharidusest; • töötada välja terviklähenemine rändetaustaga õppija juhtumipõhiseks toetamiseks; • vaadata üle õppija omavastutus ja tasuta õppe tingimused kutse- ja kõrghariduses ning töötada välja toetusmehhanismid hariduse omandamiseks, tagades seejuures kutse- ja kõrghariduse kättesaadavuse sõltumata õppija sotsiaalmajanduslikust olukorrast; • tõhustada ettevõtlus- ja karjääriõpet ning jätkata tervikliku karjääriteenuste süsteemi arendamist, sh luua terviklähenemine indiviidi võimete avastamiseks ja arendamiseks ning arendada inimeste võimekust analüüsida omandatud teadmisi ja oskusi ning planeerida oma haridusteed ja karjääri (mh hariduse digiloo toel); • pakkuda kõigile inimestele juba õpingute käigus senisest enam kokkupuuteid töömaailmaga ning anda keskhariduses rohkem praktilisi kutseoskusi ja tehnoloogiaga seotud oskusi; soodustada praktilist STEAM ainete õpet üldhariduses ning laiendada STEAM hariduse võimalusi; • suurendada osaliste koostööd õpingute katkestamise ennetamisel ning haridustee katkestanute märkamisel ja toetamisel; luua täiendavaid meetmeid nii katkestamise ennetamiseks kui ka katkestanute, sh madala haridustasemega inimeste tagasitoomiseks formaalõppesse; • parandada tingimusi ja võimalusi täiskasvanute pidevaks enesearendamiseks, sh töötada välja ja rakendada kombineeritud rahastamismudel, mis hõlmab eri osapoolte vastutust; • riigil luua võimalused madalama oskus- ja haridustasemega täiskasvanutele õpiharjumuste kujundamiseks ja enesearendamiseks, sh digitaalseks kaasatuseks 4; • kohalikul omavalitsusel tagada info kättesaadavus ja tugi täiskasvanute osalemiseks elukestvas õppes. 4 Digitaalse kaasatuse all mõeldakse juurdepääsu digitaalsetele teenustele ning hoiakuid ja oskuseid digitaalsete teenuste kasutamiseks. 13 1.3. Õpivõimaluste mitmekesistamiseks, hariduse kvaliteedi tõstmiseks ning eesti keele ja kultuuri laiema tuntuse tagamiseks edendatakse rahvusvahelistumist ja õpirännet. Selleks tuleb: • luua täiendavad meetmed õpetajate, kutseõpetajate, tugispetsialistide ja õppejõudude mobiilsuse suurendamiseks, eelkõige Euroopa Liidu piires; • luua meetmed välisõppejõudude ja -õpetajate ulatuslikumaks kaasamiseks; • luua võimalused Eesti õpilaste/üliõpilaste õpirände suurendamiseks; • tagada õpirändeperioodide tunnustamine kõigil haridustasemetel, parandades tunnistuste ja diplomite rahvusvahelist arusaadavust ja läbipaistvust; • edendada haridus- ja koolitusvaldkonna pikaajalist rahvusvahelist strateegilist koostööd poliitika kujundamisel; • pakkuda rahvusvahelistumise ja õpirände toetamiseks võõrkeelte ja võõrkeelset õpet; • suurendada haridusturunduse võimekust. 14  Strateegiline eesmärk 2: Õpe on õppijakeskne ja tulevikku vaatav ning õpetajate järelkasv on tagatud. Indikaatorid eesmärkide saavutamiseks 2018 2035 1. Madalal tasemel oskustega (PISA uuringus alla 2. taseme saavutanud) õpilaste osakaal (%), sh funktsionaalne lugemisoskus 11,1 7,0 matemaatiline kirjaoskus 10,2 6,0 loodusteaduslik kirjaoskus 8,8 5,0 2. Põhikooli lõpetajate IKT baasoskuste tase (%) 83 5 100 3. Õpetajate keskmine töötasu võrreldes Eesti keskmise töötasuga (%) koolieelse lasteasutuse õpetaja 79 100 üldhariduskooli õpetaja 113 120 kutseõppeasutuse õpetaja 110 120 4. Õppeprotsessis osalejate subjektiivne heaolu Uus indikaator, metoodika õppija töötatakse välja Uus indikaator, metoodika õpetaja töötatakse välja 5. Eesti keele oskus põhikooli lõpetajatel vähemalt B1 tasemel eesti 69,2 95 keelest erineva kodukeelega õppijal (%) 6. Õpetaja kutsekindlus (õpetajana töötamine viiendal õppeaastal Uus indikaator, metoodika pärast õpetajana tööle asumist) töötatakse välja 5 Baastase on 2019. a näitaja, sest 2018.a oli pilootmõõtmine, mille järel mõõtmisinstrumenti muudeti. 15  Sihid aastaks 2035 Nüüdisaegne õpikäsitus on rakendunud kõigil haridustasemetel ja -liikides. Õpe on õppijaid, õpetajaid ja õppejõude võimestav, toetab valikuid ja vastutust ning ühiskonna sidusust. Keeleoskus: välja on töötatud eestikeelse hariduse arendamise plaan, alustades alusharidusest, mis annab piisava keeleosku- se, et jätkata õpinguid eesti keeles järgmistel haridustasemetel. Õpetatakse eesti keelt ja võõrkeeli, et kõik eestimaalased val- daksid eesti keelt ning vähemalt kaht muud keelt. Üldoskused: kõigil inimestel on kogu elu jooksul võimalik üldos- kusi omandada ja arendada. Kvalifitseeritud haridustöötajate järelkasv on tagatud. Hari- dusvaldkonnas töötamine, sh õppejõu amet on väärtustatud ja mainekas. Tugeva identiteediga õpetajaskond seisab oma ameti maine ja kutseväärikuse eest. Valdkond pakub häid võimalusi professionaalseks arenguks ja eneseteostuseks. Tähtsustub õpetaja kui juhendaja ja mentori roll. Õppekavad toetavad õppijakeskset lähenemist; õppe maht ja sisu on paremas kooskõlas ühiskonna ja tööturu arenguvaja- dustega. Õppekavade arendus ja rakendamine on tõenduspõhi- ne ja kaasav. Digipedagoogika: Haridustöötajad on teadlikud uute tehnoloo- giate arengusuundadest, võimalustest, ohtudest ja metoodi- katest ning rakendavad neid õppes eesmärgipäraselt. Nutikas õppevara ja -metoodika aitavad õppida ja õpetada köitvalt ja tulemuslikult, anda ja saada vahetut sisulist tagasisidet. Õppeasutuste organisatsioonikultuur on hooliv ja koostöine, toetab üldoskuste arengut ja kõigi osaliste heaolu, sh paremat füüsilist ja vaimset tervist, erimeelsuste ja kriiside konstruktiiv- set lahendamist. 16 Tegevussuunad 2 2.1. Nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtteid rakendatakse kõigil haridustasemetel ja -liikides, et õppeprotsess ja õppe sisu toetaksid ennastjuhtiva õppija arengut, õpe võimestaks nii õppijat kui ka õpetajat ja õppejõudu. Nüüdisaegse õpikäsituse rakendamine toetab heade aine- ja erialateadmiste omandamist koos oskusega neid praktikas rakendada ning õpi-, koostöö- ja enesejuhtimisoskuste arengut. Paraneb subjektiivne heaolu, mis on seotud parema füüsilise ja vaimse tervisega. Selleks tuleb: • jätkata nüüdisaegse õpikäsituse rakendamist kõigil haridustasemetel ja -liikides ning pakkuda õppeasutustele ja teistele osalistele selleks tuge; • kvaliteedisüsteemi ühe osana välja arendada nüüdisaegse õpikäsituse rakendumise seiresüsteem; • suurendada õppija vastutust oma õpingute eest, arvestades et hoiakud ja väärtushinnangud kujunevad reeglina varasemas eas, kuid luues õppijale sihipäraselt võimalusi vastutuse võtmiseks ka kõrgkoolis; • luua vaimselt ja füüsiliselt turvaline õppekeskkond, mis toetab kõiki õppeprotsessis osalejaid; • pakkuda lapsevanematele tuge ja võimalusi end toetava ja teadliku lapsevanema rollis arendada. 2.2. Õppe tulemuslikkuse suurendamiseks ja õppija arengu pidevaks toetamiseks lähtutakse õppekavade arendamisel ja rakendamisel ning õppijate hindamisel nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtetest ning arendatakse nutikat õppevara ja metoodikat. Selleks tuleb: • nnüüdisajastada õppeprotsessi ja õppe sisu ning luua osaliste koostöös teadus- ja andmepõhised säästva arengu põhimõtteid 6 jälgivad õppekavad, et pöörata lisaks aineteadmistele ja -oskustele senisest enam tähelepanu üldoskustele, sh ennastjuhtiva õppija ja kodaniku kujunemisele; • rakendada enam praktilist õpet (nt probleem- ja projektõpet), mis võimaldab muuta õppeülesandeid tähenduslikumaks ning kujundada võimekust lahendada isikliku elu, õppetöö, kohaliku kogukonna või ühiskonna väljakutseid loovalt, koostöiselt ja uuenduslikult; • muuta hindamissüsteem õppija arengut toetavaks, sh võimaldades formaalõppes arvestada ka informaalses ja mitteformaalses õppes omandatut; luua kõigil haridustasemetel ja -liikides tingimused ja võimalused, et aine- ja erialaoskuste kõrval oleks õppe loomulik osa praktiliste oskuste ja üldoskuste arendamine ja hindamine; • toetada mitmekesiste õppemeetodide ja -viiside (sh digipedagoogika) tõenduspõhist arendamist ja rakendamist; • arendada ja kasutada õppetöös digilahendusi kui haridusuuenduste tööriistu, mis võimaldavad õpet, sh õppimist toetavat hindamist, mitmekesistada ja personaliseerida; tõsta õppeprotsessis osalejate teadlikkust infoühiskonna võimalustest ja ohtudest; luua süsteemne lähenemine uute lahenduste kasutuselevõtuks; 6 UNESCO. Education for Sustainable Development Goals: learning objectives (2017). [link] 17 2.3. Toetatakse ühise kultuuri- ja väärtusruumi kujunemist, tagatakse kvaliteetne eestikeelne ja eesti keele õpe ning soodustatakse võõrkeelte õppimist. 7 Selleks tuleb: • seada eesti keele ja kultuuri õpetamine riiklikuks prioriteediks, väärtustades eesti keele kui emakeele õpet; • tõsta võimekust pakkuda alushariduses kvaliteetset eesti keele õpet; • tagada eesti keelest erineva ema- või kodukeelega põhikoolilõpetajatele nii edasiõppimiseks kui ka tööturul toimetulekuks piisav eesti keele oskus ning vajaduse korral ka pärast põhikooli eesti keele lisaõpe või tasandusõpe; • toetada õppeprotsessi raames ühise kultuuri- ja väärtusruumi kujunemist, et suurendada ühiskonna sidusust; • toetada eesti keele arengut kõrgharidus- ja teaduskeelena, sh eestikeelse oskussõnavara loomist ja juurutamist; toetada eestikeelsete kõrghariduse õppekavade säilimist ja arendamist; • tõhustada välisüliõpilaste ja -õppejõudude eesti keele õpet; • arendada ja uurida eesti keele kui teise keele õpetamise metoodikat ning tõhustada õpetajate valmisolekut töötada mitmekeelses klassiruumis; • parandada eestikeelse hariduse ja eesti keele õppe kättesaadavust digilahenduste abil; • laiendada võõrkeelte õpetamist ja oskust. 2.4. Tagatakse kvalifitseeritud õpetajate, õppejõudude, koolitajate ja tugispetsialistide järelkasv, paindlikud võimalused ametisse asumiseks, tugi algajatele ning professionaalse arengu võimalused kogu karjääri vältel. Selleks tuleb: • järjepidevalt analüüsida ja nüüdisajastada õpetaja, kutseõpetaja, õppejõu ja tugispetsialisti ameti sisu; • välja töötada ja rakendada sidus, kutsestandarditest lähtuv ja teaduspõhine õpetajate ja tugispetsialistide esma- ja täiendusõppe mudel ning toetada kutsestandarditel põhinevate asutusesiseste või koolipidaja kehtestatud karjäärimudelite 8 kasutuselevõttu; • koolipidajatel siduda karjäärimudelid ja õpetajate professionaalne areng töötasu ja täiendusõppevõimalustega; • tõhustada õpetajate, kutseõpetajate, tugispetsialistide ja õppejõudude koostööd õppeasutuse sees ja õppeasutuste vahel ning mobiilsust eri tüüpi õppeasutustesse nii Eestis kui välismaal; soodustada õppejõudude, kutseõpetajate ja õpetajate lühiajalist stažeerimist ettevõtetes; • luua meetmed doktoriõppe tulemuslikkuse kasvatamiseks; • jätkata õpetajaameti populariseerimist ja suurendada selle nähtavust; • luua uusi paindlikke võimalusi õpetajaks, kutseõpetajaks, õppejõuks või tugispetsialistiks õppimiseks ja/või ametisse asumiseks, sh kaasata enam inimesi väljastpoolt haridussektorit, et õpetada praktilisi oskusi ja pakkuda töömaailma kogemusi; • pakkuda haridustöötajatele turvalist ja motiveerivat töökeskkonda ning konkurentsivõimelist töötasu, mis arvestab teiste sektorite ja valdkondade palgatasemega; 7 Keelevaldkonna teemadest käsitleb haridusvaldkonna arengukava eestikeelse ja eesti keele õppe arendamist ning võõrkeelte õppimist formaalhariduses ning keele valdkonna aren- gukava tegeleb Eesti keelepoliitikaga tervikuna (sh põhiseaduses ja keeleseaduses sätestatu). 8 Akadeemilise töötaja karjäärimudel on kajastatud teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukavas. 18  Foto: Andres Raudjalg • tagada tugispetsialistide teenuste ühtlaselt kõrge kvaliteet nii kutsesüsteemi rakendamise kui teenuste kvaliteedijuhtimise abil, sh usaldusväärsed ja teaduspõhised hindamisinstrumendid, metoodika ja metoodilised vahendid; • toetada täiskasvanute koolitajate võimekust arendada teadlikult õppijate üld- ja sotsiaalseid oskusi erialaõppe raames ning luua avalik koolitajate hindamise ja tagasiside keskkond, et tõsta ja ühtlustada koolituse kvaliteeti ning suunata koolitajaid võtma enam vastutust õppe kvaliteedi eest; • jätkata keskse täiendusõppe infosüsteemi arendamist ning võtta kasutusele õpetaja ja õppeasutuse juhi kompetentsimudelist lähtuvad enesehindamise tööriistad; luua professionaalset arengut toetav enesehindamise võimalus tugispetsialistidele ja täiskasvanute koolitajatele; • mitmekesistada õpetajate, õppejõudude ja tugispetsialistide praktikavõimalusi ning tagada juhendatud praktika ja tugisüsteem nii alustavatele kui ka ametis olevatele õpetajatele ja tugispetsialistidele, sh kutseaasta. 2.5. Tagatakse õppeasutuste juhtide järelkasv, toetatakse nende professionaalset arengut, töötatakse välja ja rakendatakse juhtide hindamise süsteem, et soodustada haridusuuenduste levikut ja rakendamist ning vaimset ja füüsilist tervist ja heaolu toetava turvalise õppekeskkonna loomist. Selleks tuleb: • luua karjäärivõimalus haridussektoris töötavatele heade juhiomadustega inimestele ning tutvustada õppeasutuse juhi ametit väljaspool sektorit; • õppeasutuse juhtide värbamisel, professionaalse arengu toetamisel ja töö tagasisidestamisel tugineda õppeasutuse juhi kompetentsimudelile; • tõsta koolipidaja võimekust õppeasutuse juhtide värbamisel, professionaalse arengu toetamisel ning töösoorituse seirel ja hindamisel; • pakkuda kvaliteetseid ja mõjusaid täiendusõppe võimalusi alg-, kesk- ja meistritasemel, et juhtide pädevus oleks ajakohane ja professionaalne areng oleks toetatud kogu karjääri vältel; • soodustada õppeasutuste juhtide koostööd parima tõenduspõhise praktika levitamiseks ja ressursside tõhusamaks kasutamiseks. 19  Strateegiline eesmärk 3: Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele. Indikaatorid eesmärkide saavutamiseks 2018 2035 Hoida 1. 1–3 aastat tagasi teise või kolmanda taseme õpingud lõpetanud 81,7 vähemalt 20–34-aastaste tööhõive määr (%) baastase 2. Baastasemest kõrgema taseme digioskused 16-74 a (%) 35 60 3. STEAM (Science, Technology, Engineering, Arts and Math) erialade lõpetajate osakaal (%) Uus indikaator, metoodika Kõrghariduses töötatakse välja Uus indikaator, metoodika Kutsehariduses töötatakse välja Uus indikaator, metoodika 4. Lõpetajate ettevõtlusaktiivsus töötatakse välja 20 Foto: Renee Altrov Sihid aastaks 2035 Elukestev õpe ja karjääripöörde võimalused: väärtustatud on oskused, mis loovad suuremat lisandväärtust, ning kõigil Eesti inimestel on võimalik omandada tööturul edukaks toimetulekuks vajalikud teadmised ja oskused täiendus- ja üm- berõppe kaudu. On loodud tugimeetmed erivajadustega inimeste tööturule suundumiseks ja seal muutustega kohanemiseks. Eesti kui talendikeskus: haridussüsteem, õigusruum ja maksusüsteem soodustavad targaks ettevõtluseks vajalike oskuste arendamist ning vaja- duse korral talentide Eestisse meelitamist. Eesti on atraktiivne elukeskkond nii välismaal õppinud eestimaalaste kui ka Eestis hariduse omandanud välismaalaste jaoks. Kutsesüsteem: hariduse ja töömaailma koostöö lähtub oskuste seirest; oskuste vajaduse ja inimeste oskuste hindamine ning individuaalse õpi- ja karjääritee kujundamine põhineb suurandmetel. Inimeste õpivalikud: nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad, eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimiseks olulised ja avalike teenuste pakkumisega seotud valdkonnad on eelisarendatud. IT haridus: infotehnoloogia loomise oskus kõikides eagruppi- des loob võrdsed võimalused ning eelduse konkurentsivõime kasvuks. Õppeasutuste ja tööandjate koostöö on sisukas ja avatud; laienevad töökohapõhise õppe ja praktika võimalused. 21 Tegevussuunad 3 3.1. Arendatakse välja ja rakendatakse kõigi sihtrühmade vajadusi arvestav jätkusuutlik süsteem oskuste vajaduse prognoosimiseks ja seireks ning tegevuse koordineerimiseks eri osaliste vahel, et toetada tööturu vajadustest lähtuvate oskuste omandamist ning sidustada paremini haridus ja töömaailm. Selleks tuleb: • leppida kokku tööturu osaliste selgem roll ja vastutus, et tööturu osalised osaleksid aktiivselt ja sisuliselt hariduse ja töömaailma tõhusamal sidustamisel; • edasi arendada ja rakendada oskuste vajaduse seire-, prognoosi- ja tagasisidesüsteemi ja suurandmete analüüsi võimekust ning uuendada metoodikat, et prognoosida saaks eelkõige oskuste, mitte ametite vajadust ning tulemused oleksid laiemalt kasutatavad; • reformida kutsesüsteemi, sh minna üle kutsestandarditelt oskuste profiilidele, töötada välja oskuste maatriks ja klassifikaator, oskuste hindamise kriteeriumid ja vahendid eri sihtrühmadele ning üld- ja erialaoskuste ja osakvalifikatsioonide tunnustamine; • luua digilahendus individuaalse õpitee ja karjääri haldamiseks ja oskuste hindamiseks (hariduse digilugu); • arendada Eesti-siseselt ja rahvusvaheliselt kokku lepitud põhimõtete alusel edasi kutseeksameid; • tagada Euroopa Liidu kvalifikatsioonide ning varasema õpi- ja töökogemuse võrreldavuse ja tunnustamise vahendite rakendamine ja koostoime, toetades kogemuste vahetust teiste liikmesriikidega ning tähtsustades varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise süsteemi arendamist. 22 Foto: Baltic Work Boats 3.2. Soodustatakse suuremat lisandväärtust loovate oskuste arendamist ning laiendatakse täiendus- ja ümberõppevõimalusi, sh töökohapõhist õpet, et reageerida kiiresti töömaailma arenguvajadustele ning tagada kõigile Eesti inimestele tööturul vajalikud oskused ja teadmised. Selleks tuleb: • pakkuda enam kutse- ja kõrgharidusõpet ning täiendus- ja ümberõppevõimalusi nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades ja ühiskonnas eelisarendamist vajavates valdkondades; • tugevdada kutse- ja kõrghariduse rolli kvaliteetse täienduskoolituse pakkumisel, sh õppekavade arendamine, koolitajate koolitus jms; • toetada koolitusvajaduse määratlemise ja tugimeetmete abil karjääripöörde võimalusi; • populariseerida pidevat enesearendamist ja õppes osalemist, pöörates seejuures enam tähelepanu sihtrühmadele, kes osalevad õppes vähem; • täienduskoolitusvõimaluste ja paindlike õpivõimaluste abil soodustada täiskasvanute tööturupotentsiaali tõhusamat rakendamist, sh ettevõtlusega alustamist ning võimaldada samaaegset õppimist ja töötamist; • populariseerida loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkonda; • tõsta inimeste teadlikkust infoühiskonna võimalustest ja ohtudest ning arendada digioskusi kõikides eagruppides digitaalse kaasatuse eesmärgil; • arendada ettevõtluspädevust kõikidel haridustasemetel ja -liikides; • luua meetmed (stipendiumid, õppelaenu tagasimaksmine vms, sh õppeks välismaal) õppijate hulgas väheatraktiivsete, kuid ühiskonnas vajalike ja suuremat lisandväärtust loovate erialade omandamiseks; • luua terviklik talendipoliitika, mis muuhulgas aitab talente Eestis hoida kui ka neid Eestisse meelitada ja siduda neid Eesti ühiskonnaga; • soodustada välisriikidest pärit õpilaste ja üliõpilaste kaasamist Eesti ühiskonda ja lõpetanute siirdumist Eesti tööturule; tõhustada toetusmeetmeid (k.a eesti keele õpe kõrgemal kui A2 tasemel), et tipposkustega välisõppurid ja vilistlased jääksid püsivalt Eestisse; • kasvatada avatust innovatsioonile ning tõhustada nii riigisisest kui rahvusvahelist koostööd õppeasutuste ja tööturu vahel innovaatiliste arendustegevuste alal; toetada hariduse ning teadus- ja arendustegevuse kaudu ettevõtete osalust globaalsetes väärtusahelates, sh tipptehnoloogiate loomine ja kasutuselevõtt; arendada ettevõtlusdoktorantuuri ja -magistrantuuri. • jätkata töökohapõhise õppe ja praktikasüsteemi arendamist (kvaliteet, õpirändevõimaluste avardamine, populariseerimine) ja laiendamist ühiskonna ja töömaailma vajadustest lähtudes. 23 Arengukava juhtimine ja elluviimine Haridusvaldkonna arengukava viiakse ellu, lähtudes riigieelarve seadusest ja Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. aasta määrusest nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmide koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“. Haridusvaldkonna arengukava elluviimist koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium. Arengukava elluviimist ja aruandlust toetab laiapõhjaline juhtkomisjon. Komisjon annab nõu ministrile, toetab arengukava elluviimi- sel valdkondadevaheliste seoste ja mõjude arvesse võtmist ning analüüsib aruandeid ja hindab arengukava eesmärki- de poole liikumist. Juhtkomisjon annab soovitusi programmide algatamiseks, muutmiseks ja lõpetamiseks, toetudes nendes otsustes valdkonna arengukavaga seotud tulemusaruannetele, ning annab hinnangu arengukava muutmise ja lõpetamise kohta. Juhtkomisjoni kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Kultuuriministee- riumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Maaeluministee- riumi, Siseministeeriumi, Riigikantselei, Eesti Noorteühenduste Liidu, Eesti Keelenõukogu, Puuetega Inimeste Koja, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ning Eesti Ametiühingute Keskliidu esindajad ja kuni viis valdkonna eksperti. Arengukava eesmärgi ja strateegiliste eesmärkide elluviimiseks on programm, mida koostatakse ja muudetakse eel- arvestrateegia ja riigieelarve koostamise raames. Programmi tasandil panustavad arengukava elluviimisse ministee- riumid, kohalikud omavalitsused, tööandjate ja töövõtjate esindusorganisatsioonid, kutse- ja erialaliidud, õpetajad ja õppejõud, õppijad, haridusvaldkonnaga seotud vabaühendused ja huvirühmad jt vastavalt arengukavale ja selle prog- rammile. Arengukava täitmise kohta antakse aru tulemusvaldkonna aruandluse raames programmide kaupa ja vajaduspõhiste hindamiste kaudu. Arengukava elluviimist hinnatakse vähemalt üks kord hiljemalt kolm aastat enne arengukava lõppu. 24 Foto: Renee Altrov Mõisted Digipedagoogika on digioskuste arendamise toetamine ning digivahendite, -õppevara ja -sisu eesmärgipärane ja me- toodiliselt mõtestatud kasutamine õppimisel ja õpetamisel. Digioskused on infotehnoloogia kasutamise ja digisisu loomise oskused. Digioskused jagunevad kolmeks: digipäde- vus kui IKT baasoskused, -teadmised ja -hoiakud; erialased digioskused; infotehnoloogia loomise oskus. Ettevõtlikkus on isiksuseomadustele tuginev hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, saavutusvaja- dus, tahtekindlus ja võime ideid teostada. Ettevõtluspädevus on terviklik teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis on vajalik väärtust loovate ideede elluviimi- seks ning jätkusuutlikuks toimetulekuks töös nii ettevõtja kui ka palgatöötajana ja igapäevaelus. Ettevõtlusõpe on ettevõtluspädevuse arengut toetav õpe. Ettevõtlusõpe kui ettevõtlikkust arendav meetod tähendab ettevõtlikkust toetavate pädevuste lõimitud arendamist üld- ja erialaainetes. Ettevõtlusõpe kui eriala (nt õppekava, et- tevõtluse ained või moodulid) käsitleb kompleksselt ettevõtte loomise või selle arendamise protsessi, andes õppijatele arusaamise ettevõtjast, ettevõtlikkusest ning ettevõttest ja selle toimimisest ettevõtluskeskkonnas. Formaalõpe on koolieelses lasteasutuses, üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolis õppekava alusel toimuv eesmärgistatud õpe, mida viivad läbi spetsiaalse ettevalmistuse ja kvalifikatsiooniga õpetajad või õppejõud. Heaolu loov õpikeskkond on õppimiseks loodud vaimsete, sotsiaalsete ja füüsiliste tingimuste kooslus, mis toetab õp- pija enesetõhusust ja eneseväärtustamist, eluoskuste ja sotsiaalse pädevuse arengut ning psüühilist ja füüsilist tervist laiemalt. Informaalõpe on õppija seisukohast lähtudes eesmärgistamata õppimine, mis toimub igapäevaelu situatsioonides. Mitteformaalõpe on eesmärgistatud vabatahtlik õpe, mis toimub kindla õppeprogrammi alusel, kindlatele huvirühma- dele erinevates keskkondades. Mitteformaalseks õppeks võimaluste tagamisel on kaalukas roll noorsootööl (sh huvi- haridusel), vabaharidusel ja täiskasvanute täiendkoolitustel. Nutikas õppevara võimaldab tehnoloogia abil õpet kohandada ja personaliseerida. Nutikas õppevara aitab võimestada õppes osalejat ja rikastada tehnoloogia (õpianalüütika, kratid jne) abil õpetamist. Nüüdisaegne õpikäsitus on arusaam õppimisest ja õpetamisest, mille kohaselt õppimine on aktiivne ja koostööine kogu elu kestev protsess, milles õppija õpib õppima ja võtab oma õppimise eest vastutuse. Õppimise käigus arenevad õppija teadmised ja oskused ning muutuvad tema käitumine ja väärtushinnangud. Õpetaja roll on toetada õppijat ning luua keskkond ja tingimused, milles iga õppija saab oma arengupotentsiaali maksimaalselt realiseerida. Personaliseeritud õpe 8 lähtub õppija huvidest, vajadustest, võimetest, õpistiilist ja -rütmist ning õppijal on aktiivne roll oma õpikogemuste ja õpitee kujundamisel. Kui personaliseeritud õppes on juhtroll õppijal, siis individualiseeritud ja di- ferentseeritud õpet kavandab ja juhib õpetaja. Individualiseeritud õppe puhul annab õpetaja igale õpilasele ülesandeid vastavalt tema õpivajadustele. Diferentseeritud õppe puhul annab õpetaja ülesanded vastavalt kogu rühma keskmise- le tasemele 9. 8 Nüüdisaegse õpikäsituse rakendamiseks on oluline vastavalt vajadusele rakendada nii individualiseeritud, personaliseeritud kui ka diferentseeritud õpet. 9 Basye, D. (2018) Personalized vs. differentiated vs. individualized learning. [link] 25 STEAM (Science, Technology, Engineering, Arts and Math) on loodus- ja täppisteaduste ning kunstide praktilise kalla- kuga lõimitud õpe, mis sageli hõlmab ka loovat tehnoloogiakasutust. Varasemale mõistele STEM ehk loodus- ja täp- pisteadustele on lisatud kunstid (Arts), et rõhutada loovuse, aga ka näiteks probleemilahenduse ja kriitilise mõtlemise arendamise tähtsust.10 Tulevikuoskused on oskused, mis võimaldavad toime tulla üha keerukamas kiiresti muutuvas maailmas, sh sotsiaalne intelligentsus; innovaatilisus ja kohanemisvõime; õppimine ja mõtestamine (võime mõtestada ja väärtustada õpitu si- sulist tähendust); kultuuridevaheline pädevus (võime tegutseda eri kultuurikontekstides); mudeldav mõtlemine (oskus töötada suurte andmemahtudega, andmekäsitlusoskus, andmepõhine tegevus); uue meedia kirjaoskus, valdkondade- ülesus, disainmõtlemine, toimetulek kognitiivse koormusega ja virtuaalne koostöö.11 Õppeasutused on koolieelsed lasteasutused, põhikoolid, gümnaasiumid, kutseõppeasutused, rakenduskõrgkoolid ja ülikoolid. Õppijakesksus on arvestamine õppija individuaalsete erinevuste ja arenguvajadustega, et õppijat võimestada. Õppijat võimestav haridus toetab õppija eneseanalüüsioskuse, tegevusvõimekuse (agentsuse), õpioskuse jt üld- ja tulevikuos- kuste kujunemist 12, sotsiaalset ja emotsionaalset heaolu ning valmidust elukestvalt õppida. Üldoskuste all mõeldakse nii Euroopa Liidu Nõukogu soovitustes käsitletud võtmepädevusi 13 (key competences, s.o kirjaoskuspädevus; mitmekeelsuspädevus; matemaatikapädevus ning loodusteadus-, tehnoloogia-, inseneriteaduste pädevus; digipädevus; enesemääratlus-, sotsiaalne ja õpipädevus; kodanikupädevus; ettevõtlikkuspädevus; kultuuri- teadlikkuse ja kultuurilise eneseväljenduse pädevus) kui ka põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud üldpädevusi 14 (kultuuri- ja väärtuspädevus; sotsiaalne ja kodanikupädevus; enesemääratluspädevus, sh järgida terveid eluviise oskus lahendada oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid probleeme; õpipädevus; suhtluspädevus; matemaatika-, loo- dusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus; ettevõtlikkuspädevus ja digipädevus). 10 Hariduse Infotehnoloogia SA on korraldanud ka sõnakonkursi leidmaks eestikeelse vastet sõnale STEAM. Võitjaks osutus sõna MATIK, mis tähistab matemaatika, teaduse, tehnoloo- gia, inseneeria ja kunstide ühendatud õpet. Allikas: [link] 11 OECD Learning Compass 2030: Skills for 2030. [link]; Future Work Skills 2020 [link] 12 Ekspertrühmade tulevikuvisioonid ja ettepanekud Eesti haridus-, teadus-, keele- ja noortevaldkonna arendamiseks aastatel 2021-2035 [link] 13 Euroopa Liidu Nõukogu soovitus võtmepädevuste kohta (2018) [link] 14 Põhikooli riiklik õppekava [link] 26  Foto: Renee Altrov Seosed olulisemate Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste poliitikate ning teiste valdkondlike arengukavadega Haridusvaldkonna arengukava on tihedalt seotud: 1. Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärkidega 15, mille kohaselt igaühel on õigus kõrgetasemelisele ja kaa- savale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele, et säilitada ja omandada oskused, mis võimaldavad ühis- konnas täielikult osaleda ja aitavad suunduda edukalt tööturule. Lastel on õigus kvaliteetsele ja taskukohasele alusharidusele ja lapsehoiule ning õigus kaitsele vaesuse vastu; 2. ÜRO säästva arengu eesmärkidega 16 tagada kõigile kättesaadav kaasav ja kõrgetasemeline haridus ning elu- kestva õppe võimalused, vähendada ebavõrdsust ning lähtuda keskkonnasäästlikkusest ja energiatõhususest (vt täpsemalt lisa 1); 3. Euroopa rohelise kokkuleppega 17, mis mh toetab kestliku arengu alaste teadmiste, oskuste ja hoiakute arendamist, ökoloogilise üleminekuga seoses ümber- ja täiendõppe pakkumist ning lisainvesteeringute suu- namist koolitaristusse; 4. Euroopa Liidu ühtse visiooniga Euroopa haridusruumist, mille raames edendatakse liikmesriikide vahelist koostööd ja parimate tavade vahetamist, et edendada haridus- ja koolitussüsteemides kaasavat, elukestvat ja innovatsioonil põhinevat õpet ning toetada takistusteta õpialast liikumist eri haridustasemetel ja -liikides. 15 Euroopa sotsiaalõiguste samba 20 põhimõtet [link] 16 Säästva arengu tegevuskava aastaks 2030 [link] 17 Communication from the Commission: The European Green Deal [link] 27 Haridusvaldkonna arengukava lähtub ka järgmistest dokumentidest: 1. Euroopa Liidu Nõukogu soovitus kvaliteetse alushariduse ja lapsehoiusüsteemide kohta 18; 2. Euroopa Liidu Nõukogu soovitus varakult haridussüsteemist lahkumise vähendamise poliitika kohta 19; 3. Euroopa Liidu Nõukogu soovitus võtmepädevuste kohta elukestvas õppes 20; 4. Euroopa Liidu Nõukogu soovitus tervikliku keeleõppekäsituse kohta 21; 5. Euroopa Liidu Nõukogu soovitus mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta 22; 6. Euroopa Liidu Nõukogu soovitus oskuste täiendamise meetmete kohta 23; 7. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu otsus oskuste ja kvalifikatsioonidega seotud paremate teenuste pakkumise ühise raamistiku (Europass) kohta 24; 8. Euroopa Komisjoni teatis „Euroopa uus oskuste tegevuskava“ 25; 9. Euroopa Liidu Nõukogu soovitus elukestva õppe Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kohta 26; 10. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu soovitus Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku loomise kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas 27; 11. Euroopa Liidu Nõukogu soovitus haridusasutuse lõpetanute käekäigu jälgimise kohta 28; 12. Euroopa Liidu Nõukogu soovitus kõrgkoolidiplomite ja keskkooli lõputunnistuste ning välismaal veedetud õppeperioodide õpiväljundite automaatse vastastikuse tunnustamise edendamise kohta 29; 13. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu soovitus Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohta 30; 14. kõrgharidusega seonduvate kvalifikatsioonide Euroopa regioonis tunnustamise konventsioon (Lissaboni tunnustamise konventsioon) 31; 15. Bologna deklaratsioon 32. 18 Euroopa Liidu Nõukogu soovitus kvaliteetse alushariduse ja lapsehoiusüsteemide kohta [link] 19 Euroopa Liidu Nõukogu soovitus varakult haridussüsteemist lakkumise vähendamise poliitika kohta [link] 20 Euroopa Liidu Nõukogu soovitus võtmepädevuste kohta (2018) [link] 21 Euroopa Liidu Nõukogu soovitus tervikliku keeleõppekäsituse kohta (2019) [link] 22 Euroopa Liidu Nõukogu soovitus mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta (2012) [link] 23 Euroopa Liidu Nõukogu soovitus oskuste täiendamise meetmete kohta (2016) [link] 24 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu otsus oskuste ja kvalifikatsioonidega seotud paremate teenuste pakkumise ühise raamistiku (Europass) kohta (2018) [link] 25 Euroopa Komisjoni teatis Euroopa uus oskuste tegevuskava (2016) [link] 26 Euroopa Liidu Nõukogu soovitus elukestva õppe Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kohta (2017) [link] 27 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu soovitus Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku loomise kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas (2009) [link] 28 Euroopa Liidu Nõukogu soovitus haridusasutuse lõpetanute käekäigu jälgimise kohta (2017) [link] 29 Euroopa Liidu Nõukogu soovitus kõrgkoolidiplomite ja keskkooli lõputunnistuste ning välismaal veedetud õppeperioodide õpiväljundite automaatse vastastikuse tunnustamise edendamise kohta [link] 30 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu soovitus Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohta (2009) [link] 31 Kõrgharidusega seonduvate kvalifikatsioonide Euroopa regioonis tunnustamise konventsioon [link] 32 Bologna deklaratsioon [link] 28 Haridusvaldkonna arengukava panustab Eesti 2035 (koostamisel) eesmärkide täitmisse. Haridusvaldkonna arenguka- va on seotud kõikide Eesti 2035 strateegiliste sihtidega: Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed; Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud; Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik; Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond ning Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimese- keskne riik. Strateegiliste sihtide saavutamiseks loodud teemavaldkondadest panustab haridusvaldkonna arengukava enam Eesti 2035 strateegia oskuste ja tööturu valdkonda, kus eesmärgiks on seatud haridussüsteemi arendamine õppijakeskseks, paindlikuks ja tulevikku vaatavaks. Haridusvaldkonna arengukava toetab inimeste teadmiste ja oskuste arendamist vastavalt tööturu vajadustele ja majandusstruktuuri muutustele ning rände- ja lõimumispoliitikat. Heaolu arengukava 2016–2023 eesmärkidest seostub haridusvaldkonna arengukava peamiselt õpivõimaluste vasta- vuse tagamisega tööturu arenguvajadustele ning võrdsete võimaluste loomisega elukestvaks õppeks, sh soodustades täiskasvanute tööturupotentsiaali tõhusamat rakendamist. Riigikaitse arengukava 2017–2026 eesmärkidest panustab haridusvaldkonna arengukava eelkõige Eesti ühiskonna sidususe suurendamisse, mida toetab selgelt ka haridusvaldkonna arengukava üldeesmärk: „Eesti inimestel on tead- mised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut.“ Haridusvaldkonna arengukava panustab koos energiamajanduse arengukavaga aastani 2030 keskkonnaseisundi parendamisse (keskkonnateadlikkus, säästev areng, energiatõhus taristu jne). Ühisosa on ka energeetikaalase haridu- se tõhustamine, mille raames soodustatakse ettevõtete ja õppeasutuste tihedamat koostööd ning toetatakse vajalike spetsialistide ettevalmistamist. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 peab oluliseks looduskeskkonna säästvat arengut ning seab eesmärgiks, et inimesed väärtustavad loodust kõrgelt, sõltumata oma haridustasemest või sellest, kas nad elavad linnas või maal. Ühiskonda ja looduskeskkonda säästev areng on üks läbivatest põhimõtetest ka haridusvaldkonna arengukavas. Õp- pimine peab toimuma väga erinevates keskkondades, sh looduses. Taristu ja õpperuumid peavad olema kooskõlas energiatõhususe põhimõtetega. Välispoliitika arengukava 2030 üks eesmärkidest on inimeste heaolu kasv. Inimeste heaolu ja turvalisus on ka haridus- valdkonna arengukava aluspõhimõte hulgas. Mõlemad arengukavad on võtnud fookusesse ka võõrsil elavate eestlaste sideme tugevdamise Eestiga, sh võimaluse saada eestikeelset haridust. Oluline seos on ka hariduse ja teaduse roll rahvusvahelistumisel ja Eesti kuvandi loomisel. Põllumajanduse ja kalanduse arengukava 2030 (koostamisel) eesmärkidest seostub haridusvaldkonna arengukava nii põllumajandus- ja kalandusvaldkonna spetsialistide ettevalmistamise kui ka regionaalarengu teemadega, s.t aren- gutõuget vajavate piirkondade terviklahendused koostöös teiste ministeeriumidega (transport, haridus, tervishoid, et- tevõtlus). Rahvastiku tervise arengukava 2030 (koostamisel) üldeesmärk on, et Eesti elanikud on võimalikult terved kogu elukaa- re jooksul ning nende tervis ja heaolu on hoitud ja toetatud. Inimeste heaolu, sh vaimne ja füüsiline tervis ja turvalisus on ka haridusvaldkonna üks läbivatest põhimõtetest. Õppekeskkond peab olema igas mõttes turvaline ning toetama füüsilist ja vaimset heaolu. Haridusvaldkonna arengukavas on olulisel kohal üldoskuste, mh enesemääratluspädevuse arendamine, mis hõlmab oskust teadvustada ja lahendada oma vaimse ja füüsilise tervisega seotud ning inimsuhetes tekkivaid probleeme. 29 Metsanduse arengukava aastani 2030 (koostamisel) ja haridusvaldkonna arengukava ühendab läbiva põhimõttena ühiskonna ja looduskeskkonna säästev areng. Oluline on taristu ja õpperuumide ehitamisel ja arendamisel arvestada energiatõhususe põhimõtetega. Haridusvaldkonna arengukavas toetatakse õpikäsituse kaudu üldoskuste arengut ja väärtushoiakute kujunemist, mis on eelduseks ühiskonna ja looduskeskkonna säästva arengu tagamisel. Transpordi ja liikuvuse arengukava 2030 (koostamisel) eesmärkidest on haridusvaldkonna arengukavaga seotud transpordikorraldus, mis on oluline õppijate ligipääsu tagamisel nii formaal- kui mitteformaalõppele. Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2035 (koostamisel) fookusteemadest pa- nustab haridusvaldkonna arengukava järgmistesse: tõenduspõhisus; õppejõudude järelkasv; rahvusvahelise koostöö suurendamine; õppeasutuste ja töömaailma suurem koostöö ning kasvuvaldkondade eelisarendamine. Eesti keelevaldkonna arengukava 2035 (koostamisel) üldeesmärk on tagada eesti keele elujõud ja toimimine esimese keelena kõigis eluvaldkondades, tagada igaühele õigus kasutada Eestis eesti keelt ning säilitada ja tugevdada eesti keele staatust, mainet ja eestikeelset kultuuriruumi ning väärtustada teiste keelte valdamist. Eesti keele ja kultuuri jät- kusuutlikkuse tagamine ning võõrkeelte oskuse arendamine on ka haridusvaldkonna arengukava üks põhimõtetest. Haridusvaldkonna arengukava ja noortevaldkonna arengukava 2035 (koostamisel) ühine fookus on mitmekülgsete õpiteede toetamine ja noort võimestavad lähenemised. Formaal- ja mitteformaalõppe tegevuste kaudu tekib noorel terviklikum pilt enda potentsiaalist (võimetest ning vajadustest) ja teadlikkus kättesaadavatest võimalustest. Nutikas noorsootöö toetab noorte digipädevuste arendamist. Lisaks toetavad noorsootöö teenused ja -tegevused noore suju- vamat tööturule sisenemist ning loovad eelduse seal edukamaks tegutsemiseks. Siseturvalisuse arengukava 2030 (koostamisel) ja haridusvaldkonna arengukava ühine läbiv teema on inimeste heaolu ja turvalisus, mida haridusvaldkonna arengukavas toetatakse üldoskuste arendamise ning ühise kultuuri- ja väärtusruu- mi ja kvaliteetse eestikeelse õppe kaudu. Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 on haridusvaldkonna arengukavaga seotud inimeste vaimse ja füüsilise heaolu tagamise, sh tervisliku ja aktiivse eluviisi edendamise kaudu. 30 Seosed läbivate teemadega Keskkonnahoid ja kliima Läbiva põhimõttena on arengukavas ühiskonna ja looduskeskkonna säästev areng. Taristu ja õpperuumide ehitamisel ja arendamisel on oluline arvestada energiatõhususe põhimõtetega; õpikäsituse kaudu toetatakse üldoskuste arengut ja väärtushoiakute kujunemist, mis on eelduseks ühiskonna ja keskkonna säästva arengu tagamisel. Võrdsed võimalused Arengukavas luuakse tingimused ja võimalused, et väärtustada iga inimest kui õppimis- ja arenguvõimelist ühiskonnaliiget ning tagada kõikidele inimestele võrdsed võimalused saada kvaliteetset haridust sotsiaalsest või kultuuritaustast, east, soost jne sõltumata. Infoühiskond Arengukavas on kutse- ja erialaoskuste kõrval olulisel kohal üldoskuste, sh digioskuste arendamine. On oluline, et kõigil inimestel oleks kogu elu jooksul võimalik üldoskusi omandada ja arendada. Regionaalareng Arengukava näeb ette õppeasutuste võrgu korrastamist, säilitades seejuures kahaneva rahvastikuga piirkondades kodulähedase õppe vähemalt põhikooli esimeses ja teises kooliastmes. Kavas on välja töötada ja rakendada piirkondlike hariduskeskuste kontseptsioon ning arendada kutsevaldkondade tippkeskuseid, suurendades seejuures koostööd kohaliku kogukonna ja ettevõtetega; luua arengutõuget vajavatele piirkondadele erilahendused, mis arvestavad piirkonna kultuurikeskkonna ja arengutaustaga. Riigivalitsemine Arengukava fookuses on koostöö tõhustamine ja selgem rollijaotus nii haridussüsteemi siseste kui ka väliste osaliste vahel. 31 Arengukava maksumuse prognoos Kulu selgitused RES 2021 RES 2022 RES 2023 RES 2024 2 025 2 026 2 027 2 028 2 029 2 030 2 031 2 032 2 033 2 034 2 035 Õpivõimalused on valikuroh- ked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab 915,65 991,36 1 022,04 1 054,18 1 104,95 1 158,54 1 208,87 1 221,85 1 262,40 1 275,44 1 334,45 1 395,64 1 459,69 1 526,20 1 595,77 sujuvat liikumist haridustase- mete ja -liikide vahel. Õpe on õppijakeskne ja tule- vikku vaatav ning õpetajate 72,79 133,22 195,97 244,68 283,46 320,75 357,46 393,82 423,62 456,67 500,38 543,92 592,23 642,41 694,14 järelkasv on tagatud. Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arengu- 60,86 70,08 64,77 71,18 75,4 79,63 80,11 77,92 67,9 49,39 49,81 50,25 50,7 51,17 51,64 vajadustele. Kokku 1 049,30 1 194,66 1 282,77 1 370,04 1 463,81 1 558,92 1 646,44 1 693,59 1 753,92 1 781,50 1 884,64 1 989,81 2 102,62 2 219,78 2 341,55 Prognoosis on välja toodud eeldatav maksumus miljonites eurodes. Prognoosi aluseks on Statistikaameti rahvastikuprognoos (2019) ja Rahandusministeeriumi pikaajaline majandusprognoos (2019).  Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 lisad Lisa 1. Haridusvaldkonna panus ÜRO säästva arengu eesmärkidesse Lisa 2. Mõjude hindamine Lisa 3. Arengukava mõõdikute metoodika ja allikad Lisa 4. Ülevaade arengukava kaasamisprotsessist 1 Lisa 1. Haridusvaldkonna panus ÜRO säästva arengu eesmärkidesse Säästev areng 2030 Haridusvaldkonna arengukava panus Eesmärk Alaeesmärk Eesmärk 4. Tagada 4.1. Tagada 2030. aastaks kõikidele Õigus kvaliteetsele ja kaasvale haridusele: kõikidele kaasav ja tüdrukutele ja poistele täielikult tasuta, haridus on kättesaadav ja õppimine on õiglane kvaliteetne õiglane ja kvaliteetne alg- ja keskharidus, toetatud. Tagatud on kodulähedane õpe haridus ning elukestva mis tagab asjakohased ja tõhusad vähemalt põhikooli esimeses ja teises õppe võimalused õpitulemused. astmes. 4.2. Tagada, et 2030. aastaks on kõikidele Alushariduse kättesaadavus ja tüdrukutele ja poistele kättesaadav kvaliteetsed tugiteenused lasteaias. kvaliteetne väikelaste arendamine, hoid ja koolieelne haridus, et nad oleksid valmis alustama alghariduse omandamist. 4.3. Tagada, et 2030. aastaks on kõikidele Õigus kvaliteetsele ja kaasavale naistele ja meestele võrdselt kättesaadav haridusele: haridus on kättesaadav ja taskukohane ja kvaliteetne tehniline, õppimine on toetatud ning õpivõimalused kutse- ja kolmanda astme haridus, kaasa vastavad õppija võimetele ja vajadustele. arvatud kõrgharidus. Õppija omavastutuse ja tasuta õppe tingimuste ülevaatamine kutse- ja kõrghariduses ning toetusmehhanismid hariduse omandamiseks. 4.4. Suurendada 2030. aastaks oluliselt Ühelt poolt suurem tähelepanu noorukite ja täiskasvanute arvu, kellel on üldoskuste arendamisele ning teiselt tööhõives osalemiseks, inimväärse töö poolt kõigile inimestele juba õpingute leidmiseks ja ettevõtlusega tegelemiseks käigus senisest enam kokkupuuteid vajalikud oskused, sealhulgas tehnilised töömaailmaga ning keskhariduses ja kutseoskused. rohkem praktilisi kutseoskusi ja tehnoloogiaga seotud oskusi. 4.5. Kaotada 2030. aastaks sooline Õigus kvaliteetsele ja kaasavale ebavõrdsus hariduses ja tagada haridusele: haridus on kättesaadav ja ebasoodsas olukorras olevatele õppimine on toetatud ning õpivõimalused inimestele, sealhulgas puudega vastavad õppija võimetele ja vajadustele. inimestele, põlisrahvastele ja ebasoodsas Terviklähenemine haridusliku olukorras olevatele lastele, juurdepääs erivajadusega õppija juhtumipõhiseks kõikidele haridusastmetele. toetamiseks. Töötada välja terviklähenemine rändetaustaga õppija juhtumipõhiseks toetamiseks. 4.7. Tagada 2030. aastaks, et kõik Arengukavas on läbiva põhimõttena õppurid omandavad teadmised ja ühiskonna ja looduskeskkonna säästev oskused, mis on vajalikud säästva areng ning Eesti inimeste teadmiste, arengu toetamiseks, pakkudes muu oskuste ja hoiakute arendamine, mis hulgas teadmisi säästvast arengust võimaldavad teostada end isiklikus elus, ja säästvast eluviisist, inimõigustest, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti soolisest võrdõiguslikkusest, rahu ja elu edendamist ja üleilmset säästvat vägivallatu kultuuri edendamisest, arengut. maailmakodanikuks olemisest ja kultuurilise mitmekesisuse hindamisest ning kultuuri osast säästva arengu saavutamisel. 33 Numeratsioon vastavalt ÜRO säästva arengu alaeesmärkidele 2  Säästev areng 2030 Haridusvaldkonna arengukava panus Eesmärk Alaeesmärk 4.a. Ehitada ja uuendada haridusasutusi, Taristu ja õpperuumide kooskõlla et muuta need lapsesõbralikuks, viimine nüüdisaegse õpikäsitusega, puudega inimeste vajadusi arvestavaks arvestades energiatõhususe põhimõtteid. ja sootundlikuks ning tagada turvaline, Õppijate ja õpetajate subjektiivse heaolu vägivallatu, kaasav ja tõhus õpikeskkond parandamine, mis on seotud ka parema kõikidele. füüsilise ja vaimse tervisega. 4.c. Suurendada 2030. aastaks Kvalifitseeritud õpetajate, õppejõudude, oluliselt kvalifitseeritud õpetajate arvu, koolitajate ja tugispetsialistide järelkasvu korraldades muu hulgas rahvusvahelises tagamine, paindlikud võimalused koostöös õpetajakoolitusi arenguriikides, ametisse asumiseks, tugi algajatele ning eelkõige vähim arenenud riikides ja professionaalse arengu toetamine kogu väikestes arenevates saareriikides. karjääri vältel. Eesmärk 5. Saavutada Õigus kvaliteetsele ja kaasavale sooline võrdõiguslikkus haridusele: haridus on kättesaadav ja ning suurendada naiste õppimine on toetatud ning õpivõimalused ja tütarlaste mõjuvõimu vastavad õppija võimetele ja vajadustele. Eesmärk 8. Toetada 8.1. Säilitada majanduskasv elaniku kohta Suuremat lisandväärtust loovate säästvat, kaasavat vastavalt kohalikule olukorrale, eelkõige oskuste arendamine ning täiendus- ja ja jätkusuutlikku vähemalt 7% SKT-st aastas vähim ümberõppevõimaluste, sh töökohapõhise majandusarengut arenenud riikides. õppe laiendamine, et reageerida kiiresti ning tagada kõigile tööturu muudatustele ning tagada inimestele inimväärne kõigile Eesti inimestele tööturul vajalikud töö oskused ja teadmised. 8.2. Saavutada suurem majanduslik tootlikkus, kasutades mitmekesistamist, tehnoloogia uuendamist ja innovatsiooni ning keskendudes muu hulgas kõrge lisandväärtusega ja töömahukatele sektoritele. 8.5. Saavutada 2030. aastaks kõikide Arengukavas luuakse tingimused naiste ja tütarlaste, sealhulgas noorte ja võimalused, et väärtustada iga ja puudega inimeste täielik ja viljakas inimest kui õppimis- ja arenguvõimelist tööhõive ning tagada neile inimväärne ja ühiskonnaliiget ning tagada kõikidele võrdne tasu võrdse töö eest. inimestele võrdsed võimalused saada kvaliteetset haridust sotsiaalsest või kultuuritaustast, east, soost jne sõltumata. Toetavad meetmed erivajadustega inimeste tööturule suundumiseks ja seal muutustega kohanemiseks. 8.6. Vähendada 2020. aastaks oluliselt Osaliste koostöö tõhustamine õpingute nende noorte arvu, kes ei tööta ega katkestamise ennetamisel ning omanda haridust või kutset. katkestanute märkamisel ja toetamisel; täiendavad meetmed nii katkestamise ennetamiseks kui ka katkestanute, sh madala haridustasemega inimeste tagasitoomiseks formaalõppesse. 3  Säästev areng 2030 Haridusvaldkonna arengukava panus Eesmärk Alaeesmärk Eesmärk 10. Vähendada Arengukavas luuakse tingimused ebavõrdsust nii riikide ja võimalused, et väärtustada iga sees kui ka nende vahel inimest kui õppimis- ja arenguvõimelist ühiskonnaliiget ning tagada kõikidele inimestele võrdsed võimalused saada kvaliteetset haridust sotsiaalsest või kultuuritaustast, east, soost jne sõltumata. Eesmärk 12. Tagada Haridusvaldkonna arengukava säästev tarbimine ja üks põhimõtetest on ühiskonna ja tootmine looduskeskkonna säästev areng. Arengukava üldeesmärk on: „Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut“. Õppeasutuste õppekeskkond peab olema nüüdisaegne, energiatõhus ja nii õppijate kui töötajate jaoks turvaline. Õppekavad peavad järgima säästva arengu põhimõtteid. Eesmärk 13. Võtta Haridusvaldkonna arengukava kiiresti meetmeid üks põhimõtetest on ühiskonna ja kliimamuutuste ja nende looduskeskkonna säästev areng. mõjuga võitlemiseks Arengukava üldeesmärk on: „Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut“. Õppeasutuse õppekeskkond peab olema nüüdisaegne, energiatõhus ja nii õppijate kui töötajate jaoks turvaline. Õppekavad peavad järgima säästva arengu põhimõtteid. Eesmärk 17. 17.17. Ergutada ja propageerida tõhusaid Koostöö eri sektorite ja osapoolte vahel Tugevdada tegevuskava avaliku sektori, avaliku ja erasektori on arengukava läbiv põhimõte. rakendamise meetodeid ja kodanikuühiskonna partnerlusi, ja taaselustada kasutades nende kogemusi ja vastavaid säästva arengu alane finantseerimiskavasid ülemaailmne partnerlus 4 Lisa 2. Mõjude hindamine Haridusvaldkonna arengukava koostamisel on lähtutud mõjude hindamiseks ette nähtud loogikast. Arengukava väl- jatöötamise esimeses etapis korraldati ideekorje ja ekspertide koostatud visioonidokumentides analüüsiti põhjalikult üleilmseid trende ja Eesti olukorda. Haridusvaldkonna arengukava töörühmad panustasid oluliselt mõjude hindamis- se, tuues välja ja prioriseerides varasemate uuringute ja analüüside alusel haridussüsteemi praegused kitsaskohad ja tugevused ning seades eesmärgid aastaks 2035. Samuti töötati nii töörühmades kui ka juhtrühmas läbi sekkumisloo- gika, mille alusel teha muutusi praeguses haridussüsteemis, et saavutada seatud eesmärgid. Mõjude analüüsi aluseks on võetud: 1. Eesti elukestva õppe strateegia 2020 vahehindamine; 2. ekspertide koostatud visioonidokumendid; 3. haridusvaldkonna arengukava töörühmade töö tulemused; 4. Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkondade 2018. a arengukavade täitmise analüüs; 5. Eesti ja rahvusvahelised uuringud ja analüüsid. Mõjude analüüs on esitatud mõjude hindamise metoodikas 34 esitatud mõjuvaldkondade kaupa. Arengukava üldeesmärk: „Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut.“ Üldeesmärgi saavutamiseks on seatud kolm strateegilist eesmärki: 1. Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustase- mete ja -liikide vahel. 2. Õpe on õppijakeskne ja tulevikku vaatav ning õpetajate järelkasv on tagatud. 3. Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Visioonidokumendid koostanud eksperdid tõdevad 35, et Eestil ja Euroopal seisavad lähemal paarikümnel aastal ees mitmed sotsiaalsed muutused: elanikkonna vananemine, muutused tehnoloogias ja tööturul jne. Elanikkonna vana- nemine esitab väljakutsed tööturule ja sotsiaalvaldkonnale, muutuvad töö olemus ja ootused tulevasele töötajale, nii maailma, regioonide kui ka riigi tasandil kasvab ebavõrdsus. Eksperdid tõdevad, et hariduse kaudu saame suurendada ühiskonna paindlikkust, sidusust, loovust ja uuenemisvõimet ning parandada inimeste valmisolekut tulla toime ühis- konnas toimuvate muutustega. Just hariduse kvaliteet, juurdepääs kvaliteetsele haridusele ja selle kättesaadavus mõjutavad oluliselt inimese hak- kamasaamist ja tema edukust ühiskonna liikmena. Tänapäeva nõuetele mittevastav haridus ja ebapiisav juurdepääs haridusele toovad seevastu kaasa elanikkonna suurema kihistumise ja toimetulekuraskuste riski. 34 Mõjude hindamise metoodika [link] 35 Sutrop, M. (2019). Väärtuste ja vastutuse visioon. (lk 9-64) [link] 5 Kiired muutused ühiskonnas eeldavad inimeselt õppimist kogu elukaare jooksul nii ümberõppe kui ka pideva enese- täiendamise vormis ning haridussüsteemilt suutlikkust kiiresti reageerida muutuvale oskuste vajadusele. See tähen- dab nii õppijakeskset hariduskorraldust, üld- ja kutsekeskhariduse õppekavade lõimimist kui ka formaalhariduse suu- remat sidustamist mitteformaalse ja informaalse õppega. Kiiresti muutuvas ühiskonnas on oluline roll õppeasutuse juhil, kes koostöös õpetajatega loob õppimist toetava ja soodustava keskkonna, ja õpetajal, kes üha enam tegeleb väärtuste kujundamisega. Et reageerida võimalikult kiiresti ühiskonnas toimuvatele muutustele, peab õpetajakoolitus olema kvaliteetne ja paindlik. Mitmed uuringud 36,37,38 osutavad, et uute õpetajate kooli jõudmise ja järelkasvu kindlustamisega on tõsiseid problee- me. 30-aastasi ja nooremaid õpetajaid on Eesti üldhariduskoolides 11% – viimasel viiel aastal on see näitaja püsi- nud enam-vähem muutumatuna. Konkurss õpetajakoolituse kohtadele on püsinud keskmise lähedal. Seejuures on koolieelsete lasteasutuste õpetajakoolituse õppekavadele jätkuvalt olnud konkurss keskmisest kõrgem (2018. a 1,8), seevastu kui üldhariduse õpetajakoolituse konkurss on väiksem – 2018. a 0,7 suhtena kõigi õppekavade keskmisesse konkurssi. Kutsehariduses õpetajaskond nii vananeb kui ka kahaneb. Eeldades, et huvilised vanuses 25 aastat ja roh- kem leiavad veelgi sagedamini tee kutseõppesse ja kutseõppurite arv jääb umbes 2017/2018. õppeaasta tasemele, on aastail 2018–2025 vaja pakkuda vanusest tulenevat asendust ligikaudu 60 kutseõppeasutuse õpetajale aastas. Kutsehariduses napib ka kvalifitseeritud tugispetsialiste, kes aitaksid nii õppijaid kui ka õpetajaid üha mitmekesisema õppijaskonna õpiprotsessi toetamisel. Kutseõppe eripäraks on asjaolu, et mõne erialaspetsialisti õpetajaametist lah- kumisega võib lõppeda ka kooli võimalus antud valdkonnas tasemeõpet läbi viia. Et tagada õpetajate järelkasv tuleb luua paindlikke võimalusi õpetajaametisse asumiseks. Samuti tuleb vaadata üle ja nüüdisajastada õpetaja, kutseõpetaja, õppejõu ja tugispetsialisti ameti sisu. Õppija arengu toetamisel peab suu- renema tugispetsialisti roll ja paranema tema koostöö õpetajaga. Kui meil on tagatud õpetajate järelkasv, aitab see tõhustada ka õppetööd ning muuta sujuvamaks üleminekuid haridustasemete ja -liikide vahel, tõsta õpimotivatsiooni ning vähendada õppest väljalangevust. Haridusvaldkonna arengukava visiooniloomesse kaasatud eksperdid 39 toovad välja, et praeguseid keskhariduse ta- seme õppekavu tuleb radikaalselt muuta, et üldkeskhariduse raames oleks võimalik paindlikult omandada lihtsamaid ametioskusi (nt gümnaasiumi valikkursuste raames või koostöös kutsehariduskeskustega), et üldkeskharidus oleks jõukohane 90% põhikoolilõpetajatele, kuid võimaldaks ka andekatel oma võimeid kasutada ja arendada (nt kombinee- rides keskharidust kõrgkoolides õpetatavaga). Eelnevast tulenevalt on haridusvaldkonna arengukavas paindlike õpivõimaluste ning kvaliteetse hariduse kättesaada- vuse ja toetatud õppe tagamiseks kavandatud järgmised peamised tegevused: • kvaliteetsete tugiteenuste tagamine; • praktilisem õpe ja õpingute käigus tihedam kokkupuude töömaailmaga; • terviklik lahendus mitteformaal- ja informaalõppe arvestamiseks formaalõppe osana; • terviklik lähenemine haridusliku erivajadusega õppija toetamiseks; • õpingute katkestamise ennetamine; • täiskasvanute pideva enesetäiendamise toetamine; • õpetajate, tugispetsialistide ja õppejõudude järelkasvu tagamine. 36 SA Kutsekoda. (2018). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: haridus ja teadus. [link] 37 Selliov, R. ja Vaher, K. (2018). Õpetajakoolituse lõpetanud ja alustavad õpetajad EHISe andmetel. Tartu: Haridus- ja teadusministeerium. [link] 38 OECD. (2018). Education at a Glance 2018, Estonian Factsheet. [link] 39 Eamets, R. (2019). Konkurentsivõime visioon. (lk 109-149) [link] 6 Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Visioonidokumendis 40 toovad eksperdid esile, et majandusliku heaolu kasv on muutnud Eesti taas sisseränderiigiks ning kuna see areng ilmselt jätkub, on oluline leida võimalused, toetamaks ühise kultuuri- ja väärtusruumi kujunemist. Just hariduse kaudu on võimalik kujundada Eestis elavate inimeste ühist väärtusruumi, arendada koostööoskusi, keel- teoskust ja kultuuridevahelist mõistmist, et ületada sotsiaalseid ja kultuurilisi lõhesid.41 Et tõhustada sisserändajate lõimumist Eesti ühiskonda on vaja välja töötada terviklähenemine rändetaustaga õppija juhtumipõhiseks toetamiseks. Haridusvaldkonna arengukavas on ühise kultuuri- ja väärtusruumi kujundamiseks ning eesti keele ja võõrkeelte oman- damise toetamiseks kavandatud järgmised tegevused: • seada eesti keele ja kultuuri õpetamine riiklikuks prioriteediks; • tagada eesti keelest erineva kodukeelega põhikoolilõpetajatele nii edasiõppimiseks kui ka tööturul toimetulekuks piisav eesti keele oskus ning vajaduse korral ka pärast põhikooli eesti keele lisaõpe või tasandusõpe; • toetada eesti keele arengut kõrgharidus- ja teaduskeelena; • arendada ja uurida eesti keele kui teise keele õpetamise metoodikat ning tõhustada õpetajate valmisolekut töötada mitmekeelses klassiruumis; • parandada eestikeelse hariduse ja eesti keele õppe kättesaadavust digilahenduste abil; • laiendada erinevate võõrkeelte õpetamist ja oskust. Mõju majandusele Kiiresti muutuv ühiskond ja tööturg (uued töövormid, oskuste vajaduse muutused jne) eeldavad nii formaalhariduse, mitteformaalse kui informaalse õppe võimekust kiiresti reageerida tööturu muutustele. Eesti hariduse tugevad tradit- sioonid ja suunad teadmiste ja oskuste kujundamisel vajavad säilitamist, kuid nende kõrval on ekspertide soovitus- te42,43 kohaselt vaja luua tingimused nn tulevikuoskuste kujundamiseks. Tulevikuoskustest 44 rääkides eeldatakse, et tänapäevastega võrreldes on tuleviku töökohad, ametid ja tööturg tervikuna palju mitmekesisemad. Lisanduvad uued valdkonnad, tehnoloogiad ja erialad vajavad uusi oskusi 45,46,47. Inimeselt eeldab see pidevat õppimist ja haridussüstee- milt suutlikkust kiiresti reageerida muutuvale oskuste vajadusele ning kujundada oskuste pakkumise kaudu eeldused laiapõhjaliseks, teadmistepõhiseks, Eesti eripärasid arvestavaks majanduskasvuks ja sidusa tasakaalus ühiskonna kujunemiseks. Inimestel aitavad tööturul ümber orienteeruda laialdased, kuid vähemalt paaris valdkonnas ka süvitsi minevad eriala- sed pädevused (nn T-kujuline oskuste mudel). Mitteformaalse ja informaalse õppimise roll oskuste omandamisel kas- vab, laieneb õpe digikeskkonnas, tekib globaalne virtuaalne tööturg ja laieneb jagamismajandus. Kiirete muutustega kohanemiseks on oluline pakkuda paindlikke õppimisvõimalusi (sh täiendus- ja ümberõpe), et vähendada mh erialase hariduseta ja oskusteta inimeste arvu ja töötusriski. Eri- ja kutsealase hariduseta inimeste osakaalu vähendamine on oluline, kuna hariduse omandamine parandab töövõimalusi, loob eeldused edaspidiseks enesearendamiseks ning on töö tootlikkuse ja efektiivsuse tõusu aluseks. Samuti on paindlikkuse ja tööturu nõuetele kiire reageerimise abil või- malik vähendada sotsiaalset, regionaalset, rahvuspõhist ja soolist ebavõrdust. Hariduse paremaks sidustamiseks on vaja suurendada tööalase praktilise õppe võimalusi (praktikakohad, töökohapõhine õpe jne). Vastasel juhul süveneb hariduse ja töömaailma mittevastavus, mis kokkuvõttes suurendab tööturu struktuurseid probleeme. Haridus- ja töö- maailma suurem koostöö võimaldab paremini ära kasutada inimeste potentsiaali, et arendada välja nutikaid lahendusi ning luua suurema lisandväärtusega töökohti. Et saada kõigis majandussektorites terviklikku infot selle kohta, kui palju ja milliste oskustega inimesi vajatakse järgmise viie kuni kümne aasta jooksul, tuleb edasi arendada oskuste 40 Sutrop, M. (2019). Väärtuste ja vastutuse visioon. (lk 9-64) [link] 41 Lauristin, M; Loogma, K. (2019). Heaolu ja sidususe visioon. (lk 65-108). [link] 42 Eamets, R. (2019). Konkurentsivõime visioon. (lk 109-149) [link] 43 Lauristin, M; Loogma, K. (2019). Heaolu ja sidususe visioon. (lk 65-108). [link] 44 tulevikuoskused dokumendis „Future Work Skills 2020“: mõtestamine (sh kriitiline mõtlemine), sotsiaalne intelligentsus (sh empaatia), loovus ja kohanemisvõime, erinevustega hak- kamasaamine (sh kultuuri- ja keeleerinevused), mudeldav (programmeeriv) mõtlemine, uue meedia kirjaoskus, valdkondadeülesus (transdistsiplinaarsus), disainmõtlemine, vaimse koormuse ohjamine, virtuaalse koostöö oskus, [link] 45 Eamets, R. (2019). Konkurentsivõime visioon. (lk 109-149) [link] 46 Lauristin, M; Loogma, K. (2019). Heaolu ja sidususe visioon. (lk 65-108). [link] 47 OECD Learning Compass 2030: Skills for 2030. [link] 7 koordinatsioonisüsteemi OSKA48. Hariduspoliitikas aitab OSKA kavandada koolituskohtade arvu ja tutvustada noor- tele tööturuvõimalusi. Tööturupoliitikas kasutatakse OSKA uuringuid töötuse ennetamisele ja oskuste arendamisele suunatud tööturuteenuste väljatöötamisel ja osutamisel ning majanduspoliitikas majandusvaldkondade toetamisel, eelkõige tööjõu kättesaadavuse parandamise kaudu. Kutsekeskharidus ja ka töökohapõhine õpe ei ole nooremate õppijate seas atraktiivsed ning väljalangevus on kõrge. Õppijate vanusjaotuse ja varasemate uuringute põhjal võib väita, et töökohapõhine õpe on Eestis pigem suunatud juba tööturul rakendunud inimestele, kes astuvad töökohapõhisesse õppesse peamiselt erialaseks enesetäiendami- seks ja kutsetunnistuse omandamiseks. Samas muutub töökohapõhine õpe (õpipoisiõpe) üha olulisemaks, sest või- maldab kiiresti reageerida tööturunõudlusele ja täiendada end erialaselt töölt lahkumata. Eesti 203549 ja OSKA raportites50 osutatakse, et kutse- ja kõrgkoolide lõpetajate oskused (sh üldoskused) ei vasta tööandjate ootustele. Et parandada kutse- ja kõrghariduse vastavust tööturu vajadustele, on õppekavaarenduses olu- line praktikasüsteemi arendamine, mis eeldab suuremat koostööd õppeasutuste ja tööandjate vahel. OSKA uuringu51 põhjal on õppeasutused praktikakorralduse parandamisega aktiivselt tegelenud (nt paljudes koolides on olemas prak- tikakohtade andmebaas, praktikat kavandatakse paindlikult, see on osa õppekavast jne), samas on praktika korraldus ja kvaliteet õppeasutuste lõikes ebaühtlane. Haridusvaldkonna arengukavas on hariduse ja töömaailma paremaks sidustamiseks kavas järgmised tegevused: • arendada edasi oskuste vajaduse prognoosi ja seire süsteemi; • viia läbi kutsesüsteemi reform (oskuste profiilid, osakvalifikatsioonid); • luua digilahendus individuaalse karjääri planeerimiseks; • suurendada täiendus- ja ümberõppevõimalusi; • kasvatada avatust innovatsioonile ning tõhustada õppeasutuste ja tööturu koostööd; • jätkata töökohapõhise õppe ja praktikasüsteemi arendamist. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Visioonidokumendis52 tõdevad eksperdid, et lisaks tehnoloogia arengule ja rahvastiku vähenemisele seisame silmitsi kliima soojenemise, looduskeskkonna saastumise ja loodusvarade kahanemisega, mis eeldavad inimeste harjumuste ja hoiakute muutust ning võimekust kohaneda pidevalt muutuva elukeskkonnaga. Elu- ja looduskeskkonnaga seotud väljakutsete eiramine mõjutab keskkonnatingimuste halvenemise kaudu inimeste elukvaliteeti ja tervist ning seeläbi kõiki muid sektoreid. Haridussüsteemis on võimalik nende väljakutsetega tegeleda, suurendades keskkonnateadlik- kust formaalhariduses, kus keskkonnahoid ja -teadlikkus kuulub läbiva teemana õppekavadesse. Üha enam kasuta- takse erinevaid õppemeetodeid, sh õuesõpet ja keskkonnateemade lõimimist teiste ainete õppesse, kuid siin on veel arenguruumi. Lisaks õppe sisule aitavad ühiskonna ja looduskeskkonna säästvale arengule kaasa haridustaristu ja õpperuumid, mis vastavad energiatõhususe põhimõtetele. Et toetada elu- ja looduskeskkonna säästvat arengut ning inimeste keskkonnateadlikkust, käsitatakse seda teemat haridusvaldkonna arengukava ühe läbiva põhimõttena. 48 Melesk, K., Haaristo, H.-S.; Haugas, S. (2018). Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA rakendamise analüüs. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. [link] 49 Kantar Emor (2018). Töökohapõhise õppe lõpetajate uuring. [link] 50 Eesti 2035 töömaterjal: Paindlike ja inimesi vajadusi arvestavate õppimisvõimaluste loomine kogu elu jooksul [link] 51 SA Kutsekoda. (2018). Eesti tööturg täna ja homme 2018. [link] 52 SA Kutsekoda. (2018). Eesti tööturg täna ja homme 2018. [link] 53 Sutrop, M. (2019). Väärtuste ja vastutuse visioon. (lk 9-64) [link] 8 Peamised elu- ja looduskeskkonna säilitamist toetavad tegevused haridusvaldkonna arengukavas on järgmised: • taristu ja õpperuumide vastavus energiatõhususe põhimõtetele; • säästva arengu põhimõtteid järgivad õppekavad, sh kujundada inimeste väärtushinnangud ja käitumine keskkonnahoidlikumaks; • õppemeetodite mitmekesistamine, sh õuesõpe, keskkonnahariduse projektid ja keskkonnateadlikkuse arendamine läbiva teemana. Mõju regionaalarengule Et tagada kvaliteetne haridus ning tõhusa ressursikasutusega õppeasutuste võrk ja taristu, tuleb arvestada nii de- mograafiliste muutustega kui vaadata üle hariduse sisu ning vastutus ja rollid haridussüsteemis. Statistikaameti rah- vastikuprognoosi põhjal väheneb rahvastik 2035. aasta vaates kõigis maakondades peale Harju- ja Tartumaa. Maa- konniti jääb rahvastiku vähenemine 9% ja 22% vahemikku54. Kõige enam väheneb rahvastik Ida-Virumaal (22%) ning Järva- ja Valgamaal (21%). Põhikooliealiste arv väheneb kõigis maakondades peale Harjumaa. Langus jääb vahemikku 4%–35%. Kõige enam väheneb põhikooliealiste arv 2035. aastaks Valgamaal (35%) ja Järvamaal (31%). 15–19-aasta- te vanuserühm küll veidi suureneb, kuid seda suuresti Harjumaa (41%) ja Tartumaa (26%) arvelt, suurim langus ootab ees Valgamaad (28%), Ida-Virumaad (27%), Hiiumaad (24%) ja Jõgevamaad (19%). Regionaalarengut toetavate tegevusena kavandatakse haridusvaldkonna arengukavas järgmist: • pakkumaks kvaliteetset õpe sõltumata elukohast, tuleb koolivõrku planeerides kahaneva rahvastikuga piirkondades tagada kodulähedane õpe vähemalt põhikooli esimeses ja teises kooliastmes ning koondada kolmanda kooliastme õpe suurematesse keskustesse; • piirkonna eripäradest tulenevate võimaluste paremaks kasutamiseks suurendada õppeasutuste ja ettevõtete koostööd, toetades seeläbi piirkonna arengut; • arengutõuget vajavatele piirkondadele luua erilahendused arvestades piirkonna eripärasid, seal tegutsevate ettevõtete profiili ning võimalusi ettevõtluse arendamiseks piirkonnas. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Haridusvaldkonna arengukava edukaks rakendamiseks peavad kõigi osaliste rollid ja vastutus olema selged ning tuleb suurendada koostööd eri osaliste vahel. Et muutused haridusmaastikul saaksid toimuda, peab aastaks 2035 Eestis saama õppida õpiökosüsteemis, kus nii õpetajad, õppijad, tugispetsialistid, õppeasutuse juhid kui ka lapsevanemad tajuvad oma vastutust õppimise eest ning tegutsevad üheskoos õppimist toetava füüsilise, vaimse ja sotsiaalse kesk- konna hüvanguks55. OECD eksperdid tõid 2016. aastal avaldatud poliitikasoovituste raportis56 välja, et vastutuse ja- gunemine haridussüsteemis peab muutuma selgemaks – kui vastutus keskhariduse eest koonduks ühele pidajale, soodustaks see koolivõrgu korrastamist, vähendaks dubleerimist ja konkurentsi erinevate pidajate (riik ja kohalik oma- valitsus) koolide vahel ning muudaks lihtsamaks keskhariduse planeerimise ja horisontaalsete üleminekute korralda- mise. Kogu keskharidustaseme õppe riigistamist on soovitanud ka eksperdid57, et tagada eri piirkondades õppivatele noortele võrdsed võimalused keskhariduse omandamiseks. Eelnevast tulenevalt on haridusvaldkonna arengukavas kvaliteetset haridust pakkuva ja tõhusa ressursikasutusega õppeasutuste võrgu ja taristu tagamiseks kavandatud järgmised peamised tegevused: • muuta vastutus keskhariduse tasemel selgemaks; • tagada kahaneva rahvastikuga piirkondades kodulähedane õpe vähemalt põhikoolide esimeses ja teises astmes; • sidustada paremini kutse- ja üldkeskharidus. 54 2019 1. jaanuariga võrdlus 55 Sutrop, M. (2019). Väärtuste ja vastutuse visioon. (lk 9-64) [link] 56 Santiago, P. et al. (2016), OECD Reviews of School Resources: Estonia 2016, OECD Reviews of School Resources, OECD Publishing, Paris. [link] 57 Eamets, R. (2019). Konkurentsivõime visioon. (lk 109-149) [link] 9 Lisa 3. Mõõdikute metoodika ja allikad Indikaator Indikaatori arvutamise metoodika ja allikas ÜLDEESMÄRK: Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. 1. Madala haridustasemega mitteõppivate 18-24-aastased, kelle kõrgeim lõpetatud haridustase on 18–24-aastaste osakaal (%) põhiharidus või madalam ning kes uuringule eelneva nelja nädala jooksul ei õpi. Osakaal kõigist 18-24-aastastest. Allikas: Eurostat; [link] 2. Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute Kutse- ja kõrgharidusega 25-64-aastaste inimeste osakaal (25–64-aastaste) osakaal (%) vastavast vanusegrupist. Allikas: Statistikaamet, avaliku andmebaasi tabel TT110 [link] 3. Täiskasvanute (25–64-aastaste) elukestvas Mõõdiku arvutamisel lähtutakse Eesti tööjõu-uuringust õppes osalemise määr (%) ning see kajastab küsitlusele eelnenud nelja viimase nädala jooksul tasemehariduses või koolitusel osalenute osakaalu 25–64-aastaste hulgas. Allikas: Eurostat; [link] 4. Lõpetanute hõivemäärad nutika Uus indikaator, metoodika töötatakse välja spetsialiseerumise kasvuvaldkondades (%) 5. Tipptasemel oskustega (PISA uuringus 5. ja 6. Tippsooritajate osakaalu arvutamiseks kasutatakse PISA taseme saavutanud) õpilaste osakaal (%), sh uuringu tulemusi. Uuringus on kuus saavutustaset kirjeldatud funktsionaalne lugemisoskus oskuste kaudu, mida õpilane sellele tasemel valdab. matemaatiline kirjaoskus Rasked ülesanded vastavad 5. ja 6. tasemele ning neid loodusteaduslik kirjaoskus edukalt lahendanud õpilasi nimetatakse tippsooritajateks. Mõõdetakse tipptasemel oskustega õpilaste ehk tippsooritajate osakaalu kõikidest õpilastest. Allikas: PISA uuring OECD (2019), PISA 2018 Results (Volume I): What Students Know and Can Do, PISA, OECD Publishing, Paris, [link] STRATEEGILINE EESMÄRK 1: Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel 1. Kolmanda taseme haridusega inimeste ISCED 5-8 taseme hariduse lõpetanud 30-34 a inimeste osakaal 30-34 a hulgas (%) osakaal kogu vastavast eagrupist. Allikas: Eesti tööjõu-uuringu andmed. Eurostat; [link] 2. Vähemalt keskharidusega inimeste osakaal ISCED 3-8 taseme hariduse lõpetanud 20-24 a inimeste 20-24 a (%) osakaal kogu vastavast eagrupist. Allikas: Eesti tööjõu-uuringu andmed. Eurostat [link] 3. Alushariduses osalemine aasta enne Aasta varem 10. novembri seisuga koolieelse lasteasutuse kohustusliku kooli algust nimekirjas olnud laste arv jagatud 1. klassi klassikursust mittekordavate õpilaste arvuga vastava õppeaasta 10. novembril. Allikas: Eesti Hariduse Infosüsteem 4. Rahvusvaheline õpiränne Uus indikaator, metoodika töötatakse välja kutsehariduses kõrghariduses 10 Indikaator Indikaatori arvutamise metoodika ja allikas STRATEEGILINE EESMÄRK 2: Õpe on õppijakeskne ja tulevikku vaatav ning õpetajate järelkasv on tagatud. 1. Madalal tasemel oskustega (PISA uuringus Madalal tasemel oskustega õpilaste osakaalu arvutamiseks alla 2. taseme saavutanud) õpilaste osakaal kasutatakse PISA uuringu tulemusi. Uuringus on kuus (%), sh saavutustaset kirjeldatud oskuste kaudu, alla 2.taseme funktsionaalne lugemisoskus loetakse madalal tasemel oskusteks. matemaatiline kirjaoskus Allikas: PISA uuring OECD (2019), PISA 2018 Results (Volume loodusteaduslik kirjaoskus I): What Students Know and Can Do, PISA, OECD Publishing, Paris, [link] 2. Põhikooli lõpetajate IKT baasoskuste tase Digipädevuse väljaselgitamiseks kasutatakse üleriigilist (%) digipädevuste tasemetööd, mis on valimipõhine ja tehakse 9.klassi õpilastele. Allikas: Innove, digipädevustest [link] 3. Õpetajate keskmine töötasu võrreldes Eesti Arvutatamiseks kasutatakse õpetajate keskmise palga suhet keskmise töötasuga Eesti keskmisesse palka. Õpetajate palgaandmed põhinevad koolieelse lasteasutuse õpetaja saldoandmiku ja EHISe andmetele ning arvutatakse järgnevalt: üldhariduskooli õpetaja kogu palgakulu e perioodi tegelik kulu jagatuna vaadeldava kutseõppeasutuse õpetaja perioodi kuude arvu ja õpetajate ametikohtade arvuga EHISe andmetel. Eesti keskmise palga aluseks on Statistikaameti andmed www.stat.ee 4. Õppeprotsessis osalejate subjektiivne heaolu Uus indikaator, metoodika töötatakse välja õppija õpetaja 5. Eesti keele oskus põhikooli lõpetajatel Põhikooli lõpetamise hetkeks eesti keel teise keelena vähemalt B1 tasemel eesti keelest erineva tasemeeksamil vähemalt B1 taseme saavutanud ning kodukeelega õppijal (%) eesti keelest erineva kodukeelega isikud, kes eesti keel emakeelena põhikooli lõpueksami tegid positiivsele hindele, suhtena kõikidest eesti keelest erineva emakeelega põhikooli lõpetajatest. Allikas: Eesti Hariduse Infosüsteem 6. Õpetaja kutsekindlus (õpetajana töötamine Uus indikaator, metoodika töötatakse välja viiendal õppeaastal pärast õpetajana tööle asumist) 11 Indikaator Indikaatori arvutamise metoodika ja allikas STRATEEGILINE EESMÄRK 3: Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele 1. 1–3 aastat tagasi teise või kolmanda taseme Indikaator näitab kui suur hulk 1-3 aastat tagasi vähemalt õpingud lõpetanud 20–34-aastaste tööhõive keskhariduse omandanud (ISCED tasemed 3-8, sh on määr (%) omandatud tase isiku jaoks kõrgeim) 20-34-aastastest oli uuringule eelnenud nelja nädala jooksul tööga hõivatud, ent ei osalenud samal ajal õppes ega koolitustel. Allikas: Eesti tööjõu-uuring, Eurostat [link] 2. Baastasemest kõrgema taseme digioskused Allikas: The Digital Economy and Society Index (DESI); [link] 16-74 a (%) 3. STEAM (Science, Technology, Engineering, Uus indikaator, metoodika töötatakse välja Arts and Math) erialade lõpetajate osakaal (%) kõrghariduses kutsehariduses 4. Lõpetajate ettevõtlusaktiivsus Uus indikaator, metoodika töötatakse välja 12 Lisa 4. Ülevaade kaasamisprotsessist Haridusvaldkonna arengukava 2035 koostamise eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium. Strateegiaprotsess on jagatud neljaks etapiks: (1) ideekorje ja visiooniloome; (2) strateegiliste arengudokumentide eelnõude väljatöötami- ne; (3) valikute eelhindamine ja analüüs; (4) elluviimise ettevalmistamine. Arengukava koostamise protsess algas ideekorjega - avalikkusele ja strateegias käsitletavate valdkondade esinda- jatele suunatud üritustega 2018. aasta suvel. Augustist 2018 kuni märtsini 2019 töötasid paralleelselt eksperdirüh- mad, kes koostasid poliitikavaldkondade ülesed visioonid kolmel teemal: väärtused ja vastutus, heaolu ja sidusus ning konkurentsivõime. Ekspertide koostatud visioonidokumendid on üks sisend haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 koostamisel. Haridus- ja Teadusministeeriumi poliitikavaldkondade partnereid ja huvipooli kaasavad töörühmad alustasid tööd juunis 2019. Töörühmade struktuur ja ajakava, alusmaterjalid ja arutelude tulemused on kättesaadavad Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel. Töörühmad andsid panuse praeguse olukorra analüüsi, valdkonna eesmärkide, polii- tikasuundade ja tegevuste sõnastamisse, samuti üldeesmärgi ja strateegiliste eesmärkide sõnastamisse. Töörühmad tuginesid oma töös visioonidokumentidele, uuringutele ja analüüsidele (sh kehtiva arengukava vahehindamine), Eu- roopa Liidu õigusaktidele ja dokumentidele ning OECD analüüsidele. Arengukava koostamisel on arvestatud stratee- giaga „Eesti 2035“ ja ÜRO säästva arengu eesmärkidega ning teiste seotud arengukavadega. Koostöös algatusega Huvitav Kool ja valdkonnas tegutsevate MTÜdega on üle Eesti läbi viidud huvipoolte kaasamisü- ritusi. 2018. ja 2019. aastal oli hariduse tuleviku teemadel võimalik kaasa rääkida ka Arvamusfestivalil. Täpsemalt saab kaasamisest lugeda Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt www.hm.ee/et/kaasamine-osalemine/ haridus-ja-teadusstrateegia-aastateks-2021-2035. 13  Seletuskiri Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 kinnitamine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Lähtudes riigieelarve seaduse § 20 lõikest 2 ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ esitab Haridus- ja Teadusministeerium Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks haridusvaldkonna arengukava 2021–2035. Haridusvaldkonna arengukava on ette valmistatud Vabariigi Valitsuse 30. novembri 2019. aasta korralduse nr 295 „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 koostamise ettepaneku heakskiitmine“ alusel. Arengukavas on seatud üldeesmärk ja strateegilised eesmärgid ning nende mõõdikud alg- ja sihttasemetena. Arengukavas antakse ülevaade haridusvaldkonna praegusest olukorrast, poliitikasuundadest ja tegevustest ning sihtidest, mis soovitakse saavutada aastaks 2035. Samuti antakse ülevaade arengukava juhtimise ja elluviimise korraldusest, esitatakse seosed Euroopa Liidu poliitikate ja teiste valdkondlike arengukavade ja läbivate teemadega ning arengukava maksumuse prognoos. Arengukava lisadena on esitatud detailsem ülevaade seostest ÜRO säästva arengu põhimõtetega, mõjude hindamine, arengukava mõõdikute metoodika ja allikad ning ülevaade arengukava koostamisel toimunud kaasamisprotsessist. Arengukava elluviimist juhib Haridus- ja Teadusministeerium. Arengukava koostamisel on aluseks võetud varasemad uuringud ja analüüsid, ekspertide koostatud visioonidokumendid, strateegia „Eesti 2035“, haridusvaldkonna arengukava töörühmade töö tulemused, avalike arutelude ja kaasamisürituste raames kogutud tagasiside ja sisend ning Eesti elukestva õppe strateegia 2020 ja selle vahehindamise tulemused. Eelnõu ja seletuskirja koostas Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüsiosakonna nõunik Kersti Kõiv, [email protected], tel 735 0194. Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kadi Mölder, [email protected], tel 735 0234. Eelnõu on keeleliselt toimetanud Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüsiosakonna nõunik Inga Kukk, [email protected], tel 735 4027. 2. Eelnõu sisu Haridusvaldkonna arengukava eesmärk ja struktuur Uus arengukava on kehtiva Eesti elukestva õppe strateegia 2020 jätkustrateegia, milles seatakse hariduse sihid järgmiseks 15 aastaks. Uue arengukavaga luuakse võimalused ja tingimused elukestvaks õppeks, pöörates seejuures tähelepanu õpivõimaluste valikurohkusele ja kättesaadavusele ning sujuvale liikumisele haridustasemete ja -liikide vahel. Olulisel kohal on õppija vastutus, õpitahe ja -harjumused ning õppijakeskse õppe põhimõtted. Tööturu kiire muutumise tõttu peab haridussüsteem aastal 2035 toetama igas vanuses inimeste kiiret ümber- ja täiendusõpet ning pakkuma õpet, mis vastab tööturu vajadustele. Õppekeskkond peab toetama kvaliteetse ja tulevikku suunatud hariduse andmist, suurenema peab taristu ühiskasutus ja ressursitõhusus. Õppekeskkond peab olema nüüdisaegne, sh energiatõhus ja turvaline nii õppija kui töötaja jaoks, erilist tähelepanu tuleb pöörata organisatsioonikultuuri arendamisele ja väärtuspõhisele juhtimisele. Haridusasutuse juhil ja õpetajal/kutseõpetajal/õppejõul on haridussüsteemis tähtis roll. Seetõttu on oluline, et aastal 2035 on nii õpetaja kui ka koolijuhi amet mainekas. Õpetaja peab olema üha enam väärtuste kujundaja ja juhendaja ning õpetaja pädevuste arendamine peab toimuma pidevalt alates tasemeõppest ning jätkuma karjääri jooksul. Õppeasutuse juht peab looma õppimist ja heaolu toetava nüüdisaegse õppekultuuri ning oskuslikult suunama muudatuste juhtimist ja elluviimist. Kõrghariduses tuleb uurida, arendada ja hinnata õpetamisoskusi ning väärtustada õppejõu kui oma valdkonna tippspetsialistide koolitaja tööd. Seatud sihid aitavad Eesti inimestel teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetada Eesti elu edenemist. Arengukava põhiosa stuktuur on järgmine: Sissejuhatus 1. Üldeesmärk ja strateegilised eesmärgid 2. Praegune olukord 3. Tegevussuunad strateegiliste eesmärkide saavutamiseks 4. Arengukava juhtimine ja elluviimine 5. Indikaatorid eesmärkide saavutamiseks Mõisted Seosed Euroopa Liidu poliitikate ning teiste valdkondlike arengukavadega Seosed läbivate teemadega Arengukava maksumuse prognoos Arengukava esimeses peatükis sõnastatakse arengukava üldeesmärk ja strateegilised eesmärgid. Üldeesmärk: Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. Üldeesmärgi saavutamist toetavad kolm strateegilist eesmärki: 1) Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel. 2) Õpe on õppijakeskne ja tulevikku vaatav ning õpetajate järelkasv on tagatud. 3) Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele. Arengukava teises peatükis kirjeldatakse praegust olukorda kitsaskohtade ja tugevuste kaudu, võttes need aluseks sihtide seadmisel ja sekkumisloogikate kavandamisel. Arengukava kolmandas peatükis keskendutakse sihtidele ja tegevussuundadele strateegiliste eesmärkide kaupa. Esimese strateegilise eesmärgi saavutamiseks on planeeritud järgmised tegevussuunad:  Tagatakse kvaliteetset haridust pakkuv, kaasav ja ressursitõhus õppeasutuste võrk ja taristu, et haridus oleks kättesaadav eri sihtrühmadele ja õppekeskkond toetaks nüüdisaegset õpikäsitust.  Tagatakse paindlikud õpivõimalused, kvaliteetse hariduse kättesaadavus ja toetatud õpe, et vähendada õppest väljalangemist ja katkestamist ning rakendada maksimaalselt iga inimese potentsiaali.  Luuakse terviklik lahendus mitteformaal- ja informaalõppe arvestamiseks formaalõppes, et tasemeõppe õppekavade täitmisel saaks senisest suuremal määral arvestada mitmesugustes keskkondades (digikeskkonnas, töökohal, muuseumis, noortekeskuses ja -programmis, huvikoolis, keskkonnahariduskeskuses jne) õpitut.   Õpivõimaluste mitmekesistamiseks, hariduse kvaliteedi tõstmiseks ning eesti keele ja kultuuri laiema tuntuse tagamiseks edendatakse rahvusvahelistumist ja õpirännet. Teise strateegilise eesmärgi saavutamiseks on planeeritud järgmised tegevussuunad:  Nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtteid1 rakendatakse kõigil haridustasemetel ja -liikides, et õppeprotsess ja õppe sisu toetaksid ennastjuhtiva õppija arengut, õpe võimestaks nii õppijat kui ka õpetajat ja õppejõudu. Nüüdisaegse õpikäsituse rakendamine toetab heade aine- ja erialateadmiste omandamist koos oskusega neid praktikas rakendada ning õpi-, koostöö- ja enesejuhtimisoskuste arengut. Paraneb subjektiivne heaolu, mis on seotud parema füüsilise ja vaimse tervisega.  Õppe tulemuslikkuse suurendamiseks ja õppija arengu pidevaks toetamiseks lähtutakse õppekavade arendamisel ja rakendamisel ning õppijate hindamisel nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtetest ning arendatakse nutikat õppevara ja -metoodikat.  Toetatakse ühise kultuuri- ja väärtusruumi kujunemist, tagatakse kvaliteetne eestikeelne ja eesti keele õpe ning soodustatakse võõrkeelte õppimist.  Tagatakse kvalifitseeritud õpetajate, õppejõudude, koolitajate ja tugispetsialistide järelkasv, paindlikud võimalused ametisse asumiseks, tugi algajatele ning professionaalse arengu võimalused kogu karjääri vältel.  Tagatakse õppeasutuste juhtide järelkasv, toetatakse nende professionaalset arengut, töötatakse välja ja rakendatakse juhtide hindamise süsteem, et soodustada haridusuuenduste levikut ja rakendamist ning vaimset ja füüsilist tervist ja heaolu toetava turvalise õppekeskkonna loomist. Kolmanda strateegilise eesmärgi saavutamiseks on planeeritud järgmised tegevussuunad:  Arendatakse välja ja rakendatakse kõigi sihtrühmade vajadusi arvestav jätkusuutlik süsteem oskuste vajaduse prognoosimiseks ja seireks ning tegevuse koordineerimiseks eri osaliste vahel, et toetada tööturu vajadustest lähtuvate oskuste omandamist ning sidustada paremini haridus ja töömaailm.  Soodustatakse suuremat lisandväärtust loovate oskuste arendamist ning laiendatakse täiendus- ja ümberõppevõimalusi, sh töökohapõhist õpet, et reageerida kiiresti töömaailma arenguvajadustele ning tagada kõigile Eesti inimestele tööturul vajalikud oskused ja teadmised. Arengukava neljandas peatükis kirjeldatakse arengukava juhtimise ja elluviimise protsessi ning viiendas peatükis esitatakse indikaatorid arengukava eesmärkide mõõtmiseks. Seejärel esitatakse arengukavas kasutatud mõistete määratlused ning seosed Euroopa Liidu poliitikate, teiste valdkondlike arengukavadega ja läbivate teemadega. Arengukava lõpus esitatakse arengukava maksumuse prognoos. Eelnõu koosneb kahest punktist. Punktiga 1 kinnitatakse haridusvaldkonna arengukava 2021–2035. Punkti 2 kohaselt avaldab Haridus- ja Teadusministeerium punktis 1 nimetatud dokumendi ministeeriumi kodulehel. 1 Nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtted [link] 3. Protokollilise otsuse mõjud Arengukava elluviimisega luuakse võimalused ja tingimused elukestvaks õppimiseks, et Eesti inimeste teadmised, oskused ja hoiakud võimaldaksid neil teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetaksid Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. Detailne mõjude analüüs valdkondade kaupa on esitatud arengukava lisas 2. 4. Protokollilise otsuse rakendamise kulud Arengukava rahastatakse riigieelarvest ning täiendavalt Euroopa Liidu 2021–2027 rahastamisperioodi tõukefondide vahenditest. 5. Protokollilise otsuse jõustumine Protokolliline otsus jõustub üldises korras. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Riigikontrollile, Õiguskantsleri Kantseleile, SA-le Innove, SA-le Archimedes, Hariduse Infotehnoloogia SA-le, SA-le Eesti Teadusagentuur, Integratsiooni SA-le, Tervise Arengu Instituudile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Rektorite Nõukogule, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogule, Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioonile Andras, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule, Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Maakoolide Ühendusele, Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendusele, Alushariduse Juhtide Ühendusele, Eesti Noorteühenduste Liidule, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti Üliõpilaskondade Liidule, Eesti Lastevanemate Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Haridusfoorumile, Eesti Kultuuri Kojale, Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Õpetajate Liidule, Eesti Lasteaednike Liidule, Eesti Logopeedide Ühingule, Eesti Eripedagoogide Liidule, SA-le Noored Kooli, Heateo Haridusfondile, Eesti keelenõukogule, Muuseumiühingule, Tallinna Ülikoolile, Tartu Ülikoolile, AHHAA keskusele, Eesti Vabaharidusliidule, Eesti Rahvaülikoolide Liidule, SA-le Kutsekoda, Eesti Noorsootöö Keskusele, Ettevõtluse Arendamise SA-le, Töötukassale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Koolipsühholoogide Ühingule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidule. Mailis Reps haridus- ja teadusminister