Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse eelarve projekti ja kulumudeli koostamise, muutmise ja seire kord

KÄSKKIRI Tallinn 09.04.2020 nr 1-3/12 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse eelarve projekti ja kulumudeli koostamise, muutmise ja seire kord Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Korra eesmärk on kirjeldada tegevusi, mis on vajalikud Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse eelarve projekti ja kulumudeli kujundamiseks ja rakendamiseks, samuti eelarve seireks ja vastavate aruannete koostamiseks. 1.2. Mõisted: Asutus – Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (edaspidi keskus). Finantsjuht – isik (ametikoha järgi), kes vastutab keskuse eelarve projekti ja kulumudeli koostamise eest, jälgib eelarve täitmist ning jagab eelarve täitmise kohta infot juhtkonnale. Teenuse omanik – isik (ametikoha järgi), kes otsustab teenuse eesmärgistamise, eelarvestamise/ressursside, sihtrühma/huvigrupi kindlaksmääramise ja järelevalve üle. Reeglina valdkonna ja/või osakonna juht. Teenuse juht – isik (ametikoha järgi), kes töötab koostöös teenuse elluviijatega välja teenuse kvaliteedi hindamise alused ja mõõdikud. Teeb ülevaateid teenuse kvaliteedi saavutustest ja probleemidest. Töötab välja vastavalt kvaliteedihindamise tulemustele ja elluviijate poolt tehtud parendusettepanekutele vajalikud parendustegevused. Planeerib teenuse osutamiseks vajalikke ressursse ja teeb eelarve planeerimiseks ettepanekuid teenuse omanikule. Nutika arengu toetamise osakond (edaspidi NATO) – Sotsiaalministeeriumi struktuuriüksus, mis vastutab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas strateegilise planeerimise (sh IKT strateegia koostamise) ja välisvahenditest rahastatavate tegevuste planeerimise, rakendamise ja seire eest. Finantsosakond (edaspidi FO) – Sotsiaalministeeriumi struktuuriüksus, mis vastutab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas raamatupidamise korraldamise, finantsjuhtimise, sealhulgas eelarve ja finantsaruannete koostamise, eelarve ja finantsarvestusega seotud juhendmaterjalide väljatöötamise ning eelarvevahendite täitmise ja seire eest. Riigi Tugiteenuste Keskus – Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus, mille põhiülesanneteks on riigi raamatupidamise ning personali- ja palgaarvestuse korraldamine. Programm – Sotsiaalministeeriumi poolt keskselt koostatav dokument, milles määratakse tulemusvaldkonna alaeesmärgi saavutamisele suunatud meetmed, tegevused ja rahastamine. Programm kui strateegiline arengudokument on terviklik dokument, mis koosneb kahest põhikomponendist: tekstist ja rahastamiskavast. Programmi tekstis selgitatakse tulemusvaldkonna ja programmi eesmärkide täitmiseks planeeritud meetmete ja tegevuste valikut ja sisu. Programm koostatakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas keskselt kooskõlas riigieelarve perioodiga ja seda täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra. Programmis kajastatakse hierarhiliselt tulemusvaldkonna, valdkonna arengukava, programmi, meetme ja tegevuse nimetused ning eesmärgid ja mõõdikud. Keskuse 2020. aasta eelarve kulud ja investeeringud panustavad Sotsiaalministeeriumi eesmärkide saavutamisse tulemusvaldkonnas tööturg kuuluvasse tööturuprogrammi. Programmid kinnitab minister. Kulumudel – andmeobjektide omavaheliste seoste haldamise struktureeritud esitus. Asutuse kuluarvestuse kulumudel on asutuse tasandil traditsioonilise kuluarvestuse põhimõtete kogum, mille alusel toimub asutuse otse- ja kaudsete kulude andmekorje, kulude jaotamine asutuse teenustele ning asutuse teenuste maksumuse arvestamine. 2. VASTUTUSE KIRJELDUS 2.1. Asutuse eelarveprojekti koostamine 2.1.1. Asutuse eelarveprojekti koostamine toimub sotsiaalministri 04.03.2020 käskkirja nr 18 „Sotsiaalministeeriumi valitsemisala programmide, tulemusaruande, riigi eelarvestrateegia, eelarve projekti ja kulumudeli koostamise, muutmise ja seire juhend“ alusel. 2.2. Eelarve liigendus muutmine 2.2.1. Finantsjuht liigendab eelarve kuluarvestustarkvaras KAIS (edaspidi KAIS) oma asutuse eelarve eelarveklassifikaatori detailsuses Rahandusministeeriumilt ja Sotsiaalministeeriumilt saadud ajagraafiku alusel. 2.2.2. Finantsjuht jälgib, et riigi ühtses majandusarvestustarkvaras SAP BusinessObjects (edaspidi SAP) kajastatud eelarve liigendus võrdub KAIS-is esitatud eelarve liigendusega. Finantsjuht võib SAP-is liigendada asutuse eelarve veel detailsemalt, kui see on esitatud KAIS-is. 2.2.3. Vabariigi Valitsuse liigenduse muutmise korral esitab finantsjuht eelarve muutmise andmed KAIS-i kaudu vastavas etapis ja esitab muudatuse põhjendusega memo FO-le. 2.2.4. Ministri liigenduse muutmise teeb finantsjuht KAIS-is vastavalt ajakava tabelis nimetatud tähtaegadele ning esitab muudatuse põhjendusega memo FO-le. 2.2.5. Kiireloomuliste muudatuste korral võib finantsjuht esitada taotluse FO-le jooksvalt, põhjendades selgituses taotluse kiirendatud korras menetlemise vajadust. 2.2.6. Iga muudatusettepaneku kohta esitab finantsjuht FO-le selgitus katteallika ja uue tekkinud kuluvajaduse kohta. 2 2.3. Eelarve muutmine ja lisaeelarve 2.3.1. Finantsjuht vastutab asutuse eelarve muutmise ja lisaeelarve koostamise eest. 2.3.2. Finantsjuht esitab programmide eelarve muutmise andmed KAIS-i kaudu vastavas etapis ja esitab põhjendusega memo FO-le. 2.3.3. Finantsjuht esitab teenuste, tegevuste ja meetmete sisulise muutmisega seotud taotlused NATO-le ja FO-le e-kirja teel. 2.4. Ülekantavate vahendite ülekandmine järgmisesse eelarveaastasse 2.4.1. Finantsjuht esitab põhjendatud taotluse vahendite ülekandmiseks FO-le vastavalt Rahandusministeeriumi juhendile etteantud vormil koos seletuskirjaga hiljemalt eelarveaastale järgneva aasta 23. aprilliks. 2.4.2. Seletuskirjas põhjendab finantsjuht kõikide ülekantavate vahendite kaupa, miks jäid vahendid kasutamata ja millisteks tegevusteks kasutatakse vahendeid järgmisel aastal. 2.4.3. Ülekandmist saab taotleda vahenditele jäägiga alates 1000 eurost. Nimetatud piirmäära ei rakendata tuludest sõltuvate kulude taotluse puhul. 2.5. Vahendite taotlemine Vabariigi Valitsuse reservist 2.5.1. Vabariigi Valitsuse reservi põhjendatud taotluse esitab finantsjuht FO-le vastavalt õigusaktides esitatud nõuetele. 2.6. Asutuse eelarve seire ja aruandlus 2.6.1. Finantsjuht jälgib jooksvalt eelarve täitmist ning vajaduse korral informeerib asutuse direktorit probleemidest. 2.6.2. Finantsjuht tagab FO jaoks SAP-ist imporditud eelarve täitmise andmete olemasolu aruandluskeskkonnas SAS Visual Analytics (edaspidi SAS VA) kahel korral aastas vastavalt juhendis lisas toodud ajakavale. 2.6.3. Finantsjuht koostöös teenuste juhtidega esitab teenuste mõõdikute täitmise aruande koos selgitusega NATO poolt koostatud vormil ja määratud tähtaegadeks. Andmete aluseks on asutuste teenusekaardid. 2.7. Kohustuste võtmine 2.7.1. Asutuse direktor võib võtta rahalisi kohustusi eelseisvateks eelarveaastateks tingimusel, et ühelgi eelseisval eelarveaastal ei ületa asutuse rahaliste kohustuste maht 50 protsenti asutuse vastava eelarveaasta kululae piirmääraga vahenditest. 2.7.2. Kui asutusel on vaja võtta rahalisi kohustusi eelseisvateks eelarveaastateks rohkem kui käesoleva juhendi punktis 2.7.1 sätestatud, esitab finantsjuht vastava taotluse FO-le. 2.8. Eelarve- ja kulumudelid 3 2.8.1. Asutuse eelarve- ja kulumudelit (edaspidi mudel) haldab finantsjuht. Asendajat ei ole määratud. 2.8.2. Finantsjuht koostab asutuse mudeli juhendi, milles on kirjeldatud asutuse mudeli ülesehitus, ressursikoodide sisu, kulude jaotuse alused ning kulumudeli muutmise ja täiendamise protsessid. Vajaduse korral on asutus kohustatud esitama mudeli juhendi Sotsiaalministeeriumile, Riigikontrollile ja Rahandusministeeriumile. 2.8.3. Finantsjuht tagab, et: 2.8.3.1. asutuse mudel vastab miinimumnõuetele vastavalt Rahandusministeeriumi juhendile; 2.8.3.2. asutuse mudel on täiendatud valitsemisala ühtlustamise eesmärgil ja erivajadusi arvestades. 2.8.3.3. asutuse mudel kajastab kulusid teenuste tasandil, investeeringuid programmide tasandil ning tulud ja käibemaks valitsemisala tasandil. 2.8.4. Finantsjuht annab FO-le asutuse mudeli nägemise õigused. Vaatamise õigus antakse ainult ametlikule, mudeli viimasele versioonile, mis läheb valitsemisala mudelisse. 2.8.5. KAIS CPM-is (Cost Profit Management modelleerimisprogramm) asutuse ametliku mudeli nimetuseks on asutuse kood ja menetletav eelarveaasta. 2.8.6. KAIS CPM-is peab olema alati üleval asutuse kõige viimane asutuse mudelist genereeritud kuup. 2.8.7. Finantsjuht muudab KAIS-is jooksva aasta eelarveliigenduste muudatused ja planeeritava aasta muudatused vastavalt Rahandusministeeriumi juhendis nimetatud etappidele. 2.8.8. Vähemalt üks kord aastas vaatab finantsjuht SAP-is üle kõik asutuse ressursid ja sulgeb mittevajalikud koodid. 2.8.9. Välisvahendite toetuse koode haldab tsentraalselt Sotsiaalministeerium. Kui asutus soovib SAP-is avada uusi toetuse koode, saadab finantsjuht välisvahendi koodi loomise taotluse Riigi Tugiteenuste Keskusele, lisades e-kirja koopia saajana Sotsiaalministeeriumi finantsnõuniku. 3. RAKENDAMINE 3.1. Käskkiri jõustub allkirjastamisest. 3.2. Tunnistan kehtetuks direktori 15. mai 2019 käskkirja nr 1-3/17 „Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse eelarveprojekti ja kulumudeli koostamise, muutmise ja seire korra kinnitamine“. (allkirjastatud digitaalselt) Kert Valdaru direktor 4 5