Saatja: Veronika Kaska <
[email protected]>
Saadetud: 31.01.2020 16:34
Adressaat: Indrek Võeras <
[email protected]>
Koopia: Helen Sinilaid <
[email protected]>
Teema: RE: ujula
Manused: image001.jpg; image002.png; image003.png; image004.png
Tere
Vabandan, et vastus on viibinud, konsulteerisin meie maja füsioterapeutidega.
Põhimõtteliselt on ikka nii, et inimene (klient) ise peaks ka teadma, millistel juhtudel ei saa ta basseini
kasutada. Näiteks kui tal on lamatised, sh lahtised haavad jmt.
Küll aga jäi eelmises kirjas märkimata, et lisaks basseinile on oluline välja tuua riietusruumi kohandus,
mis on seotud liikumispuudega inimeste vajadusega. Nimelt, riiete vahetamisel on vaja liikumispuudega
inimestel „voodit“, kuhu siirduda ja kus riideid vahetada.
Ootame Teid igal juhul külla ning täiendavate küsimuste korral, vastame hea meelega. Lisaks meile on
võimalik saada nõu Sotsiaalkindlustusameti kohandustega tegeleva spetsialisti käest (Tiina Korjus).
Parimate soovidega
Veronika Kaska
direktori asetäitja/ jurist
Loome koos paremat elu iga päev, iga mõtte ja teoga
Tel +372 687 7233
Mob +372 505 5381
[email protected]
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus
Astangu 27 Tallinn 13519
Liitu Astangu uudiskirjaga
From: Indrek Võeras <
[email protected]>
Sent: Tuesday, January 28, 2020 11:28 AM
To: Veronika Kaska <
[email protected]>
Cc: Helen Sinilaid <
[email protected]>
Subject: RE: ujula
Tere.
Suur tänu vastuse eest. Ennekõike pidasingi silmas basseini pääsemist ja basseinist väljumist ehk teie
poolt kirjeldatud tõstuk ja trepp annavad suuna kätte. Dušinurga pink ja duširatastool, aga ka tualeti
parameetrid jms on tuttavad varasematest projekteerimistest ja ehitamistest (näiteks Muhu
hooldekodu) ning sellised tingimused olen juba projekteerimise hankedokumentide kavandisse sisse
viinud.
See ei vaja kindlasti eraldi rõhutamist, et ohutuse tagamise nõue on üldine, mitte konkreetse isiku
põhine, kuid minu küsimus oli, et kui üldjuhul ei eeldata järelevalve pidevat vahetut kõrval olekut, siis
kas teatud puude või puude astme puhul tuleb sellega arvestada. Võib ilmselt küll eeldada, et enamasti
on sellisel juhul inimesel kogemustega saatja kaasas, kuid kas vastavate võimaluste loomisel tuleks
arvestada, et ujula töötajal peaks olema teatud eraldi väljaõpe? See kindlasti oleks väga tundlik ja tuleks
olla delikaatne, kuid kas võib esineda, et teatud juhul tuleb ohutuse huvides enne isiku enda poolt
teatud tingimuste täitmist ujula kasutamine keelata? Loomulikult ei pea ma silmas alkoholijoovet, üldist
hügieeni vms, vaid just võimalikust puudest tulenevat asjaolu. Võib-olla ma küsin halvasti, lihtsalt ei ole
sellekohast kogemust, kuid ohutuse tagamine igaühele on kahtlemata kõige olulisem kriteerium, aga iga
inimese loomus ja hoiakud on erinevad.
Tänan ka kutse eest. Meil ongi lähiajal kavas teha mõne ujula külastus, nii selle jaoks, et saada parem
ülevaade basseinitehnoloogiast ning selle paigaldamiseks ja kasutamiseks sobivatest tingimustest kui ka
ujula ohutu ja mugava kasutamise tagamisest. Tuleme külastame heameelega ka Astangu KRK ujulat.
Kindlasti küsime eelnevalt piisava ajavaruga, et kas kavandatav aeg on teile sobiv.
Kena päeva.
Indrek Võeras
Muhu valla ehitusjuht
From: Veronika Kaska <
[email protected]>
Sent: teisipäev, 28. jaanuar 2020 10:28
To:
[email protected]
Cc: Helen Sinilaid <
[email protected]>
Subject: RE: ujula
Tere
Täname Teid pöördumise eest!
Vastuseks Teie kirjale teeme ettepaneku, et Te võimalusel tuleksite ja vaataksite Astangu
Kutserehabilitatsiooni Keskuse ujulat.
Meie ujula on kahe rajaga ning 16 m pikk. Kohandatud on Astangu KRK ujula eraldiseisvalt ainult
liikumispuudega inimestele. See tähendab, et:
basseinis on tõstuk, millega saab liikumispuudega inimese tõsta vette ja veest välja,
basseini viib mitte redel, vaid käsipuuga trepp (see on kergendamaks kõndimisraskusega
inimeste basseini sisenemist),
dušinurgas on seina külge kinnitatud istumisalus või pink, kus saab istuda duši kasutamise ajal,
kasutada on duširatastool.
Keskuse ujula ei ole kohandatud nägemispuudega inimeste jaoks. Nägemispuudega inimeste jaoks
vajalike kohanduste osas oskab vast kõige paremini nõustada Õnne Pollisinski.
Muude erivajadustega inimeste puhul peab erivajadustest lähtuvalt tagama inimeste ohutus ujula
kasutamisel, kas siis treeneri, terapeudi või päästjate kohaloleku ujula kasutamise ajal. Ohutus ujula
kasutamise ajal ei ole seotud eraldi inimeste erivajadustega, vaid on üldine nõue. Samas on oluline
tagada, et ohutust tagav inimene omaks teadmisi sellest, kuidas erinevate erivajadustega inimesi
abistada või toetada, nt juhul, kui basseini kasutaval inimesel tekib epilepsiahoog vms.
Loodetavasti annab eeltoodud vastus Teile sisendi, et liikuda edasi basseini projekteerimisega. Juhul, kui
Teil on täiendavaid küsimusi, palume kindlasti ühendust võtta. Samuti olete alati oodatud keskusesse
külastusele!
Lugupidamisega
Veronika Kaska
direktori asetäitja/ jurist
Loome koos paremat elu iga päev, iga mõtte ja teoga
Tel +372 687 7233
Mob +372 505 5381
[email protected]
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus
Astangu 27 Tallinn 13519
Liitu Astangu uudiskirjaga
From: Indrek Võeras <
[email protected]>
Sent: Monday, January 27, 2020 11:48 AM
To: Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus <
[email protected]>
Subject: FW: ujula
Tere.
Allpool on minu kirjavahetus Eesti Puuetega Inimeste Kojaga. Kas oskate jagada nõu ja selgitusi
küsimustele, mille oma allolevas kirjas esitasin?
Kena päeva.
Indrek Võeras
Muhu valla ehitusjuht
From: Eesti Puuetega Inimeste Koda <
[email protected]>
Sent: esmaspäev, 27. jaanuar 2020 10:39
To: Indrek Võeras <
[email protected]>
Subject: Re: ujula
Tere,
Aitäh kirja eest. Väga tore algatus, et soovite ujula loomisel võtta arvesse ka puuetega inimeste
erivajadusi.
Soovitan teil antud küsimusega pöörduda otse Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liidu poole, nende
kontaktid on leitavad siit http://www.elil.ee/
Kindlasti saate head nõu ka Astamgu Kutserehabilitatsiooni keskusest, kus on ujula olemas ja mida
kasutavad näiteks liikumispuudega inimesed (ratastooli kasutajad). Nende
kontaktid; https://www.astangu.ee/et
Heade soovidega,
Marja-Liisa Pihlak
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Kontakt Indrek Võeras (<
[email protected]>) kirjutas kuupäeval N, 23. jaanuar 2020 kell 11:15:
Tere.
Kavandame Muhu saarele ujulat. See on juba pikemat aega vaikselt kasvanud mõte ja nüüd on otsus
tehtud, et käivitame projekteerimise. Oleme alustanud projekteerimise hankedokumentide
koostamisega.
Oleme käinud töötavates ujulates üldist ülevaadet saamas. Kohtusime Eesti Ujumisliidu esindajatega,
kellelt saime põhjaliku kirjelduse selle kohta, millega arvestada, et ujula kasutamine oleks mugav ja
kvaliteetne nii klientidele kui treeneritele/juhendajatele. Kohtumisel ühe basseinitehnoloogia
paigaldajaga saime üldise kirjelduse basseinitehnoloogia ja selle paigaldamiseks vajalike tingimuste
kohta. Erinevate juhendite ja standardite läbitöötamisel oleme enda jaoks selgemaks saanud, milliste
ehitustehniliste tingimustega ning kvaliteetseks ja ohutuks kasutamiseks vajalike vahenditega tuleb
arvestada.
Kas oskate omalt poolt anda soovitusi ja selgitusi, millega arvestada puuetega inimestele sobivate
tingimuste loomisel, pidades just silmas, et tegemist on ujulaga? Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
29.05.2018 määrus nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ annab üldised
piirid, kuid selge, et üks määrus ei saa anda täielikku ülevaadet kitsamalt ja spetsiifilisemalt.
Kas teil on näiteks kogemusi, millise puude astme juures on inimesed võimelised ujulat kasutama või
millal see muutub ohtlikuks? Kas on näiteid abivahenditest basseini pääsemiseks ja kas on näiteid
vastava pädevusega juhendajast/järelevaatajast, kes suudab sellist puudega inimest, kes ka juba
basseini pääsemiseks vajab abivahendit, vees juhendada ja ohutust tagada või pigem ei tule see
ohutuse eesmärgil kõne alla?
Kena päeva.
Indrek Võeras
Muhu valla ehitusjuht