Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse lähetuse ja koolituse eeskiri

KÄSKKIRI Tallinn 31.01.2020 nr 1-3/4 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse lähetuse ja koolituse eeskiri Lähetuse ja koolituse eeskiri (edaspidi eeskiri) on kehtestatud Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse (edaspidi Keskus) põhimääruse § 8 lg 2 p 5 alusel 1. Üldsätted 1.1. Keskuse lähetuse ja koolituse eeskiri reguleerib Keskuses töölepingu alusel töötavate isikute (edaspidi töötajate) lähetusse ja koolitusele saatmist, aruandlust ja kulude hüvitamist ning välisprojekti toetuslepingu alusel Keskuse õppijate (edaspidi õppijate) lähetusse saatmist, aruandlust ja kulude hüvitamist. 1.2. Lähetuse/koolituse liigid: 1.2.1. Välislähetus on tööülesannete täitmine välisriigis, mille eesmärgiks on Keskuse esindamine läbi töötaja osalemise konverentsidel, projekti kohtumistel, töögruppide töös vms. 1.2.2. Siselähetus on tööülesannete täitmine Eesti piires, kuid väljaspool töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta, mille eesmärgiks on Keskuse esindamine läbi töötaja osalemise konverentsidel, koolitustel koolitajana, projekti kohtumistel, töögruppide töös. 1.2.3. Koolituslähetus on nii sise- kui ka välislähetus, mille eesmärk on töötaja teadmiste, oskuste ja kompetentside arendamine ja täiendamine läbi seminaridel, koolituskonverentsidel, õppereisidel osalemise. 1.2.4. Koolituse eesmärk on töötaja tööks vajalike teadmiste, oskuste ja kompetentside arendamine ja täiendamine toetamaks paremate tulemuste ning Keskuse eesmärkide saavutamist. 1.3. Lähetus on töötaja taotlusel, tema vahetu juhi või (juhtide) kooskõlastusel ning Keskuse direktori kinnitusel töötaja lähetamine kindlaksmääratud ajavahemikuks tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga määratud töö tegemise asukohta ning sõit sinna ja tagasi. 1.3.1. Keskuse direktori lähetus toimub kokkuleppel valdkonna asekantsleriga. 1.3.2. Keskuse direktori lähetus vormistatakse sotsiaalministeeriumi kantsleri käskkirjaga. 1.4. Töötaja koolitusse saatmise aluseks on Keskuse arendus- ja koolitusplaan, mis sisaldab konkreetseks aastaks planeeritud töötajate koolitusvajadusi lähtudes Keskuse eesmärkidest ning töötaja tööülesannetest. Põhjendatud juhtudel võib töötaja osaleda koolitusel konkreetseks aastaks kinnitatud arendus- ja koolitusplaani väliselt. 1.5. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et tööandja teeb töötaja koolitamiseks lisakulutusi võrreldes töötaja koolitamiseks ettenähtud ja/või tehtud mõistlike kuludega ja töötaja töötab nende kulude hüvitamiseks tööandja juures kokkulepitud aja (siduvusaeg) jooksul. Selleks sõlmitakse koolitusel osaleva töötajaga koolituskulude hüvitamise kokkulepe töölepingu seaduses sätestatud tingimustel. Koolituskokkuleppega määratakse kindlaks ka Keskuse ja töötaja õigused ja kohustused koolitamisel. 1.6. Töötajate arendamise ja koolitamise põhimõtteid on täpsemalt kirjeldatud töötaja käsiraamatus. 1.7. Kui lähetusse mineku tõttu tekib vajadus muuta puhkuste ajakavas kindlaksmääratud töötaja puhkuse aega, sh puhkus katkestada, tuleb puhkuse aega muuta üldjuhul 14 päeva enne lähetuse algust. 2. Lähetus- ja koolitustaotluse vormistamine ja registreerimine 2.1. Lähetustaotlus menetletakse Riigitöötaja iseteenindusportaalis „Lähetused“ moodulis vastavalt portaalis olevale lähetuste kasutusjuhendile. 2.2. Koolitustaotlus menetletakse Riigitöötaja iseteenindusportaalis „Koolitused“ moodulis vastavalt portaalis olevale koolituste kasutusjuhendile. 2.3. Taotlus tuleb täita Riigitöötaja iseteenindusportaalis üldjuhul vähemalt 14 (neliteist) tööpäeva enne lähetusse või koolitusele minekut. Erandjuhtudel, kui lähetuse vajadus selgub vähem, kui kaks nädalat enne lähetuse algust ja/või struktuuriüksuse juht annab lähetatavale korralduse lähetuseks vähem kui kaks nädalat enne lähetuse algust, tuleb taotlus vormistada esimesel võimalusel. 2.4. Taotlusele tuleb lisada kutse või muu lähetuse, koolituse eesmärki ja töökorraldust selgitav dokument (programm, päevakava vms). Kui lähetuse rahastaja seatud tingimustest tuleneb täiendavate dokumentide esitamise vajadus, siis lisatakse need lähetuse ja koolituse taotlusele. 2.5. Juhul, kui lähetusega seotud kulud hüvitatakse mitmest finantsallikast, tuleb lähetuskorralduse vormistamisel märkida, missugused kulud, millises summas ja millisest finantsallikast hüvitatakse. 3. Lähetuse ja koolituse aruandlus 3.1. Esimesel tööpäeval pärast lähetuse lõppu, genereerib Riigitöötaja iseteenindusportaal lähetatavale kuluaruande esitamise tööülesande. Töötaja täidab lähetusest või koolitusest saabumisel: 3.1.1. lähetuse või koolituslähetuse puhul kulude aruande, millele on lisatud kuludokumendid; 3.1.2. koolituse või koolitustlähetuse puhul sisuaruande; 3.1.3. kui töötaja lähetust rahastatakse välisprojektist, tuleb aruandes märkida välisprojekti nimetus ja kood, mille raames lähetus toimub. 3.2. Täpsem aruandluse juhend on kirjas Riigitöötaja iseteenindusportaali lähetuste ja koolituste kasutusjuhendis. 3.3. Kui koolitusel või koolituslähetusel jagati materjale, mis võiksid olla tööalaselt harivad ka teistele töötajatele, siis lepib töötaja personalijuhi ja vahetu juhiga kokku nendest teavitamise viisi ja koha. 3.4. Töötaja on kohustatud vormistama Riigitöötaja iseteenindusportaalis lähetuskulude aruande koos kuludokumentidega hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul pärast lähetusest saabumist. 2 4. Päevarahade maksmine 4.1. Töötajale makstakse välislähetuses oldud aja eest päevaraha vähemalt Vabariigi Valitsuse poolt ettenähtud alammäärade ulatuses, kuid mitte rohkem kui 50 (viiskümmend) eurot päevas. 4.1.1. Välislähetuse päevarahade saamiseks peab töötaja tegema Riigitöötaja iseteenindusportaalis lähetuskorraldusel eeldatavate kulude vahelehel vajalikud valikud päevaraha osas. 4.2. Päevaraha 50 (viiskümmend) eurot makstakse töötajale välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus, ja 32 (kolmkümmend kaks) eurot iga järgneva päeva kohta. 4.3. Keskuse direktor võib päevaraha määra vähendada kuni 70 protsenti juhul, kui lähetusekohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine või seda asendav toiduraha. 4.4. Juhul, kui töötajale hüvitab päevaraha kolmas isik, on tööandja kohustatud päevarahana maksma vähemalt Vabariigi Valitsuse poolt ettenähtud päevaraha alammäära ja kolmanda isiku poolt makstava summa vahe. Sel juhul on töötaja kohustatud lähetuskorralduse vormistamisel ära märkima vastaval kulureal info hüvitaja kohta. 4.5. Juhul, kui Keskus saadab välislähetusse töötaja koos õppijaga või õppija iseseisvalt, maksab Keskus õppijale välislähetuses oldud aja eest päevaraha vähemalt Vabariigi Valitsuse poolt ettenähtud alammäärade ulatuses, kuid mitte rohkem 32 (kolmkümmend kaks) eurot päevas. 4.5.1. Õppijale võib maksta kõrgema määra alusel, kui lähetus on rahastatud välisprojektist ning projektirahadest on ette nähtud kõrgem päevaraha määr. 5. Lähetuskulude hüvitamine 5.1. Töötajale hüvitatakse kuluaruandes loetletud dokumentaalselt tõendatud sõidu- ja majutuskulud ning muud lähetusülesande täitmisega seotud mõistlikud kulud. 5.1.1. Kui töötaja viibib välislähetuses õppija saatjana, kannab töötaja ka õppijaga seotud sellised kulud (nt transpordikulu sihtkohas), mis kuuluvad Keskuse poolt töötajale hüvitamisele. Õppijaga seotud kulud hüvitatakse töötajale samuti originaalkuludokumentide alusel. 5.2. Kuludokumendid peavad olema kooskõlas taotlusega, võimalusel vormistatud Keskuse nimele. Kui töötaja on tasunud lähetuses olles oma rahaliste vahendite arvelt, lisatakse lähetuskulude aruandele originaalkuludokumendid (arve, kviitung, pardakaardid, piletid vms). 5.3. Töötajal on õigus saada prognoositavate lähetuskulude katteks avanssi. Avansi saamiseks teeb töötaja Riigitöötaja iseteenindusportaalis lähetuskorraldusel eeldatavate kulude vahelehel vajalikud valikud majutus- ja sõidukulu osas, üldjuhul vähemalt neliteist (14) tööpäeva enne lähetusse minekut. 5.4. Kui lähetuskulud hüvitatakse mitmest finantsallikast, tuleb lähetuskorraldusel märkida, missugused kulud, millises summas ja millisest finantsallikast hüvitatakse. 5.5. Lähetuskulude hüvitise summa, millest on maha arvatud töötajale väljamakstud avanss, kantakse üle töötaja pangakontole. Kui tegelikud lähetuskulud on avansina saadud summast väiksemad, tagastab töötaja finantsjuhi suuniste järgi avansi ülejäägi e-Riigikassa kontole. 5.6. Lähetuses kasutab lähetatu üldjuhul puhkepäevi vastavalt lähetuskoha organisatsiooni tööajakorraldusele ning pärast lähetuskohast saabumist asenduspuhkepäeva (-päevi) ei anta ega maksta lisatasu töö eest iganädalasel puhkepäeval. Juhul, kui lähetatu lähetusülesande täimisel ei saa kasutada iganädalasi või pühade puhkepäevi lähetuskohas, hüvitatakse puhkepäeval töötamine vaba aja andmisega proportsionaalselt töötatud ajaga. 3 5.7. Juhul, kui töötaja eelseisvate vältimatute tööülesannete tõttu ei saa kasutada pärast lähetuskohast saabumist asenduspuhkepäevi hüvitatakse puhkepäeval lähetuses viibimine erandkorras lisatasuga. 6. Rakendussätted 6.1. Keskuse direktori 03.01.2017 käskkiri nr 1-3/1 „Lähetuse ja koolituse eeskirja kinnitamine“ tunnistatakse kehtetuks. 6.2. Eeskiri jõustub alates selle kinnitamisest Keskuse direktori poolt. 6.2.1. Välislähetuste puhul, mis on kinnitatud Riigitöötaja iseteenindusportaalis enne eeskirja jõustumist, kuid toimuvad pärast eeskirja jõustumist, makstakse töötajale välislähetuses iga viibitud päeva eest päevaraha 50 (viiskümmend) eurot, vajadusel makstakse puudujääv päevaraha töötajale lähetusjärgselt kuluaruande menetlemise raames. (allkirjastatud digitaalselt) Kert Valdaru direktor 4