Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse ruumide kohandamine kooskõlla viimiseks nõuetega

Kati Kusmin Riigi Kinnisvara AS Meie 31.01.2020 nr 3.1-3/46-1 [email protected] Lelle 24 11318, Tallinn Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse ruumide kohandamine kooskõlla viimiseks nõuetega Austatud juhatuse esimees Pöördume Teie poole seoses Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse (edaspidi Keskus) ruumide ümberehituse vajadusega, et tagada vastavus nõuetele. 2019. aasta alguses on Riigi Kinnisvara AS hinnanud Keskuse ruumid hea seisukorraga pinnaks, millega küll üldjoontes nõustume, kuid juhime tähelepanu asjaolule, et:  tegemist on üldise hinnanguga Keskuse kasutatavale hoonele tervikuna;  Riigi Kinnisvara AS ei hinnanud üksikute ruumide puhul nende vastavust eesmärgipärasest kasutamisest tulenevate nõuetega. Seega, kuigi Keskuse ruumide üldine seisukord on hea, palume Riigi Kinnisvara AS-l planeerida investeeringuvajadusena Keskuse osade ruumide seisukorra kooskõlla viimine õigusaktidest tulenevate nõuetega. Nimelt, Keskus viib läbi oma ruumides, koostöölepingu alusel Haapsalu Kutsehariduskeskusega, kutseõpet abikoka erialal. Praktiline õpe toimub Keskuses C- korpuse I korrusel ruumis 112. Ruum, kus praktilist õpet läbi viiakse ei vasta nõuetele, mis kaasnevad kutseõppe läbiviimise ja mida esitatakse õppeköögile. Keskus, viies läbi tasemeõpet, peab tagama tingimused, mis kehtivad vastava tasemeõpet läbiviidavale haridusasutusele. Nii sätestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 3 lõike 2 punktis 7 üldine nõue tagada õppija tervise kaitse, tagamaks õppe kvaliteeti. Abikoka õppekavas moodustab praktilise töö alused, st õppe osa, mida viiakse läbi vastavas nõuetekohases õppeklassis, 30 EKAP, mis on põhiõpingute moodulites suurima mahuga moodul, võrdväärne ainult praktikaga (ka 30 EKAP). Abikoka praktilise töö alustes valmistab õppija juhendamisel kvaliteedinõuetele vastavaid toite ja jooke, järgides toitlustusettevõtte töökorralduse põhimõtteid. Töötab juhendamisel meeskonna liikmena lähtuvalt toitlustusettevõtte töökorraldusest ning tööohutuse ja ergonoomia põhimõtetest. Töötab juhendamisel teenindusruumides, lähtuvalt teenindamise põhitehnikatest ning kliendikeskse teenindamise põhimõtetest. Eeltoodust tulenevalt kohaldub Keskuse õppeklassile toiduseadus (edaspidi ToiduS) ja selle alusel antud õigusaktides toodud nõuded. Nii näiteks näeb ToiduS § 31 lõikes 1 ette, et toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalid ja esemed ei tohi põhjustada toidu saastumist, halvendada selle omadusi ega ohustada inimeste tervist ning peavad vastama toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatud nõuetele. Lisaks sellele näeb ToiduS §-s 34 ette nõuded, mis puudutavad enesekontrollikohustust. Enesekontroll koos kirjalikult vormistatud enesekontrolliplaaniga moodustab enesekontrollisüsteemi. Enesekontrolliplaanis määratakse kindlaks toidu ohutuse seisukohalt olulised käitlemisetapid, sh kriitilised kontrollpunktid. Enesekontrolliplaan algab sellest, et paika pannakse ruumide plaan, mis aitab visuaalselt määrata liikumisteid selliselt, et kriitilises kontrollpunktis saaks oht võimalikult minimeeritud. Keskus võtab abikoka erialale õppima 6–8 õppijat, kelle arvu ning tegevusulatust arvestades ei ole võimalik hetkel minimeerida ohtu kriitilises kontrollpunktis. Nii näiteks on õppeköögis hetkel paigaldatud küll nõudepesumasin, aga puudub terviklahendus, kuhu asetada puhtad nõud ja kuhu mustad nõud, mis ei tohi omavahel kokku puutuda (kriitiline kontrollpunkt). Kuna abikoka 3. taseme kutseeksamil tuleb õppijal näidata ka nõudepesu oskust, jääb hetkel see tööliin Keskuse õppijatel nõuetekohaselt omandamata. Lisaks, ruumi sein peab olema pestav – kas plaaditud või värvitud, mida see hetkel ei ole. Abikoka õppekavas on sees ka teenindus. Toidu serveerimine kohvikusse toimub enesekontrolli plaanis kriitilisel alal. Toidu väljastamine toimub kriitilises kontrollpunktis, kus kohtuvad kliendile väljastamiseks mõeldud toidud ja juba ringluselt tagasi tulnud kasutatud nõud, antud uksest tarnitakse toorainet õpperuumi, mis on kriitiline ohuallikas. Tagatud peab olema nö ringliiklus, et valmistoit ja mustad nõud ei liiguks samal trajektooril. Praegune olukord töötab vastupidiselt sellele, mida õppijale õpetame, ehk et kuidas peaks tegelikult olema. Kutsestandardist tuleneb aga ka nõue, et abikokk täidab enesekontrolli tegevusi, seega teoorias õpitud peab saama praktikas kinnistatud, et oleks võimalik edukalt läbida kutseeksam. Seega, kui õppekava kohaselt peaksid abikoka eriala õppijad valmistama õppeklassis erinevaid toite ning seejärel pakkuma neid müügiks Keskuse kohvikus, siis hetkel on reaalne oht toidu saastumisele või selle omaduste halvendamisele, kuna ohte pole võimalik kriitilistes kontrollpunktides minimeerida, mis omakorda võib ohustada inimeste tervist. Kuna õppeklass ei olnud algselt projekteeritud abikoka eriala õppeklassiks, vajab ümberehitamist ja kaasajastamist nii ventilatsioonisüsteem kui ka kogu õppeklassis sisustus (sh seinad ja põrand), mis hetkel on pigem koduköögi sisustus. Keskus näeb, et juhul, kui puudub võimalus ajakohastada ja kohandada nõuetele vastavaks õppe läbiviimisega seotud ruume, kaob Keskusel põhieesmärkide täitmiseks vajalik infrastruktuur, sest koostööpartneritel puudub usaldus Keskuses läbiviidava praktilise õppe kvaliteedi osas. Kuna Keskus aga viib taseme- ja täiendõpet läbi erivajadustega inimestele, siis seda olulisemaks muutub õppe praktiline külg ning vajadus tagada, et õppe läbiviimise tingimused oleksid ergonoomilised ja õppija tervist hoidvad. Seega, ilma õppeklassi ajakohastamata ja kohandamata, on Keskus sunnitud lõpetama abikoka eriala tasemeõppe pakkumist erivajadustega inimestele. Tegemist on Keskuses erialaga, mille lõpetajad edukalt suunduvad erialasele tööle või edasiõppesse. Lisaks abikoka erialale kaob ära võimalus pakkuda abikoka õppemoodulit ka teiste kursuste raames, mis hetkel tehakse kohanemiskursustel õppijatele. Keskus on mõelnud läbi ümberehituse ulatuse ja sisustuse ning võtnud asjakohased pakkumused, mis näitavad, et kogu projekti maksumus on u 150 000 eurot. Palume Riigi Kinnisvara AS-l arvestada Keskuse vajadust ning võtta järgnevate aastate kavasse abikoka õppeklassi ümberehitus, et viia see vastavusse nõuetega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kert Valdaru Direktor Lisaadressaadid: Riigi Kinnisvara AS Rene Uuspõld Helen Sinilaid [email protected]