Esmaabijuhendi kinnitamine

KÄSKKIRI Tallinn 02.01.2020 nr 1-3/1 Esmaabijuhendi kinnitamine Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel: 1. Kinnitan Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse esmaabijuhendi (käskkirja lisana). 2. Käskkiri jõustub allkirjastamisel. 3. Tunnistan kehtetuks direktori 03.06.2014 kinnitatud käskkirja nr 1-3/19 „Esmaabijuhendi kinnitamine“. (allkirjastatud digitaalselt) Kert Valdaru direktor  KINNITATUD direktori 02.01.2020 käskkirjaga nr 1-3/1 Lisa 1 ESMAABIJUHEND Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 132 lõike 1 alusel on tööandja kohustatud:  määrama töötajate hulgast vähemalt ühe esmaabiandja, võttes arvesse töötajate arvu, tervisekahjustuste esinemise sagedust, ettevõtte piirkondlikku jagunemist ja tegevuse iseloomu;  võimaldama esmaabiandjal täita oma ülesandeid tööajal;  korraldama esmaabiandjale omal kulul ja tööajal koolituse ühe kuu jooksul arvates tema määramisest ja täienduskoolituse iga kolme aasta järel, makstes esmaabiandjale koolituse ja täienduskoolituse ajal keskmist tööpäevatasu;  paigutama nähtavale kohale esmaabi andmise juhised, hädaabinumbri 112 ning esmaabiandja nime ja telefoninumbri;  tagama töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse, juurdepääsetavuse ja märgistuse vastavalt käesoleva seaduse § 4 lõikes 4 sätestatud nõuetele, sealhulgas tööülesannete täitmiseks kasutatavates autodes, traktorites, liikur- ja eritöömasinates;  tagama esmaabiruumi või selleks kohandatava ruumi, millel on märgistus vastavalt käesoleva seaduse § 4 lõikele 4 ning millele pääseb ligi kanderaamiga, kui see on vajalik töötajate arvu, ettevõtte tegevuse iseloomu või tervisekahjustuste esinemise sageduse tõttu;  tagama tervisekahjustusega töötaja toimetamise vastavalt arsti korraldusele tervishoiuasutusse või koju. 2 PÄÄSTEAHEL: - päästmine otsesest ohust, sündmuskoha tähistamine - kannatanu seisundi hindamine - elupäästev esmaabi - 112 – abikutse - jätkuv esmaabi - kiirabi - haigla TEGUTSEMISE PÕHIMÕTTED TÖÖÕNNETUSE KORRAL Tööõnnetuse korral tuleb hakata tegutsema enne, kui elukutselised abistajad kohale jõuavad. Iga töötaja peab tundma tegutsemispõhimõtteid, mis on vajalikud kannatanu tõhusaks abistamiseks õnnetuskohal. KÕIGEPEALT VAATA ÜLE ÕNNETUSKOHT JA SELGITA VÄLJA:  KAS ON MIDAGI, MIS OHUSTAB SIND VÕI KANNATANUID (süttimise või varingu oht jne).  MITU INIMEST ON SAANUD VIGASTADA.  VAJADUSEL TÄHISTA ÕNNETUSKOHT (liiklusavarii puhul nt ohukolmnurga või sisselülitatud ohutuludega). 3 ESMAABI HINDA OLUKORDA Sinu ohutus eelkõige, kontrolli Kas on mõni sind või kannatanut JAH ohutegureid. puudutav ohutegur?  Kui ohtu pole: HINDA KANNATANU SEISUNDIT  Kas kannatanu on teadvusel?  Kas ta vastab küsimustele ja  Abista kannatanut. kergele raputamisele? JAH  Vajadusel helista 112. E I  Hüüa appi!  Aseta püsivasse  Ava hingamisteed. JAH küliliasendisse  Kontrolli hingamist.  Helista 112  Kas kannatanu hingab? EI HELISTA 112. Saada abiline EI TEE KUNSTLIKKU HINGAMIST  Tee 2 efektiivset puhumist EI HINDA VERERINGET  Jätka kunstliku hingamisega. Kas vereringe tunnused on olemas? JAH  Otsi vereringe tunnuseid iga minuti järel. JAH ALUSTA ELUSTAMISE ABC  2 PUHUMIST, 30 SURUMIST RINDKERELE 4  Jätka abi saabumiseni ELUSTAMISE ABC Kui kannatanu on võõras ja puudub spetsiaalne kaitsemask, siis suust-suhu hingamist ei tehta ja piirdutakse vaid kaudse südamemassaažiga. A - HINGAMISTEEDE AVAMINE  Aseta oma üks käsi kannatanu otsmikule ja painuta tema pead õrnalt tahapoole.  Eemalda kannatanu suust võõrkehad (hambaproteesid, okse, toit jne).  Aseta oma sõrmeotsad kannatanu lõua alla ja tõsta lõug ette-üles.  Kontrolli, kas kannatanu nüüd hingab.  Kui kahtlustad lülisamba kaelaosa vigastust, ära pead tahapoole kalluta, vaid ava hingamisteed tõstes ainult õrnalt alalõuga. B - KUNSTLIK HINGAMINE  Aseta oma üks käsi kannatanu lõua alla ja teine laubale, surudes sellega pea kuklasse ja lõua ette-üles.  Laubal oleva käe sõrmedega suru kinni tema ninasõõrmed.  Suru oma avatud suu tihedalt ümber kannatanu avatud suu.  Puhu õhk ühtlaselt kannatanu suhu ja jälgi, et tema rindkere samal ajal kerkiks.  Tõsta hetkeks oma pea ja lase kannatanul ise välja hingata.  Korda sissepuhumist teist korda. C- KAUDNE SÜDAMEMASSAAŽ  Aseta kannatanu selili kõvale alusele.  Lasku põlvili kannatanu kõrvale.  Aseta oma ühe labakäe tüvi kannatanu rinnaku keskele.  Aseta oma teise labakäe tüvi esimese käe peale ja seo sõrmed omavahel.  Suru sirgete kätega kannatanu rinnakule nii, et rindkere vajuks 4–5 cm.  Vajuta nii 30 korda kiirusega umbes 100 survet minutis käsi kannatanu rindkerelt eemaldamata.  Surve ja survest vabastamise vahekord on 1 : 1.  Pärast seda tee jälle 2 õhu sissepuhumist kopsudesse. JÄTKA ELUSTAMIST KUNI KIIRABI SAABUMISENI VÕI KUNI KANNATANU HAKKAB ISE HINGAMA JA PULSSI ON TUNDA! JUHUL, KUI KAITSEMASKI EI OLE KÄEPÄRAST JA SUUST-SUHU HINGAMINE EI OLE ELUSTAJALE TÄNAPÄEVA TINGIMUSTES TURVALINE, ON PAREM TEHA AINULT SÜDAMEMASSAŽI, KUI ÜLDSE MITTE ELUSTADA. KANNATANU ELLUJÄÄMISE VÕIMALUS ON SUUREM KA SIIS, KUI ELUSTATAKSE ILMA KUNSTLIKU HINGAMISETA! 5  ŠOKK Šokk on eluohtlik vereringehäire, mis avaldub kiires vererõhu languses. Põhjusteks võivad olla välimine verejooks, sisemine verejooks, põletus, südamelihaste infarkt, allergia, mürgiste ainete sissehingamine, kohutav vaatepilt jne. TUNNUSED - kahvatu, külma higiga kaetud nahk - kiire ja nõrk pulss - kiire ja pindmine hingamine - kannatanu on rahutu, võivad tekkida teadvusehäired TEGUTESEMINE - pane kannatanu lamama - tõsta kannatanu jalad kehast kõrgemale - kata kannatanu soojalt (oht mahajahtumisele) - rahusta kannatanut NB! Ära anna kannatanule juua ning ära lase kannatanul püsti tõusta (minestamise ja oksendamise oht) SUUR VÄLINE VEREJOOKS NB! Hinda olukorda – kas saad aidata kannatanut nii, et see on sulle ohutu? Verega levivate nakkushaiguste (HIV, B- ja C-hepatiit) ohu tõttu kasuta võõra inimese abistamisel kummikindaid või kilekotte. TEGUTSEMINE - suru veritsev haav kaitstud käega kinni, võimalusel lase seda teha kannatanul endal või tema lähedastel - kui kannatanul tekivad šoki tunnused, siis tuleb võidelda šokiga - kui verejooks on jäsemest, siis tõsta jäse üles (VÄLJA ARVATUD MURRU KORRAL) K – kõrgemale kehatüvest K – kompressioon (mõõdukas surve haavale) K – külma - eemalda haavalt verejooksu peatamist takistavad riided - tee haavale rõhkside - žgutti kasuta ainult sel juhul, kui rõhksidemega pole võimalik verejooksu sulgeda NB! - ära eemalda haavas olevaid esemeid (nuga, puupilbas, kild vms) - ära puutu lahtist haava ilma kaitsevahenditeta - elustamise ajal võivad lahtisased haavad verd jooksma hakata – sulge verejooks ja jätka elustamist. TEADVUSETU KANNATANU Põhjused võivad olla ajukoljutrauma, ajuhaigused, mürgitused, suhkruhaigus, epilepsia jne. TUNNUSED - kannatanu ei reageeri kõnetamisele ega valule - võivad esineda krambid 6  VÕIVAD OKSENDADA - hingamine lõrisev, norskav ASETA KANNATANU STABIILSESSE KÜLILIASENDISSE KASUTUSEL ON KÕIK KÜLILIASENDID EELDUSEL, ET KANNATANUL ON HINGAMISTEED VABAD JA TA ON STABIILSES ASENDIS. 112 - abikutsel püüa olla rahulik, ütle järgmist: KUS JUHTUS - täpne aadress: linn, küla, talu, tänav, maja nr, korteri nr; - võimalikult täpne asupaik, mis objektid on läheduses; - kuidas pääseda kannatanu juurde. MIS JUHTUS - millise õnnetusega on tegemist; - kas inimelud on ohus. KELLEGA JUHTUS - kas kannatanuid on üks või mitu; - kas kannatanu on täiskasvanu või laps; MIS SEISUNDIS ON KANNATANU - kas ta on teadvusel, kas hingab, kas pulssi on tunda; - millised on nähtavad vigastused. KES HELISTAB - oma nimi. NB! ÄRA KATKESTA KÕNET ENNE KUI OLED SAANUD SELLEKS LOA! JÄTKUVA ESMAABI PEAMISEKS ÜLESANDEKS ON ELUTÄHTSATE FUNKTSIOONIDE JÄLGIMINE JA ALALHOIDMINE - hingamise jälgimine; - vereringe jälgimine; - teadvuse muutuste korral kiire tegutsemine; - teadvusetul kannatanul küliliasendi säilitamine; - oksendamise korral vaadata, et ta ei tõmbaks oksemasse kurku; - krampide korral kaitsta kannatanu pead; - kata kannatanu soojalt, oht mahajahtumiseks; - kannatanule ei tohi anda juua ega süüa; - kannatanu rahustamine; NB! Teadvusel kannatanu valib endale sobiva asendi alati ise. Sina tee kõik selleks, et tal oleks mugav. 7 NINAVEREJOOKS - pange kannatanu istuma, pea ettepoole kallutatud - suruge sõrmedega kinni ninatiivad - pange külm mähis otsmiku ja kukla piirkonda - paluge kannatanul hingata läbi suu NB! Keelatud on pead tahapoole painutada, sest nii valgub veri neelu kaudu makku ning kannatanu hakkab oksendama. SILMAVIGASTUS Silmavigasuse korral on oluline silmamunade liikuvuse vähendamiseks katta sidemega mõlemad silmad! - silma ei tohi hõõruda, puru eemaldamiseks loputa silma veega - kinnise võõrkeha eemaldamine jäta arsti hooleks AJUKOLJU TRAUMA Peapiirkonna traumaga võib sageli kaasneda ka ajukolju trauma – koljusisene verevalum, koljuluude murd, ajupõrutus ja ajuvapustus. Põhjused võivad olla löök pähe, kukkumine, vette hüppamine, liiklusõnnetus, füüsiline vägivald jne. Tunnused, mis võivad ilmneda: - puuduvad elumärgid, st puudub hingamine ja pulss ei löö; - teadvusetus, hilisem järsku tekkiv teadvusekadu; - süvenev teadvusehäire kuni teadvuse kaotuseni, mäluhäired; - suust, ninast või kõrvast jookseb verd või roosakat vedelikku; - verevalumid silmade ümber (prillhematoom); - ühe kehapoole või üksikute kehaosade nõrkus; - erineva suurusega pupillid; - iiveldus, oksendamine, peavalu, paearinglus; - nägemis- ja tasakaaluhäired, krambid; - agressiivsus, käitumishäired. Tegutse vastavalt tunnustele: - elumärkide puudumisel hakka elustama; - teadvusetuse korral taga stabiilne küliliasend; - peaverejooksu korral peata verejooks ning tõsta kannatanu pea koos ülakehaga veidi kõrgemale; - taga kannatanule rahu ja soojus; - ära tõsta peavigastusega kannatanul jalgu üles (ajuturse oht); - ära anna kannatanule juua. NB! Selgroovigastuse kahtlusega kannatanu puhul ära mitte mingil juhul painuta tema pead kuklasse, vaid jäta otseks. RINDKERE JA KÕHUÕÕNE ORGANITE VIGASTUSED: - Suur oht on sisemise verejooksu tekkimisele; - Põhjused võivad olla pussitamine, löök rindkere või kõhupiirkonda, plahvatused, kuulihaavad, kukkumine kõrguselt, liiklusõnnetused jne. 8 Tunnused rindkere vigastuse korral: - puuduvad elumärgid st puudub hingamine ja pulss ei löö; - šoki tunnused; - hingamisraskus, hingeldus, rahutus, valu; - rasket hapnikupuudust näitab see, kui nahk muutub sinakaks, eriti huuled, kõrvanibud, küünealused. Tunnused kõhuõõne organite korral: - puuduvad elumärgid, st puudub hingamine ja pulss ei löö; - šoki tunnused; - kõhulihaste pinge, kõhuvalu, rahutus; - sundasend – kannatanu hoiab ennast kägaras; - kõhus valu, iiveldus, oksendamine. Tegutse vastavalt tunnustele: - elumärkide puudumisel hakka elustama; - teadvusetuse korral taga stabiilne küliliasend; - teadvusel kannatanule taga võimalikult mugav asend. NB! Ära anna kannatanule juua! SELGROOVIGASTUSED Selgrootrauma korral võib tekkida seljaaju vigastus ning sellega kaasneda keha halvatus. Selgroovigastust tuleb kahtlustada liiklusõnnetuste, vette hüppamiste, kõrgelt kukkumiste jt kehale suurt mehhaanilist jõudu osutavate õnnetusjuhtumite korral. Olenevalt seljaaju vigastuse ulatusest ja kõrgusest võivad esineda: - hingamishäired; - jäsemete nõrkus või halvatus, mõne kehaosa tundetus; - surin, torked, põletustunne jäsemetes; - valu selgroo piirkonnas. NB! - Selgroovigastusega kannatanut võid liigutada ainult otsesest ohust päästmiseks või elupäästva esmaabi andmiseks. - Ära painuta pead kuklasse, hingamisteede avamiseks tõmba kannatanu alumine lõug üles. - Ole äärmiselt ettevaatlik liigutamisel! LUUMURRUD Luumurrud jagunevad lahtisteks ja kinnisteks murdudeks. Suurte luude murdude korral võivad vigastada saada suured veresooned ning võivad tekkida eluohtlikud verejooksud. Tunnused: - šoki tunnused; - valu, turse; - jäseme väärasend ja liikumisvõime langus; - lahtise murru puhul on nähtav verejooks. 9 Tegutsemine: - verejooksu peatamine rõhksideme abil (kui rõhksidemega verejooksu sulgeda ei saa, siis aseta žgutt); - pane kannatanu lamama; - kui tekivad šoki tunnused, tuleb võidelda šokiga; - kata kannatanu soojalt ja rahusta teda. NB! - Anna kannatanule selline asend, kus valu kõige väiksem. - Vaagna-, reie- või jalaluumurru korral ära tõsta vigastatud jäset üles. - Liiguta kannatanut ainult äärmisel vajadusel. - Ära anna kannatanule juua, vajadusel niisuta huuli. LIITTRAUMAGA kannatanu abistamisel selgita välja elupäästvate võtete järjekord. Rasketest vigastustest võivad koos esineda näiteks pea-, rindkere-, selgroo- ja kõhuvigastus või jäsemeluude murrud. Liiguta ainult äärmisel vajadusel – elupäästva esmaabi andmiseks või otsesest ohust päästmiseks. PÕLETUSED Põletuse muudab ohtlikuks suur vedelikukadu põletusepinnalt. Põhjused võivad olla kõrge temperatuur, kuumad vedelikud, lahtine tuli, elekter, päike, kemikaalid jne. Tegutsemine - jahuta põletusehaava jaheda voolava vee all 15–20 min või kuni valu kaob; - kata haav puhta riidega; - kata kannatanu pärast haavade jahutamist ja katmist soojalt, vältimaks mahajahtumist; - kui kasutad jääd, pead jää enne mässima puhta riide sisse. NB! - Ära eemalda naha küljes kinni olevaid riideid. - Ära aseta suurte põletustega kannatanut pikaks ajaks külma vee sisse (mahajahtumise oht). - Ära aseta lahtisele põletushaavale mingeid aineid ega vahendeid. KUUMARABANDUS, KUUMAKURNATUS, PÄIKESEPISTE Kuumarabandus tekib kõrge välistemperatuuri toimel, kui higistamine on häiritud või takistatud (raske füüsiline töö soojas ja kinnises ruumis, saunas leiliga liialdamine, väikese lapse suletud autosse päikese kätte jätmine jne). Ülekuumenemine võib põhjustada raske, surmaga lõppeva seisundi. - Vii kannatanu jahedasse, võta ära pealisriided. - Vajadusel anna elupäästvat esmaabi. - Jahuta ja niisuta nahka märja rätikuga. - Ära jahuta kannatanut liigselt maha. NB! Ära tõsta kuumarabandusega kannatanul jalgu üles (ajuturse oht)! 10 Kuumakurnatuse põhjuseks on rohkest higistamisest tingitud vedelikukadu, koos vedelikuga kaotab inimene organismist vajalikke soolasid (füüsiline töö, sportlik tegevus kuumas keskkonnas). - Aseta kannatanu lamavasse asendisse, šoki tunnuste korral šokiasend. - Vajadusel anna elupäästvat esmaabi. - Teadvusel kannatanule anna lonkshaaval juua kergelt soolast vett. - Teadvusehäirega kannatanule juua ei tohi anda. NB! Ära anna korraga liiga palju juua! Päikesepiste tekib pikaaegsel katmata peaga päikese käes viibimisel. - Aseta kannatanu varjulisse kohta lamavasse asendisse, võimalusel ülakeha pisut kõrgemale. - Vajadusel anna elupäästvat esmaabi. - Jahuta pead niisutatud rätikuga. ELEKTRIÕNNETUSED Elektrivool kahjustab otseselt kudesid, tekitab nahapõletust ning võib põhjustada südame rütmihäireid või koguni südame seiskumise. Kannatanul võivad tekkida: - elutundemärkide puudumine, st hingamine ja südametegevus seiskub; - šoki tunnused; - teadvusekadu; - hingamistakistus; - ebaregulaarne pulss; - põletus; - lihaste kramplik kokkutõmbumine. Tee nii: - katkesta vool lüliti või kaitsekorgi abil või vabasta kannatanu vooluringist puust esemega (kaigas, teivas, oks vms); - isoleeri end maapinnast (kuiv laud, kummitallaga jalanõud, raamatud jms); - kui tekivad šoki tunnused, võitle šokiga; - teadvusetu kannatanu keera stabiilsesse küliliasendisse; - kutsu kindlasti abi, kõik elektrikahjustusega kannatanud vajavad arstiabi! ALAJAHTUMINE (HÜPOTERMIA) Kogu organismi temperatuuri langemine alla normaalset kehatemperatuuri. Kui temperatuur langeb alla 30˚C, kaotab inimene teadvuse. Alajahtumise riskirühma kuuluvad väikesed lapsed, vanurid, nälgivad või joobes inimesed. Tunnused: - elu tundemärgid võivad puududa; - teadvusetus, vaevutuntav pulss või hingamine; - segadus, hallutsinatsioonid, tekib soojatunne ning kannatanu riietab ennast lahti; - unisus, uimasus; - jäsemete jäikus, lihasvärinad; - kahvatu, külm nahk. 11  Tegutsemine: - kata kannatanu soojalt, käed mässi kehatüvest eraldi, et mitte jahutada keha veelgi; - võimalusel eemalda väga ettevaatlikult kõik märjad riided; - teadvusel kannatanule anna sooja, magusat jooki. - Ära liiguta teadvuseta alajahtunut, ära anna talle stabiilset küliliasendit. • NB! Elumärkide puudumisel ära hakka elustama, kutsu koheselt abi (112)! KÜLMUMINE Kui alajahtumine võib tekkida ka plusskraadide juures, siis külmumine saab toimuda ainult miinuskraadide juures. Tavaliselt külmuvad väljaulatuvad kehaosad (nina, kõrvad, põsesarnad, labakäed, labajalad). Külmunud kehapiirkondi soojenda oma keha soojusega, ära hõõru külmunud kohta. MÜRGITUSED Mürgituse esile kutsunud ained võivad olla ravimid, alkohol, narkootikumid, vingugaas, mürgised taimed ja seened, toit, söövitavad ained nagu happed ja leelised, bensiin, arseen, fosfor jne. Mürgituse nähud sõltuvad konkreetsest ainest ja selle hulgast. Tunnused, mis viitavad mürgitusele: - puuduvad elu tundemärgid, st hingamine ja südametegevus puuduvad; - teadvusetus, unisus, uimasus, tasakaaluhäired; - iiveldus, oksendamine; - agressiivsus, eufooria, segasus; - spetsiifiline lõhn suus jne; NB! - vajadusel anna elupäästvat esmaabi (elustamine, stabiilne küliliasend); - ära anna kannatanule juua; - ära kutsu esile oksendamist. MAOHAMMUSTUS Maomürk on valgulise koostisega, mis inimorganismis võib tekitada allergilisi reaktsioone ja šokki, samuti on võõrvalgul vereliblesid ning organismi kudesid kahjustav toime. Tunnused: - puuduvad elu tundemärgid; - võib olla näha ühe või kahe hamba jälg, valu; - massiivne turse, nahaalused verevalumid, nahk lillakaspunane; - mürgituse nähud – iiveldus, oksendamine; - šoki tunnused (nahk kahvatu, kaetud külma higiga, pulss kiire ja nõrk, sage hingamine); - minestamine, teadvusekadu; - nõrkus, higistamine, külmavärinad, kõhulahtisus; - lihastõmblused, krambid. 12 Tegutse vastavalt tunnuste ilmnemisele: - vajadusel anna elupäästvat esmaabi (elustamine, šoki esmaabi, stabiilne küliliasend); - hammustuse korral jäsemest, vabasta jäse riietest, kettidest, kellast vms, mis võivad turse korral põhjustada kudedele survet ja sellega kahjustusi; - kata hammustuskoht puhta riidega, fikseeri jäse; - hoia hammustusega jäset allpool südame kõrgust; - hoia kannatanu võimalikult rahulikult kuni arstiabi saabumiseni. NB! - ei tohi asetada žgutti ega rõhksidet teha; - ära püüa mürki välja imeda ega hammustuskohale lõiget teha. 13