Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 66 ja 69 muutmine. Eelnõu kooskõlastamiseks.

Rahandusministeerium Meie 19.11.2019 nr 1.2-2/122-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ ning sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 69 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel teenusevajaduse otsustamiseks ja teenuse osutamiseks vajalike andmete loetelu ning kohaliku omavalitsuse üksuse poolt lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise tingimused“ muutmise määruse eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada 5 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister Lisa: Määruste nr 66 ja 69 muutm EN + Lisa 1 (06.11.19) Määruste nr 66 ja 69 muutm SK 06.11.19 Lisaadressaadid: Sotsiaalkindlustusamet Eesti Psühholoogide Liit Eesti Füsioterapeutide Liit Eesti Tegevusterapeutide Liit Eesti Puuetega Inimeste Fond SA Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Eesti Logopeedide Ühing Eesti Eripedagoogide Liit Eesti Loovteraapiate Ühing Eesti Muusikateraapia Ühing Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon Kogemusnõustajate Koda Lemme Palmet 6269 214 [email protected]  Sotsiaalkaitseministri määruste muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrust nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ (edaspidi määrus nr 66) ning sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrust nr 69 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel teenusevajaduse otsustamiseks ja teenuse osutamiseks vajalike andmete loetelu ning kohaliku omavalitsuse üksuse poolt lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise tingimused“ (edaspidi määrus nr 69). Määrust nr 66 muudetakse seoses rehabilitatsiooniteenuste uute hindade ja piirmäärade kehtestamisega. Muudatused rehabilitatsiooniteenuste hindades lähtuvad vajadusest tagada teenuste eest konkurentsivõimeline tasu, mis omakorda tagab teenuste kättesaadavuse turul. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse riigi poolt ülevõetava tasu maksimaalseid suurusi muudetakse osaliselt. Piirmäärade muutmise puhul lähtutakse põhimõttest, et hindade tõstmise korral tuleb tagada kõigile klientidele teenused vähemalt senises mahus. Kuna tehtavad hinnatõusud on väikesed, aga osad piirmääradest väga suured, siis mõju praktiliselt puudub ja sellest lähtuvalt jäävad osad piirmäärad samale tasemele. Määrusest nr 69 jäetakse välja kohustus sisestada 2020. aasta algusest andmeid sotsiaalkaitse infosüsteemi. Muudatus tehakse ühelt poolt seoses asjaoluga, et nimetatud infosüsteemi arendused ei saa mainitud ajaks valmis ning puudub täpsem valmimise tähtaeg ning teiselt poolt tänaseks kujunenud arusaamisest, et andmete edastamise viisi väljatoomine sotsiaalset rehabilitatsiooni puudutavas määruses ei ole edaspidi vajalik ja see reguleeritakse muudes õigusaktides (nt sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimääruses). 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna riigiteenuste juht Lemme Palmet (626 9214; [email protected]) ning strateegia ja eelarve osakonna finantsnõunik Sirli Jurjev (626 9169; [email protected]). Mõjude hindamise on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Marion Rummo (626 9712; [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320; [email protected]). Määruse vastutav jurist on Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (626 9271; [email protected]). 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga. Määrusega muudetakse järgmisi redaktsioone: 1) sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes  2 aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ (RT I, 13.12.2018, 11); 2) sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 69 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel teenusevajaduse otsustamiseks ja teenuse osutamiseks vajalike andmete loetelu ning kohaliku omavalitsuse üksuse poolt lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise tingimused“ (RT I, 23.02.2018, 12). Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kolmest paragrahvist, millest esimeses kahes esitatakse määruste muudatused ja kolmandas määruse jõustumisnorm. Määruse §-s 1 on esitatud määruse nr 66 muudatused. Punktiga 1 muudetakse määruse § 3 lõiget 3. Kehtiva määruse § 3 lõige 3 sätestab, et sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse riigi poolt ülevõetava tasu maksimaalne suurus sotsiaalhoolekande seaduse § 59 lõike 1 punktides 3–7 nimetatud isiku eest on 1112 eurot kalendriaastas. Muudatusega muutub aastane piirmäär. Uus piirmäär on 1237 eurot kalendriaastas. Teiseks sätestab kehtiva määruse § 3 lõige 3, et kui sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust osutatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 56 lõikes 3 nimetatud rehabilitatsiooniprogrammi alusel, on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse riigi poolt ülevõetava tasu maksimaalne suurus 1600 eurot kalendriaastas. Muudatusega muutub aastane piirmäär. Uus piirmäär on 1800 eurot kalendriaastas. Lisaks hinnatõusuga seotud piirmäära muutumisele on määra tõstetud Sotsiaalkindlustusameti ettepanekul eesmärgiga soodustada programmide alusel teenuse osutamist. Punktiga 2 muudetakse määruse lisa 1, asendades selle uue lisaga. Määruse § 2 kohaselt on lisas 1 sätestatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate selliste teenuste loetelu ja hind, mille eest riik tasu maksmise kohustuse üle võtab. Muudatuse eesmärk on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste hindade kaasajastamine. Hindu pole viimase ca kümne aasta jooksul oluliselt korrigeeritud. Kolmel korral on tehtud väiksem hinnatõus, mis jäi 10% piiresse. Käesoleva muudatuse aluseks on Vabariigi Valitsuse otsus tõsta sotsiaalvaldkonnad töötajate palku. Antud juhul on hinnatõusuks saadud lisavahendeid, mis võimaldab hindu tõsta vajalike teenuste puhul keskmiselt 1,6% ja selle peamine eesmärk on võimaldada palgatõusu keskmiselt 2,5%. Kuigi teenusepakkujal on endal võimalik otsustada täpne rahakasutus, on muudatused tehtud eeldusega, et teenusepakkujad lahendavad sellega eelkõige nende endi poolt välja toodud probleemi (võimetus maksta konkurentsivõimelist palka), mis takistab teenuse osutamist ja nõuab esmajärjekorras lahendamist. Teenuste hindade ja piirmäärade muutmise alused 2020. aasta sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse uute hindade arvutamisel on arvesse võetud teenuse hinna personalikulu komponenti 2019. aastal: keskmiselt 62% teenuse praegusest hinnast moodustab personali palk. Selles osas kasvab teenuse hind 2020. aastal ca 2,5 %. 2020. aasta uued hinnad on korrutatud 01.01.2019 seisuga kehtinud teenuste piirhindade järgi leitud teenuse võimaliku maksimaalse mahuga, saades niimoodi uued arvutuslikud hinnatõusu arvestavad teenuste piirmäärad eri sihtrühmades (§ 3 lõige, 3).  3 Uued, 2020. aastast kehtivad teenuste piirmäärad on järgmised: Tabel 1. Sotsiaalse rehabilitatsiooni kehtivad ja uued piirmäärad 01.01.19 jõustuvad 01.01.20 jõustuvad Piirmäärad piirmäärad uued piirmäärad Lapsed (määrus § 3 lg 1) 2580 Lapsed (määrus § 3 lg 2) 2580 Töö- ja pensioniealised (määrus § 3 lg 3) 1112 1237 Töö- ja pensioniealised (määrus § 3 lg 3) 1600 1800 Töö- ja pensioniealised (määrus § 3 lg 3) 1431 Psüühikahäirega isikud (määrus § 3 lg 4) 4300 Allikas: Sotsiaalkindlustusamet Tabel 2. Teenustega seotud tööjõukulude muutus 2019–2020 2020.aastal 2019 kehtiv 2020.a. Teenuse lisanduvad tööjõukulude tööjõukulude kood tööjõukulud tunnimaksumus tõus (%) (€) 1001 46,99 1,17 2,5% 2001 15,90 0,40 2,5% 2002 15,90 0,40 2,5% 2003 15,90 0,40 2,5% 2016 15,90 0,40 2,5% 2019 15,90 0,40 2,5% 2021 15,90 0,40 2,5% 2004 15,90 0,40 2,5% 2006 15,90 0,40 2,5% 2007 15,90 0,40 2,5% 2009 15,90 0,40 2,5% 2010 15,90 0,40 2,5% 2012 15,90 0,40 2,5% 2013 15,90 0,40 2,5% 2015 15,90 0,40 2,5% 2022 10,42 0,26 2,5% 2024 10,42 0,26 2,5% Allikas: Sotsiaalkindlustusamet Käesoleva määrusega ei muudeta teenuse 1001 (hindamine, plaani koostamine) piirmäära mahu mõttes. Piirmäära korrigeeritakse üksnes selliselt, et uute hindade korral oleks klientidel võimalus saada mainitud teenust samas mahus kui enne. Uus aastane piirmäär teenuse 1001 puhul on 324,7 eurot. Sama kehtib füsioteraapia piirmäärade suhtes. Füsioteraapia uus aastane piirmäär on 336,75 eurot määruse § 3 lõigetes 1 ja 2 nimetatud sihtrühmade puhul ning 168,38 eurot lõigetes 3 ja 4 nimetatud sihtrühmade puhul. Määruse §-s 2 on esitatud määruse nr 69 muudatused.  4 Punktiga 1 jäetakse määruse nr 69 tekstist välja veel jõustumata sätted – § 3 lõige 2, § 4 lõige 4 ja § 5 lõige 3 (jõustumine kavandatud 01.01.20). Paragrahvi 3 lõige 2 ja § 4 lõige 4 reguleerivad teenuseosutaja kohustust koostada sotsiaalse rehabilitatsiooni plaan ning rehabilitatsiooniprogrammi tulemuslikkuse hinnang sotsiaalkaitse infosüsteemis. Paragrahvi 5 lõige 3 sätestab, et rehabilitatsiooniteenuse osutamise andmestik kantakse sotsiaalkaitse infosüsteemi ning andmestiku kinnitab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest vastutav isik või asutuse juht vähemalt üks kord kuus enne arve esitamist. Muudatus tehakse ühelt poolt seoses asjaoluga, et nimetatud infosüsteemi arendustööd ei saa mainitud ajaks valmis ja täpsem valmimise tähtaeg puudub ning teiselt poolt praeguseks kujunenud arusaamisest, et andmete edastamise viisi väljatoomine sotsiaalset rehabilitatsiooni puudutavas määruses ei ole edaspidi vajalik ja seda reguleeritakse muudes õigusaktides (nt sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimääruses). Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks § 7 lõige 2 ja § 8 lõige 2. Tegemist on rakendus- ja jõustumissätetega, mis määravad § 3 lõike 2, § 4 lõike 4 ja § 5 lõike 3 jõustumisaja ja sellega seoses § 5 lõigete 6 ja 7 ning § 6 lõike 11 kehtivusaja. Kuna kohustust koostada rehabilitatsiooniplaani ja programmi tulemuslikkuse hinnangut sotsiaalkaitse infosüsteemis ja kanda teenuse andmestikku sotsiaalkaitse infosüsteemi ei teki, jääb kehtima senine plaanide ja programmide koostamise ja esitamise kord. Määruse §-s 2 sätestatakse määruse jõustumine 1. jaanuaril 2020. a, kuna määrusega soovitakse muuta kohustusi, mis on kavandatud jõustuma samast kuupäevast. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Määruse mõjud Määrusega muudetakse rehabilitatsiooniteenuste hindasid ja kehtestatakse uued aastased piirmäärad ning kaotatakse kohustus alates 2020. aasta algusest erinevate andmete sisestamiseks sotsiaalkaitse infosüsteemi. Määruses esitatud muudatuste mõju analüüsimise eesmärk on hinnata mõju sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust saavatele inimestele, teenusepakkujatele ja riigieelarvele. Peamised uurimisküsimused on järgmised: kuidas mõjutab rehabilitatsiooniteenuste hindade tõstmine teenuse kättesaadavust ja teenusesaajate iseseisvat toimetulekut; kuidas mõjutavad muudatused teenust pakkuvate ettevõtete konkurentsivõimet ja spetsialistide palkamist; millist mõju omab hindade tõstmine ja piirmäärade muutmine riigieelarvele. Mõjuanalüüsi koostamiseks kasutatakse Sotsiaalkindlustusameti, Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa andmeid. Muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist kolmes valdkonnas: mõju majandusele, mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele ning sotsiaalne, sh demograafiline mõju. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Esitatud muudatused ei mõjuta elu- ja looduskeskkonda, regionaalarengut ega riigi julgeolekut ja välissuhteid, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. 4.1. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse hinnad ja piirmäärad Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Teenuse kättesaadavus ja teenusesaajate iseseisev toimetulek Mõju ulatus ja sagedus ning mõjutatud sihtrühma suurus  5 Teenuste hindade tõstmise mõju teenuste kättesaadavusele ja teenusesaajate iseseisva toimetuleku paranemisele on keeruline hinnata. Siiski võib eeldada, et hinna ja piirmäärade tõusuga on teenusepakkujatel paremad võimalused spetsialiste tööle palgata ning kasvavad teenuste osutamise mahud. See omakorda võimaldab teenust kiiremini saada neil inimestel, kes on praegu teenuse saamise järjekorras, pakkuda teenust piisavas mahus ning suunata teenust saama rohkem inimesi. 2018. aasta jooksul sai rehabilitatsiooniteenust Sotsiaalkindlustusameti andmetel umbes 12 887 inimest, teenusepakkujate juures oli järjekorras 2018. aasta 31. detsembri seisuga umbes 1500 inimest. Ka uuringute põhjal on ühe suurima probleemina rehabilitatsiooniteenuse puhul välja toodud pikad ootejärjekorrad. Nimelt 39% neist puudega inimestest, kes puuetega inimeste uuringus leidis, et rehabilitatsiooniteenustes on puudusi, tõid välja pikad ootejärjekorrad.1 Rehabilitatsiooniteenuste lisavajadust on mainitud ka vanemaealiste ja eakate toimetuleku uuringus, mille kohaselt tundis 6% 50-aastastest ja vanematest sotsiaalhoolekandeteenuseid vajavatest inimestest puudust rehabilitatsiooniteenusest2. Kuna spetsialistidest ei ole edaspidi enam nii suur puudus ja/või nende lahkumine sotsiaalse rehabilitatsiooni meeskondadest peatub, hakkavad teenust saama ka need, kes varem olid järjekorras ja ei pruukinud hakata teenust saama samal aastal, kui teenust taotlesid. Mida kiiremini hakkavad inimesed teenust saama, seda suurema osa oma aastasest teenuse piirmäärast jõuavad nad ka ära kasutada. 2018. aastal oli Sotsiaalkindlustusameti andmetel keskmine teenuse saamise maht kõigi teenuste ja sihtrühmade peale kokku 34 tundi, mis tähendab, et mõju sagedus teenuste saamisel on pigem väike. Ebasoovitavate mõjude risk Kuna teenuste hindasid tõstetakse, saaksid praeguse piirmääraga maksimumi lähedast teenust kasutanud inimesed kõrgema hinnaga vähem teenust. Et sellist olukorda ära hoida, tõstetakse lisaks hindadele ka teenuste saamise piirmäärasid. Seega, nende klientide olukorda, kes on juba seni teenust saanud aastase piirmäära maksimumi lähedal, muudatused ei halvenda. Mõju olulisus Mõju teenusesaajatele teenuse kättesaadavuse ja iseseisva toimetuleku tagamise mõttes võib hinnata väheoluliseks, kuna mõju sagedus, mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude avaldumise risk on väike. Mõju majandusele Teenuseosutajate võimalused püsida konkurentsis ja omada spetsialistidest tööjõudu Mõju ulatus ja sagedus ning mõjutatud sihtrühma suurus Kuna määrus muudab vähesel määral ka sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse hindu, mille alusel Sotsiaalkindlustusamet edaspidi teenust ostab, on sellel oluline mõju teenusepakkujatele. Hindade tõus aitab kaasa spetsialistide ja seeläbi teenuse parema kättesaadavuse tagamisele, mis on viimastel aastatel kujunenud oluliseks probleemiks. 1 Soo, K.; RAKE; Linno, T. (2009). Puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuring. Sotsiaalministeerium / Euroopa Sotsiaalfond. Kättesaadav: http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/piu2009_loppraport.pdf Viimati kuvatud: 21.10.19. 2 TNS Emor, SA Poliitikauuringute Keskus PRAXIS, (2015). Vanemaealiste ja eakate toimetuleku uuring. Euroopa Sotsiaalfond/ Sotsiaalministeerium. Kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/veu2015aruanne_tnsemorsapraxis_final.p df Viimati kuvatud: 21.10.19.  6 Tabel 3. Rehabilitatsiooniteenuste hindade võrdlus asutuste kaupa (individuaalteenus), 2019, SKA uus hind alates 1. jaanuar 2020 SKA hind SKA uus Töötukassa hind Haigekassa5 hind, Teenus (60 min) praegu, eurot hind , eurot (KM-ta)4, eurot 3 eurot Füsioterapeut 26,54 26,94 41,84 23,5 Tegevusterapeut 26,66 27,06 45,38 25,36 Sotsiaaltöötaja 24,31 24,71 40,46 - Eripedagoog 25,76 26,18 41,31 - Logopeed 26,97 27,31 42,49 33,766 Loovterapeut 26,19 26,45 46,03 - Psühholoog 26,41 26,97 42,52 22,917 Kogemusnõustaja 18,57 18,83 40,78 - Õde 25,71 25,71 41,09 12,108 Arst 38,15 38,15 54,17 23,789 Allikas: Sotsiaalministeerium 3 Sotsiaalkindlustusameti arvutused 4 Hinnad sisaldavad nii käibemaksukohustuslaste kui ka mittekäibemaksukohustuslaste hindu 5 Riigi Teataja (2019). Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu. Redaktsiooni jõustumise kp: 01.07.2019. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/128062019011 Viimati kuvatud: 21.10.19 6 Kliinilise logopeedi konsultatsioon 90 min (60 minutit 22,51 €) 7 Kliinilise psühholoogi konsultatsioon eriarsti suunamisel 8 Õe iseseisev vastuvõtt, 30 minutit (60 minutit 24,20 €) 9 Eriarsti esmane vastuvõtt, 25 minutit  7 Uued hinnad on võrdluses seni kehtinud hindadega välja toodud joonisel 1. Joonis 1. Spetsialistiteenuste uued ja seni kehtinud tunnihinnad Allikas: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusameti arvutused Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.  8 Mõju olulisus Mõju teenuseosutajatele võib hinnata oluliseks, kuna nii mõjutatud sihtrühm kui mõju sagedus on suur. Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude avaldumise risk on väike. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Riigieelarve Käesoleva määruse mõju riigieelarvele on 168 552 eurot, mis on planeeritud 2020. a riigieelarves sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vahendites. Tulevaste aastate eelarveid on keeruline prognoosida, kuna ei ole teada, kas ja kuidas uued hinnad mõjutavad teenuseosutajate teenuste osutamise praktikat. Muudatustega seotud IT-arendused tehakse hooldustööde raames, mistõttu ei kaasne muudatustega täiendavaid IT-arenduste kulusid. Mõju olulisus Mõju riigieelarvele võib hinnata väheoluliseks, kuivõrd see moodustab väga väikse osa kogu riigieelarvest. 4.2. Andmete sotsiaalkaitse infosüsteemi kandmise kohustusest loobumine Sotsiaalse rehabilitatsiooni andmestike määrusest nr 69 jäetakse välja kohustus sisestada 2020. aasta algusest andmeid sotsiaalkaitse infosüsteemi. Tegemist on tehnilise ja täpsustava muudatusega andmete edastamise viisis, mille väljatoomine sotsiaalset rehabilitatsiooni puudutavas määruses ei ole edaspidi vajalik ja millega seonduv reguleeritakse muudes õigusaktides (nt sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimääruses). Olulised mõjud osapooltele puuduvad, mistõttu põhjalikumat mõjusid ei hinnata. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Muudatustel puudub mõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamise kuluks on arvestatud ca 168 552 eurot. Määruse muudatustega kaasnevad kulud (168 552 eurot) kaetakse 2020. aasta riigieelarve vahenditest. Tegemist on teenuse saajatele planeeritud eelarvega ehk see ei sisalda jaotatavaid kulusid. Eelnevale lisanduvad Sotsiaalkindlustusameti kasutatava sotsiaalkaitse infosüsteemi arendustööd, mis tagavad süsteemis uute hindade rakendamise. Arenduskulusid Sotsiaalkindlustusametile ei kaasne, kuna tööd tehakse hooldustööde raames. Tööd tellib Sotsiaalkindlustusamet. 6. Määruse jõustumine Määruse jõustumisajaks on kavandatud 1. jaanuar 2020. a, kuna määrusega soovitakse muuta kohustusi, mis on kavandatud jõustuma samast kuupäevast.  9 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liidule, Eesti Füsioterapeutide Liidule, Eesti Logopeedide Ühingule, Eesti Eripedagoogide Liidule, Eesti Psühholoogide Liidule, Eesti Tegevusterapeutide Liidule, Eesti Loovteraapiate Ühingule, Eesti Muusikateraapia Ühingule, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioonile ja Kogemusnõustajate Kojale. Täiendavalt edastati eelnõu arvamuse avaldamiseks kõigile teenusepakkujatele Sotsiaalkindlustusameti teenusepakkujate listi kaudu.  EELNÕU 13.11.2019 MINISTRI MÄÄRUS nr Sotsiaalkaitseministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 57, § 58, § 60 lõike 5, § 61 lõike 2, § 62 lõike 4 ning § 69 lõigete 6 ja 10 alusel. § 1. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõikes 3 asendatakse arv „1112“ arvuga „1237“ ja arv „1600“ arvuga „1800“; 2) määruse lisa 1 asendatakse käesoleva määruse lisaga. § 2. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 69 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel teenusevajaduse otsustamiseks ja teenuse osutamiseks vajalike andmete loetelu ning kohaliku omavalitsuse üksuse poolt lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise tingimused“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõige 2, § 4 lõige 4 ja § 5 lõige 3 jäetakse määruse tekstist välja; 2) paragrahvi 7 lõige 2 ja § 8 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. § 3. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2020. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler Lisa. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hind  Sotsiaalministri ...... detsembri 2019. a määrus nr … „Sotsiaalkaitseministri määruste muutmine“ Lisa Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ Lisa 1 Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hind ÜLDPÕHIMÕTTED TEENUSE OSUTAMISEL (välja arvatud teenus koodiga 1001)  Enne teenuse osutamist vajaduse korral isiku seisundi hindamine on osa teenusest.  Teenus sisaldab abivahendite vajaduse hindamist, sobiva abivahendi soovitamist ja kasutama õpetamist (võimaluse korral isiku tegevuskeskkonnas), vajaduse korral (kui puuduvad spetsiifilised teadmised või õigus abivahendit määrata) vajaliku abivahendi määramiseks teise spetsialisti poole pöördumise soovitamist.  Spetsialist on kohustatud soovitama isikul pöörduda teise spetsialisti poole, kui ta näeb selleks vajadust, põhjendades soovituses pöördumise vajadust.  Teenus sisaldab eeltööd, otsest klienditööd ja järeltööd, sealhulgas dokumenteerimist.  Kõik teenusega kaasnevad kulud sisalduvad teenuse hinnas.  Iga teenuse hinna sisse on arvestatud: 1) rehabilitatsiooniprotsessis osalemise juhendamine ja võrgustikutöö, sealhulgas võrgustikuliikmete nõustamine, et aidata isikul saavutada rehabilitatsiooni eesmärke ja luua toetav keskkond. Võrgustikutöö ei eelda võrgustikuliikmega kohtumist, seda võib teha ka telefoni, kirja jm teel. Võrgustiku all mõeldakse nii lähivõrgustikku (pereliikmed, sõbrad, naabrid jt) kui formaalset võrgustikku (omavalitsuse sotsiaaltöötaja, teiste teenuste osutajad, perearst, tööandja jt). Rehabilitatsiooniprotsessis osalemise juhendamine ja võrgustikutöö on:  - isiku ja tema võrgustiku nõustamine ja juhendamine ning isiku seostamine teenustega rehabilitatsiooniprotsessis (sh rehabilitatsiooniplaani elluviimisel) juhtumikorralduse põhimõttel, - põhjendatud vajaduse korral ja kokkuleppel isikuga kahe või enama rehabilitatsioonimeeskonna spetsialisti osalemine kliendijuhtumiga seonduval võrgustikupartneri nõupidamisel, - isiku motiveerimine, jõustamine ja toetamine, - isikuga teenuse mõjususe analüüsimine; 2) rehabilitatsioonitulemuste hindamine, milleks on: - rehabilitatsiooni eesmärkide ja tegevuskava muutmine või täiendamine meeskonnatöö tulemusena, - rehabilitatsiooniprotsessi seire ja meeskonnatöö tulemusena mitme spetsialisti tehtavad vahehindamised (sh pikemaaegse programmipõhise sekkumise korral), - teenuse tulemuslikkuse ja mõjususe hindamine rehabilitatsiooniprotsessi lõpus, vajaduse korral seostamine teiste teenuste osutajatega. TEENUSE LIIK Individuaalteenus – teenus rehabilitatsiooniteenust saama õigustatud isikule. Grupiteenus – sarnase tegevusvõime või kogemusega isikute nõustamine grupis. Grupis on minimaalselt 2 ja maksimaalselt 12 isikut. Grupi võib moodustada ühe või mitme teenust saama õigustatud isiku võrgustikuliikmetest. Teenust saama õigustatud isiku kohalolek ei ole kohustuslik.  TEENUSTE KIRJELDUS Teenuse nimetus Teenuse kirjeldus Teenuse Teenuse Teenuse Kuni Kuni Kuni Kuni liik kood tunni- määruse § määruse § määruse § 3 määruse § 3 hind 3 lõikes 1 3 lõikes 2 lõikes 3 lõikes 4 sätestatud sätestatud sätestatud sätestatud maksimaal maksimaal- maksimaal- maksimaal- -se se se se maksumu- maksumu- maksumu- maksumu- seni seni seni seni Rehabilitatsiooniv Tegevusvõime, osalusvõime, 1001 64,94 324,7 324,7 324,7 324,7 ajaduse kõrvalabi ja abivahendite hindamine ja vajaduse ning sotsiaalse ja rehabilitatsiooni füüsilise keskkonna planeerimine ressursside hindamine, hinnangu koostamine koostöös isiku ja/või isiku esindajaga, vajaduse korral motiveerimine rehabilitatsiooniprotsessis osalemiseks. Vajaduse korral hindamine isiku tegevuskeskkonnas (lasteaed, kool, kodu, töö, vaba aeg, avalik ruum). Hindamise ja hindamistulemuste ja/või planeeritavate tegevuste fikseerimine rehabilitatsiooniplaani või - programmi tegevuskavas. Füsioterapeudi Isiku motoorse sooritusvõime Individuaal- 2001 26,94 336,75 336,75 168,38 168,38 teenus ja tegevuskeskkonna teenus (lasteaed, kool, kodu, töö, vaba aeg, avalik ruum) hindamine ning tegevuskeskkonna kohanduste soovitamine (võimaluse korral elluviimine). Individuaalsete liigutuslikku sooritusvõimet ja iseseisvat toimetulekut arendavate, taastavate, soodustavate ja/või säilitavate füsioterapeutiliste programmide koostamine ja rakendamine (ei sisalda passiivseid tegevusi) eesmärgiga anda inimesele teadmised ja harjutused, mida iseseisvalt sooritada oma toimetuleku säilitamiseks või parendamiseks, ning tegevuse tulemuslikkuse hindamine koostöös isikuga. Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine, võimaluse korral isiku tegevuskeskkonnas. Isiku ja tema võrgustikuliikmete nõustamine, sealhulgas ergonoomilise abistamise võtete õpetamine lähivõrgustiku liikmetele isiku abistamiseks tema tegevuskeskkonnas. Grupiteenus 2002 9,57 Tegevusterapeudi Igapäevaelus vajalike Individuaal- 2003 27,06 teenus oskuste õpetamine, teenus täiendamine ja säilitamine, Grupiteenus 2016 10,12 sealhulgas vajaduse korral isiku tegevuskeskkonnas (lasteaed, kool, kodu, töö, vaba aeg, avalik ruum). Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine, võimaluse korral isiku tegevuskeskkonnas. Isiku ja tema võrgustikuliikmete nõustamine keskkonnakohanduste tegemisel. Sotsiaaltöötaja Nõustamine (informeerimine, Individuaal- 2004 24,71 teenus juhendamine, jõustamine, teenus motiveerimine) ja teenuste koordineerimine sotsiaalsete Grupiteenus 2006 8,82 probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks, et toetada/soodustada isiku edaspidist funktsioneerimist, tegevus- ja osalusvõimet. Isiku lähivõrgustiku aktiveerimine, kogukonna ressursside vahendamine, avalike teenuste osutajate ja teiste formaalse võrgustiku liikmete (tööandjad, haridustöötajad, töötukassa juhtumikorraldajad) nõustamine, et toetada isikut  rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamisel. Eripedagoogi Kognitiivsete, Individuaal- 2007 26,18 teenus kommunikatsiooni-, teenus sotsiaalsete, õpi- ja muude Grupiteenus 2009 9,30 oskuste arendamine eripedagoogiliste võtetega. Võrgustikuliikmete eripedagoogiline nõustamine, sealhulgas isiku tegevuskeskkonnas (lasteaed, kool, kodu, töö, avalik ruum). Orienteerumis- ja liikumisõpetus (sh valge kepi kasutamine, marsruutide õpetamine jm), punktkirja õpetamine, igapäevatoimingute õpetamine, kommunikatsioonioskuste õpetamine ja arendamine ning abivahendite vajaduse hindamine ja kasutamise õpetamine, vajaduse korral võrgustikuliikmete osavõtul. Abivahendite vajaduse tuvastamisel, kui puudub õigus abivahendit määrata, vajaliku spetsialisti soovitamine. Logopeedi teenus Kõne-eelse Individuaal- 2013 27,31 kommunikatsiooni teenus arendamine. Verbaalse Grupiteenus 2015 9,72 (suulise, kirjaliku) ja/või alternatiivse kommunikatsiooni arendamine või taastamine. Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine. Isiku ja/või tema võrgustikuliikmete nõustamine kommunikatsioonioskuste arengut või taastamist toetava keskkonna kujundamisel. Nõustamine neelamishäirega kaasnevate probleemide korral. Loovterapeudi Loovus- ja kunstipõhiste Individuaal- 2019 26,45 teenus meetodite ja tehnikate teenus rakendamine tegevusvõime Grupiteenus 2021 8,79 arendamiseks isiku terviseseisundist lähtuvalt psühhoteraapilisel, funktsionaalsel ja rekreatiivsel tasandil. Isiku ja tema võrgustikuliikmete nõustamine loovtegevuste rakendamiseks isiku tegevuskeskkonnas. Psühholoogi Isiku nõustamine Individuaal- 2010 26,97 teenus terviseolukorrast, isiksusest teenus  ja suhetest tingitud Grupiteenus 2012 9,63 probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks. Isiku psühholoogiliste probleemide, seisundi ja tegevusvõime hindamine. Isiku potentsiaali ja valmisoleku arendamine eakohasteks tegevusteks, töötamiseks, õppimiseks ja iseseisvaks elamiseks. Võrgustikuliikmete nõustamine ja motiveerimine, et toetada isikut rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamisel. Kogemusnõustaja Nõustamine sarnase puude, Individuaal- 2022 18,83 teenus terviseolukorra, kogemuse teenus või erivajadusega inimese Grupiteenus 2024 6,93 poolt, kes on saanud vastava ettevalmistuse. Teadmiste ja kogemuste vahetamine ning emotsionaalse, sotsiaalse ja/või praktilise toe pakkumine. Õe teenus Tervise ja enese eest Individuaal- 2025 25,71 hoolitsemisest teavitamine, teenus nõustamine, haigusteadlikkuse hindamine, Grupiteenus 2027 9,13 haiguse ja sümptomitega toimetuleku õpetamine, riskikäitumise juhtimine, isiku lähivõrgustiku nõustamine isiku või tema esindaja  juuresolekul/loal terviseprobleemidega toimetulekuks ja toetamiseks. Rehabilitatsioonispetsialistide nõustamine valitud meetmete ja sekkumiste rakendamisel (sobivate ja mittesobivate kindlakstegemine, lähtudes terviseolukorrast). Võrgustikuliikmete nõustamine ja motiveerimine, et toetada isikut rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamisel. Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine. Teenus ei sisalda täiendavatele uuringutele saatmist, raviprotseduuride tegemist ega retsepti väljastamist. Arsti teenus Isiku terviseolukorra Individuaal- 2028 38,15 hindamine ja teenus terviseolukorrast lähtuv nõustamine rehabilitatsiooniprotsessi vältel. Rehabilitatsioonispetsialistide nõustamine valitud meetmete ja sekkumiste rakendamisel (sobivate ja mittesobivate sekkumiste kindlakstegemine, lähtudes terviseolukorrast). Võrgustikuliikmete (sh pere) nõustamine, et toetada isikut rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamisel (arst informeerib isikut ja tema võrgustikuliikmeid isiku terviseolukorrast rehabilitatsiooniprotsessi vältel, sh tulenevalt rehabilitatsiooni tulemustest ja mõjust terviseolukorrale). Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine. Teenus ei sisalda arstliku raviplaani koostamist, diagnoosi määramist, raviprotseduuride tegemist, retsepti väljastamist, eriarsti vastuvõtule ega täiendavatele uuringutele suunamist.